Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 02.04.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 75-25/289814 Riigihange: „Iluaianduslikud tööd Pärnu linnas ja Paikuse osavallas 2025 ja 2026 aastal“ (viitenumber 289814) Vaidlustaja: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ Registrikood 16314158 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaat Klen Teder Advokaadibüroo NOVE OÜ e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Pärnu Linnavalitsus Registrikood 75000064 e-post [email protected] Hankija esindaja: Linnamajanduseosakonna juhataja Karmo Näkk e-post [email protected]; [email protected] Kolmas isik I: Tallinna Kommunaalteenused OÜ Registrikood 14371473 e-post [email protected] Kolmas isik II: OÜ Oore Aiand (Ühispakkuja) Registrikood 12856769 e-post [email protected] Kolmas isik III: Tori Lilleaed OÜ (Ühispakkuja) Registrikood 11939944 e-post [email protected]  NOVE - 2/4 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 75-25/289814: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus Pärnu Linnavalitsuse („Hankija“) riigihankes „Iluaianduslikud tööd Pärnu linnas ja Paikuse osavallas 2025 ja 2026 aastal“ (viitenumber 289814) vastu võetud otsuste peale jätta Vaidlustaja hanke osades nr 1 ja 2 kvalifitseerimata ning tunnistada hanke osas nr 1 edukaks Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumus ja hanke osas nr 2 edukaks ühispakkujate OÜ Oore Aiand ja Tori Lilleaed OÜ pakkumus. 2. 27.03.2025 esitas Hankija vastuse vaidlustusele („Hankija vastus“), paludes jätta vaidlustus rahuldamata. 3. 28.03.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 02.04.2025 (k.a) täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks, sh oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja, arvestades Hankija vastuses tooduga, oma täiendavad seisukohad. Samuti esitab Vaidlustaja oma menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED HANKIJALE 5. Vaidlustaja on Hankija vastuses esitatu valguses jätkuvalt veendumusel, et vaidlustatud Hankija otsused on õigusvastased ja tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde ning ei pea menetlusökonoomia huvides otstarbekaks neid siinkohal korrata. 6. Küll esitab Vaidlustaja vastuargumendid Hankija vastuses väljendatud seisukohtadele. (A) Hankija ei saa kvalifitseerimise tingimuses nõuda, et referentsleping oleks lõppenud 7. Hankija viitab oma vastuses riigihanke alusdokumente koondava dokumendi pealkirjaga „Riigihanke alusdokumendid“ („RHAD koonddokument“) punktile 4.3.1 ja väidab, et hoolimata tõsiasjast, et selles punktis kehtestatud tingimus on seatud riigihangete seaduse („RHS“) § 101 lg 1 p 2 alusel, ei tule seda mõista viidatud sätte tähenduses. Hankija leiab seega sisuliselt, et tal on õigus kehtestada hanke alusdokumentides, täpsemalt kvalifitseerimise tingimuste seas tingimusi ja nõudeid, mis on otseselt vastuolus RHSi sätetele nii VAKO kui ka kohtute praktikas antud tõlgendusega. Selline arusaam on üheselt väär. 8. On väga tõenäoline, et Hankija lihtsalt ei mõistnud RHAD koonddokumendi punktis 4.3.1 sätestatud tingimust kehtestades ja hiljem Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsust tehes enda eksimust. Seda seisukohta kinnitab muu hulgas ka RHAD koonddokumendi punkti 4.3.1 sõnastus ise. Nimelt, kui vaadelda viidatud punkti tervikuna, siis on selge, et Hankija, kasutades selles läbisegi nii väljendit „täidetud“ kui „lõpule viinud“, mitte ei kitsendanud RHS § 101 lg 1 p-le 2 antud tõlgendust teadlikult, vaid ta kas (i) tegi lihtsalt keelelise apsaka või (ii) mõistabki selles sättes kasutatud sõna „täidetud“ ekslikult nii, et see tähendab, et leping peab olema lõppenud. 9. Lähtudes lisaks seaduskonformsest tõlgendamisest1, ei saanud Hankija tahe eelduslikult olla suunatud ebaseadusliku hanketingimuse kehtestamisele. (Hankija saab selle eelduse vaidlustusmenetluses kummutada, avaldades, et ta soovis kehtestada ja kehtestaski RHS-ga vastuolus oleva tingimuse.) Vastavalt tuleks kahtluse korral eelistada hanketingimuse sellist tõlgendust, mis on kooskõlas RHS-iga, sellele, mis RHS-iga kooskõlas ei ole. 1 Vaidlustaja on selle analoogia korras tuletanud Riigikohtu rakendatavast põhiseaduskonformse tõlgendamise doktriinist, mille järgi tuleb õigusakti erinevate tõlgendusvõimaluste puhul eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole – vt nt RKHKo 3-3-1-29-07, p 12; RKPJKm 19.05.2009, 3-4-1-1-09, p 19; RKKKo 3-1-1-100-10, p 11.  NOVE - 3/4 - 10. Vaidlustaja lähtus oma pakkumust tehes RHS § 101 lg 1 p-s 2 kasutatud sõna „täidetud“ väljakujunenud tõlgendusest, mille kohaselt ei saa hankija nõuda, et referentsleping oleks lõppenud. Heas usus tegutsenud Vaidlustaja ei osanud ega pidanudki oskama aimata, et Hankija tõlgendab RHS § 101 lg 1 p 2 viisil, mis lubab tal RHAD koonddokumendi punktis 4.3.1 kehtestada kvalifitseerimise tingimuse, mis on vastuolus sellele sättele VAKO ja kohtute poolt antud kehtiva ning õiguspärase tõlgendusega. – Alternatiivkäsitlus: Vaidlustaja vaidlustab RHAD koonddokumendi p 4.3.1 õiguspärasuse 11. Alternatiivse käsitluse korras – kui VAKO peaks eelnevast hoolimata leidma, et RHAD koonddokumendi p-s 4.3.1 ongi Hankija kehtestanud nõude, et referentsleping oleks lõppenud – leiab Vaidlustaja, et tal on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt õigus vaidlustada niisuguse sisuga hanketingimust ka pärast pakkumuste esitamist hankeotsuse üle käivas vaidluses. 12. Euroopa Kohus on eVigilo lahendis otsustanud, et kui hankija omistab hankemenetluse käigus hanketingimusele üllatusliku tõlgenduse, mida pakkuja ei saanud mõistlikult ette näha, siis erandkorras peab kaebaja saama püstitada küsimuse selle hanketingimuse õiguspärasusest ka pärast hankedokumentide vaidlustamiseks ette nähtud tähtaega, enda suhtes tehtud hankeotsuse vaidlustamise raames.2 Sellist võimalust on jaatanud ka VAKO.3 13. Kordamata ülal esitatud argumente, ei saanud Vaidlustaja mõistlikult ette näha, et Hankija annab RHAD koonddokumendi p-le 4.3.1 sellise sisu nagu ta andis. Keskmine mõistlik pakkuja, kelleks peab end ka Vaidlustaja, ei saanud eeldada, et Hankija on soovinud kehtestada seadusega vastuolus oleva tingimuse. 14. Neil põhjustel peab Vaidlustajal olema õigus esitada RHAD koonddokumendi p-le 4.3.1 selles vaidlustusmenetluses õigusvastasuse vastuväide. Kui VAKO sellega nõustub, siis tuleks RHAD koonddokumendi p 4.3.1 osas, milles see nõuab referentslepingu lõppemist, lugeda selles vaidlustusmenetluses ja Vaidlustaja suhtes kohaldamatuks. RHS § 81 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu ei saa VAKO hankemenetluse praeguses faasis Hankijat enam kohustada RHAD muutma. 15. RHAD koonddokumendi p 4.3.1 probleemses osas kohaldamata jätmine tähendaks, et viidatud alust Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks ei eksisteeri ning asjaomane otsus on järelikult õigusvastane. (B) Hankija on rikkunud uurimiskohustust 16. Hankija vastuses ei ole üldse käsitletud ega ammugi ümber lükatud Vaidlustaja etteheiteid seoses Hankija poolt uurimiskohustuse rikkumisega. Selle asemel on Hankija piirdunud pelga ja alusetu väitega, et Vaidlustaja oleks justkui ise hankelepingu mittenõuetekohast täitmist tunnistanud. Vaidlustaja aga ei ole kõnealust lepingut rikkunud ega Viimsi Vallavalitsuse väidetavat rikkumist seoses puude hukkumisega, mille eest lasus vastutus teisel isikul, kuidagi omaks võtnud. Vaidlustaja on seda vaidlustuses üheselt tõendanud. 17. Lisaks pisendab Hankija põhjendamatult selle asjaolu tõendusväärtust, et Viimsi Vallavalitsus ei ole pidanud vajalikuks esitada kõnealuse lepinguga seotud väidetava (ent tõendamata) rikkumise kohta riigihangete registrile RHS § 83 lg 71 alusel nõutavat teavet. On selge, et rikkumiskande tegemiseks vajalikku alust ehk rikkumist kui sellist, mille eest oleks rakendatud õiguskaitsevahendit, käsitletavas hankes ei esinenud. Pooltevahelistele õiguslikele suhetele tagantjärgi subjektiivsete negatiivsete hinnangute andmine Viimsi Vallavalitsuse kui hankija poolt on selgelt pahatahtlik ja alusetu. Samamoodi on põhjendamatu see, et Hankija ei ole enne otsuse tegemist täitnud kõikide oluliste asjaolude väljaselgitamiseks nõutavat uurimiskohustust. 2 EKo C-538/13: eVigilo, p 53–55. 3 Nt VAKOo 22-21/223360, p 15; 136-23/254499, p 21.1 ja 21.3.  NOVE - 4/4 - 18. Hankija vastuse punktis 17 viidatud VAKO lahendis esitatud seisukoht, et selgitusi tuleb hankijal küsida siis, kui see on otsuse tegemiseks vajalik, ei ole Hankija väidete kinnitamiseks praegusel juhul asjakohane, sest viidatud vaidlustusasjas tugines hankija pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsust tehes jõustunud kohtuotsusele, milles leiti, et vaidlustaja oli lepingut rikkunud ja temaga lepingu ülesütlemine oli õiguspärane. Pigem kinnitab viidatud VAKO lahend just seda, et praegusel juhul oleks Hankija justnimelt pidanud Vaidlustajalt selgitusi küsima, kuna puudusid kindlad tõendid (nagu näiteks jõustunud kohtuotsus), millele oma otsus rajada. Teisisõnu oli selgituste küsimine Vaidlustajalt vajalik otsuse tegemiseks viidatud VAKO lahendi tähenduses. 19. Kuivõrd Hankija ei esita ühtegi sisulist selgitust ega põhjendust, miks ta otsustas Vaidlustaja seisukohta mitte ära kuulata, rikkus ta raskelt uurimiskohustust. Uurimiskohustuse range järgimine on iseäranis oluline olukorras, kus hankija teeb pakkuja suhtes otsuse, mille tagajärjel pakkuja hankemenetluses enam ei osale. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 20. Kuivõrd Vaidlustaja taotles oma 21.03.2025 vaidlustuses, et VAKO mõistaks tema menetluskulud välja Hankijalt, esitab Vaidlustaja käesolevaga enda menetluskulude nimekirja. 21. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 3146,67 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 640 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 2506,67 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis on esitatud lisatud ajaaruandes. Vandeadvokaat Mart Parindi töö tunnihind on olnud 215 eurot käibemaksuta ja advokaat Klen Tederil 180 eurot käibemaksuta. 22. Kokkuvõttes taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud kogusummas 3146,67 eurot. Vaidlustaja taotleb enda esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.4 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Parind Klen Teder Vandeadvokaat Advokaat Lisa: advokaadibüroo ajaaruanne. 4 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.