Kolmandate isikute vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 31.03.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ Viitenumber: 284278 Hankija: Osaühing Rail Baltic Estonia Registrikood: 12734109 Aadress: Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustajad: LEONHARD WEISS OÜ (Ühispakkujad) Registrikood 12083348 INF INFRA OÜ Registrikood 16421809 Leonhard Weiss GmbH & Co. KG Registrikood HRA 530194 Ramboll Danmark A/S Registrikood 35128417 Skepast&Puhkim OÜ Registrikood 11255795 Vaidlustajate esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Kolmandad isikud: Bouygues Travaux Publics (Ühispakkujad) Registrikood R.C.S. VERSAILLES 407 985 308 Budimex S.A. Registrikood 0000001764 INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI) Registrikood 489626135 KMG Infra OÜ Registrikood 16638472 WSP Finland OY Registrikood 0875416-5 Kolmandate isikute vandeadvokaadid Kaidi Reiljan-Sihvart ja Tavo Tiits esindajad: Advokaadibüroo COBALT Aadress: Pärnu mnt 15, Tallinn Tel: 665 1888 menetlusdokumendid: [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1. jätta vaidlustus rahuldamata; 2. jätta kõik menetluskulud vaidlustajate kanda ja mõista kolmandate isikute menetluskulud vastavalt menetluses esitatavale menetluskulude nimekirjale vaidlustajatelt välja; 3. vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD 1.1 01.10.2024 alustas hankija konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena riigihanget „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ (viitenumber 284278, “hange”). Hange on jaotatud kaheks osaks: (i) osa nr 1 – Allianss 1 Ülemiste-Pärnu lõik; (ii) osa nr 2 – Allianss 2 Pärnu-Ikla. 1.2 Pakkumuste hindamise kriteeriumiteks hanke osade üleselt on (a) projekti meeskonna kirjeldus (osakaal 10%), (b) projekti plaani osa kirjeldus (osakaal 15%), (c) projektijuhtimise- ja koostöövõimekus (osakaal 30%), kaasuse ülesanne (osakaal 15%) ja töötasu võrdlushind (osakaal 30%). Kõik eeltoodud kriteeriumid on hankija hinnatavad kvaliteedikriteeriumid. 1.3 Kahe kõrgeima punktisumma saanud pakkuja pakkumused tunnistatakse hinna ja kvaliteedi suhtelt parimateks ehk edukateks. Esimese koha saanud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping osas 1 ja teise koha saanud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping osas 2. 1.4 Hange viidi läbi kahe-etapilisena. 14.02.2025 tegi hankija ettepaneku kõigile teise etappi pääsenud pakkujatele esitada oma lõplik pakkumus. 1.5 Tähtpäevaks 28.02.2025 esitasid pakkumuse: • LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard Weiss GmbH & Co. KG ja Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ (üheskoos „LW“ või „vaidlustaja“); • GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS (üheskoos „GRK“); • Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland OY („kolmas isik“); • VINCI CONSTRUCTION GEOINFRASTRUCTURE, AS TREV-2 Grupp, DODIN CAMPENON BERNARD, ETF ja SYSTRA S.A. 1.6 12.03.2025 tegi hankija otsused, millega tunnistas kõigi lõplike pakkujate pakkumused vastavaks ning hanke osas nr 1 (allianss nr 1) edukaks GRK pakkumuse ja hanke osas nr 2 2 | 16  (allianss nr 2) edukaks kolmanda isiku pakkumuse („otsus“). Pakkumuste kvaliteedi hindamise põhjendused on esitatud otsuse lisadena (vt otsuse p 3.3). 1.7 Otsusest nähtuvalt sai GRK pakkumus kokkuvõttes 90,11 väärtuspunkti, kolmanda isiku pakkumus kokkuvõttes 78,06 väärtuspunkti. Hindamise koondtabeli kohaselt sai vaidlustaja pakkumus ühtses pingereas kolmandana 76,29 väärtuspunkti. Arvestades hankija hindamismetoodikat oli vaidlustaja pakkumus seega hanke osas nr 2 (allianss nr 2) järjekorras teine. Oluline on märkida, et enne lõpliku pakkumuse ehk töötasu protsendi esitamist oli kolmanda isiku edu vaidlustaja ees 13.4 väärtuspunkti. 1.8 21.03.2025 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. Vaidlustuses on vaidlustatud kvalitatiivse hindamiskriteeriumi alusel kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumustele antud hindepunktide andmine, kusjuures vaidlustaja väitel on kolmanda isiku pakkumusele antud liiga palju punkte ning vaidlustaja pakkumusele liiga vähe punkte. 1.9 Kolmanda isiku hinnangul on vaidlustus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ning selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. 2 KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMINE ON ÕIGUSPÄRANE 2.1 Kolmanda isiku pakkumus on pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt ühtses pingerivis GRK pakkumuse järel teine majanduslikult soodsaim pakkumus (RHS § 117 lg 1), mis annab hanke alusdokumentide kohaselt õiguse hanke osas nr 2 hankelepingu sõlmimiseks. 2.2 Vaidlustaja eksib hindamisotsuse kontrolli ulatuse osas. Käesoleval juhul ei esine aluseid intensiivse kontrolli teostamiseks (punkt 3). 2.3 Hankija on hinnanud pakkumusi õiguspäraselt, läbipaistvalt ja õiglaselt. Sh on hankija küllaldaselt põhjendanud otsust ning kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt (punkt 4). 2.4 Vaidlustaja vaidlustus tugineb pelgalt subjektiivsetele etteheidetele, hankija esile toodud asjaolude terviklikust kontekstist väljarebimisele ning neist meelevaldsete järelduste tegemisele. Viimased ei saa olla hindamisotsuse kehtetuks tunnistamise aluseks (punkt 5). 2.5 Hankija on kolmanda isiku pakkumust hinnanud hanke alusdokumendiks olevas Lisas 5 välja toodud 3. hindamiskriteeriumis „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ järgi õiglaselt, läbipaistvalt ning kooskõlas hindamismetoodika ja -kriteeriumitega, omistades pakkumusele asjakohased hindepunktid. Hankija ei ole pakkumuse hindamisel eksinud enda kehtestatud hindamismetoodika vastu, samuti pole hindamisel tehtud kaalutlusvigu. Hindamismetoodikat on kohaldatud objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes, mistõttu puudub alus kahelda hankija otsuse õiguspärasuses (punkt 6). 2.6 Samuti ei ole hankija eksinud vaidlustaja pakkumuse hindamisel (punkt 7). 3 HINDAMISOTSUSE KONTROLLI ULATUS 3.1 Hindamisotsuse intensiivseks kontrolliks ei ole alust 3.1.1 Vaidlustaja väidetest võib välja lugeda, nagu tuleks käesoleval juhul hankija hindamisotsuse osas teostada erakordselt intensiivset kontrolli, sh vajadusel asendada hankija hinnangud VAKO omadega. Kolmas isik vaidlustaja seisukohaga ei nõustu. 3.1.2 VAKO on vaidlustusasjas nr 277-20/225638 leidnud, et hankijal on erakordselt avar kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb pakkumuste hindamisel arvesse võtta. Selle 3 | 16  kaalutlusõiguse rakendamise kontrollimisel saab vaidlustuskomisjon kontrollida RHAD-is sätestatud menetlusreeglitest kinnipidamist, hindamiskriteeriumidest juhindumist ning kriteeriumi täitmisele antud hinnangu põhjendatust. 3.1.3 Vaidlustaja on Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsusest nr 3-20-1198 teinud valikulised järeldused, jättes arvestamata Riigikohtu juhised hindamisotsuse piiratud kontrollile allumise kohta. Nimelt, vaidlustaja viidatud lahendist tuleneb, et hankija hindamisotsuste puhul tuleb kohtul olla vaoshoitud, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust, piirdudes nõrgemate kontrollistandarditega nagu ratsionaalsuse või isegi ilmsete vigade testiga (otsuse p 14). Seejuures alluvad hankija poolt asjaolude pinnalt tehtavad järeldused vaid piiratud kontrollile, kusjuures VAKO ega kohus ei pea hankija järelduste kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (otsuse p 17). 3.1.4 Sama tuleneb ka Tallinna Halduskohtu 18.12.2024 otsusest nr 3-24-3072, milles samuti käsitleti konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluses tehtud hindamisotsuse kontrolli ulatust. Kohus leidis, et kui hindamiskomisjon on konsensusliku hindamise tulemusena leidnud, et konkreetne pakkumus vastab selle alakriteeriumi puhul olulisel osas etteantud kriteeriumitele ja oli seega antud punktide vääriline, ei saa VAKO ega kohus otsuses toodud põhjendustel pidada sellist hinnangut põhjendamatuks (otsuse p 99). 3.1.5 Käesoleval juhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega ning veelgi enam – alliansshankega, milles hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust. Samuti ei kaasne hindamisega õiguste riivet. Seega intensiivse kontrolli teostamiseks ning hankija otsuste enda omadega asendamiseks käesoleval juhul alused puuduvad. Seda kinnitab ka eelpool viidatud VAKO ja kohtupraktika. 3.2 Hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemusi, mida on hinnanud laiapõhjaline, pädev ja objektiivne hankija hanke- ja hindamismeeskond 3.2.1 Kolmas isik osutab, et sarnaselt ülal viidatud haldusasjale nr 3-24-3072 on ka käesoleval juhul tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega. Kuigi puudub kahtlus, et tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava suuremahuline hankega, omab määravat tähtsust hankemenetluse liik ja olemus (alliansshange) ning asjaolu, et kõnealuses hankes seatud kvaliteedikriteeriumite (sh projektijuhtimise- ja koostöövõimekuse) täitmise hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust. 3.2.2 Hanke alusdokumendiks olevas Lisas 5 välja toodud 3. hindamiskriteeriumi (so projektijuhtimise- ja koostöövõimekuse) täitmise hindamine toimus arendustöötubades pakkujate demonstreeritud projektijuhtimise- ja koostöö võimekuse hindamise kaudu. Selle käigus tuli kõigil pakkujatel lahendada samu konkreetseid praktilisi ülesandeid ja probleeme, teha meeskonnatööd ning suhelda samas ruumis viibivate tellija meeskonna liikmetega (hankijaga). Arendustöötubade ajaline maht oli kõigi pakkujate jaoks võrdselt 2 päeva ning selle aja jooksul täideti ette antud ülesandeid koos hankija ekspertidega, kes olid ise ka hanke- ja hindamismeeskonna liikmed. 3.2.3 Seega on selge, et projektijuhtimise- ja koostöö võimekuse hindamine eeldas spetsiifilisi teadmisi ja kogemusi projektijuhtimise- ja koostöö alal, mis on eelkõige õigusvälised teadmised ja kogemused. 3.2.4 Vastavalt hanke alusdokumendile „Lisa 2 Taotluste esitamise ettepanek“ punktile 6 on hankija ette näinud hindamise läbiviimise laiapõhjalise, spetsiifiliste teadmiste ja kogemustega 8-liikmelise hankija hanke- ja hindamismeeskonna poolt. 3.2.5 Lisaks on hankija kasutanud alliansi elluviimise ettevalmistamisel ja hanke läbiviimisel arendustöötubade korraldamise konsultandina alliansi konsultanti (Vison Oy, BrainTeam OÜ). Ainuüksi Vison Oy on erapooletuna läbi viinud rohkem kui 60 allianss-tüüpi lepingut. Konsultandi poolt osalesid arendustöötubades: 4 | 16  • Sulev Senkel (BrainTeam OÜ) - koostöövõimekuse ja integratsiooni võimekuse hindamise ekspert; • Rami Tuokko (Vison Oy) - hanke ettevalmistus ja elluviimine, allianss mudel, projektijuhtimise ekspert; • Nina Flinck, (Vison Oy) - koostöövõimekuse ja integratsiooni võimekuse hindamise ekspert. 3.2.6 Samuti oli kaasatud erapooletu vaatleja Tarmo Trei (Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht), kes osales kõigis arendustöötubades, et tagada ja veenduda kõikide pakkujate võrdses kohtlemises. 3.2.7 Seega toimus kõnealuse kvaliteedikriteeriumi täitmise hindamise läbiviimine objektiivselt ja laiapõhjaliselt moodustatud professionaalide poolt kollegiaalse otsustuse teel. Sellega on tagatud ka hankemenetluse läbipaistvus, hindamise objektiivsus ja pakkujate võrdne kohtlemine, mistõttu ei saa rääkida sellest, et hindamisega kaasneks õiguste riivet. Ainuüksi seetõttu puudub alus kahelda vaidlustatud otsuse õiguspärasuses. 3.2.8 Eeltoodust tulenevalt allub hankija hinnangulise otsuse kontroll käesoleval juhul kas ratsionaalsuse testile või isegi üksnes ilmsete vigade testile. Seejuures ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul analoogselt HMS § 4 lg-ga 2 ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. 1 Hankija ei ole hinnangulise otsuse tegemisel teinud ilmselgeid vigu ning pole rikkunud ratsionaalsuse testist tulenevaid nõudeid. Veelgi enam – vaidlustaja esile toodud kõik etteheited kolmanda isiku pakkumuse ja vaidlustaja pakkumuse hindamise kohta on ainetud. 4 HANKIJA ON PAKKUMUSTE HINDAMISEL JÄLGINUD HINDAMISMETOODIKAT JA TAGANUD LÄBIPAISTVUSE JA PAKKUJATE VÕRDSE KOHTLEMISE 4.1 Hanke alusdokumendis „Lisa 5 – Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika“ sätestatud 3. hindamiskriteerium „Projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ on oma olemuselt hinnanguline (subjektiivne) hindamise kriteerium ja vaidlustaja pidi sellest enne pakkumuse esitamist ka aru saama. Seejuures on Riigikohus sedastanud, et hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada 2 ja antud juhul ei saa olla vaidlust, et hankija ei olegi soovinud seda teha. 4.2 Hankija on kehtestanud projektijuhtimise- koostvõimekuse kriteeriumi hindamiseks piisavalt selged ja põhjalikud alamkriteeriumid, mis võimaldasid kõiki pakkumusi hinnata ühtsetel ja kontrollitavatel alustel. Vastavad alamkriteeriumid ja hindamist toetavad hindamisskaala kirjeldused ei jätnud hankijale ülemäärast kaalutlusruumi. 4.3 Kolmas isik rõhutab, et vaidlustaja ei ole vaidlustanud hindamiskriteeriume. See võimaldab eeldada, et vaidlustajal oli täielik arusaam hindamisest ja sellega kaasnevast hankija poolsest kaalutlusõigusest. 4.4 Hankija on 12.03.2025 otsuse Lisas 2 „Seletuskiri, projektijuhtimise ja koostöövõimekus“ edastanud kõigile pakkujatele hankija hanke- ja hindamismeeskonna punktid koos detailsete põhjendustega. Selle põhjal on hankija pakkumusi hinnanud RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide omistamine arusaadavalt selgitatud – seda nii kolmanda isiku, vaidlustaja kui ka teiste pakkujate osas. Seejuures on hindamistabelis toodud põhjenduste alusel 1 Tallinna Halduskohtu 18.12.2024 otsus nr 3-24-3072, p 84, RKHKo 11.12.2020 nr 3-20-1198, p 14. 2 RKHKo 11.12.2020 nr 3-20-1198, p 18. 5 | 16  arusaadav ka see, millest tulenevalt erinevatele pakkujatele omistatud väärtuspunktid on erinevad. 4.5 VAKO on selgitanud, et subjektiivse hindamiskriteeriumi korral ei tähenda põhjenduste piisavus seda, et vaidlustaja peaks saama kontrollida iga hindaja hinnangu igat võimalikku aspekti, kuid põhjendustest peab nähtuma see, millistest kaalutlustest on hankija hindepunktide andmisel kogumis lähtunud 3. Antud juhul on hankija esile toodud kaalutlused hindepunktide andmisel õiged, küllaldased, loogilised ja arusaadavad (vt allpool punktid 6 ja 7). Vaidlustuse etteheited väidetavatest kaalutusvigadest on põhjendamatud. 5 VAIDLUSTAJA VAIDLUSTUS TUGINEB PELGALT KONTEKSTIST VÄLJAREBITUD JA SUBJEKTIIVSETELE ETTEHEIDETELE 5.1 Vaidlustaja omistab alusetult määravat tähendust enda subjektiivsele arvamusele, mis väljendub hindamiskriteeriumite ning hankija otsuse põhjenduste meelevaldses tõlgendamises. Vaidlustajal puudub õigus nõuda, et hankija hanke- ja hindamismeeskond jõuaks pakkumuste hindamise tulemusena samale järeldusele nagu vaidlustaja. 5.2 Vaidlustaja pole hankija poolt läbi viidud hindamist, sh hankija põhjendusi, käsitlenud terviklikult ega kontekstipõhiselt. Muuhulgas on vaidlustaja jätnud arvestamata, et kogu arendustöötoa tegevus kuulus hindamisele tervikuna. Vaidlustaja on hankija põhjendusi läbivalt käsitlenud meelevaldselt, valides hinnangust välja üksikud osad, mida on võimalik ekslikult kajastada, ning tehes neist hankija esile toodud asjaoludega mittehaakuvaid ja põhjendamatuid järeldusi. Vaidlustaja ei ole seega lähtunud terviklikust hindamisest. Seejuures on vaidlustaja omistanud hankijale järeldusi, milliseid hankija pole teinud ning on manipuleerinud ka hindamisskaala kirjelduste sisustamisega. 5.3 Vaidlustaja hinnangud on äärmiselt subjektiivsed, lähtudes eelkõige iseendale kõige kasulikumast, kuid meelevaldsest loogikast ning seades alusetult kahtluse alla 8-liikmelise professionaalse hankija hanke- ja hindamismeeskonna hinnangu. 5.4 Hankija on selgelt, jälgitavalt ja kontrollitavalt toonud esile need asjaolud, millest tulenevalt hanke- ja hindamismeeskonna liikmed hindasid kõrgemalt kolmanda isiku pakkumust. Asjaolu, et see ei ühti vaidlustaja subjektiivse hinnanguga, ei muuda hankija otsust ega hinnangut vääraks ega põhjendamatuks. 5.5 Veelgi enam – vaidlustaja ei ole esile toonud ühtegi faktilist ega taasesitamist võimaldavat tõendit selle kohta, et teda oleks koheldud ebavõrdselt või muul viisil tema õigusi rikutud. Vaidlustus on seega alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 6 HANKIJA ON KOLMANDA ISIKU PAKKUMUST ÕIGUSPÄRASELT HINNANUD NING POLE EKSINUD ENDA KEHTESTATUD METOODIKA VASTU 6.1 Üldist 6.1.1 Kolmanda isiku hinnangul ei saa teised isikud asuda hankija asemel hindamist läbi viima ning hankija hindamisotsuse kontrolli ulatus on piiratud. Nii ei saa ka vaidlustaja ega kolmas isik asuda hankija „kingadesse“ ega ise vaidlustusmenetluses hindamist läbi viia. Eelnevast taganemata lükkab kolmas isik ümber vaidlustaja vaidlustuses välja toodud 3. hindamiskriteeriumi „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ alamkriteeriumite osas esitatud vastuväited ning näitab, et hankija on korrektselt juhindunud 3 VAKO 09.03.2021 otsus nr 26-21/229705, p 11. 6 | 16  hindamiskriteeriumidest ning andnud kriteeriumite täitmisele õiguspärase ja põhjendatud hinnangu. 6.1.2 Hankija on kolmanda isiku pakkumust hinnanud hanke alusdokumendi lisas 5 sätestatud 3. hindamiskriteeriumi „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ hindamismetoodika („3. hindamiskriteeriumi metoodika“) järgi õigesti, õiglaselt ja läbipaistvalt. Hankija 12.03.2025 otsuse lisana 2 esitatud ingliskeelses hindamistabelis sisalduvad seejuures hankija üksikasjalikud põhjendused, mille alusel hankija omistas pakkujatele projektijuhtimise ja koostöö võimekuse hindamiskriteeriumi eest vastavad hindepunktid („hankija hindamistabel“). Hindamisega seotud põhjendused on selgelt jälgitavad ja erinevate pakkujate puhul võrreldavad. 6.1.3 Kolmas isik lähtub järgnevas käsitluses ingliskeelsetest hankedokumentidest ja hankija otsuse lisana 2 esitatud ingliskeelsest hindamistabelist, mille originaalina käsitlemisega on ka vaidlustaja nõustunud. 6.2 Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis nr 1 „Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“ 6.2.1 Hindamine on toimunud õiguspäraselt ja jälgitavalt. Hankija on kolmanda isiku pakkumust korrektselt ja terviklikult hinnanud eelpool viidatud 3. hindamiskriteeriumi metoodika alusel. 3. hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi nr 1 („Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“) alusel andis hankija kolmanda isiku pakkumusele 10 punkti skaalal põhjendatult 7 punkti, mis vastab alamkriteeriumi hindamisskaalal hindeklassile „Hea 6-8 p“. Hindepunktide andmist on üksikasjalikult põhjendatud hankija hindamistabelis. Kolmas isik rõhutab, et hankija hindamistabelis toodud põhjenduste alusel on hindepunktide andmine kõikide alamkriteeriumite puhul selgelt järgitav ja kontrollitav. Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumusele hindepunktide andmisel eksinud enda hindamismetoodika vastu. Vaidlustaja vastupidised väited on alusetud ja selgelt eksitavad. 6.2.2 Hindamisskaala kirjeldused. Kuivõrd hankija on vaidlustatud otsuse tegemisel ja hindepunktide andmisel lähtunud hanke alusdokumendi lisa 5 ingliskeelsest versioonist (originaalist), toob kolmas isik välja 3. hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi nr 1 („Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“) hindamisskaala ja selle kirjeldused nii, nagu need on esitatud originaalversioonis: 6.2.3 Vaidlustaja väited. Vaidlustaja arvates ei saa kolmanda isiku sooritus vastava alamkriteeriumi puhul hankija enda põhjenduste kohaselt langeda hindamisskaalal hindeklassi „Hea 6-8p“. Vaidlustaja viitab siin hankija hindamistabeli põhjenduste lk 2 lõpuosale ja heidab sealse kontekstist väljarebitud ühe lause alusel arusaamatult ette, et kolmandal isikul polnud töötoa pärastlõunasel ajal justkui kõik eesmärgid veel selged, kuna tootmisega seotud alameesmärki olevat arvestatud üldisel tasandil. Vaidlustaja järeldab sellest omakorda, et töögrupp ei ole kõikide eesmärkidega arvestanud, mistõttu ei saa rääkida sellest, et töö oli korraldatud puudusteta (vaidlustuse p 23). Samuti väidab vaidlustaja, et kolmas isik on ülesande esitamise ja presentatsioonide tegemisega hilinenud, mistõttu on kolmandat isikut alusetult antud hindepunktiga premeeritud (vaidlustuse p 24). Vaidlustaja etteheited on alusetud ja asjakohatud järgmistel põhjustel. 7 | 16 6.2.4 Vaidlustaja tõlgendab meelevaldselt alamkriteeriumi hindeklassi „Good 6-8 p“ sisu. Vaidlustaja on hindeklassi sisu asunud kunstlikult laiendama, tuletades sealt tingimusi, mida seal tegelikult ei ole sätestatud. Nimetatud hindamisskaala kirjelduse kohaselt tuli ülesannete eesmärgid ühiselt läbi käia meeskonna kõigi osapooltega ning ühine töö pidi olema korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamisele. Seega tuli hindamisskaala kirjelduse kohaselt hinnata eesmärkide läbi käimist ja ühise töö korraldamist, mitte hinnata eraldiseisvalt iga eesmärgi selguse taset vaidlustaja poolt suvaliselt valitud päevasisesel kellajal. 6.2.5 Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja poolt ka äärmiselt eksitav väita, justkui oleks eesmärkide selguse taseme osas hankija poolt ette nähtud mingisugune päevasisene (nn „pärastlõunane“) vahetähtaeg, millest kolmas isik väidetavalt kinni ei pidanud. Vaidlustaja etteheide on seega asjakohatu ja välja mõeldud ning ei mõjuta kolmandale isikule omistatud hindamispunktide õigsust. 6.2.6 Kolmas isik käis eesmärgid meeskonna kõigi osapooltega läbi ja ühine töö oli korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamiseks. Vaidlustaja vastupidine väide on alusetu. Hankija hindamistabelist nähtuvadki üksikasjalikud põhjendused, mille kohaselt olid kolmanda isiku puhul vastava hindeklassi eeldused täidetud ja hankija poolt omistatud punktid põhjendatud. Hankija hindamistabeli põhjendustest nähtuvalt toimus töötoa esimesel päeval ülesannete eesmärkide rühmades läbitöötamine kohe pärast tööga alustamist ning muuhulgas arvestati üldisel tasandil ülesande nr 4 tootmisega seotud alameesmärgiga (s.o „Production plan principles for restricted time frame”). 4 Erinevalt vaidlustaja ebaõigest väitest ei ole hindamistabelis sedastatud, et eesmärgid oleksid jäänud kokkuvõttes ebaselgeks. Hindamistabelis kirjeldatakse vastupidist – enamik eesmärke näisid hankijale selged ja ülesande nr 4 alameesmärki oli arvestatud üldisel tasandil. 6.2.7 Seejuures oli kolmandal isikul omal äranägemisel õigus välja töötada eesmärkideni jõudmise töökorraldus. Töötoa teisel päeval vaadati sama päeva ülesannete eesmärgid samuti korduvalt läbi ja neid arutati kõigis rühmades. Nii on hankija selgelt esile toonud: „Teisel päeval juhendas PM antud ülesandeid täpsemalt ja grupid võtsid seda arvesse. Eesmärgid vaadati läbi ja arutati kõigis rühmades ning kogu töötoa jooksul vaadati neid läbi korduvalt.“ Seega on hankija poolt hindamiskriteeriumi täitmisele antud hinnang hankija esile toodud asjaoludega kooskõlas. Hankijal puudusid kolmanda isiku suhtes etteheited seoses eesmärkide läbikäimisega ja ühise töö korraldamisega. Vaidlustaja on käsitlenud hankija hindamistabeli põhjendusi valikuliselt (mitte terviklikult), jättes teadlikult kõrvale hankija esile toodud olulised asjaolud ja moonutades seeläbi hindamisel tehtud järeldusi. 6.2.8 Kolmas isik täitis kõik talle antud ülesanded õigeaegselt. Ülesanded täideti etteantud ajaraamistiku jooksul. Vaidlustaja väide seoses töö hilinenult esitamisega on ebaõige ja otseselt eksitav. Nimelt, kuigi vaidlustaja on selgelt tõdenud, et hindamistabeli originaal on inglise keeles, tsiteerib ta antud väite puhul hindamistabeli eestikeelse tõlke lk 4 lõpuosa, mis originaalsõnastusega kokku ei lähe ja milles on toodud: “Ainult ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut”. 5 Sõna “esitatud” puhul on hindamistabeli eesti keelses versioonis tegemist originaaldokumendi ebaõnnestunud (ebaõige) tõlkega, sest hindamistabeli ingliskeelses originaalis on antud lause kirjutatud hoopis järgnevalt: „Only the assignment that was due on the first day was not presented before the second morning“. 6 Sõna „present" eestikeelne tõlge siin kontekstis on „presenteerima“, „esitlema“ või „ette kandma“. Sellist tõlget toetab ka eeltoodud ingliskeelsele lausele eelnev ja järgnev hindamistabeli lause, kus sõna „presentation“ kasutatakse samuti ettekande või esitluse tegemise tähenduses. Õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab sõna “esitama” nii “ettekandmist” kui ka “üleandmist”. 7 Seega ei käi vastav lause mitte ülesande esitamise kohta, vaid töö presenteerimise (esitlemise) kohta. 4 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 1-3 ja originaali tõlke lk-d 1-3. 5 Rõhuasetus lisatud kolmanda isiku poolt. 6 Vt Hankija hindamistabeli originaali lk 4 lõpuosa. 7 Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, kättesaadav https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=esitama&F=M 8 | 16  Vaidlustaja on manipuleerinud sõnaga “esitama” ning püüab jätta eksitavat muljet, justkui oleks kolmas isik hilinenud tööülesande üleandmisega. Kokkuvõtvalt nähtub ingliskeelsest hindamistabelist, et kolmas isik täitis kõik ülesanded õigeaegselt ning ainult ühe ülesande hilisem presentatsioon toimus töötoa teise päeva hommikul (mis oli ka lubatav, vt all). - Ülesanne esitati õigeaegselt. Kolmas isik selgitab, et töötoa esimesel päeval pidi kolmas isik esitama hiljemalt kell 15.30 hankijale mälupulgal ülesande nr 4 lahenduse. Ülesande sisuks oli „Ehitustegevus keskkonnatundlikel aladel“. Eelviidatud ülesande tähtaeg (kl 15.30) on selgelt välja toodud ka töötoa lähtematerjalis „Development phase 0“ lk-del 2 ja 12 ja (Lisa 1). Vaidlustuses on paraku püütud jätta ekslik mulje, et selle ülesande lahendamiseks ja esitamiseks oli kolmandal isikul justkui aega vaid lõunani. Kolmas isik täitis ülesande õigeaegselt, esitades kogu esimese päeva arendustöötoa tulemused (sh ülesande nr 4 lahenduse) hankijale enne kl 15.30 mälupulgal vastavalt ülesande kirjeldusele. Ülesande õigeaegsele täitmisele on selgelt viidatud ka hankija hindamistabeli eestikeelse tõlke lk-l 13, milles öeldakse: „Esimesel päeval sisaldasid ülesande nr 4 tulemused vähem konkreetseid tootmispõhimõtteid“. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja väited seoses ülesande hilinenult esitamisega alusetud. Kolmas isik eeldab, et kuivõrd hankija sai tähtaegselt kõigi ülesannete lahendused kätte, siis kinnitab ka hankija vajadusel vastava asjaolu õigsust, mistõttu ei pea kolmas isik vajalikuks seda asjaolu käesolevas menetlusfaasis täiendavalt tõendada. Seda enam, et hindamistabeli eestikeelse versiooni lk 12 kinnitab: „Pakkuja esitas kõigi ülesannete eesmärkide põhitulemused. Enamik tulemusi täitis eesmärgid üsna kõrgel tasemel.“ - Presentatsiooni tegemine toimus töötoa teisel päeval, mis oli aga lubatav ja pole käsitletav hilinemisena. Vaidlustaja jätab oma etteheidetes mainimata, et presentatsiooni tegemine töötoa esimesel päeval polnud kohustuslik, sest ettekande toimumise aeg ei olnud hankija poolt ette antud. Seega on vaidlustaja väited presentatsiooniga hilinemise kohta ebaõiged. Kolmas isik märgib seoses ülesannete õigeaegse täitmisega ka seda, et hindamistabelist nähtuvalt küll kiirendati tempot, kuid ei ületatud planeeritud kellaaegu. Vaidlustaja väited ebaefektiivse töökorralduse või kasutusel oleva aja struktureerimata jätmise kohta on eelnevast tulenevalt alusetud. Hankija on hinnanud hindamisaluste tunnuste esinemist terviklikult ja õigesti. 6.2.9 Kolmanda isiku pakkumus vastab hankija antud hinnangule. Kolmas isik vastab alamkriteeriumis 1 hankija hinnangule „good“, iseloomustades tegutsemist arendustöötoas järgmiselt: „Goes through the goals of the tasks together with all parties and organizes and guides the goals of working together“ ning „Ensures working as agreed and utilization of available time“. Kokkuvõtlikult: Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumuse hindamisel teinud hindamis- ega kaalutlusvigu ning vaidlustatud otsus on seega õiguspärane. Hindamiskriteeriumi „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ alamkriteeriumis nr 1 „Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“ osas on 7 punkti kolmanda isiku pakkumusele antud kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 (vastavalt RHAD-is nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele) ja § 3 punktiga 1 (läbipaistvalt ja kontrollitavalt) ning puudub alus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 6.3 Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis nr 2 „Ehitada üles usaldust ja teha koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“ 6.3.1 Hindamine on toimunud õiguspäraselt ja jälgitavalt. Hankija on kolmanda isiku pakkumust korrektselt ja terviklikult hinnanud 3. hindamiskriteeriumi metoodika alusel. 3. hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi nr 2 („Ehitada üles usaldust ja teha koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“) alusel andis hankija kolmanda isiku pakkumusele 10 punkti skaalal põhjendatult 8 punkti, mis vastab alamkriteeriumis hindeklassile „Hea 6-8 p“. 9 | 16  Hindepunktide andmist on üksikasjalikult põhjendatud hankija hindamistabelis. Hankija hindamistabelis toodud põhjenduste alusel on hindepunktide andmine kõikide alamkriteeriumite puhul selgelt järgitav ja kontrollitav. Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumusele hindepunktide andmisel eksinud enda hindamismetoodika vastu. Vaidlustaja vastupidised väited on alusetud ja selgelt eksitavad. 6.3.2 Hindamisskaala kirjeldused. Kuivõrd hankija on vaidlusaluse otsuse tegemisel ja hindepunktide andmisel lähtunud hanke alusdokumendi lisa 5 ingliskeelsest versioonist, toob kolmas isik välja eelpool viidatud alamkriteeriumi nr 2 hindamisskaala ja selle kirjeldused nii, nagu need on esitatud originaalversioonis: 6.3.3 Vaidlustaja väited. Vaidlustaja arvates ei saa kolmanda isiku esinemine arendustöötoas hankija enda põhjenduste kohaselt langeda hindeklassi „Hea 6-8 p“. Vaidlustaja viitab siin hankija hindamistabelis põhjenduste lk 8 lõpuosale ja lk 9 ülaosale ning järeldab seal toodud kontekstist väljarebitud lausete alusel, et kolmandal isikul puudus osaliselt üksikasjalikum ja värskem sisu, kuna PM (projektijuht) osales käimasolevates rühmaaruteludes vähe, ning et mõlema töötoa päeval PM rühmatöös enamasti ei osalenud. Vaidlustaja järeldab sellest omakorda, et kolmanda isiku töörühma juht (projektijuht) lõi rühma aruteludes kaasa vaid vähesel määral ja et sellest kannatas ka arutelude kvaliteet (vaidlustuse p 29). Samuti väidab vaidlustaja hindamistabeli põhjenduste lk 9 üla- ja keskosale viidates ja ka sealt üksikuid lauseid kontekstist välja rebides, et töörühma liikmed jäeti ühel hetkel lihtsalt omapäi, ilma juhendust ja toetust andmata ning et osad rühmaliikmed jäeti lihtsalt kõrvale, mistõttu ei ole erinevate osapoolte ja ekspertide pädevuste, tugevuste ja sisuliste teadmistega arvestatud (vaidlustuse p 30). Vaidlustaja etteheited on alusetud järgmistel põhjustel. 6.3.4 Vaidlustaja järeldus arutelude kvaliteedi kannatamise kohta on vaidlustaja enda meelevaldne järeldus, mis ei nähtu hankija esile toodud asjaoludest. Vaidlustaja väitel on hankija justkui „fikseerinud“, et kolmanda isiku töörühma juht (projektijuht) lõi rühma aruteludes kaasa vaid vähesel määral ja et sellest kannatas ka arutelude kvaliteet. Vaidlustaja väide, et “sellest kannatas ka arutelude kvaliteet”, on vaidlustaja enda tehtud järeldus, mida ei ole hankija poolt kolmandale isikule hinnanguna antud ning milliseks hinnanguks puudub ka alus. Kolmanda isiku meeskonnas oli 9 võtmeisikut, kes kõik osalesid arendustöötubades ja kelle summaarset panust hinnati erapooletult. Hankija hindamistabelis terviklikult toodud asjaoludest ja järeldustest ilmneb selgelt, et rühmatöö toimis, kõik rühmade liikmed olid aruteludesse kaasatud ning arutelude kvaliteet ei kannatanud. Hankija on arutelude tulemusel sedastanud ka üksikasjaliku ja värskema sisu olemasolu. Vastupidiselt vaidlustaja meelevaldsetele järeldustele on hankija esile toonud rühmatöös valitsenud usalduse, iseseisvuse ja juhtrolli jagamise meeskonnaliikmete vahel. Vaidlustaja on lisaks kõigele muule üritanud jätta muljet, et antud kriteeriumi hindamisel tuleks hinnata vaid ühte isikut – projektijuhti. Lisa 5 hindamise kriteeriumid lk 9 kajastab hindamiskriteeriumite all järgmist „Hindamisel hinnatakse projektimeeskonna võimekust“. Seega on hindamise kitsendamine vaid ühele isikule juba eos vale. 6.3.5 Samuti ei nähtu hankija esile toodud asjaoludest, et projektijuht oleks olnud kahjustaval määral vajaka. Vaidlustaja eksitab. Vaidlustaja on asunud kolmanda isiku pakkumust ise hindama. Vaidlustaja on teinud „osade töörühma liikmete väidetavast üksi jätmisest“ järelduse, et „Kui projektijuht on töö kvaliteeti kahjustaval määral vajaka, siis ei ole see avatud ja kaasav töökultuur ega teeni vastastikuse usalduse tekkimist“ ning hinnanud, et õige hindeklass on seetõttu „Nõrk. 0-2 p“. Vaidlustaja ilmselgelt püüab eksitada VAKO-t, 10 | 16  kuna tegemist on vaidlustaja enda tehtud meelevaldse järeldustega, mille tegemiseks mis tahes alus puudub. Töörühma liikmeid ei jäetud üksi. Hankija esile toodud asjaoludest ei nähtu, et projektijuht oleks olnud töö kvaliteeti kahjustaval määral vajaka. 6.3.6 Kolmas isik lõi vastastikust usaldust peamiselt avatult, kaasavalt ja tunnustavalt. Vaidlustaja on lähenenud hankija hinnangule kitsendavalt. Vaidlustaja on toonud välja hankija hindamise kolmanda isiku osas, mille kohaselt „Mõlema töötoa päeval PM rühmatöös enamasti ei osalenud“. Kolmas isik juhib tähelepanu, et hankija poolseid ülesandeid oli mitmeid ja pakkujal oli õigus oma meeskonna töö korraldada parima äranägemise järgi, mis andis lõppkokkuvõttes 8 punkti 10 punktist. Kokkuvõtvalt on hinnatud kolmandat isikut võrdlemisi kõrgelt, mis tähendab et kolmas isik on oma meeskonna strateegias olnud edukas, kuid siiski mitte ideaalne ehk 10 punkti vääriline. Vaidlustaja üritab leida kriitikat kolmanda isiku tegevuse kohta, omamata arusaama erinevate hindamisaspektide kaalu kohta. Hankija on kolmandale isikule andnud järgmise hinnangu8: • töötubade päevadel olid arutelud läbivalt avatud, sujuvad ja kaasahaaravad. Õhkkond oli (üsna) professionaalne ja hooliv; • töötoa alguses rõhutati alliansi väärtusi. Kõiki inimesi koheldi võrdselt, sealhulgas pakkuja enda meeskonnas, mis oli suuresti integreeritud; • meeskond tundus olevat teadlik oma meeskonnakaaslaste tugevatest külgedest ja püüdis vastutust vastavalt sellele jaotada; • meeskonda juhiti osaliselt eemalt. PM ei olnud alati kättesaadav ega täielikult teadlik, mida rühmad teevad, kuid usaldas neid ja lubas neil tegutseda üsna iseseisvalt. Juhtrolli jagati teiste meeskonnaliikmete vahel; • Meeskond tegutses avatud ja tunnustavalt. Nende suhtlemisstiil oli soe ja inimestele orienteeritud. Üksteise tundmaõppimist ja positiivse meeskonnavaimu loomist hõlbustasid sellised tegevused nagu „jää murdmise“ sessioonid ja kokkuvõtted; • "Inimesed alati esikohal" lähenemine soodustas töötoas sooja õhkkonda. Eeltoodud kirjeldused näitavad selgelt ja jälgitavalt, et kolmanda isiku rühmatöö toimus avatult, kaasavalt ja tunnustavalt, kusjuures projektijuht täitis edukalt juhtimisrolli, jagades seda vastavalt meeskonna tugevusele meeskonnaliikmetega. See tähendab, et vastutajad ei jäänud ka sõltuvaks PM olemasolust või tema suunistest olukordades, kus PM pidi täitma muid hankija poolt määratletud ülesandeid (valmistumine AJR-koosolekuks, AJR-koosolekul osalemine, kaasuse-ülesande lahendamisel osalemine jne). Seega vaidlustaja poolt üksikute lausete tervikust väljarebimine ei muuda terviklikku järeldust. Antud punktid koosnevad mitmetest kaalutud aspektidest, mis kokku on andnud summaarsed punktid. 6.3.7 Kolmas isik arvestas tulemuste saavutamiseks erinevate osapoolte ja/või ekspertide pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi. Vaidlustaja väited vaidlustuse punktis 30 on väärad. Vaidlustaja on väitnud, et „Ka jäeti osad töörühma liikmed ühel hetkel lihtsalt omapäi, ilma juhendust ja toetust andmata“, „osad rühmaliikmed jäeti kõrvale“. Hankija ei ole selliseid järeldusi teinud ega ka selliste järelduste tegemiseks alust andvaid asjaolusid esile toonud. 8 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 7-9 ja originaali tõlke lk-d 6-8. 11 | 16 6.3.8 Vastupidi, hankija on seoses erinevate osapoolte pädevuste, tugevuste ja teadmistega arvestamise osas mh selgelt sedastanud, et:9 • grupiaruteludes valitses üldjuhul tasakaal kliendi ja pakkuja poolt pakutud ideede vahel; • üldiselt kuulati nii pakkuja kui ka kliendipoolsete osalejate ideid ja arvamusi; • iga arutelu lõpus koostati kokkuvõtted, mis tagasid, et kõik tunneksid end kaasatuna ning neil oleks võimalus oma mõtteid ja arvamusi jagada; • aruteludesse olid kaasatud kõik rühma liikmed. Seega nähtub hankija esile toodud asjaolude terviklikust käsitlusest, et erinevate osapoolte pädevuste, tugevuste ja teadmistega arvestati. 6.3.9 Kolmanda isiku pakkumus vastab hankija antud hinnangule. Kolmanda isiku pakkumus vastab hankija hinnangule „good“, iseloomustades tegutsemist arendustöötoas järgmiselt: „Mainly consistently builds mutual trust through openness, consistency and appreciative communication“ ning „Considers various parties and experts when working, mainly utilizing everyone's views, strengths and substantive expertise“. Kokkuvõtlikult: Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumuse hindamisel teinud hindamis- ega kaalutlusvigu ning vaidlustatud otsus on seega õiguspärane. Hindamiskriteeriumi „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ alamkriteeriumis nr 2 „Ehitada üles usaldust ja teha koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“ osas on 8 punkti kolmanda isiku pakkumusele antud kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 (vastavalt RHAD-is nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele) ja § 3 p-iga 1 (läbipaistvalt ja kontrollitavalt) ning puudub alus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 6.4 Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis nr 3 „Luua väärtust ja pidevat parendust“ 6.4.1 Hindamine on toimunud õiguspäraselt ja jälgitavalt. Hankija on kolmanda isiku pakkumust korrektselt ja terviklikult hinnanud 3. hindamiskriteeriumi metoodika alusel. 3. hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi nr 3 („Luua väärtust ja pidevat parendust“) alusel andis hankija kolmanda isiku pakkumusele 10 punkti skaalal põhjendatult 7 punkti, mis vastab kõnealuses alamkriteeriumis hindeklassile „Hea 6-8 p“. Hindepunktide andmist on üksikasjalikult põhjendatud hankija hindamistabelis. Hankija hindamistabelis toodud põhjenduste alusel on hindepunktide andmine kõikide alamkriteeriumite puhul selgelt järgitav ja kontrollitav. Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumusele hindepunktide andmisel eksinud enda hindamismetoodika vastu. Vaidlustaja vastupidised väited on alusetud ja selgelt eksitavad. 6.4.2 Hindamisskaala kirjeldused. Kuivõrd hankija on vaidlusaluse otsuse tegemisel ja hindepunktide andmisel lähtunud hanke alusdokumendi lisa 5 ingliskeelsest versioonist, toob kolmas isik välja eelpool viidatud alamkriteeriumi nr 3 hindamisskaala ja selle kirjeldused nii, nagu need on esitatud originaalversioonis: 9 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 9-10 ja originaali tõlke lk-d 8-10. 12 | 16 6.4.3 Vaidlustaja väited. Vaidlustaja arvates ei saa kolmanda isiku esinemine arendustöötoas hankija enda põhjenduste kohaselt langeda hindeklassi „Hea 6-8 p“. Vaidlustaja viitab siin hankija hindamistabelis põhjenduste lk 12 ülaosale ja lk 13 ning järeldab seal toodud kontekstist väljarebitud lausest, et väärtust ja kasu nii hankijale kui ka projektile ei selgitanud välja kolmas isik üksinda, vaid olude sunnil ka hankija ise ning kolmas isik ei arendanud ka hankija leide edasi (vaidlustuse p 35). Samuti väidab vaidlustaja hankija hindamistabeli põhjenduste lk-le 13 viidates ja üksikuid lauseid kontekstist välja rebides, et kolmanda isiku pakkumusele antud hinnang ei saa seonduda „hea tasemega“ ja „selge presenteerimisega“ (vaidlustuse p 36). Vaidlustaja etteheited on alusetud järgmistel põhjustel. 6.4.4 Kolmas isik selgitas üldiselt väärtuse ja kasu välja ning arvestas nendega. Vaidlustaja järeldused on meelevaldsed, kitsendades hankija antud hinnangut. Vaidlustaja väited väärtuse ja kasu välja selgitamata jätmise ning arvestamata jätmise kohta on alusetud – hankija ei ole selliseid hinnanguid kolmandale isikule andnud. Vaidlustaja eksitab, kui väidab et kolmas isik on jätnud osad töörühma liikmed omapäi. Sellist lauset hindamistabelis ei ole ja see väide on vale. Hankija esiletoodust ei järeldu rühmatöödest välja jätmist. Kui lugeda hankija terviklikke põhjendusi, siis on näha põhjalik kirjeldus sellest, kuidas kolmas isik lõi väärtust ja kasu ning arvestas nendega. Hankija põhjendused on mh järgnevad10: • pakkuja lõi väärtust, kogudes aktiivselt rühmatöös ideid ja töötas nendega üldisel tasandil edasi; • esimesel päeval tutvustati ka ideid, mis projektile selgelt kasu tooksid; • teine väärtuslik idee oli dünaamilise testimise ja integreerimise paralleelne elluviimine; • samuti pakkusid pakkuja välja mitmeid projekteerimise lahendusi, mis võiksid kliendile eelarve mõttes kasu tuua; • teisel päeval tõi kasu paralleelsete tööde sidusa ja kohase juhtimise tuvastamine kõrvaltöövõtjatega, mis on edu saavutamiseks ülioluline; • mõned märkused ja vastatud küsimused andsid lõppsessioonidel esitatud tulemustele lisandväärtust, kuigi nende jaoks jäi vähe aega. Vaidlustaja poolt põhjendustest välja rebitud lauseosad ning neist meelevaldselt tehtud järeldused on seejuures eksitavad ja isegi pahausksed, kuivõrd pakkujate ülesanne töötubades oligi hankida juurde ka hankija poolsed seisukohad ja vaated, mitte lähtuda vaid isoleeritult enda nägemusest. 6.4.5 Kolmas isik esitas tööülesannete tulemused peamiselt kõrgel tasemel ja presenteeris neid selgelt. Vaidlustaja järeldused on meelevaldsed ega lähtu hankija terviklikust hinnangust. Vaidlustaja on välja noppinud hankija põhjendustest üksikud sõnad nagu „üldisel tasemel“ „vähe konkreetsust“, püüdes muuta sellega hankija hinnangu terviklikku 10 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 11-12 ja originaali tõlke lk 11 13 | 16  väärtust. Kui tutvuda hankija terviklike põhjendustega, siis on näha hankija põhjalik kirjeldus sellest, kuidas kolmas isik ülesannete tulemused esitas ja presenteeris. Hankija on kolmandat isikut tulemuste esitamise ja presenteerimise osas hinnanud järgnevalt:11 • pakkuja esitas kõigi ülesannete eesmärkide põhitulemused; • enamik tulemusi täitis eesmärgid üsna kõrgel tasemel; • ühistöö tulemusi esitleti teisel töötoa päeval üsna selgelt, demonstreerides arusaamist esitletavast sisust; • kliendile esitatud lõpptulemused vormistati terviklikult; • mõningase edasiarenduse korral saaks tulemit projektiga alustamise korral kasutada. Antud asjaoludest ja hankija hinnangust on näha, et kolmas isik vastab hankija hinnangule „Produces mainly high-level results for the objectives of the tasks through joint work and presents them clearly“. Ühtlasi on väär vaidlustaja väide, et üks ja sama asi ei saa samaaegselt olla hea ja selge ning samas ka vajada edasiarendamist ja tekitada küsimusi. Nimelt, allianss-lepingu loogika näeb ette, et kui algab koos tellijaga arendusfaas, siis arendatakse hanke faasis arendustöötubades välja töötatud lahendusi ja ideid edasi. Küsimuste tekkimine näitab seda, et hankija meeskonna liikmed olid aktiivselt protsessi kaasatud ja tõstatatud teemad lõid lisandväärtust läbi erinevate aspektide, mida arvestada. Tasub rõhutada veelkord, et hankija hanke- ja hindamismeeskond hindas tervikut ning vaidlustaja väljatoodud lausete näol ei ole tegemist hankija tervikliku hindamisega. 6.4.6 Kolmanda isiku pakkumus vastab hankija antud hinnangule. Kolmas isik vastab hankija hinnangule „good“, iseloomustades tegutsemist arendustöötoas järgmiselt: „Mainly identifies what creates value for the customer from the point of view of the overall benefit of the project and considers its implementation in the development of solutions“ ning „Produces mainly high-level results for the objectives of the tasks through joint work and presents them clearly.“ Kokkuvõtlikult: Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumuse hindamisel teinud hindamis- ega kaalutlusvigu ning vaidlustatud otsus on seega õiguspärane. Hindamiskriteeriumi „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ alamkriteeriumis nr 3 „Luua väärtust ja pidevat parendust“ osas on kolmanda isiku pakkumusele antud 7 punkti kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 (vastavalt RHAD- is nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele) ja § 3 p-iga 1 (läbipaistvalt ja kontrollitavalt) ning puudub alus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 7 VAIDLUSTAJA PAKKUMUST ON ÕIGESTI HINNATUD 7.1 Vaidlustaja pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis nr 3 „Luua väärtust ja pidevat parendust“ 7.1.1 Hindamine on toimunud õiguspäraselt ja jälgitavalt. Hankija on vaidlustaja pakkumust korrektselt ja terviklikult hinnanud hanke alusdokumendi lisas 5 („Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika“) lk-del 10-11 sätestatud 3. hindamiskriteeriumi metoodika alusel. Selle hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi nr 3 „Luua väärtust ja pidevat parendust“ alusel andis hankija vaidlustaja pakkumusele 10 punkti skaalal põhjendatult 5 punkti, mis vastab kõnealuses alamkriteeriumis hindeklassile „rahuldav“. Hindepunktide andmist on hankija igakülgselt põhjendanud hankija hindamistabelis, millest nähtuvalt on hindepunktide 11 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 13-14 ja originaali tõlke lk-d 12-13. 14 | 16  andmine selgelt järgitav ja kontrollitav. Hankija ei ole vaidlustaja pakkumusele hindepunktide andmisel eksinud enda poolt kehtestatud hindamismetoodika vastu ning vaidlustaja vastupidised väited on alusetud ja eksitavad. 7.1.2 Vaidlustaja väited. Vaidlustaja argumentatsioon hindamise vaidlustamisel põhineb taaskord vaid ühel, kontekstist välja rebitud põhjenduslõigul, arvestamata hankija esile toodud teisi põhjendusi ja neist nähtuvaid järeldusi kogumis, so terviklikult. Nimelt on vaidlustaja p-s 42 leidnud, et hankija põhjendustes esile toodud ainuke positiivne viide mingigi väärtuse üldisel tasandil loomise ja vaidlustaja õppimisvõime kohta on käsitletav väärtuse üldise väljaselgitamisena ning lahenduste väljatöötamisel arvestamisena, mis annab aluse kvaliteedikriteeriumi „hea“ kohaste punktide andmisele. Vaidlustaja eksib. 7.1.3 Vaidlustaja pakkumus selgitas väärtuse välja vaid osaliselt ning arvestas nendega lahenduste väljatöötamisel vaid osaliselt. Hankija on oma hindamistabelis esile toonud selged puudused ja vajakajäämised, mistõttu ei olnud võimalik vaidlustaja pakkumust käsitleda muu kui vaid väärtuse osalise selgitamisena ja osalise arvestamisena lahenduste väljatöötamisel. Nii on hankija väärtuste väljaselgitamise osas esile toonud järgneva:12 • võimalike lahenduste kohta, mida saaks rakendada, ei jagatud palju üksikasju; • väärtuse loomise tuvastamiseks vajasid nad sageli kliendi suunamist, et hakata mõtlema projekti vajadustele; • kliendi eesmärgid projektile olid välja trükitud, kuid neid ei kasutatud laiapõhjaliselt; • ühised arutelud, kus kogu rühm kogunes riskide ja võimaluste käsitlemiseks, lõid teatud väärtust, välja arvatud keskkonnarühmas; • mõnes rühmas ei olnud teatud tuvastatud väärtuselemendid ülesande tulemuste puhul selgelt arvestatud; • üldiselt jäid tulemused pealiskaudseks ja sama ülesande esitlusslaidide vahel olid mõningad vastuolud; • kliendile esitatud lõpptulemused vormistati üldisel tasandil. 7.1.4 Samuti, kuigi vaidlustaja on eraldi tähtsustanud oma õppimisvõime esile toomist, on vaidlustaja käsitlenud ka õppimisvõimega seotud asjaolusid vaid valikuliselt, jättes esile toomata järgmised hankija poolt seoses vaidlustaja õppimisvõimega osundatud olulised asjaolud ja järeldused: • isegi kui nad kaalusid riske ja võimalusi seal, kus võimalik, ei toonud nende panus kogu projektile märkimisväärset kasu.13 7.1.5 Eeltoodust nähtuvalt, kus juba ainuüksi keskkonnarühmas polnud väärtust loodud ja tuvastatud eesmärgid ei olnud mõnes rühmas arvestatud, on selge, et väärtuste väljaselgitamine ja nendega arvestamine oli täidetud vaid osaliselt, mitte üldisel tasemel tervikuna (nagu vaidlustaja näidata püüab). 7.1.6 Vaidlustaja pakkumus vastab hankija antud hinnangule. Vaidlustaja vastab hankija hinnangule „satisfactory“, iseloomustades tegutsemist arendustöötoas järgmiselt: „Partially identifies what creates value for the customer in the project and/or considers its 12 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 11-13 ja originaali tõlke lk-d 11-12. 13 Hankija hindamistabeli originaali lk-d 12 ja originaali tõlke lk-d 12. 15 | 16  implementation occasionally when developing solutions“ ning. „Produces partial results for the goals of the tasks through joint work and crystallizes them“. 7.2 Hankija ei ole pakkujaid ka ebavõrdselt kohelnud 7.2.1 Vaidlustaja väide, et hankija on kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, on väär. Hankija on hinnanud projektijuhtimise- ja koostöövõimekust tervikuna ja vastavalt hindamiskriteeriumis sätestatud alustele. 7.2.2 Vaidlustaja poolt esitatud võtmeisikud, kes osalesid arendustöötoas, ei demonstreerinud projektijuhtimise- ja koostöö võimekust hankija poolt antud ülesannetes sellisel määral, et tagada hankija hanke- ja hindamismeeskonna poolt suuremad punktid. Seetõttu on hankija projektijuhtimise- ja koostöövõimekust õigesti hinnanud 16,8 punktiga võimalikust 30 punktist. 7.2.3 Hankija on kohelnud pakkujaid võrdsetel alustel ja samade põhimõtete kohaselt. Kokkuvõtlikult: Hankija ei ole vaidlustaja pakkumuse hindamisel teinud hindamis- ega kaalutlusvigu ning vaidlustatud otsus on seega õiguspärane. Hindamiskriteeriumi „projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ alamkriteeriumis nr 3 „Luua väärtust ja pidevat parendust“ osas on vaidlustaja pakkumusele antud 5 punkti kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 (vastavalt RHAD-is nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele) ja § 3 punktiga 1 (läbipaistvalt ja kontrollitavalt). Seega puudub alus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 8 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 8.1 Vaidlustuse läbivaatamine. Kolmandad isikud on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 8.2 Lisad (tõendid). Kolmas isik ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le ja teistele menetlusosalistele eRHR-ist vabalt kättesaadavad. 8.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Kolmas isik palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindajatele e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected]. LISAD: 1) töötubade lähtematerjal „Development phase 0“. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kaidi Reiljan-Sihvart Tavo Tiits vandeadvokaat vandeadvokaat Kolmanda isiku lepingulised esindajad 16 | 16