3. isiku vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 282302 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 31. märts 2025 nr 1/26 Kolmanda isiku vastus Aktsiaselts Kihnu Veeteed vaidlustusele Kolmas isik: Tuule Liinid OÜ Registrikood: 12978461 Aadress: Kalde tee 6, 93859 Muratsi küla, Saaremaa e-post: [email protected] Kolmanda isiku vandeadvokaat Britta Oltjer lepinguline Cuesta Advokaadibüroo OÜ esindaja: Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] Vaidlustuse Aktsiaselts Kihnu Veeteed esindaja: Registrikood: 10867071 Aadress: Kurase 88005, Kihnu Vaidlustaja vandeadvokaat Kadri Härginen lepingulised vandeadvokaat Mario Sõrm esindajad: Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn Telefon: 6400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Registrikood: 70000734 Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn e-post: [email protected] Hankija vandeadvokaat Mart Parind lepinguline Advokaadibüroo NOVE esindaja: Estonia pst 9, Solaris keskus, 10143 Tallinn e-post: [email protected] Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 Asi: Aktsiaselts Kihnu Veeteed vaidlustus riigihankes „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 282302). Taotlused: 1. Jätta Aktsiaselts Kihnu Veeteed vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 2. Mõista vaidlustajalt Tuule Liinid OÜ kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses tasutud lepingulise esindaja kulud. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO või vaidlustuskomisjon) menetluses on Aktsiaselts Kihnu Veeteed (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka hankija) riigihankes „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 282302, edaspidi riigihange) tehtud hankija otsustele kvalifitseerida Tuule Liinid OÜ (edaspidi kolmas isik) riigihanke osas 1 ning jätta kolmas isik hanke mõlemas osas hankemenetlusest kõrvaldamata. Lisaks taotleb vaidlustaja hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega jäeti talle avaldamata kolmanda isiku tuginetavate ettevõtjate kohta koos taotlusega kohustada hankijat vastav info avaldada. 1.2. Hankija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas 07.08.2024 riigihangete registris hanketeate riigihankes viitenumbriga 282302 „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“. 1.3. Pakkumuste esitamise tähtajaks 30.10.2024 esitasid pakkumused nii vaidlustaja, Aktsiaselts Kihnu Veeteed, kui ka Tuule Liinid OÜ (kolmas isik). 1.4. 13.03.2025 otsusega kvalifitseeris hankija kõik pakkujad ning jättis hankemenetlusest kõrvaldamata ning otsustas mitte avaldada pakkujatele teavet selle kohta, milliste teiste ettevõtjate vahenditele kolmas isik pakkumuse esitamisel tugines. 1.5. Aktsiaselts Kihnu Veeteed esitas 24.03.2025 VAKO-le vaidlustuse, millega taotleb eelnevalt nimetatud hankija otsuste kehtetuks tunnistamist ja lisaks hankija kohustamist kolmanda isiku tuginetavate isikute (koostööpartnerite) avaldamiseks. 1.6. Vaidlustus on alusetu ja tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Kolmas isik esitab järgnevalt oma vastuväited Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vaidlustusele. 2. Kolmanda isiku seisukohtade õiguslik põhjendus 2.1. Info kolmanda isiku koostööpartnerite kohta on kaetud ärisaladusega 2.1.1. Vaidlustaja on esitanud oma nõuetena 3 ja 4 alljärgnevad taotlused: (i) tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega hankija ei avaldanud teavet kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks Tuule Liinid OÜ poolt tuginetavate ettevõtjate kohta ja (ii) kohustada hankijat avaldama vaidlustajale teave kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks Tuule Liinid OÜ poolt tuginetavate ettevõtjate kohta. 2 2.1.2. Sisuliselt on vaidlustaja asunud nimetatud kahe nõudega taotlema sellise teabe avaldamist, mille kolmas isik on määratlenud oma ärisaladuseks. 2.1.3. Esiteks. Pakkumuses sisalduva ärisaladuse kaitse on tagatud riigihangete seaduse (RHS) § 461 regulatsiooniga. Nimetatud RHS norm toob välja loetelu andmetest, mida pakkuja ei või ärisaladusena määratleda. Ettevõtjate andmed, kellele pakkuja tugineb kvalifitseerimise tingimuste täitmisel nimetatud loetelus välja toodud ei ole. Seega on pakkujal lubatud määratleda oma hankelepingu täitmisele kaasatud koostööpartnereid ärisaladusena. 2.1.4. Ärisaladuse mõiste tuleneb Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 määratud tingimustest, mis sisaldab avatud loetelu ärisaladusest. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. 2.1.5. Kolmanda isiku koostööpartnerid, kellele kolmas isik tugines pakkumuse esitamisel kvalifikatsiooni tingimuste täitmiseks, ei ole parvlaevade liinivedude tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, nad ei ole tuvastatavad ja nende isikud ei ole oletatavad tavaliselt laevandusvaldkonnas tegutsevatele teistele ettevõtjatele. Kokkuvõtvalt on kolmandal isikul oluline huvi tagada nende isikute konfidentsiaalsus, kuna nende avaldamine võib avada võimaluse nende erinevaks mõjutamiseks nii käesolevas kui ka järgnevates hangetes (mis kahjustaks oluliselt kolmanda isiku ärihuve) ning eelneva tõttu on kolmas isik astunud ka vajalikke samme nende konfidentsiaalsuse säilitamiseks. 2.1.6. Juba eeltoodud lihtsustatud põhjused on piisavad põhjendamaks kolmanda isiku õigust määratleda oma koostööpartnerid ärisaladusena ning need täidavad muuhulgas ka EKTÄKS § 5 lg 2 nõuded. Lisaks oleks nimetatud koostööpartnerite andmete avaldamine konkurentsi pärssiva mõjuga, kuna võiks mõjutada koostööpartnerite motivatsiooni käesolevas või teistes hangetes sarnaste garantiide andmiseks. 2.1.7. Vaidlustaja enda poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendi nr EKo C-927/19 punktides 113-118 on rõhutatud, et ärisaladuse kaitse komponendiks on selle eesmärgipärasus, põhjendatus ja ka usaldus. See tähendab, et ettevõtja peab mõistlikult põhjendama, miks ta on vastava info määranud oma ärisaladuseks ning kas sellel on olemas ärisaladuse tunnused ning hankijal lasub kohustus kaaluda, kas pakkuja esitatud selgitus on piisav. Pakkujale peab olema tagatud garantii, et hankijale usaldatav majandusväärtust omav info on kaitstud. Sarnaselt eesmärkidel on peetud põhjendatuks kaitsta ärisaladust ka Eesti kohtupraktikas.1 2.1.8. Hankija on kõnesolevas riigihankes küsimuste ja vastuste kaudu 04.03.2025 palunud kolmandal isikul täpsemalt selgitada, miks on tema jaoks kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks tuginetavate isikute koosseis tema ärisaladus ja kolmas isik on seda hankijale ka 05.03.2025 põhjalikult selgitanud. 1 vt TlnRngKo nr 3-24-3262, p 14-18. 3 2.1.9. Hankija 13.03.2025 käskkirjast nähtub, et hankija on teostanud kolmanda isiku ärisaladuse koosseisu osas sisulise kontrolli ning jõudnud kohaste kaalutluste osas õigetele järeldustele, jättes kolmanda isiku koostööpartnereid puudutava teabe avaldamata. 2.1.10. Teiseks. Vaidlustaja üritab kolmanda isiku koostööpartnerite teabe nõudmisel tekitada illusiooni, nagu oleks koostööpartnerite puhul tegemist pakkujatega. Sellist käsitlust kinnitavad vaidlustaja väited nagu varjaks hankija tema eest pakkujaid (vt nt vaidlustuse p 19) või konkurente (vt nt vaidlustuse p 36). 2.1.11. Selline käsitlus on vale. Ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele kolmas isik tugineb, ei ole pakkujad ning seda on kolmas isik ka hankijale kinnitanud. Pakkumuse koostamisel ja esitamisel on pakkumuse osaks väga sageli pakkuva ettevõtjaga erinevate õiguste ja kohustuste (või nende lubaduse) kaudu seotud isikud, kes ei ole ise pakkujaks. Näitena sellistest isikutest võib tuua alltöövõtjaid, lepingu täitmisele kaasatud spetsialiste, finantsgarantii andjaid jne. 2.1.12. Ka käesoleval juhul on kvalifitseerimistingimuste täitmiseks kaasatud isikute seotus pakkumuse ja hiljem hankelepingu täitmisega pigem oma sisult sarnane finantsgarantii andmisega hankijale. Selle eesmärgiks on tagada, et hankelepingu täitmisel oleks kolmandal isikul olemas piisav likviidsete vahendite või majandusvõimekuse olemasolu võimalike tõusetuvate probleemide lahendamiseks ressursside leidmisel. 2.1.13. Õiguspraktikas on tavapärane kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatavate hankelepingut vahetult täitvate spetsialistide isikute konfidentsiaalsus (et kaitsta neid näiteks mõjutuste või võimalike üleostupakkumiste eest vmt). Samamoodi võib põhjendatud vajaduse korral olla ärisaladuseks ka finantsgarantii andnud ettevõte. Kummaski rollis olevaid isikuid või ettevõtjaid ei käsitleta pakkujatena riigihangete seaduse mõistes (kuigi neile kohalduvad teatud juhtudel mõned lisakohustused, nagu näiteks allhankijate puhul hankepassi esitamine). 2.1.14. Eeltoodu tõttu ei saa väita, nagu oleks kuidagi ennekuulmatu või põhjendamatu kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks tagatise andnud ettevõtjate käsitlemine ärisaladusena (sarnaselt näiteks kvalifitseerimisnõude täitmiseks esitatud spetsialistiga). Olukorras, kus pakkumuses on võimalik defineerida ärisaladusena tehnilise ja kutsealase suutlikkuse täitmiseks esitatud isikute teavet, on selline ärisaladuse kaitse lubatav ka majandusliku ja finantsseisundi täitmiseks esitatud isikute puhul. 2.1.15. Juhul, kui ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele kolmas isik tugineb, oleksid pakkujad (nagu seda väidab vaidlustaja), oleks kolmas isik esitanud koos oma koostööpartneritega ühispakkumuse. 2.1.16. Kolmandaks. Kolmas isik adresseerib täiendavalt siinkohal vaidlustaja poolt vaidlustuse p-s 4.3 esitatud üldisi seisukohti. Vaidlustuse p-s 4.3 esitatud üldteoreetilised väited tuginetavate isikute konfidentsiaalsuse kohta on pigem nn normivälise iseloomuga. 2.1.17. Vastuväitena vaidlustuse p-le 36 osas selgitab kolmas isik veelkord, et ettevõtjad, kelle majandusnäitajatele kolmas isik tugineb, ei ole õiguslikus mõttes pakkujad ega ka vaidlustaja konkurendid. Tegemist on isikutega, kelle näitajatele kolmas isik tugineb kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks, nende roll pakkumuses ja hankelepingu täitmises on kitsas, kõrvalise 4  iseloomuga ning sellistele isikutele saab laiendada ärisaladuse kaitse vastavalt RHS §-le 461 ja EKTÄKS § 5 lg-le 2. Seda kinnitab ka senine õiguspraktika. 2.1.18. Vaidlustuse p 36 käsitluse korral võiks seega lugeda vaidlustaja konkurendiks ka spetsialistid, kelle näitajatele pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise nõuete täitmiseks tugineb. Sellisest käsitlusest lähtuvalt oleks vaidlustaja jaoks pretsedenditu ka see, kui tema eest varjataks tehnilise ja kutsealase suutlikkuse täitmiseks esitatud spetsialistide infot. 2.1.19. Vaidlustuse punktis 43 on vaidlustaja oma viitega lahendile EKo C-54/21, ANTEA POLSKA jt, p 76- 80 ise ümber lükanud väite, mille kohaselt ei saa kvalifitseerimiseks kasutatud tuginetavad ettevõtjad (või spetsialistid) olla konfidentsiaalsed – „Euroopa Kohus on küll samas lahendis selgitanud, et täielikult ei saa välistada vajadust käsitleda konfidentsiaalsena isikuid, sh alltöövõtjaid, kellele pakkuja tugineb, kuid see peab olema põhjendatud nende isikutega tekkiva erilise sünergiaga, millel on samal ajal ka kaubanduslik väärtus.“ 2.1.20. Sisuliselt on seega vaidlustaja poolt viidatud kohtulahendis sedastatud, et eeldusel, et isikulisel infol on kaubanduslik väärtus saab sellele rakendada ka konfidentsiaalsuse/ärisaladuse kaitset. Eeltoodu on kooskõlas kolmanda isiku poolt varasemalt hankijale antud selgitustega, miks on tema koostööpartnerite info käesolevas hankes ärisaladuseks ning seetõttu on ka õiguspärane neile ärisaladuse kaitse tagamine. 2.1.21. Vaidlustuse punktis 44 viidatud mitteisikustatud oluliste andmete avaldamine on oma olemuselt taotlus avaldada vaidlustajale infot detailsuses, mis võimaldaks vaidlustajal (ikkagi) jõuda kolmanda isiku ärisaladusega kaitstud infoni kaudselt, kasutades vaidlustajale avaldatud infot täiendavaks uurimistööks. Sellise info avaldamine ei taga ärisaladuse kaitset ning on seega oma sisult kogu ärisaladuse usalduse kaitse kontseptsiooniga vastuolus. 2.1.22. Vaidlustajale piisab tema õiguste ja läbipaistva menetluse tagamiseks teabest, mis kinnitab, et kolmas isik ületab koos tuginetavate ettevõtjate käibega riigihanke 282302 osa I majandusliku ja finantsseisundi kvalifikatsiooninõude, kuid teave, millises ulatuses, ei ole vaidlustajale tema õiguste kaitseks enam oluline – vaidlustaja õigusi saab mõjutada vaid see, kas kolmas isik täidab kvalifitseerimise nõuded või mitte. See millises ulatuses kolmas isik need nõuded täidab/ületab, pole vaidlustaja seaduslike huvide tagamise seisukohast enam oluline. 2.1.23. Alljärgnevalt kommenteerib kolmas isik lühidalt ka vaidlustuse punktis 45 esitatud väidet, et hankija peaks selgitama vaidlustaja vastava taotluse korral, mis põhjustel on ta otsustanud mitte avaldada kolmanda isiku selgitusi ärisaladusena määratletud teabe ärisaladuseks määratlemise põhjuste kohta. Esiteks puudub hankijal kohustus selgitada pakkujatele, mis põhjustel on nende konkurendid määratlenud teatud info ärisaladusena (põhjused peavad olema piisavad vaid hankija enda jaoks ärisaladusena määratletava teabe kogumi kindlaksmääramiseks) ja teiseks on ka ärisaladuse selgitused oma olemuselt konfidentsiaalse iseloomuga, kuna ka nendes sisalduv info võib olla teatud juhtudel konkurentide poolt kasutatav ärisaladuse info osas järelduste tegemiseks. 2.1.24. Eeltoodut tõendab ka vaidlustuse p-s 47 esitatud väide netokäibe avalikkusest – arvestades riigihanke 282302 osa I käibenõude ulatust, on selliste ettevõtete ring Eestis, kitsamalt kolmanda 5  isiku oletatavas suhtlusringkonnas piiratud, mistõttu võimaldaks selline info teha piisava tõenäosusväärtusega oletusi ärisaladusega kaetud isikute kohta. 2.1.25. Kokkuvõtvalt saab kolmas isik vaidlustuse punkti 47 osas vaidlustajale avaldada alljärgneva teabe: (i) kolmas isik on tõendanud ja põhjendanud – pärast vastavasisulise nõude saamist hankijalt – miks teave kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks kasutatud teiste ettevõtjate kohta on tema ärisaladus, ning millistel põhjustel on sellel kolmanda isiku jaoks kaubanduslik väärtus ning (ii) konfidentsiaalseks määratud andmete osas kinnitab kolmas isik, et tema enda ja tuginetavate ettevõtjate käibed ületavad riigihanke osas I kvalifitseerimiseks kehtestatud vajalikku piirmäära. Neid fakte on võimalik ka VAKO-l otsuse tegemisel kontrollida. Asjaolu, millises ulatuses on vastav kvalifitseerimiseks vajalik piirmäär ületatud, pole vaidlustaja jaoks oluline ning vaidlustaja ei saa omada selles osas mistahes põhjendatud õiguslikku või isiklikku huvi. 2.1.26. Eelnevalt käsitletud asjaolud nähtuvad ka hankija 13.03.2025 käskkirjast 1.1-3/4. Eeltoodust tulenevalt on vastav käskkiri kolmanda isiku ärisaladust puudutavas osas õiguspärane ja puudub mistahes alus selle mingis osas kehtetuks tunnistamiseks ja vaidlustuse nõuete 3 või 4 rahuldamiseks. 2.2. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õiguspärane 2.2.1. Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 22 kuni 28 kokkuvõtvalt nentinud, et kolmas isik ei täida iseseisvalt kvalifitseerimise tingimusi ning vaidlustaja õigusi rikub asjaolu, et tal puudub võimalus kontrollida ettevõtjaid, kelle vahenditele kolmas isik tugineb. Nagu eelnevalt viidatud, on vaidlustaja taotlus kolmanda isiku ärisaladuse avaldamiseks põhjendamatu ja alusetu ning tuleb jätta rahuldamata, samas on VAKO-l võimalik neid andeid riigihangete registrist kontrollides veenduda, et hankes nõutud käibenõue on nõuetekohaselt täidetud. 2.2.2. Esiteks. Vastavalt RHS § 185 lg-le 1 saab vaidlustuse esitada juhul, kui RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendus peaks seega tuginema mingisugusel riigihangete seaduse normi rikkumisel. 2.2.3. Kolmas isik ei näe esitatud vaidlustuses hankija tegevuse osas kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tegemisel mistahes õigusvastasuse etteheidet, mille alusel oleks võimalik taotleda kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamist. Ärisaladusega kaitstud koostööpartnerite info mitteavaldamine on küll uudishimu seisukohast teiste pakkujate huvi kahjustava iseloomuga, kuid selline põhjendus ei saa olla kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. 2.2.4. Riigihangete seadus ja hanke alusdokumendid võimaldavad pakkujal kvalifitseerimise tingimusi täita tuginedes teiste ettevõtjate vahenditele. Hankija on 13.03.2025 kvalifitseerimise tingimustele vastavust kontrollinud ja leidnud kolmanda isiku (koos tuginetavate ettevõtjatega) olevat kvalifitseerimise tingimustele vastav. 2.2.5. Vaidlustaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, miks ta arvab, et kolmas isik koos tuginetavate ettevõtjatega (näiteks kasvõi mingisuguse vaidlustaja teoreetilise põhjendatud kahtluse tõttu) ei vastaks kvalifitseerimise tingimustele. Selles osas jääb kolmandale isikule ka arusaamatuks, miks 6  keskendub vaidlustaja oma vaidlustuse osas 4.1 (p 25) asjaolule, et kolmas isik ei täida iseseisvalt kvalifitseerimise tingimusi – kolmas isik ei ole kordagi hankijale väitnud, et ta soovib kvalifikatsiooni nõudeid täita iseseisvalt). 2.2.6. Kolmandale isikule jääb selline vaidlustuse hüpotees etteheite ja arutelu kontekstina arusaamatuks. On arusaadav, et vaidlustajat häirib asjaolu, et tal puudub teave kolmanda isiku tuginetavate ettevõtjate kohta, kuid samas ei suuda vaidlustaja väljendada ühtegi kahtlustust, miks ta arvab, et kolmas isik koos tuginetavate ettevõtjatega kvalifitseerimise tingimusele ei vasta. 2.2.7. Nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole vaidlustaja välja toonud mitte ühtegi iseseisvat alust kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Asjaolu, et kolmanda isiku netokäive iseseisvalt ei ületa kvalifitseerimiseks seatud tingimusi, ei ole vaidluse seisukohalt oluline, kuna vaidlustajale on teada, et kolmanda isiku pakkumus on esitatud kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks koos tuginetavate ettevõtjatega. 2.2.8. Kolmanda isiku kohta hanke osas 1 tehtud kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamine saaks tugineda ainult sellele, et kolmas isik (koos tuginetavate ettevõtjatega) ei täida riigihanke 282302 osa I kvalifitseerimise tingimusi. Vaidlustaja sellist väidet esitanud ei ole. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse p-s 27 VAKO-le etteheiteid mittesisaldavad taotlused kolmanda isiku pakkumuse kontrollimiseks. 2.2.9. Kolmas isik saab siinkohal kergendada VAKO tööd ning kinnitada vaidlustajale, et (i) jah, kolmas isik tugines pakkumuse esitamisel riigihankes 282302 teiste ettevõtjate netokäibele ning (ii) jah, kolmas isik on tõendanud, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel ning (iii) jah, tuginetavad ettevõtjad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas kolmas isik on nende näitajatele tuginenud. 2.2.10. Vaidlustaja ei ole oma vaidlustuses toonud välja mitte ühtegi konkreetset etteheidet, et kolmanda isiku selliselt koostatud pakkumus oleks kuidagi vastuolus mõne RHS või riigihankes 282302 kehtestatud pakkuja kvalifitseerimist puudutava normi või tingimusega või ei täidaks kvalifitseerimise nõudeid. Sisuliselt on vaidlustaja taotlenud VAKO kontrolli kolmanda isiku pakkumusele, toomata välja, millistele põhjendamatutele kahtlustustele ta sellise kontrolli tulemusena kinnitust leida loodab. 2.2.11. Kolmas isik on kogumina vaidlustaja poolt vaidlustuse punktis 27 esitatud VAKO kontrollitaotluse osas nõutu: esitatud taotlust on sarnastel asjaoludel kontrollinud hankija ning leidnud kolmanda isiku olevat hankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastava. Kolmas isik on veendunud, et ka VAKO teostatav kontroll näitab, et hankija on kolmanda isiku kvalifitseerinud õiguspäraselt. Ühtegi rikkumise kahtlust vaidlustuses välja toodud ei ole ning kolmas isik oletab, et vaidlustaja nõue kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks baseerub mitte põhjendatud kahtlustel, vaid põhjendamatutel oletustel ja lootusel. 2.3. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks puuduvad mistahes alused 2.3.1. Vaidlustaja on vaidlustuse nõudes 2 taotlenud kolmanda isiku suhtes hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist põhjendusel, et vaidlustaja hinnangul on 7  hankija jätnud rakendamata RHS § 95 lg 4 p 4 (raske eksimus ametialaste käitumisreeglite vastu, mis muudab pakkuja aususe küsitavaks) või alternatiivselt oletuslikult RHS § 95 lg 4 p 9 alusel (valeandmete esitamine hankepassis). 2.3.2. Kolmas isik vaidleb nendele põhjendustele vastu ja leiab, et vaidlustuse p-s 31 välja toodud episood reisikatamaraan RUNÖ-ga ei saa mitte kuidagi olla aluseks kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks – kolmas isik ei ole vaidlustaja viidatud episoodis mingisugust rasket eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu toime pannud ning tema ausust ei ole võimalik küsimuse alla seada. 2.3.3. Esiteks. RHS § 95 lg 4 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks. Hankemenetlusest kõrvaldamine on pakkuja jaoks alati väga raskete tagajärjega kaalutlusotsus, mistõttu ei saa hankija sellist otsustust võtta vastu kergekäeliselt (kaalumata asjaolusid, sündmuse tõsidust jne). 2.3.4. Vastab tõele, et iga „selline“ raske ametialase käitumisreegli rikkumine ei pea olema tõendatud kohtu otsusega. Küll aga peab sellise süüstava koosseisu varasem olemasolu olema tõendatud ja fikseeritud. 2.3.5. Vaidlustaja on oma vaidlustuse p-s 31 esitatud väidet üritanud tõendada Transpordiameti 12.04.2023 kirjaga nr 3.2-7/23/6073-5. Viidatud kirjas on Transpordiamet esitanud oletuse, mille kohaselt võib jääda mulje, et kolmas isik võib olla üritanud sõukruvi labade vigastuse fakti varjata. Veel on Transpordiamet oma kirja lõpus viidanud, et laeva vigastuste tekkeaeg on tegelikult aga teadmata ja võimalik põhjus vaid oletatav. 2.3.6. Kolmas isik on seisukohal, et selliselt väljendatud pöördumist ei saa kindlasti tõlgendada kui tõsikindlalt fikseeritud rasket eksimust ametialaste käitumisreeglite vastu ja sellise ebamäärase määratlusega väljendatud konstruktsioon ei saa olla aluseks RHS § 95 lg 4 p 4 kirjeldatud asjaolude tõendamiseks, mis võiksid kogumis ja lõppastmes viia kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseni. 2.3.7. Teiseks. Nimetatud episoodi puhul on täpselt teadmata, millal mainitud reisikatamaraani RUNÖ sõukruvi vigastus tekkis (kolmanda isiku hinnangul enne seda kui laev talle üle anti, vastupidist keegi väitnud ei ole). Nimetatud asjaolust tingitud vigastust on oletuslikult („sõukruvi võib põhjustada mootorite erinevat koormust“) mainitud juba laeva üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja korralise ülevaatuse käigus leitud labade paindumisest teavitati Transpordiametit üldises korras. Edasine pooltevaheline kirjavahetus nimetatud küsimuses on kolmanda isiku puhul tavapärane ametkondlik korrespondents, millest üksiku väljendi „jääb paratamatult mulje“ väljarebimine ei anna ilmselgelt asjaoludest adekvaatset ülevaadet. 2.3.8. Väljaspool vaidlustaja poolt viidatud üksikut „paratamatu mulje“ väljendit pole kolmanda isiku suhtes nimetatud RUNÖ episoodi osas mingisuguseid raske ametialase käitumisreeglite rikkumise etteheiteid välja toodud, mistõttu on vaidlustaja esitatud väite puhul tegemist üksiku lausejupi võimendamisega. Ametkondlikult väljendatud „muljest“ ei saa tuletada sellist fikseeritud rikkumist, 8  mis võiks kolmanda isiku jaoks tuua kaasa niivõrd raske tagajärje nagu uuest hankest kõrvaldamine. 2.3.9. Kolmandaks. Arvestades, et kolmanda isiku suhtes pole vaidlustaja viidatud RUNÖ episoodi puhul ühtegi tõsikindlalt väljendatud („paratamatuid muljeid“ kõrvale jättes) või muud reljeefses sõnakasutuses väljendatud raske ametialase käitumisreegli rikkumist fikseerinud, puudus kolmandal isikul vajadus pakkumise koostamisel eraldi põhjalikult tõlgendada, kas nimetatud episoodi peaks üldse kaaluma kui infot, mida kolmas isik hankepassis oleks pidanud mainima. Kolmanda isiku hinnangul ta seda tegema ei pidanud. 2.3.10. Eelnevast lähtuvalt on ainetu ka vaidlustuse p-s 33 ja 34 lootusrikkalt väljendatud teooria, et kolmas isik oleks pidanud RUNÖ episoodi riigihankesse 282302 pakkumuse esitamisel hankepassis mainima koos järeldusega, et selle mainimata jätmise korral tuleks kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus kehtetuks tunnistada ja hankijale uuesti otsustamiseks saata. 2.3.11. Neljandaks. Samuti ei saa soovmõtlemise kaudu konstrueerida eelneva info põhjal olukorda, kus kolmanda isiku poolt mõistuspäraselt täidetud ja pakkumuse koosseisus esitatud hankepassis puuduv viide Transpordiameti paratamatutele muljetele reisikatamaraani RUNÖ sõukruvide küsimuse kohta peaks tähendama seda, et kolmas isik on midagi hankija eest riigihankes 282302 tahtlikult varjanud või valeandmeid esitanud ning see kõik peaks lõppastmes kaasa tooma kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p 9 (valeandmete esitamine) alusel. 2.3.12. Ilmselgelt on vaidlustaja poolt käsitletud RUNÖ episoodi puhul tervikuna tegemist reisilaevanduse tavapärase argipäevaga ning iga üksikut sellega kaasnevat mõttevahetust või mõtteavaldust ei saa pidada raskete ametialaste eksimuste fikseerimise aluseks. Samuti ei saa iga arvamuste lahknevust varasemates hangetes tellija ja täitja vahel meelevaldselt tõlgendada raske ametialase käitumisreeglite rikkumisena mis muudab pakkuja aususe küsitavaks. 2.3.13. Eeltoodut kokku võttes leiab kolmas isik, et Aktsiaselts Kihnu Veeteed vaidlustus on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et on kolmanda isiku lepinguliseks esindajaks käeoleva vastuse esitamisel ja asja edasises menetluses. Palume kõik menetlusdokumendid ja -info edastada kolmanda isiku lepingulisele esindajale. 3.2. Vastuse esitamise tähtaegsus. Vaidlustuskomisjoni 25.03.2025 e-kirjaga määrati menetlusosalistele Kihnu Veeteed AS poolt esitatud vaidlustusele vastamise tähtajaks 31.03.2025. Sellest lähtuvalt on Tuule Liinid vastus vaidlustusele esitatud vaidlustuskomisjonile tähtaegselt. 3.3. Kirjalik menetlus. Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.4. Menetluskulud. Kolmas isik palub jätta menetluskulud täies ulatuses vaidlustaja kanda. 9 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer vandeadvokaat 10