(EIS) algatatud kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] 09.06.2026 nr 13-1/135-1 Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Integratsiooni Sihtasutus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Riigikantselei Statistikaamet Rahandusministeerium Margit Tilk 628 2358 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikud Margarita Källo (e-post [email protected], telefon 5624 5840) ja Julia Amor ([email protected], telefon 5460 0199) ning juriidilise ekspertiisi tegi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada kohanemisprogrammi näitaja infot ning laiendada infotehnoloogiliste arenduste kulu kohaldamist. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 80 kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 15. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 256, 19. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 50 ja 9. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 188). 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ info. Muudatus on tingitud vajadusest ajakohastada kohanemisprogrammi koolituste läbimise ja osalemise arvestamise põhimõtteid seoses kohanemisprogrammi rakendamise edasiarendamisega ning õppeformaatide mitmekesistamisega. Kohanemisprogrammi baasmooduli koolitusi viiakse ellu nii kontaktõppe, e- õppe kui ka kombineeritud õppevormis ning kohanemisprogrammi määruse alusel on baasmooduli ülesehitust, teemade ringi ja õppe mahtu ajakohastatud. Muudatuse eesmärk on tagada, et näitaja oleks formaadineutraalne ning võimaldaks arvestada kohanemisprogrammi läbimist sõltumata sellest, kas koolitus viiakse läbi kontaktõppes, e-õppes või nende kombinatsioonina. Muudatus tagab ka varasemalt rakendatud e-õppe formaadis baasmooduli ning uue kombineeritud õppevormi kooskõla TAT-is sätestatud seire- ja aruandlusloogikaga. Muudatusega eemaldatakse senine viide ühepäevasele koolitusformaadile ning täpsustatakse koolituse läbimise tõendamise põhimõtteid, lähtudes koolituse läbiviimise ajal kehtinud tingimustest ja rakendatavast õppevormist. Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse antud kulu abikõlblikuks ka toetatavale tegevusele 3.5. Infotehnoloogiliste kulude abikõlblikkuse laiendamine tegevusele 3.5 „Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ on tingitud vajadusest tagada tegevuse alategevuste raames loodavate veebipõhiste lahenduste pikemaajaline mõju, jätkusuutlik haldus ja säilitamine. Muudatuse tulemusel on võimalik luua veebipõhine keskkond, kuhu koondatakse erinevate hankelepingute raames valmivad laiale avalikkusele suunatud veebilehed ja sarnased lahendused, mis võimaldab säilitada sihtrühmadele ligipääs neile suunatud sõnumitele ja 1 materjalidele ka peale vastavate lepingute lõppu. Kvaliteetsete ja eesmärgipäraste materjalide säilimine laiemas inforuumis ning nende taaskasutamine toetab alategevuste positiivset mõju pikema aja jooksul, keskne veebilahendus on haldamiseks efektiivsem kui iga alategevuse jaoks loodud eraldi leht. Infotehnoloogiliste arenduste haldamise ja majutamise kulu on abikõlblik ainult infotehnoloogiliste arenduste arendamise ajal. Käskkirja eelnõu punktiga 3 sätestatakse, et käskkirja punktis 1 nimetatud TAT-i muudatust kohanemisprogrammi näitaja selgitava teabe muutmiseks rakendatakse tagasiulatuvalt alates 22. märtsist 2026, sest siis jõustus kohanemisprogramm määruse muudatus, mis täpsustas baasmooduli ülesehitust, teemade ringi ja õppe mahtu. Punktis 2 nimetatud abikõlblike kulude laiendamist toetatavale tegevusele 3.5 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2026. a, kuna veebipõhise keskkonna ettevalmistust alustati 2026 kevadel. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja eelnõu mõjud TAT-i sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid. 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ning partneritele SMIT-ile, Riigikantseleile ja Statistikaametile. Eelnõu saadetakse kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. 2  EELNÕU 2.06.2026 MINISTRI KÄSKKIRI Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjas nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ info järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ osalejate koolituskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse isik, kes on läbinud kohanemisprogrammi koolituse vastavalt koolituse läbiviimise ajal kehtinud tingimustele ja nõutud mahule: a) teemamoodulite koolituse läbimist tõendatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas: i) kontaktõppes osalemisega; ii) e-õppe läbimisega; iii) teadmiste testi sooritamisega; iv) kombineeritud õppevormi puhul koolituse nõutud osade läbimisega; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 80% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded“; 2) muudan TAT-i punkti 7.3.8 ning sõnastan selle järgnevalt: „7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning litsentsitasu punktides 3.1, 3.2, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul.“; 3) Punktis 1 toodud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 22. märtsist 2026. a ning punktis 2 toodud muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  EELNÕU juuni 2026 MINISTRI KÄSKKIRI TERVIKTEKST Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. 1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri- miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51 „Kohanemisprogrammi1 „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus- lahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“, 21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ (edaspidi toetatavad tegevused) raames. 1.3 Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“2 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. 1.4 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika 1 Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia). 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030). 1  kujundamine ja rakendamine“ elluviimist. 1.5 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas kohanemiseks. 1.6 Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. 1.8 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.9 Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. 1.10 Rakendusüksus ja rakendusasutus. 1.10.1 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 1.10.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2 Terminid 2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest erineva emakeelega isik. 2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 3 Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm 3.1 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine. 3.1.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.1.2 Toetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse 2  omandamist. 3.1.3 Toetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ edasi arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate iseseisev toimetulek on paranenud. 3.1.4 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ alategevused. 3.1.4.1 Kohanemist toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine. 3.1.4.2 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide väljatöötamine. 3.1.4.3 Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine, teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine. 3.1.4.4 Kohanemisprogrammi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine. 3.1.4.5 Kohanemisprogrammi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide uuendamine. 3.1.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–30.06.2029. 3.1.6 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad. 3.2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine. 3.2.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija). 3.2.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. 3.2.2 Partnerid on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning Integratsiooni Sihtasutus. 3.2.3 Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse ja sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ arendamine ja rakendamine. 3.2.4 Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale. Samuti on edasi arendatud ja rakendatud sündmusteenus „Eestis kohanemine“ ning Eestisse elama asunud uussisserändajad kasutavad personaliseeritud ja proaktiivset sündmusteenust Eestis kohanemiseks. 3.2.5 „Andmevahetuslahenduse, sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“ alategevused. 3.2.5.1 Andmevahetuslahenduse edasiarendamine. Edasiarenduste käigus tehakse andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muuhulgas luuakse koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1-taseme eesti keele õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning videomaterjalide haldamise võimekuse. 3.2.5.1.1 Elluviija tellib SMITilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest. 3.2.5.1.2 SMIT tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. 3.2.5.2 Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine. Edasiarenduste käigus täiendatakse uussisserändajate registrit vajalike infotehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas andmevahetusega teiste riiklike andmebaasidega, kust edastatakse andmed Eesti riigi infoportaali eesti.ee. 3.2.5.2.1 Elluviija tellib Integratsiooni Sihtasutuselt sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise sisulise juhtimise, lähtudes sihtrühma vajadustest ning riiklikest teenustest, mis on mõeldud sihtrühma jaoks. 3.2.5.2.2 Integratsiooni Sihtasutus tagab sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ 3  edasiarendamise ja rakendamise sisulise koordineerimise. 3.2.6 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.2.5.1 nimetatud tegevustel 01.01.2023– 31.10.2029 ning punktis 3.2.5.2 nimetatud tegevustel 01.01.2026–31.10.2029. 3.2.7 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad. 3.3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused. 3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.3.2 Toetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate, uussisserändajate ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse ning nende hallatavatesse asutustesse. 3.3.3 Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks paranenud. 3.3.4 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused. 3.3.4.1 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil. 3.3.4.2 Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks. 3.3.4.3 Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse, et tutvuda parimate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõimet tööturul. 3.3.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023– 31.12.2024. 3.3.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad. 3.3.6.1 Tööjõulähetusprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. 3.3.6.2 Praktikaprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning tagasipöördujatest tudengid. 3.4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe. 3.4.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.4.2 Toetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga sideme suurendamine. 3.4.3 Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused, läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud. 3.4.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevused. 3.4.4.1 Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine. 3.4.4.2 Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine, sealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele. 3.4.4.3 Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes. 3.4.4.4 Kultuuri ja vaba aja ning koostöötegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks 4  ning praktiseerimiseks. 3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele kasutamist toetavad tegevused. 3.4.4.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust. 3.4.4.6.1 Eesti kodakondsuse taotlemist toetavate lahenduste arendamine, sealhulgas materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks kodanikuks olemisest. 3.4.4.6.2 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste ja koolituste korraldamine. 3.4.4.6.3 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele. 3.4.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.4.4.1 – 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.1 – 3.4.4.6.2 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029, punktis 3.4.4.5 nimetatud tegevusel 01.01.2023–31.12.2025 ja 3.4.4.6.3 nimetatud tegevusel 01.01.2023–30.06.2026. 3.4.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. 3.5 Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel. 3.5.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija). 3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. 3.5.2 Partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet. 3.5.3 Toetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanike informeerimine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, ning Eesti elanike lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine. 3.5.4 Toetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnast. 3.5.5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ alategevused. 3.5.5.1 Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete, ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine. 3.5.5.2 Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine. 3.5.5.3 Kehtetu. 3.5.5.4 Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele. 3.5.5.4.1 Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning aitab kaasa riigiinfo edastamisele Eesti elanikele. 3.5.5.5 Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine. 3.5.5.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele tudengitele koolituse pakkumine. 3.5.5.7 Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste tutvustamine. 3.5.5.8 Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti veebis rände- ja lõimumis- sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni 5  parandamiseks. 3.5.5.8.1 Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks. 3.5.5.9 Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate tulemuslikkuse ja mõju hindamine. 3.5.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.5.7 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. 4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad 4.1 Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad. Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Toetatav tegevus 3.1 – Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine Meetmete Välju Kohanemis- 0 Ei kohaldu 5117 28 797 Näitajaga mõõdetakse nimekirja nd- programmis kohanemisprogrammi näitaja näitaja osalejate arv. „Settle in Estonia“ Mõõtühik: osalejate koolituskordi osaluskord kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse isik, kes on läbinud kohanemisprogrammi koolituse vastavalt koolituse läbiviimise ajal kehtinud tingimustele ja nõutud mahule: a) teemamoodulite koolituse läbimist tõendatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas: i) kontaktõppes osalemisega; ii) e-õppe läbimisega; iii) teadmiste testi sooritamisega; iv) kombineeritud õppevormi puhul koolituse nõutud osade läbimisega; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 80% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded 6  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik TAT Välju Settle in Estonia 0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on spetsiifili- nd- portaali koolitustele sed näitaja registreeritud registreerunud näitajad külastajate arv. abikõlblike Mõõtühik: arv uussisserändajate arv. Allikas: elluviija aruanded Tulem Kohanemis- 0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse us- programmi jooksvalt näitaja koolituse(d) uussisserändajate läbinud enesehinnangulist uussisserända- teadmiste paranemist, jate osakaal, kes mis on iseseisva hindavad, et toimetuleku eelduseks. nende Allikas: elluviija konkurentsi- aruanded võime ühiskonnas toimetulekuks on paranenud. Mõõtühik: protsent Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine Meetmete Välju Kohanemis- 0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga loetakse nimekirja nd- programmi kokku näitaja näitaja suunatud andmevahetuslahen- välismaalaste duse kaudu esimest arv. korda Mõõtühik: arv kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ suunatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikke. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Toimivate 0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- andmevahetus- töötavat sed näitaja lahenduste arv. andmevahetuslahen- näitajad Mõõtühik: arv dust, mida loetakse kokku tervikuna. Allikas: elluviija aruanded Välju Toimivate 0 Ei kohaldu 0 1 Näitajaga mõõdetakse nd- „Eestis töötavat „Eestis näitaja kohanemine“ kohanemine“ sündmusteenust sündmusteenust, mida e arv. loetakse kokku Mõõtühik: arv tervikuna. Allikas: elluviija aruanded Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 7  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Meetmete Välju Tööjõulähetus- 0 Ei kohaldu 160 950 Näitajaga mõõdetakse nimekirja nd- programmis tööjõulähetustes näitaja näitaja osalejate arv. osalemist isiku põhjal, Mõõtühik: sh võimaldatakse ühele osaleja inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Praktikakohta- 0 Ei kohaldu 40 40 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- de arv avalikus praktikal osalemist sed näitaja sektoris. isiku põhjal, sh näitajad Mõõtühik: arv võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Välju Ajakohastatud 0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse nd- tööjõulähetus- ajakohastatud näitaja programmide tööjõulähetuste arv. programmide arvu. Mõõtühik: arv Allikas: elluviija aruanded Tulem Tööjõulähetus- 0 Ei kohaldu 100 798 Näitajaga mõõdetakse us- programmi tööjõulähetuse ühe näitaja läbinute arv. täisprogrammi läbimist Mõõtühik: isiku põhjal, sh osaleja võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Tulem Tööjõulähetus- 0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse us- programmi tööjõulähetuse läbinute näitaja läbinute tagasisidena esitatud hinnang hinnangut programmis konkurentsi- osaleja võime konkurentsivõime paranemisele paranemise kohta ühiskonnas. ühiskonnas. Mõõtühik: Allikas: elluviija protsent aruanded Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe Meetmete Välju Lõimumisvald- 0 Ei kohaldu 1000 10866 Rakenduskava nimekirja nd- konna keeleõpet väljundnäitaja. näitajad näitaja toetavates Näitajaga mõõdetakse tegevustes lõimumisvaldkonna osalejate arv. keeleõpet toetavates Mõõtühik: tegevustes osalejate osaluskord osaluskordi kumulatiivselt. 8  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Saavutustasemesse raporteeritakse: nii ühepäevase keeleõpet toetava tegevuse kui ka koolituse, mille kestus on rohkem kui üks päev, puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 80% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded Tulem Lõimumisvaldk 0 2020 Ei kohaldu 8693 Rakenduskava us- onna keeleõpet tulemusnäitaja. näitaja toetavate Näitajaga mõõdetakse tegevuste lõimumisvaldkonna läbinute arv. keeleõpet toetavad Mõõtühik: tegevused läbinud osaluskord osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Läbinuks loetakse osalejat, kes on võtnud programmist osa 80% ulatuses, osaluskordade koguarvuks arvestatakse osaluskordi väljundnäitajast „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Riigikaitse ja 0 Ei kohaldu 300 1000 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- kodanikuhari- riigikaitse ja sed näitaja duse teemalistes kodanikuhariduse näitajad koostöötegevus teemalistes tes osalejate koostöötegevustes arv. osalejate arvu. Mõõtühik: Allikas: elluviija osaleja aruanded Tulem Koolituse(d) 0 2023 Ei kohaldu 75% Näitajaga mõõdetakse us- läbinute osalejate rahulolu enda näitaja hinnang eesti eesti keele oskuse ja keele oskuse ja konkurentsivõime konkurentsivõi paranemisega me ühiskonnas. paranemisele Allikas: elluviija ühiskonnas. aruanded Mõõtühik: protsent 9  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel Meetmete Välju Sotsiaalreklaam 0 Ei kohaldu 2 6 Näitaja sisuks on nimekirja nd- kampaaniate ja korraldatavad näitaja näitaja ristmeediapro- sotsiaalreklaamkam- grammide arv. paaniad ning Mõõtühik: arv ristmeediaprogrammid. Allikas: elluviija aruanded TAT Tulem Eesti elanike 59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse, spetsiifili- us- valmisolek kui paljud Eesti ne näitaja näitaja toetada teistest elanikest on enda sõnul riikidest valmis aitama Eestisse elama sisserändajatel Eesti tulnud inimeste eluga kohaneda. kohanemist Allikas: elluviija eluga Eestis. aruanded Mõõtühik: protsent 5 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029. 6 Toetatavate tegevuste eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate Summa (eurodes) Osakaal nr vaheline jaotus 1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ 18 500 000,00 100,00% pakkumine 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00% 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat- 2 550 000,00 100,00% vormi) edasiarendus ja rakendamine 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00% sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 735 000,00 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00% sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 315 000,00 30,00% 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning 3 910 000,00 100,00% tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 737 000,00 70,00% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 173 000,00 30,00% 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning 7 273 989,00 100,00% kodanikuõpe 10  4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 091 792,00 70,00% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 182 197,00 30,00% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, 6 542 857,00 100,00% sealhulgas kohanemisteemadel 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 580 000,00 70,00% sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00% sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 1 962 857,00 30,00% sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00% sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00% 5.3 Omafinantseering 0 0% 7 Kulude abikõlblikkus 7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. 7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. 7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel. 7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsetele kuludele on abikõlblikud järgmised kulud: 7.3.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 7.3.2 kommunikatsioonikulu; 7.3.3 uuringute, analüüside ja hindamiste kulu; 7.3.4 koolituste, seminaride ja konverentside kulu; 7.3.5 tõlkekulu; 7.3.6 lähetus-, majutus- ja transpordikulu õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses; 7.3.7 sihtrühmale majutus- ja transpordikulu elluviija sisekorra alusel punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning litsentsitasu punktides 3.1, 3.2, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.9 praktika- ning keelesõbra programmis osaleja koolitus-, majutus-, transpordi- ja õppevahendite kulu punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud toetatava tegevuse puhul; 7.3.10 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 ja 3.5.5.6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.11 õppe- ja infomaterjalide kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.12 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks; 7.3.13 välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija 11  sisekorra alusel punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse puhul. 7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu; 7.4.2 esinduskulu ja kingitused; 7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; 7.4.4 kehtetu; 7.4.5 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud; 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1 Toetus makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel kaudseid kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26. 8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-des 24, 25 ja 33. 8.3 Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. 8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. 8.5 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest; 8.6.2 koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia. 8.7 Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele otsestele kuludele. 8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega. 8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud. 9 Elluviija kohustused 9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava 12  kohaselt. 9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud: 9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; 9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest; 9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt; 9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 9.3.6 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel; 9.3.8 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks; 9.3.9 koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja 3.5.5.6 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase tööpäeva lõpuks; 9.3.10 järgima toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.3.11 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitusmääruse alusel; 9.3.12 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 9.3.12.2 TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.12.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4 Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel. 9.5 Iga toetatav tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse 13  nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada. 10 Partnerite kohustused 10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. 11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord 11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse. 11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. 11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. 11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. 11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt. 11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12 TAT-i muutmine 12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. 12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 14  Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul. 12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta. 12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 12.8 Rakendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile. 13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. 13.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. 13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. 13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 14 Vaiete lahendamine 14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt. 14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksus. 14.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3. Seirearuande vorm (kehtetu) Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm (kehtetu) Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht 15