Teie 27.05.2026 nr 7-1.2/26-01101-2
Riigikantselei
[email protected] Meie 13.06.2026 nr 1-7/601-2
Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu esitatud
kirjalik küsimus kultuuriministrile (KK 553)
Lugupeetud Jaanus Karilaid
Tänan teid küsimuste eest.
Kultuuriministeerium on alustanud haldusjärelevalvet toetuste kasutamise üle Eesti Kunstnike
Liidus (EKL). Meie eksperdid teevad loomeliiduga tihedat koostööd, mis on veel praegusel
hetkel pooleli.
2026. aastal on Kultuuriministeerium MTÜle Eesti Kunstnike Liit eraldanud raha järgmiselt:
Riigi raha eraldamine MTÜ-le EKL välja MTÜ-st EKL Jääk
makstud summa 2026 seisuga 30.05.2026
välja makstud
Kunstnikupalkadeks 607 559 202 520 405 039
Loometoetusteks 348 849 214 781 134 068
Galeriide tegevustoetus 30 000 30 000 0
Kokku 986 408 447 301 539 107
2025. a loometoetuste jääk
29 611,95 29 611,95
(stipendiumiteks) 0
Galeriide tegevuskulud on aastaringselt regulaarsed ning aasta esimese 5 kuuga on
Kultuuriministeeriumi toetus nelja Vanalinnas asuva galerii tegevuse toetuseks ära kasutatud.
Kunstnikupalkadest on EKL-il vaja välja maksta veel 7 kuu palgad. Seisuga 30.05.2026 on
maksumaksja rahast välja maksmata 56%, enamik neist kunstnikupalgad.
Eesti Kunstnike Liit on mittetulundusühing, kes on muuhulgas loovisikute ja loomeliitude seaduse
(LLS) alusel tunnustatud loomeliiduna. Loomeliitude seadusest tulenevaks kohustuseks on
liikmetele anda loometoetusi ja -stipendiume. Liidul on tänase seisuga 999 liiget. Kunstnike liit on
kunstivaldkonna keskne ja üks Eesti suuremaid loomeliite, kes kaitseb oma liikmete huve ka
loometaristu ülalpidamise kaudu, liidule kuuluvad mitmed ateljeekompleksid Tallinnas ja Muhu
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
saarel. Ateljeeruumide rent kunstnikele on liidu peamine omatulu allikas. Kahtlemata on toimunu
suur löök kogu kiirelt arenevale ja arvukale loomevaldkonnale.
Juhul, kui MTÜ Eesti Kunstnike Liit ei täida endale võetud kohustust loometoetuste maksmisel,
on loometoetuse saajal õigus pöörduda Kultuuriministeeriumi poole. Haldusjärelevalve tulemuste
selgumise järel saame anda hinnangu, kas ja millises ulatuses võib liit olla eksinud toetuste
kasutamise reeglite vastu. Ka loomepalkade maksmine riigieelarvelisest toetusest on riigi ja
mittetulundusühingu vahelise lepingu alusel Eesti Kunstnike Liidu kohustus. Liit on täna astumas
samme oma kohustuste täitmiseks, näiteks kaaludes laenu võtmist. See tähendab, et hetkel ei ole
meile teadaolevalt ühegi toetuse ega loomepalga maksmine küsimuse all. Milline on loomeliidu
jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis või kas kuriteo toimepanijatelt on võimalik välja nõuda
kahju kandmist, selgub aja jooksul.
Loomeliidud tegutsevad iseseisvate mittetulundusühingutena ning peavad oma tegevuses järgima
kehtivat õigust, sh raamatupidamise seadust ja lepingulisi kohustusi. Kultuuriministeeriumi roll
on toetuste eraldajana eelkõige tagada vahendite sihipärane kasutamine kokkulepitud tingimustel,
mitte korraldada organisatsioonide igapäevast juhtimist või sisemisi tööprotsesse. LLS alusel
tegutseb Eestis 17 loomeliitu, mis on väga erineva suuruse ja juhtimisega. Järelevalve
loometoetuste vahendite kasutamise üle käib aruandluse põhiselt, ministeeriumil on õigus läbi viia
asutustes ka täiendavaid kontrolle. Eesti Kunstnike Liidu tegevust kontrolliti haldusjärelevalve
käigus viimati 2017. aastal. Viimatised korralised haldusjärelevalved teistes loomeliitudes
toimusid 2019. Tol ajahetkel keskenduti loometoetuste menetlemise vastavuse hindamisele LLS
§16 tingimustele. Teisisõnu hinnati, kas isik, kes taotles ja kellele toetust välja maksti, on
õigustatud loometoetust saama.
Oleme algatanud erakorralise haldusjärelevalve (kultuuriministri 29.05.2026 käskkiri nr 87),
millega soovime saada loometoetuste ja kunstnikupalgaga seonduvalt ülevaadet MTÜ
toimimisest, finantskontrollist, infoturbe meetmetest, reguleerivatest sisekordadest ning nende
vastavusest kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas, kas tagatud on vara ja isikuandmete kaitse ja
töötlemise vastavus. Liit on meie andmetel tellimas ka sõltumatut hinnangut juhatuse
hoolsuskohustuse asjus.
Et nii uurimine kui ka järelevalve ning analüüsi protsessid on alles käimas, ei ole praegu võimalik
hinnata ei konkreetse mittetulundusühingu ega laiemalt ühegi muu organisatsiooni vastutust või
anda hinnanguid töökorraldusele. Abistamaks vabakonda korraldame 11. juunil kõigile
loomeliitudele ja muudele kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja Eesti Olümpiakomitee kaudu
toetusi saavatele kultuuri- ja spordivaldkonna vabaühendustele teabepäeva „Ole IT-vaatlik ja
hoolitse oma raha eest.”
Teiste loomeliitude osas lähtumegi hetkel just teadlikkuse tõstmisest ning ei plaani lauskontrollide
algatamist. Kindlasti on vabaühendused juhtunust oma järeldused teinud ning ministeerium saab
neid edaspidi ennekõike toetada just teadmiste ja oskuste arendamisega. Siinjuures tunnustan ka
EKL-i juhte antud juhtumi lahendamisel, mis on olnud avatud, läbipaistev ning seepärast ka heaks
õppetunniks kõikidele teistele.
Pankade rolli ja õiguse osas, näiteks kas takistada mingitel kontodel makseid, kui need hälbivad
tavapärasest käitumisest, kujundab poliitikat Rahandusministeerium, järelevalvet pankade üle
teostab Finantsinspektsioon. Valitsus on juba esitanud Riigikogule eelnõu, mis annab pankadele
rohkem võimalusi finantspettuste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks. Eelnõu eesmärk
on anda pankadele selgem õigus kahtlasi tehinguid ajutiselt peatada, seeläbi pettusi ning
võimalikke rikkumisi kiiremini ennetada ja kahju ära hoida. Eelnõu läbis juba õiguskomisjoni
istungi ning selle I lugemine on planeeritud 16. juuni 2026 täiskogu istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Asta Trummel 628 2223
[email protected]