Käskkiri

ei-60 ei-60 ei-60 ei-60 ei-60 ei-60 turvatsooni piir 033 016 015 008 031 025 026 028 009 ei-60 020 ei-60 030 010 011 012 013 034 027 029 032 10 INIMEST 10 INIMEST ei-60 006 91 INIMEST rajatav aste joonis "ots_fsd_trepp" 024 001 13 IN. 018 ei-60 022 019 002 021 003 017 023 turvatsooni piir ei-60 ei-60 ei-60 ei-60 004 005 sfsd1 0-k-evak-plaan 1:200 objekt riigikohus põhiprojekt v07 aadress lossi 17 18-17 tellija / tellija esindaja riigikohus 08.05.2018 arhitekt kaido kepp arhitekt tõnis taru 5-11 GSPublisherVersion 0.0.100.99 REG.21.08.03 EP 10944664-0001,SALME tn.3 TARTU, tel.7407546 [email protected] KINNITATUD Riigikohtu direktori 25. juuni 2020 käskkirjaga nr 7-4/20-3 RIIGIKOHTU HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMISE KORD ÜLDSÄTTED 1. Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra (edaspidi kord) eesmärk on tagada Riigikohtu teenistujate ja külaliste ohutus ning hoida ära varalise kahju tekkimine. 2. Kord kirjeldab tegevusjuhiseid hädaolukordades, nendeks valmistumist ja õppuste korraldamist. 3. Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) hädaolukord ootamatu sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab Riigikohtu territooriumil inimeste elu, tervist või vara või mis võib tekitada ulatuslikku majanduslikku kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid Riigikohtu töös ning mille lahendamiseks on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti kaasamine; 2) evakuatsiooniplaan hoone korruse evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, evakuatsiooniteede, tulekahju teatenuppude ja tulekustutite ning hädaolukorras kasutatavate telefonide asukohti; 3) ATS automaatne tulekahjusignalisatsioon; 4) mõisteid „teenistuja“ ja „kohtuhoone“ kasutatakse Riigikohtu turvaeeskirjas toodud tähenduses. 4. Kord on täitmiseks kõigile teenistujatele. 5. Korra rakendamise eest vastutab majandusosakonna juhataja. 6. Hädaolukordadeks valmisoleku koolituse ja õppuste korraldamise eest vastutab majandusosakonna spetsialist (haldusspetsialist). TULEKAHJUST TEAVITAMINE JA TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMINE 7. Tulekahju puhkemisest saavad kohtuhoones viibivad teenistujad ja külalised teada ATS-i kahekordse sireeni abil või teatavad sellest suuliselt teised kolleegid. 8. ATS-i häiresireeni tööle rakendamisel või tulekahju puhkemisest info saamisel kordnik või administraator: 8.1. teeb kindlaks tulekahju asukoha; 8.2. lülitab ATS-i häiresireeni välja; 8.3. saades kinnituse tulekahju kohta, lülitab häiresireeni teist korda sisse, kui seda ei ole tulekahjuhäirenupust teinud juba mõni teine teenistuja; 8.4. helistab ühtsele hädaabinumbrile 112 ning teavitab tulekahjust; 8.5. tagab haldusspetsialisti, majandusosakonna juhataja, Riigikohtu direktori ja  Riigikohtu esimehe informeerimise tulekahjust; 8.6. korraldab koos haldusspetsialistiga mõlemas kohtuhoones viibivate isikute lahkumise ohutumate väljapääsude kaudu (vt hoonest evakueerumise juhend). 9. Riigikohtu teenistuja, kuuldes teist korda ATS-i häiresireeni: 9.1. katkestab töö; 9.2. sulgeb tööruumi aknad ja uksed; 9.3. teavitab teisi samal korrusel viibivaid teenistujaid ja külalisi tulekahjust; 9.4. võtab kaasa oma külalised ja lahkub hoonest lubatud väljapääsu kasutades (vt hoonest evakueerumise juhend); 9.5. tulekahju avastajana on valmis andma selgitusi tulekahju asukoha ning juurdepääsude kohta. 10. Kui teenistuja avastab tulekahju enne ATS-i häiresireeni tööle rakendumist, siis: 10.1. teavitab ta valjul häälel lähedal asuvaid teenistujaid ja külalisi tulekahjust ning teavitab ise või kohustab kolleegi teavitama tulekahjust kordnikku või administraatorit; 10.2. helistab või kohustab kolleegi helistama hädaabinumbrile 112; 10.3. lülitab sisse tulekahjuhäirenupu; 10.4. proovib võimalusel tuld kustutada, kasutades selleks lähimat tulekustutit. 11. Hädaabinumbrile 112 helistades tulekahju avastanud teenistuja, kordnik või administraator: 11.1. teatab õnnetuskoha aadressi ja võimalikult täpse tulekahju asukoha; 11.2. kirjeldab, mis on juhtunud; 11.3. järgib häirekeskuselt saadud juhiseid. 12. Tulekustutite asukohtade info on märgitud evakuatsiooniplaanidel. RÜNDEST VÕI VANDALISMIST TEAVITAMINE JA NENDE KORRAL TEGUTSEMINE 13. Kordnik või administraator, märgates ründajat, vandaalitsejat või isikut, kelle puhul on alust arvata, et ta võib tekitada kahju Riigikohtu territooriumil viibivate inimeste elule, tervisele või varale: 13.1. püüab saada isikuga kontakti; 13.2. teavitab ründest või vandalismist kohe Politsei- ja Piirivalveametit (telefon 112) ja turvafirmat G4S (tel 1911). 14. teenistuja, märgates ründajat, vandaalitsejat või isikut, kelle puhul on alust arvata, et ta võib tekitada kahju territooriumil viibivate inimeste elule, tervisele või varale, teavitab viivitamatult kordnikku või administraatorit ja Politsei- ja Piirivalveametit (telefon 112). Sealjuures ta: 14.1. ei tohi provotseerida ega kontakti astuda võimaliku ründajaga, ka mitte juhul, kui ründaja temaga räägib; 14.2. jääb ootama edasisi korraldusi ja täidab kohale saabunud politsei või turvafirma töötaja kõiki juhiseid ja käske. 2 KAHTLASE ESEME, NT VÕÕRA PAKENDI, KOHVRI, VÕIMALIKU LÕHKESEADELDISE VMS LEIDMISEST TEAVITAMINE JA SELLE KORRAL TEGUTSEMINE 15. Riigikohtu territooriumil kahtlase eseme või lõhkekeha leidmisel tegutseb teenistuja järgmiselt: 15.1. teavitab leitud ohtlikust esemest kordnikku või administraatorit, samuti lähedal asuvaid teenistujaid või külalisi; 15.2. ei puutu võimalikku ohuallikat ega luba eset puudutada ka teistel, ei kasuta kahtlase eseme läheduses raadiosidevahendeid; 15.3. lahkub hoonest (vt hoonest evakueerumise juhend). 16. Kordnik või administraator, saades teate kahtlase eseme või lõhkekeha kohta, tegutseb järgmiselt: 16.1. teavitab leiust viivitamatult Politsei- ja Piirivalveametit (tel 112) ja turvafirmat G4S (tel 1911); 16.2. tagab haldusspetsialisti, majandusosakonna juhataja, Riigikohtu direktori ja Riigikohtu esimehe teavitamise kahtlasest esemest; 16.3. korraldab koos haldusspetsialistiga mõlemas kohtuhoones viibivate teenistujate ja külaliste ohutu lahkumise (vt hoonest evakueerumise juhend). POMMIÄHVARDUSEST TEAVITAMINE JA SELLE KORRAL TEGUTSEMINE 17. Pommiähvarduse võib saada telefoni teel, kirja teel (k.a e-post), suusõnaliselt jne. 18. Teenistuja, kes saab telefoni teel pommiähvarduse, ei tohi helistaja kõnet katkestada. Teenistuja püüab kõnet pikendada, meelde jätta ähvardaja hääle, kõnemaneeri, dialekti, soo ja kuulata taustahelisid. 19. Teenistuja teavitab Politsei- ja Piirivalveametit (tel 112) ning kordnikku või administraatorit saadud pommiähvardusest. 20. Pommiähvarduse saanud teenistuja teeb oma asukoha visuaalse vaatluse, veendumaks, et pole märgata midagi kahtlast. 21. Teenistuja järgib korraldusi, mida annavad sündmuskohal evakuatsiooni korraldavad isikud ja korrakaitsjad. 22. Kordnik või administraator, saades Riigikohtu teenistujalt teate pommiähvarduse kohta: 22.1. teavitab viivitamatult Politsei- ja Piirivalveametit (tel 112) ja turvafirmat G4S (tel 1911); 22.2. tagab haldusspetsialisti, majandusosakonna juhataja, Riigikohtu direktori ja Riigikohtu esimehe teavitamise pommiähvardusest; 22.3. korraldab pärast seda, kui kohale saabunud päästeteenistus on võimaliku väljapääsutee hoonest lahkumiseks üle kontrollinud ja veendunud selle ohutuses, koos haldusspetsialistiga mõlemas kohtuhoones viibivate teenistujate ja külaliste ohutu lahkumise selleks lubatud väljapääsude kaudu 3  (vt hoonest evakueerumise juhend). HOONEST EVAKUEERUMISE JUHEND 23. Teenistuja, saades teada vajadusest Riigikohtu ruumidest lahkuda, tegutseb järgmiselt, seadmata seejuures ohtu oma elu: 23.1. võimaluse korral lukustab kohtutoimikud seifi; 23.2. teenistuja, kelle vastutaval hoiul on Riigikohtu vapipitsat, võtab võimaluse korral selle lahkumisel kaasa; 23.3. lahkub tööruumist kiiresti ning võtab võimaluse korral kaasa isiklikud asjad, mobiiltelefoni, vajalikud üleriided ning seifivõtmed; 23.4. võimaluse korral sulgeb aknad ja uksed, jättes viimased lukustamata; 23.5. tööruumist väljudes kontrollib võimaluse korral, kas läheduses asuvad teenistujad ja külalised on juba hoonest lahkunud. Kui nad veel ei ole kabinetist väljunud, siis soovitab neil kiiresti lahkuda; 23.6. kui teenistuja on majja kutsunud külalisi, juhatab ta ka nemad kogunemiskohta (Riigikohtu hoone TÜ Ajaloomuuseumi poolsel küljel asuvasse parki vahetult Riigikohtu parkimisala taha). Kohtuhoones viibiva külalise eest vastutab Riigikohtu turvaeeskirja punktis 26 nimetatud teenistuja. 23.7. koolituse või muu ürituse toimumise korral teavitab Riigikohtu turvaeeskirja punktis 27 nimetatud teenistuja koolitusel või muul üritusel osalejaid kogunemiskohast (Riigikohtu hoone TÜ Ajaloomuuseumi poolsel küljel asuvasse parki vahetult Riigikohtu parkimisala taha) ja saadab nad kohtuhoonest välja; 23.8. tulekahju korral kasutab lähimat ja ohutumat evakuatsiooniteed, muudel juhtudel kasutab lubatud evakuatsiooniteed (vt lisa 1); 23.9. kohtuhoonetest evakueeritud teenistujad ja külalised kogunevad kogunemiskohta (Riigikohtu hoone TÜ Ajaloomuuseumi poolsel küljel asuvasse parki vahetult Riigikohtu parkimisala taha) ning neil on keelatud sealt lahkuda enne vastava loa saamist; 23.10. evakueerunute loenduse eest vastutavad teenistujad, kes on määratud Riigikohtu direktori käskkirjaga, loendavad evakueerunud. Loenduse aluseks on hoones viibivate teenistujate ja külaliste nimekiri. Loenduse tulemustest informeerivad loenduse eest vastutavad teenistujad evakuatsioonijuhti või päästemeeskonda. 24. Teenistujate evakuatsiooni eest vastutav teenistuja: 24.1. lõpetab töö ja evakueerib oma vastutusala teenistujad; 24.2. kontrollib oma vastutusala ruumid üle ja veendub, et kõik teenistujad on oma ruumidest lahkunud, seadmata seejuures ohtu oma elu; 24.3. võimalusel sulgeb lahtiolevad uksed ja aknad; 24.4. teavitab haldusspetsialisti evakueerimise tulemustest. 25. Riigikohtu kordnik või administraator: 25.1. korraldab koos haldusspetsialistiga kohtuhoones viibivate teenistujate ja külaliste lahkumise lubatud väljapääsude kaudu; 25.2. tagab, et oleks olemas Lossi 17 hoones viibivate teenistujate ja külaliste nimekirjad; 4  25.3. avab väravad; 25.4. pärast hoones viibijate evakueerimist võtab kaasa evakuatsiooniplaanid ning läheb Lossi 17 hoone ette ootama päästeteenistuse või turvafirma töötajate saabumist; 25.5. võtab vastu päästeteenistuse või turvafirma töötajad ja juhatab nad sündmuspaika. 26. Evakuatsioonijuht: 26.1. kontrollib, kas häirenumbrile 112 on sündmusest teatatud; 26.2. organiseerib ohu korral viivitamatult inimeste päästmist, kasutades selleks kõiki olemasolevaid jõude ja vahendeid; 26.3. korraldab hoonete sissepääsude valve, hoidmaks ära kõrvaliste isikute sisenemise kogu intsidendi vältel; 26.4. kogub infot evakuatsiooni eest vastutavatelt teenistujatelt; 26.5. teeb koostööd päästeteenistuse juhiga; 26.6. vajadusel sulgeb koos politseiga kohtuhoonete juurdepääsud; 26.7. informeerib, kas kohtuhoonetesse on jäänud inimesi, kui suur on neid ähvardav oht ja kas on kannatanuid. 27. Evakuatsioonijuht on haldusspetsialist, tema puudumisel Riigikohtu kordnik või administraator. HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMIST JA EVAKUATSIOONI MÕJUTAVATE ANDMETE KIRJELDUS 28. Tartus Lossi 17 asuvale Riigikohtu hoonele on tulekustutus- ja päästetehnikaga hõlpsam ligipääs tagatud Lossi tänava kaudu. 29. Lossi 17 hoone on hoonekompleks, mis koosneb A ja B- tiivast ning neid ühendavast aatriumist. Kummaski korpuses on lift. Kokku on hoonekompleksis 4046,2 m2 pinda. 29.1. A-tiib on kolmekorruseline keldriga ehitis. Keldrikorrusel on tehnoruumid, dokumendihoidla serveriruum, kööginurk, saunaruumid, spordiruumid ning pesemis- ja riietusruumid. Esimesel korrusel on kantselei, nõupidamisruumid, raamatukogu ja töökabinetid. Teisel korrusel on töökabinetid, nõupidamisruum, üldkogu saal ja kööginurk. Kolmandal korrusel on töökabinetid, kööginurk ja väike nõupidamisruum; 29.2. B-tiib on kahekorruseline ehitis. Hoone esimesel korrusel on töökabinetid, turvaruum, arvutiklass, riidehoid kööginurk ja tehnoruumid. Hoone teisel korrusel on konverentsisaal koos kogunemissaali ja kööginurgaga, töökabinetid ja nõupidamisruum. Teiselt korruselt on otsepääs õue; 29.3. aatrium on ühekordne ehitis, mis ühendab omavahel A- ja B-tiiba. Aatriumi kaudu toimub sissepääs hoonesse. Peasissepääs on Lossi tänava poolselt küljelt ja teine sissepääs tagumise hoovi kaudu. Aatriumis on eeskoda, turvaala ja avar ootesaali osa. 30. Riigikohtu tööaeg on esmaspäevast neljapäevani 8.15–17.00 ja reedel 8.15–15.45. Teenistujatel on õigus kohtuhoones viibida tööpäevadel kell 6.00–22.00 ja puhkepäevadel ning riiklikel pühadel kell 8.00–22.00. 5 31. Lossi 17 hoones on ööpäevane mehitatud valve, tööajal kordnik ja väljaspool tööaega administraator. 32. Paanikanupud asuvad ruumides 105, 106 ja 126. 33. Hoonesse on paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS). Süsteemi keskseade asub I korruse turvaruumis. 34. Hoone peaelektrikilbi ruum asub keldrikorrusel. 35. Hoone turvavalgustus aitab voolukatkestuse korral inimestel leida evakuatsiooniväljapääsu ja evakueeruda. Evakuatsioonivalgustid on paigaldatud koridoridesse, väljapääsudele ja evakuatsiooniteedele. Evakuatsioonivalgustid jäävad põlema voolukatkestuse korral. HÄDAOLUKORDADE ENNETAMINE, VÄLTIMINE JA TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE 36. Haldusspetsialist kavandab ja korraldab regulaarselt hädaolukordades tegutsemise õppuseid, et olla valmis Riigikohut ohustada võivateks hädaolukordadeks. 37. Pärast hädaolukorra likvideerimist või erakorralise olukorra möödumist analüüsitakse selle tekkimise põhjuseid, vaadatakse üle Riigikohtu hädaolukorraks valmisolek ning käesolev kord ja vajadusel tehakse nendes muudatusi. Lisa 1. Evakuatsiooniplaanid 6  KINNITATUD Riigikohtu direktori 25. juuni 2020 käskkirjaga nr 7-4/20-3 RIIGIKOHTU TURVAEESKIRI Riigikohtu turvaeeskiri kehtestatakse Riigikohtu kodukorra alusel. ÜLDSÄTTED 1. Riigikohtu turvaeeskiri (edaspidi eeskiri) määrab Riigikohtu hoones viibivate Riigikohtu teenistujate ja külastajate turvalisuse tagamise tingimused ja korra. Eeskirja täitmine on kõigile teenistujatele ja külastajatele kohustuslik. 2. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) teenistuja isik, kes on teenistuses Riigikohtu kohtunikuna, kes on ametis Riigikohtu ametnikuna või kes töötab Riigikohtus töölepingu alusel, samuti käskkirja alusel Riigikohtus praktikal viibijad; 2) külaline kohtuhoones viibiv isik, kes ei ole Riigikohtu teenistuja; 3) kohtuhoone Tartus Lossi 17 asuv Riigikohtu hoonekompleks; 4) Riigikohtu territoorium ala, mis hõlmab kohtuhoonet, kohtuhoonega külgnevaid teid, sisehoove ja tagumist pargipoolset osa kuni kinnistu piirini. 3. Eeskirja kehtivusala hõlmab kogu Riigikohtu territooriumi. Kohtuhoone osad on järgmised: 1) A-tiiva moodustab endine suur maja (Lossi 17), TÜ Ajaloomuuseumi poolne hoone tiib koos keldri ja kolme korrusega; 2) B-tiiva moodustab endine väike maja (Lossi 19), Kuradisilla poolne kahekorruseline hoone tiib; 3) aatriumi moodustab kahe endise hoone vahele ehitatud sissepääsu- ja ooteala. 4. Kohtuhoones on kolm turvatsooni: 1) I tsoon hõlmab kogu B-tiiba, aatriumi, A-tiiva I korrusel lifti ees paiknevat koridori ning kodanike vastuvõturuumi ja A-tiiva II korrusel üldkogusaali koos eesruumiga. Kõigil teenistujatel on tsooni vaba juurdepääs. Külaline ei vaja I tsoonis liikumiseks saatjat. 2) II tsoon hõlmab kogu A-tiiba välja arvatud eelnevas punktis loetletud I tsooni kuuluvad ruumid ja A-tiiva keldrikorrusel asuvad kõrgendatud juurdepääsupiiranguga ruumid. Kõigil teenistujatel on tsooni vaba juurdepääs. Külaline võib II tsooni siseneda ainult koos saatjaga. 3) III tsoon hõlmab A-tiiva keldrikorrusel asuvaid kõrgendatud juurdepääsupiiranguga ruume, kuhu pääsemiseks on vaja isikupõhist juurdepääsuluba. 5. Kohtuhoones asuva Riigikohtu vara säilimise ja teenistujate turvalisuse tagavad:  1) Riigikohtu majandusosakonna juhataja, majandusosakonna spetsialist (haldusspetsialist), kordnikud ja administraatorid koostöös turvateenust osutava ettevõtte ning Politsei- ja Piirivalveametiga; 2) tehniline valve (s.o valveseadmete ja häiresüsteemide kogum kohtuhoones tööruumide jälgimiseks ning võimaliku ohu avastamiseks) ja häire korral turvateenust osutava ettevõtte patrull; 3) teenistujad käesoleva eeskirja täitmisega. 6. Turvateenistust kohtuhoones korraldab eeskirja alusel Riigikohtu majandusosakond. 7. Teenistujale antakse teenistusse asumisel individuaalne elektrooniline läbipääsukaart, kabineti võti ja seifi olemasolul ka seifi võti. 8. Elektroonilised läbipääsukaardid väljastab ja nende üle peab arvestust Riigikohtu majandusosakond. 9. Teenistuja vastutab elektroonilise läbipääsukaardi nõuetekohase kasutamise ja hoidmise eest. Läbipääsukaardi riketest, kaotamisest, hävimisest või vargusest teatab teenistuja viivitamatult kordnikule. KOHTUHOONESSE SISENEMINE 10. Teenistuja siseneb kohtuhoonesse peaukse kaudu. Aatriumi hoovipoolse ukse kaudu siseneb teenistuja juhul, kui kasutab hoovis asuvat jalgrattaparklat. Teenistuja peab isikliku läbipääsukaardiga iga kord registreerima nii oma sisenemise Lossi 17 hoonesse kui ka väljumise sealt. 11. Külalised sisenevad kohtuhoonesse peaukse kaudu. 12. Lossi 17 hoonesse sisenemisel helistab külaline uksekella ja teatab külastuse põhjuse. Kordnik teeb kindlaks külalise isiku, külastuse põhjuse ning registreerib need kirjalikult. Ekskursiooni või muu eelnevalt registreeritud grupikülastuse puhul registreerib kordnik rühma saatva isiku andmed ja liikmete arvu. Kordnikul on õigus nõuda külaliste nimekirja. Seejärel peab külaline andma oma isiklikud asjad läbivalgustamiseks ja läbima turvavärava. Kordnik peab veenduma, et külalisel ei ole kaasas ohtlikke esemeid (relvi vms). 13. Külalisel ei ole lubatud kohtuhoonesse siseneda relvaga. Samuti ei lubata kohtuhoonesse siseneda isikul, kellel on kaasas esemed, mis võivad ohustada kohtuhoonet ja/või seal viibivaid isikuid 14. Kohtuhoonesse ei lubata siseneda ega selles viibida isikul, kelle puhul esineb kahtlus, et isik on alkoholijoobes (st esinevad alkoholijoobele viitavad tunnused), narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. 15. Kordnik lubab külalisel siseneda Lossi 17 hoonesse pärast seda, kui on telefoni teel või isiklikult teatanud külalist vastuvõtvale teenistujale külalise saabumisest ja saanud nõusoleku külalise vastuvõtuks. 2  16. Kantselei külastamise, koolitustel ja kohtuistungil osalemise puhul ei järgita p 15 nõudeid. 17. Riigikohut teenindavate firmade töötajad sisenevad aatriumi hoovipoolse ukse kaudu. Nende tulekust teavitab teenistuja, kes teenuse tellis, kordnikku või administraatorit eelnevalt. 18. Kohtuhoone välisuksed on üldjuhul lukustatud. Ajutiselt lukustamata kohtuhoone välisuksi ei tohi järelevalveta jätta. 19. Kordnik ja administraator tagavad, et ajutiselt lukustamata Lossi 17 hoone välisuksed ei ole järelevalveta. Koolituste ajal tagab B-tiiva galerii ukse järelevalve õigusteabe- ja koolitusosakonna töötaja. KOHTUHOONES VIIBIMINE Teenistujate kohtuhoones viibimise kord 20. Riigikohtu teenistujate viibimine kohtuhoones tööajal ja väljaspool tööaega on reguleeritud Riigikohtu töökorralduse eeskirjas. 21. Kordnikul ja administraatoril on õigus nõuda kohtuhoonesse sisenejalt töötõendi või isikut tõendava dokumendi esitamist. 22. Teenistuja on kohustatud kohtuhoones viibides jälgima, et töö- ja olmeruumides ei leidu kahtlaseid või ohtlikke esemeid (nt tundmatu päritoluga kilekott, pakk, karp jms), ning teatama võimaliku ohuallika leidmisel sellest kordnikule või administraatorile. 23. Soovitatav on kõigil töökohtadel järgida tühja laua põhimõtet, kasutades dokumentide ja muude andmekandjate hoidmiseks seifi ja lukustatavaid kappe. 24. Tööpäevadel kl 22.00–06.00 on Lossi 17 hoone elektroonilise valve all. Puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on kohtuhoone need tsoonid, kus teenistujaid ei viibi, üldjuhul elektroonilise valve all. 25. Kohtuhoone paneb elektroonilise valve alla administraator. Külaliste kohtuhoones viibimise kord 26. Kui külaline soovib külastada hoone II tsooni, läheb teenistuja külalisele aatriumi vastu ning kannab tema eest vastutust, kuni külaline lahkub tsoonist või võtab teine teenistuja vastutuse tema eest üle. Teenistujaga kokkuleppel võib külalise teenistuja juurde juhatada ka kordnik. Kui külastaja läheb I tsooni, võib ta seda teha iseseisvalt. 27. Koolitustel ja muudel üritustel viibivate külaliste eest vastutab üritust korraldava vastutusala juhi määratud Riigikohtu teenistuja. 3 28. Teenistuja on kohustatud andma endast parima, tagamaks külalise korrektset käitumist, ning teavitama vajaduse korral kordnikku või administraatorit tekkinud probleemidest. 29. Kohtuistungile ja kantseleisse saabunud isikute korrektset käitumist jälgib kordnik. 30. Külalise viibimine kohtuhoones väljaspool tööaega on üldjuhul keelatud. Erandina võib lubada külalist kohtuhoonesse väljaspool tööaega, kui see on varem kooskõlastatud Riigikohtu direktori või majandusosakonna juhatajaga ja külalist saadab teenistuja. Administraator peab külastuse kirjalikult registreerima. Seejärel peab iga külaline andma oma isiklikud asjad läbivalgustamiseks ja läbima turvavärava. Kontrolli teostab administraator. 31. Kohtuhoones on lubatud pildistada, filmida ja helisalvestada ainult Riigikohtu esimehe, kolleegiumi esimehe või direktori loal. 32. Koolitusürituse raames ja koolitusruumis või muudes koolituse käigus kasutatavates ruumides ei pea järgima p 31 nõudeid. KÄITUMINE HÄDAOLUKORRAS 33. Hädaolukord on ootamatu sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab Riigikohtu territooriumil inimeste elu, tervist või vara või mis võib tekitada ulatuslikku majanduslikku kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid Riigikohtu töös ning mille lahendamiseks on vajalik Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti kaasamine. 34. Käitumist hädaolukorras reguleerib „Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise kord“. 4  KÄSKKIRI Tartu 25.06.2020 nr 7-4/20-3 Riigikohtu turvaeeskirja ja Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra kinnitamine Riigikohtu kodukorra p 41.3. alusel ja kooskõlastatult Riigikohtu esimehega 1. Kinnitan Riigikohtu turvaeeskirja. 2. Kinnitan Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra. 3. Tunnistan kehtetuks Riigikohtu direktori 9. aprilli 2015 käskkirjaga nr 7-4/15-6 kinnitatud Riigikohtu turvaeeskirja. 4. Tunnistan kehtetuks Riigikohtu direktori 9. aprilli 2015 käskkirjaga nr 7-4/15-6 kinnitatud Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra. (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu direktor Lisad: Riigikohtu turvaeeskiri Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise kord ei-60 turvatsooni piir 20 INIMEST 222 ei-60 216 ei-60 224 217 218 219 220 221 223 225 226 227 ei-60 ei-60 50 INIMEST 201 228 229 209 35 INIMEST 35 INIMEST 80 INIMEST kilp kilp ei-60 208 207 206 205 204 203 202 ei-60 235 234 213 210 ei-60 233 ei-60 200 236 232 ei-60 215 214 212 211 turvatsooni piir ei-60 ei-60 230 231 fsd5 sfsd1 fsd3 fsd4 9 fsd ei-60 ei-60 255 237 239 241 238 242 258 257 261 262 254 243 240 246 247 248 ei-60 244 ei-60 15 INIMEST 253 245 256 81 INIMEST ei-60 249 250 260 259 263 264 26 INIMEST 252 251 PÄÄS HOOVI 2. KORRUSE TASAPINNAS fsd7 fsd8 fsd6 88 INIMEST PÄÄS HOOVI 2. KORRUSE TASAPINNAS 2-k-evak-plaan 1:200 objekt riigikohus põhiprojekt v07 aadress lossi 17 18-17 tellija / tellija esindaja riigikohus 08.05.2018 arhitekt kaido kepp arhitekt tõnis taru 5-13 GSPublisherVersion 0.0.100.99 REG.21.08.03 EP 10944664-0001,SALME tn.3 TARTU, tel.7407546 [email protected] rajatav trepp 170x300/4 joonis "p_fsd_trepp" 60 INIMEST ei-60 154-2 154-1 25 INIMEST 3 INIMEST 2 INIMEST 145 ei-60 142 143 144 ei-60 118 ei-60 134 133 132 131 130 129 128 ei-60 ei-60 62 INIMEST 146 135 117 119 kilp kilp ei-60 ei-60 148 147 141 140 139 138 137 136 ei-60 121 122 127-1 127-2 ei-60 123 124 126 ei-60 149 150 151 152 120 10 INIMEST 2 INIMEST 2 IN. 153 turvatsooni piir turvatsooni piir ei-60 ei-60 125 110 INIMEST fsd5 sfsd1 sfsd5 fsd4 sfsd4 klaassein laeni fsd2 turvavärav Thruscan Sx-1, vt. tooteleht 101 100 ei-60 turvalüüs Holdfast Tonda Maxi 45 INIMEST autoclear 6040 tunnel 62x42cm töölaud fsd1 sfsd6 läbivalgustusaparaat autoclear X-RAY INSPECTION 6040, vt. tooteleht sfsd3 ei-60 süvistatud sfsd7 dokumendilüüs süvistatud vihmaveetoru vihmaveetoru 110 115 114 104 111 116 25 INIMEST 109 102 105 106 107 108 112 113 6 INIMEST 103 ei-60 ei-60 potern 24,1 m2 ei-60 1-k-evak-plaan 1:200 objekt riigikohus põhiprojekt v08 aadress lossi 17 18-17 tellija / tellija esindaja riigikohus 28.05.2018 arhitekt kaido kepp arhitekt tõnis taru 5-12 GSPublisherVersion 0.0.100.99 REG.21.08.03 EP 10944664-0001,SALME tn.3 TARTU, tel.7407546 [email protected] ei-60 ei-60 ventseadme alla rajatakse kergkonstruktsioonis pvc kattega vann 327 328 329 330 331 319 ei-60 322 324 325 326 340 339 338 337 320 321 323 10 INIMEST 301 312 kilp 40 INIMEST 334 336 kilp 311 310 309 308 307 306 305 ei-60 313 300 316 ei-60 304 303 332 333 ei-60 ei-60 318 317 315 314 302 sfsd2 ei-60 335 ei-60 ei-60 ei-60 fsd5 sfsd1 fsd3 fsd4 9 fsd 3-k-evak-plaan 1:200 objekt riigikohus põhiprojekt v07 aadress lossi 17 18-17 tellija / tellija esindaja riigikohus 08.05.2018 arhitekt kaido kepp arhitekt tõnis taru 5-14 GSPublisherVersion 0.0.100.99 REG.21.08.03 EP 10944664-0001,SALME tn.3 TARTU, tel.7407546 [email protected]