Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum asutajate otsus

Allkirjastatud digitaalselt SIHTASUTUSE EESTI TERVISHOIU MUUSEUM ASUTAJATE OTSUS Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja Tallinna Tehnikaülikool, keda esindab rektor Tiit Land, otsustavad sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 12 alusel: 1. Muuta Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum põhikirja (edaspidi põhikiri) alljärgnevalt: 1.1. muuta põhikirja punkti 2.1.1 ja sõnastada see järgnevalt: „2.1.1. pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult tervise-, tervisetehnoloogia ja keskkonna alaseid teadmisi;“; 1.2. muuta põhikirja punkti 2.1.2 ja sõnastada see järgnevalt: „2.1.2. korraldada punktis 2.1.1 nimetatud valdkondades töötubasid, kursuseid ja muid üritusi elukaare üleselt igas vanuses õppijatele;“; 1.3. täiendada põhikirja punkti 2.1.4 pärast sõna „tervislikust“ sõnadega „ja keskkonnahoidlikust“; 1.4. jätta põhikirja punktist 5.4 välja lauseosa „kellest üks määratakse rahandusministri ja kuni kaks kultuuriministri ettepanekul“; 1.5. muuta põhikirja punkti 5.10.9.1 ja sõnastada see järgnevalt: „5.10.9.1. nõukogu koosoleku protokolli koopia ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;“; 1.6. jätta põhikirja punktis 5.10.9.2 välja sõnad „samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele“; 1.7. muuta põhikirja punkti 9.6 ja sõnastada see järgnevalt: „9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.“; 1.8. muuda põhikirja punkti 10.4 teist lauset ja sõnastada see järgnevalt: „Sihtasutuse asutajatele esitatakse täiendavalt ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“; Allkirjastatud digitaalselt 1.9. muuta põhikirja punkti 10.6.1 ja sõnastada see järgnevalt: „10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.“; 1.10. muuta põhikirja punkti 10.6.2 ja sõnastada see järgnevalt: „10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud sihtasutuse kõigi asutajatega ning riigi asutajaõiguste teostaja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust.“; 1.11. lisada põhikirja punkt 10.6.3 järgmises sõnastuses: „10.6.3. Asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.“. 2. Võttes arvesse otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud). 3. Sihtasutuse juhatusel esitada asutajate otsus ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. 4. Otsus jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Tiit Land  SIHTASUTUSE EESTI TERVISHOIU MUUSEUM PÕHIKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum (edaspidi sihtasutus). 1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik. 1.3. Sihtasutuse asutajad on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool, kelle nimel teostab asutajaõigusi rektor. 1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes. 1.5. Sihtasutusel on iseseisev eelarve. 1.6. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu. 2. EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMINE 2.1. Sihtasutuse eesmärgid on: 2.1.1. pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult tervise-, tervisetehnoloogia ja keskkonna alaseid teadmisi; 2.1.2. korraldada punktis 2.1.1 nimetatud valdkondades töötubasid, kursuseid ja muid üritusi elukaare üleselt igas vanuses õppijatele; 2.1.3. talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit; 2.1.4. kujundada väärtushinnanguid tervislikust ja keskkonnahoidlikust eluviisist. 2.2. Eesmärkide saavutamiseks sihtasutus: 2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub nende kaudu eesmärkidele vastavaid teenuseid; 2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogusid, tagab nende läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja restaureerimise; 2.2.3. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, katalooge ning muid sihtasutuse eesmärkidele vastavaid väljaandeid; 2.2.4. korraldab elukestvat koolitust, õppereise, ekskursioone, loenguid, kursusi, muuseumitunde jm haridustegevust sihtasutuse eesmärkidele vastavates valdkondades; 2.2.5. korraldab näitusi, kontserte, etendusi, festivale, tähtpäevade tähistamisi ja muid kultuurisündmusi; 2.2.6. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid; 2.2.7. aitab kaasa eri- ja huvialaühenduste tegevusele tervishoiu- ja tervise edendamise valdkonnas; 2.2.8. teeb koostööd teiste muuseumide ja muude institutsioonidega Eestis ja välismaal; 2.2.9. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks. 2.3. Sihtasutus arvestab teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses. 3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED 3.1. Sihtasutusel on õigus: 3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus; 3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste 1  isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega koostöösidemeid, astuda nõukogu otsuse alusel välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulundusühingu liikmeks; 3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi; 3.1.4. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks; 3.1.5. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja inventari rendi- ja turismiteenuseid; 3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel; 3.1.7. osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärkide saavutamisega ning seda üksnes asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel; 3.1.8. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke toiminguid. 4. JUHTIMINE 4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. 4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.2.3. kellel on ärikeeld; 4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses. 5. NÕUKOGU 5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, kinnitab arengukava, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. 5.2. Nõukogul on neli kuni viis liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse üle järelevalve teostamisel. 5.3. Asutajad määravad nõukogu liikmed neljaks aastaks. 5.4. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti Vabariik määrab kuni kolm liiget ja Tallinna Tehnikaülikool määrab kaks liiget. 5.5. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade jaotuse kohaselt asutajate vahel. 5.6. Asutaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. 2 5.7. Nõukogu pädevuses on: 5.7.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine; 5.7.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani ja tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine; 5.7.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; 5.7.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine; 5.7.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine; 5.7.6. nõukogu töökorra kehtestamine; 5.7.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes puudub regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel. 5.7.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine; 5.7.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid; 5.7.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine; 5.7.11. juhatuse liikmele tulemustasu ja selle suuruse määramine; 5.7.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega; 5.7.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 5.7.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel; 5.7.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. 5.8. Nõuded nõukogu liikmele 5.8.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 5.8.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus; 5.8.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga; 5.8.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 5.9. Nõukogu liikme tasustamine 5.9.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määravad tasu asutajad ühiselt. 5.9.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 5.9.3. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktist 5.10.9. tulenevaid kohustusi, võivad asutajad otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei 3  täidetud. 5.9.4. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 5.9.5. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut. 5.9.6. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud. 5.10. Nõukogu töökorraldus 5.10.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe eemalviibimisel nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. 5.10.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses näidatud korras. 5.10.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse kalendripäeva enne koosoleku toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku päevakord. 5.10.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 5.10.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. 5.10.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest. 5.10.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 5.10.8. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 5.10.9. Nõukogu esimees peab asutajatele ja rahandusministrile esitama: 5.10.9.1. nõukogu koosoleku protokolli koopia ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 5.10.9.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 5.10.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele. 6. JUHATUS 6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust. 6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu. 6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest. 4 6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat. 6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. 6.51. Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu sihtasutuse asutajate nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. 6.52. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse ette nõukogu töökorras. 6.6. Juhatuse pädevuses on: 6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine; 6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teatamine; 6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine; 6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise või laenude andmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt kehtestatud; 6.6.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine; 6.6.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine; 6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine. 6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid, mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on nimetatud põhikirja punktis 5.7.13. 6.8. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega. 6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 6.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 5 6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 7. STRUKTUUR 7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul. 8. ARENGUKAVA 8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks. 8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. 8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajatele. 9. VARA JA SELLE MAJANDAMINE NING EELARVE 9.1. Sihtasutuse vara moodustavad: 9.1.1. asutajate poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara; 9.1.2. eraldised riigieelarvest vastavalt eelarveaasta riigieelarve seadusele; 9.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused; 9.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest; 9.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms; 9.1.6. sihtasutuse osalusel asutatud juriidiliste isikute jaotamisele kuuluv puhaskasumi osa; 9.1.7. tulu tehingutest vallas- ja kinnisvaraga; 9.1.8. tulu meenete müügist; 9.1.9. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid. 9.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust kontrollib audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige. 9.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut. 9.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega lubatud piirides. 9.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu ega taga laene asutajatele, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 9.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis. 9.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise 6  aluseks. 10. ARUANDLUS JA KONTROLL 10.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest. 10.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla juhatuse liige. 10.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Sihtasutuse asutajatele esitatakse täiendavalt ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.10 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu. 10.5. Audiitor 10.5.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu. 10.5.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 10.6. Siseaudiitor 10.6.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees. 10.6.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud sihtasutuse kõigi asutajatega ning riigi asutajaõiguste teostaja võimaldab nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust. 10.6.3. Asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega. 11. PÕHIKIRJA MUUTMINE 11.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki. 11.2. Põhikirja võivad muuta asutajad kokkuleppel. 12. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE 12.1. Ühinemine ja jagunemine 12.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma riigi nõusolekuta. 7 12.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks või ühineda teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.1.3. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingus ning asutada teisi sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel seaduses sätestatud korras. 12.2. Lõpetamine 12.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutajate- või kohtuotsusega. 12.2.2. Sihtasutus lõpetatakse riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma riigi nõusolekuta. 12.2.3. Sihtasutus lõpetatakse asutajate otsusel järgmistel põhjustel: 12.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule saadetud kirjalikele hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta jooksul korduv; 12.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne; 12.2.3.3. muudel seaduses sätestatud juhtudel. 12.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel lepivad asutajad kokku, kellele ja millises ulatuses antakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist üle allesjäänud vara. Kokkuleppe mittesaavutamisel jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vara suurusest. 8