Arvamuse küsimine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta 1. Põhimõtteliselt võib toetada eelnõu sätteid, mille eesmärk on elatisnõuete täitmise tõhu- samaks muutmine. Märgime, et ilmtingimata ei ole vajalik TMS § 2 lg 1 täiendamine p-ga 161, sest olemasolev p 16 katab kahtluseta igasugused kohtutäituri tasu otsused, kui mujal on nende kohta õiguslik alus olemas. 2. Eelnõuga lisatava TMS § 381 lg 1 korral jääb ebaselgeks, millal täpsemalt on täituril õigus hakata riigi poolt saadud tasu võlgnikult riigi kasuks tagasi nõudma. Eelnõus on sätestatud, et „pärast seda, kui lapse elatisnõue on nõuetekohaselt täidetud“. Lapse elatisnõude täitmine on perioodiline ja selle nõuetekohane täitmine võib võtta aastaid. Kas täidetud peab olema eelmise kalendriaasta elatisnõue? Seletuskirjast sellele küsimusele vastust ei leia. 3. Eelnõu seletuskirjas ei ole veenvalt põhjendatud, miks soovitakse eelnõuga muudetavas TMS § 25 lg-s 2 ja KTS § 32 lg-s 4 pöörduda tagasi varasemal perioodil kehtinud regulatsiooni juurde, mille korral peab võlgnik tasuma 50% täituri põhitasust, kui ta täidab nõude vaba- tahtliku tasumise tähtaja jooksul. Kuigi vahepealsel ajal on täituri põhitasu määrad KTS-i muudatustega vähenenud, tuleks põhjalikumalt selgitada, miks peaks taaskehtestatav regu- latsioon võlgnikke senisest rohkem motiveerima võla tasumisega tegelema. Kardetavasti suurendab kehtestatav tasu suure osa võlgnike võlakoormat veelgi. Nt KTS § 401 lg 1 muutmise korral võib võlgnik olla kohustatud maksma senise 22 euro asemel nt ca 500 eurot või maksimumina koguni 3500 eurot (vt KTS § 36 tasutabel). 4. Seletuskirjast võib aru saada nii (kuigi erinevates kohtades on vastuolulised selgitused), et TMS § 37 lg 1 uue redaktsiooni ja KTS § 34 koostoimes peaks kohtutäitur saama võlgnikult nõuda täitekuludena täitmisteate saatmise kulu ainult selles ulatuses, mida ei kata (uus) täitemenetluse alustamise tasu. Eelnõust aga nende sätete koostoimest sellist regulatsiooni selgesõnaliselt ei nähtu. TMS § 37 alusel võib täitur nõuda võlgnikult täitmisteate saatmise täitekuluna nt seletuskirjas viidatud 32 eurot 4 senti ja lisaks sama asja eest KTS § 34 p 2 alusel täitemenetluse alustamise tasu 30 eurot. 5. Täitemenetlusliku profiili koostamise regulatsiooni juures tekib küsimus, miks peaks olema sissenõudja sellest huvitatud, kui ei ole kindel, kui kiiresti kohtutäitur selle koostada suudab. Kõige mõistlikum oleks sissenõudjal esitada sundtäitmise avaldus lootuses et võlgnikul on arestitavat vara. Kui sissenõudja pöördub esmalt profiili koostamiseks täituri poole, võib see anda võlgnikule aega vara kõrvaletoimetamiseks. 6. Seletuskiri TMS § 451 kohta jääb arusaamatuks. Korteriomandi müügitulu väikestes kohtades võib olla tõesti väike, kuid esmajärjekorras rahuldatakse tulemist täitekulud, sh täituri tasu (TMS § 174 lg 2). Korteriühistu saab oma seadusliku pandiõigusega tagatud nõude rahuldatud alles pärast seda (ja algse sissenõudja n-ö põhinõude katteks ei pruugi tõesti seejärel enam tulemist piisata). TMS § 174 lg 2 peaks aga kehtima ka juhul, mil tulemist saab sissenõudjatest raha vaid korteriühistu, kuid algselt menetluse algatanud sissenõudja nn põhinõude katteks raha ei jätku. Täituri töötasu peaks olema garanteeritud ka sellisel juhul. Seega kehtestatakse eelnõuga 90 euro suurune lisatasu lisaks sellele (põhi)tasule, millele on täituril õigus TMS § 174 lg 2 kohaselt. Seletuskirjas tuleks esitada korrektsed põhjendused sellise lisatasu vajalikkuse kohta. 1/2  Lisa 1 7. Eelnõu § 2 p-ga 20 soovitakse täiendada KTS § 65 sättega, mille kohaselt avalikustatakse kohtutäituri distsiplinaarsüüteo tuvastamise ja distsiplinaarkaristuse määramise otsus avaliku teabe seaduses sätestatud korras pärast kaebetähtaja möödumist, kui otsust halduskohtus ei vaidlustata. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud erinormi vajalikkust isikule mainekahju tekkimise suure ohuga, sest kohus võib otsuse tühistada. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et üldnormi kohaselt ei tohi distsiplinaarkorras antud akte asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada (AvTS § 36 lg 1 p 12), ei ole eelnõu koostajad selgitanud, miks on just kohtutäituri puhul põhjust eeldada mainekahju tekkimist ning sel põhjusel avalikkuse juurdepääsu avalikule teabele piirata. Seadusandja on leidnud AvTS-s isiku põhiõiguste kaitse ja avaliku huvi vahel tasakaalu ning selle ümbertegemine eeldab täpsemaid põhjendusi. Muudatuse vajalikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta, et teabevaldajal on võimalik teha distsiplinaarkaristuse määramise otsuse juurde märge selle kohtuliku vaidlustamise kohta. Samuti saab kohtutäitur esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks. Sel juhul saab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid kaaludes avaliku teabe piiramise vajalikkust hinnata. Lisaks ei selgu muudatusettepanekust, millal avalikustataks otsus juhul, kui seda on kohtus vaidlustatud. Tasub ka kaaluda, kas muutmist vajab KTS § 103 lg 4, milles on sätestatud aukohtu otsusega määratud distsiplinaarkaristuse otsuse kohtuliku vaidlustamise kord. 2/2  Justiitsministeerium Teie 06.07.2020 nr 8-1/4270 [email protected] Meie 18.08.2020 nr 6-6/20-19 Arvamuse avaldamine Tänan teid võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Edastan Riigikohtu arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1. Riigikohtu arvamus täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/20-0858 - "Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/20-0858 - Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse andjad: Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 21.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/856af61d-6b26-4909-acfa-4df9e68c662a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/856af61d-6b26-4909-acfa-4df9e68c662a?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main