Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU 03.06. 2026 Meediateenuste seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kohaldatakse käesolevat seadust“ tekstiosaga „, välja arvatud § -e 24 1 – 24 3 , 24 5 ja 24 6 ,“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Käesoleva seaduse §-des 2 4 1 , 24 3 , 24 4 ja 24 6 , 24 7 sätestatut kohaldatakse ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvale tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kelle teenus on suunatud Eesti s asuvatele kasutajatele .“; 3) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ ja 22–24 “ tekstiosaga „ , 22– 24 4 , 24 6 ja 24 7 “; 4) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Programmikataloogi kuuluv saade on audiovisuaalne teos, näiteks film, seriaal või telesaade.“; 5) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 6) seadust täiendatakse 2 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 2 1 . peatükk Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamine ning Eesti filmikunsti toetamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt § 2 4 1 . Käesoleva peatüki kohaldamine Käesolevat peatükki ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41); 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva peatüki kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik. § 24 2 . Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt (1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tagab, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 protsenti on Euroopa teosed, ning toob need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile. (2) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja toob omatoodangu tunnustele vastavad teosed koos nende valmimisaastaga programmikataloogis esile. (3) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub Euroopa Liidu liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue olema täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul. (4) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. § 24 3 . Investeerimiskohustus (1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on kohustus investeerida Eestis asuvatele kasutajatele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiselt kalendriaastas teenitud tulust vähemalt viis protsenti Eesti audiovisuaalsete teoste tootmisesse või näitamisõigus e omandamisse (edaspidi investeerimiskohustus ). ( 2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulu hulka arv atakse audiovisuaalsete äriteadete edastamisel teenitud tulu. Tulu hulka ei arvata televisiooniteenuse osutamise ja teise tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenuse vahendamise eest teenitud tulu. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud t ulu arvestamise täpsemad tingimus e d kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Eesti audiovisuaalne teos käesoleva peatüki tähenduses on mängu-, dokumentaal- või animafilm või seriaal, mis on seotud Eesti ajaloo, kultuuri või elukeskkonnaga ning mis vastab vähemalt kahele järgmistest tingimustest: 1) teose originaalkeel on vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keel; 2) teose valmimisel on oluline osakaal Eesti loomingulisel meeskonnal; 3) üle poole teosest on üles võetud või loodud Eestis; 4) tootmisettevõte on Eestis registreeritud juriidiline isik, mille põhitegevusala on filmide tootmine. ( 5 ) Eesti audiovisuaalne teos, mille näitami sõiguse omandamisega investeerimiskohust u s täidetakse, peab olema valminud mitte r ohkem kui viie investeerimiskohustuse tekkimise aastale eelneva kalendri aasta jooksul . ( 6 ) Eesti audiovisuaalse t eose valmimisel Eesti loomingulise meeskonna osakaalu arvestuse tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 7 ) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud investeerimiskohustust, teeb ta investeerimiskohustuse täitmata osale vastava rahalise sissemakse (edaspidi rahaline sissemakse ). § 24 4 . Investeerimiskohustuse täitmi ne (1) T ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja võib investeerimis kohustuse täitmisel investeeringu uute Eesti audiovisuaalse teoste tootmiseks jagada kuni kolme aasta peale , kui nimetatud perioodi jooksul plaanitavate investeeringute aasta keskmine summa on suurem kui tekkinud kohustus. Investeeringu jagamiseks esitab tellitava audiovisuaal meedia teenuse osutaja teatise , kus on toodud investeeringu ajakava aastate lõikes , ning annab igal aastal ülevaate plaani täitmise kohta . (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teose tootmine ei alga kolmandaks aastaks arvates teatise esitamisest, peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teatise esitamisele järgneva kahe kalendri aasta investeerimiskohustuse täitmiseks tegema käesoleva seaduse § 24 3 lõikes 6 sätestatud rahalise sissemakse . (3) Investeeringu jagamise täpsema d tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 24 5 . Haldusleping (1) Kultuuriministeerium võib investeerimiskohustuse täitmise arvestusega seotud toimingute tegemiseks , investeerimisplaani täitmise ülevaate kontrollimiseks, samuti rahalise sissemakse summa arv utamiseks , rahalise sissemakse summa kohta tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale tea t e esitamiseks ja rahalise sissemakse kogumiseks sõlmida riigi sihtasutusega (edaspidi sihtasutus ) halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. (2) Halduslepinguga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded üle anda osaliselt või täielikult. (3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sihtasutusega sõlmitud halduslepingu täitmise üle te eb Kultuuriministeerium. ( 4 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium. § 24 6 . Aruandlus (1) Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab Kultuuriministeeriumile või käesoleva seaduse § 24 5 lõikes 1 nimetatud juhul sihtasutusele hiljemalt iga aasta 31. märtsiks sõltumatu audiitori poolt auditeeritud aruande käesoleva seaduse § 24 3 lõikes 1 nimetatud investeerimiskohustuse arvestamise aluseks oleva eelmise kalendriaasta tulu ning eelmisel kalendriaastal Eesti audiovisuaalsete teoste tootmisesse tehtud investeeringute ja näitamisõiguse omandamise kohta (edaspidi aruanne ) . Aruande suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. (2) Käesoleva seaduse § 24 4 lõikes 1 sätestatud juhul lisab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandele investeeri miskohustuse jagamise teatise ja investeerimisplaani täitmise ülevaate . ( 3 ) A ruande s ning investeerimiskohustuse jagamise teatises ja investeerimisplaani täitmise ülevaates esitatavate andmete loetelu ning aruande , teatise ja ülevaate esitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 24 7 . Rahalise sissemakse kogumine ja laekunud vahendite kasutamine ( 1 ) Rahalise sissemakse su mma arvuta b käesoleva seaduse § 24 6 lõikes 1 nimetatud aruandes esitatud a ndmete alusel Kultuuriministeerium või käesoleva seaduse § 24 5 lõikes 1 sätestatud juhul sihtasutus (edaspidi rahalise sissemakse koguja ). (2) R ahali s e sissemakse koguja teatab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale rahalise sissemakse na tasumisele kuuluva summa , maksmise tähtaja ja arveld uskonto , kuhu rahali s e sissemaks e summa kanda tuleb . R ahaline sissemakse tuleb teha hiljemalt 30 päeva jooksul arvates teate väljastamisest. Tasumisele kuuluva rahalise sissemakse teade on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. (3) Rahali s e sissemaksena tasumisele kuuluv summa tasutakse käesoleva paragrahv lõikes 2 sätestatud teates näidatud tähtpäevaks Kultuuriministeeriumi arvelduskontole. ( 4 ) Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei t ee rahalist sissemakset käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks, on ta kohustatud maksma viivist 0,06% tasumata summalt päevas. Viivise arvestamine algab maksetähtajale järgnevast päevast ja lõpeb sissemakse tasumise päeval. ( 5 ) Viivise kohta esitab rahalise sissemakse koguja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale nõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, viivise määr, tasumisele kuuluv viivise summa ja tasumise tähtaeg. Viivise nõue on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. ( 6 ) Rahalise sissemakse kogumisel laekunud vahendeid k asutatakse Ees t i filmikunsti toetamise eesmärgil. ”; 7 ) paragrahvi 54 lõi kes 1 asendatakse tekstiosa “15 ja 19 2 ” tekstiosaga “ 15, 19 2 ja 24 1 –24 7 ”; 8) seadust täiendatakse paragrahviga 56 2 järgmises sõnastuses: “ § 56 2 . Riikliku järelevalve erisused Kultuuriministeeriumil on õigus teha tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes ei esita käesoleva seaduse § 24 6 lõikes 1 sätestatud aruannet või ei täida käesoleva seaduse § 24 3 lõikes 6 sätestatud rahalise sissemakse tegemise kohustust, ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 15 000 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 30 000 eurot. ” ; 9 ) seadust täiendatakse §-ga 65 5 järgmises sõnastuses: „ § 65 5 . Investeerimis kohustuse rakendamine Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab käesoleva seaduse § 24 6 lõikes 1 nimetatud aruande esimest korda 202 8 . aastal. 202 7 . aasta tulu ja investeeringuid kajastav aruanne esitatakse ajavahemiku 1. juuli st kuni 31. detsemb rini kohta. “. § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 1 1 täiendatakse punktiga 3 3 järgmises sõnastuses: „3 3 ) meediateenuste seaduse § 24 6 lõikes 1 nimetatud haldusleping.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 7 . aasta 1. juulil. Riigikogu esimees Tallinn, 202 6 . a Algatab Vabariigi Valitsus 202 6 . a Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt ) Valitsuse nõunik Meediateenuste seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Digitaalsete teenuseplatvormide kasv on tugevalt mõjutanud Eesti audiovisuaaltoodangu tootmis- ja levimudeleid. Rahvusvahelis ed tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osu tajad konkureerivad kohalike väljakujunenud meediateenustega. Erinevalt tavapärastest audiovisuaalmeedia teenuse pakkujatest ei ole tellitava meediateenuse osutajatele seatud kohustust t oetada kultuurilist mitmekesisust ja kohalikku kultuuri. Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga keh te stada tellitava audiovisuaal meedia teenuse osutajale (edaspidi ka meediateenuse osutaja või teenuseosutaja ) kohustus investeerida osa Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaal sete teoste tootmiss e ja näitamisõiguse omandamisse . Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse ga seonduv on reguleeritud meediateenuste seaduses (edaspidi MeeTS ). MeeTS-i § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt on audiovisuaalmeedia teenus muu hulgas ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel. MeeTS - iga on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta ( edaspidi ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv või direktiiv ). Audiovisuaalmeedia teenuste d irektiiv võeti vastu 2010. aastal ja selle eesmärk oli lähtuvalt toimunud digitaalsetest muudatustest ajakohastada audiovisuaalmeedia teenuste valdkonda ning tagada ringhäälinguteenuste hea kvaliteet, mitmekesisus ja sõltumatus. Direktiiv reguleerib muu hulgas audiovisuaalsete sisuteenuste pakkumist, reklaami, alaealiste kaitset ning ringhäälinguteenuste ligipääsetavust. Direktiivis sätestatakse nõuded ringhäälinguteenuste kättesaadavusele, sisu reklaamimisele, sponsorlusele, piirangutele ja reguleerimisele. Direktiivi artikli 13 lõi ke 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad tagavad oma kataloogis vähemalt 30% suuruse osa Euroopa päritolu teoste jaoks ning tagavad kõnealuste teoste esiletoomise . Nimetatud kohustus on sätestatud MeeTS -i § 24 l õikes 1. Üle võtmata on direktiivi artikli 13 lõiked 2 ja 3 , mille ülevõtmine ei olnud kohustuslik, vaid valikuline. Direktiivi artikli 1 3 lõiked 2 ja 3 võimaldavad liikmesriikidel nõuda nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid pakkuva telt , kuid teises liikmesriigis asutatud meediateenuse osut ajatelt panustamist Euroopa päritolu audiovisuaal teoste tootmisse nii sisusse otseselt investeerimise kui ka riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. Sellised teises liikmesriigis asutatud meediateenuse osutajad on näiteks Netflix (Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), Apple TV+ ja Disney+. Eelnõuga võetaksegi Eesti õigusesse üle direktiivi artikli 13 lõiked 2 ja 3 ning kehtestatakse Eestis teenuseid pakkuvatele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus investeerida osa Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaal sete teoste tootmisse ja näitamisõiguse omandamisse . Direktiivi ulatuslikum ülevõtmine loob võrdsemad konkurentsitingimused telekanal eid haldavate ettevõt jate ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja te vahel ning parandab kultuuriliselt mitmekesise või Eesti sisu kättesaadavust teistes riikides. Seadus jõustub 202 7 . aasta 1. j uulil . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi ku nstide osakonna audiovisuaal- ja digikultuuri nõunik Karlo Funk ( karlo . funk @kul.ee, 5648 5966 ) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik ud Karin Ligi ( teenistussuhe peatunud ) ja Epp Hannus ( [email protected] , 628 2231 ). Eelnõu ja seletuskirja keele toimetuse tegi OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus - ja haldusnormide koordineerimise kohta . Eelnõuga võ e takse üle direktiivi artikli 13 lõi ked 2 ja 3. Direktiivi artikli 13 lõike 2 kohaselt, kui liikmesriigid nõuavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad panustaksid rahaliselt Euroopa päritolu teoste tootmisesse, sealhulgas sisusse otseselt investeerimise ja riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu, võivad nad samuti nõuda, et selliseid proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid rahalisi kohustusi täidaksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavad meediateenuse osutajad, kes on asutatud teises liikmesriigis. Direktiivi artikli 13 lõike 3 kohaselt põhinevad rahalised kohustused ainult nendes sihtliikmesriikides teenitud tuludel. Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 koalitsioonileppe 2025 – 2027 ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ga , mis se avad eesmärgiks kodumaise filmitööstuse kasvuks rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamise lahenduse väljatöötamise . Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redakt siooni avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3 ja halduskoostöö seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 10.02.2026, 6. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmär k on kehtestada tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tele kohustus investeerida osa Eestis teenitud müügi tulust Eesti audiovisuaal sete teoste tootmisse ja levitamisse. „ Kultuur i arengukava 2021- 2030 “ filmivaldkonda käsitlevas lisadokumendis tuuakse välja vajadus luua filmitegemist soodustavaid meetmeid, soodustada erakapitali kaasamist ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Väikeriikide filmitööstuse väljavaateid analüüsiv as uurimisprojekt is CresCine t uuakse välja, et vaatamata festivaliedule ei ole Eesti filmid loonud tugevat ja rahvusvaheliste investeeringute – nende seas juhtivate platvormide rahastamise – jaoks atraktiivset brändi . Maailma tellitavate meediateenuste osutajate i ga-aastane tulu on viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud ning ületanud 150 miljardi dollari piiri . Järgneva viie aasta jooksul prognoositakse müügitulu kasvu veel 29% . Kuigi tellitava meediateenuse osutaja d täidavad kohustust näidata programmikataloogis 30% ulatuses Euroopa filme, domineerib mitte-Euroopa toodang ning ka Euroopa toodangu kultuuriline mitmekesisus väheneb just väiksemate tootmismaade arvel. 58% teenuseosutajate Euroopa sisutootmiseelarvest kulub Ühendkuningriigi ning Hispaania filmidele ja sarjadele . Erinevalt telekanalitest, mille programmile kehtib Eesti tänapäeva või kultuuripärandit tutvustava omatoodangu nõue, ei panusta hargmaised tellitava visuaal meedia teenuse osutajad Eesti turul kohalikku audiovisuaaltootmisse. Eestis registreeritud teenuseosutajad küll toetavad sisutootmis t , kuid sageli ebakorrapäraselt või vaid meelelahutuslik e formaatide kaudu. Teistes riikides registreeritud teenuseosutajad seevastu ei panusta kohalikku kultuuri ja audiovisuaaltootmisse ega vahenda kohalikke filme programmikataloogis , mis nõrgendab Eesti audiovisuaaltoodangu positsiooni ja arenguvõimalusi. Riiklikud toetused tagavad Eesti filmitootmise järjepidevuse, ent valdkond vajab täiendavat rahastamist , et parandada rahvusvahelis t konkurentsivõime t ja arendada uu si formaat e , eelkõige just tellitava visuaal meedia teenuse vahendusel kättesaadavate telesarjade loomiseks. Direktiivi ulatuslikum ülevõtmine MeeTS-i muutmise kaudu annab võimaluse osaliselt parandada Eestis audiovisuaaltootmise rahastamist ja rahvusvahelistumist , kasvatamata survet riigieelarvele. Ühtlasi loob seadusemuudatus võrdsemad konkurentsitingimused telekanal eid haldavate ettevõt jate ja tellitava audiovisuaal meedia teenuse osutaja te vahel ning parandab kultuuriliselt mitmekesise ja Eesti sisu kättesaa davust teistes riikides. Muudatusega kasvavad Eesti audiovisuaaltööstuse rahastamine, rahvusvaheline konkurentsivõime ja rahastusallikate mitmekesisus ning paraneb rahvusvaheline nähtavus . Kasvava rahastamise tulemusena on Eesti filmidel ja teleseriaalidel tugevam positsioon rahvusvahelisel turul, toodang ul on paremad võimalused jõuda eri riikide kino- ja telelevisse. Kombineerituna teiste meetmetega , nagu tagasimaksemeetme määra tõstmine 40%- le , ja riiklike investeeringutega filmivõttepaviljonidesse Ida-V irumaal ja Tallinnas , loob seadusemuudatus filmitööstuse arendamiseks eeldused, mis on unikaalsed kogu regioonis. Investeerimiskohustuse suuruseks on eelnõus ette nähtud 5% Eestis teenitud tulust, sealhulgas audiovisuaalsete äriteadete edastamisel teenitud tulust . Investeerimiskohustuse , kas eraldiseisva või kombineerituna, on direktiivile tuginedes kehtestanud 1 6 Eur oopa riiki ning selle määr ulatub 1,5%-st Kreekas kuni 25%- ni Prantsusmaal. Kolmes riigis on kohustus 4%, veel kahes riigis kombineerituna või maksena 4% ja viies riigis 5% või rohkem. Eestis on tasu suuruse m ääramisel lähtutud uuringust, mis näitab, et Eesti audiovisuaalsed teosed on rahvusvahelis el kinoturul ja platvormidel võrreldes suuremate Euroopa keele- ja kultuuriruumidega alaesindatud . Teis alt näitab mit mete regiooni väikeriikide filmide edu rahvusvahelises kinolevis, et probleem ei ole kvaliteedis. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmade esindajatele arvamuse avaldamiseks 2024. a asta mais. VTK - s kirjeldati tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja telt tasu kogumiseks kolme mudelit. Esimese variandina vaadeldi võimalust kehtestada teenuseosutajale kohustus tasuda määratud rakendusasutusele osamakse 5% Eestis teenitud tulult. Teise võimalusena kirjeldati teenuse osutajale kehtestatavat kohustus t teha aasta jooksul teatud ulatuses otseinvesteeringu i d Eesti sõltumatute sisutootjate audiovisuaalprojektidesse. Kolma nda võimalusena nähti kombineeritud mudel i t, mille korral tellitava audiovisuaalse teenuse osutajale kehtestatakse kohustus tasuda määratud rakendusasutusele osamakse 5% Eestis teenitud tulult, kuid tal on arvestuslikust kohustusest võimalik maha arvata aasta jooksul kohaliku audiovisuaalsisu toetamiseks tehtud otsesed investeeringud ( ettemaksed õiguste omandamiseks , osalused kaastootmi ses , litsentsitasud) ning jääk tuleb tasuda fondi. VKT väljatöötamisel eelistas Kultuuriministeerium kombineeritud mudelit. VTK- le laekunud tagasisidet ja partn e ritega toimunud arutelu sid arvestades on eelnõus valitud variant, mille kohaselt kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele kohustus investeerida osa Eestis teenitud tulust Eesti sõltumatute sisutootjate audiovisuaalprojektidesse. Kohustuse mittetäitmisel tuleb teenuseosutajal teha rahaline sissemakse seaduse alusel määratud rakendusasutusele . Tagasiside laekus Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Justiits- ja Digiministeeriumilt ning Rahandusministeeriumilt. Arvamuse esitasid ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), AS Go3 Baltics ja The Motion Picture Association EMEA (MPA EMEA) . Haridus- ja Teadusministeerium esitas ettepaneku tuua eraldi välja, et Eesti päritolu teose all peetakse silmas eestikeelset teost, n ing soovis luua eraldi programmikataloogi osa, mis sisaldaks hariduse ja meediapädevuse arendamisega seotud sisu. Eestikeel ne sisu on täpsem alt määratletud seadusemuudatuses . Rahvusvahelise le tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja le kehtestatav k ohustus luua eraldi tasuta programmikataloog ei vasta siiski direktiivi eesmärkidele . Justiitsministeeriumi tagasiside tõi esile vajaduse kehtestada tasu kogumise täpsem regulatsioon , põhjendada tasu määra ja täpsustada võimalusel kogutavate tasude suurust aastas. Ettepanekutega on arvestatud, r egulatsioon, põhjendused ja prognoos on esitatud detailsemalt. ITL eelistas saadetud kirjas selgelt investeerimise ja makse kombineeritud mudelit, rõhutades ka vajadust arvestada Eesti sisusse juba tehtava id investeeringu id ja võimalikult paindlikku tasakaalu investeeringu ja makse vahel , mis peaks jääma teenuse osutaja otsustada . ITL-i kolmas märkus puudutas tellitava audiovisuaalmeedia teenuselt ja nn lineaarsete kanalite edas tamiselt teenitud t ulu eristamist. Viimane on just Eesti telekommunikatsiooniettevõtetes levinud äripraktika, kus tasuliste telekanali te edastamine , järelvaatamine ja liitumistasuga tellitavad teenused (SVOD) on omavahe l tihedalt seotud. Apple TV esit as tähelepanekud soovitustena, mis puudutasid eelkõige tellitava audiovisuaalmeedia teenuse eri t üüpe (TVOD/SVOD) ja investeeringute arvestamise põhimõtteid. Samuti soovitas Apple TV reguleerida investeeringu ja rahalise makse võimalikult paindlikult, jättes teenuseosutajale kohustuse täitmise meetodi valikul vabad käed , ning rakendada pikemat kohaldamisperioodi. Olulises osas on neid soovitusi arvestatud. Go3 Baltics keskendus tagasiside s paljuski juriidilistele aspektidele, soovis kaaluda väiksemat tasu määra ja pikemat rakendamisperioodi ning rõhutas sarnaselt mitmetele teistele paindlik ke põhimõtteid tasu arvestamisel. MPA EMEA keskendus tagasiside s seadusemuudatuse mõjule Eesti filmitootmiskeskkonnale laiemalt , tegi ettepaneku suurendada riiklik u ta gasimaksemeetme summat ning rõhutas muudatuse p roportsionaalsus e ja võrdse kohtlemise olulisust. Samuti juhiti tähelepanu direktiivi sõnastustele, et selle eesmärk on parandada Euroopa filmide tootmist ja ringlust , ning sooviti eraldi spordi ja uudiste vä listamist teenitud tulu arvestamisel. Samuti juhiti tähelepanu vajadusele täpsemalt välja tuua, mida mõistetakse otseinvesteeringu all , ning rõhutati lepinguvabadust kohaliku tootmisfirma ja platvormi õiguse jagunemisel. MPA EMEA tegi ettepaneku kaaluda Euroopa audiovisuaalsete teoste toetamiseks teisi riiklikke meetmeid , mi s seavad vähem piiranguid teenuste pakkumisele . Võttes esitatud tagasiside t arvesse, võimaldab pakutav lahendus asja osa lisel , kellele kohustus seatakse, valida võimalikult paindlikult Eesti audiovisuaalvaldkonna toodangusse investeerimise, näitamislitsentside ostu ja rahalise makse vahel. Ühtlasi on kohustust võimalik täita tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja äritegevus e eesmärke jälgides ja väik e se lisanduva halduskoormusega . 2.1 . Eelnõu põhiseaduspärasus 2.1.1 . Investeerimiskohustuse põhiseaduspärasus Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kehtestatav koh us tus investeerida osa Eestis teenitu d tulust seaduses sätestatud viisil riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §- ga 31 kaitstavat ettevõtlusvabadust ja §-ga 32 kaitstavat omandipõhiõigust PS-i kommenteeritud väljaandes on § 31 kohta märgitud järgmist: “Õigus tegelda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Õigus koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse on seotud §-s 48 sätestatud õigusega koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Vaadeldavatel õigustel on tihe seos ka §-s 32 sätestatud omandiõigusega (seda nii ettevõtlusega tegeleva isiku vara, nt aktsiad või osad, kaitsmisel kui ka äriühingu vara kaitsmisel) ja §-st 113 tuleneva riigi õigusega kehtestada makse, arvestades, et maksustamine piirab võimalusi ettevõtlusest tulu teenida ja sellega ka ettevõtlusvabadust ( RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 50; RKPJKo 29.03.2017, 3-4-1-15-16, p 102; RKHKo 21.03.2016, 3-3-1-72-15, p 26; vt ka komm 11). ” Õigus tegelda ettevõtlusega on PS -i § 31 kolmanda lause kohaselt kõikidel Eestis viibivatel isikutel, sõltumata kodakondsusest, kui seadus ei sätesta teisiti. Ettevõtlusvabadus, sealhulgas tulundusühingusse koondumise õigus, laieneb § 9 l õike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele ( RKPJKo 30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 50). PS § 32 lg 1 neljanda lause kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohus on märkinud, §-s 32 sätestatu laieneb ka juriidilistele isikutele ( RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03, p 18). PS kommenteeritud väljaandes tuuakse välja, et § 32 lg 1 teise ja kolmanda lause tekstist võib aru saada, et mõisteid „omand“ ja „vara“ käsitatakse selles sünonüümidena . Samas kommentaaris viidatakse Riigikohtu lahenditele, kus märgitakse, et omandipõhiõigus on üldisi varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahale ning rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele ( HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-143-03" RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03 , p 18; HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-69-09" RKÜKo 31.03.2011, 3-3-1-69-09 , p 56). Nii PS -i §-s 31 sisalduv ettevõtlusvabadus kui §-s 32 sisalduv omandipõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus ed . Riigikohus on selgitanud, et sell ise põhiõigus e piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest ( RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. PS-i §-s 11 on sätestatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-iga . Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse riivel peab olema legitiimne eesmärk ja riive selle saavutamiseks proportsionaalne: sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seega tuleb esmalt välja selgitada riive legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks piirang on kehtestatud. Legitiimne eesmärk Eelnõuga kehtestatakse Eesti kasutajatele suunatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kohustus investeerida 5% Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaalsete teoste tootmisesse kas tootmisinvesteeringu või litsentsiostu de ga. Juhul kui teenuse osutaja investeerimiskohustust ei täida või teeb seda väiksemal määral , kui seadus ette näeb, on kohustust võimalik asendada maksega ulatuses, mis katab vahe arvestusliku kohustuse ja tehtud investeeringu vahel. Investeerimiskohustuse kehtestamise eesmär k on tagada, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja d panustaksid senisest enam kohalikku kultuuri ja audiovisuaaltootmisse. Euroopas tegutsevate teenuseosutajate programmikataloogides domineerib mitte-Euroopa toodang ning kultuuriline mitmekesisus väheneb just väiksemate tootmismaade arvel. Telekanalite programmile kehtib Eesti tänapäeva või kultuuripärandit tutvustava omatoodangu nõue, kuid hargmaistel tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tel Eesti turul kohalikku audiovisuaaltootmisse panustamise kohustust ei ole. Eestis registreeritud teenuseosutajad panustavad sisutootmisse sageli ebakorrapäraselt või eelkõige meelelahutusliku sisu kaudu. Investeerimiskohustuse kehtestamise kitsam eesmärk on toetada Eesti audiovisuaal tööstuse konkurentsivõimet, kuid selle laiem eesmärk on säilitada kultuurilis t mitmekesisus t . Muudatus loob ka võrdsemad konkurentsitingimused telekanal eid haldavate ettevõtjate ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja te vahel. Proportsionaalsus Põhiõiguse piiramisel tuleb proportsionaalsuse hindamiseks analüüsida, kas valitud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobivuse nõue tähendab, et valitud meede aitab eesmärgi täitmisele mingilgi määral kaasa. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Direktiivi artikli 13 lõiked 2 ja 3 võimaldavad liikmesriikidel nõuda nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid pakkuvaid, kuid teises liikmesriigis asutatud meediateenuse osutajatelt panustamist Euroopa päritolu audiovisuaalteoste tootmisse nii sisusse otseselt investeerimise kui ka riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. Välismaistel tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tel puudub praegu motivatsioon investeerida Eesti filmitootjate toodangusse. Regulatsiooni kehtestamata jätmisel väheneb kultuuriline mitmekesisus ja halveneb Eesti filmitootjate konkurentsivõime järjest enam, kuna audiovisuaalmeedia tootmine on kiirelt arenev ettevõtlusharu ning suurtel riikidel ja keeltel on siin selge eelis. Kohustusest paigutada oma kataloogi 30% ulatuses Euroopas toodetud teoseid ei piisa, selle kohustuse täitmiseks ei ole vaja investeerida Eesti kohalikku audiovisuaalmeedia toodetesse, sest Euroopa toodang pärineb suuresti Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia jt suurtest Euroopa riikidest. Valitud meede on paindlik, kuna võimaldab tellitava audiovisuaalmeedia teenus e osuta jal ise valida, millise toote tootmisesse ta panustab. Kohustus investeerida Eesti audiovisuaal tööstusesse on sobiv meede, et tagada tellitava audiovisuaalteenuse kultuuriline mitmekesisus ning toetada Eesti audiovisuaal tööstuse konkurentsivõimet. Eesti audiovisuaal tööstust on võimalik toetada ka riigieelarvest, seda ka tehakse eri meetmete abil. Samas , eesmärki paigutada Eestis toodetud sisu välismaise tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kataloogi ei ole kohustust kehtestamata võimalik saavutada. Proportsionaalsuse testi teisel astmel tuleb hinnata, kas piirang on vajalik. Vastata tuleb küsimusele, kas eesmärki oleks võimalik saavutada mõne teise sama tõhusa, kuid ettevõtjaid vähem koormava meetmega. Kõnealusel juhul tähendab see muu hulgas, et enne investeerimiskohustuse kehtestamist tuleb hinnata, milline on konkreetses majandusvaldkonnas olukord juba varem kehtestatud piirangute tulemusel ning millist mõju avaldavad lisandu vad piirangud eesmärgi saavutamisele. Samuti tuleb hinnata meetme koormust ettevõtjatele . Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust ( RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32–35; RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15). Nagu juba öeldud, võimaldab direktiiv liikmesriikidel nõuda meediateenuse osutajatelt panustamist Euroopa päritolu audiovisuaalteoste tootmisse nii sisusse otseselt investeerimise kui ka riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. Eelnõuga kehtestatakse sisusse otsese panustamise kohustus. Samas on kohustus paindlik, võimaldades ettevõtjal valida panustamise täpse viisi, samuti on võimalik investeering uute Eesti audiovisuaalse te teoste tootmiseks jagada kuni kolme aasta peale, kui nimetatud perioodi jooksul plaanitavate investeeringute aasta keskmine summa on suurem kui tekkinud kohustus. Rahalise sissemakse tegemise kehtestamine oleks ühelt poolt ettevõtjale lihtsam, võimaldades kanda seaduse alusel kindlaks määrat av summa mõnda riiklikusse fondi, samas teiselt poolt ei annaks see ettevõtjale paindlikkust kohustuse täitmist kuni kolme aasta peale jagada . Investeerimiskohustus on vajalik , et säilitada kultuurili n e mitmekesisus, parandada Eesti filmitootjate konkurentsi olukor da ning ühtlustada tellitava audiovisuaalmeedia teenuse ja telekanalite kohta kehtiva id reegl eid . Regulatsiooni puudumine ei ole motiveerinud hargmaiseid tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja id Eestis toodetud sisusse panustama ka juhul, kui nende tegevus on Eesti turule suunatud . Kehtestatav nõue on motivatsiooni tõstmiseks vajalik. Seadusega sätestatav investeerimiskohustuse miinimumäär ei sea ettevõtjale ülemääraseid kohustusi, Eestis asutatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja d panustavad omamaisesse sisutootmisse juba praegu . Proportsionaalsuse testi kolmandal astmel tuleb kaaluda omavahel vastuollu minevaid õigushüvesid. Investeerimiskohustuse kehtestamisel piiratakse ettevõtlusvabadust ettevõtjale pandava kohustusega kasutada kindlaks määratud osa Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaalteoste tootmis eks . Sellega piiratakse ettevõtja vabadust kasutada teenitud tulu täielikult enda äranägemise järgi. Samas suunab piirang teenitud tulu kasutama ettevõtete peamise äritegevuse eesmärkidel ega sea sellisena äritegevus ele ülemääraseid takistusi . Piirangu eesmär k on riigi huvi toetada Euroopa kultuurili st mitmekesisus t, muuta väikese kultuuriruumi audiovisuaal-looming nähtavamaks ja toetada Eesti audiovisuaal tööstuse konkurentsivõimet. Piirangu siht rühm on Eestis tegutsevate ettevõtete gruppi tervikuna arvestades väike. Piirang võib rohkem mõjutada neid välismaise i d tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja id , kes praegu Eesti audiovisuaal tööstuse toodangusse ei investeeri. Samas on välismaised teenuseosutajad suuremad ettevõtted, kellel on ka investeerimisvõimekus suurem. Kodumaised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja d toodavad sisu Eestis juba nüüd ja täidavad kehtestatava nõude valdavas osas praegu gi . Ei ole tõenäoline, et hargmaised teenuseosutajad lõpetaksid piirangu kehtestamisel teenuste pakkumise Eestis. Meede on suunatud just Eestis teenitud tulule ja seda rakendatakse kõi gile turuosalis tele võrdselt. Eelnevast saab järeldada, et piirang on mõõdukas. Kokkuvõtteks Te llitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele seatav kohustus investeerida osa Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaal sete teoste tootmisse ja levitamisse on põhiseadusega kooskõlas . 2.1.2. Rahalise sissemakse tegemise kohustuse põhiseaduspärasus Järgnevalt käsitletakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale seatavat kohustust teha rahaline sissemakse juhul , kui teenuseosutaja ei ole investeerimiskohustust täitnud või on selle täitnud osaliselt. Rahali n e sissemakse tuleb eelnõu kohaselt teha seaduses sätestatud viisil investeerimiskohustuse täitmata osaga võrdses ulatuses . Rahaline sissemakse o n seega alternatiivne kohustus neile teenuseosutajatele, kes ei ole investeerimiskohustust täitnud . Seda ei tuleks vaadelda karistuse või sunnimeetmena. PS-i § 113 kohaselt tuleb r iiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätesta da seadus ega . Riigikohus on selgitanud, et § 113 kaitseala hõlmab kõiki avalik-õiguslikke rahalisi kohustusi, sõltumata nende nime tusest (maks, tasu, sissemakse) ( RKÜKo 15.12.2015, 3-2-1-71-14, p 91) . Kuna tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei saa sissemakse tegemise eest teenust ega hüve ning kohustuse eesmärk on koguda vahendeid avaliku ülesande täitmiseks (kultuuri ja kodumaise audiovisuaal kunsti toetamine), saa b kohustust teha rahaline sissemakse vaadelda avalik-õigusliku rahalise kohustusena P S -i § 113 tähenduses. Rahalise sissemakse tegemise kohustus nähakse ette seadusega. Kuna rahalise sissemakse tegemise kohustus tekib neil tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel, kes esmast ehk investeerimiskohustust ei ole täitnud, on rahalise sissemakse tegemise kohustusel investeerimiskohustusega samad eesmärgid (toetada omamaist audiovisuaal tööstust ning seeläbi e esti keele ja kultuuri säilimist). Rahalist sissemakset ei pea tegema need teenuse osutajad , kes on investeerimiskohustuse täitmisest vabastatud , ning koh ustuse määr on seotud investeerimiskohustuse määraga (5% Eestis teenitud tulust) . Kõik rahalise sissemakse tegemisega seotud olulised asjaolud sätestatakse seadusega ( MeeTS ) . Rahaliste sissemaksetena kogu tavat raha kasutatakse Eesti filmitööstu se toetamiseks. R ahalise sissemakse tegemise kohustuse legitiimne eesmärk, selle adress aatide ring ja kohustuse ulatus ei erine investeerimi s kohustuse seadmise eesmärgist, adressaatide ringi st ega investeerimiskohustuse ulatusest . Direktiivi artikli 13 lõiked 2 ja 3 võimaldavad liikmesriikidel nõuda nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid pakkuva telt , kuid teises liikmesriigis asutatud meediateenuse osutajatelt panustamist Euroopa päritolu audiovisuaalteoste tootmisse nii sisusse otseselt investeerimise kui ka riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu. R ahalise sissemakse tegemise kohustuse seadmine neile tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kes investeerimiskohustust ei täida, on direktiivi art ikli 13 lõike 2 mõistes lubatav ning rahalise sissemakse tegemise kohustus on PS-iga kooskõlas. 2.2 . E uroopa Liidu (EL) liikmesriikide regulatsioon Direktiivi artikli 13 l õiget 2 on erineval kujul rakendanud 16 liikmesrii ki ja lisaks Eestile kaaluvad 9 riiki kohustuste keh t estamist . Liikmesriigid on direktiivi artikli 13 valikuliste sätete ülevõtmiseks vali nud erinevad mudelid, ükski valitud mudelitest ei domineeri seejuures tuntavalt. On riike, kes on kehtestanud investeerimiskohustuse (nt Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Holland), osa riike on näinud ette kohustusliku rahalise sissemakse ehk lõivu (nt Leedu, Poola, Portugal) ning mitmed riigid kasutava d kombineeritud mudelit (nt Horvaatia, Taani, Tšehhi, Saksamaa). Investeerimiskohustus või b seejuures olla väga erinev, kõrgeimad määrad on kehtestatud Itaalias (20% tulust) ja Prantsusmaal (20 – 25% tulust). Ka kehtestatud lõivud on väga erineva suurusega, ulatudes 1% kuni 5%- ni liikmesriigis teenitud tulust. Kõikide mudelite puhul on kehtestatud erinevaid lisakriteeriume . Eesti naaberrii kidest Läti ei ole seni tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja le kohustuslikku lõivu ega investeerimiskohustust kehtestanud. Soomes on avalike konsultatsioonide etapis seadus eelnõu , mis näeb ette investeerimiskohustuse koos võimalusega teha rahali n e makse. Seadus peaks jõudma parlamenti käesoleva aasta sügisel. Norras on kehtestatud investeerimiskohustus ilma rahalise makse võimaluseta . Rootsis on teenuseosutajatele kohustuse kehtestamist analüüsitud, kuid praeguse seisuga ei ole seda rakendatud. Seal on otsustatud teema juurde regulaarselt tagasi tulla (nt Euroopa Komisjonile esitatavate kahe aasta aruannete raames), et hinnata vajadust investeerimiskohustuse ettenägemiseks tulevikus. Kokk uvõtteks saab liikmesriikide regulatsioone vaadates järeldada, et liikmesrii gid püüavad järjest enam suunata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja id investeerima kohalikku tootmisse. Ü levaade direktiivi rakendamisest Euroopas on leitav andmebaasis https://avmsd.obs.coe.int/ . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkt 1 – muudetakse MeeTS -i § 2 lõiget 4 ning nähakse ette erisus , et Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) eelnõuga tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele suunatud regulatsiooni ei k ohaldata. Juba praegu kohaldatakse MeeTS - i ERR - ile üksnes niivõrd, kui ERR-i seadus ei sätesta teisiti. Täpsustus on vajalik õigusselguse huvides. Eelnõu § 1 punkt 2 – lisatakse MeeTS -i § -i 2 uus lõige 4 1 , mi s näeb ette, et investeerimiskohustusega seotud regulatsiooni kohaldatakse ka muu EL -i liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvale tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kelle teenus on suunatud Eesti s asuvatele kasutajatele . Säte puudutab teises liikmesriigis registreeritud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid, kes pakuvad oma teenuseid Eestis as u vatele kasutajatele ( Netflix , Apple TV, HBO ). Teenus on Eesti kasutajatele kättesaadav, kui teenuse osutaja on audiovisuaalse sisu Eesti turul kättesaadavaks teinud ja kasutajal on võimalik teenust tasu eest tellida . Direktiivi põhjenduspunktis 36 selgitatakse, et Euroopa päritolu teostesse piisavate investeeringute tagamiseks lubatakse liikmesriikidel oma territoor iumil asutatud meediateenuste osutajatele kehtestada rahalisi kohustusi. Arvestades otsest seost rahaliste kohustuste ja liikmesriikide erineva kultuuripoliitika vahe l, lubatakse liikmesriikidel kehtestada selliseid rahalisi kohustusi ka nende territooriumile suunatud meediateenuse osutajatele, kes on asutatud teises liikmesriigis. Sel juhul tuleks rahalised kohustused sisse nõuda ainult sihtliikmesriigi vaatajaskonna kaudu saadud tuludelt. Direktiivi põhjenduspunkti 38 kohaselt peaks liikmesriik, h innates igal üksikjuhul eraldi, kas teises liikmesriigis asutatud tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja suunab oma teenuseid tema territooriumil asuvale vaatajaskonnale, osutama sellistele näitajatele nagu reklaam või muu müügiedendus , mis on otseselt mõeldud tema territooriumil asuvatele tarbijatele, teenuse põhikeel või sellise sisu või äriteadete olemasolu, mis on otseselt suunatud vastuvõtjaliikmesriigi vaatajaskonnale. Selleks et määrata, kas teenuseosutaja teenus on suunatud konkreetse riigi vaatajaskonnale, saab seega lähtuda järgmistest kriteerium idest : 1) põhikeel: teenuse sisu või kasutajaliides on saadaval sihtriigi ametlikus keeles; 2) reklaami ja tellimustulu päritolu: teenuseosutaja teenib tulu sihtriigis asuvatelt reklaamiandjatelt või tellijatelt; 3) suunatud turundus: teenust reklaamitakse aktiivselt just selle riigi meedia- või muude kanalite kaudu ; 4) sisu: pakutav programmikataloog on kohandatud vastava riigi publiku eelistustele. Eelnõu § 1 punkt 3 – täiendatakse MeeTS -i § 2 lõiget 5 ning nähakse ette, et tellitava audiovisuaalmeedia teen use osutajale kehtestatav at kohustus t investeerida osa Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaalsete teoste tootmisse ja näitamisõiguse omandamisse ei kohaldata nendele audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kelle teenused on mõeldud vastuvõtmiseks ainult kolmandates riikides ja need ei ole ühes või mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega otseselt või kaudselt üldsusele kättesaadavad. K una juba praegu ei laiene nimetatud teenusepakkujatele kohustus edendada Euroopa toodete tootmist ja kättesaadavust, ei ole põhjendatud laiendada neile tulevikus ka investeerimiskohustust. Eelnõu § 1 p unkt 4 – täiendatakse MeeTS -i § 7 lõiget 3 teise lausega . Kehtiva sõnastuse kohaselt on p rogrammikataloog tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakutud ja tema toimetusvastutuse alla kuuluv saadete nimekiri. Lisatava lausega täpsustatakse, et p rogrammikataloogi kuuluv saade on audiovisuaalne teos, näiteks film, lavastuslik seriaal või telesaade. Täpsustus on vajalik, et eristada valdavalt telekanalite programmis näidatavaid telesaateid täpsemalt sellistest audiovisuaalsetest teostest, mille toetamine on seadusemuudatuse eesmärk. Eelnõu § 1 punkt id 5 ja 6 – seadust täiendatakse uue , 2 1 . peatükiga “ Euroopa teoste tootmise ja kättesaadavuse edendamine ning Eesti filmikunsti toetamine tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja poolt ” . Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse seaduse § 24 kehtetuks, selles sisaldunud regulatsioon tõstetakse järgnevate muudatusega ümber. Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatakse MeeTS - i uus , 2 1 . peatükk (§-d 24 1 –24 7 ) . Paragrahv 2 4 1 – praegu MeeTS -i § 24 lõikes 3 sisalduv regulatsioon tõstetakse ümber §-i 2 4 1 , selle sõnastus t ei muudeta , aga kuna seadusesse lisandub tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale investeerimiskohustus, siis puudutab § -s 2 4 1 sisalduv erand edaspidi ka investeerimiskohustust. Eesti õiguses on praegu rakendatud direktiivi artikli 13 miinimumi ehk tellitava audiovisuaalteenuse osutajatele on seatud kohustus tagada oma kataloogis vähemalt 30% suurune osa Euroopa päritolu teoste jaoks ning tuua kõnealus ed teosed esile. Tagamaks, et Euroopa päritolu teoste edendamisega seotud kohustused ei kahjusta turu arengut, ning võimaldamaks uute osaliste turule sisenemist, ei tohiks direktiivi kohaselt neid nõudeid kohaldada teenuseosutajate suhtes, kellel ei ole märkimisväärset turuosa. See kehtib eelkõige väikese käibega ja väikese vaatajaskonnaga teenuseosutajate kohta . Erandid on praegu sõnastatud MeetS -i § 24 lõikes 3 , eelnõuga tõstetakse regulatsioon uude § -i 2 4 1 . Paragrahvi 2 4 1 kohaselt ei kohaldata 2 1 . peatük k i tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41); 2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest; 3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille suhtes käesoleva peatüki kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik. Suuremad rahvusvahelised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja d teeni sid 2024. aastal 9 0% Euroopa tellitavate meediateenuste tulust . Tervikuna on Euroopa enam kui 3000 - st tellitava audiovisuaal meedia teenuse osutajast 14% piiriülesed . Kui arvestada lisaks väiksemad rahvusvahelised teenuse osutajad , kelle turuosa Eestis on Ampere Analysis e andmetel kokku 5%, pole ühegi väiksema piiriülese tellitava audiovisuaal meedia teenuse osutaja turuosa Eestis märkimisväärne või ei kuulu käesoleva seaduse reguleerimisalasse (nt tellitavad spordiplatvormid) . Erandiks on kolmes Balti riigis tegutsev Go3. Paragrahv 24 2 – senine MeeTS -i § 24 sõnastatakse tervikuna uuesti , sisulisi muudatusi ei tehta. Nii praegu kui ka tulevikus on t ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal kohustus tagada, et tema programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30 % on Euroopa teosed, ning t uua need, sealhulgas viimase viie aasta jooksul valminud teosed, koos nende päritolumaa ja valmimisaastaga esile. Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub EL -i liikmesriikides erinevaid programmikatalooge, peab nimetatud nõue olema täidetud kõikide nende programmikataloogide puhul. Omatoodangu tunnustele vastavad teosed tuleb programmikataloogis esile tuua koos valmimisaastaga . Igal aastal 15. v eebruariks peab t ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) andmed nõuete täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal. Kohustus tagada programmikataloogis olevatest saadetest vähemalt 30% Euroopa toodanguna tuleneb direktiivi artikli 13 lõikest 1. Euroopa teose kriteeriumid on sätestatud MeetS -i § 11 lõikes 1, mille kohaselt Euroopa teos on: 1) EL -i liikmesriigist pärinev teos; 2) piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni osaliseks olevast kolmandast Euroopa riigist pärinev teos; 3) teos, mis on toodetud ühistoodanguna EL -i liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingu raames ja vastab lepingus määratletud tingimustele. Tulenevalt eelnõu ga MeeTS -i § -i 2 lisatavast lõikest 4 1 ei kohaldata §-s 24 sätestatut muu EL -i liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvale tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kelle teenus on suunatud Eesti elanikkonnale . Paragrahv 24 3 – l õikega 1 lisatakse seadusesse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja kohustus investeerida Eestis asuvatele kasutajatele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamiselt kalendriaastas teenitud tulust vähemalt 5% Eesti audiovisuaalsete teoste tootmisesse ja näitamisõiguse omandamisse (edaspidi investeerimiskohustus ). Direktiivi artik li 13 lõige 2 võimaldab liikmesriigil seada tellitava audiovisuaalteenuse osutajatele kohustus e teha kohaliku audiovisuaaltööstuse arendamiseks riiklikesse fondidesse osamakseid või otseinvesteeringuid. Osamakse või kohustus arvestatakse asjakohase sihtliikmesriigi territooriumil tellitud audiovisuaalteenuselt teenitud puhastulult. Eri riikide praktikas arvestatakse osamakseks või otseinvesteeringuks 2 – 6% asjakohasel territooriumil teenitud tulult. Väiksemad teenuse osutajad võib direktiivi kohaselt kohustusest vabastada , juhul kui see on tellitava audiovisuaalmeedia teenuse käibe, olemuse või teema tõttu ebaotstarbekas. Kuigi direktiivis on tasu kogumine sõnastatud maksuna riiklikusse fondi, korraldavad tasu kogumist ja kasutamist riigi määratud rakendusasutused, tavaliselt filmiagentuurid ja -instituudid. Võib öelda, et 5% on EL -i kontekstis mõõdukas määr. Võrdluseks rakendavad sellised riigid nagu Prantsusmaa ja Itaalia märksa kõrgemaid, 20–25% - ni ulatuvaid investeerimiskohustusi. Mitmed teised riigid (nt Poola, Horvaatia, Kreeka) on valinud Eestile sarnase, u 2–5% suuruse määra. Põhjamaadest on summeeritud 5%-list kohustuse määra rakendanud Taani ja 5% otseinvesteeringu kohustus on ette nähtud ka Soome seaduseelnõus, mis on tagasiside kogumise etapis. Muudatus puudutab suuremaid kohalikke teenuse osutajaid AS TV Play Baltics (go3.tv), Elisa Eesti AS (Elisa Huub ), Telia Eesti AS ( Inspira +, Telia Play ) ning välismaa turuosalistest Netflix (Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), Apple TV+ ja Disney+. Kehtestatav kohustus võib rohkem mõjutada neid välismaised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja id , kes praegu Eesti audiovisuaal tööstuse toodangusse ei investeeri. Eesti tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tega suhtlevad tootjad rahastuse otsinguil ka praegu ja tootjatel tekib suurem kindlus arendada teenuseosutajatega koostöö d . R iigi huvi on säilitada kultuuriline mitmekesisus ja toetada Eesti audiovisuaaltööstuse konkurentsivõimet. Muudatuse eesmärk on mõjutada ka rahvusvahelisi teenuseosutajaid Eesti projekte toetama. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja saab toetatavaid projekte valida, need on orgaaniliselt äritegevuse osa ja jõuavad platvormidel laiema publikuni. Eelduslikult aitab uus kohustus litsentsiostude kaudu juba valminud edukate l teoste l jõud a laiemal t rahvusvahelistele platvormidele. Lõike 2 kohaselt arvatakse lõikes 1 nimetatud tulu hulka audiovisuaalsete äriteadete edastamisel teenitud tulu. Reklaamidega täiendatud tellitava d audiovisuaalmeedia teenuse d on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud . Kasutajatelt laekunud tellimustasud on väiksemad, ku id teenuse osutaja müügitulu tasakaalustab analoogiliselt televisiooniga reklaami vahenda mine . 2025. aasta andmete kohaselt moodustab reklaami põhiste tellimuste hulk Lääne Euroopas 25 % kõikidest audiovisuaalmeedia teenus t e tellimustest , ulatu b mõne rahvusvahelise teenuse osutaja puhul 40%- ni ning on veelgi kasvamas. Tellitava audiovisuaal meedia teenuse osutaja k ohalikul turul teenitud reklaamitulu arv amine tulu hulka kohustuse suuruse arvestamisel asetab meediateenuse eri tüübid võrdsemasse olukorda. Tulu hulka ei arvata televisiooniteenuse osutamise ja teise tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teenuse vahendamise eest teenitud tulu. Eesti tellitava audiovisuaalse teenuse osutaja võib koostöölepingu alusel vahendada suure rahvusvahelise teenuse osutaja programmikataloogi. Samal ajal võib rahvusvahelisel teenuse osutajal olla Eestis ka teisi vahendajaid ja vahendajast sõltumatuid tellijad ning ammendav ülevaade Eestis teenitud tulust on kokkuvõttes rahvusvahelisel teenuse osutajal . Euroopa Komisjoni juhiste ja liikmesriikide praktika kohaselt koosneb tulu järgmistest komponentidest: t ellimustulu (SVOD): r iigi territooriumil asuvate kasutajate makstud igakuised või -aastased liitumistasud ; t ehingupõhine tulu (TVOD/PVOD): ü ksikute filmide või sarjade laenutamisest ja ostmisest saadav tulu asjakohases riigis ; r eklaamitulu (AVOD): t ulu reklaamide näitamisest, mis on suunatud selle konkreetse liikmesriigi tarbijatele (isegi kui teenuseosutaja ise on registreeritud muus riigis, nt Iirimaal või Hollandis). Lõikes 3 nähakse valdkonna eest vastutavale ministrile ette volitus kehtestada tasu arvestamise täpsemad tingimused . Lõikega 4 nähakse ette kriteeriumid, millele peab vastama Eesti audiovisuaalne teos , mille tootmisse panustamisega loetakse teenuse osutaja investeerimiskohustus täidetuk s . Kriteeriumide seadmisel on silmas peetud i nvesteerimiskohustuse kehtestamise eesmärki . Selleks, et edendada eelkõige Euroopa ja Eesti audiovisuaalkultuuri ja - teoste jõudmist laiema auditooriumini , tuleb kohustuse t äitmiseks investeerida mängufilmi, animafilmi dokumentaalfilmi või telesarja tootmisse , või näitamis õiguse omandamisse . Valdav osa maailmas ja Eestis toodetavast audiovisuaalsest sisust on eelkõige päevakajalise või meelelah u tuslik u eesmärgiga ega oma Eesti kultuuri säilimise või arengu seisukohalt olulist rolli. Seadusemuudatuse siht ei ole arvestada investeerimiskohustust kogu meelelahutusliku toodangu vahendamisel tekkinud tulult, vaid lähtuda tellitava te audiovisuaalse te meediateenus t e pakutavast sisust ning selle tarbimisest . Üldiselt vahendavad need teenus eosutajad filme, dok umentaal filme ja sarju ning meelela hutuslikke formaate vahendavad telekanalid. Muudatuse eesmärk on tagada, et laiemast audiovisuaalsest sisutootmisest teatud osa kannaks Euroopa ja Eesti kultuurilise mitmekesisuse väärtuseid. Lõike 4 kohaselt on Eesti audiovisuaalne teos mängu-, dokumentaal- või animafilm või seriaal, mis on seotud Eesti ajaloo, kultuuri või elukeskkonnaga ning mis vasta b vähemalt kahele järgmistest tingimustest: 1) teose originaalkeel on vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keel; 2) teose valmimisel on oluline osakaal Eesti loomingulisel meeskonnal; 3) üle poole teosest on üles võetud või loodud Eestis; 4) tootmisettevõte on Eestis registreeritud juriidiline isik, mille põhitegevusala on filmide tootmine. K eskne kriteerium loodava või vahendatava audiovisuaalse teose puhul on seos Eesti kultuuri, ajaloo või elukeskkonnaga. Ülejäänud tingimused on valikulised, kuid tagavad täiendavalt investeeringu seo tuse Eesti kultuuriga nüüdis aegses rahvusvahelises audiovisuaaltootmise keskkonnas. Eesti keele kui originaalkeele 60%- line nõue seatakse lõikes 1 eesmär giga toetada kultuurilist identiteeti Eestis ja mitmekesisust rahvusvaheliselt . O lukorras, kus Eesti tellijatele pakutavates audiovisuaalmeedia teenus t e s domineerib ingliskeelne sisu, on vajalik suuremat tähelepanu pöörata eestikeelse sisu tootmise ja kättesaadavaks tege mise toetamisele. Siiski p ole alust nõuda teises riigis tegutsevalt ettevõttelt täielikult eestikeelse teose tootmises osalemist . Näiteks Taani s kehtestatud regulatsiooni kohaselt loetakse investeerimiskohustus uude Taani audiovisuaal sesse teosesse täidetu ks , kui see on tehtud selliste filmide, seriaalide või dokum entaalfilmide tootmisse või kaastootmisse , mis on 75% ulatuses taanikeel sed . L õike ga 4 kehtestata va te nõu et e eesmär k on toetada Eesti audiovisuaal tööstuse oskuste arendamist tervikuna . Tingimus , et audiovisuaalse teose valmimisel on oluline osakaal Eesti loomingulisel meeskonnal , aitab tagada loomingulise k ompetentsi kasvu . Toetades Eesti stsenarist ide , režissöör ide , operaator ite või näitleja te kasutamist , tõstetakse kogu Eesti audiovisuaaltööstuse taset, mis omakorda kasvatab kohaliku audiovisuaaltööstuse rahvusvahelist konkurentsivõime t. Sarnast eesmärki kannab valikuline tingimus, mille kohaselt üle poole teosest peab olema üles võetud või loodud E e stis. Lisatingimus ajendab kasutama Eesti stuudioid, tehnikarendi ettevõtteid ja järeltöötlusstuudioid , mis parandab ettevõtete konkurentsivõime t . Kui üle poole filmist luuakse Eestis , jõuavad kohalikud unikaalsed võttepaigad , arhitektuur ja keskkond laiema rahvusvahelise vaatajaskonna ni . Viimase valikulise tingimuse kohaselt peab tootmisettevõte olema Eestis registreeritud juriidiline isik, mille põhitegevusala on filmide tootmin e. Tingimus t oetab , et kohalikus tootmiskeskkonnas pikalt tegutsenud ettevõtted leiavad investeerimiskohustuse täitmisel rakendust ja o sale vad valmivate teoste loomisel. Teose määratlemiseks Eesti kultuurile olulise teosena on otstarbekas kasutada laiemaid kriteeriume, millest toetatav teos peab vastama kahele. Kõik valikulised tingimused toetavad Eesti audiovisuaal tööstus e ja - kultuuri professionaalset arengut. Tingimuste kombineerimine tagab paindlikud võimalused tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tele rahvusvaheliste projektide arendamiseks ja kohalike te oste valmimiseks, piiramata liigselt ettevõtete tegutsemisvabadust, parandab loomingulis t kontrolli ning säilitab tugevad seosed Eesti kultuuriga. Ka ks rahvusvahelist tähelepanu äratanud Eesti filmi on heaks näite ks , kuidas filmitootmine ja kultuuriline identiteet Euroopas võivad võtta erinevaid vorme. Tehniliselt oli filmi „Vehkleja“ peatootja Soome ettevõte ja režissöör soomlane, film oli valdavalt eesti- või venekeelse dialoogiga, üles võetud Eestis ning käsitles Eesti ajalugu ja kultuuri. Teise näitena oli Eesti filmi „Mandariinid“ režissöör georglane Zaza Urushadze , filmi dialoog vene- ja eestikeelne, tegevus ja võttepaigad Georgias ning seos Eesti ajaloo ja kultuuriga diasporaa kaudu. Lõike 5 kohaselt peab Eesti audiovisuaalne teos, mille näitamisõiguse omandamisega investeerimiskohustus täidetakse, olema valminud mitte rohkem kui viie investeerimiskohustuse tekkimise aastale eelneva kalendriaasta jooksul. Mitmes riigis võivad näitamislitsentside omandamisel teosed olla kuni kolm aastat vanad. Rahvusvahelist potentsiaali silmas pidades on Eesti t eoste arv piiratud ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja l võib olla keeruline leida oma programmikataloogi sobivaid teoseid. Näitamisõiguse omandamisel teose valmimisajale piirangu seadmise eesmär k on vältida vanemate te oste ostmist, mis on rahvusvahelisele publikule vähem atraktiivsed ega täida seega rahvusvahelistumise sihti. Lõike s 6 nähakse kultuuriministrile ette volitusnorm , et kehtestada l õike 5 punktis 2 valikulise tingimus ena välja toodud Eesti loomingulise meeskonna osakaalu arvestuse tingimus ed ja kor d . Valmiv rakendusmäärus sätestab täpsemalt , milline osakaal on erinevatel filmitootmisprotsessi ametitel loomingulise meeskonna olulisuse arvestamisel. Rakendusm äärus näeb täpsemalt ette ka investeerimiskohustuse jagamis e kolme aastase perioodi peale ja selleks vajalik ud toiminguid ning rahalise makse tegemise protseduuri. Lõike ga 7 lisatakse regulatsioon, mille kohaselt peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja , kes ei täida eelnõuga kehtestatavat investeerimiskohustust, te gema investeerimiskohustuse täitmata osale vastava rahalise sissemakse (edaspidi rahaline sissemakse ). Rahalise sissemakse tegemise kohustuse lisamisel on arvesse võetud, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõige 2 võimaldab liikmesriigil seada audiovisuaalteenuse osutajatele kohustus teha kohaliku audiovisuaaltööstuse arendamiseks riiklikesse fondidesse osamakseid või otseinvesteeringuid. Rahaline sissemakse on direktiivi mõttes osamakse, kuid eelnõu näeb selle maksmise kohustuse ette üksnes neile tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele, kes ei täida investeerimiskohustust. Tegemist on paindlikkust lisava regulatsiooniga. Rahalise sissemakse tegemise nõude kehtestamise eesmär k on anda võimalus neile teenuseosutajatele , ke s ei ole investeerimiskohustust eri põhjustel täitnud, kohustus rahalise sissemakse kaudu siiski täita. Rahaline sissemakse suunatakse Eesti filmide tootmise toetamiseks olemasolevate toetus-skeemide ka udu. Tegemist on audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga lubatud võimaluste kombineeritud mudeliga . M aks e teevad ainult need meediateenuse osutajad , kes ei ole investeerimiskohustust kohalikku tootmisse panustamise või litsentsiostu kaudu ettenähtud määral täitnud. Paragrahv 24 4 – lisatava paragrahviga nähakse ette , et t ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja võib investeerimiskohustuse täitmisel investeeringu uute Eesti audiovisuaalse te teoste tootmiseks jagada kuni kolme aasta peale, kui nimetatud perioodi jooksul plaanitavate investeeringute aasta keskmine summa on suurem kui tekkinud kohustus. Investeeringu jagamiseks peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitama teatise, kus on toodud investeeringu ajakava aastate lõikes, ning andma igal aastal ülevaate plaani täitmise kohta. Arvestades suuremate tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja te tootmiseelarveid ja -praktikaid ning Eestist laekuva tulu proportsioone, võib otseinvesteering ühte projekti ületada ühe aasta arvestusliku kohustuse mitmekordselt. Panus Eesti audiovisuaalmeedia tootmiskeskkonda o leks sel juhul oluline ning motiveeriks rahvusvahelisi teenuse osutajaid tegema Eestis suuremahulisemaid võttei d , kaasama Eesti meeskondi ning tegema kulusid , mis on pikemal perioodil mõistlikus tasakaalus riigi seatud investeerimiskohustusega . Olukorras, kus võtteteenuste pakkumisel valitseb üle maailmne konkurents, annab paindlikkus tootmise planeerimisel eelis e. Lõikes 2 nähakse ette regulatsioon juhuks , ku i planeeritud tootmine ei alga kolmandaks aastaks arv ates teatise esitamisest . Sellisel juhul peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teatise esitamisele järgneva kahe kalendriaasta investeerimiskohustuse täitmiseks tegema eelnõuga lisatava § 24 3 lõikes 6 sätestatud rahalise sissemakse. Planeeritav regulatsioon anna b tellitava meedia teenuse osutajale sobiva raamistiku investeeringuid pikemalt ette planeerida ja ellu viia ning toetab k a olukordi, kus plaan id lükkuvad edasi või ei õnnestu neid soovitud ajaraamis ellu viia. Investeerimiskohustuse sea dmise eesmär k ei ole teenuseosutaja te tegevus ele piiravaid tõkkeid seada, vaid tugevdada Eesti audiovisuaal tööstuse sektori konkurentsivõime t ning mitmekesistada Eesti kasutajatele pakutava teenuse sisu. Paindlik lähenemine aitab ettevõtjate kohustusi ning riigi ootusi tasakaalustada. Sarnane regulatsioon on kehtestatud Taanis, kus teenuseosutaja võib investeeringud jaotada kolme aasta peale. Lõikes 3 nähakse valdkonna eest vastutaval e ministrile ette volitus kehtestada määrusega investeeringu jagamise täpsemad tingimused. Paragrahv 24 5 – nähakse ette võimalus sõlmida haldusleping. Lõikesse 1 on kavandatud volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) sõlmida riigi sihtasutusega halduslepingu investeerimiskohustuse täitmise arvestusega seotud toimingute tegemiseks, investeerimisplaani täitmise ülevaate kontrollimiseks, samuti rahalise sissemakse summa arvutamiseks, rahalise sissemakse summa kohta tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale teate esitamiseks ja rahalise sissemakse kogumiseks . VTK-s toodi võimalikke regulatiivseid lahendusi analüüsides välja , et Eestis saab anda õiguse tasu arvestada, määrata ja koguda filmivaldkonna rakendusasutusele, Sihtasutusele Eesti Filmi Instituut ( edaspidi EFI ; riigipoolseid asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium). VTK-s märgiti, et v astav haldusülesanne sätestatakse MeeTS-is ja Kultuuriministeeriumile antakse õigus sõlmida EFI - ga haldusleping. Asjakohane regulatsioon eeldab ka halduskoostöö seaduse (HKTS) muutmist (vt eelnõu § 2 selgitust) . Ülesande volitamine on põhjendatud, kuna EFI t oetab juba praegu rahvusvahelis i kaastootmis i, täidab mitmeid samalaadseid ülesandeid ning omab vajalikku kompetentsi ja taristut nende jätkusuutlikuks teostamiseks. Volituse andmine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse, mis vastab seega HKTS -i § 5 lõike 1 punktile 3. EF I- le planeeritakse halduslepinguga üle anda tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt andmete kogumise , andmete kontrolli mise ja teenuse osutajatega suhtlemise ülesanne. Näiteks peavad r ahvusvahelise d ja kohalik ud tellitav a audiovisuaalmeedia teenuse osutajad tulevikus esitama andmed Eestis teenitud tulude j a investeerimiskohustuse täitmise kohta EFI- le . Kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja soovib investeerimiskohustuse jagada kolme aasta peale, siis sellekohase teatise ja ülevaate inv esteeringute edenemise kohta esitab ta samuti EFI- le . Kui teenuseosutaja d täidavad kohustust nii , et teevad otseinvesteeringu id Eesti kaastootmistesse, siis jääb EFI ülesandeks kontrollida, kas projektid vastavad Eesti audio visuaalse teose tingimustele . EFI- le soovitakse üle anda ka rahalise sissemakse suuruse arvutamise, summa teenuseosutajale teatamise ja rahalise sissemakse kogumise ülesanne. T ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja telt kogutud vahendid suunatakse tagasi Eesti audiovisuaalsfääri (uute filmide ja sarjade tootmisesse, stsenaariumitoetusteks jne) EFI olemasolevate ekspertkomisjonide kaudu . Ülesannete EFI- le panemine on põhjendatud , kuna EFI toimib iseseisva sihtasutusena, kus otsuseid teevad valdkondlikud eksperdid. EFI-l on pikk kogemus filmieelarvete, tootmiskulude, auditite ja lepingute kontrollimisel. Kuna EFI jagab juba praegu riiklikke toetusi ja haldab Film Estonia taga simaksesüsteemi, saab uue kohustuse siduda samade kontrollimehhanismidega. See hoiab ära halduskoormuse dubleerimise. Lõike 2 kohaselt võib ülesande halduslepinguga üle anda osaliselt või täielikult. Lõige 3 näeb ette, et halduslepingu täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium . Lõikes 4 on sätestatud, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab EFI-l jätkata nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium . Tegemist on haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamise abinõuga. Paragrahv 24 6 – sätestatakse aruande esitamise kohustus. Lõikes 1 nähakse ette, et investeerimiskohustuse täitmise kontrollimiseks peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitama hiljemalt iga aasta 31. märtsiks aruande eelmise l kalendriaasta l Eestis teenitud tulu ning eelmisel kalendriaastal Eesti audiovisuaalsete teoste tootmisesse ja näitamisõiguse omandamisse tehtud investeeringute kohta. Teenitud tulu na arvestatakse Eestis asuvatelt teenuse tellijatelt kogutud kuutasusid või teisi sisule ligipääsu võimaldava i d makseid , samuti audiovisuaalsete äriteadete edastamisel teenitud tulu . Investeeringuna arvestatakse kvalifitseeruva sisu tootmiseks tehtud kulu tusi ja litsentsiost e . Aruanne teenuse osutaja eelneva kalendriaasta tegevuse kohta esitatakse Kultuuriministeeriumile või EFI- le (juhul, kui sõlmitakse vastav haldusleping) . Aruan de peab olema auditeerinud sõltumatu audiitor. E elnõuga nähakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja le ette võimalus jagada investeerimiskohustuse täitmisel investeering uute Eesti audiovisuaalsete teoste tootmiseks kuni kolme aasta peale . S ellega kaasneb kohustus esitada investeeringu jagamiseks teatis, kus on toodud investeeringu ajakava aastate lõikes, ning anda igal aastal ülevaa d e plaani täitmise kohta . Seetõttu sätestatak se eelnõuga lisatava § 24 6 lõikes 2 kohustus lisada aastaaruandele investeerimiskohustuse jagamise teatis ja investeerimisplaani täitmise ülevaade. Lõikes 3 nähakse valdkonna eest vastutavale ministrile ette volitusnorm , et kehtestada aruande , investeerimiskohustuse jagamise teatise ja investeerimisplaani täitmise ülevaate andmekoosseisu ning aruande , teatise ja ülevaate esitamise täpsem kor d . Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt määrab m enetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Aruande s ja vajadusel sellele lisatavas teatises ning investeerimisplaani täitmise ülevaates esitatavate andmete loetelu ja dokumentide esitamise korra delegeerimine ministrile on otstarbekas, kuna see tagab paindlikud võimalused menetluse üksasjade reguleerimiseks. Näiteks võib tulevikus olla põhjendatud kehtestada a ndmete esitamiseks konkreetse elektroonilise keskkonna kasutami s e kohustus . Kui EFI- ga sõlmitakse haldusleping, siis EFI kontrollib aruande põhjal investeerimiskohustuse täitmist ja küsib vajadusel teenuse osutajalt lisaandmeid . Kontrollimise tulemusel selgub, millises mahus kohustus on täidetud. EFI - le kaasne vad investeerimiskohustuse täitmise kontrollimisega seoses täiendavad ülesanded ja tööjõukulu , mille katmine lepitakse kokku halduslepingu sõlmimisel või see toimub teenuse osutaja tehtava rahalise makse arvelt . Paragrahv 24 7 – reguleeritakse rahalise sissemakse kogumise ja sellest laekunud vahendite kasutamisega seonduvat. Lõikes 1 nähakse ette, et rahalise sissemakse summa arvutab eelnõuga MeeTS-i lisatava § 24 6 lõikes 1 nimetatud aruandes esitatud andmete alusel Kultuuriministeerium või juhul kui sõlmitakse haldusleping, siis sihtasutus (edaspidi rahalise sissemakse koguja ). Lõike 2 kohaselt teatab r ahalise sissemakse koguja tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale rahalise sissemaksena tasumisele kuuluva summa, maksmise tähtaja ja arvelduskonto, kuhu rahali n e sissemaks e teha tuleb. Teate alusel rahalise sissemakse tegemise tähtaeg on 30 päeva teate väljastamisest arvates. Eelnõuga nähakse ühtlasi ette, et tasumisele kuuluva rahalise sissemakse teade on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Lõikes 3 nähakse ette, et rahalise sissemaksena tasumisele kuuluv summa tuleb kanda Kultuuriministeeriumi arvelduskontole. Direktiivi põhjenduspunkti 36 kolmanda lause kohaselt võiksid l iikmesriigid kehtestada teatavasse fondi tasutavad maksed, võttes aluseks nende territooriumil osutatud ja nende territooriumile suunatud audiovisuaalmeedia teenustest saadud tulud. Kuna direktiiv ei kohusta liikmesriike rahaliste sissemaksete kogumiseks looma eraldiseisvat juriidilist isikut, täidab ministeeriumi spetsiaalne, sihtotstarbeline arvelduskonto direktiivi mõistes riikliku fondi funktsiooni, tagades vahendite kogumise ja suunamise filmikunsti toetamisse. Eesti filmikunsti toetamine rahaliste sissemaksete na kogutavate vahendite kasutamise eesmärgina sätestatakse lõikes 6 . Lõikes 4 nähakse ette viivise maksmise kohustus juhul , kui tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja ei täida rahalise sissemakse tegemise kohustust. Viivise määr lähtub maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 1 toodud intressi määrast. Viivist hakatakse arvestama maksetähtaja möödumisele järgnevast päevast. Lõikes 5 on käsitletud viivise kohta nõude esitamis t . Tegemist on viivist puudutava tavapärase regulatsiooniga. Lõikes 6 näh a kse ette, et rahalise sissemaksena kogutud vahend eid kasutatakse Eesti filmikunsti to e tamise eesmärgil. Toetuse andmine korraldatakse EFI kaudu, kes käesoleval ajal jagab toetusi tuginedes kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määrusele nr 25 „Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu § 1 punkt 7 – täiendatakse MeeTS -i § 54. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt teeb MeeTS - i j a selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, välja arvatud MeeTS -i §-des 15 ja 19 2 sätestatud nõuete täitmise üle, riiklikku järelevalvet TTJA. Kuna eelnõuga kehtestatava investeerimiskohustuse täitmise üle järelevalve tegemist ei ole plaanis panna TTJA- le , siis tuleb MeeTS -i § 54 lõiget 1 vastavalt täiendada. Eelnõuga täiendatakse MeeTS -i § 54 lõiget 1 ja nähakse ette erisus, mille kohaselt TTJA ei tee riiklikku järelevalvet eelnõ u ga MeeTS - i lisatavate §-de ga 24 1 –24 7 sätestatud nõuete täitmise ü le. Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTS - i täiendatakse §-ga 56 2 “ Riikliku järelevalve erisused ”. Lisatava regulatsiooniga nähakse Kultuuriministeeriumile ette õigus teha tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes ei esita MeeTS -i § 24 5 lõikes 1 sätestatud aruannet või ei täida rahalise sissemakse tegemise kohustust, ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Eelnõu kohaselt on Kultuuriministeeriumi määratava s unniraha ülemmäär 15 000 eurot ning ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 30 000 eurot. Sunniraha ülemmäära puhul on eeskujuks võetud MeeTS -i §-ga 56 kehtestatud s unniraha ülemmäär. Eeln õu § 1 punkt 9 – seadust täiendatakse rakendussättega, millega määratakse investeerimiskohustuse rakendamise ks vajalik k u tulu ja investeeringuid kajastava aruande esmakordse esitamise tähtaeg . Eelnõu kohaselt peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitama MeeTS - i lisatava § 24 5 lõikes 1 nimetatud aruande esimest korda 2028. aastal. 2027. aasta tulu ja investeeringuid kajastav aruanne esitatakse ajavahemiku 1. juuli st kuni 31. detsemb rini kohta. Eelnõu § 2 – muudetakse halduskoostöö seadust. Haldusk oostöö seaduse § 13 lõike 1 kohaselt juhindutakse i sikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel riigihangete seaduses sätestatud teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast . Eelnõuga lisatakse halduskoostöö seadusesse erand ning nähakse ette, et meediateenuste seaduse § 24 4 lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimise korral halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatud korrast lähtumise kohustust ei ole. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele mõiste “Eesti audiovisuaalne teos” . MeeTS - is kasutatakse mõistet “Euroopa teos” , mille kriteeriumid on toodud MeeTS -i § 11 lõikes 1. Kuna eelnõuga pannakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakkujale kohustus investeerida osa E estis teenitud tulust Eesti audiovisuaalse teose tootmisse, on oluline seaduses esitada ka Eesti audiovisuaalse teose kriteeriumid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta. Direktiiv sätestab tervet EL - i hõlmavad meediasisustandardid kogu audiovisuaalmeediale, nii traditsioonilistele ringhäälinguorganisatsioonidele kui ka tellitavate le audiovisuaalmeedia teenustele. Direktiiv annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada rahalisi kohustusi (otseinvesteeringute või lõivude kujul kohalikele fondidele makstavate summadena) meediateenuste osutajatele , sealhulgas neile, kes on asutatud teises liikmesriigis, kuid on suunanud oma teenused esimese riigi publikule. MeeTS - iga on Eesti riigisisesesse õigusse üle võetud direktiivi artikli 13 l õige 1, kuid seni on üle võtmata artikli 13 lõiked 2 ja 3, mille ülevõtmine on vabatahtlik. Eelnõuga luuakse direktiivi artikli 13 lõigete s 2 ja 3 sätestatud võimaluste riigisiseseks rakendamiseks vajalikud normid, mis puudutavad investeerimiskohustuse kehtestamist tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale. Detailsem analüüs eelnõu vastavuse kohta EL -i õigusele on esitatud seletuskirja nende punktide juures, mis käsitlevad investeerimiskohustuse kehtestamisega seotud norme. 6. Seaduse mõjud Kavandatava muudatuse kohaselt peab iga tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja investeerima 5% aasta jooksul Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaal sete teoste tootmisse või näitamisõiguse omandamisse. Investeerimiskohustus t koha l d atakse ettevõtetele, millel on majandusaasta jooksul keskmiselt kümme või enam töötajat ja mille aasta bilansimaht või aastakäive ületab kahe miljoni euro piiri. MeeTS-i ga kohustatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid andma teada aasta jooksul te enuste edastamisest teenitud tulu, millelt arvestatakse tellitava audiovisuaal meedia teenuse osutaja investeerimiskohustus. T ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab ka andmed Eesti filmitootjate projektidesse tehtud investeeringute kohta. Andmeid kontrollib Eesti ja Euroopa filmitootmise kompetentsi omav rakendusasutus . Investeeringuna lähevad arvesse Eesti filmitootjate filmide ja sarjade tegemiseks tehtud investeeringud, nende toodangu litsentside ostud juhul , kui filmid ei ole vanemad kui viis aastat, ja TVOD ( transactional video on demand , tavaliselt paari päeva jooksul tasu eest vaadatav teos) teenuselt tootjatele makstud tasud. Kavandatav al muudatus el ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Kavandatav muudatus avaldab mõju majandusele, st teatud valdkonna ettevõtetele, millest mõned on hargmaised suurettevõtted, ning filmikunsti kui kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele, mitmekesisusele ja järelkasvule. Muudatusel on positiivne mõju Eesti audiovisuaalkultuuri arengule, valmivad mitmekesisemad ja parema tootmiskvaliteediga teosed. 6.1 . Mõju valdkond: mõju majandusele (mõju ettevõtlusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Muudatus puudutab suuremaid kohalikke teenuse osutajaid AS TV Play Baltics (go3.tv), Elisa Eesti AS (Elisa Huub ), Telia Eesti AS ( Inspira +, Telia Play ) ning välismaa turuosalistest Netflix (Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), HBO Europe, Apple TV+ ja Disney+. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 202 5 . aastal (15 9 827 ) , on Eestis tegemist väikese sihtrühmaga. S ihtrühmale a valduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kohustus investeerida 5% aasta jooksul Eestis teenitud tulust audiovisuaalprojektidesse on keskmiselt oluline eelkõige Eesti telekom munikatsiooniettevõte tele , kelle opereeritavate platvormide kogu tulu tuleb Eesti territooriumilt. Enamik Eestis registreeritud teenuse osutajaid rahastavad Eesti audiovisuaaltootmist, kuid suurusjärgud ei ole teada. Võimalik, et mõnele Eesti tellitava meediateenuse osutajale tekib Eesti audiovisuaalsetesse teostesse investeerimisel täiendav kohustus. Eesti teenuseosutajatega suhtlevad audiovisuaal tootjad rahastuse otsinguil ka praegu ja paranevad tootjate võimalused nendega koostöö d arenda da . Rahvusvahelised tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja d Eesti projekte ei toeta ning muudatuse eesmärk on kohustada neid seda tegema. Mõjult jääb muudatus rahvusvahelistele ettevõtetele väheoluliseks, sest nende tulubaasist moodustab Eesti turg marginaalse osa. Mõju audiovisuaalsisu tootjatele on positiivselt oluline, paranevad valminud filmide levi- ja rahastamisvõimalused ning ligipääs rahvusvahelisele turule. Olulise kaasmõjuna muutub Eesti audiovisuaaltoodang kättesaadavaks Euroopa või regiooni tellitava audiovisuaalmeedia teenuse kasutajatele. Muudatuse eeliseks võrreldes lõivu kehtestamisega on, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja saab toetatavaid projekte valida ja arendada ning need on äritegevuse loomulik osa. Osalis elt aitab see mudel litsentsiostude kaudu juba valminud edukate l teoste l jõuda laiemalt rahvusvahelistele platvormidele. Otseinvesteeringu puhul on mõju kohalikul e audiovisuaal tootmiskeskkonnale , arvestades rahvusvaheliste projektide eelarveklassi, suurem ning täiendavate tingimuste seadmisega tagatakse ühtlasi seos Eesti kultuuriga. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti audiovisuaaltootmisettevõtted Muudatus mõjutab märkimi s väärselt ja positiivselt Eesti audiovisuaal tootmisettevõtteid . T ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja te rahast us rahvusvahelise mõõtmega projektides suureneb või lisandub rahalise makse korral täiendav rahastus Eesti audiovisuaal setele teostele . K asvab valminud teoste litsentside müügikäive, kaugemas perspektiivis rahvusvahelise koostöö puhul tootmise kvaliteet ja teoste vaatajaskond platvormidel. Ühe kalendriaasta jooksul võib selliseid ettevõtteid olla hinnanguliselt kümme . S ihtrühmale a valduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse mõju l k asvavad Eesti audiovisuaal tootmisettevõtete käibed ja valdkonna professionaalne tööhõive. Paranevad Eesti filmi tootmisväärtus, rahvusvaheline konkurentsivõime ning turult teenitav tulu. 20 23 . aasta andmetel oli filmi ja video valdkonna müügi tulu Eestis aastas 183 miljonit eurot . Nelja aastaga kasvas sektori kogutulu 40%. A udiovisuaalse sisu vahendamisel on oluliseks kujunenud telekom munikatsiooniettevõtete digiplatvormide tegevus, ent andmed ei võimalda eristada filmi ja vide o vahendamise osakaalu telekom munikatsiooni sektoris. Muudatuse m ajanduslik mõju ei ole valdkonna kogukäibega võrreldes siiski oluline. 6 .2 . Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Kultuuriministeerium või halduslepingu alusel rakendusasutus (EFI) Seadusest tulenev ülesanne on Kultuuriministeeriumil, kellel on võimalik halduslepinguga ülesanded üle anda. Otseinvesteerimi s e kohustuse täitmist hakkab monitoorima Kultuuriministeeriumiga sõlmitava halduslepingu alusel EFI. Sihtrühm on väike. S ihtrühmale a valduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta EFI kogub ja kontrollib kord aastas tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja te esitatud andmeid ning jälgib kohustuse täitmist. EFI töö koormus kasvab teatud määral, kuid muudatus ei eelda täistöökoha loomist. Mõju ei ole oluline. 6.3 . Mõju valdkond: haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse tarbija 2026. a asta alguse seisuga elab Eestis 1 362 954 inimest . Tellitav kuutasuline audiovisuaalteenus on enamiku Eesti digitelevisiooni teenuse platvormide osa. Eesti digitelevisiooni platvormidel oli 2025. aastal TTJA andmetel 381 000 tellijat ning lisaks Ampere Analysis e andmetel rahvusvaheliste audiovisuaalmeedia teenus t e tellijaid 51 3 000. S ihtrühmale a valduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Rahalise sissemaksena k ogutavates t vahenditest toetatakse Eesti audiovisuaaltoodangut . Suureneb tehtavate filmide ja sarjade arv, paraneb tootmiskvaliteet ning loodav sisu jõuab eri siht rühmadeni , osaliselt ka samade tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kaudu. Mõju on oluline kultuuriliselt, kuid väheoluline teenuseosutajate pakutavate nimetuste hulka arvestades. 6. 4 . Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele ning avaliku sektori töökoormusele Puudutatud ettevõtete arv Eestis oleks kokku kuni viis , sest välistada saab ettevõtted, kellel on alla kümne töötaja või ettevõtte aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot ning tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest. Halduskoormuse kasv ettevõtetele on väike. Teenuseosutajatele seatakse kohustus deklareerida iga kalendriaasta lõpu seisuga Eesti klientide lt kogutud tellimustasude summa , tellitava audiovisuaalteenuse vahendusel kättesaadavate Eesti teoste eest tasutud litsentsitasud ja neisse tehtud investeeringud. T ellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja d jälgivad neid näitajaid igapäevase majandustegevuse raames. Täiendavat infosüsteemi ei ole vaja arendada ja infovahetus rakendusasutusega toimub e-kirja teel . Teenuse osutajad deklareerivad ja täidavad oma kohustusi eelduste kohaselt õigeaegselt. Teatud riikides teevad fondid koostööd riiklike maksuametitega, et kontrollida kohustuse täitmist. Plaanitava rakendusas u tuse töökoormus seoses investeerimiskohustuse täitmise kontrollimisega kasvab , kuid kasv on mõõdukas. Töökoormuse kasv on eeldatavalt suurem muudatuste jõustumisele järgneval kalendriaastal ning pärast muudatustega kohanemist mõnevõrra väheneb. Haldusülesannet hakkab täitma EF I , kui d vajadus luua täiendav täis töökoht puudub. Vähesel määral kasvab ka Kultuuriministeeriumi töökoormus, kuid lisaressurssi selleks vaja ei ole. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega. Teenuse tarbijatele halduskoormust ei kaasne. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 41 lõike 2 punkti 3 kohaselt esitatakse seletuskirjas halduskoormuse kasvu korral ülevaade, mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse. Kultuuriministeeriumis on ettevalmistamisel kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse muuhulgas piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks toetuse taotlemise ja toetuse määramise regulatsioon. Sama sisuline taotlusvoor nimega „Teater maale“ on olnud avatud ka varasematel aastatel , kuid see ei ole kehtestatud ministri määrusega . Regulatsiooni toomisel määrusesse on taotlusvooru tingimusi võrreldes varasemaga oluliselt reformitud, et vähendada taotlejate halduskoormust . Toetus määratakse edaspidi automaatselt etenduse hinna ja etenduste arvu alusel ja enam ei hinnata sisulisi kriteeriume . V oorulise taotlemise asemel võetakse kasutusele jooksev taotlemine, mis võimaldab taotlejal valida sobiv ajahetk toetuse taotlemiseks ning lihtsustatakse aruandlusele korda . Aruandlus piirdub edaspidi etenduste toimumise tõendamisega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused , eeldatavad kulud ja tulud Uuringufirma Ampere Anal ysis hinnangul oli teistes riikides registreeritud piiriülestel teenuse osutajatel , k.a Go3 , Eestis 202 5 . aastal 512 900 tellijat. Platvormide Eestis teenitud kogutulu oli 37,7 miljonit eurot. Võrdluseks, piletimüügi kogu tulu Eesti kinodes oli samal ajavahemikul 17,37 miljonit eurot. 202 6 . aasta ks ennusta b analüüs jätkuva lt rahvusvahelise tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate , k.a Go3 tulu kasvu 23%, mis kahe järgneva aastaga aeglustub 11 – 8%- ni . Puhastulu sisaldab mitmete kohalike teenuse osutajate puhul ka ühte teenusesse koondatud lineaarse te telekanal ite vahendamis t , mis käesoleva seaduse tähenduses tuluna arvesse ei lähe. Lähtuvalt 2026. aastaks prognoositud rahvusvahelise tellitava audiovisuaalmeedia teenuse käibest lisandub muudatusega Eesti audiovisuaalto otmisse 1,4 miljonit eurot. Sõltuvalt eri teenuseosutajate senisest osalusest filmide ja sarjade tootmis el , mis ei ole teada, võib Eesti audiovisuaaltootmisse lisanduva panuse väärtuseks hinnata 1, 2 – 2 miljonit eurot aastas. Kohalikele omavalitsustele seadusemuudatused täiendavaid ülesandeid ega kulusid ei too. Muudatusega otsest mõju riigieelarvele ei kaasne. 8. Rakendusaktid MeeTS - i täiendatakse nelja volitusnormiga valdkonna eest vastutav a minist ri (kultuuriminister) määrus te kehtestamiseks. Ministri määrusega kehtestatakse: Eestis teenitud tulu arvestamise täpsemad tingimused; Eesti audiovisuaalse teose valmimisel Eesti loomingulise meeskonna osakaalu arvestuse tingimused ja kord; i nvesteerimiskohustuse täitmisel investeeringu kolme aastase perioodi peale jagamise täpsemad tingimused; Eestis teenitud tulu ja investeerimiskohustuse täitmise kohta esitatavas a ruandes ning investeerimiskohustuse jagamise teatises ja investeerimisplaani täitmise ülevaates esitatavate andmete loetelu ning aruande, teatise ja ülevaate esitamise täpsem kord. Volitusnorm id on vajalik ud , kuna nende alusel kehtestatav ad rakendusakt id sisalda vad tehnilist laadi regulatsiooni, mida ei ole otstarbekas sätestada seaduse tasandil. Ministri määrusega nähakse ette näiteks, kuidas tuleb investeerimiskohustusega seotud aruann e esitad a . Nimetatud küsimused on rakenduslikud ega puuduta seadusandja pädevusse kuuluvaid põhimõttelisi otsuseid. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 7 . aasta 1. j uulil . Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna nii sihtrühm kui ka järelevalve tegija vajavad muudatuste rakendami seks ettevalmistusaega . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks muudatustest puudutatud ettevõtetele , Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Lii dule, SA-le Eesti Filmi Instituut , Eesti Filmitööstuse Klastrile ja Eesti K i n o l ii dule . Algatab Vabariigi Valitsus 202 6 . a Vabariigi Valitsuse nimel ( allkirjastatud digitaalselt ) Valitsuse nõunik Meediateenuste seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisel Eesti s teenitu d tulu arvestamise tingimused Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 24 3 l õike 3 alusel . § 1. Eestis teenitud tulu § 2. Lubatud mahaarvamised Eesti audiovisuaalse teose valmimisel Eesti loomingulise meeskonna osakaalu arvestuse tingimused ja kord Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 24 3 lõike 6 alusel . § 1. Loomingulise meeskonna koosseis § 2. Osakaalu arvestuse tingimused § 3. Osakaalu arvestamine Investeeringu jagamise tingimused Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 24 4 lõike 3 alusel . § 1 . § 2. Aruandes ning investeerimiskohustuse jagamise teatises ja investeerimisplaani täitmise ülevaates esitatavate andmete loetelu ning aruande, teatise ja ülevaate esitamise kord Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 24 6 lõike 3 alusel . § 1 . Aruandes esitatava te andmete loetelu § 2. Investeerimiskohustuse jagamise teatises esitatavate andmete loetelu § 3. Investeerimisplaani täitmise ülevaates esitatavate andmete loetelu § 4. Aruande, teatise ja ülevaate esitamise kord Meediateenuste seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, 14. november 2018, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda ( (ELT L 303, 28.11.2018) ning meediateenuste seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise s eaduse eelnõu vastavustabel Ülevõetava Euroopa Liidu õigusakti norm Muudetava Euroopa Liidu õigusakti norm Euroopa Liidu õigusakti normi ülevõtmise kohustus Euroopa Liidu õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Artikkel 13 lõi ked 2 ja 3 Ei MeeTS § 24 1 , § 24 3 , § 24 4 , § 24 6 ja § 24 7 VTK k ooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine HTM Haridus- ja Teadusministeeriumile on esitatud kooskõlastamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus. Kooskõlastame selle järgnevate tingimustega: Peame vajalikuks, et kavandatavas eelnõus sätestatakse, et Eesti päritolu teose all peetakse silmas eestikeelset teost (see on praegu kaudselt tuletatav, kuid võiks olla selgemini esile toodud). Teose eestikeelsuse nõue aitab kaasa põhiseaduse preambulis nimetatud eesmärgi täitmisele, milleks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti keel on oluline, kuid mitte ainus osa kultuurilisest identiteedist. Euroopa filmide kaastootmiskonventsioon , millega Eesti on liitunud, sätestab filmi rahvusliku päritolu õiguste ja investeeringu osa suuruse kaudu. Filmi dialoogi keel on oluline loominguline otsus , sõltu des tegelaskujudest, olukordadest ja stsenaariumist . Lahendusena toob s uure välisosalusega projektide puhul seadusemuudatus ühe kriteeriumina sisse eesti keele osakaalu teose dialoogis. Lisaks teeme ettepaneku kavandatava muudatuse käigus kaaluda meediateenuse seaduse muudatuspaketti ka voogedastusplatvormidele järgmiste kohustuste lisamist: - pakkuda tasuta või soodushinnaga hariduslikke programme ja kursusi, mis keskenduvad meediapädevuse edendamisele, kriitilise mõtlemise ja digitaalse/audiovisuaalse kirjaoskuse arendamisele; -luua voogedastusplatvormile eraldi rubriik, mis koondab dokumentaalfilme, harivaid videoid või muud audiovisuaalset toodangut, mis aitab vaatajatel meediapädevust arendada. Meediapädevuse edendamise eest vastutab riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames Haridus- ja Teadusministeerium, millest tulenevalt ootame selles osas tihedat koostööd. Direktiiv , mille alusel kohustused platvormidele seatakse, ei näe ette platvormide reguleerimist hariduslikel eesmärkide l ning reeglina neil vastav meediapädevust arendav sisu puudub . JUM 1. VTK-s (lk 7) on märgitud, et „Eestis saab õiguse tasu arvestada, määrata ja koguda anda filmivaldkonna rakendusasutusele, Sihtasutusele Eesti Filmi Instituut (riigipoolseid asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium).“ Kuivõrd VTK-s ei ole selgitatud, mis on see tasu põhiseaduse § 113 mõttes, siis ei saa me hetkel hinnata, kas seda tasu saab arvestada, määrata ja koguda sihtasutus. Toetame, et kaalutakse VTK-s (lk 8) viidatud keskkonnatasude regulatsiooniga sarnase regulatsiooni kehtestamist. Nõustume VTK-s märgituga, MeeTS-s tuleb sätestada detailsem regulatsioon, mis sätestab maksmise kohustuse ja tasu maksja, tasu määra, selle arvutamise ja tasumise korra, samuti maksmata tasude sissenõudmise korra ning laekuva raha kasutamise alused. Eelnõu väljatöötamisel loobuti lõivu kehtestamisest. Eelnõuga pannakse Eestis asuvatele kasutajatele tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale kohustus investeerida 5% Eestis teenitud tulust Eesti audiovisuaalse teose tootmisse ja levitamisse. Eelnõu kohaselt peab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja, kes investeerimiskohustust ei täida, tegema rahalise sissemakse investeerimiskohustusele vastavas määras 2. VTK-s kavandatakse kehtestada audiovisuaalteenuse osutajatele kohustus tasuda osamakseid või teha otseinvesteeringuid (sõltuvalt lahendusest) määras 5% Eestis teenitud tulust. Palume eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsi osa koostades esitada selgitus, miks eelistatakse just sellist määra – kas lähtutud on prognoositud tulust, teiste riikide kogemusest või muust kaalutlusest Eelnõuga kehtestatav investeerimiskohustuse määr ( 5% Eestis teenitus tulust) on kombinatsioon erinevatest hinnangutest: Euroopa senised praktikad, vajadus kaitsta väikeriigi keele- ja kultuuriruumi ning väikese audiovisuaalturu eripäradega seotud majanduslikud kalkulatsioonid. Arvestades Eesti piiratud tur g u on oluline, et teenuse osutaja panus (investeering) oleks mõistlikus suurusjärgus, et avaldada kohalikule a udiovisuaalmeedia tootmisele mõju ning motiveerida kombinatsioonis teiste meetmetega tege ma suuremaid investeeringuid . 3. Kui võimalik, siis eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsi koostades võiks täpsemate andmete põhjal prognoosida, milliseks kujuneb Eesti audiovisuaaltootmisesse lisanduv agregeeritud summa. VTK-s on varasema uuringu pinnalt hinnatud, et see summa on 700 000–1 200 000 eurot aastas , kuid ehk on võimalik saada teenuseosutajatelt konkreetsed andmed Eestis teenitud tulu kohta. See võimaldaks ka täpsemat prognoosi. Lisanduvad summad on hinnangulised, kuna teenuseosutaja d ei oma hetkel täpseid andmeid. Seletuskirja on uuendatud ning hinnanguliselt on lisanduv summa 1,2 - 2 miljonit eurot aastas RAM Toetame audiovisuaalsesse tootmisse suunatavate toetuste või investeeringuna rahaliste vahendite saamist VTK-s märgitud ulatuses. Samas arvestades VTK üldist sisu ja nagu VT K - s on ka märgitud, tuleb edaspidi läbi mõelda küsimused, mis seonduvad rahaliste vahendite eelarves kajastamisega, samuti tasu kogumisega (sh halduslepinguga seonduvalt), edaspidise kasutamise ja sunnivahendite kohaldamisega. Seepärast saame täpsema hinnangu anda pärast eelnõuga tutvumist. Need argumendid on arvesse võetud ka VTKs , EFI eelarves kajastami se lahendus töötatakse välja vastava lt kehtivatele reeglitele . Näiteks 2026. aasta eest arvestatud tulult tehakse rahaline sissemakse 2027. aastal alles pärast investeeringute mahaarvamist ja kajastuvad 2028. aasta eelarves pärast laekumist. ITL Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud eelnõude infosüsteemis 29.05.2024 avaldatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsust (edaspidi: VTK), milles kirjeldatakse võimalikke lahendusi tasu kogumiseks tellitavate audiovisuaalteenuste osutajatelt, ning esitab käesolevaga selle kohta oma seisukohad. Mõistame muret Eesti filmitootmise konkurentsivõime pärast ning toetame eesmärki parandada Eesti audiovisuaaltoodangu positsiooni ja arenguvõimalusi. Nõustume, et regulatiivsete muudatusteta ei ole võimalik mõjutada rahvusvaheliste voogedastuskeskkondade tegevust ja seeläbi parandada kohaliku toodangu konkurentsivõimet. Hinnanud VTK-s pakutud regulatiivseid lahendusi, oleme seisukohal, et oma eesmärki täidab üksnes kolmas ehk kombineeritud mudel. Usume, et vaid selline mudel saaks kaasa aidata Eesti audiovisuaalse kultuuri mitmekesisusele ja arengule ning suurendaks Eesti filmide ja sarjade rahastamisvõimalusi ning rahvusvahelist levikut. Peame väga oluliseks, et kavandatav mudel arvestaks investeeringutega, mida voogedastaja juba kohalikku sisutootmisse teeb. Vastasel juhul, nõudes võrdset lisakohustust nii senistelt panustajatelt kui mittepanustajatelt , kujuneb uuest kohustusest omamoodi karistusmeede neile, kes varasemalt vabatahtlikult Eesti kultuuri ja audiovisuaaltootmist toetanud on. See seab kahtluse alla nende investeeringute jätkumise tulevikus ning võib kokkuvõttes Eesti audiovisuaaltoodangule omada negatiivsemat mõju kui tulu, mida kogutakse. Kuigi ka otseinvesteeringute kohustus arvestaks voogedastaja olemasolevate investeeringutega, on see mudel võrreldes kombineeritud meetodiga põhjendamatult jäik. Audiovisuaalmeedia teenuse pakkujale võiks jääda valik rahalise kohustuse tasumise või otseinvesteeringute tegemise vahel. Selline paindlikkus toetab ka kohaliku sisutootmise ökosüsteemi mitmekesisust, motiveerides seniste investeeringutega jätkama ning ühtlasi tuues lisarahastust uute projektide toetamiseks. Seega hindame, et suurimat kasu tooks kombineeritud mudeli rakendamine. Kindlasti peame oluliseks, et kohustuse määr saab olema seotud üksnes voogedastusplatvormi, mitte ettevõtte teiste tegevusalade ja klientidelt teenitavate tasudega. VTK-s on toodud kohustus tasuda määratud rakendusasutusele osamakse 5% Eestis teenitud tulult. Samas ei kajastata pakutud kohustuse määra aluseid ja kuidas selleni jõuti. Teeme ettepaneku lisada kohustuse määra detailsema regulatsiooni kirjeldus (sealhulgas kohustuse protsendimäära leidmise metoodika) VTK- sse . Leiame, et kohustuse määr ei tohi ületada 5%, kuivõrd muutuks niigi kohalikku tootmisesse panustajatele liialt koormavaks, kuid eelnõu ettevalmistamisel tasub kaaluda ka madalama määra kehtestamist ning kindlasti põhjendada valituks osutuva tasumäära suurust. Lisaks rõhutame, et seaduse eelnõus tuleb täpsustada mõisteid, näiteks: „Teos“ - oluline, et vastav mõiste hõlmab mis tahes teoseid, sealhulgas näiteks nii saateid, dokumentaalse sisuga sarju ja filme, stsenaariumiga sarju ja filme jne; -“Otseinvesteering” - oluline, et see mõiste hõlmab nii teoseid, mille tootjaks on teenuse pakkuja kui ka erinevat tüüpi litsentse ja nii edasi. Need mõisted on olulised seaduse selguse ja rakendatavuse seisukohast ning nende täpne määratlemine aitab vältida tõlgendamisprobleeme tulevikus. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i tagasiside arvestada. Palume kaasata ITL-i seaduseelnõu väljatöötamisel. Ettepanekud on arvesse võetud. K ombineeritud mudel koos ITL tehtud ettepanekutega on VTK-s eelistatud lahendusena välja toodud. Oluliseks muutuvad detailid (litsentside ost ja investeeringuna arvestatavate teoste parameetrid). Tasu arvestamise aluseks on voogedastus ja videolaenutuse teenused, mitte telekanalite transleerimine vms. Tasumäära on eelnõu seletuskirjas põhjenda tud . Eelnõus on t äpsusta tud Eesti päritolu teose mõiste ja otseinvesteeringu parameetrid , filmi tootmise detail semad üksikasjad jää vad ministri määrusesse , sest t ehnoloogiad , tootmispraktikad ja sisu formaadid võivad muutu da paari-aastase sammuga . Lahendus säilitab p aindlikkus e investeeringu ja makse vahel . AS Go3 Baltics AS Go3 Baltics (edaspidi Go3) on analüüsinud eeltoodu valguses ning lähtuvalt tegelikust praktikast VTK-s väljatoodud variante ning alltoodult toob Go3 välja enda seisukohad lähtudes nii ärilisest loogikast kui ka kehtivast seadusandlikust ja põhiseaduslikust raamistikust järgnevas: - seoses tasu suurusega; - seoses tasu arvestamise aluseks oleva baasiga; - seoses kogutava tasu (või otseinvesteeringutega) soodustatud isikute ja esemete ringiga; - seoses eelistatava tasu variandiga; - seoses üleminekuperioodiga. 1. Tasu kehtestamise alusest ja piiridest Tasu kehtestamise aluseks on Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) art 13(2), mis sätestab: Kui liikmesriigid nõuavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuse osutajad panustaksid rahaliselt Euroopa päritolu teoste tootmisesse, sealhulgas sisusse otseselt investeerimise ja riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu, võivad nad samuti nõuda, et selliseid proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid rahalisi kohustusi täidaksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavad meediateenuse osutajad, kes on asutatud teises liikmesriigis Selle kohaselt saab nõutav panus olla (1) rahaline, (2) suunatud Euroopa päritolu teoste tootmisesse, (3) nii investeering kui osamakse ning (4) igal juhul proportsionaalne ja mittediskrimineeriv. Arvestades, et planeeritav muudatus on igal juhul ettevõtlusvabaduse riive, siis tuleb „proportsionaalsust“ hinnata läbi põhiseaduse testi ehk riive peab olema materiaalselt põhiseaduspärane. Põhiseaduse §-st 11 tulenevalt saab õigusi ja vabadusi piirata kooskõlas põhiseadusega (s.h. legitiimne eesmärk kui seadusreservatsioon) ja hinnata tuleb, kas piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. „Demokraatlikus ühiskonnas vajalikkuse“ võib Riigikohtu eeskujul enamasti kindlaks teha proportsionaalsuse kontrolli abil. Põhiõiguste ja vabaduste miinimumi sisustamisel tuleb arvestada ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle kohaldamise praktikaga. Riigikohtu otsuse kohaselt on norm materiaalselt põhiseaduspärane, kui: riivel on seaduslik alus; riive eesmärk on legitiimne; ja riive on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes.1 Proportsionaalsuse põhimõtte osadeks on sobivus , vajalikkus kitsamas tähenduses ja mõõdukus 2. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.3 Sobivus eeldab, et valitud lahend tõepoolest võimaldab seatud eesmärki saavutada. Nõustume, et investeerimiskohustuse kehtestamine riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse § -ga 3 1 tagatud ettevõtlusvabadust. Ettevõtlusvabaduse riivet on seletuskirjas hinnatud ning Ku ltuurimin i steerium o n seisukohal, et eelnõuga tehtavad muudatused on põhiseaduspärased. 2. Tasu kehtestamine Eestis teiste Euroopa riikide näitel: tasu suurus peaks olema kuni 1.5% Kultuuriministeerium on VTK-s välja toonud erinevad Euroopas rakendatud tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste tasu mudelid, näiteks Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Taani, Poola, Rumeenias jne. Go3 ei pea põhjendatuks Eesti Tasu osas lähtuda kõikidest Euroopa Liidu riikidest, kus tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste tasu on kehtestatud. Nimelt on meediateenuse mahud Euroopa Liidu raames nii rahalise kui vaatajate mahu mõttes võrreldamatud. Nagu Kultuuriministeerium on ka ise VTK-s välja toonud, siis audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ei kohusta lõivude määrasid ühtlustama üle Euroopa Liidu ja liikmesriigid kehtestavad kohustusi vastavalt turuolukorrale. Enamgi veel, Euroopa Majanduspiirkonna üleselt on erinevates riikides audiovisuaalmeedia turgude majandusareng väga erinev, samuti on erinev riiklike vahendite eraldamine, infrastruktuur ja üldine kontekst. Seega, kui võtta võrdluse aluseks Kesk-Euroopa turud, jõuame kiiresti ebarealistlike võrdlusnäitajateni selle asemel, et keskenduda piirkonna parimate tavade kindlaksmääramisele, edendades audiovisuaalsektori jätkusuutlikku arengut, mis on kohandatud kohalikele eripäradele. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et liikmesriigid peavad rahaliste kohustuste kehtestamisel "põhjendama, kuidas proportsionaalsuse põhimõtet on arvesse võetud". VTK-s on viidatud vaid valitud kesk-Euroopa suurriikidele ega ole esitatud põhjendusi selle kohta, kuidas konkreetne määr vastab eespool esitatud proportsionaalsuse nõudele. Meile teadaolevalt oleks 5% kõrgeim määr piirkonnas. Näiteks Leedus, Slovakkias, Sloveenias, Bulgaarias, Küprosel, Maltal, Ungaris ja isegi Rootsis ja Iirimaal on finantskohustuseks 0%; Kreekas on investeerimiskohustus (mis ei ole veel jõustunud) ja Poolas 1,5%. Go3 rõhutab, et mistahes finantskohustus ei tohiks panna ühtegi Eesti ettevõtet ebavõrdsesse seisu teiste EL ettevõtjatega, sest teadagi – VOD turg on piirideta. Eeltoodust tulenevalt on Eestis Tasu kehtestamise puhul võimalik äärmisel juhul arvesse võtta sarnase turuolukorraga Lätit ja Leedut, kuid eelkõige oleks põhjendatud lähtuda Eesti meediaturu väiksusest ja selle spetsiifikast. Seejuures omab tähtsust, et Lätis ega Leedus Tasu käesoleva arvamuse koostamisel ajal kehtestatud ei ole. Lätis küll toimuvad arutelud tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajatega, kuid siiani ei ole leitud võimalikku sobivat ja proportsionaalset lahendust. Kultuuriministeeriumi on pakkunud välja kõigi erinevate Tasu variantide puhul võtta Tasu arvestuse aluseks 5% Eestis teenitud tulult. Go3 on arvamusel, et tegemist on ebamõistlikult kõrge määraga. Arvestades diskussioone lähedastes riikides või riikides, mis on oma väiksuse ja keeleliselt-kultuuriliselt võrreldavas positsioonis, võiks olla põhjendatud Tasu määraks mitte enam kui 1,5% (nt Kreeka) kuni 2% (nt Horvaatia). Tasu mudelist on seadusemuudatuses loobutud. 3. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuste osutajate panus ja võimalik kasu riigile: vajalik on hinnata võimalik saadav kasu välismaistelt teenuse osutajatelt Tellitava audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele juba kehtib kohustus tagada oma programmikataloogis vähemalt 30% suurune osa Euroopa päritolu teostest ( MeeTS § 24 lg 1). Samalaadset kohustust ei ole alati välismaistel teenuse osutajatel. Eesti tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad teevad igal aastal märkimisväärseid investeeringuid nii otse (sisu tootmisse) kui ka ostes litsentse Eestis loodud audiovisuaalteostele. Vastavat panust tuleb võtta arvesse nt variant III korral panusena, mida on võimalik arvestada maha maksmisele kuuluvast tasust. Arvestades, et VTK lähtub ilmselt ühest olulisest eesmärgist nõutada tasu ka välismaistelt tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatelt, on vajalik läbi mõelda, kas ja kui palju tegelikult selline seaduse muudatus üldse puudutaks välismaiseid teenuse osutajaid ja et see ei muutuks vaid Eesti teenuse osutajate täiendavaks kulubaasiks. Ühelgi juhul ei tohiks seaduse mõjud viia olukorrani, kus kohalik teenuse osutaja on ebavõrdses seisus rahvusvahelise teenuse osutajaga. Selgituseks, AVMSD võimaldab välismaistelt teenuse osutajatelt tasu korjata vaid juhul, kui „teenuse sihtrühm on vastavas liikmesriigis“ ehk Eestis. Artiklis 13 AVMSD ei ole määratletud, mis on "liikmesriigi territooriumil asuv sihtrühm". Ainus olemasolev abivahend on 2018. aasta audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi põhjendus 38 (rõhutus lisatud): Kui liikmesriik hindab iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas teises liikmesriigis asutatud tellitav audiovisuaalmeedia teenus on suunatud tema territooriumil asuvale publikule, peaks ta viitama sellistele näitajatele nagu spetsiaalselt tema territooriumil asuvatele klientidele suunatud reklaam või muu reklaam, teenuse peamine keel või spetsiaalselt vastuvõtva liikmesriigi publikule suunatud sisu või kommertsteadaannete olemasolu. Seega, VTK mõjude hindamine peaks sisaldama ka võimaliku tulukuse analüüsi, sest igal juhul saab välismaiste teenuse osutajate puhul tasu nõutada vaid siis, kui neil eksisteerib siin Eestis kaubanduslik kasu ning arvestada tuleb ka Eesti teenuse osutajate panust juba praegu. Võimalik saadav kasu on hinnatud ja ettepanek arvesse võetud . Tänaseks on programmikataloogis 30% Euroopa teoste näitamise kohustus kõigil Euroopas tegutsevatel mõjukatel voogedastusplatvormidel. Teistes riikides kus voogedastus on maksustatud, raporteerivad platvormid riigi s osutatud teenuse kasutajatelt kogutud tasude summa . Seadus hakkab kehtima nii Ee sti kui välismaistele teenustele ning kohustuse raskuskese on investeeringul kohalikku sisutootmisse, mida saab vastavalt ettevõtte äri praktikale täielikult või osaliselt asendada maksega 4. Tasuga hõlmatud tellitava audiovisuaalmeedia teenus ja tasu arvestamise alus: ainult konkreetse tasulise teenuse käive Eestis Tellitav audiovisuaalmeedia teenus koosneb erinevatest teenuse liikidest (SVOD, s.t. teenustasupõhine (nt kuutasu); TVOD, s.t. ühiku tasu põhine; AVOD, s.t. reklaamitulu põhine; FVOD, s.t. tasuta). Tasusüsteemi puhul on vajalik selgelt määratleda, milliste tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osas Tasu arvestatakse. Samalaadselt on lähtumas eelnõu koostamisel seaduse sõnastuses näiteks Läti. Go3 leiab, et tasu saab mõistlikult arvestada vaid SVOD (äärmisel juhul ka TVOD) teenuse pealt ning vastav selgitus on vaja mistahes regulatiivses õigusaktis sätestada. Arvestades tänapäeva audiovisuaalmeedia sektori arengut ei saa olla põhjendatud tasu arvestamine ettevõtja kogukäibest. Tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste pakkujad on muutunud ökosüsteemi lahutamatuks osaks, kusjuures lineaarsed teenusepakkujad võtavad kasutusele oma VOD-teenused; nutitelerid pakuvad liideste kaudu nii lineaarseid kui ka mittelineaarsed teenuseid jne. Viimased aastad on näidanud, kui tohutult uuenduslik vaatlusalune sektor on: ikka ja jälle töötatakse välja uusi vorme, kuidas tarbijateni sisu viia. Enamgi veel, näiteks Go3 puhul pakutakse lisaks traditsioonilisele tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele täiendavalt suurt hulka erinevaid teenuseid ja ka seadmeid, näiteks android- tüünerit . Seetõttu lähtub VTK ebaõigest eeldusest, et näiteks nii nn sandbox erandi puhul kui ka tasu arvestamisel vaadeldakse „ettevõtte käivet“, selmet vaadelda konkreetse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse käivet konkreetses liikmesriigis. Selline lähenemine viib ebavõrdse kohtlemiseni (sest ettevõtja, kus on mitu ärisuunda peaks maksma tasu ka teiste ärisuundadega seotud tuludelt) ning ei oleks proportsionaalne (ehk ei ole vähim vajalik riive). Mõistlik on aluseks võtta juba praktikas rakendatud tulubaasi arvestamise definitsioon (nt kasutusel Belgias, Šveitsis), milles käibe all mõistetakse tulu ilma käibemaksuta, mis saadakse: ◼ tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste tarnimine lõpptarbijale võttes arvesse tarbija poolt tegelikult makstavat tasu (välistatud on näiteks tasu lineaarse sisu eest) ◼ lepingud teenuse vahendajatega; ◼ tellitava audivisuaalse teenuse raames esitatav audiovisuaalne kommertsteadaanne, mille eest tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja on saanud eraldi tasu. Täiendavalt on vajalik täpsustada, kuidas välistatakse topelttasu maksmine olukorras, kus tellitava audiovisuaalse teenuse osutaja osutab nn oma teenust, kuid vahendab ka teise tellitava audiovisuaalse teenuse osutaja teenust. Seega leiab Go3, et mistahes lähenemise korral tuleb lähtuda mitte ettevõtja poolt „Eestis teenitud tulust“, vaid „Eestis tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutamisega teenitud tulust“ ning selle käibe kui baasi arvestamise põhimõtted peavad sisalduma seaduses. Ettepanekud on arvesse võetud ja seaduses on tulu arvestamise alus seotud tellitava audiovisuaalse teenuse, mitte seda pakkuva ettevõttega. Audiovisuaals ete tellitava te teenus te ärimudelid uuenevad pidevalt ( FVOD, AVOD , FAST ) ning arvestuse aluseks on tasusid maksvatelt voogedastusteenuse tunnustega teenuse kasutajatelt Eestis kogutud summad. Juhul kui ettevõte paketeerib kokku erinevat laadi teenuseid, on kohustuse suuruse arvestamise aluseks vaid voogedastusteenuse ( ja teiste muudatusega hõlmatud teenuste) pakkumisel teenitud tulu . Vahendatud teenuse puhul jääb tulu arvestamise kohustus lõplikule kasusaajale. 5. Põhjendatud Tasu variant: variant III Juhul kui Eestis Tasu kehtestatakse, siis pooldab Go3 varianti III (kuid madalama osalusmäära protsendiga) alljärgnevate täiendavate ettepanekutega. Go3 leiab, et planeeritud kombineeritud tasusüsteemi puhul on vajalik ettevaatlikkus ning tuleb pidada silmas sektori ja selle infrastruktuuriga seotud eripärasid. Nimelt piirab VTK võimaliku investeeringu kohaliku audiovisuaaltoodanguga ning vaid sellega, kui „filmitootjaks on kohalik sõltumatu tootjafirma“ (VTK lk 6). Selline lähenemine ei oma seaduslikku baasi ega läbiks proportsionaalsuse testi. Esmalt, AVMSD artikkel 13(2) eesmärk ei ole edendada „sõltumatute tootjate filmitoodangut suurtel ekraanidel“ (nagu näeb ette VTK, lk 7), vaid "edendada Euroopa teoste tootmist ja levitamist ning aidata seega aktiivselt kaasa kultuurilise mitmekesisuse edendamisele". (põhjendus 69, samuti 36 AVMSD). Finantskohustusi tuleks rakendada vaid siis, kui turul on tuvastatud selge vajadus sellise meetme järele, mida ei ole võimalik saavutada muul viisil või vähem häiriva meetme abil kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Range reguleeriv raamistik, mis seab piiranguid investeerimisvõimalustele on sektori arengut pärssiv. See võib potentsiaalselt heidutada investoreid, kes otsivad paindlikkust ja stabiilseid võimalusi. Samuti ei ole selline piirang lõpuks kasulik ka Eesti sõltumatutele tootjatele. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajad kasutavad erinevaid lepingulisi mudeleid, nagu näiteks kaastootmine, kaasrahastamine ja ühistootmine , edendades loovust ja sisu vastavust sihtgruppidele, mis on filmi- ja audiovisuaalsete teoste loomisel kogu Euroopas üliolulised. Enamgi veel, filmide tootmise kõrval on sama oluline muu Eesti audiovisuaalse toodangu toetamine – olgu selleks dokumentalistika, televisiooni tarbeks loodud uudised, sarjad ja muu sisu vmt . Kõigil ökosüsteemi kohalikel osalistel on juba täna aktiivne roll kohaliku filmi- ja televisioonitootmise toetamisel ning selleks on erinevaid võimalusi. Sel põhjusel on arusaamatu, miks kombineeritud tasu osas piirab VTK võimalikud investeeringud „sõltumatute tootjatega“ MeeTS § 12 mõttes, kui samalaadselt on võimalik saavutada eesmärk – investeering audiovisuaalse sisu tootmisesse sellega, et investeering lubatakse mistahes Euroopa Liidu tootja ettevõtmisesse. Samalaadselt – see sisu, millisesse audiovisuaalsesse toodangusse investeeringu võib suunata, peab olema võimalikult laialdane ning selgete objektiivsete kriteeriumitega. Enamgi veel, ka see, kuidas seda panust arvestatakse ning seejärel maha arvestatakse mistahes tasust endast, tuleb seaduses kirjeldada. Näiteks sarnaselt Belgiaga, panus peab toimuma kas audiovisuaalsete teoste ühistootmise või ringhäälinguõiguste eelostu vormis ning alles viimase alternatiivina makse vormis, mis makstakse maksukogujale. Seega leiab Go3, et põhjendatud ja vajalik saab meede olla juhul, kui see jätab tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele vabaduse valida investeeringu ja tasu maksmise vahel, neid omavahel kombineerida ning võimaldada investeeringu valiku puhul paindlikkus. Osaliselt arvest atud . Sõltumatu tootja kontseptsioon tuleneb Euroopa kaastootmiskonventsioonist ning Euroopa teoseid toodavad reeglina, kuid mitte ainult sõltumatud tootjad. Et vältida liialt kitsast lähenemist, kasutatakse otseinvesteeringu arvestamisel ka teisi kriteeriume. Direktiivi üks eesmärke on kultuurilise mitmekesisuse tagamine ning Eesti päritolu teosed üks selle m itmekesisus e loojatest. Eesti seaduste eesmärk on seista oma kultuuriruumi piisava esindatuse eest rahvusvahelistel platvormidel. Kohustuse täitja panuse arvestamine ja on seaduses täpsemalt avatud ja kohustuse täitmiseks luuakse paindlikud võimalused . 6. Üleminekuperiood: vähemalt 3 aastat Viimaks, arvestada tuleb ka, et ilmselt ei ole seaduseelnõude eesmärk tekitada täiendavat bürokraatlikku ja rahalist koormust kohalikele teenusepakkujatele, kes juba teevad igal aastal märkimisväärseid investeeringuid Eesti audiovisuaalse sisu tootmisse ja litsentside hankimisse. Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajate tegutsemine toimub mitme aastase ettearvestusega nii sisu hankimisel kui ka tasu kujundamisel klientidele. Mistahes kiireid muudatusi ei ole võimalik ette võtta. Seetõttu palub Go3 leida võimalus näha ette üleminekuperiood pikkusega vähemalt 3 aastat võimaldamaks kehtivate lepingute läbirääkimine ning hinnakujunduse muutmine. Kui ettevõte juba teeb investeeringuid, on teadmine nende suuruse kohta ja vajaminev informatsioon juba olemas. Seadusemuudatus arvestab äripraktikatega paindlikult ning jätab ruumi investeerimiskohustuse jaotamiseks kolmeaastase perioodi peale. Pakutud ü leminekuperiood ei ole põhjendatud arvestades, et kohustus investeerida või tasu maksta tekib sisuliselt aasta pärast seaduse rakendumist ning kõiki vajalikke andmeid koguvad ja kasutavad teenuse osutajad juba praegu. M õju teenuse hinnakujundamisele ei ole kavandatava %-määra juures suur juhul kui sisusse investeeritakse juba täna . MOTION PICTURE ASSOCIATION EMEA Thank you for your letter inviting us to share our comments and feedback on the possible introduction of a financial obligation for on-demand services based on Article 13(2) of the Audiovisual Media Services Directive in the updated Estonian Media Services Act. The Motion Picture Association serves as the global voice and advocate of the international film, television and streaming industry. Our members are Walt Disney Studios Pictures, Netflix Studios, LLC, Paramount Pictures Corporation, Sony Pictures Entertainment Inc., Universal City Studios LLC, and Warner Bros. Discovery. MPA members work in every market around the world and therefore are deeply engaged with both regional and national audiovisual sector communities. However, we are concerned that the introduction of a very high financial obligation for on-demand media service providers (hereinafter referred to as “VOD providers”) would constitute a new barrier and restriction to the freedom to make services available in Estonia. Hence, we wish to address the following issues: 1. There are less intrusive means that can achieve the policy objective and lead to more sustainable long-term investment. 2. The proposed financial obligation, if introduced, must meet the proportionality and non-discrimination requirements as prescribed by the AVMSD. 3. Safeguards and flexibility are required in order to be in line with the AVMSD. 4. Additional observations, including OECD Pillar I convention. 1. There are less intrusive means that can achieve the policy objective and lead to more sustainable long-term investment A prior impact assessment should be conducted to assess possible inflationary effects and legal uncertainty stemming from financial obligations The introduction of a financial obligation of 5% for VOD providers will constitute a new barrier and restriction to the freedom to provide services in Estonia and might artificially distort the production sector (see below for more detail). Before potentially introducing such an obligation, we respectfully submit that the Estonian government should, through a prior impact assessment, cautiously: Assess the inflationary effect of a new financial requirement on the market via an independent, future-looking and neutral economic impact assessment, particularly at a time when the wide AV sector is facing material economic challenges. Examine the capacity of the market to absorb the possible mandated obligation: the inflation of costs, the shortage of crews, technicians, and production lots are among the biggest challenges for producers. Assess whether there is a need to introduce such a financial requirement. A new financial requirement could influence future decisions on inward investment and the sustainable growth of the AV sector. In this regard, there are several articles that highlight the potential inflationary effect that financial obligations would create, stressing that overstimulating local content production can lead to higher prices, oversaturated markets, and limited distribution opportunities for local creators. For instance, a specialized article on the topic entitled “Cultural Levies and the EU Audiovisual Market” has clearly highlighted that where local content production is overstimulated, “Member states may drive up the prices for local production, while at the same time oversaturating local markets and providing little avenue for local creators to distribute and market their works more broadly”. It also highlights how this can lead to potentially increased dependency on a smaller number of firms that can absorb higher costs. Additionally, the European Commission’s 2023 Media Industry Outlook identifies increasing costs and a shortage of specialized workers as principal risk factors for European producers, which would be exacerbated by this inflationary effect of financial obligations. Furthermore, a study by the production company Film i Väst underscores how production quotas on streamers can deplete resources and inflate prices, potentially excluding independent work from the market. A robust production incentive scheme will lead to more sustainable long-term investment In order to achieve the legislative aim of increasing the Estonian film industry’s share in the growth of the streaming market, there exist other more proportionate, efficient and less intrusive means than the introduction of a financial obligation. Production incentives, for example, can encourage investment, grow a country’s audiovisual sector, and empower consumer choice among a variety of local, regional, and global content. We believe that making the existing production incentive scheme in Estonia even more robust will lead to more sustainable long-term investment. Indeed, it is well documented that production incentives, if well-designed, typically increase investment in the sector and benefit the AV ecosystem and the wider economy, as it furthers local skills development and strengthens the creative capabilities of the local production community. Undue regulatory constraints may disincentivize companies to invest in a country or skew inward investment in a manner that is not conducive to the organic growth of the market and deters new AV services from entering the market or restricts the freedom to provide services. In other words, a new financial obligation may potentially have an opposite effect - it is likely to have a chilling effect on the inward investment by non-domestic media service providers. Investeerimiskohustusega eeldatavalt tootmisse laekuvad summad ühe teenusepakkuja kohta ei ole sedavõrd suured, et moonutada tootmisteenuste hinda või nõudlust . Samuti on kohustust võimalik täita omandades juba valminud filmide litsentse, mis ei mõjuta filmitootmisteenuste hinda. Laekuvad summad täiendavad audiovisuaal- tootmise vahendeid proportsionaalselt ega too kaasa tootmiskeskkonna ülekoormust. Suuremad investeeringud võivad minna arvesse mitme-aastase perioodi jooksul . Kuigi siin rõhutatakse, et lõivu kehtestamine võib vähendada investeeringuid, pole voogedastajad teadaolevalt Eesti a udio-visuaal tootmisse ega litsentside ostmisse investeerinud . Seadusemuudatus ühtlasi täiendab juba toimivat tagasimaksemeedet , mida MPA oma tagasisides asendusena välja pakub. 2. The proposed financial obligation, if introduced, must meet the proportionality and non-discrimination requirements as prescribed by the AVMSD We understand that the amendment to the Media Services Act foresees three possible models for a financial obligation: (1) an obligation to pay a contribution fee of 5% of income earned in Estonia, to be channeled into the production of local audiovisual works; (2) direct investment in AV projects from Estonian producers equal to 5% income earned in Estonia, or; (3) a combined model, with a financial obligation of 5% from which VOD providers can deduct direct investments made to support local audiovisual content. Note that AVMSD Article 13(2) clarifies that when a Member State decides to introduce financial contributions for media services, these must respect the principles of proportionality and non-discrimination. The draft on the intention to develop a bill to amend the Media Services Act repeatedly focuses on foreign VOD providers and addresses them as the main target of the proposed financial obligation, referring to addressing the competitive advantage of foreign VOD providers and stating that a reason for the amendment is to “find ways to tax international streaming platforms and work towards fair taxation of global digital giants”. We would call for a fair and proportionate approach, in line with the European framework and the principle of non-discrimination. According to settled EU law5, measures affecting the freedom to provide services may only be justified if they are proportionate in light of their objectives and do not go beyond what is necessary to attain them. In this regard, the European Commission has indeed reminded the authorities of a country when imposing financial obligations of the “need to justify appropriately how the principle of proportionality has been taken into account” when setting a new financial contribution obligation for media services. It is also important to stress that there is no justification as to why the specific rate has been chosen or its compliance with the two aforementioned principles . The introduction of a 5% financial obligation for VOD providers would be one of the highest rates in the broader region, will constitute a new barrier and restriction to the freedom to provide services in Estonia and might artificially distort the production sector, especially when considering the obligations introduced or lack thereof for non-domestic providers in similar-sized territories. Other countries in the region have not implemented a financial obligation under Article 13(2), such as Lithuania, Sweden, Slovakia, Slovenia, Bulgaria, Cyprus, Malta and Hungary. The implementation of different obligations in different member states causes fragmentation of capital, which leads to a “tick box” outcome that results in content lacking full entrepreneurial support. One of the three possible models suggested for compliance with the financial obligation is the option paying a contribution of 5% of income, to be channelled into the production of local audiovisual works through the Estonian Film Institute. We would like to remind the authorities that in line with Recital 36 of AVMSD, Member States must ensure that non-domestic AV services that are required to contribute to national film funding schemes can benefit in a non-discriminatory way from those film funding schemes. The intention to develop a bill to amend the Media Services Act does not set out how services established in other Member States will access the funds in order to benefit from the cultural contribution in an equal manner as domestic services. This could create an advantage for Estonian production companies over media service providers established in other Member States when applying to benefit from the cultural contribution fee. Contributions should be fully made to European works Furthermore, the options proposed also explicitly refer to supporting the production of local Estonian audiovisual content or works by Estonian producers. In light of this, we would like to flag the European Commission’s comments which highlight that Article 13(2) AVMSD refers to the financial support for the production of European works8 and that obligations that relate solely to national cinematographic films and audiovisual activities or national language works are likely not consistent with the AVMSD which requires such contributions be to European works. This requirement may therefore put production companies that are established in Estonia at an advantage over foreign companies established in other territories as it would be more accessible for them to carry out European audiovisual productions in the territory of Estonia. Therefore, if the government is minded to nonetheless impose a financial obligation, in order for it to be in line with the purpose of EU legislation, which is to contribute financially to the production of European audiovisual works, we suggest that this is addressed in the proposed amendment. Osaliselt on ettepanekuid arve statud . Kuigi VTK tekst tõstis esile välismaiseid voogedastajaid, oli see mõeldud selgitama protsesse teatud lihtsustusastmega nin g põhimõtteid rakendatakse võrdsetel alustel ja proportsionaalselt. Kohustuse määra kujunemist on selgitatud ülal kommentaarides . Selles punktis on oluline võrd ne ligipääs filmirahastusele . Toodu d loogika peaks rakenduma eelkõige finantskohustuse kehtestamise korral. Praeguses seadusemuudatuses rakendub l õivu või makse komponent ainult juhul kui teenuse osutaja otseinvesteeringut ei tee . E simese ja seaduse seisukohalt eelistatud valikuna on voogedastajal võimalus rahastada projekti vahetult, mitte filmifondi kaudu , st ka investeeringu teostamise tingimused on tema vahetu kontrolli all. 3. Safeguards and flexibility are required in order to being in line with the AVMSD If a financial obligation would be introduced despite the risks outlined above, we consider that there are essential measures described below to be taken into account to make any financial contribution obligation more proportionate and non-discriminatory, which are foreseen in the AVMSD. In addition, if introducing a financial obligation Estonia should recognize in the draft amendment that not all content types provided by a VOD service provider are relevant in determining the applicable revenues to be taken into account for the calculation of the obligation. For instance, we respectfully suggest that revenues attributed to content related to news and sport found in the respective VOD catalogues are deducted from the obligation base. Furthermore, the amount of financial contribution should be based on the net revenues taking into account the costs and the possibility of not being profit-making from year to year, and should allow for the multi-year (3-5 years) spread of production costs. Flexibility of model If the Estonian government chooses to introduce a financial obligation, when considering which model to implement between the three suggested options, we respectfully submit that option 3, a combined model with a financial obligation from which VOD providers can deduct direct investments made to support local audiovisual content, offers the most flexibility for VOD providers. Exemptions We welcome the fact that the intention to develop a bill to amend the Media Services Act proposes that the existing exemptions for low audience, low turnover, and for services where, by reason of its theme, it would be unreasonable to apply the obligation also apply to the financial obligation, in line with Article 13(6) AVMSD. We also welcome that these exemptions are in line with the European Commission’s guidelines10 in relation to the thresholds: less than €2 million of revenue for low turnover exemption and audience share below 1 % for low audience exemptions. Flexibility of any direct investment obligation If introducing a direct investment obligation, we emphasize the importance of the definition of “direct investment” encompassing a diverse array of content types eligible for investment under the financial obligation: all forms of co-productions, content commissioning or licensing/acquisition among others of films, series and documentaries regardless of which subcategory the content may otherwise fall under, including e.g. reality, comedy and drama. In addition, other types of investment such as marketing, theatrical distribution and investments in training, infrastructure development and localization costs should be accounted for as part of the financial obligation. This greater flexibility will allow for a more organic growth, more alignment with the business models and practices of individual media service providers, which may have legitimate business reasons for engaging in investments in one category over another. Osaliselt arvesse võ etud. Valitud seadusemuudatuse mudelis finantskohustust ei rakendata ja see on asend ava iseloomuga . Uudiste ja spordi eristamine kohustusega kaetud sisuformaatidest on põhjendatud ning suurema investeeringu arvestamine mitme aasta jooksul seadusemuudatuses välja toodud. T urunduskulude ja lokalisatsiooni arvestamine sisu tootmisse suunatud investeeringuna ei ole siiski põhjendatud . 4. Additional observations Contractual freedom is the backbone of the AV ecosystem We understand that for the purposes of option 2 (direct investment in audiovisual projects of Estonian film producers), an Estonian film producer is defined as “a private legal entity registered in Estonia or a self-employed person entered in the business register, whose main activity is the production of films and who owns or is licensed by the proprietary copyrights of the authors of the audiovisual works”. As such, investments in local content in which the copyright is fully acquired by the commissioning party will not qualify as a direct investment under option 2. In this regard, we would like to stress that the development and the creation of AV works imply significant risk taking, encompassing the selection of projects and the funding of the development of the project, which includes securing finance from various investors, including public/commercial broadcasters, VOD services, distributors of theatrical content and home entertainment. The cost of one unsuccessful project can have significant consequences for the Estonian creative community. Therefore, it is often necessary to offset this cost with the successes of other projects, to ensure a steady flow of investment and sustain the broader ecosystem. Regulatory interventions artificially imposing IP ownership limitations would distort content development policies. Entities making high investment risks (and potentially fully financing a project) in the production of content should be able to expect the required rights to recoup those investments in return. Having contractual freedom means producers and commissioning entities can negotiate the sharing of rights based on the financing model which best suits a particular project. Restricting the eligibility of certain local projects or investments in local content based on the rights allocation would result in certain projects being at risk of not being made at all. The MPA strongly encourages the Estonian government to respect contractual freedom which allows each work to have its own tailor-made partnership between the investors and the producers under a “risk and reward” model. Any indirect intervention that undermines contractual freedom would distort the market and investments in AV content and consequently have a negative impact on the sustainability and competitiveness of the Estonian AV ecosystem. Other In addition to the elements that have already been mentioned, Estonia should also take into account other components that would enhance the audiovisual sector's prospects within the potential constraints of financial obligations: ● Allow for a phase-in to provide for market adjustments. ● Allow for corporate group wide investments and pooling (e.g., if both a linear and a streaming service must invest, consider allowing them to pool). Estonia should also consider the compatibility of the proposed financial obligation with Pillar One of the OECD agreement on a two-pillar solution to address the tax challenges arising from the digitalisation of the economy, agreed in October 2021. While the document on the intention to develop a bill to amend the Media Services Act considers that a financial obligation under the AVMSD cannot be treated as a prohibited digital services tax if it is imposed in the same way for Estonian and foreign companies, this is not yet certain. Note for example that in March 2024, the Ministry of Culture in Norway announced that they will not be introducing a co-financing obligation at the moment , as “any future introduction of the co-financing obligation must await the process in the OECD/G20's Inclusive Framework on Base Erosion and Profit Shifting.” This is also particularly relevant considering the stated reason for the proposed amendment of the Media Services Act, which is to “find ways to tax international streaming platforms and work towards fair taxation of global digital giants.” Therefore, we would strongly caution against any introduction of measures until the Framework is in place to ensure that the measure complies with it. The presence of higher financial obligations on media service providers does not necessarily guarantee superior outcomes in terms of content investment. In light of this, we would respectfully request the government to first reconsider other means to achieve the objective of promoting the production of European audiovisual works through less intrusive means which would not restrict the freedom to provide services (please see section above on production incentives). If the government remains determined to enforce a financial requirement, it should do it according to the principles of proportionality, non-discrimination and taking into account the level of investment introduced in similar sized countries. Against this backdrop, we are at your disposal to discuss all points in greater detail. Seadusemuudatuses on lisaks filmitootja asukohamaale toodud laiendavad tingimused nagu teose keel ja võttepaikade asukoht. Samuti ei ole vajalik, et otseinvesteeringuna käsitletava audiovisuaalse teose õigused peaksid täielikult olema Eesti tootjal , need võivad jaguneda vastavalt kaastootmislepingule. Otseinvesteeringuna kvalifitseeruva audiovisuaalse teose kriteeriumid arvestavad erinevaid võimalikke partnerlusi finantseerimisel ja äripraktikaid . Investeerimiskohustus kehtestatakse nii Eesti kui välismaistele voogedastajatele ning teis ed meetmed audiovisuaaltoodangu toetamiseks on juba kasutusel. RECOMMENDATIONS: CONTENT FINANCING SCHEME Levy vs. Financing Obligation A simple and proportionate levy scheme would allow providers to pay into a national film fund or meet a requirement for direct investment. Both systems have their advantages and disadvantages from a local content production as well as from a VOD service perspective. Direct investment requirements can be very resource intensive from an overhead perspective – identifying and management of the relevant investments and developing a complex infrastructure for reporting and tracking. Many VOD services, especially in their early days, will not be in a position to do so. At the same time it does allow services to more easily make direct investments into areas that make more commercial sense. A levy scheme is in general simpler to administer, but can have a more direct impact on the profitability of service. There are merits to allow for both schemes. However, a VOD service should be given the option to choose in which scheme to participate and not be required to contribute to both. TVOD vs SVOD TVOD and SVODs are fundamentally different business models, with a different underlying economics, cost structures and market incentives. As a consequence , the basis of turnover between needs to be calculated very differently. - TVOD’s income is generated periodically when customers rent/buy specific titles and varies substantially based on the volume of content purchased by customers and may fluctuate depending on new releases. - SVOD turnover is based on a pre-determined flat fee depending on the overall number of paying subscribers, which fluctuates over time with the end of user’s trial periods, new customer acquisition and customer that cancel their subscription. The turnover of each type of offering may also be generated by third party partners, for instance by collecting a wholesale price from third party resellers that resell the service. Such a third-party offering is often done in a very different way depending on the type of offering (TVOD or SVOD) and needs to be differentiated. In particular for services that follow a hybrid model (TVOD + SVOD), the different types of offerings may be at very different stages of maturity and development. For example, a TVOD service might have already existed for a significant period before an SVOD feature was added. A differentiation between TVOD and SVOD is therefore necessary to allow for more flexibility and recognise those differences of business models while assessing the investment obligations. Calculation basis Any financial contribution should be calculated on the basis of local profit. Many VOD service work on very tight margins, with high cost. Adding additional financial obligations would cut even further into those margins and question the economic sustainability of the service. However should the financial obligation (levy or investment) be based on local turnover then it should be on the basis of post VAT and other applicable taxes. Some services have a combination of TVOD and SVOD features. Whilst it is still one service, the different features have different revenue models and turnover. In such cases, the turnover for each service should be calculated separately in order to take into account the difference business and cost structures. Qualifying Investments It is important to understand that there is not automatic link between VOD services and original production. Content production is a significant financial commitment and not every service will be able to follow that strategy as means of increasing its catalogue. It is therefore advisable taking a broad approach that goes beyond just the primary production costs. The goal is not just to incentivise the production of content, but to ensure that it can be brought to market for audiences to enjoy. The framework should also create incentives to invested in culturally relevant and enriching content and give it new audiences. Furthermore it needs to be recognised that TVOD services are fundamentally different to SVOD and as a consequence the investment criteria will be different. Transactional services do not traditionally produce or purchase content, but are simply a “store front” to sell content. With this in mind, the following types investments should all qualify under the national scheme. - Production: Incl. hiring personnel to perform the work, sourcing and identifying potential new projects, engaging in the early development of talent ideas, assisting in the writing process, assembling creative casts, crews, technical supplies, starting filming , editing etc. - Post-production: There are additional post- production investments required before a work is ready for the market. This includes; formatting of the work for each distribution channel (digital, broadcasting, physical) localisation (dubbing, subtitles for each market) as well as advertising and marketing support - Accessibility investments: Investments in accessibility features to support hearing, visually impaired other sorts of disabilities - Royalty payments: Service providers are required to royalties to its right-holders. These payments often constitute a significant portion of the revenue. All payment agreements to local or European content providers/ channels should qualify. - Digitalisation: The cost of encoding/formatting of works in order to make them available on online platforms. This should in particular include the digitisation of classic works or simply of works that never had been digitised before. This would create significant cultural value and help these works find new audiences. - Ancillary investments: Investments in training of new talents and authors ( eg partnership with schools, charity initiatives for the development of underrepresented categories of workers etc); distribution and promotional activities including events, ceremonies, festivals, sponsoring, partnerships etc Identification of qualifying investments It is important that a new regulatory regime does not assume perfect knowledge at all times . Often, even with extensive efforts, a VOD service provider examining its catalogue for compliance will have an incomplete or ambiguous data set with which to work. The regulations must not penalise service providers for this inherent complexity; nor should it create incentives that mean consumers miss out on content due to the result that services may need to cut their catalogue in order to ensure compliance. Thresholds and ramp up periods VOD services often operate on low margins and require enormous investments in order to launch a new service and are thus particularly exposed to material obligations that raise the cost of doing business. A service’s profitability is largely dependent on its ability to attract a large active customer base. This requires significant upfront investments (acquisition of content, marketing, promotions, IT infrastructure, etc.). Higher turnover thresholds for exemptions would better reflect the realities of the sector and give new services the ability to not only grow in their home market but also to expand into other EU markets. In order to compensate for the enormous investments, to avoid overburdening new entrants and to allow for fair access to market a transition or ramp up period should be foreseen. Such a ramp up period should take into account the necessary duration between the identification of new production projects until such projects can actually be made available on the AVMS platform and create value. (This period can take up to five years for the more complex productions). Levy vs Financing Obligation Tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on eelnõus toodud lahenduse korral võimalik investeering maksega asendada või mõlemat paindlikult tasakaalustada. TVOD vs SVOD Kuigi TVOD ja SVOD on erinevad teenused , sõlmitakse mõlemal juhul lepingud teoste omandamiseks ning peetakse arvestust kulude ja laekunud tulude üle. Tänasek s moodustab TVOD ja filmide digitaalse omandamise tulumudel 7%-ga väikese osa tellitavatest audiovisuaalteenustest Euroopas rm.coe.int.xlsx . Qualifying investments. Eelnõu s tehtud valiku te selgitused on toodud seletuskirjas. Thresholds and ramp up periods . Turule sisenemise perioodi osas pole eritingimused vajalikud: kui ületatakse teatud käibemäär ja voogedastajal on kliendid, on õigustatud oodata kohaliku toodangu toetamist. Justiits- ja Digiministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.06.2026 nr 1-11/666-1 Rahandusministeerium Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks meediateenuste seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Teadmiseks/sama: Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Elisa Eesti AS Go3 Baltics AS Telia Eesti AS Eesti Kinoliit MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster MTÜ Epp Hannus 628 2231 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941