dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 10. juuni 2026
Viit
1-12/653-1
Registreeritud
10. juuni 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Teataja
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja
Maaja Pontus

Failid

  • 📎1-12653-1 10.06.2026 Väljaminev kiri.asice733 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministri 09. juuni 2026. a määruse nr 8 „Kohanemisprogramm” Lisa 1 BAASMOODUL Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab kohanemisprogrammi § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud alusteadmised iseseisvaks toimetulekuks Eestis. Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e-õppe või nende kombinatsioonina. Baasmoodul koosneb kolmest teemaplokist: 1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet; 2. Riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu; 3. Igapäevaelu ja toimetulek. KÄSITLETAVAD TEEMAD I. EESTI KULTUUR, ÜHISKONDLIKUD VÄÄRTUSED JA RIIGIIDENTITEET põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Ajaloo ülevaade kuni 20. sajandi alguseni (oluline kultuuriruumi tekke hoomamiseks – baltisaksa kultuuriruumi mõju, kontaktid Skandinaavia ja Eesti ajaloo etapid ja Soomega, Vene tsaaririik ja pärisorjus, administratiivne jaotus jne) rahvuslik mälu Esimene iseseisvusaeg (1918–1940), okupatsioonid Eesti taasiseseisvuse püüdlused, laulva revolutsiooni tähendus ja taasiseseisvumine Eestluse tähendus ja kestvus Eesti Mitmikidentiteedi kujunemine ja aktsepteerimine rahvusidentiteet Eestluse ja rahvusvähemuste identiteedi koosloome Keelepoliitika ja riigikeele tähendus Eesti keel ja selle Keeleline kuuluvus ja ühiskondlik osalus. Hõimuliikumine roll ühiskonnas Eesti keele roll identiteedi kandjana Eesti keele õppe võimalused, sh e-õppe materjalid Kultuurišokk ja selle leevendamine Eestlaste suhtlus- ja Suhtlemisviisid ja väärtushinnangud igapäevaelus käitumismustrid Käitumisnormid avalikus ruumis ja töökeskkonnas Inimõigused, võrdsus, mittediskrimineerimine Põhiõigused ja Kaasamine ja osalusvõimalused ühiskondlikud väärtused Abieluvõrdsus, laste õigused, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste õigused Usuvabadus ja religioon Eestis – usulise mitmekesisuse aktsepteerimine Riigipühad ja riiklik sümboolika Kultuuriline ühisväli Kultuuritraditsioonid (nt laulu- ja tantsupidu) ja sümbolid Eesti loodus ja kliima kui identiteedi osa Osalemine kultuuri- ja spordielus: ligipääsetavad kultuurivormid Vaba aeg ja (muuseumid, näitused, filmikunst, teater, sport) kultuuriosalus Usaldusväärne inforuum ja riiklikud infoportaalid inglise ja vene keeles Osalemine kogukondlikes tegevustes II. RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID, E-TEENUSED JA TÖÖELU põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Parlamentaarne demokraatia ja põhiseaduse alused Eesti riigikord ja Riigikogu, valitsus, president, kohtuvõim institutsioonid Kohalikud omavalitsused ja nende roll ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused Õiguslik staatus ja Elukoha registreerimine rahvastikuregistris elamisload Eestis õigusliku viibimise alused Kodakondsuse omandamise võimalused ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID eesti.ee, digiallkiri ja e-identiteet Digiriik ja e-teenused e-tervis, e-maksuamet, e-kool, e-valimised Rahvastikuregistri teenused, e-patsient, digiretsept Tööleping, töötingimused, tööohutus Töövaidlused ja Tööinspektsioon Tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse riskid ning abi saamise Tööelu ja tööõigus võimalused Töö- ja pereelu tasakaal Töökultuur Eesti Töötukassa Töövahendus, tööpraktika ja palgatoetus teenused ja Koolitusvõimalused ja karjäärinõustamine ettevõtlusvõimalused Ettevõtlustoetused ja ettevõtlusnõustamine Eesti haridussüsteemi tasemed ja struktuur, laste haridusega seotud Haridus ja kohustused kvalifikatsioonide ENIC/NARIC keskus ja VÕTA võimalused tunnustamine Võimalused täiendusõppeks ja ümberõppeks III. IGAPÄEVAELUELU JA TOIMETULEK põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Hädaabinumber 112 ja selle kasutamine Hädaolukorrad ja Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus siseturvalisus Ohvriabi ja selle kättesaadavus Perearstid, eriarstid, haigekassa roll Tervishoid ja Digiretsept, e-tervis, e-patsient sotsiaalne kaitse Füüsilise ja vaimse tervise teenused Teenused erivajadustega inimestele Pangakonto avamine ja kasutamine Pangandus ja E-maksed ja igapäevased rahatehingud finantskirjaoskus Kuluplaneerimine ja rahaline iseseisvus Eluaseme üürimine ja ostmine Elukoht ja kodu Rendilepingud ja kommunaalkulud korraldus Jäätmekäitlus, kodukorra reeglid Telekommunikatsioon ja internetiteenused Juhiload ja liiklusõigus Transport ja liiklus Ühistranspordi süsteem Liiklusohutus, parkimine, jalgrattateed ja kergliikurid Lastehoid, koduabilised, koduhooldus Kodused teenused ja Postiteenus ja pakiteenused kolimine Kolimine, lemmikloomade ja toiduvalmistamisega seotud teemad Linnaosade tundmine ja liikumine linnas Toidukultuur ja söömisharjumused Orienteerumine ja Kliima ja loodus Eestis igapäevased tegevused Siseturism ja huviväärsused Huvitegevuse ja vabatahtliku töö võimalused Riigi Teataja, Eesti.ee, Eesti Rahvusringhääling ja teised usaldusväärsed allikad Teabeallikad ja Kohalike omavalitsuste infokanalid õigusalane nõustamine Integratsiooni Sihtasutus, Work in Estonia, Settle in Estonia Tasuta õigusabi ja Juristide Liidu nõustamisteenused BAASMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Baasmooduli läbinud isik: 1) omab arusaama Eesti ajaloost ning rahvusliku identiteedi kujunemisest; 2) mõistab, et kultuuriline identiteet võib olla mitmekesine, ning oskab reflekteerida oma kogemust Eesti kultuurikeskkonna kontekstis; 3) mõistab eesti keele rolli Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas ning on teadlik eesti keele õppe võimalustest; 4) mõistab Eesti ühiskonna väärtusruumi, sealhulgas inimõiguste, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; 5) on teadlik usuvabadusest Eestis ning tunneb peamisi Eestis esindatud religioone ja usulise mitmekesisuse tähendust ühiskonnas; 6) on teadlik võimalustest osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus ja vabatahtlikes ning kogukondlikes tegevustes; 7) tunneb Eesti loodus- ja kliimatingimuste eripärasid ning mõistab nende rolli igapäevaelus ja kohanemisel; 8) teab Eesti õigusruumi, tunneb riigi institutsioonide toimimist ning oskab vajadusel leida ametlikku teavet oma õiguste, kohustuste ning avalike teenuste kohta; 9) tunneb Eesti digiriigi põhielemente ning oskab kasutada olulisemaid e-teenuseid; 10) teab tööõiguse põhialuseid, töötaja õigusi ning tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse peamisi riske, oskab kasutada Töötukassa töö- ja koolitusteenuseid ning tunneb Eesti töökultuuri; 11) teab haridus- ja kvalifikatsiooniõiguseid ning oskab suunata oma varasemad õpingud ja kogemused tunnustamisele (sh ENIC/NARIC ja VÕTA); 12) teab ettevõtlusvõimalusi ning oskab hinnata enda valmisolekut ettevõtluseks Eestis; 13) tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja turvavõrgustiku toimimist; 14) oskab praktiliselt korraldada oma elu igapäevastes olukordades (pangandus, transport, kodu, laste haridus, huvitegevus ja huviharidus, info otsimine); 15) oskab eristada ja kasutada usaldusväärseid infokanaleid ning tunneb olulisemaid meediaportaale; 16) tunneb olulisemaid tugistruktuure ja portaale, mis toetavad lõimumist (sh Integratsiooni Sihtasutus, Settle in Estonia, Work in Estonia jm). Kultuuriministri 09 juuni 2026. a määruse nr 8 „Kohanemisprogramm” Lisa 3 TÖÖMOODUL Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e- õppe või nende kombinatsioonina. Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Ülevaade Eestisse saabumise ja Eestis viibimise üldpõhimõtetest ning tööga seotud halduslikest toimingutest. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate pakutavast personaalsest nõustamisest. . 2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused 3. Töötajate sotsiaalsed võrgustikud, sh ametiühingud ja –liidud, nt Ametiühingute Keskliit 4. Tööõigus, töötaja õigused ja kohustused töösuhtes 5. Maksusüsteem: tulumaks, sh tagastamine, sotsiaalmaks, käibemaks 6. Töötuskindlustus, ravikindlustus 7. Töökultuur 8. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse töörändega tulijatele Soovituslik 1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis b. töötamine mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga c. töötamine kolmanda riigi tööandja heaks mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealjuures ei toimu oluline osa tegevusest elukohariigis Euroopa Liidus 2. Pensionisüsteem 3. Täienduskoolituse ja praktika võimalused 4. Vabatahtlikus tegevuses osalemine 5. Karjääriteenustega seotud võimalustest (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine ning vastavad veebiportaalid) 6. Vanemahüvitis ja -puhkus 7. Osalemine mõne teemakohase sotsiaalse võrgustiku üritusel Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Töö teemamooduli läbinud isik: a. teab töörändega seotud elamisõiguse ja elamisloa üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse korral personaalset nõu ja lisateavet; b. omab ülevaadet töötajate vabast liikumisest Euroopa Liidus ning Eesti Töötukassa pakutavatest tööturuteenustest; c. omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone töövaldkonnas leidub; d. omab ülevaadet tööõigusega seonduvast ning teab, kust leida vajaduse korral lisateavet; e. omab ülevaadet, kust leida teavet töötajatele kehtivate maksukohustuste kohta; f. omab ülevaadet, kuidas toimib töötus- ja ravikindlustus; g. omab ülevaadet, milline on Eestis töökultuur; h. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse töörändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Kultuuriministri 09 juuni 2026. a määruse nr 8 „Kohanemisprogramm” Lisa 4 PEREMOODUL Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e- õppe või nende kombinatsioonina. Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Ülevaade Eestis viibimise ja pereeluga seotud üldpõhimõtetest ning asutustest, kelle poole pöörduda pere ja staatusega seotud küsimustes. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate rollist ning personaalsete nõustamisvõimaluste olemasolust. 2. Peretoetused, sh sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus 3. Lastega seotud teave, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused, sh huviharidus lastele 4. Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus 5. Vaba aja veetmise võimalused, sh huviharidus täiskasvanutele 6. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse pererändega tulijatele 7. Vaimne tervis Soovituslik 1. Erinevad kultuuri-, spordi- jms võimalused piirkonnas 2. Pensionisüsteem 3. Haridussüsteem: lasteaed, alg-, põhi-, kesk- ja kutseharidus, kõrgharidus, elukestev õpe ja täienduskoolitus, eelkõige keskendudes sellele, millised on võimalused panna oma laps kooli või lasteaeda 4. Lapse õigused: perekonnaseadusest ja uuest lastekaitseseadusest tulenevad lapsevanema õigused ja kohustused 5. Sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused 6. Tööturuteenused ja töövahendusportaalid 7. Raamatukogud 8. Muuseumid 9. Vabatahtlikus tegevuses osalemine 10. Interaktiivne tegevus (linna tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel vms) Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Perekonna teemamooduli läbinud isik: a. teab Eestis viibimise ja pereeluga seotud üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse korral personaalset nõu ja lisateavet; b. omab ülevaadet erinevatest toetustest ning teab, kust leida nende kohta lisateavet; c. omab ülevaadet lastega seotud teemadest, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, huviringid, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused; d. omab ülevaadet vanemahüvitisest ning lapsehoolduspuhkusest; e. omab ülevaadet, millised on levinumad võimalused vaba aja veetmiseks lastega; f. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse pererändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Kultuuriministri 9 juuni 2026. a määruse nr 8 „Kohanemisprogramm” Lisa 5 ETTEVÕTLUSMOODUL Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e- õppe või nende kombinatsioonina. Käsitletavad teemad: Kohustuslik 1. Ülevaade Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtetest ning ettevõtlusrändega seotud eripäradest. Ülevaade ettevõtlusega seotud erivõimalustest, sh e-residentlusest ja iduettevõtlusega seotud lahendustest. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate pakutavast personaalsest nõustamisest . 2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused 3. Majandus-ja ettevõtluskeskkond Eestis, sh eksport 4. Ettevõtlusvormid ja ettevõtlusega seotud õigusaktid 5. Ülevaade Eesti maksusüsteemist sh ettevõtetele kehtivad maksud 6. Ettevõtlusega alustamine, sh vastavad nõuded ja võimalused, ettevõtlustoetus, ettevõtjaportaal, start-up´id. 7. Ettevõtjate sotsiaalsed võrgustikud ja liidud: nt Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Finance Estonia, Invest in Estonia, Start-up kogukonnad jms Soovituslik 1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis b. piiriülene ettevõtlus EL-s 2. Töökultuur Eestis 3. Loa-ja teatamiskohustusega tegevusalal tegutsemine 4. Töötuskindlustus, ravikindlustus 5. Vanemahüvitis ja puhkus 6. Tugiteenuste ülevaade ettevõtlusrände raames Eestisse saabujatele 7. Osalemine mõne teemakohasel üritusel, mõne ettevõtte või e-Estonia Briefing Centre´i külastus jms Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Ettevõtluse teemamooduli läbinud isik: a) teab Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse korral personaalset nõu ja lisateavet; b) omab ülevaadet Eesti majandus-ja ettevõtluskeskkonnast; c) omab ülevaadet Eestis kehtivast ettevõtlusega seonduvatest õigusaktidest ja ettevõtlusvormidest ning teab kust vajadusel leida lisainfot; d) omab ülevaadet Eesti maksusüsteemist ning ettevõtetele kehtivatest maksudest; e) omab ülevaadet Eestis ettevõtlusega alustamisega seonduvatest protseduuridest; f) omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone ettevõtlusvaldkonnas leidub. Kultuuriministri 9 juuni 2026. a määruse nr 8 „Kohanemisprogramm” Lisa 6 BAASMOODUL RAHVUSVAHELISELE KAITSE SAAJALE Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas. Rahvusvahelise kaitse saaja võib vajaduspõhiselt osaleda baasmoodulis või selle osas korduvalt. 1. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa Eeldatav maht: juhendatud koolitus 25-40 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused; 2) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 3) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud õigusteave, sh kodakondsuse omandamine; 4) ülevaade teistest teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele; 5) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 6) finantskirjaoskus, digikirjaoskus ja igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine; 7) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) juurdepääs haridusele, sh haridustee jätkamise võimalused ja eesti keele õpe; 10) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne); 11) rahvusvahelise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal; 12) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. Soovituslik 1) linna või piirkonda tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel või mõnes muus interaktiivses tegevuses; 2) aruteluseminar koolitusel käsitletud teemade üle. Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid; 2) teab eesti keele oskuse olulisusest ning on tutvunud kohaliku komberuumiga; 3) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused, missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; 4) teab, milliseid lisateenuseid pakutakse rahvusvahelise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet; 5) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 6) teab elukoha leidmise ning majandamis- ja säästmisvõimalusi, elukohaga seonduvaid õigusi ja kohustusi; 7) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 10) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest; 11) teab, millised õigused ja kohustused on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis elades; 12) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral. LÜHIMOODUL RAHVUSVAHELISELE KAITSE SAAJALE Baasmooduli lühimoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas olukordades, kus baasmooduli täismahus läbimine ei ole vajalik või võimalik. Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline kohanemine; 2) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud õigusteave, sh kodakondsuse omandamine; 3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. 5) ülevaade teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste tutvustus); 6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud digipädevused (ID-kaardi kasutamine); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused, eesti keele õpe; 11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne). Kohanemisprogrammi lühimooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa (lühimoodul) läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid; 2) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused, missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; 3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; 4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral; 5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest. BAASMOODUL AJUTISE KAITSESAAJALE Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab ajutise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas. Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline kohanemine; 2) ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal, Eestis seadusliku viibimisega seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning teised Eestis seadusliku elamise alused; 3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. 5) ülevaade teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste tutvustus); 6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud digipädevused (ID-kaardi kasutamine); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused, eesti keele õpe; 11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne). Kohanemisprogrammi ajutise kaitse saajate teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid; 2) teab, millised on ajutise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused ja kust leida vajaduse korral lisateavet, sh omab Eestis seadusliku viibimisega seotud õiguslikku teavet; 3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; 4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral; 5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest; Kultuuriministri 9 juuni 2026. a määruse nr 8 „Kohanemisprogramm” Lisa 7 SISSEELAMISMOODUL Sisseelamismoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas. Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi juhendatud õpet. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti riigi toimimise põhimõtted Eesti riigi ja ühiskonna Lähiajalugu ja selle mõju ühiskonnale alused Ühiskondlikud väärtused ja käitumisnormid Avalikud teenused ja asutused Rahvusvahelise kaitse Rahvusvahelise kaitse taotlemise üldpõhimõtted taotleja õigused ja Taotleja õigused ja kohustused menetluse ajal kohustused Suhtlus riigiasutustega Majutus ja elukeskkond Liikumine ja transport Esmased teenused ja abi Elukorraldus ja Eesti kultuuriruum igapäevaelus igapäevane toimetulek Riigipühad, tähtpäevad ja tavad Toidukultuur Ilmastikuolud ja nendega toimetulek Tervishoiusüsteemi alused Tervis ja heaolu Vaimne tervis ja psühhosotsiaalne tugi Abi otsimise võimalused Laste õigused ja kohustused Haridus ja lastega Haridussüsteemi alused ja väärtustamine seotud teemad Lastega perede toetamine Turvaline käitumine Turvalisus ja Hädaabi ja kriisiolukorrad õiguskord Õiguskaitseasutuste roll Digitaalne Digisuhtluse ja digiteenuste alused toimetulek ja info kättesaadavus Usaldusväärsete infoallikate kasutamine Keeleõppe võimalused Edasised kohanemis- ja lõimumisteenused Kohanemis- ja edasised võimalused Eestis Kogukondlikud, vabatahtlikud tegevused ja tugiteenused Eesti töökultuur Tööelu ja majanduslik Töötamisega seotud õigused ja kohustused toimetulek Tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse riskid ning abi saamise võimalused Rahatarkus ja igapäevane finantstoimetulek SISSEELAMISMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Rahvusvahelise kaitse taotleja sisseelamismooduli läbinud isik: 1) omab ülevaadet Eesti riigi ja ühiskonna toimimise põhialustest, sealhulgas Eesti lähiajaloost ning selle mõjust ühiskondlikele väärtustele, käitumisnormidele ja komberuumile; 2) mõistab Eesti kultuuriruumi ja ühiskondlikke tavasid, sh eestlaste suhtlemiskultuuri, käitumisnorme ja kirjutamata reegleid, riigipühade ja tähtpäevade tähendust ning toidu- ja joogikultuuri eripärasid; 3) teab rahvusvahelise kaitse taotleja õigusi ja kohustusi ning oskab suhelda riigiasutustega ametlikes ja igapäevastes olukordades; 4) omab teadmisi igapäevaseks toimetulekuks vajalike teenuste ja abivõimaluste kohta, sealhulgas ilmastikuoludega toimetulekuks ning Eesti nelja aastaajaga seotud praktilisteks valikuteks (nt sobiv riietus ja liikumine); 5) teab, kust otsida abi tervise-, heaolu- ja turvalisusega seotud küsimustes, sh vaimse heaolu ja kriisiolukordade korral; 6) omab teadmisi laste ja peredega seotud õigustest ning haridus- ja tugiteenuste üldpõhimõtetest, mõistes hariduse väärtustamist Eesti ühiskonnas, koolikohustuse põhimõtteid ning keeleomandamise olulisust kohanemisprotsessis; 7) mõistab Eesti tööelu ja töökultuuri aluspõhimõtteid, sh töökohal kehtivaid käitumisnorme ja ootusi, ametlikku suhtlust, kandideerimise üldloogikat ning eesti keele oskuse rolli tööelus; 8) on teadlik töötamise ja tööõigusega seotud põhimõtetest Eestis, sealhulgas töötamise loa taotlemise korrast, töölepingu sõlmimise nõuetest, töötaja õigustest ja kohustustest, ametliku ja mitteametliku töötamise erinevustest ning tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse riskidest; 9) omab esmaseid teadmisi rahalisest toimetulekust Eestis, sh pangakonto avamise võimalustest ja tingimustest, erinevatest maksevahenditest ning igapäevase hinnataseme üldisest mõistmisest; 10) oskab kasutada usaldusväärseid infoallikaid ja digikanaleid igapäevaelus ja ametlikes toimingutes; 11) on teadlik edasistest kohanemis- ja lõimumisvõimalustest Eestis, sealhulgas keeleõppest, kogukondlikest tegevustest ja tugiteenustest. Kultuuriministri 09. juuni 2026. a määruse nr 8 „Kohanemisprogramm” Lisa 2 DIGIMOODUL Digimooduli eesmärk on toetada uussisserändaja kohanemist Eesti digiriigis ning suurendada tema võimekust kasutada Eestis igapäevaseks toimetulekuks vajalikke digilahendusi, avalikke e-teenuseid ja infosüsteeme. Digimoodul ei keskendu üldiste digipädevuste arendamisele, vaid Eesti digiriigi toimimise, teenuste ja tööriistade tutvustamisele kohanemise eesmärgil. Digimooduli sisu kohandatakse koolitusel osalejate keskmisele digipädevuse tasemele ning käsitletavate teemade ulatus ja keerukus lähtuvad sihtrühma esialgsest tasemest. Sõltumata digimooduli tasemest ja käsitletavatest teemadest on digimooduli läbivaks osaks digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtted, sealhulgas isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas. Eeldatav maht ja vorm: digimooduli maht ja õppevorm sõltuvad digimooduli tasemest. Alg- ja kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud õppes, sealhulgas kontaktõppe või veebipõhise õppe vormis. Edasijõudnute taseme digimoodul viiakse läbi e-õppe vormis. Digimoodul on korraldatud kolmel erineval tasemel, mille maht on järgmine: – algtaset mahuga 19 akadeemilist tundi, – kesktaset mahuga 14 akadeemilist tundi, – edasijõudnute taset mahuga 6 akadeemilist tundi. Uussisserändaja osaleb ühel digimooduli tasemel, mille ta valib oma esialgse digipädevuse enesehinnangu alusel. I. ALGTASEME DIGIMOODUL Digikeskkonnaga kohanemine ja esmane toimetulek Eesti digiriigis Põhieesmärk on anda uussisserändajale esmased teadmised ja oskused ning enesekindlus digiseadmete ning Eesti digiteenuste kasutamisel. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Digiriigi Eesti kui digiriik ja digiteenuste roll igapäevaelus kontseptsioon ja Digioskuste olulisus toimetulekul digipädevuse alused Digimooduli eesmärk ja ülesehitus Arvuti, nutiseadmete ja tahvelarvuti kasutamine Digiseadmed ja Internet ja veebibrauserid interneti kasutamise WiFi ja ühendused alused Info otsimine ja digilahenduste kasutamine (sh otsingumootorid, tõlkerakendused ja tehisintellektil põhinevad lahendused) Paroolide loomise ja kasutamise põhimõtted ning mitmeastmeline autentimine Turvaline Seadmete lukustamine, APP-ide turvalisus ja uuendamine digiseadmete kasutamine Avalike võrkude kasutamise riskid E-posti konto loomine ja kasutamine Digisuhtlus ja Manused ja rämpspost failihaldus Failide ja kaustade loomine, salvestamine ja leidmine Videokoosolekute platvormid Videopõhine Kontode loomine digisuhtlus ja koostöö Koosolekuga liitumine Kaamera, mikrofoni ja vestluse kasutamine Isikukoodi tähendus Digitaalne identiteet E-identiteedi roll ja e-identiteet Digitaalse identiteedi turvalisuse põhimõtted Digiallkiri ja selle õiguslik tähendus Autentimisvahendid ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID ja digiallkiri PIN1, PIN2 ja PUK Praktiline ID-kaardi tarkvara ja brauserite seadistamine autentimine ja seadistamine Autentimise ja digiallkirjastamise praktiline kasutamine Riigiportaal eesti.ee Riigiportaalid ja Sündmusteenus “Eestis kohanemine” ja Settle in Estonia andmed Rahvastikuregistri teenused Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused tervishoiu Hädaabi ja riigiinfotelefon digiteenused Terviseportaal (sh perearst), digiretsept, haigusleht Töötukassa digiteenused Töö ja raha Tööotsing digikeskkonnas Pangakonto avamine Maksu- ja Tolliameti e-teenused Sotsiaal- ja perega Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste teenused seotud Perehüvitised digiteenused Kooli ja lasteaia digiteenused Eluaseme ja Eluaseme otsinguga seotud portaalid liikumise Ühistranspordi (sh rongiliikluse) digiteenused digiteenused Juhilubadega seotud e-teenused Küberhügieen Digivahendid ja Levinumad pettused ja õngitsused küberturvalisus Isikuandmete kaitse Usaldusväärsed riiklikud küberturvalisuse teabeallikad DIGIMOODULI ALGTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Digimooduli algtaseme läbinud isik: 1) oskab kasutada arvutit, nutitelefoni või tahvelarvutit igapäevasteks digitoiminguteks ning mõistab interneti ja veebibrauserite kasutamise põhimõtteid; 2) oskab otsida infot digikeskkonnas ning kasutada tõlke- ja otsinguvahendeid lihtsate igapäevaste vajaduste lahendamiseks; 3) oskab kasutada e-posti digisuhtluseks, sh saata ja vastu võtta kirju, käsitleda manuseid ning eristada ametlikku ja mitteametlikku digisuhtlust; 4) oskab kasutada videokohtumiste ja -tundide platvorme (nt liituda videokoosolekuga, kasutada kaamerat ja mikrofoni ning osaleda vestluses); 5) oskab luua, salvestada ja hallata faile ning kaustu oma seadmes; 6) mõistab isikukoodi ja digitaalse identiteedi rolli Eesti digiriigis; 7) oskab kasutada e-identiteeti ning autentida ja digiallkirjastada lihtsamaid toiminguid ID- kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil; 8) oskab kasutada algtasemel Eesti peamisi e-teenuseid, sh riigiportaali, rahvastikuregistri, Politsei- ja Piirivalveameti ning terviseportaali teenuseid; 9) oskab teha esmaseid digitoiminguid töö, raha ja igapäevaelu korraldamisel, sh kasutada Töötukassa digiteenuseid ning pangandusega seotud e-teenuseid; 10) oskab kasutada digiteenuseid, mis on seotud pere, hariduse, eluaseme ja liikumisega; 11) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid, sh oskab kaitsta oma paroole ja seadmeid, kasutada mitmeastmelist autentimist, eristada levinumaid digipettusi ning tegutseda kahtlaste olukordade korral; 12) teab, kust leida usaldusväärset abi ja teavet digiprobleemide ning küberturvalisuse küsimustes. II. KESKTASEME DIGIMOODUL Igapäevaste e-teenuste iseseisev kasutamine Põhieesmärk on arendada uussisserändaja oskust kasutada iseseisvalt Eesti digiteenuseid igapäevaste eluliste olukordade lahendamisel ning suurendada kindlustunnet digikeskkonnas toimetulekul. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti digiriigi toimimise põhimõtted Digiriigi toimimise Digiteenuste omavaheline seotus loogika Riigi ja isiku vaheline digitaalne suhtlus Digitaalne identiteet ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID teadlik kasutamine igapäevases Autentimise ja digiallkirjastamise eristamine kasutuses Digitaalse identiteedi kasutamine arvutis ja nutiseadmes Levinumad vead ja eksitused e-teenuste kasutamisel Turvaline e-teenuste Autentimise ja digiallkirjastamisega seotud riskid kasutamine Digiturvalisuse põhimõtted igapäevases asjaajamises Terviseportaal ja selle roll Tervishoiu Perearst, digiretsept, haigusleht digiteenused Terviseportaalis kuvatava terviseinfo lugemine ja mõistmine Töötukassa digiteenused ja tööotsing Töö, õppimise ja Töötuna arvelevõtmine ja teenuste kasutamine ametliku suhtluse digiteenused Ametlikud teated, tähtajad ja vastamise kohustus Settle in Estonia roll töö- ja keele õppeinfo leidmisel Pere ja kohaliku Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti teenused omavalitsuse Perehüvitised ja lastega seotud digiteenused digiteenused Kooli- ja lasteaiakoha taotlemise üldpõhimõtted Eluaseme ja Eluaseme otsing ja suhtlus portaalides liikumise Transpordi ja liikumise digiteenused digiteenused Juhilubade ja sõidukitega seotud e-teenused Usaldusväärse teabe leidmine ja hindamine Infootsing ja Ametliku ja mitteametliku info eristamine ametlik digisuhtlus Digisuhtlus riigi ja teenusepakkujatega Küberhügieen Küberturvalisus Eluliste olukordadega seotud pettused igapäevaelus Isikuandmete teadlik jagamine Käitumine kahtluste ja probleemide korral DIGIMOODULI KESKTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED Digimooduli kesktaseme läbinud isik: 1) mõistab Eesti digiriigi toimimise loogikat ning oskab orienteeruda riigi digiteenuste süsteemis; 2) oskab kasutada teadlikult digitaalset identiteeti ning eristada autentimist ja digiallkirjastamist igapäevastes olukordades; 3) oskab kasutada iseseisvalt peamisi Eesti e-teenuseid, sealhulgas tervishoiu-, töö-, pere-, eluaseme- ja liikumisega seotud teenuseid igapäevaelu korraldamisel; 4) oskab suhelda digitaalselt riigiasutuste ja teenusepakkujatega ning mõistab ametlike teadete ja tähtaegade tähendust; 5) oskab kasutada tervishoiu, sotsiaalteenuste ja kohaliku omavalitsuse digiteenuseid eluliste olukordade lahendamiseks; 6) oskab leida, hinnata ja kasutada usaldusväärset teavet digikeskkonnas; 7) oskab lahendada tavapäraseid probleeme e-teenuste kasutamisel ning teab, kust vajaduse korral abi otsida; 8) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid ning oskab vältida levinumaid pettusi igapäevaelus. III. EDASIJÕUDNUTE DIGIMOODUL Digielu teadlik juhtimine Eesti digiriigis Põhieesmärk on anda digikogemusega uussisserändajale põhjalikum ülevaade Eesti digiriigi toimimisest ning toetada tema iseseisvat ja teadlikku toimetulekut Eesti digikeskkonnas, sealhulgas avalike e-teenuste, riigiportaalide ja muude kohanemist toetavate digilahenduste kasutamisel. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti digiriigi areng ja toimimispõhimõtted Eesti digiriik Andmete kasutamise ja korduvkasutuse loogika süvatasandil Riigi andmekogud ja nende roll teenuste pakkumisel ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID kasutamine keerukamates olukordades Digitaalne identiteet Autentimise ja digiallkirjastamise õiguslik tähendus ja õiguslik vastutus Digitehingutega seotud vastutus ja levinumad eksitused Isikuandmete vaatamine ja haldamine riiklikes portaalides (sh eesti.ee ja Riigi põhiandmed ja Settle in Estonia) ametlik digisuhtlus Rahvastikuregistri andmed ja nende mõju teenustele Riigi teavitused, tähtajad ja vastamise kohustus Tervishoiuteenuste kasutamine keerukamates olukordades Tervise ja tööga Töötukassa ja tööeluga seotud digiteenused seotud digiteenused Maksustamise ja ametliku asjaajamise digiteenused Panganduse ja makseteenuste teadlik kasutamine Raha ja maksud Maksu- ja Tolliameti e-teenused ja ametlik kirjavahetus digikeskkonnas Levinumad vead ja riskid rahaasjade digitaalsel ajamisel Pere-, eluaseme- ja Pere ja lastega seotud digiteenused liikumise Eluaseme ja elukorraldusega seotud e-teenused digiteenused Liikumise, juhilubade ja sõidukitega seotud digiteenused Digitaalsed Digivahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine tööriistad ja Tehisintellektil põhinevad tööriistad igapäevaelus digikäitumine Digijälje ja digikäitumise teadlik juhtimine Küberhügieen Küberturvalisus ja Keerukamad pettused ja ohud digikeskkonnas riskide ennetamine Isikuandmete ja digitaalse vara kaitse Käitumine turvaintsidentide ja rikkumiste korral DIGIMOODULI EDASIJÕUDNUTE TASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED Digimooduli edasijõudnute taseme läbinud isik: 1) mõistab Eesti digiriigi toimimist süvatasandil ning oskab hinnata andmete ja digiteenuste omavahelist seotust; 2) oskab kasutada digitaalset identiteeti ja digiallkirja teadlikult ning mõistab nendega seotud õiguslikku vastutust; 3) oskab iseseisvalt lahendada keerukamaid elulisi olukordi Eesti e-teenuste abil, sh töö, tervise, pere ja rahaasjade korraldamisel; 4) oskab hallata ja kontrollida oma isikuandmeid riiklikes infosüsteemides ning mõistab nende mõju teenuste kasutamisele; 5) oskab kasutada Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa ja teiste asutuste digiteenuseid ametlikuks asjaajamiseks; 6) oskab kasutada digitaalseid tööriistu, sh tehisintellektil põhinevaid lahendusi, eesmärgipäraselt ja vastutustundlikult; 7) juhib teadlikult oma digikäitumist ja digijälge; 8) oskab ennetada küberturvalisuse riske ning tegutseda turvaintsidentide või kahtlaste olukordade korral; 9) oskab iseseisvalt täiendada oma teadmisi ja oskusi Eesti digikeskkonnas toimetulekuks.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel