SA Kutsekoda 2024. aasta majandusaasta aruanne, audiitori otsus ja ülevaade nõukogu tegevusest

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Kutsekoda registrikood: 90006414 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, postiaadress: Mustamäe tee 16 postisihtnumber: 10617 telefon: +372 6791700 faks: +372 6791701 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.kutsekoda.ee Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 18 Bilanss 18 Tulemiaruanne 19 Raamatupidamise aastaaruande lisad 20 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 21 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 23 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 6 Annetused ja toetused 25 Lisa 7 Tulu ettevõtlusest 25 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 25 Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused 26 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 26 Lisa 11 Tööjõukulud 26 Lisa 12 Kasutusrent 27 Lisa 13 Seotud osapooled 27 Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid 27 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2 Üldandmed Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi SA) on Eesti Vabariigi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni poolt 31.08.2001 asutatud eraõiguslik juriidiline isik. SA tegevuse eesmärk on: • ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasa aitamine; • Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustuse saavutamiseks eelduste loomine. Põhikirjalised ülesanded Oma eesmärgi saavutamiseks SA: a) arendab ja rakendab kutsesüsteemi; b) korraldab ja koordineerib kutsenõukogude tegevust ning kutsenõukogude vahelist koostööd; c) korraldab koordinatsioonikogu tegevust; d) moodustab koordinatsioonikogu kinnitatud nimetuste ja moodustamise põhimõtete alusel valdkondlikud ekspertkogud ning korraldab nende tegevust; e) töötab välja ja kinnitab kutsesüsteemiga seotud dokumendivormid ja näidised; f) korraldab haldusjärelevalvet kutset andvate organite kutse andmise tegevuse üle; g) töötab välja ja kinnitab kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimise korra; h) peab vastutava töötleja tellimusel volitatud töötlejana riiklikku kutseregistrit; i) korraldab kutsesüsteemi kohta nõustamist ja koolitust; j) tutvustab Eesti kutsesüsteemi riigi sees ja rahvusvaheliselt, luues eeldused kutsete vastastikuseks võrdlemiseks; k) korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja uuendamist kutsenõukogude otsuste alusel; l) arendab ja kinnitab kutsestandardite koostamise ja kutse andmise ühtse metoodika; m) töötab välja kutsetunnistuste lisad; n) korraldab tehniliselt kutsetunnistuste väljaandmist; o) korraldab Europassi Keskuse tööd; p) täidab muid Kutseseaduses ja halduslepingus sätestatud ülesandeid. SA tegevuse finantseerimine SA tegevust finantseeritakse järgmistest allikatest: 1. Riigieelarvest vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja SA vahelise halduslepingu (digiallkirjastatud 10.12.2018) alusel sõlmitud Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingule (digiallkirjastatud 29.12.23, sh Europassi Keskuse, EQF rakendamise riikliku koordinatsioonikeskuse (NCP) ja Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi Eesti keskuse (EPALE) tegevuseks. 2. Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjadele (16.11.2022 nr 1.1 2/22/314) 3. Euroopa Komisjonist vastavalt Euroopa Komisjoni ja SA vahelistele lepingutele. SA tegevuse juhtimine Seisuga 31.12.2024 juhib SA tegevust 7-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus. Nõukogu kavandab SA tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet SA ja juhatuse tegevuse üle. Nõukogusse kuulusid perioodil 01.01 – 31.12.2024 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. 2024. aastal nõukogu liikmetele tasu ei makstud. SA juhatus tegeleb SA juhtimise ja esindamisega. 2024. aastal oli juhatus üheliikmeline ja juhatuse liige on Tiia Randma. Olulisemad tulemused tegevussuundade vaates Kutsesüsteemi haldamine 2024. aasta ülesanded kutsesüsteemi haldamisel tulenesid SA tegevuseesmärkidest ja on kajastatud Haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus (digiallkirjastatud 29.12.2023). Kutsenõukogud 2024. aastal korraldas SA 14 kutsenõukogu tegevust. Korraldati 49 kutsenõukogu koosolekut, neist 28 olid korralised koosolekud ja 21 viidi läbi kirjaliku hääletusena. Ülevaade kutsenõukogude koosolekutel vastu võetud otsustest ja olulisematest aruteludest on leitav Kutsekoja kutseseadusest tulenevate ülesannete täitmise ülevaatest lk 3-23. Kutsenõukogu esimeeste kogu peamine ülesanne on hinnata kutsestandardi kvalifikatsiooniraamistikku sobivust. Kutsenõukogu esimeeste kogul on vastavalt kutsenõukogude arvule 14 liiget. Kutsenõukogu esimeeste kogu koosolekuid korraldatakse vastavalt vajadusele. 2024. aastal toimus kolm KN esimeeste kogu sündmust: 1. Kutsenõukogude esimeeste kogu kirjalik hääletus tähtajaga 27.02.2024. Otsustati: Kinnitada tantsuspetsialisti kutsestandardi paigutumine EKR-i 4. tasemele ning vanemvetelpäästja kutsestandardi paigutumine EKR tasemele 4. 2. Kutsenõukogude esimeeste kogu koosolek 17.04.2024. Teema: Kutsekoda ja HTM tutvustasid kutsesüsteemi reformi plaane ja tööjärge ning kogusid kutsenõukogu esimeeste arvamusi ja seisukohti uuenduste võtmeprotsesside kohta. Ülevaade kokkuvõtvas artiklis. 3. Kutsenõukogude Esimeeste Kogu kirjalik hääletus tähtajaga 17.10.2024. Otsustati: kinnitada disaineri kutsestandardi paigutumine EKR-i 6., 7., ja 8. tasemele. 2 Kutsestandardid Kutsestandard on tänase kutsesüsteemi keskne „ehituskivi“, olles aluseks nii kutsehariduse, kõrghariduse ja täienduskoolituse õppekavade koostamisele kui kutse andmisele. Seisuga 01.01.2025 kehtib 534 kutsestandardit 90 kutsealale. 2024. aastal kinnitati 196 kutsestandardit, millest uusi kutsestandardeid 2, uuendati 104 ja pikendati 92. Aastal 2024 esitati seitse ettepanekut uute kutsestandardite koostamiseks. Ülevaade ettepanekutest ja nende menetlemise seisust on esitatud tabelis 4, lk 25-28. Uuendatud kutsestandardid on täiendatud muuhulgas digioskuste, üldoskuste ja tulevikuoskustega, võttes muuhulgas sisendit OSKA uuringutest. Viimati kinnitatud kutsestandardid on leitavad Kutsekoja veebis. Kutse andmine Kutse andja konkursid Kutseseaduse kohaselt leitakse kutse andja avaliku konkursiga (§ 10 lg 1). Õppeasutusele võib anda kutse andja õiguse oma kooli lõpetajatele kutse andmiseks konkursita. Konkursita kutse andja võib kutseid anda üksnes oma kooli õppuritele. Õppeasutusele antakse kutse andja õigus kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud. Seisuga 31.12.2024 tegutseb 105 kutse andjat ja 24 koolilõpu kutset andvat õppeasutust. 2024. aastal viidi läbi 25 kutse andja avalikku konkurssi ja valiti 22 kutse andjat. Kolm konkurssi tunnistati luhtunuks. Täpsem info selle kohta, milliste kutsete osas ja millistele kutse andjatele õigused anti ja millised aruteluteemad kutsenõukogudes konkursside käigus üles kerkisid on leitav lk. 31-40. Kõik konkursiteated on leitavad Kutsekoja veebis. Kutse andjate tegevus Aktiivselt tegutseb ja kutsetunnistusi väljastab 105 konkursiga õigused saanud kutse andjat. Konkursita õigused saanud kutse andjana tegutseb 24 kutse- ja kõrgkooli (valida tüüp: „koolilõpu kutse andja“ Kutsekoja juures tegutseb 14 kutsekomisjoni (ärierialad, erakorralise meditsiini tehnik, ergonoom ja tööhügieenik, hambaraviassistent, kujundaja, muusika erialad, sterilisatsioonitehnik, telekommunikatsiooni kutsed ning toiduainete tootmise ja töötlemise kutsed, väikelaeva ehitus ja podoloog, keemiaprotsesside operaator, biogaasijaama operaator ja tootmisjuht). Uuendati Väikekettevõtja, tase 5, Ärikorralduse spetsialist, tase 5 ning Erakorralise meditsiini tehnik, tase 5 kutseeksami materjalid. Täpsem info kutsekoja juures tegutsevate kutsekomisjonide kohta on leitav lk.40-42. Kutsete väljastamine 2024. aastal väljastati ligi 16 500 kutsetunnistust (neist 10 875 töömaailma taotlejatele ja 5 578 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile), 1 006 osakutsetunnistust (neist 797 töömaailma taotlejale ja 209 kutseõppe tasemeõppe lõpetajaile) ja 2 431 koolilõpudokumendile kantud kutset (neist 1503 kõrgkooli lõpetajaile ja 928 kutseõppe lõpetajaile). 3 Seisuga 15.01.2025 on kokku väljastatud ligi 216 700 kutsetunnistust, neist kehtib 134 475. Osakutsetunnistuse on väljastatud 11 778 ja koolilõpudokumendile on kantud 18 360 kutset. Kutseõppe lõpetajate kutseeksamid on läbiviidud ja kutseeksameid on arendatud ning kulud on kaetud vastavalt haridusministri määrusele ning Kutsekoja ja kutse andjate vahel sõlmitud lepingutele. 2024. aastal toimus 32 kutseõppeasutuses kokku 742 kutseeksamit. Kutset taotles 7699 kutseõppe lõpetajat, eksamil osales 7512, osalenutest sooritas eksami 6634 õppurit. Kutseõppe lõpus kutseeksami edukalt sooritanute osakaal 2024. aastal oli 87%. Täpsemalt kutseõppe lõpetajate kutseeksamitest saab lugeda lk 43-48 ning statistilisest ülevaatest. Kutse andmise kvaliteedihindamine ja järelevalve Kutseandjate aruandlus Kutse andjaid oli aastal 2023 kokku 105, neist 3 – Eesti Plastitööstuse Liit, Eesti Autoinseneride Liit ja Eesti Laborimeditsiini Ühing 2023. aastal kutseid ei väljastanud (2,8% kõigist kutse andjatest). Joonis 1. Kutset mitte väljastavate kutse andjate osakaal kõigist kutse andjatest aastatel 2019-2023 Kutse andjate osakaal kõigist kutse andjatest, kes ei väljasta kutseid 2019-2023 5% 5% 5% 5% 4% 4% 4% 4% 3% 3% 3% 2% 2% 1% 1% 0% 2019 2020 2021 2022 2023 Koostatud on kokkuvõte kutse andjate 2023. aasta tegevusaruannetest. Lühidalt võiks laialt levinud hea praktikana välja tuua, et lõviosa kutseandjatest arendab regulaarselt kutse andmisega seotud tegevusi ja protsesse ning teeb koostööd kutse- ja kõrgkoolidega. Kutse andjate kvaliteedihindamine Kutse andjate kvaliteedihindamise meetoditeks on kutseeksamite hindamisprotsessi, hindamismeetodite, ressursikasutuse analüüsimine ning ettepanekute tegemine eksamite kvaliteedi parandamiseks ja ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Kogutud teabe eesmärk on võimalikult hästi nõustada kutse andjat kutse andmist puudutavates küsimustes ning teha ettepanekuid kutse andmise protsessi parendamiseks ja edasiseks arendustööks. 2024. aastal hindas Kutsekoda nii kutseõppe lõpetajatele kui ka töömaailma kutse taotlejatele korraldatud kutseeksamite kvaliteeti. 4 Välja on töötatud töömaailma (Vaatlusleht 2) ja kutseõppe tasemeõppe lõpetajate (Vaatlusleht 1) kutseeksami vaatluslehed. Kutseregistri andmetel (seisuga 31.12.2024) tegutseb 105 konkursiga valitud kutse andjat ja 24 koolilõpu kutset andvat õppeasutust. 2024. aastal hinnati 11 kutse andja kutseeksamite kvaliteeti. Kokku vaadeldi 17 eksamit, millest 4 olid koolilõpu eksamid (edaspidi KLK), 12 olid töömaailma taotlejate eksamid (edaspidi TM) ning 1 kooli kui kutse andja eksam (edaspidi KLKA). Haldusjärelevalve 2024. aastal jätkusid haldusjärelevalve menetluse järeltegevused Eesti Õpetajate Liidu kutse andmise tegevuse üle. 2023. aastal koostati ja esitati Hariduse kutsenõukogule Eesti Õpetajate Liidu haldusjärelevalve järelhindamise lõpphinnang: https://gofile.me/7jShA/rc1LCK4YT. Arvestades järelhindamise tulemusi jätkus 2024. aastal kutse andja nõustamine ning tema tegevuse kehtiva õigusega paremasse kooskõlla viimine. Kutse andjaga kohtuti 11. jaanuaril 2024 nõustamiseks ja 21. märtsil 2024, veendumaks, et kutse andja on Kutsekoja soovitusi järginud. Aasta vältel toimusid telefoninõustamised ja kutse andjate kovisioonid, mille sisukust kutse andja väga hindas. Seega saab 2024. aasta tegevuste tulemusel öelda, et kutse andja on oma tegevuses esinenud puudused kõrvaldanud ja viinud tegevuse kooskõlla kehtiva õigusega. Kutse andjate teavitus- ja nõustamisüritused Kutsekoda jätkas 2024. aastal kutse andjate mõttekodadega, korraldas oskuste hindamist toetavaid koolitusi ning kutsesüsteemi uuendusi ja kutseregistri töömaailma kutseandjatele mõeldud halduskeskkonna arendust tutvustavaid infotunde. Kutse andjate mõttekojad toimusid I poolaastal veebikohtumistena. Eesmärk oli jagada üksteisega kogemusi ning üksteiselt õppida. Kutse andjate aastaaruannetest selgus, et mõttekodade formaat on hästi vastu võetud ning sellest on saadud oodatud kasu. Mõttekodades osaleb keskmiselt 50 kutse andja esindajat igal korral. Kokkuvõttev artikkel mõttekodade kohta on loetav SIIT Teisel poolaastal toimus kahepäevane kutse andjate mõttekoja väljasõidu seminar, mis võeti osalenute poolt väga hästi vastu. Väljasõidu esimesel päeval mängiti läbi kogu kutse andmisega seonduv: - oskuste ja kutse taotlemine ja hindamine; - hindamis- ja kutsekomisjoni töö ja kutse andmise otsustamine, sh otsuse vormistamine; - hindamisotsuste vaidlustamine: vaie, vaide nõuetele vastavus, vaidemenetlus, vaideotsus. Teise päeva esimeses pooles kuulati töömaailma kutsetaotlemise halduskeskkonna arendusplaanidest ja saadi ülevaade kutsesüsteemi reformi seisust. Artikkel väljasõidu kohta Mõttekoja väljasõit. Väljasõitu toetava koolitusmaterjalina valmis kutse andjatele kutse andja näidisena kasutatav veebileht, mis on leitav Näidisleht. Leht on kutse andjatele hea õppematerjal ja kasutatav ka täna. 5 Hindamist toetav koolitus „Oskuste hindamine: teoorial põhinev praktika“ oli suunatud kutse andmisega tegelevatele isikutele, sh hindajatele, kes kavandavad kompetentsuse hindamise meetodeid, töötavad välja hindamiskriteeriumeid ja lahendavad kompetentsuse hindamisega seonduvaid muid küsimusi. Koolitus toimus kevadel kolmel korral ja sügisel kolmel korral. Koolitusgrupid olid jaotatud kaheks vastavalt kompetentside hindamisel kasutatavatele meetoditele: ➢ kutse andjad, kes annavad kutseid tasemetel 2,3,4 ja (5) — enamasti kasutatakse hindamiseks teooria testi, praktilist tööd; ➢ kutse andjad, kes annavad kutseid tasemetel (5), 6, 7 ja 8 — enamasti kasutatakse hindamiseks portfooliot, eneseanalüüsi, juhtumianalüüsi, vestlusi, jne. Koolitus võeti kutse andjate poolt samuti väga hästi vastu. Artikkel koolituse kohta on loetav Hindamiskoolitus. Kutseregister Kutseregister on riiklik register, mis sisaldab teavet kutsenõukogude ja kutsestandardite kohta ning muude kutsealal kehtivate nõuete kohta, kutsete ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutse andmise kordade ning kutset andvate organite kohta. Kõik kutseseadusega ettenähtud kutseregistrisse kantud andmed on esitatud Kutsekoja koduleheküljel (www.kutseregister.ee). 2024. aastal töötas Kutseregister tõrgeteta, vajalikud tehnilised arendused on tehtud. Kutseõppe lõpetajate kutseeksamite taotlemise ja taotluste menetlemise veebikeskkond on kohustuslik kõigile osalistele ning selle kasutamine on hästi käivitunud. 2024. aastal tehti kasutajatelt (kutse andjad ja kutseõppeasutused) saadud tagasiside põhjal kasutajasõbralikkust toetavaid arendusi. Lisaks täiendati ka määrusest tulenevate kutseeksamikulude automaatse hüvitamise keskkonda kutse andjale kutseeksamite läbiviimise ja pideva arendamise eest. Kutseregistri statistilised ja avaandmed on nähtavad ja kasutatavad kutseregistri väljavõtete rubriigis https://www.kutseregister.ee/valjavotted/ Kutseõppe lõpetajate eksamite kulude kompenseerimine Kutseseadusest tulenevalt on kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamite kulud seotud kutseeksamite läbiviimise, kutsekomisjoni töö, kutseeksamite pideva arendamise, suuremahulise uuendamise ja eksamimaterjalide tervikpaketi väljatöötamisega seotud kulud, mis riigi poolt kompenseeritakse töömaailma kutse andjatele. Alates 2020. aastast toimub kulude kompenseerimine Kutsekoja kaudu. Kulude katmine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele ja Kutsekoja ning kutse andja vahel sõlmitud lepingule. Üldine ülevaade kulude kompenseerimisest 2024. aastal on esitatud tabelis 13. 2024. aastal kompenseeriti kutse andmisega seotud kulusid kogusummas 759 560 eurot, sh kutseeksami läbiviimise kulud 698 022 eurot, kutseeksamite pideva arendamise kulud 143 100 eurot, suuremahulised kutseeksamite arendamise kulud 1 200 eurot. Kutseeksami läbiviimise ja pideva arendamise kulude katmine toimub läbi kutseeksami e-halduskeskkonna automaatselt eksamiga seotud toimingute lõpetamisel keskkonnas, muud nimetatud kulud kaetakse pärast arendatud materjalide esitamist ja asjakohaseks hindamist. Täpsem ülevaade kutseõppe lõpus toimuvate eksamite tulemuslikkusest ja rahastamisest on leitav siit. 6 ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ rakendamine ESF projekti „Kutsesüsteemi reform OsKus“ (2022-2029) tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS. Strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise, prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad oskustepõhise lähenemisega sünergiliseks tervikuks. 2024. aastal jätkus tervikliku oskuste ja kutsesüsteemi OsKus loomiseks põhimõtete läbirääkimine, senise kutsesüsteemi toimivuse analüüsimine, OSKA metoodika arendamine ja uuringute läbiviimine ning oskuste süsteemi loomine. 2024. aastal töötati välja tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKus infosüsteemi teise arendusetapi (teenuste keskkond) ärianalüüs. 2024. aasta sügisel viidi läbi hange ja valiti võitja Oskuste ja kutsete süsteemi OsKus infosüsteemi 2. etapi ehk teenuskeskkonna tervikliku ärianalüüsi alusel arenduse välja töötamiseks. Uue terviksüsteemi OsKus loomise ettevalmistuseks korraldati Kutsekoja eri tegevussuundade (oskuste süsteem, kutsete süsteem, OSKA uuringud) eestvedajatele ka koolitusi. Eesmärk oli teenusdisaini kui meetodi selgeks saamine ja selle praktiline kasutamine kolme erineva tegevussuuna ühitamiseks lähitulevikus. Terviklik sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS loomine on ESF programmi suur eesmärk. Teenusdisaini keskne mõtlemine, nende põhimõtete rakendamine on sihtrühmade põhise lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks ülioluline. Seepärast oli vajalik arenduste eestvedajatega see tööriist omandada ja tulevasi arendusi üheskoos läbi mõelda. Koolituse käigus töötati välja OsKus süsteemi sisekasutajate teekonnad. Oskuste süsteemi loomine Jätkus arendustöö oskuste klassifikaatori ja kataloogi loomisel. Rahvusvaheline kogemus oskuste kirjeldamisel on läbi analüüsitud ja Eestile sobivaim metoodiline lähenemine partneritega läbi räägitud ja metoodika veebis kättesaadav. 2024. aastal täienes metoodika oluliselt täiendavaid rahvusvahelisi allikaid uurides ja teisalt ka enda arendustöö kogemusi arvestades. 2024. aastal jätkus oskuste klassifikaatori 4. ja 5. tasandi täitmine (oskuste kataloog) sisuga ning ametiprofiilide koostamine. 4000 ESCO oskust on analüüsitud ja parima sobivuse järgi eestindatud (sageli koondatud, dublaažid eemaldatud). Hetkel on Eesti oskuste registris kirjeldatud 2833 oskust seostatud ligi 400 ametiprofiiliga. Oskuste kompassi avalöögiks korraldati rahvusvaheline kahepäevane konverents „Elukestvaõppe paradoksid - kas võidab see, kellel on surres kõige rohkem oskusi?“. OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem Väikese ühiskonna ressursside piiratuse juures ei saa me endile lubada, et koolitame spetsialiste, kellele tulevikus tööd ei ole. Kui palju ja milliste oskustega töötajaid on Eestis tulevikus vaja ja kas meil on neid piisavalt, et seda vajadust katta? Seda OSKA uuribki. OSKA on Eesti tööjõu- ja oskuste 7 vajaduse prognoosisüsteem. OSKA uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat. „OSKA on esimene omalaadne tööriist, mis annab kõiki majandussektoreid läbivalt terviklikult infot selle kohta, kuidas muutuvad töö sisu ning töö tegemiseks vajalikud oskused järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Just seda OSKA väärtust on rõhutanud paljud uuringus intervjueeritud tööturu osapooled: OSKA annab olulist infot tulevikusuundade kohta ning loob valdkonna osaliste vahel ühise pildi trendidest ja sellega seonduvast taustinfost,“ tõdes Praxis 2018. aastal OSKA rakendumist analüüsides. Lisaks valdkondlikele uuringutele koostab OSKA tööjõuvajaduse üldprognoose, uurib üleilmseid tulevikutrende, tööjõu ja oskuste vajadusega seonduvaid ajakohaseid kitsamaid teemasid ja jagab saadud teadmist OSKA veebis. OSKA tulemusi kasutatakse karjääriteenuste pakkumisel, Töötukassa koolituste ja meetmete kavandamisel. OSKA ettepanekutega arvestab HTM kutse- ja kõrghariduse koolituskohtade kavandamisel ja koolidega vastavate rahatuslepingute sõlmimisel. Samuti on OSKA ettepanekute toel arendatud õppekavu nii kutse- kui kõrgkoolides. OSKA metoodika eripäraks on: • kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kombineerimine; • valdkondliku ekspertkogu (sh ½ töökohtade loojad, ¼ riigiametid ja ¼ kutse- ja kõrgkoolid) kaasamine uuringutulemuste valideerimiseks; • kitsaskohtade lahendamiseks ettepanekute sõnastamine ja konkreetsetele vastutajatele personaalselt vahendamine; • ettepanekute ellu viimise seiramine ning asjaosalistele seireseminaride korraldamine. OSKA metoodika arendamine ja nõunike kogu Jätkus OSKA metoodikate, sh andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire metoodika uuendamine. Toimus 10 uuringute metoodika uuendamise tööseminari, mille arutelude tulemusena on OSKA uuringute metoodika kaasajastatud (sh tuvastatud edasist metoodika arendust vajavad teemad). Uuendatud on OSKA andmemudeli, üldprognoosi, temaatiliste uuringute ja seire metoodika. Eelnimetatud metoodika töödokumendid on kättesaadavad: https://oska.kutsekoda.ee/oska-uus-metoodika/ . Töö täiendavate uuringuformaatide tuunimisega jätkub ka 2025. aastal. OSKA nõunike kogu on loodud selleks, et tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi loomisel: omada ülevaadet erinevate tööturu osapoolte ja ametkondade ootustest, saada Eesti parimatelt asjatundjatelt nõuandeid ja tuge OSKA metoodika arendamisel ning saada tööturu osapooltelt tagasisidet OSKA kommunikatsioonitoodete arendamisel. 2024. aastal toimus kaks nõunike kogu tööseminari, kus aruteluteemadeks olid: 1) 5. juunil toimunud tööseminaril: a. Oskuste kompassi andmevälja „nõudlus tööturul“ arvutamise aluseks olevad komponendid b. Ettevõtjate (FIE, OÜ jm) hõive ja palga hindamine c. Kuidas integreerida majandusstrateegilised arenguplaanid selgemini OSKA uuringutesse 8 2) 20. novembril toimunud tööseminaril: a. Taanlaste tööjõuvajadust prognoosimise kogemuse tutvustus b. OSKA välistööjõu uuringu vahetulemuste tutvustus c. OSKA uute uuringuformaatide tutvustus ja tagasiside a. OSKA kiirprognoosi head ja vead OSKA tervishoiu uuringu näitel b. OSKA põhjalikuma seireuuringu head ja vead IKT esialgsete tulemuste näitel d. Kuidas arvestada voolavusest tingitud asendusvajadusega OSKA TJV prognoosimisel? i) Kui OSKA poolt ettepanekute rakendamise seires ilmneb, et muutusi pole alustatud ega rakendatud, siis millised on võimalused muutuste esile kutsumiseks? Kas see on OSKA roll? Koordinatsioonikogu tegevus OSKA elluviimist juhib 11-liikmeline OSKA koordinatsioonikogu. Kord aastas esitab koordinatsioonikogu haridus- ja teadusministri kaudu ülevaate tööturu ja oskuste olukorrast ning ettepanekutest valitsusele. OSKA koordinatsioonikogul on juhtiv roll tööturu vajaduste ja koolituspakkumise kokku viimisel võttes arvesse valdkondlike eksperdikogude soovitusi ja ettepanekuid. Koordinatsioonikogu tööd toetab Kutsekoda. Koordinatsioonikogu kinnitab valdkondlike eksperdikogude loetelu ja nende tegutsemispõhimõtted. Koordinatsioonikogu kiidab heaks valdkondlikud raportid ja eksperdikogude poolt tehtud ettepanekud juhul kui need toetavad Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengut ning on rakendatavad. OSKA koordinatsioonikogusse kuuluvad: 1. Aivi Sirp Siseministeerium 2. Arto Aas/Hando Sutter Eesti Tööandjate Keskliit 3. Erki Lõhmuste Rahandusministeerium 4. Jaan-Hendrik Toomel Eesti Ametühingute Keskliit 5. Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 6. Nele Labi Sotsiaalministeerium 7. Reelika Leetmaa Eesti Töötukassa 8. Triin Laasi-Õige Haridus- ja Teadusministeerium 9. Riina Viiding Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO 10. Sandra Särav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11. Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. Ülo Kaasik Eesti Pank 2024. aastal toimus neli koordinatsioonikogu koosolekut: 1. 24. jaanuaril 2024 2. 22. mail 2024 3. 28. augustil 2024 4. 4. detsembril 2024 9 OSKA uuringud Kokku avalikustati 2024. aastal kaheksa OSKA tööjõuvajaduse tulevikuvaate uuringut: 1. Arvestusala ja ärinõustamine 2. Logistika 3. Perearstiabi 4. Transport 5. Ehitus 6. Farmaatsiatööstus 7. Tervishoid 8. IKT seiretulemuste aruanne 2024 aastal avalikustati ka üks temaatiline uuring: 1. Madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes OSKA ettepanekute rakendamise seire OSKA ettepanekute elluviimise seire toimub regulaarselt ja ülevaated OSKA ettepanekute rakendamisest ning mõjust kitsaskohtade lahendamisel on avalikult kättesaadavad. 2024. aastal toimus OSKA IKT valdkonna 2021. aasta uuringu seire. Seire viidi läbi uuendatud metoodika alusel, mille eesmärk oli tagada põhjalikum analüüs ja täpsem ülevaade valdkonna arengutest. Tavapärasele seireküsitlusele lisaks kasutati nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid, et saada täiendavat infot sektori arengutest. Andmeallikatena on kasutati valdkonda puudutavaid statistilisi andmeid, tagasisidet 2021. aasta OSKA IKT uuringus tehtud ettepanekute elluviijatelt ning arutelusid valdkonna ekspertidega. 11. septembril 2024 toimus IKT kutsenõukogu ja OSKA eksperdikogu laiendatud arutelu, kus analüüsiti OSKA IKT uuringu seire tagasisidest kogutud andmeid. Aruteludes keskenduti prioriteetsete tegevuste määratlemisele, seniste meetmete tõhususe hindamisele ning hõiveprognoosi täpsustamisele. Seire tulemused on koondatud põhjalikku aruandesse "Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Seirearuanne 2024. OSKA IKT valdkonna seirearuanne annab ülevaate sektori hõivatutest, haridusandmetest ning 2021. aasta uuringus tehtud ettepanekute rakendumisest. Lisaks koondab aruanne tagasiside küsitluse tulemused, arutelude kokkuvõtted ning soovitused edasisteks tegevusteks. 2024. aastal uuendati seire läbiviimise küsimustikku ja uuendati seire metoodikat. See on kättesaadav: https://oska.kutsekoda.ee/oska-uus-metoodika. Teavitustegevus 2024. a jätkusid tegevused otseste sihtrühmade ja ka laiema üldsuse teavitamiseks ESF projekti „Kutsesüsteemi reform“ tulemustest ning tööprotsessidest. Kesksel kohal Kutsekoja 2024. a kommunikatsioonitegevustes oli oskuste süsteemi 1. arendusetapi Oskuste kompassi avalikustumine koos kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga „Elukestvaõppe paradoksid – kas võidab see, kellel on surres kõige rohkem oskusi?“ 10 OSKA Tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA veebikeskkond on toimiv ja avalikkusele ligipääsetav. Toimub veebikeskkonna pidev uuendamine, lisatakse valminud uuringumaterjale. 2024. aasta alguses sai valmis uus OSKA uuringute veebileht, mis võimaldab kuvada OSKA uuringuid senisest kasutajasõbralikumalt: varasema pdf formaadi asemel on nüüd kasutusel lihtsasti navigeeritav interaktiivsete graafikutega veebileht, kust erinevaid huvipakkuvaid elemente on kerge leida, välja jagada ning alla laadida. 2024. aastal valmisid järgmised OSKA uuringud: • arvestusala ja ärinõustamine • madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused • logistika • perearstiabi • transport • ehitus • farmaatsia • tervishoiu tööjõuprognoos (lisandub uuringud.oska.ee lehele 2025. a alguses) Kõikidele uuringutele koostasime teemalehed ja videod, mis annavad kiire ülevaate olulisematest tulemustest. Teemalehed ja videod leiab iga uuringu alamlehelt. Samuti leiab sealt uuringut tutvustava infotunni salvestuse. OSKA infotundidel oli ühtekokku u 670 vaatajat otseülekandes ning Youtube´is on infotunde järele vaadatud üle 500 korra. Lisanduvad järele vaatamised OSKA uuringute lehel: neid analüütika 2024. aastal eraldi jälgida ei võimaldanud. Alates 2025. aastast on kavas seadistusi selles osas muuta. Regulaarseid silmast-silma OSKA infopäevi korraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kolleegidele. Tutvustasime OSKA uuringuid meedias ja sotsiaalmeedias. Enim kõneainet pakkusid madala erialase rakendumise uuringu, perearstiabi uuringu ja tervishoiu tervikprognoosi tulemused. Uuringutiimid käisid rääkimas nii raadios kui ka televisioonis, artiklid ja meie pressiteated ilmusid paljude ajalehtede digi- ja paberväljaannetes. Uuringuid tutvustavad pressiteated: Rohepööre nõuab raamatupidajatelt ja audiitoritelt uusi oskusi OSKA uuring kaardistas madala erialase rakendumisega erialad kutseõppes ja selle põhjused Digipööre kujundab logistika valdkonna uue näo Perearstide arv väheneb kümne aastaga viiendiku võrra Rohepööret tegev transpordivaldkond vajab uute oskustega tööjõudu Ruumilise keskkonna planeerijate puudus pärsib planeeringute valmimist OSKA prognoosib väikese hõivega farmaatsiatööstuses olulist kasvu Kümne aasta vaates on enam kui tuhat tervishoiuspetsialisti puudu 11 Oskuste süsteemi arendamine Tegevused on läbi viidud vastavalt kommunikatsiooniplaanile. Toimunud on oskuste süsteemi kontseptsiooni väljatöötamisega seotud teavitusüritused ja arutelud partneritega. Oskuste süsteemi 2024. a I poole teavitustegevus oli suunatud eelkõige kaasatud ekspertidele ja töötukassa karjäärinõustajatele. Samas toimub ka üldsuse teavitamine ja mõtteviisi suunamine, et ametite kõrval pöörataks aina enam teadlikult tähelepanu ka oskuste, sh üldoskuste olulisusele. Ilmusid artiklid Kutsekoja veebilehel ning sotsiaalmeediapostitused. Ekspertidele saadeti uudiskirjad jaanuaris, märtsis, juunis ja oktoobris. Kutsekoja arendatav oskuste ja ametite infosüsteem sai 2024. a kevadel n-ö pärisnime − Oskuste Kompass. Oskuste Kompassi testversiooni avaldamisel juunis teavitati sellest eksperte ja töötukassat ning kutsuti partnereid ülesse testversioonile tagasisidet andma. 2024. a I poolde jäid ettevalmistustööd rahvusvahelise konverentsi korraldamiseks. Konverents toimus 19.−20. septembril Viimisi Artiumis. Konverentsil toimus Oskuste Kompassi lansseerimine. Konverentsi lehel on kõik ettekanded järele vaadatavad. Konverentsist ilmusid artiklid (avaldati meedias, Kutsekoja lehel, sotsiaalmeedias, uudiskirjas) ning loodi lühikesed videoklipid, mida on kavas jagada veel ka 2025. aastal. Teisel poolaastal muutus oskuste süsteemi kommunikatsiooniplaan. Lõpetati ekspertide uudiskirja saatmine ning lülitati kõik oskustega seotud teemad Kutsekoja üldisesse uudiskirja. Ekspertide kõrval hakati senisest enam infot suunama inimestele, kes tööelu oskusi õpetavad, planeerivad, analüüsivad või oskuste teemal teisi nõustavad (õpetajad, karjäärinõustajad, personalijuhid). Teavet levitati erinevates sotsiaalmeediagruppides, uudiskirjades ning esinemistel. Esmased andmed näitavad, et külastajad on Oskuste Kompassi lehe üles leidnud. Kutsesüsteem Kutsesüsteemi osapooli hoitakse infoväljas läbi erinevate tegevuste: uudislood, mõttekojad, infotunnid. Kutse andjatele toimuvad regulaarsed mõttekojad, kus ühiselt arutletakse erinevatel aktuaalsetel teemadel. Kui reeglina on tegemist veebikohtumistega, siis 2024. a sügisel toimus ka kahepäevane silmast-silma üritus, kus teiste teemade kõrval räägiti ka kutsesüsteemi reformi tööjärjest. Aasta vältel toimusid kaasamisseminarid ja infotunnid. Kutsesüsteemi aluspõhimõtete ja õigusraamistiku uuendamise põhimõtteid tutvustatakse Kutsekoja lehel. Sealt leiab ka hulga esitlusi ja artikleid. Kõneisikute koolitamine 2024. aastal koolitas OSKA tiimi Tiina Maiberg, kes osales märtsis ja novembris OSKA lühivideote loomise juures konsultandina: filmimisele eelnenud päeval analüüsiti üheskoos video teksti, harjutati esitlust, sätiti kehahoidu. Maiberg oli kohal ka võttepäeval, jälgides ettekannete sujuvust. Kogu Kutsekoja meeskonnale toimus augustis PowerPointi koolitus, kus tuletati meelde slaidide koostamise head tava, sh läbivalt ühtse stiili hoidmist. 12 Statistika Veebilehel oska.kutsekoda.ee on 2024. a olnud 30 tuhat unikaalset kasutajat (Google Analytics andmed), uuringud.oska.kutsekoda.ee lehel 18 tuhat unikaalset kasutajat (Plausible andmed – uus uuringute leht on arendatud OSKA pealehest eraldi ja kogub seetõttu ka eraldi andmeid), kutsekoda.ee lehel 85 tuhat unikaalset kasutajat (Google Analytics andmed). Haridusportaali Kutsekoja hallatavatel lehtedel olid kasutajanumbrid I pa järgmised: https://haridusportaal.edu.ee/karjäär uusi kasutajaid 4900 https://haridusportaal.edu.ee/valdkonnad uusi kasutajaid 3600 https://haridusportaal.edu.ee/ametialad uusi kasutajaid 14 500 II pa toodi haridusportaali sisu üle Oskuste Kompassi lehele, oskused.ee lehel on tänavu olnud 11 tuhat uut kasutajat (Plausible andmed). Kutsekoja Facebooki postituste levimise ulatus 2024. a oli 143,5 tuhat, lehel oli 3 tuhat jälgijat. 2023. aastal tegi Kutsekoda ka LinkedIn konto, millel oli 2024. aasta lõpus 156 jälgijat. Kutsekoja Youtube´i kanalil on 2024. a olnud 138 tuhat vaatamist. Suure külastatavuse tõi Europassi kampaania septembris. Kutsekoja Youtube´i kanalil on 143 tellijat. Kutsekoja uudiskiri saadeti 2024. aastal välja kord kuus (v.a juulis ja augustis) Sendsmaily keskkonnast. Kutsekoja uudiskirjade avamise protsent on väga kõrge: keskmiselt 47%. Uudiskirja tellijate arv oli detsembri lõpu seisuga 989. Europassi keskuse ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) rakendamise koordinatsioonikeskuse (NCP) tegevus Europass on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärgiks on suurendada Euroopa Liidus kodanike liikuvust õppe ja töö eesmärkidel. Eesti Europassi Keskus tegutseb alates 2005. aasta maist SA allüksusena. 2024. aastal jätkas keskus Europassi dokumentide (Europassi CV, keelepass, Euroopa oskuste mapp, kutsetunnistuse lisa, õpirände tunnistus, diplomilisa) tutvustamine erinevatele sihtrühmadele, sellekohase infosüsteemi haldamine ning koostöö info- ja nõustamisvõrgustikega. Riiklike kvalifikatsiooniraamistike arendamiseks ja Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EQF) rakendamise tagamiseks on Euroopa Liidu riikides riiklikud koordinatsioonikeskused (National Coordination Point, edaspidi NCP). Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri korraldusele 26. veebruarist 2010 täidab Eestis seda rolli Kutsekoda. Koordinatsioonikeskuse ülesanded on: • korraldada Eesti kvalifikatsioonide EQF tasemetega sidumine, kaasates olulised sihtrühmad ja tagades tegevuse läbipaistvuse; • rakendada Euroopas kokku lepitud kvalifikatsioonide EQF-iga sidumise kvaliteedi tagamise põhimõtteid; • teavitada kõiki huvirühmi ja avalikkust Eesti kvalifikatsioonide EQF-i tasemetega sidumise tulemustest ning Eesti kvalifikatsioonisüsteemi arengust; • osaleda riiklike koordinatsioonikeskuste võrgustiku tegevuses. 13 Europassi/NCP Keskuste 2024. aasta tegevuste ja tulemuste ülevaade on leitav siit. EPALE keskuse tegevus Euroopa Täiskasvanuõppe Elektroonilise Platvormi (EPALE) loomise eesmärk on täiskasvanukoolitajate koostöö arendamine. EPALE pakub võimalust jagada informatsiooni, pidada diskussioone ja vahetada kogemusi. Samuti koondab EPALE kokku üle-euroopalise infovoo viimaste teadusuuringute, seadusandlike aktide, temaatiliste ürituste jmt kohta täiskasvanuhariduse valdkonnas. 2024. aastal toimus 15 teavitusüritust, kus osales 346 osalejat. EPALE Eesti Facebooki lehel avaldatakse keskmiselt 3 postitust nädalas. FB-s jagatav sisu on peamiselt eestikeelsed originaalblogipostitused ning raadiosaated Õppetund. Jagatakse ka koostööpartnerite sisu ja ürituste infot. Igale eestikeelsele blogipostitusele lisatakse Facebookis tasuline võimenduse teenus, mis suurendab EPALE külastajate arvu, s.h. just uute külastajate arvu. 2024. aasta külastajate arv (sulgudes 1 kuu keskmine) 34 906 (2 909); külastussessioonide arv 47 560 (3 963); lehekuvamiste arv 89 361 (7 447). Kasutajate aktiivsuse suurendamiseks ja veebilehel veedetud aja pikendamiseks kasutati EPALE keskkonnas piiratud ligipääsuga koostöögruppide tööriista – loodi eraldi grupp uue algatuse „EPALE koolitajate praktikalabori“ toetamiseks materjalide ja kohtumiste alase info vahetamiseks. Teine suurem grupp sai loodud HTM-i projekti raames VÕTA praktikutele, mille käivitamist toetas EPALE keskus aasta lõpus. Lisaks on kasutajakogemuse parendamiseks ja kasutusaja pikendamiseks edasi arendatud uus sisuline lahendus: EPALE temaatilised sisukogumikud, kus on esitatud toimetajate välja valitud blogipostitused, kursused ja grupid vastavalt sellele, millise EPALE sihtrühma esindaja keskkonda parasjagu sirvib. Sisukogumike mahukam uuendamine on kavandatud 2025. aastal. EPALE Eesti keskuse ettepanekul loodi keskkonnas uus võimalus – „akordion“, tänu millele on suuremahulisi sisukogumikke võimalik koondada lühemaks ja kasutajasõbralikumaks. Aasta jooksul kõlas Äripäeva raadio eetris 13 raadiosaadet „Õppetund“ (39-51). Saadetud on kokku 13 üle-Euroopalist uudiskirja ja 4 Eesti-sisest uudiskirja. Vaata täpsemalt: EPALE 2024 tulemused. Kokkuvõte 2024. aastast 2024. aasta oli Kutsekojale kõikides tegevussuundades tegus, töine ja edukas. Toimib terviklik ja avatud Eesti kutsesüsteem. Kutsestandardeid kasutatakse aktiivselt õppekavade loomisel ja arendamisel, kindlustamaks tööturu nõuetega arvestamise. Oma ehituspõhimõtetelt vabatahtlikuna on kutsesüsteem võimaldanud tunnustada üle 217 000 tööturul tegutseva inimese kutsekvalifikatsiooni, andes olulise panuse Eesti tööjõu konkurentsivõime tõusule. OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosiuuringutega on loodud eeldused nii taseme- kui täiendusõppe õppemahtude täpsemaks kavandamiseks erialati ja õppetasemeti ning õppe sisu korrigeerimiseks tulevikutrendidest tulenevaid muutusi silmas pidades. Oskuste registri ja kataloogi sisuga täitmine käis täie hooga ja toimus kahepäevane rahvusvaheline oskuste konverents. EPALE tegevus on täiskasvanukoolitajate kogukonnas saanud tuntuks ja hinnatuks. 14 Eeldatavad arengud järgmisel majandusaastal 2025. aastal jätkub kutsesüsteemi haldamine vastavalt HTM-ga sõlmitud halduslepingule. Sellest johtuvalt on SA ülesandeks kutsenõukogude esimeeste kogu töö korraldamine, kutse andja valimise avalike konkursside korraldamine, kvaliteedi- ja järelevalvesüsteemi rakendamine kutset andvate organite ja kutsekomisjonide tegevuse üle, kutsesüsteemiga seotud dokumendivormide ja näidiste väljatöötamine, kutse andmisega seotud dokumentide arhiveerimine. Kutsesüsteemi reformi käigus on Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel uuenemas Kutseseadus. Kutsekoja ülesanne on piloteerida 2025. aastal uut vähemreguleeritud tööturu ootuste kirjeldamise formaati ehk kompetentsiprofiili koostamist. ESF programmi „kutsesüsteemi reform“ esimene etapp (2022 – 2025) lõpeb 2025. aasta lõpuga. Seepärast on 2025. aasta jooksul vaja toetuse andmise tingimuste koostamiseks ette valmistada 2026-2029 tegevuskava ja eelarve. Kutseregistri infosüsteemi täiendatakse pidevalt vastavalt kutsesüsteemi arengutele ja koostööpartnerite ning kutseregistri kasutajate tagasisidele. 2025. aastal arendatakse töömaailma kutse andmise halduskeskkond. 2025. aastal jätkatakse oskuste klassifikaatori alusel järkjärgulist oskuste kataloogi arendamist ja sellele infosüsteemi teise etapi, teenuste keskkonna välja töötamist. Jätkub tegutsemine Euroopa koostöövõrgustike Eesti esindajana – Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riikliku koordinatsioonipunktina, Europassi ning täiskasvanukoolitajate e- keskkonna EPALE keskusena. 2025. aastal jätkub OSKA uurimis- ja teavitustöö. OSKA eriliseks väljakutseks 2025. aastal on koostöös Tartu Ülikooliga regionaalse tööjõuvajaduse mudeli väljatöötamine Ida-Virumaa näitel. Samuti toimub 2025. aasta sügisel OSKA 10. aastapäeva konverents. Tähtsamad finantssuhtarvud 2024 2023 Maksevõimekordaja (käibevara-varud ettemaksed/lühiajalised kohustised) 2,53 2,68 Võlakordaja (koguvõlg/varad) 0,31 0,32 Tegevusaruande koostaja: Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige 15 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 986 023 382 264 Nõuded ja ettemaksed 448 237 858 614 2 Kokku käibevarad 1 434 260 1 240 878 Põhivarad Immateriaalsed põhivarad 367 296 186 391 4 Kokku põhivarad 367 296 186 391 Kokku varad 1 801 556 1 427 269 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 567 176 462 651 5 Kokku lühiajalised kohustised 567 176 462 651 Kokku kohustised 567 176 462 651 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 964 618 701 836 Aruandeaasta tulem 269 762 262 782 Kokku netovara 1 234 380 964 618 Kokku kohustised ja netovara 1 801 556 1 427 269 18 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 3 645 594 3 343 452 6 Tulu ettevõtlusest 72 360 57 435 7 Kokku tulud 3 717 954 3 400 887 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -748 801 -509 888 8 Jagatud annetused ja toetused -856 245 -841 683 9 Mitmesugused tegevuskulud -166 965 -236 808 10 Tööjõukulud -1 684 256 -1 576 586 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -25 051 -3 529 Kokku kulud -3 481 318 -3 168 494 Põhitegevuse tulem 236 636 232 393 Intressitulud 33 126 30 389 Aruandeaasta tulem 269 762 262 782 19 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutus Kutsekoda 2024. aasta raamatupidamise aastaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendiga. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Vastavalt SA Kutsekoja suurusele on koostatud väikeettevõtte lühendatud majandusaasta aruanne Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Rahana kajastatakse arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. Aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ei olnud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaraks loetakse materiaalsed ja immateriaalsed varasid maksumusega alates 10 000 eurost ning kasutuseaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse kasutusele võtmisel 100%-liselt kulusse ja nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara ostuhinnast ja soetamisega seotud kulutustest. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Tarkvara (immateriaalne 3 - 15 aastat põhivara) Rendid Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, aga ei pruugi rentnikule üle minna ning vara ei ole võimalik asendada. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. SA rendib vara ainult kasutusrendi tingimustel. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. 20 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Kulud Kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Seotud osapooled Seotud osapooled sihtasutuse mõistes on: • sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed; • lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või sihtasutuse sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt, teatud tingimustel antud ja saadud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Tegevustoetusena kajastatakse antud ja saadud toetused, mis antakse toetuse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetus kajastatakse toetuse andja poolt kuluna raha ülekandmisel ja saaja poolt tuluna raha laekumisel. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse lähtudes RTJ 12 nõuetest brutomeetodil. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 1 469 1 469 Muud nõuded 15 583 15 583 Viitlaekumised 15 583 15 583 Ettemaksed 7 376 7 376 Nõuded toetuste ja siirete 423 809 423 809 eest Kokku nõuded ja 448 237 448 237 ettemaksed 31.12.2023 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 5 794 5 794 Muud nõuded 15 756 15 756 Viitlaekumised 15 756 15 756 Ettemaksed 7 569 7 569 Nõuded toetuste ja siirete 829 495 829 495 eest Kokku nõuded ja 858 614 858 614 ettemaksed 21 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Muud nõuded projektide lõikes: 31.12.2024 seisuga ESF "Kutsesüsteemi reform" 350 253 eurot EPALE 71 495 eurot QUARSU 2 061 eurot 31.12.2023 seisuga ESF "Kutsesüsteemi reform" 741 556 eurot EPALE 24 693 eurot SECBaltic 2 134 eurot EPNCP 61 112 eurot Projektidega seonduvad tulud-kulud on kajastatud Lisa 14 's. Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 37 17 Üksikisiku tulumaks 22 900 29 316 Erisoodustuse tulumaks 23 1 355 Sotsiaalmaks 39 518 51 034 Kohustuslik kogumispension 1 767 2 276 Töötuskindlustusmaksed 2 699 3 410 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 66 944 87 408 Lisa 5 "Maksuvõlad" täiendav info. 22 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2022 Soetusmaksumus 47 090 47 090 Akumuleeritud kulum -20 170 -20 170 Jääkmaksumus 26 920 26 920 Ostud ja parendused 38 000 38 000 Amortisatsioonikulu -3 529 -3 529 Muud muutused 125 000 125 000 31.12.2023 Soetusmaksumus 210 090 210 090 Akumuleeritud kulum -23 699 -23 699 Jääkmaksumus 186 391 186 391 Ostud ja parendused 205 957 205 957 Amortisatsioonikulu -25 052 -25 052 31.12.2024 Soetusmaksumus 416 047 416 047 Akumuleeritud kulum -48 751 -48 751 Jääkmaksumus 367 296 367 296 23 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 71 402 71 402 Võlad töövõtjatele 57 451 57 451 Maksuvõlad 66 944 66 944 3 Muud võlad 1 212 1 212 Muud viitvõlad 1 212 1 212 Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 1 100 1 100 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 369 067 369 067 Kokku võlad ja ettemaksed 567 176 567 176 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 256 886 256 886 Võlad töövõtjatele 58 606 58 606 Maksuvõlad 87 408 87 408 3 Muud võlad 4 005 4 005 Muud viitvõlad 4 005 4 005 Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 35 949 35 949 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 19 797 19 797 Kokku võlad ja ettemaksed 462 651 462 651 Seisuga 31.12.2024 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 1 100 eurot on sihtotstarbeline toetus, mis jaguneb: 1 100 eurot - ESF projektile, Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 339 907 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb: 171 040 eurot - EPALE22 projektile, 168 867 eurot - EPNCP projektile. Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 29 160 eurot on Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud ettemaks EPNCP projektile Seisuga 31.12.2023 sihtfinantseerimisega seotud kohustised summas 35 949 eurot on sihtotstarbeline toetus, mis jaguneb: 33 321 eurot - ESF projektile, 2 628 eurot - EPALE projektile. Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaks summas 19 797 eurot on Euroopa Komisjonilt saadud ettemaks, mis jaguneb: 10 918 eurot - EPALE22 projektile, 1 581 eurot - EPNCP projektile, 7 298 eurot - QUARSU projektile. Sihtfinantseeringutest tehtud kulude kohta seonduvat lisainfot on Lisa 14 (Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid) 24 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Annetused ja toetused (eurodes) 2024 2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 265 137 1 896 720 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 380 457 1 446 732 Kokku annetused ja toetused 3 645 594 3 343 452 sh eraldis riigieelarvest 2 039 036 2 004 162 sh sihtotstarbeliste projektide finantseeringud 1 606 558 1 339 290 2024.aastal saadi toetusi: Haridus- ja Teadusministeerium 2 039 036 eurot Euroopa Komisjon 1 606 558 eurot 2023.aastal saadi toetusi: Haridus- ja Teadusministeerium 2 004 162 eurot Euroopa Komisjon 1 339 290 eurot Juhtkonna hinnangul on toetustega seotud tingimused bilansipäeva seisuga täidetud ning toetused ei kuulu aruande koostamise seisuga tagastamisele. Lisa 7 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2024 2023 Kutsetunnistuste väljastamise tulu 71 403 56 570 Muud 957 865 Kokku tulu ettevõtlusest 72 360 57 435 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent -11 398 -4 534 Mitmesugused bürookulud -159 838 -175 697 Uurimis- ja arengukulud -104 711 -19 301 Lähetuskulud -28 239 -31 095 Koolituskulud -26 055 -10 237 Ürituste, koolituste korraldamine -124 539 -34 752 IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -6 512 -9 030 Ühikupõhised kulud -147 423 -153 564 Muud -140 086 -71 678 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -748 801 -509 888 otsesed kulud 25 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2024 2023 Kodumaine sihtfinantseerimine -856 245 -841 683 Kokku jagatud annetused ja toetused -856 245 -841 683 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent -78 057 -76 253 Energia -14 671 -5 466 Elektrienergia -9 276 -5 466 Soojusenergia -5 395 0 Veevarustusteenused -532 0 Mitmesugused bürookulud -35 516 -38 538 Uurimis- ja arengukulud -13 348 0 Lähetuskulud -2 208 -590 Koolituskulud -2 483 -79 Kutsetunnistuste trükkimise kulu 0 -13 679 Muud ruumidega seotud kulud -22 742 -35 323 IT ja kommunikatsioonitehnoloogia -88 088 -129 245 Ühikupõhised kulud, mis kaetakse sihtfinantseeringust 147 422 153 564 Inventar -3 017 -23 803 Muud -53 725 -67 396 Kokku mitmesugused tegevuskulud -166 965 -236 808 2023.aastal eraladas Haridus- ja Teadusministeerium ühekordset sihtostarbelist raha 68 000 EUR küberturbe tõhustamiseks. Sellest tulenevalt toimus oluliselt IT ja kommunikatsioonitehnoloogia kulude kasv 2023.aastal. Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu -1 235 932 -1 154 703 Sotsiaalmaksud -416 954 -389 550 Erisoodustused -18 869 -19 448 Erisoodustuse SM ja TM -12 501 -12 885 Kokku tööjõukulud -1 684 256 -1 576 586 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -1 298 456 -1 205 469 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 34 35 26 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2024 2023 Lisa nr Kasutusrendikulu -87 840 -84 427 8,10 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr 12 kuu jooksul 108 251 102 794 1-5 aasta jooksul 266 042 339 159 Kõik SA Kutsekoda rendilepingud on sõlmitud kasutusrendi tingimustel. Vara gruppide lõikes jagunes kasutusrent: 2024.aasta Ruumide üür ja rent 77 582 eurot IT rent 10 258 eurot 2023.aasta Ruumide üür ja rent 73 763 eurot IT rent 10 664 eurot Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 38 250 46 600 Sõiduki kütus , erisoodustusena 1 275 1 399 Lisaks said juhatuse liikmed TL alusel tasusid: 2024.a 27 689 eurot 2023.a. 21 017 eurot Lisa 14 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid (eurodes) 27 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne 2024 2024 2023 2023 tulu kulu tulu kulu Europass / NCP sihtfinantseerimine 138 092 0 142 776 0 sihtfinantseerimine HTMilt 45 421 0 71 419 0 administreerimiskulud 0 -78 768 0 -106 240 töötasud 0 -104 745 0 -107 296 sotsiaalmaksud 0 0 0 -35 074 SECB sihtfinantseerimine 0 0 6 399 0 administreerimiskulud 0 0 0 -6 095 töötasud 0 0 0 -229 sotsiaalmaksud 0 0 0 -75 KSRF sihtfinantseerimine 1 392 242 0 1 076 406 0 sihtfinantseerimine HTMilt 596 675 0 461 317 0 administreerimiskulud 0 -639 700 0 -322 803 põhivara 0 -205 958 0 -163 000 töötasud 0 -1 131 338 0 -755 386 sotsiaalmaksud 0 -11 923 0 -247 277 EPALE sihtfinantseerimine 65 930 0 99 267 0 sihtfinantseerimine HTMilt 16 483 0 24 693 0 administreerimiskulud 0 -28 271 0 -70 014 töötasud 0 -54 142 0 -40 640 sotsiaalmaksud 0 -13 306 EQVEGAN sihtfinantseerimine 934 0 10 921 0 töötasud 0 -934 0 -6 186 sotsiaalmaksud 0 0 0 0 QUARSU sihtfinantseerimine 9 360 0 3 522 0 administreerimiskulud 0 -2 062 töötasud 0 -7 297 28 Sihtasutus Kutsekoda 2024. a. majandusaasta aruanne Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 1 606 558 1 339 290 tulud (lisa 6) Sihtfinantseerimine HTM'lt 658 579 557 429 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide majanduskulud (Lisa 9) -748 801 -509 888 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide põhivara (Lisa 4) -205 958 -163 000 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide tööjõukulud (Lisa 12) -1 298 456 -1 205 469 Projektidega seonduvat lisainfot on Lisa 2 (nõuded projektide lõikes) ja Lisa 5 (projektide kohustised ja saadud ettemaksed) 29  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Kutsekoda nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Kutsekoda (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ree Tamm Vandeaudiitori tegevusloa number 625 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Jalgpalli tn 1, Tallinn, Harju maakond, 11312 24.03.2025 Ülevaade SA Kutsekoda nõukogu tegevusest 20 2 4 . aastal SA tegevust juhib 7 -liikmeline nõukogu. Nõukogu kavandab SA tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet SA ja juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosseis perioodil 01.01 – 31.12.20 2 4 : Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; esimees Ago Tuuling Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO kuni 20.11.2024 Roland Leesment Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO , alates 20.11.2024 Arto Aas Eesti Tööandjate Keskliit , kuni 02.10.2024 Hando Sutter Eesti Tööandjate Keskliit, alates 02.10.2024 Kaia Vask Eesti Ametiühingute Keskliit Margus Haidak Haridus- ja Teadusministeerium , kuni 04.07.2024 Triin Laasi-Õige Haridus- ja Teadusministeerium, alates 04.07.2024 Merike Saks Rahandusministeerium Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium SA Kutsekoda n õukogu koosolekud toimusid 20 2 4 . aastal 3 korral . Nõukogu järelevalvefunktsiooni tagamiseks esitab sihtasutuse juhatus nõukogule ja asutajale regulaarselt aruanded sihtasutuse tegevusest ja eelarve täitmisest. Aastal 20 2 4 analüüsis ja arutas sihtasutuse nõukogu juhatuse 20 2 3 . aasta tegevusaruannet ja eelarve täitmise aruannet, 20 2 3 . aasta majandusaasta aruannet ning 20 2 4 . aasta eelarvet ja tegevuseesmärke . Nõukogu v õttis koosolekutel vastu järgmised põhikirjast tulenevad otsused : 2023. aasta majandusaasta arua nde kinnitamine . Juhatuse liikmele lisatasu maksmine 202 3 . aasta eest: maksta lisatasu Kutsekoja juhatuse liikmele ühe kuupalga ulatuses. J uhatuse liikme tasustamise muutmine: tõsta juhatuse liikme kogu töötasu 5 % ulatuses alates 01.04.202 4 ning seoses sellega teha vastavad juhatuse liikme ja töölepingu muudatused. Kinnitati Kutsekoja 202 5 . aasta tegevuskava ning riigieelarveliste kulude eelarve. Kinnitati ESF projekti Kutsesüsteemi reform 202 5 . aasta tegevuskava ja eelarve. Lisaks olid päevakavas järgmised aruteluteemad: Kutsekoja 202 3 . aasta tulemuste ja 202 4 . aasta peamiste tegevuste ülevaade . Ü levaa d e Kutsekoja 202 4 . aasta I poolaasta tulemustest. Ü levaa d e 202 4 . aasta I poolaasta Kutsekoja eelarve täitmisest . Ülevaade Kutsekoja 202 4 . aasta eelarve täitmisest . Ülevaade kutsetunnistuste väljastamisest. 20 2 4 . aastal nõukogu liikmetele tasu ei makstud. SA juhatus tegeleb SA juhtimise ja esindamisega. 202 4 . aastal oli juhatus üheliikmeline ja juhatuse liige on Tiia Randma. Juhatuse liikmele maksti 202 4 . aastal tasusid alljärgnevalt: Tiia Randma – juhatuse liikme tasu: 34 575 eurot , lisatasu : 4950 eurot ( allkirjastatud digitaalselt ) Mait Palts N õukogu esimees ( kuupäev digiallkirjas ) Saatja: "Agne Lepikson" <[email protected]> Saaja: [email protected], "HM", "vana RAM Info" Teema: SA Kutsekoda 2024. aasta majandusaasta aruande, audiitori otsuse ja ülevaate nõukogu tegevusest edastamine Kuupäev: 2025-04-01 07:06 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. 01.04.2025 nr 1-10/49-3 Tere Edastan Sihtasutuse Kutsekoda 2024. aasta majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega ning ülevaate nõukogu tegevusest. Lugupidamisega Agne Lepikson Kvaliteedijuht Tel 679 1715 <mailto:[email protected]> [email protected] SA Kutsekoda Mustamäe tee 16, Tallinn 10617