Teie 20.03.2025 nr 8-2/25/1327;
Haridus- ja Teadusministeerium HTM/25-0294/-1K
[email protected] Meie 01.04.2025 nr 1.1-11/1435-2
Haridus- ja teadusministri määruse
„Kutsekeskhariduse riiklik
õppekava“ eelnõu kooskõlastamine
Austatud proua haridus- ja teadusminister
Rahandusministeerium kooskõlastab haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse
riiklik õppekava“ eelnõu järgmise märkusega.
Riikliku õppekava uuendamine on toonud rahatarkuse teemad sisse gümnaasiumisse, samuti
peaksid isikliku rahandusega seotud teemad olema ka kutsekeskhariduses selgemalt esile
toodud. Kahjuks ei leia neid eriti üldainete alt (matemaatika ja sotsiaalained), ega erialade
kirjelduste alt. Kui neid kutsekeskhariduse õppekavas esile pole toodud, siis sõltub
rahatarkuse andmine vaid õpetaja enda huvist ja soovist.
Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse
õpetajatele on siin: fin.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Rahatarkuse teema
käsitlemise juhendmaterjal gümnaasiumi- ja 4. taseme kutsehariduse õpetajale.pdf .
Väljavõtte:
Lisa 1 kohustuslike üldharidusõpingute moodulitest:
3. Matemaatika puhul on märgitud üksnes maksude ja laenudega seotud arvutused (3.1),
rahatarkus võib sisalduda eluliste ülesannete all, aga see ei pruugi seda üldse tähendada, kui
seda pole eraldi välja toodud. Riiklik õppekava IV kooliastme matemaatikas toob rahatarkuse
teemad välja riiklikus õppekavas siin: G Ainevaldkond "Matemaatika" - Õppekava
materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb
7. Sotsiaalainete all on sees vaid allika kriitilisus (7.3) ja pere eelarve koostamine (7.6)
Riiklikus õppekavas on toodud välja aga järgmised punktid (vt G Ainevaldkond
"Sotsiaalained" - Õppekava materjalide veeb - Õppekava materjalide veeb):
võtab vastutuse oma tuleviku kujundamise eest, väärtustab loovust ja ettevõtlikkust ning
arendab endas neid omadusi ja pädevusi;
Ühiskonnaõpetus: Üleilmastumine ja jätkusuutlik areng; Kommunikatsioon, infopädevus;
Ettevõtlikkus ja finantskirjaoskus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Valikõpingute moodulis on Ettevõtlusõpe, mis samuti ei sisalda ainsatki vaatepunkti isiklikust
rahandusest. Nii on õpilasel keeruline luua isiklikke seoseid ettevõtte tegevuskulude ja
investeeringute võimalustega. Ettevõtluse kõrval tuleb eelkõige õppida juhtima isiklikku raha
kasutust. Nii nagu gümnaasiumite puhul ei ole õpilasfirmade programm piisav, kui see ei
kätke endas isiklikku rahatarkust, seepärast on uuendatud ettevõtlusõppe ja majanduse õpikus
isikliku rahanduse teemasid ka rohkem sees. Rahatarkuse teemad tuleb paremini siduda
punktidesse 1–3. Nt välja tuua teema raha, maksevahendid ja finantstooted, et mõista raha
väärtuse muutumist, riiklike finantsasutuste rolli ja finantseenuste pakkujate usaldusväärsuse
kontrollimise olulisust. Ettevõtlusega käib kokku ka kindlustamise teema.
Samuti tuleb rahatarkuse aspekte selgemini käsitleda erialade kirjeldustes. Näiteks punktist 5
tööturu toimimise põhimõtete all on rahatarkusega seotud hindamiskriteeriumi: selgitab
ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud
eesmärkidega; Digipädevuste kirjelduses käib läbi allika kriitilisus, aga mitte finantspettuste
riskide äratundmine, mis otseselt puudutab nii tavainimesi kui ettevõtteid.
Seega leiame, et rahatarkuse osa kutseõppes on puudulik nii üldainetes kui erialade
õppekavades ning need vajavad seetõttu selles aspektis täiendamist. Suur võlgnike arv ja
kasvav finantspettuste maht näitab, kui oluline on rahatarkusõpe kõigis kooliastmetes, et
rahaga targalt majandada, hinnata laenuriske (nii era- kui ettevõttelaenude puhul) ja pettuste
riske.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
[email protected]
Marge Aasalaid 5388 3048
[email protected]
2