Arvamus

Justiitsministeerium Teie 04.06.2020 nr 8-1/3661 [email protected] Meie 29.06.2020 nr 6-6/20-14 Arvamuse avaldamine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust kohtuekspertiisiseaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kätlin Piho Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna analüütik Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja ülesannetes Lisa 1. Riigikohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse eelnõu kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus kohtuekspertiisiseaduse eelnõu kohta 1. Eelnõu § 1 lg-t 1 võiks täiendada pärast lauseosa „(edaspidi koos menetlusasi)“ lauseosaga „lisaks menetlusseadustes sätestatule“, sest nagu eelnõu § 22 lg-st 1 nähtub, sätestatakse eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel menetlusseadustes“. 2. Eelnõu § 2 lg 1 kohaselt on võimalik menetlusasjaga mitteseotud tasuline ekspertiis. Sama paragrahvi 2. lõige näeb ette, et ekspertiisi tulemusena antav eksperdiarvamus vormistatakse menetlusseadustes sätestatud nõuete kohaselt. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita, millise menetlusseaduse nõudeid tuleb järgida menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi puhul. Eelnõu § 2 lg-d 2 ja 3 sätestavad vastavalt ekspertiisi ja uuringu mõiste. Nõustume, et ekspertiisi ja uuringu eristamine on vajalik, kuid leiame, et praegusel kujul tekitab uuringu mõiste mõnetist segadust. Nimelt tuleneb eelnõu § 2 lg-st 3, et uuring korraldatakse ekspertiisi tegemiseks. Uuringut ei vormistata iseseisva eksperdiarvamusena. Seletuskirjas täpsustatakse, et uuring on „ekspertiisi osa, mida ei vormistata eraldi eksperdiarvamusena“. „Eelkõige tähendab see seda, et uuringut ei esitata näiteks menetlejale eksperdiarvamusena. Kui uuring tellitakse näiteks ekspertiisiasutuse sees teisest osakonnast või teiselt eksperdilt, võib anda uuringu teinud ekspert loomulikult oma arvamuse uuringu tulemuste kohta, kuid seda ei vormistata eraldiseisva arvamusena saatmiseks väljapoole EKEI-d“ (vt seletuskirja lk 4). Samas näeb eelnõu § 21 lg 1 ette, et kohtueksperdil tekivad menetlusasjas õigused ja kohustused ka menetleja poolt ekspertiisiülesandena vormistatud muu dokumendi alusel. Seletuskirja kohaselt on selleks eelkõige praktiline vajadus „juhtudel, kui ei ole võimalik või mõistlik kohe ekspertiisimäärust koostada, kuid on kiiresti vaja teha mingi uuring. Praegugi kasutatakse sellist võimalust näiteks sõrmejälgede nn kiiruuringuks. Sageli kasutatakse sellist võimalust esmaseks andmete kontrolliks, mille alusel koostatakse ekspertiisimäärus.“ (vt seletuskirja lk 19). Seega tuleneb eelnõust ja seletuskirjast, et uuring ei ole siiski ainult nn majasisene dokument, vaid selle tulemustest lähtudes võib menetleja otsustada ekspertiisi määramise. Kui aga ekspertiisi hiljem ei määrata, ei saa uuring olla ekspertiisi osa. Järelikult ei haaku eelnõu § 2 lg 3 uuringu mõiste täielikult selle sisuga. Arvestades, et seletuskirja järgi võib uuringul olla ka ekspertiisiaktist lahutatult tähtsust ja tegemist võib olla eraldi koostatava dokumendiga, võib kaaluda uuringu mõiste sõnastamist nii, et seda saab korraldada ka ekspertiisi tegemise otsustamiseks. Juhul, kui uuringu tulemusel langeb ekspertiisi tegemise vajadus ära, ei pruugi olla täidetud eelnõu § 2 lg 3 tingimus, et uuring korraldatakse „ekspertiisi tegemiseks“. Lisaks märgime, et uuringu mõiste on seotud ka korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud joobe tuvastamisega. Nimelt võib KorS § 38 lg 4 kohaselt tuvastada alkoholijoobe vereproovi uuringuga. Ning KorS § 40 lg 5 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra. Tulenevalt KorS § 41 lg-st 13 annab riiklik ekspertiisiasutus bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Sama paragrahvi 15. lõike kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra. Nähtuvalt Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ § 18 lg-st 2 vormistab uuringu tegija uuringu tulemused saatekirja vastavas osas. Ekspertiisi tegemise korral vormistatakse uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Eelnevaga seoses juhime tähelepanu 1  Lisa 1 asjaolule, et praktikas on tõusetunud vaidlusi, et EKEI eksperdi kõnealune uuring ei vasta KrMS § 107 ekspertiisiakti nõuetele (vt Riigikohtu õigusteabe osakonna 2017. a kohtupraktika analüüs „Narkojoobe tõendamine KarS § 424 mõttes“, lk 9-12). 3. Eelnõu § 3 lg 2 puhul esineb võimalik ebakõla TsMS § 294 lg-ga 6, mis võimaldab eksperdiks määrata ka üksnes ekspertiisiasutuse. Eelnõu § 3 lg-sse 2 tuleks sõna „ekspertiisiasutuse“ ette lisada sõna „riikliku“, sest alles alates eelnõu § 9 lg-st 1 räägitakse vaid ekspertiisiasutusest. 4. Eelnõu § 6 kohaselt on kohtuekspert riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle tööülesanne on teha ekspertiise. Tulenevalt eelnõu § 9 lg-st 1 on riiklik ekspertiisiasutus riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise. Arvestades, et kohtueksperdid annavad praktikas tihti kohtuistungitel asjatundjana ütlusi, võib kaaluda, kas sätestada KES §-s 6, et kohtueksperdi tööülesanne on ka anda vajadusel asjatundjana ütlusi. 5. Eelnõu § 9 lg 4 kohaselt sõlmib valdkonna eest vastutav minister ekspertiisiasutuse juhiga töölepingu viieks aastaks. Seletuskirjas lisatakse, et tähtaja lõppemisel võib pikendada viieaastast tähtaega samal isikul korduvalt. Tasub kaaluda, kas viimati nimetatu peaks sisalduma ka eelnõus, mitte vaid seletuskirjas. 6. Eelnõu §-de 10 ja 12 kontekstis jääb ebaselgeks, kas kohtul on õigus määrata eksperdiks konkreetne kohtuekspert või tuleb edaspidi määrata eksperdiks üksnes riiklik ekspertiisiasutus, st kas konkreetse ekspertiisi tegija otsustab kohus või riiklik ekspertiisiasutus olukorras, kus ei ole tegemist eelnõu § 3 lg 2 mõttes menetleja määratud muu isikuga. Eelnõu § 10 lg 1 kohaselt on ekspertiisiasutuse pädevuses teha ise või oma lepingupartnerite kaudu ekspertiise valdkondades, kus vajatakse eksperdi arvamust. Eelnõu § 12 lg 1 sätestab, et ekspertiisiasutus võib sõlmida halduslepingu sobiva teenuse pakkujaga selliste ekspertiiside või uuringute tegemiseks, mille tegemiseks puudub ekspertiisiasutuses võimekus. Viimati nimetatud paragrahvi 2. lõike näeb ette nõuded ekspertiisiasutuse lepingupartneri töötajatele, kes teevad ekspertiise. Samas ilmneb seletuskirjast, et lepingupartnerite kaudu tehtavad ekspertiisid loetakse EKEI ekspertiisideks (vt seletuskirja lk 10), kuid ei täpsustata, milline hoiatamise regulatsioon lepingupartnerite töötajatele kohaldub. Kas KrMS § 95 lg 3? Kui jah, siis võib esineda vastuolu kõnealuse sättega. KrMS § 95 lg 3 kirjeldab vannutamata ekspertiisi tegija hoiatamisel otsest suhtlust menetleja ja ekspertiisi tegija vahel. 7. Eelnõu § 11 lg 1 p 7 kohaselt ei tehta tasulist ekspertiisi menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks ega kriminaalmenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks. Võiks kaaluda, kas sõna „kriminaalmenetluses“ asendada sõnaga „süüteomenetluses“. 8. Eelnõu § 16 lg-d 1 ja 2 on osaliselt sisult kattuvad, kaaluda võiks sõnastuse täpsustamist. 9. Eelnõu § 18 lg 7 kohaselt väljastatakse sõrmejälgede registri ja DNA-registri arhiivi kantud andmed käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutele, järgides KrMS §-s 992 sätestatut. Samas nähtub seletuskirjast, et sõrmejälgede registri ja DNA-registri arhiivi kantud andmed väljastatakse ka isikule endale, s.o eelnõu § 18 lg 6 p-s 3 sätestatud isikule (vt seletuskirja lk 16). Eelnõu ja seletuskiri tuleb viia omavahel kooskõlla. 10. Eelnõu § 20 lg-s 7 viidatakse kriminaalmenetluse lõpetamisele KrMS § 200 alusel ja väärteomenetluse lõpetamisele VTMS § 29 alusel. Analoogiliselt väärteomenetluse lõpetamisega võiks kaaluda ka kriminaalmenetluse lõpetamise puhul viitamist KrMS §-s 199 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alustele, vajadusel punktide täpsusega. 2  Lisa 1 11. Eelnõu § 21 lg 1 kohaselt tekivad kohtueksperdil menetlusasjas õigused ja kohustused ekspertiisimääruse alusel või menetleja poolt ekspertiisiülesandena vormistatud muu dokumendi alusel. Seletuskirjas märgitakse, et „varasema praktika kohaselt tehti ekspertiisiasutuses pärast asjade jagamist ekspertide vahel veel täiendav korralduslik märge paberkandjal määrusele, millega üksuse juht määras konkreetse eksperdi ekspertiisi tegema. Selline korraldus ei ole enam praktikas kasutusel, kuna paberkandjal määrusi ei saadeta ning ekspertiisikorraldus ei ole eraldi reguleeritud mõiste. Kohtueksperdi õigused ja kohustused ei saa sõltuda asutuse töökorraldusest, vaid on ikkagi seotud menetleja määrusega.“ (vt seletuskirja lk 19). Samas sätestab KrMS § 106 lg 2 p 3, et ekspertiisimääruse lõpposas märgitakse ekspertiisimäärust täitva eksperdi või riikliku ekspertiisiasutuse nimi. Kuna kriminaalmenetluse seadustik võimaldab jätta konkreetse eksperdi nimetamata, võib esineda vastuolu eelnõu § 21 lg-ga 1. 12. Eelnõu § 22 lg 2 kohaselt sätestatakse eksperdi õigused ja kohustused ekspertiisi tegemisel menetlusseadustes. Eelnõu ega seletuskiri ei selgita, milline menetlusseadus kohaldub menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi puhul. Eelnõu § 22 lg 3 p-s 2 on ilmselt viide valele §-le, sest § 32 ei reguleeri andmete säilitamist, vaid menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamist. 13. Eelnõu § 25 lg 4 kohaselt kehtestab ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga loetelu ekspertiisiasutuse ametikohtadest, millel töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, ning daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise korra. Seletuskirjas märgitakse aga, et „EKEI direktor peab kehtestama loetelu sellistest ametikohtadest, kellelt võetakse sõrme- ja peopesajäljed, ning samuti korra, kuidas toimub jälgede ning proovide võtmine ja nende registrisse kandmine ja sealt kustutamine“ (vt seletuskirja lk 21). Võiks kaaluda eelnõu § 25 lg 4 täiendamist ekspertiisiasutuse juhi pädevusega kehtestada käskkirjaga ka jälgede ja proovide registrisse kandmise ja sealt kustutamise kord. Kuna tegemist on volitusnormiga, peab see olema sõnastatud selgelt ja täpselt. 14. Eelnõu § 27 pealkirjas võiks kaaluda viitamist ka ekspertiisiasutuse lepingupartnerile. Eelnõu § 27 lg 2 kohaselt kehtestab ekspertiisiasutuse tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad Vabariigi Valitsus määrusega. Samuti on eelnõule lisatud määruse „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“ kavand. Nimetatud kavandi § 4 järgi kujuneb DNA ekspertiisi hind sõltuvalt ekspertiisiülesandest vajaliku proovide arvu kindlaks määratud hinna summana. Praktikas on tõusetunud küsimus tõenäosusarvutuste tasustamisest. Kas EKEI teeb tõenäosusarvutusi tasuta või on need ekslikult määruse kavandist välja jäänud? Eelnõu § 27 lg-s 3 on kirjaviga sõnas „lepingupartneri“. Eelnõu § 27 lg 5 puhul jääb ebaselgeks, keda peetakse selles sättes silmas (kas tegemist on ekspertiisiasutuse lepingupartneriga või § 22 lg 2 mõttes abipersonaliga või mõni muu variant). Lisaks võiks kaaluda eelnõu § 27 lg 5 viimist § 29 koosseisu, sest § 29 sisu on laiem selle praegusest pealkirjast (vt arvamuse p 16). 15. Eelnõu § 28 lg 1 viide §-le 35 on ekslik. Eelnõu § 35 näeb ette kriminaalmenetluse seadustiku muutmise. 16. Eelnõu § 29 sisu on laiem selle praegusest pealkirjast (reguleerib ka olukorda, kus ekspertiisiasutus teeb ekspertiisi, kuid tellib mingis osas väljastpoolt sisendit). Nt reguleerib lõige 2 ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi käigus välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest 3  Lisa 1 tellitava või tehtava uuringu eest tasumist, lõige 3 aga ekspertide komisjoni poolt väljastpoolt ekspertiisiasutust kaasatud eksperdile tasumist. 17. Eelnõu § 33 lg 1 teise lause kohaselt kustutatakse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekiri riikliku ekspertiisiasutuse veebilehelt kahe kuu pärast seaduse jõustumisest arvates. Seletuskirjas märgitakse aga, et riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja hoitakse EKEI lehel seaduse jõustumisest 1 kuu koos märkega, et tegemist on likvideeritava nimekirjaga. Nimetatud tähtajal nimekiri kustutatakse EKEI lehelt (vt seletuskirja lk 26). Eelnõu ja seletuskiri tuleb omavahel kooskõlla viia. 18. Eelnõu § 34 teises lauses on sätestatud kaks erinevat tähtaega – 31. august ja 1. september 2023. See segadus tuleb kõrvaldada. 4