Riigikohtu esimehe ettekanne

Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. a kevadistungjärgul Kohtute 2019. a menetlusstatistika ülevaade 1. TSIVIIL-, HALDUS-, KRIMINAAL- JA VÄÄRTEOASJAD 1.1. Esimese astme kohtud 2019. a saabus maakohtutesse lahendamiseks kokku 32 668 tsiviilasja (11,7% rohkem kui 2018. a), 39 423 maksekäsu kiirmenetluse asja (14,9% rohkem kui 2018. a), 15 322 kriminaalmenetlusasja1, sh 5666 kriminaalasja (3,6% vähem kui 2018. a) ning 6942 väärteomenetlusasja2 (1,8% vähem kui 2018. a). Halduskohtutesse saabus lahendamiseks 2533 haldusasja (2,2% rohkem kui 2018. a). Esimese astme kohtutesse saabunud asjade arvu dünaamika aastatel 2014–2019 45000 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tsiviilasjad 27842 30703 30452 30179 29246 32668 Haldusasjad 3786 3371 2956 2986 2478 2533 Kriminaalmenetlusasjad 15434 17189 16694 17071 15299 15322 Väärteomenetlusasjad 10861 11695 10032 7352 7067 6942 Maksekäsu kiirmenetlus 34983 28895 29980 32187 34317 39423 Joonis 1. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2014–2019 Andmete allikas: Justiitsministeerium Maakohtutes lahendati kokku 31 114 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 15 276, Pärnu Maakohtus 3843, Tartu Maakohtus 7237 ja Viru Maakohtus 4758. Maakohtutes lahendatud asjade koguhulgast rohkem kui pooled ehk 56% lahendati hagimenetluses (kokku lahendati 17 433 hagimenetlusasja), 41,4% tsiviilasjadest lahendati hagita menetluses. Esialgse õigusabi või hagi tagamise asjad moodustasid 1,6%, eeltõendamismenetluse asjad 0,2% ja teiste kohtute erinõuded 0,5% lahendatud asjadest. 1 Kriminaalmenetlusasjadena on käsitatavad kõik kriminaalkohtumenetluses maakohtutesse saabuvad asjad, mis jagunevad järgmiselt: eeluurimiskohtuniku asjad, täitmiskohtuniku asjad, kokkuleppemenetlusasjad, lühimenetlusasjad, käskmenetlusasjad, üldmenetlusasjad, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise asjad, rahvusvahelise koostöö asjad ja riigi õigusabi asjad. 2 Väärteomenetlusasjadeks on kõik väärteomenetluse käigus kohtusse saabunud asjad, millele kohtute infosüsteemis antakse kohtuasja statistiline kategooria ja liik (kohtusse karistuse määramiseks esitatud füüsilise või juriidilise isiku väärteoasjad ning füüsilise või juriidilise isiku kohtusse lahendamiseks esitatud kaebused kohtuvälise menetleja otsuse või tegevuse peale, samuti täitmise asjad). 1 2019. a sisuliselt lahendatud asjade jagunemises erinevusi võrreldes eelmiste aastatega üldjoontes ei olnud. Maakohtutes lahendati kõige rohkem võlaõiguse asju (37,3% lahendatud asjadest), perekonnaõiguse asju (20,4% lahendatud asjadest) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaldamisega seotud asju (13,0% lahendatud asjadest). Ülejäänud 31,2% jagunesid täitmise, pankroti, ühinguõiguse, tööõiguse, asjaõiguse, rahvusvahelise õigusabi ja muude tsiviilasjade vahel. Seejuures lahendati 31,2% tsiviilasju (Harju Maakohtus 33,9%; Pärnu Maakohtus 34,6%; Tartu Maakohtus 27,1% ja Viru Maakohtus 26,2%) paberivabas menetluses. Maakohtutes lahendati kokku 15 346 kriminaalmenetlusasja, mis menetlusliigi sees jagunesid järgmiselt: 36,9% lahendatud asjadest moodustasid kriminaalasjad (nendest 22,4% esitati lahendamiseks kiirmenetluses), 28,1% täitmiskohtuniku asjad, 28,9% eeluurimiskohtuniku asjad, 5% rahvusvahelise koostöö asjad ja 1% muud kriminaalmenetlusasjad. Kriminaalasju lahendati maakohtutes kokku 5689, millest Harju Maakohtus 2275, Pärnu Maakohtus 825, Tartu Maakohtus 1473 ja Viru Maakohtus 1116. Väärteomenetlusasju lahendati maakohtutes kokku 6905, millest Harju Maakohtus 2706, Pärnu Maakohtus 984, Tartu Maakohtus 1685 ja Viru Maakohtus 1530. Maakohtutes lahendati kokku 2087 väärteoasja ja väärteokaebust, mis sisuliselt jagunesid järgmiselt: 73,1% liiklusväärteod, 4,6% rahvatervisevastased väärteod, 4,5% varavastased väärteod, 2,4% keskkonnaväärteod ning 15,4% muud väärteod. 2019. a lahendati halduskohtutes kokku 2388 haldusasja, millest Tallinna Halduskohtus 1262 ja Tartu Halduskohtus 1126. Sisuliselt lahendati kõige rohkem korrakaitse asju (34,3% lahendatud asjadest), 13% lahendatud asjadest olid maksuõiguse asjad, 9,9% rahvastiku asjad, 6,6% planeerimise ja ehituse asjad, 6% sotsiaalõiguse asjad, 5% majandushaldusõiguse asjad, 4% teenistussuhete asjad ning 21,0% muud haldusasjad. Seejuures lahendati 21,8% haldusasjadest (Tallinna Halduskohtus 41,3% ja Tartu Halduskohtus 11,5%) paberivabas menetluses. 1.2. Teise astme kohtud Ringkonnakohtutesse saabus 2019. a apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses kokku 2867 tsiviilasja (2,6% vähem kui 2018. a), 1116 haldusasja (14,4% vähem kui 2018. a), 1989 kriminaalmenetlusasja (3,8% rohkem kui 2018. a) ja 164 väärteomenetlusasja (17,9% rohkem kui 2018. a). 2019. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasju kokku 2760 (Tallinna Ringkonnakohtus 1948 ja Tartu Ringkonnakohtus 812), sh apellatsioonimenetluses 1208 ning määruskaebemenetluses 1528. Ringkonnakohtutes sisuliselt lahendatud asjadest oli ligikaudu kolmandik (31%) võlaõiguse asjad, 15,4% perekonnaõiguse asjad, 10,0% täitmisõiguse asjad, 9% pankrotiõiguse asjad ja 8% asjaõiguse asjad. Ülejäänud tsiviilasju (ühingu- ja tööõiguse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning muud asjad) oli kokku veidi alla kolmandiku lahendatud tsiviilasjadest. Seejuures lahendati 7,6% tsiviilasjadest (Tallinna Ringkonnakohtus 8,3% ja Tartu Ringkonnakohtus 5,9%) paberivabas menetluses. 2019. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes kriminaalmenetlusasju kokku 1974 (Tallinna Ringkonnakohtus 1007 ja Tartu Ringkonnakohtus 967), sh apellatsioonimenetluses 450 kriminaalasja, määruskaebemenetluses 1356 asja ja 168 ringkonnakohtus alustatud asja. Ringkonnakohtutes lahendatud asjadest ligikaudu kolmandik (31,7%) olid täitmiskohtuniku asjad. Eeluurimiskohtuniku asjad moodustasid 28,2%, kriminaalasjad 27,6% ja Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebused 8,8% lahendatud asjadest. Väärteomenetlusasju lahendati kokku 158, mõlemas ringkonnakohtus 79. Seejuures lahendati paberivabas menetluses ringkonnakohtutes kokku 13,1% määruskaebemenetluse asjadest (eeluurimiskohtuniku ja riigi õigusabi asjad ning kaebused Riigiprokuratuuri tegevuse peale). Tallinna Ringkonnakohtus lahendati paberivabas menetluses 16,3% ja Tartu Ringkonnakohtus 10,1% 2 määruskaebemenetluse asjadest. Väärteomenetluses lahendati paberivabas menetluses 48 täitmisasja määruskaebemenetluses, sh Tallinna Ringkonnakohtus 11 ja Tartu Ringkonnakohtus 37. Ringkonnakohtutesse saabunud asjade koguarvu dünaamika aastatel 2014–2019 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tsiviilasjad 2859 2949 2772 2874 2943 2867 Haldusasjad 1653 1780 1638 1555 1304 1116 Kriminaalmenetlusasjad 2200 2399 2252 2132 1917 1989 Väärteomenetlusasjad 167 197 208 172 139 164 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 3. Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2014–2019 Andmete allikas: Justiitsministeerium 2019. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes haldusasju kokku 1445 (Tallinna Ringkonnakohtus 645 ja Tartu Ringkonnakohtus 500), sh apellatsioonimenetluses 518 ning määruskaebemenetluses 627. Sisuliselt lahendati ringkonnakohtutes kõige enam korrakaitse asju (32,5% lahendatud asjadest), millest omakorda enamiku moodustasid vanglate asjad (80%). Rohkem oli veel maksuõiguse (15,6% lahendatud asjadest), planeerimise ja ehituse (12%) ja rahvastiku asju (10%). Sotsiaalõiguse, riigihangete ja muud asjad moodustasid kokku kolmandiku lahendatud asjadest. 1.3. Riigikohus Riigikohtusse saabus 2019. a 2813 menetlustaotlust3: 1080 tsiviilasjades, 1082 kriminaal- ja väärteomenetlusasjades ning 651 haldusasjades. Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas kohtusse esitatud menetlustaotlust madalama astme kohtu lahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamise eesmärgil menetleda või mitte. Läbivaadatud 2389 menetlusloa taotlusest, mille kohta tehti menetlusse võtmise või võtmata jätmise määrus, võeti 2019. a menetlusse 313 taotlust, s.o 13%. 3 Menetlustaotlused – kõik taotlused, sealhulgas riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused. 3  Riigikohtusse saabunud asjade arvu dünaamika aastatel 2014–2019 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tsiviilasjad 1274 1152 1221 1108 1060 1080 Haldusasjad 921 894 971 973 829 651 Kriminaalmenetlusasjad 1039 1188 1064 945 894 938 Väärteomenetlusasjad 125 161 172 141 103 144 Tsiviilasjad Haldusasjad Kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad Joonis 4. Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika aastatel 2014–2019 Andmete allikas: Riigikohus 2019. a lahendas Riigikohus kokku 290 kohtuasja. Tsiviilkolleegium lahendas 2019. a 141 kohtuasja. Kriminaalkolleegium lahendas 66 süüteoasja, neist 54 kuriteoasja ja 12 väärteoasja. Halduskolleegium vaatas läbi 82 haldusasja. 4 2. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE ASJAD Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati Riigikohtus 2019. a läbi 45 kohtuasja. Alljärgnev kajastab detailsemalt põhiseaduslikkuse järelevalve korras läbivaadatud kohtuasjade tulemusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja Riigikohtu üldkogus läbi vaadatud asjades tunnistati vaidlustatud õigusakti säte põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks seitsmes asjas ning ühes asjas tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks jõustumata õigustloov akt. Üks kord rahuldati taotlus tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ja kohustati teda tegema asjas uus otsus. Rahuldamata jäeti 28 taotlust ja läbi vaatamata tagastati kaheksa. läbi vaadatud asjad, % Jõustu- KOV-i VVK Ministri Riigikogu Kokku mata Seadus akt otsus määrus otsus või (tegemata õigust- loov toiming jätmine) akt 2019. a läbi vaadatud 45 100 1 9 1 31 2 1 PSJV asjad President 1 2 1 Õiguskantsler Taotluse esitaja 1 2 1 Kohus 8 18 6 2 KOV-i volikogu 1 2 1 Muu isik 34 76 2 31 1 Taotluse rahuldamine või sätte 9 20 5 5 1 1 1 põhiseadusvastasuse tunnistamine Taotluse rahuldamata Tulemus jätmine; sätte 28 62 2 25 1 põhiseadusvastasuse eitamine Kaebuse läbi vaatamata 8 18 2 5 1 tagastamine Joonis 5. Kohtuasjade läbivaatamise tulemused põhiseaduslikkuse järelevalves 2019. a Andmete allikas: Riigikohus 5 Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2019. a koondandmed 2019. a jooksul saabunud kohtuasjade arv, lahendatud kohtuasjade arv, keskmine menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus1 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1. Tsiviilasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2019. a saabunud 2019. a lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 16048 15276 Pärnu Maakohus 4182 3843 Tartu Maakohus 7535 7237 Viru Maakohus 4903 4758 Tsiviilasjad maakohtutes Eeltõendamismenetlus 80 61 Esialgne õiguskaitse / hagi tagamine 496 490 Hagimenetlus 18502 17433 Asjaõigus 413 445 Intellektuaalse omandi kaitse 29 36 Muud 285 288 Pankrotiõigus 170 163 Perekonnaõigus 4036 3957 Pärimisõigus 116 104 Täitmine 321 352 Tööõigus 291 290 Võlaõigus 12671 11612 Ühinguõigus 170 186 Hagita menetlus 13373 12870 Asjaõigus 475 405 Kandemääruse vaidlustamine 4 4 Maksekäsk 87 75 Muud 507 499 Pankrotiõigus 1465 1450 Perekonnaõigus 2492 2395 Pärimisõigus 66 64 Rahvusvaheline õigusabi 1257 1310 Saneerimine 36 24 Sotsiaalhoolekandeõigus 62 55 TsÜS 4216 4045 Täitmine 877 876 Võlgade ümberkujundamise menetlus 50 46 Õigusabi ja notaritasud 551 555 Ühinguõigus 1228 1067 Kohtu erinõue 169 164 Menetluskulude kindlaksmääramine 48 96 Tsiviilasjad kokku 32668 31114 1 Andmete allikas: Justiitsministeerium. Arvutivõrgus: https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/i_ja_ii_astme_kohtute_menetlusstatistika_2019.a.pdf. 1  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 1.2. 2019. a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtutes Sisuliselt lahendatud Menetlus lõpetatud 2019. a lahendatud asjade Kohus / kohtute keskmine hagimenetlusasjade2 kompromissi keskmine menetlusaeg keskmine menetlusaeg kinnitamise tõttu Harju Maakohus 113 323 202 Pärnu Maakohus 79 221 149 Tartu Maakohus 72 218 132 Viru Maakohus 87 214 150 Maakohtute keskmine 95 274 172 1.3. Asjade lahendamise jõudlus 2019. a ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 3 Jäägi osakaal menetluses Asjade lahendamise jõudlus Kohus / kohtute keskmine asjade hulgas (31.12.2019. 2019. a a) Harju Maakohus 95,2% 15,3% Pärnu Maakohus 91,9% 9,1% Tartu Maakohus 96,0% 8,1% Viru Maakohus 97,0% 10,3% Maakohtute keskmine 95,2% 12,8% 1.4 Järelevalvemenetlused maakohtutes 2019. a Järelevalvemenetluste sisuline liik Menetluste arv 31.12.2019. a Järelevalvemenetlused 11375 Järelevalve alaealise isiku eestkostja tegevuse üle 2073 Järelevalve piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja tegevuse üle 5976 Pankrotimenetluse järelevalve 1198 Saneerimismenetluse järelevalve 23 Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus 1602 Võlgade ümberkujundamise menetluse järelevalve 77 Pärandi hoiumeetmete rakendamise järelevalve 110 Järelevalve äraolija vara hooldaja tegevuse üle 10 Järelevalve likvideerija tegevuse üle 306 1.5. Maksekäsu kiirmenetluse 2019. a statistilised koondandmed Läbivaadatud 2019. a läbi Menetluses 2019. a saabunud menetluste Menetluses vaadatud 01.01.2019. a menetlused keskmine aeg 31.12.2019. a menetlused (päevades) 9275 39423 39189 68 9509 1.6. Tsiviilasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2019. a saabunud 2019. a lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 2054 1948 Apellatsioonimenetlus 883 847 Määruskaebemenetlus 430 420 Määruskaebemenetlus hagita asjas 732 677 Kohtu II astme menetlus 9 4 Tartu Ringkonnakohus 813 812 Apellatsioonimenetlus 359 361 Määruskaebemenetlus 160 157 2 Andmed ei sisalda tagaseljaotsusega lahendatud hagiasju; ligikaudu 55% hagiasjadest lahendatakse tagaseljaotsusega. 3 Tsiviilasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2019. a kestnud kauem kui 365 päeva ning mille menetlus ei ole peatatud. 2  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Määruskaebemenetlus hagita asjas 294 294 Apellatsioonimenetlus Asjaõigus 113 105 Intellektuaalse omandi kaitse 10 10 Muud 36 34 Pankrotiõigus 77 54 Perekonnaõigus 219 219 Pärimisõigus 19 15 Täitmine 64 69 Tööõigus 64 65 Võlaõigus 590 584 Ühinguõigus 50 53 Apellatsioonimenetlus kokku 1242 1208 Määruskaebemenetlus hagita asjades Asjaõigus 70 69 Kandemääruse vaidlustamine 2 3 Maksekäsk 32 31 Muud 190 185 Pankrotiõigus 158 148 Perekonnaõigus 165 160 Pärimisõigus 3 2 Rahvusvaheline õigusabi 10 13 Saneerimine 13 10 Sotsiaalhoolekandeõigus 1 TsÜS 121 119 Täitmine 138 121 Tööõigus 2 1 Võlaõigus 11 8 Võlgade ümberkujundamise menetlus 8 7 Õigusabi ja notaritasud 52 48 Ühinguõigus 51 45 Määruskaebemenetlus hagita asjades kokku 1026 971 Määruskaebemenetlus Asjaõigus 54 56 Intellektuaalse omandi kaitse 1 1 Muud 25 23 Pankrotiõigus 50 46 Perekonnaõigus 47 47 Pärimisõigus 6 10 Täitmine 77 73 Tööõigus 7 7 Võlaõigus 273 264 Ühinguõigus 50 50 Asjaõigus 54 56 Määruskaebemenetlus kokku 590 577 Kohtu II astme menetlus 9 4 Tsiviilasjad kokku 2867 2760 1.7. Ringkonnakohtutes 2019. a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Määruskaebemenetluses Apellatsioonimenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine lahendatud asjade keskmine asjade keskmine menetlusaeg menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 178 79 3  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Tartu Ringkonnakohus 124 17 Kohtute keskmine 162 61 1.8. Asjade lahendamise jõudlus 2019. a ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 4 Asjade Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.2019. a) Kohus / kohtute keskmine menetlemise jõudlus 2019. a Apellatsioonimenetlus Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 94,8% 1,7% 50,0% Tartu Ringkonnakohus 99,9% - - Kohtute keskmine 96,3% 0,9% 47,5% 1.9. Ringkonnakohtutes lahendatud tsiviilasjade sisulised tulemused (osakaal maakohtutes 2019. a lahendatud asjadest) Muudetud maakohtu I astme lahend Täielikult Osaliselt Ringkonnakohtutes põhjendusi, jättes muutmata tühistatud tühistatud lahendatud kokku resolutsiooni muutmata 2,7% 1,1% 1,5% 0,7% 6,0% 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2019. a saabunud 2019. a lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Kriminaalasjad Harju Maakohus 2236 2275 Pärnu Maakohus 811 825 Tartu Maakohus 1495 1473 Viru Maakohus 1124 1116 Kriminaalasjad kokku 5666 5689 Kokkuleppemenetlus 4019 4111 Käskmenetlus 73 72 Lühimenetlus 1098 1100 Üldmenetlus 476 406 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad Harju Maakohus 3535 3542 Pärnu Maakohus 837 840 Tartu Maakohus 2431 2367 Viru Maakohus 2002 2054 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad kokku 8805 8803 Eeluurimiskohtuniku asjad 4476 4460 Täitmiskohtuniku asi 4329 4343 Muud kriminaalmenetlusasjad Harju Maakohus 397 396 Pärnu Maakohus 85 90 Tartu Maakohus 212 213 Viru Maakohus 157 155 Muud kriminaalmenetlusasjad kokku 851 854 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 55 65 Riigi õigusabi taotlus 135 131 RV koostöö taotlus 661 658 Kriminaalmenetlusasjad kokku 15322 15346 4 Tsiviilasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2019. a ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 4  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 2.2. 2019. a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute kaupa Lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg Kohus Käskmenet- Üldmenetlus Lühimenetlus Kokkuleppemenetlus lus Harju Maakohus 253 23 35 22 Pärnu Maakohus 198 73 17 9 Tartu Maakohus 184 92 31 32 Viru Maakohus 257 76 16 18 Maakohtute keskmine 226 73 27 18 2.3. Asjade lahendamise jõudlus 2019. a ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas5 Kriminaalmenetlusasjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2019. a) Kohus lahendamise jõudlus Üldmenetlus Lihtmenetlus Harju Maakohus 100,7% 21,9% 2,0% Pärnu Maakohus 101,3% 10,0% 1,7% Tartu Maakohus 97,9% 16,9% 1,0% Viru Maakohus 101,3% 11,0% - Maakohtute keskmine 100,2% 16,5% 1,3% (4 asja) 2.4. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2019. a. saabunud 2019. a lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 1008 1007 Apellatsioonimenetlus 130 125 Määruskaebemenetlus 261 270 Kohtu II astme menetlus 617 612 Tartu Ringkonnakohus 981 967 Apellatsioonimenetlus 186 182 Määruskaebemenetlus 747 739 Kohtu II astme menetlus 48 46 Apellatsioonimenetlus Kokkuleppemenetlus 91 88 Lühimenetlus 119 122 Üldmenetlus 235 240 Apellatsioonimenetlus kokku 445 450 Määruskaebemenetlus Kokkuleppemenetlus 5 5 Lühimenetlus 7 7 Üldmenetlus 78 83 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 10 11 Eeluurimiskohtuniku asjad 559 557 Täitmiskohtuniku asjad 640 625 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 9 8 Riigi õigusabi taotlus 37 36 RV koostöö taotlus 24 24 Määruskaebemenetlus kokku 1369 1356 Kohtu II astme menetlus Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 172 165 Muu ringkonnakohtus alustatud kohtuasi 2 2 Riigi õigusabi taotlus 1 1 Kohtu II astme menetlus 175 168 5 Kriminaalasjad (v.a asjad, milles süüdistatav on tagaotsitav), milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2019. a kestnud kauem kui 365 päeva (üldmenetluses) või 180 päeva (lihtmenetluses). 5  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Kriminaalmenetlusasjad kokku 1989 1974 2.5. Ringkonnakohtutes 2019. a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Määruskaebemenetluses Apellatsioonimenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine lahendatud asjade keskmine asjade keskmine menetlusaeg menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 41 18 Tartu Ringkonnakohus 49 15 Kohtute keskmine 44 17 2.6. Asjade lahendamise jõudlus 2019. a ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 6 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.19. a) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2019. a Apellatsioonimenetlus Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 99,9% - - Tartu Ringkonnakohus 98,6% - - Kohtute keskmine 99,2% - - 2.7. Ringkonnakohtutes lahendatud kriminaalasjade sisulised tulemused (osakaal 2019. a lahendatud maakohtute asjadest) Ringkonnakohtu- I astme lahend I astme lahend I astme lahend I astme lahend tes lahendatud muutmata täielikult tühistatud osaliselt tühistatud muudetud kokku 8,6% 0,6% 0,8% 0,3% 10,3% 3.VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 3.1.Väärteomenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2019. a saabunud 2019. a lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 2565 2706 Pärnu Maakohus 972 984 Tartu Maakohus 1865 1685 Viru Maakohus 1540 1530 Väärteomenetlusasjad kokku 6942 6905 Väärteoasi 1142 935 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 1071 1114 Kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale 38 36 Täitmine 4495 4623 Riigi õigusabi 11 11 Muud asjad 185 186 3.2. 2019. a lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute ja peamiste statistiliste kategooriate kaupa Lahendatud asjade Sisuliselt lahendatud Sisuliselt lahendatud Kohus / kohtute keskmine keskmine menetlusaeg väärteoasjad väärteokaebused Harju Maakohus 49 37 60 Pärnu Maakohus 32 23 64 Tartu Maakohus 58 42 89 Viru Maakohus 38 25 83 Maakohtute keskmine 46 33 69 6 Kriminaalasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2019. a ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 6  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 3.3. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 7 Asjade lahendamise jõudlus Jäägi osakaal menetluses Kohus / kohtute keskmine 2019. a asjade hulgas (31.12.2019. a) Harju Maakohus 105,5% 1,4% Pärnu Maakohus 101,2% - Tartu Maakohus 90,3% 3,4% Viru Maakohus 99,4% 3,0% Maakohtute keskmine 99,5% 2,0% 3.4. Väärteomenetlusasjade statistilised koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa 2019. a saabunud 2019. a lahendatud Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 83 79 Apellatsioonimenetlus 29 28 Määruskaebemenetlus 54 51 Tartu Ringkonnakohus 81 79 Apellatsioonimenetlus 25 24 Määruskaebemenetlus 56 55 Väärteomenetlusasjad kokku 164 158 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. Haldusasjade koondandmed halduskohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2019. a saabunud 2019. a lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Halduskohus 1370 1262 Tartu Halduskohus 1163 1126 Haldusasjad Andmekogud ja avalik teave 37 26 Haridus ja kultuur 57 50 Keskkonnaõigus 44 40 Kohaliku elu küsimused 28 23 Korrakaitse (sh vanglad) 825 818 Majandushaldusõigus 138 120 Maksuotsused 127 118 Muud maksuõigusasjad 173 190 Munitsipaal- ja riigivara 18 18 Muud haldusasjad 267 264 Omandireform 40 30 Planeerimine ja ehitus 181 158 Rahvastik 270 237 Riigihanked 49 52 Sotsiaalõigus 168 143 Teenistussuhted 111 101 Haldusasjad kokku 2533 2388 4.2. 2019. a lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Lahendatud asjade Sisuliselt lahendatud Kompromissiga Kohus / kohtute keskmine keskmine menetlusaeg asjad lõpetatud asjad Tallinna Halduskohus 137 241 195 Tartu Halduskohus 107 234 173 7 Väärteomenetlusasjad (v.a täitmine), milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2019. a kestnud kauem kui 180 päeva. 7  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Kohtute keskmine 123 238 193 4.3. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas 8 Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2019. a hulgas (31.12.2019. a) Tallinna Halduskohus 92,1% 5,7% Tartu Halduskohus 96,8% 8,9% Kohtute keskmine 94,3% 7,1% 4.4. Haldusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2019. a saabunud 2019. a lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 587 645 Apellatsioonimenetlus 295 343 Määruskaebemenetlus 292 302 Tartu Ringkonnakohus 529 500 Apellatsioonimenetlus 182 175 Määruskaebemenetlus 347 325 Apellatsioonimenetlus Andmekogud ja avalik teave 7 6 Haridus ja kultuur 10 10 Keskkonnaõigus 15 16 Kohaliku elu küsimused 3 5 Korrakaitse (sh vanglad) 112 119 Majandushaldusõigus 51 47 Maksuotsused 76 85 Muud maksuõiguse asjad 21 26 Munitsipaal- ja riigivara 6 7 Muud 2 2 Omandireform 4 6 Planeerimine ja ehitus 58 74 Rahvastik 46 48 Riigihanked 19 21 Sotsiaalõigus 28 27 Apellatsioonimenetlus kokku 477 518 Määruskaebemenetlus Andmekogud ja avalik teave 10 8 Haridus ja kultuur 6 6 Keskkonnaõigus 11 11 Kohaliku elu küsimused 12 12 Korrakaitse (sh vanglad) 262 253 Majandushaldusõigus 28 30 Maksuotsused 27 29 Muud maksuõiguse asjad 38 39 Munitsipaal- ja riigivara 2 3 Muud 53 50 Omandireform 16 14 Planeerimine ja ehitus 59 58 Rahvastik 74 72 Riigihanked 13 14 8 Haldusasjad, milles menetlus halduskohtus on seisuga 31.12.2019. a kestnud kauem kui 365 päeva ning mille menetlus ei ole peatatud. 8  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Sotsiaalõigus 18 20 Teenistussuhted 10 8 Määruskaebemenetlus kokku 639 627 Haldusasjad kokku 1116 1145 4.5. 2019. a ringkonnakohtutes lahendatud asjade keskmine menetlusaeg (päevades) Määruskaebemenetluses Apellatsioonimenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine lahendatud asjade keskmine asjade keskmine menetlusaeg menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 170 32 Tartu Ringkonnakohus 249 31 Kohtute keskmine 197 31 4.6. Asjade lahendamise jõudlus ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas9 Asjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2019. a) Kohus / kohtute keskmine lahendamise jõudlus Apellatsioonimenetlus Määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohus 109,7% - - Tartu Ringkonnakohus 94,7% 11,0% 2 asja Kohtute keskmine 102,6% 3,4% 2 asja 4.7. Ringkonnakohtutes lahendatud haldusasjade sisulised tulemused (osakaal 2019. a lahendatud halduskohtute asjadest) Ringkonnakohtu- I astme lahend I astme lahend I astme lahend I astme lahend tes lahendatud muutmata täielikult tühistatud osaliselt tühistatud muudetud kokku 25,5% 4,4% 2,9% 3,3% 36,1% 9 Haldusasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2019. a on ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 9 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Ülevaade põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktikast 01.06.2019–01.06.2020 Käesolevas ülevaates kajastuvad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendid, mis on tehtud pärast eelmise aasta korralist ettekannet Riigikogu ees. Ülevaatest nähtuvad sätete põhiseaduspärasust käsitlevad üldkogu (RKÜK) ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi (RKPJK) lahendid. Kokku lahendas Riigikohus sel ajavahemikul 24 kohtuasja. Kolm asja lahendas RKÜK ja neid iseloomustab kehtivas õiguses seni avamata õigussuhete tõlgendamise vajadus. Üheksas kohtuasjas tuvastati õigustloovate aktide sätete põhiseadusvastasus. Seitsme seaduse sätted tunnistati põhiseadusvastasteks. Kaebuseid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale oli kokku seitse, neist üks rahuldati, viis jäeti rahuldamata ning üks läbi vaatamata. Valimiskaebused puudutasid peamiselt rahvastikuregistrijärgset elukohta ja elektroonilist hääletamist. 2019. a oktoobris esitas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse, mis puudutas kohtuasjas nr 5-19-29 tekkinud küsimust Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi tõlgendamisest kuulmislangusega isiku tööle võtmisel.1 Jrk Lahendi number Kohtuasja sisu Resolutsioon nr ja kuupäev Tunnistada vangistusseaduse § 94 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks edasiulatuvalt, omistades otsuse tagasiulatuva mõju kaebajale praeguses 5-18-8/19 Vangistusseaduse § 94 lõike 5 asjas, samuti isikutele, kes käesoleva RKÜK põhiseaduspärasuse kontroll. otsuse jõustumise ajaks on seadusega ette 1. nähtud korras vaidlustanud neile 11.06.2019 pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise või seadusega ette nähtud korras taotlenud neile pikaajalise kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. 1. Rahuldada kaebus. 5-19-31/2 Kaebus Vabariigi RKPJK Valimiskomisjoni otsuse peale. 2. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 2. (elektroonilise hääletamise 26. mai 2019. a otsus nr 106 ja kohustada 12.06.2019 toimingu kaebetähtaeg) Vabariigi Valimiskomisjoni tegema asjas uus otsus. 5-19-36/4 Kaebus Vabariigi RKPJK Valimiskomisjoni otsuse peale. 3. (elektroonilise hääletamise Jätta kaebus läbi vaatamata. 17.06.2019 toimingud) 1 RKPJK määrus 24.10.2019, 5-19-29/18. „1. Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses: „Kas Euroopa Liidu Nõukogu 20. novembri 2000. a direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 2 koostoimes sama direktiivi artikli 4 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, mis sätestavad, et kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuse ametnikuna teenistuses olemisele, ja mis ei võimalda kasutada kuulmisnõuete täidetuse hindamisel korrigeerivaid abivahendeid?“ 1  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 5-19-33/2 Kaebus Vabariigi 4. RKPJK Valimiskomisjoni otsuse peale. Jätta kaebus rahuldamata. 18.06.2019 (valimisjaoskonnas hääletamine) 5-19-26/13 Relvaseaduse § 43 lõike 3 5. RKPJK punkti 2 ja § 36 lõike 1 punkti 7 Jätta taotlus rahuldamata. 18.06.2019 põhiseaduspärasuse kontroll. 5-19-32/2 Kaebus Vabariigi RKPJK Valimiskomisjoni otsuse peale. 6. (häälte lugemise ruumis Jätta kaebus rahuldamata. 18.06.2019 kaamerate kasutamise keeld) 5-19-35/3 Kaebus Vabariigi 7. RKPJK Valimiskomisjoni otsuse peale. Jätta kaebus rahuldamata. 18.06.2019 (valimisõigus) Kaebus Vabariigi 5-19-34/2 Valimiskomisjoni otsuse peale. RKPJK (valimistel osalemise võimaluse 8. Jätta kaebus rahuldamata. tagamine, kui isik pole valijate 18.06.2019 nimekirjade koostamise ajal kantud rahvastikuregistrisse) Tunnistada täitemenetluse seadustiku § 100 lõike 4 teine lause põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles 5-19-28/10 kohtutäituril puudub täitemenetluses Täitemenetluse seadustiku § 100 toimunud enampakkumisel osalenu RKPJK lõike 4 teise lause 9. tasutud tagatisraha tagastamise üle põhiseaduspärasuse kontroll. 21.06.2019 otsustamisel kaalutlusõigus küsimuses, millises ulatuses tuleb tagatisraha tagastada selle tasunud isikule ning millises kanda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa. 2  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 1. Rahuldada Tallinna Ringkonnakohtu taotlused. 2. Tunnistada välismaalaste seadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. 3. Tunnistada, et siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle Välismaalaste seaduse ja pikendamise ning pikaajalise elaniku siseministri 18. detsembri elamisloa ja selle taastamise taotlemise 2015. a määruse nr 83 kord ning elamisloa taotlemise vormid“ 5-18-5/17 „Tähtajalise elamisloa ja selle oli põhiseadusega vastuolus osas, milles pikendamise ning pikaajalise RKÜK see ei sätestanud juhuks, kui Eesti 10. elaniku elamisloa ja selle Vabariigi kodaniku samast soost 21.06.2019 taastamise taotlemise kord ning registreeritud elukaaslane taotles Eestisse elamisloa taotlemise vormid“ elama asumiseks tähtajalist elamisluba, põhiseaduspärasuse kontroll. taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu. 4. Tunnistada siseministri 12. jaanuari 2017. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei sätesta juhuks, kui Eesti Vabariigi kodaniku samast soost registreeritud elukaaslane taotleb Eestisse elama asumiseks tähtajalist elamisluba, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu. 5-19-39/2 Kaebus Vabariigi RKPJK Valimiskomisjoni otsuse peale. 11. (valimiste vabadus, tühja sedeli Jätta kaebus rahuldamata. 26.06.2019 andmine) 3  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 1. Tunnistada põhiseadusevastaseks perehüvitiste seaduse § 37 lg 3 teine lause (1. jaanuarist 2017 kuni 31. augustini 2019 kehtinud sõnastuses) osas, mille järgi ei arvatud vanemahüvitise arvutamisel isikustatud sotsiaalmaksu hulka töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu olukorras, kus isik töötas vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval kalendriaastal ja selle kalendriaasta eest maksis Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ning arvestas sellelt sotsiaalmaksu, mis laekus vanemahüvitise 5-19-25/9 arvutamise aluseks oleval kalendriaastal Perehüvitiste seaduse § 37 lõike RKPJK või pärast seda. 12. 3 teise lause põhiseaduspärasuse 30.10.2019 kontroll. 2. Tunnistada põhiseadusevastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 37 lg 3 kolmas lause (alates 1. septembrist 2019 kehtivas sõnastuses) osas, mille järgi ei arvata vanemahüvitise arvutamisel isikustatud sotsiaalmaksu hulka töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööandja maksejõuetuse hüvitiselt arvestatud sotsiaalmaksu olukorras, kus isik töötab vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval arvestusperioodil ja selle perioodi eest maksab Eesti Töötukassa tööandja maksejõuetuse hüvitist ning arvestab sellelt sotsiaalmaksu, mis laekub vanemahüvitise arvutamise aluseks oleval perioodil või pärast seda. 5-19-43/2 X kaebus tunnistada RKPJK perekonnaseaduse § 93 lõiked 1 Jätta kaebus läbi vaatamata. 13. ja 2 põhiseadusega vastuolus 13.11.2019 olevaks. 1. Rahuldada õiguskantsleri taotlus osaliselt. 2. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 20. veebruari 2014. a määruse nr 6 5-18-7/8 „Koduteenuste osutamise tingimused ja Narva Linnavolikogu määruste kord Narva linnas“: RKPJK ja õigustloova akti andmata 14. jätmise põhiseaduslikkuse 09.12.2019 2.1. § 3 punktid 1–3; kontroll. 2.2. § 5 lõike 4 lauseosad „tööpäevadel“ ja „kogumahus kuni 20 tundi nädalas, kuid mitte rohkem kui 80 tundi kalendrikuus“; 4  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 2.3. § 6 lõike 2 punkt 2. 3. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 22. novembri 2012. a määruse nr 27 „Hoolekandeasutusse paigutamise kord Narva linnas“: 3.1. § 3 lõike 1 lauseosa „kusjuures esmajärjekorras kuuluvad asutusse paigutamisele isikud, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad“; 3.2. § 4 lõige 3 ja lõike 4 esimene lause; 3.3. § 5 lõike 1 punkti 1 lauseosa „või tema seadusjärgsed ülalpidajad“. 4. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 18. detsembri 2014. a määruse nr 26 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse maksmise kord“: 4.1. § 2 punkti 1 lauseosa „ kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt määratud keskmine, raske või sügav puue“; 4.2. § 4 lõike 1 lauseosa „30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest“. 5. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 18. juuni 2009. a määruse nr 23 „Munitsipaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord“: 5.1. § 4 lõike 2 punkt 3 osas, milles see piirab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud eluruumi tagamise teenuse osutamist; 5.2. § 7 lõike 4 punkt 2 osas, milles see piirab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud eluruumi tagamise teenuse osutamist; 5.3. § 7 lõige 5 osas, milles see piirab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud eluruumi tagamise teenuse osutamist; 5.4. § 19 osas, milles see annab eraõiguslikule juriidilisele isikule õiguse 5  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul otsustada eluruumi tagamise teenuse osutamise üle. 6. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 17. juuni 2010. a määruse nr 23 „Kindla elukohata isikutele teenuste osutamise kord“: 6.1. § 2 lõike 3 punkt 3 ja § 6 lõige 2 osas, milles need ei taga teenuse saajale turvakoduteenuse osutamisel psühholoogilist nõustamist; 6.2. § 6 lõige 1 osas, milles see ei taga turvakoduteenuse osutamist kõigile turvalist keskkonda vajavatele abivajajatele. 7. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 21. märtsi 2013. a määruse nr 12 „Laste turvakoduteenuse osutamise tingimused ja kord Narva linnas“: 7.1. § 2 lõige 2 osas, milles see kohustab isikuandmeid esitama ja nende õigsust tõendama lapse turvakodusse toonud inimest, kellel on õigus oma andmete esitamisest keelduda lastekaitseseaduse § 27 lõike 5 teise lause alusel; 7.2. § 3 lõige 5 osas, milles see ei taga turvakoduteenuse osutamisel teenuse saaja east ja vajadustest tulenevaid arendavaid tegevusi. 8. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks Narva Linnavolikogu 21. märtsi 2013. a määruse nr 10 „Võlanõustamisteenuse osutamise kord Narva linnas“ § 1 lõige 6. 9. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti andmata jätmine, millega reguleeritakse isikliku abistaja teenuse osutamist Narva linnas. 10. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti andmata jätmine, millega reguleeritakse eluruumi tagamise teenuse osutamist Narva linnas juhul, kui omavalitsusüksuse omandis ei ole vabu eluruume. 6  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 11. Jätta ülejäänud osas õiguskantsleri taotlus rahuldamata. 5-19-40/36 Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla Jätta Tartu Halduskohtu taotlused 15. RKPJK sisekorraeeskiri“ § 641 punkti rahuldamata. 17.12.2019 31 põhiseadusele vastavuse kontroll. Tunnistada põhiseadusega vastuolus 5-19-41/9 Siseministri 27. septembri olevaks ja kehtetuks siseministri 27. 2011. a määruse „Arestimaja 16. RKPJK septembri 2011. a määruse nr 21 sisekorraeeskiri” § 31 lõike 3 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 31 lõike 3 18.12.2019 (interneti kasutamine) lauseosa „kui arestimajas on selleks põhiseaduspärasuse kontroll. tehnilised tingimused“. 1. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkt 8 osas, milles see välistab sotsiaalmaksu maksmise ravikindlustuse seaduse § 5 5-19-42/13 lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike ülalpeetava registreeritud elukaaslase eest, 17. RKPJK 1 punkti 8 põhiseaduspärasuse kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast 18.12.2019 kontroll. last ning kelle eest või kelle registreeritud elukaaslase eest riik ei maksa sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 1 või 11 alusel. 2. Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja menetluskulud 330 eurot. 5-19-38/15 Vabariigi Presidendi taotlus Tunnistada Riigikogu 29. mail 2019 vastu tunnistada Kaitseväe korralduse 18. RKPJK võetud Kaitseväe korralduse seaduse seaduse muutmise seadus muutmise seadus põhiseadusega vastuolus 19.12.2019 põhiseadusega vastuolus olevaks. olevaks. Kaitseministri 6. veebruari 2013. a määruse nr 8 „Tegevväelase 5-19-44/9 ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning 19. RKPJK määramata tähtajaga Jätta Tallinna Ringkonnakohtu taotlus 04.02.2020 tegevteenistuses olemise rahuldamata. kohustuse määramise kord“ § 5 lõigete 2 ja 3 põhiseaduslikkuse kontroll. 7  Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul Välismaalaste seaduse ja siseministri 18. detsembri 2015. 5-18-5/33 a määruse nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise RKÜK Jätta taotlus läbi vaatamata. 20. ning pikaajalise elaniku 09.04.2020 elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning elamisloa taotlemise vormid“ põhiseaduspärasuse kontroll. 1. Rahuldada õiguskantsleri taotlus. 2. Tunnistada kehtetuks kohaliku 5-19-45/9 omavalitsuse korralduse seaduse § 18 Kohaliku omavalitsuse lõike 1 punkti 6 lauseosa „või töötamisega 21. RKPJK korralduse seaduse § 18 lõike 1 sama valla või linna ametiasutuses punkti 6 põhiseaduspärasuse 17.04.2020 töölepingu alusel“. kontroll. 3. Lükata otsuse jõustumine edasi kuue kuu võrra. Sotsiaalhoolekande seaduse 5-20-1/15 § 133 lõike 1 põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles see ei 22. RKPJK Jätta Tallinna Halduskohtu taotlus võimalda toimetulekutoetuse rahuldamata. 05.05.2020 määramisel arvata sissetulekust maha retseptiravimitele tehtavaid kulutusi. Nikolai Lebedevi 5-20-4/2 individuaalkaebus justiitsministri 30. novembri 23. RKPJK Tagastada Nikolai Lebedevi kaebus 2000. a määruse nr 72 „Vangla läbivaatamatult. 12.05.2020 sisekorraeeskiri“ § 51 lõigete 2– 4 ja § 511 põhiseadusevastasuse tuvastamiseks. 5-20-2 Maakatastriseaduse § 18² lõike 4 24. RKPJK ja õigustloova akti andmata Jätta Jõelähtme Vallavolikogu taotlus jätmise põhiseaduspärasuse rahuldamata. 26.05.2020 kontroll. 8 Lisa 4 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. a kevadistungjärgul Ülevaade maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2020. a esimese nelja kuu jõudlusest ja eriolukorra ajal maakohtutes toimunud istungitest1 I. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2020. a esimese nelja kuu jõudlus 1.1. Maakohtud – kohtuasjade lahendamise jõudlus tsiviilasjades 30.04.2020 30.04.2019 31.12.2019 Harju Maakohus Jõudlus (%) 106,5% 103,6% 95,2% Saabunud asjade arv 5466 5031 16048 Lahendatud asjade 5822 5213 15276 arv Pärnu Maakohus Jõudlus (%) 99,9% 96,4% 91,9% Saabunud asjade arv 1467 1328 4182 Lahendatud asjade 1466 1280 3843 arv Tartu Maakohus Jõudlus (%) 101,8% 101,3% 96,0% Saabunud asjade arv 2675 2388 7535 Lahendatud asjade 2722 2420 7237 arv Viru Maakohus Jõudlus (%) 110,3% 98,8% 97,1% Saabunud asjade arv 1593 1681 4901 Lahendatud asjade 1757 1660 4758 arv 1.2. Kohtuasjade lahendamise jõudlus kriminaalmenetlusasjades 30.04.2020 30.04.2019 31.12.2019 Harju Maakohus Jõudlus (%) 96,8% 101,9% 100,7% Saabunud asjade arv 1760 2032 6168 Lahendatud asjade 1704 2071 6243 arv Pärnu Maakohus Jõudlus (%) 95,7% 103,1% 101,3% Saabunud asjade arv 561 557 1733 Lahendatud asjade 537 574 1755 arv Tartu Maakohus Jõudlus (%) 108,7% 95,1% 97,9% Saabunud asjade arv 1246 1406 4138 Lahendatud asjade 1355 1337 4053 arv Viru Maakohus Jõudlus (%) 100,9% 105% 101,3% Saabunud asjade arv 1014 1134 3283 Lahendatud asjade 1023 1191 3325 arv 1 Andmete allikas: Justiitsministeerium. 1  Lisa 4 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. a kevadistungjärgul 1.3. Kohtuasjade lahendamise jõudlus väärteomenetlusasjades 30.04.2020 30.04.2019 31.12.2019 Harju Maakohus Jõudlus (%) 71,1% 110,9% 105,5% Saabunud asjade arv 1018 894 2565 Lahendatud asjade 724 991 2706 arv Pärnu Maakohus Jõudlus (%) 83,0% 115,9% 101,2% Saabunud asjade arv 395 328 972 Lahendatud asjade 328 380 984 arv Tartu Maakohus Jõudlus (%) 82,1% 75% 90,3% Saabunud asjade arv 591 941 1865 Lahendatud asjade 485 706 1685 arv Viru Maakohus Jõudlus (%) 88,7% 100,2% 99,4% Saabunud asjade arv 371 491 1540 Lahendatud asjade 329 492 1530 arv 2. Halduskohtud – kohtuasjade lahendamise jõudlus haldusasjades 30.04.2020 30.04.2019 31.12.2019 Tallinna Halduskohus Jõudlus (%) 111,1% 96% 92,1% Saabunud asjade arv 449 453 1370 Lahendatud asjade 499 435 1262 arv Tartu Halduskohus Jõudlus (%) 98,2% 101,3% 96,8% Saabunud asjade arv 381 399 1163 Lahendatud asjade 374 404 1126 arv 3. Ringkonnakohtud – kohtuasjade lahendamise jõudlus kõikides menetlusliikides 30.04.2020 30.04.2019 31.12.2019 Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasjad Jõudlus (%) 94,2% 98,8% 94,8% Saabunud asjade arv 676 737 2054 Lahendatud asjade 637 728 1948 arv Haldusasjad Jõudlus (%) 98,2% 124,9% 109,7% Saabunud asjade arv 223 185 558 Lahendatud asjade 219 231 645 arv 2  Lisa 4 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2020. a kevadistungjärgul Kriminaalmenetlusasjad Jõudlus (%) 109,9% 106% 99,9% Saabunud asjade arv 283 349 1008 Lahendatud asjade 311 370 1007 arv Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasjad Jõudlus (%) 98,1% 96,9% 99,9% Saabunud asjade arv 260 324 813 Lahendatud asjade 255 314 812 arv Haldusasjad Jõudlus (%) 120% 96% 94,7% Saabunud asjade arv 160 174 528 Lahendatud asjade 192 167 500 arv Kriminaalmenetlusasjad Jõudlus (%) 106,3% 97,5% 98,6% Saabunud asjade arv 336 314 981 Lahendatud asjade 337 306 967 arv II. Maakohtutes toimunud istungid 23.03.2020–15.05.2020 Määratud Toimunud Toimunud E-istungite Menetlusliik istungite E-istungid istungite istungid osakaal arv osakaal Tsiviilasjad 1481 505 286 34% 56,6% Üldmenetlusasjad 628 179 104 29% 58,1% Lihtmenetlus- ja muud 587 460 337 78% 73,3% kriminaalmenetlusasjad Väärteomenetlusasjad 722 285 142 39% 49,8% Istungeid kokku 3418 1429 869 42% 60,8% 3 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2020. aasta kevadistungjärgul 3. juuni 2020 Villu Kõve Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Eelmisest kohtute seaduse järgsest ettekandest kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta on möödunud aasta. Toona ei oleks osanud keegi ennustada, et meid raputavad peagi sündmused, mille mõju ei jäta puutumata ühtegi inimest. Oleks tundunud uskumatuna mõte ühiskonnast või Eesti riigist, mille piirid on suletud, kus inimesed peavad hoidma üksteisega distantsi, kandma maske ning nägema lähedasi ja töökaaslasi peamiselt erinevate virtuaalsete suhtlemisprogrammide vahendusel. Juba mitmeid kuid on igapäevaelu keskmes küsimused, kuidas kohaneda koroonapandeemia ja selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga ning milliseks kujuneb elukorraldus selle lõppedes. Kohtusüsteem pole nendes küsimustes erand, mistõttu keskendun selleaastases ettekandes ennekõike kohtute kohanemisele ja toimetulekule eriolukorras, kuid käsitlen ka olulisemaid teemasid, millega kohtusüsteem aasta jooksul tegeles ning tegeleb ka edaspidi. Samuti juhin tähelepanu seadusemuudatustele, mille rakendamine võimaldaks tagada keerulistes olukordades võimalikult efektiivse õigusemõistmise toimimise ja inimeste põhiõiguste kaitse. Ettekandest ettekandeni – aasta kohtusüsteemis Sellel keerulisel ajal on oluline rõhutada, et õigusemõistmine toimib jätkuvalt korrakohaselt: tagatud on aus ja objektiive õigusemõistmine, kohtuasjade lahendamine mõistliku aja jooksul, inimeste vaba juurdepääs õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse. Nii Euroopa kui ka maailma mastaabis paistab Eesti kohtusüsteem silma ühe kiirema ja digitaliseerituma menetlusega. Vaatamata mõnele üksikule kohtuasjale, kus on tekkinud probleem menetlusaja või avalikkuse ligipääsuga kohtuasja materjalidele, on inimeste usaldus kohtusüsteemi vastu kõrge. Peaaegu kõik laiemat tähelepanu saanud kitsaskohad või etteheited kohtutele puudutavad paari väga mahukat kriminaalasja, mis moodustavad kohtuasjade koguarvust kaduvväikese protsendi. Mõne üksiku näite varal ei tohiks teha üldistusi kohtusüsteemile tervikuna, kuid näeme vaeva, et muuta süsteemi veel paremaks ja efektiivsemaks. Oleme aktiivselt koostöös Justiitsministeeriumiga mõelnud, millise kohtuvõrgu ja -personaliga oleks pikemas perspektiivis otstarbekas jätkata. See arutelu hõlmab muu hulgas küsimusi, milline võiks olla kohtute ja kohtumajade arv, kui palju on õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vaja kohtunikke ning kohtuametnikke ja milline võiks olla viimaste kvalifikatsioon. Viidatud teemad on omakorda tihedalt seotud kohtumenetluse automatiseerimise ja digitaliseerimisega, samuti video- ja vahetute istungite pidamise hulga ja vormiga. Konkreetsemalt olen oma südameasjaks võtnud järgmised teemad: kohtuasjade ja 1 töökoormuse ebavõrdne jaotus; personaliküsimused (kvalifitseeritud personali ebaühtlane kättesaadavus, kohtunike ja ametnike arv, kvalifikatsioon, tööjaotus ja spetsialiseerumine); üleminek digitaalsele kohtumenetlusele; kriminaalmenetluse üldmenetluse tõhustamine; avalikkuse ligipääs õigusemõistmisele ja kohtuasjade materjalide kättesaadavuse ühtlustamine. Eriolukord on andnud nendele teemadele ehk veel suuremat kaalu, mistõttu loodan nendega kiiresti edasi liikuda. Eestis jagunevad kohtuasjad nii koguarvult kui ka menetlusliigiti väga ebaühtlaselt. Eelkõige on selle põhjuseks inimeste ja majandustegevuse koondumine linnadesse, iseäranis Tallinnasse. Seetõttu on rohkete menetlusosalistega keerulisemad vaidlused koondunud valdavalt Harju Maakohtusse, põhjustades sealsetele kohtunikele keskmisest suurema töökoormuse. Samas on langenud suuliste menetluste osakaal ja koos videoistungite võimekusega ka vajadus vahetute istungite järele. Kohtute ja kohtunike töökoormuse ühtlustamine ja üle-eestiline hajutamine kujunes aasta jooksul üheks peamiseks teemaks, millele püüdsime kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumiga kohtusüsteemi potentsiaali arvestades lahendusi leida. Arutatud on mitmeid variante, nagu maakohtute koondamine üheks kohtuks, aga ka asjade üleriigiline jagamine senise piirkondliku jagamise põhimõtte asemel. Üldjoontes on mõte kohtute koormuse ühtlasemast jagamisest leidnud süsteemi sees mõistmist, ent suuri vaidlusi tekitavad detailsemad küsimused muudatuste põhiseaduspärasusest, samuti kohtunike rollist oma tööjaotuse üle otsustamisel, eri piirkondades istungite korraldamisest ja kohtumajade ning kogu süsteemi juhtimise ümberkorraldamisest. Nende arutelude esimesed viljad on praeguseks jõudnud eelnõu1 kujul Riigikogusse. Uuenduslikuna sätestatakse eelnõus töökoormuse ühtlustamiseks kohtuniku menetluslähetus ja nähakse ette võimalus saata kindlaksmääratavaid kohtasju sama kohtuastme teise kohtusse ning pensionile minemise õigusega kohtuniku volituste pikendamine pooleliolevate kohtuasjade lõpuni menetlemiseks. Seega on välja pakutud esimesed meetmed töökoormuse ühtlustamiseks ja muu hulgas mahukate kriminaalasjade lahendamiseks mõistliku aja jooksul. Saame näha, kuidas need toimima hakkavad. Arutelud aga jätkuvad ja loodetavasti saab Justiitsministeerium peagi valmis järgmise kohtukorraldust puudutava eelnõu. Tahes-tahtmata on kohtute töökoormuse ja -korraldusega seotud ka personaliküsimused. Praeguse töökorraldusega on enamikul esimese ja teise astme kohtunikel kasutada personaalne kohtujurist ja sekretär. Möödunud aasta üheks vastakamaks arutelupunktiks kujunes sellise süsteemi jätkusuutlikkus. Üheks alternatiiviks võiks olla korraldus, kus kohtunikke teenindab väiksem arv kohtuametnikke, eeldusel et lihtsamad ja tehnilisemad toimingud automatiseeritakse. Need mõttevahetused on siiski alles algusjärgus. Tähtis on kohtute igapäevast töökorraldust puudutavad muudatused hoolega läbi mõelda ja tagada, et nendega ei saaks kannatada kohtute töö kiirus ja tõhusus. Samavõrd oluline on järjest keerukamate ja mahukamate kohtuasjade valguses vältida olukorda, kus kohtunikel ning kohtuametnikel pole võimalik spetsialiseeruda kitsamatele valdkondadele. Väiksemates kohtumajades on juba praegu spetsialiseerumine sisuliselt võimatu, kuivõrd kohtunikud lahendavad paralleelselt 1 Kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus 175 SE. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6c538260-a5f7-4f4b-ba04- 89cb8328a877/Kohtute%20seaduse%20ja%20tsiviilkohtumenetluse%20seadustiku%20muutmise%20seadus (13.05.2020). 2 tsiviil- ja kriminaalasju. Ka siinkohal võiks leevendust pakkuda kohtute koormuse ja kohtuasjade alluvuse paindlik ümberkorraldamine. Spetsiifilisematest kohtukorralduslikest küsimustest tuleb mainida Harju Maakohtu jõudlust mahukate kriminaalasjade lahendamisel ning istungite kinniseks kuulutamise ja toimikuga tutvumise korda. Olude sunnil on need teemad pälvinud minu erilise tähelepanu. Olen täheldanud, et kriminaalmenetluse üldmenetluse asju iseloomustab sageli silmatorkavalt pikk eeluurimisperiood, kohtu alla antud isikute menetluse alguse kuudepikkune viibimine ja kohtumenetluse otstarbekohatu mahukus ning kestus. Kehtiv regulatsioon soosib aja-, inim- ja materiaalsete ressursside pillamist, seda iseäranis suulise menetluse üleekspluateerimisega. Möödunud aasta sügisel jõudsid minuni signaalid, et Harju Maakohtus kuhjuvad suured kriminaalasjad, mille lahendamist alustatakse otsast peale asja menetleva kohtuniku pensioneerumise tõttu. Minu palvel algatas Justiitsministeerium kohtute seaduse järgse järelevalvemenetluse, uurimaks tekkinud olukorra tagamaid. Kui esialgu tekitas selline pretsedenditu järelevalvemenetlus kohtunike seas pahameelt, on praeguseks valminud kriminaalmenetlust ja kohtukorraldust käsitlev põhjalik aruanne2, mis loodetavasti võimaldab rohkete konstruktiivsete ettepanekute toel kompleksset probleemi lahendama hakata. Mis puudutab aga kohtuistungite kinniseks kuulutamist, istungil teatavaks saanud informatsiooni kajastamise ja lahendatud asja toimikumaterjalidega tutvumise piiranguid, siis korraldasime Riigikohtu initsiatiivil 5. veebruaril 2020 kõiki huvigruppe kaasava ümarlaua. Arutelust jäi kõlama, et saladuse hoidmise kohustuse kehtestamine peaks olema avalikku huvi kaaludes tähtajaline. Eriti akuutne ja kriitiline on aga toimikuga tutvumise korra ajakohastamine ja ühtlustamine. Viidatud probleemile on juhtinud tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium, kelle hinnangul vajaks kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumise kord ammendavat regulatsiooni kriminaalmenetluse seadustikus.3 Ümarlaual formuleeriti veel mitmeid ettepanekuid seadusemuudatusteks, mis tagaksid ühel ajal avaliku huvi realiseerumise kohtuasjade lahendamise vastu ja kohtumenetluse tõrgeteta toimumise ning kaitseksid isiku põhjendatud õigust privaatsusele. Loodetavasti jõuavad need ettepanekud peagi vastavasse eelnõusse. Oleme püüdnud kohtute tegevust rohkem avada ja inimestele lähemale tuua. Põhimõtteliselt sai muudetud kohtute kommunikatsioonikorraldust: alates 2019. aasta sügisest on Riigikohtus ametis kohtuteülene ühine kommunikatsioonijuht, kes koordineerib muu hulgas kohtute pressiesindajate tegevust, aitab korraldada meediasuhtlust ja koolitusi. Jätkumas on kohtunike põlvkonnavahetus, seda nii Riigikohtus kui ka esimese ja teise astme kohtutes, vahetusid mitmed kohtujuhid. Mitmetel nõupidamistel ja ümarlaudadel on olnud teemaks digitaalne kohtumenetlus. Sellele oli pühendatud tervikuna tänavune kohtunike täiskogu, kus teiste teemade seas presenteeriti ka mõtteid menetluse edasisest automatiseerimisest ja tehisintellekti kasutamise võimalikkusest kohtumenetluses. Samuti sai digitaalsele menetlusele pühendatud selleaastane kohtute aastaraamat. Digitaalsete lahenduste juurutamise töö jätkub. 2 Harju Maakohtu esimehe kohustuste täitmise järelevalve aruanne, 24.03.2020. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/news-related-files/harju_mk_esimehe_jarelevalve_aruanne.pdf (13.05.2020). 3 Viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.2020 määrus asjas nr 1-19-8262, p 47. 3 Kohtute aastale tagasi vaadates ei saa märkimata jätta, et 14. jaanuaril 2020 möödus sada aastat päevast, mil toimus esimene Riigikohtu istung Tartu raekoja saalis. Meenutasime seda väärikalt esimesest istungist inspireeritud lavastusega. Eriolukorra tõttu tühistasime mitmed muud kavandatud üritused, kuid vähemalt õnnestus Riigikohtul tagasi kolida oma Toomemäe majja pärast selle põhjalikku renoveerimist. Tänan siinkohal Vabariigi Valitsust ja Riigikogu, tänu kellele renoveerimine eelarveliselt võimalikuks sai! Võrreldes varasema aastaga võis 2019. aastal täheldada Riigikohtusse saabuvate ja lahendatud asjade arvu mõnetist kasvu. Seadusandja vaatepunktist pakuvad tõenäoliselt enim huvi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse asjad, mida möödunud aastal oli koos valimiskaebustega kokku 45.4 Põhiseadusvastasus tuvastati kaheksas asjas, millest laiemat tähelepanu pälvisid välismaalaste seadus, kaitseväekorralduse seadus ja Narva Linnavolikogu sotsiaalteenuseid puudutavad määrused. Praegu on Riigikohtu menetluses neli põhiseaduslikkuse järelevalve asja, olge mureta, lahenduse saab ka pensionireformi seadusemuudatuste pakett – Riigikohus tegeleb sellega vajaliku põhjalikkuse ja tõsidusega! Kohtusüsteemi töö tagamine eriolukorras Koroonaviirusest põhjustatud kriis ja eriolukord tabas kohtuid nagu ka kõiki teisi šokina. Paljud seni olemasolevatest ja iseenesestmõistetavatest asjadest ning teenustest polnud enam äkitselt kättesaadavad. Õigusemõistmise pädevus on põhiseadusega antud üksnes kohtutele ja kohtute tõrgeteta töötamine ka eriolukorra ajal on õigusriigi toimimiseks hädavajalik. Seega, vaatamata eriolukorra alguses kohati kõlanud häältele kohtumajad kinni panna ja õigusemõistmine seisata, lähtusid kohtud põhimõttest, et töö peab jätkuma, kohtumajad jäävad menetlusteks avatuks ja kohtuasjad saavad lahendatud, järgides loomulikult elementaarseid ohutusnõudeid. Selliselt erinesid Eesti kohtud mitmetest Euroopa riikide kohtutest, kus paljude asjade lahendamine sisuliselt seisati. Nii näiteks otsustati Hollandis kõik kohtud sulgeda, Itaalias, Portugalis ja Sloveenias aga piirati lahendatavate asjade ring kiirete põhiõigusi puudutavate asjadega, mis on seotud alaealiste, eestkoste või lähisuhtevägivallaga.5 Seejuures teavitas Euroopa Inimõiguste Kohus, et jääb avalikkusele suletuks, tühistades kõik märtsis ja aprillis ettenähtud istungid ning tegeledes prioriteetsete asjade lahendamisega, sh esialgse õiguskaitse erakorraliste kaebuste läbivaatamisega.6 Euroopa Kohus ei korraldanud 25. maini 2020 kohtuistungeid suuliste seisukohtade ärakuulamiseks ja eelisjärjekorras lahendati eriti kiireloomulisi kohtuasju. Samuti pikendati pooleliolevates menetlustes määratud tähtaegu ühe kuu võrra. Eestis kehtestatud eriolukorra õiguslikus regulatsioonis ei ole sätestatud kohtumenetlusele mingeid erisusi. Nende puudumise negatiivne mõju sai suuresti selgeks juba eriolukorra esimestel päevadel, kui inimestel oli keelatud koguneda, kuid samas pidid toimuma suulised istungid. Kohtute probleemid eriolukorraga kohanemisel tulenevad valdavalt seadustest, mis 4 Vt põhiseaduslikkuse järelevalve asjade kohta lähemalt ettekande lisadest nr 1 ja 3. 5 European Union Agency for Fundamental Rights (FRA). Coronavirus pandemic in the EU – Fundamental Rights Implications. Bulletin 1, aprill 2020. Arvutivõrgus: https://fra.europa.eu/en/publication/2020/covid19-rights- impact-april-1 (13.05.2020). 6 Euroopa Inimõiguste Kohus rakendas COVID-19 pandeemia tõttu erakorralisi meetmeid: kohus peatas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud 6-kuulise kaebetähtaja alates 16.03.2020 kuni 15.06.2020; samuti peatati kõik pooleliolevates kohtuasjades antud tähtajad kolmeks kuuks, st kuni 15.06.2020, v.a suurkojale esitatavad taotlused. 4 nõuavad inimeste füüsilist kohalolu istungitel, nende ärakuulamist, samuti pabertoimikute ja postisaadetistega töötamist. Probleemseks osutusid kinnipeetavatega seotud menetlused, muu hulgas suurtes kriminaalasjades, kus nende kohtumajja konvoeerimine võis paratamatult soodustada viiruse levikut vanglas või arestimajas. Kriminaalasjades toimusid eeluurimisasjade istungid, menetlusosaliste kohalolu nõudsid ka üldmenetluse istungid, kus videosilda võis enne vastavasisulist seadusemuudatust kasutada vaid süüdistatava nõusolekul. Tsiviilasjades on murekohaks olnud hooldekodud ja haiglad, kus hoitakse inimesi kinni tahtevastaselt või kus viibivad eeskostet vajavad inimesed, sh just palju eakaid, kellega kohus peab seaduse järgi perioodiliselt kohtuma. Samuti puudutas istungite korraldamise küsimus näiteks üha massilisemaks muutuvaid pankrotiasju, kus paljudel võlgnikel puudub videosilla võimalus või võimekus, kuid seadus näeb ette tähtaja, mille jooksul istung peab toimuma. Nendes küsimustes seisid kohtunikud silmitsi dilemmaga, kas täita seadust, seades selliselt ohtu inimeste elu ja tervise, või jätta osa toiminguid eriolukorrale tuginedes tegemata ning üritada asju edasi lükata. Kahjuks ei jõudnud seadusandjani Justiitsministeeriumile esitatud mõtted menetlustähtaegade peatamisest eriolukorras ega kehtestatud muude kohtumenetluste kui kriminaalmenetluse leevendamiseks sisuliselt ka mingeid olulisemaid erisätteid. Olukorra parandamiseks kehtestas kohtute haldamise nõukoda Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi ühisel initsiatiivil soovitused7, mis aitasid tagada õigusemõistmise korrakohase toimimise eriolukorra ajal. Vältimaks viiruse levikut kohtunike, kohtuteenistujate, menetlusosaliste ja teiste õigusemõistmisega seotud isikute seas, rakendati kaugtööd kõikidel ametikohtadel, mis seda võimaldasid. Otsustati, et võimalikult palju asju tuleb lahendada kirjalikus menetluses, mida saab teha kaugtöö vormis tänu kohtute infosüsteemi ja digitaalse toimiku rakendustele. Nendes asjades, kus menetlus pole niivõrd digitaliseeritud, korraldati pabertoimikute transport. Kirjalikku menetlust rakendasid enim haldus- ja ringkonnakohtud, kelle töös korraldatakse ka eriolukorra väliselt vähem istungeid kui maakohtus. Ehkki soositi istungite korraldamist eelkõige tehniliste sidevahendite abil, otsustas nende puudumisel kohus istungi pidamise lähtuvalt iga konkreetse kohtuasja asjaoludest. Kohtumajad jäid nii istungite pidamiseks kui ka kantseleis asjaajamiseks avatuks, küll aga lühendatult ja piiratud ligipääsuga: majja ei lubatud haigussümptomitega või viirusekandjatega lähikontaktis olnud isikuid, samuti õigusemõistmisega eriolukorra ajal mitte seotud inimesi. Siiski on istungite teataval määral edasilükkumine olnud vältimatu mitmel põhjusel. Esiteks puudusid kohtutel eriolukorra esimestel nädalatel vajalikud kaitsemaskid ja desinfitseerimisvahendid, samuti polnud menetlusosaliste paljususe tõttu võimalik järgida kogunemis- ja distantsireegleid. Teiseks, eriolukorra alguses pandi proovile nii kohtute kui ka menetlusosaliste digitaalne võimekus. Sugugi mitte kõik kohtumajad pole veel varustatud heal tasemel videokonverentsi seadmetega, kuid ega üksnes kohtute võimekusest piisagi. Istung või menetlustoiming videosilla vahendusel eeldab, et lisaks kohtutele on selleks võimelised ka teised institutsioonid, nagu prokuratuur, advokatuur, vanglad, politsei jt. Vajakajäämisi on meil kõigil, kuid kahetsusväärselt näitab eriolukorraaegne praktika, et enim tõrkeid esines videoistungite pidamisel arestimajades ja vanglates. Seda põhjusel, et neil polnud vajalikke seadmeid või oskusi nende käsitlemiseks või olemasolevate seadmete helikvaliteet polnud istungi korraldamiseks piisav. Viimaks, inimesed reageerivad kriisiolukorrale erinevalt. On neid, kes on nakatumisohtu trotsides valmis kõiki 7 Kohtute haldamise nõukoja soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal. Vastu võetud kohtute haldamise nõukoja 16.03.2020 istungil. Arvutivõrgus: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/news-related- files/khn_soovitused_kohtutele_eriolukorras.pdf (13.05.2020). 5 menetlustoiminguid tegema ja istungitel osalema, kuid ka neid, kellel on siiras hirm – sellega tuleb arvestada nii kohtunike kui ka menetlusosaliste seisukohast ja hinnata igat üksikjuhtumit eraldi. Kokkuvõttes võib öelda, et kohtud on eriolukorra tingimustes ühiste pingutuste tulemusena üle ootuste hästi hakkama saanud. Seda kinnitavad ka kohtuesimeeste tagasisidena antud optimistlikud hinnangud. Olgugi et nii advokatuur kui ka prokuratuur on juhtinud tähelepanu sellele, et kohtute piires on töö korraldamisel ebaühtlane praktika, muu hulgas videoistungite kasutamisel ja istungite edasilükkamisel, pean seda segasel ja etteaimamatul ajal paratamatuseks. Siinkohal rõhutan, et istungite edasilükkamine ei tähenda tööseisakut – istungite ärajäämisel lahendatakse hulgaliselt kirjalikus menetluses olevaid kohtuasju, mis oleks istungite toimumisel lihtsalt hiljem käsile võetud. Statistika näitab, et maakohtud olid määranud vahemikku 23. märts kuni 15. mai 2020 kokku 3418 istungit, millest toimus ligikaudu 42% ehk 1429, nendest 869 omakorda videoistungina. Kuigi eriolukorra tingimustes võiks oodata ka kohtute jõudluse vähenemist, võib siiski praeguste näitajate põhjal väita, et sisuliselt jätkus asjade lahendamine samas mahus. 2020. aasta esimese nelja kuu kokkuvõtte kohaselt jõudsid maakohtud lahendada rohkem tsiviil- ja kriminaalasju, kui neid laekus. Haldus- ja ringkonnakohtutes jäi jõudlus samale tasemele ehk eriolukord kohtute jõudlusele mõju ei avaldanud.8 Need näitajad on kindlasti märkimisväärsed ja Euroopa mastaabis tõenäoliselt ka erandlikud. Praegu on põhiliseks küsimuseks, kuidas korraldada kohtute tööd pärast eriolukorra lõppu. Nakkusoht ei ole kadunud, kuid oma järge ootavad füüsilised menetlustoimingud, sh istungid mahukates kohtuasjades, mille puhul on raske kui mitte võimatu tagada inimeste vahel kahemeetrist distantsi. Samuti tuleb nentida, et mida kauem selline ebamäärane olukord kestab, seda rohkem hakkab probleeme ilmnema. Ühest küljest väsivad kohtunikud ja kohtuteenistujad kaugtöövormis töötamisest, teisalt on ka menetlusosalised huvitatud vahetust kohtumenetlusest. Menetlusosaliste turvalisuse tagamiseks on hakatud istungisaalidesse paigaldama pleksiklaase ja teisaldatavaid vaheseinu. Vajaduse korral renditakse distantsireegli järgimiseks ja rohkete menetlusosalistega istungite pidamiseks lisaruume. Kindlasti tuleb täiustada videoistungite korraldamist: ühtlustada ja uuendada kasutusel olevat tarkvara ning varustada kohtumajad vajalike seadmetega. Tagada võiks lihtsate ja töökindlate platvormide olemasolu, et istungeid ei peaks tingimata korraldama ning salvestama kohtumajas. Samas ei peaks võtma suunda suuliste istungite kaotamisele. Ei tohi unustada, et vahetult suheldes on tihti võimalik paremini asju selgeks rääkida ja kokkuleppeid saavutada. Sageli viibivad videoistungitel menetlusosaline ja tema kaitsja eraldi ruumides, mis võib tõstatada küsimuse kaitseõiguse piiratusest, kuivõrd kaitsjal ja menetlusosalisel pole võimalik privaatselt suhelda. Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul pole videosilla vahendusel kohtumenetlusest osavõtt iseenesest vastuolus õiglase ja avaliku arutelu põhimõttega, kuid seejuures peab menetlusosalisele olema kindlasti tagatud võimalus jälgida kohtuistungi käiku, olla ära kuulatud ilma tehniliste takistusteta, samuti peab olema ette nähtud tõhus ja konfidentsiaalne suhtlemisvõimalus advokaadiga.9 Praegu on nii mõnelgi korral saanud kaitsja ja kaitsealuse privaatse suhtlemise küsimus loomingulise lahenduse, näiteks kasutatakse istungi ajal 8 Vt istungite toimumise ja kohtute jõudluse kohta lähemalt ettekande lisast nr 4. 9 EIKo 27236/05, 44223/05, 53304/07, 40232/11, 60052/11, 76438/11, 14919/12, 19929/12, 42389/12, 57043/12 ja 67481/12, Yevdokimov jt vs. Venemaa, § 43; EIKo 21272/03, Sakhnovskiy vs. Venemaa, § 98. 6 paralleelselt virtuaalseid suhtluskanaleid – see pole kindlasti jätkusuutlik. Arvestama peab ka kinnipeetavatega, kelle puhul on sellised alternatiivsed lahendused välistatud, mistõttu saab kaitsja tõhusat kaitset teostada vaid kaitsealusega ühes ruumis viibides. Laiem probleem, mis kaasneb virtuaalistungite osakaalu suurenemisega suuliste istungite arvel nii eriolukorras kui ka selle järel, on seotud menetluse avalikkusega. Põhiseaduslik õigus avalikule kohtumenetlusele kaitseb nii menetlusosaliste kui ka avalikkuse huve. Kui kriisi ajal kehtivad menetlusvälistele isikutele istungitel osalemiseks erireeglid, on see ilmselt mõistetav. On aga omaette küsimus, kuidas vältida videoistungite laiemal kasutamisel avalikkuse ligipääsu näilikuks muutumist, kui kriis on läbi, kuid igapäevaelu on kriisi valguses pisut muutunud. Ka eriolukorra järel on rõhk paratamatult videoistungitel ja n-ö hübriidistungitel, kus mõned menetlusosalised viibivad saalis, mõned aga kaasatakse videosilla vahendusel. Seega on lähiajal üheks kohtusüsteemi ülesandeks leida mõistlik tasakaal digitaalse ja suulise menetluse vahel. Ehk on kätte jõudmas aeg algatada diskussioon istungite avalikust ülekandmisest internetis? Mõtteid seadusandjale Ehkki kohtusüsteemi kohanemisele eriolukorraga saab anda üldjoontes positiivse hinnangu, ilmnesid nii mõnedki kitsaskohad. Ühest küljest on kohtusüsteemi mured lühiajalised, puudutades kohtuasjade lahendamist mõistliku aja jooksul, õigesti ja õiglaselt eriolukorrast väljudes ning eeldatavasse majanduskriisi langedes. Teisalt seostuvad kohtutega pikaajalisemad küsimused, nagu süsteemi stabiilne, tõhus ja säästlik toimimine. Need mured on osalt korralduslikud ja osalt seadusandlikud. Töökorralduslikud mõtted on täna suuresti ette kantud ja seadusandlike mõtete osas ei hakka ma siinkohal kordama juba eelmise aasta ettekandes esitatud ettepanekuid. Põhimõte jääb siiski samaks – seadusemuudatusi tuleb teha rahulikult, süstemaatiliselt ja põhjalikult mõjusid analüüsides. Kohtusüsteemi pikemaajaliseks planeerimiseks ja n-ö konkurentsivõimelisena hoidmiseks oleks tarvis seadusi ajakohastada kohtuasjade jagamise paindlikkuse, digitaalse kohtumenetluse ja videoistungite toetamise ning kohtumenetluse avalikkuse tagamise aspektist. Eraldi tuleks tähelepanu pöörata Harju Maakohtu järelevalve komisjoni raportis tehtud kriminaalmenetluse tõhustamise, kiirendamise ja tarbetute formaalsuste kõrvaldamise ettepanekutele, mille rakendamine aitaks ära hoida probleeme, millega praegu silmitsi seisame. Loodan, et seadusandja toetuse leiab ka kohtunike töövõimetuspensioni taastamise ettepanek, kui see peaks Riigikokku jõudma. Vaid aasta tagasi ütlesin, et elame majanduslikult tõenäoliselt paremini kui kunagi varem ning majanduslik heaolu peegeldub ka kohtuasjades. Praegu tuleb tõdeda, et olukord on muutunud ja kätte on jõudmas aeg, kui inimesi ootab tõenäoliselt ees hulgaliselt nn ellujäämisvaidlusi, mis on tingitud koondamistest, makseraskustesse sattumisest laenude, liisingute, kommunaalmaksete või elatise tasumisel. Ilmselt on lisandumas maksuvaidlusi, samuti võib prognoosida väikese viivitusega varavastaste süütegude sagenemist. Kusjuures maksekäsu kiirmenetluse asjade hulk suurenes juba 2019. aastal 14,9% võrreldes varasema aastaga ning see suund on jätkuv.10 Pole kindel, kas kohtud suudavad asjade kuhjumisel nendega sama efektiivselt toime tulla kui seni. Raske majanduslik aeg suurendab kohtute töökoormust, mistõttu panen seadusandjale südamele mõelda sellele, enne kui hakatakse kohtule minevat ressurssi kärpima või ümber suunama. Vaatamata majanduslikult keerulisele ajale vajaks tööjõu 10 Vt kohtute 2019. aasta menetlusstatistika kohta lähemalt ettekande lisast nr 1. 7 voolavuse pidurdamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks järeleaitamist eelkõige madalapalgalise kohtupersonali, nagu kohtuistungisekretärid ja tõlgid, sissetulekud. Eelmisel aastal käsitletud mõtetest tahaksin veel kord arendada ja toetada lepitusmenetluse juurutamist, esmajoones perekonnaasjades ja naabrivaidlustes. Samuti tuleks tõenäoliselt alles eesseisva makseraskuste perioodi künnisel tõhustada ja lihtsustada maksejõuetusmenetlust, eelkõige lühendada oluliselt võlgadest vabastamise eeldusaega. Kui seadusandja soovib kiiresti ja konkreetselt panustada kuhjuvate tsiviilvaidluste ennetamisse, tuleb kaaluda miinimumelatise regulatsiooni muutmist. Nimelt tuleks välja töötada paindlikum elatise arvestamise metoodika, lihtsustada elatisabi süsteemi ja võimaldada selle andmist juba enne kohtusse pöördumist. Olgugi et 7. mail 2020 jõustunud seadusemuudatused11 pakkusid mõnetist leevendust probleemidele, mis puudutasid kriminaalasjade lahendamist tehniliste vahendite abil ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlust, võib eelkõige mahukate kriminaalasjade üldmenetluses lahendamine olla sügisel viiruse teise laine tulekul tõsiselt pärsitud, kui ei rakendata täiendavaid seadusandlikke meetmeid suuliste istungite osakaalu vähendamiseks ja videoistungite kasutamise võimaluste laiendamiseks. Loodetavasti suudab Justiitsministeerium vastavad ettepanekud kiiresti välja töötada ja prioriteetsena seadusandja ette tuua. Lisaks juhin eriolukorra valguses seadusandja tähelepanu allpool loetletud kitsaskohtadele.  Kohtumenetlused on paljuski pärsitud seadusest tulenevate ebamõistlike tähtaegadega, mida eriti eriolukorras on peaaegu võimatu järgida. Võrdluses teiste riikide menetlusseadustikega on sellised tähtajad pigem erandlikud. Seega tuleks kaaluda nende eemaldamist, jättes kohtule paindlikud võimalused menetluse korraldamiseks. Tähtaegadega venitamine ei ole tänases kohtusüsteemis probleemiks. Olgu siinkohal näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 384 lg 1, mis nõuab hagi tagamise lahendamist pretsedenditult ühe tööpäeva jooksul, kuid seejuures tuleb selgeks teha kogu kohtuasi, hinnata tõendeid jne. Samuti võib halva näitena märkida pankrotiseaduse §-e 15 ja 16, mis kohustavad pidama kümne päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest istungi. Kumbki reegel ei ole mõistlik ka tavaolukorras, kuid eriolukorras on neid tähtaegu kohati võimatu järgida.  Tähtaegade aspektist võiks pikendada aega, mille kestel tuleb kohtul kohustuslikult käia üle vaatamas hooldekodusse tahtevastaselt paigutatud isikuid. Pikendada võiks TsMS § 538 järgset iga-aastast kontrollikohustust kolmele aastale – nii, nagu oli TsMS-s varem sätestatud.  Digitaalset kohtutoimikut tuleks korralikult reguleerida seaduse tasandil ja anda sellele õiguslik jõud, esialgu tsiviil- ja haldusasjades, seejärel ka süüteoasjades.  Videoistungite korraldamist tuleks reguleerida seaduses kõikides kohtumenetlustes ja laiendada kirjaliku menetluse lubatavust, andes kohtunikule suurem kaalumisruum.  Kaaluda võiks eriolukorras osa täitetoimingute peatamist, nt inimeste väljatõstmist nende tahte vastaselt. Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS- 11 Cov-2 levikuga seotud meetmed). – RT I, 06.05.2020, 1. 8 Lõpetuseks Head saadikud! Kohtud ja õigusemõistmine toimivad Eestis korrakohaselt ka raskel ajal, nagu ühes hästi toimivas riigis peabki. Praegu on meie suurim mure, kas ja kuidas toime tulla sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade üldmenetluse ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega. Tegutseme aktiivselt kohtusüsteemi arendamise ja edasiviimisega, loodame ka seadusandja toele sellel teel. Soovin Teile jaksu, jõudu ja tervist sellel keerulisel ajal! Tänan tähelepanu eest! 9