SA Rakvere Teatrimaja nõukogu koosoleku protokoll

SA RAKVERE TEATRIMAJA NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1 Toimumise aeg: 20. märts 2025 ja koht: Rakvere Teatris Koosoleku algus 12.00, lõpp 13.45 Koosoleku juhataja: Katre Väli Protokollija: Helle-Mall Niinemets Osalesid: Heidi Aadma, Elo Piksarv, Üllar Saaremäe, Velvo Väli Puudus: Viivika Roostar Nõukogu kinnitas järgmise päevakorra: 1. 2024 majandusaasta aruande kinnitamine (lisa 1, 1a) 2. 2024. aasta tegevuskava täitmine (lisa 2) 3. Nõukogu 2024. aasta tööst ülevaate kinnitamine (lisa 3) 4. 2025. aasta eelarve täitmine (lisa 4) 5. Jooksvad teemad 1. 2024 majandusaasta aruande kinnitamine Velvo Väli: Vandeaudiitori otsus majandusaasta aruande auditeerimise kohta oli positiivne. Tegime aruandeaastal eelmiste perioodide tulemite arvelt palju investeeringuid, seetõttu on 2024. aasta aruandetulem väikeses miinuses. 1,2 miljoni eest soetasime LED lavavalgustuse, millest ca 300 tuhat kasutasime omavahendeid eelmiste perioodide tulemite arvelt. Piletitulu ja külastatavus sai täidetud ja ületatud. Andsime üle 300 etenduse, millest pooled väljaspool kodusaale ja 32% maakultuurimajades. Kohapeal ei jätkuks publikut. Eelmisel aastal mõne piirkonna väiksematesse kohtadesse etenduste arv vähenes, kuna lavastuste kujundused on liiga suured. Eelarveliselt kassatulu ei vähenenud, sest seetõttu saime mängida suuremates linnades, kus oli publikut rohkem. Piletilevisse üleminek oli katsetamine ja sai teoks üksnes meie nõudmisel, et Piletimaailmaga oleksid samad hinnad. Suuri ootuseid ei olnud. Töötajatelt nõuab see palju lisatööd, kuna süsteemid ei ühildu. Puudub ülevaade, kui palju mindi pileteid ostma otse Piletilevi kaudu, kuna RT kodulehel on mõlemad lingid. Veel ei ole otsust vastu võtnud, kas jätkame kahe piletimüügi firmaga ka tulevikus. Velvo Väli vastas nõukogu liikmete küsimustele:  Kas soomlastega koostöölavastus „Reekviem unistusele” oli ootuspärane? Kas lavastus on mängukavast maha minemas? See on kallis ja tehniliselt keerukas lavastus. Lootsime, et publikunumbrid on veidi suuremad. Samas ei võtnud me seda projekti repertuaari kassatulu eesmärgil, põhjused olid muud. Täna veel 100% ei ütle, kas läheb maha. Õhus on variant, mis selgub hooaja lõpus, lavastust mängida ka Soomes.  Tegevuskava täitmisest ei loe välja, miks sügishooaega planeeritud EMTA lavakunstikooli magistrandi Leeni Linna diplomilavastus Kristo Šagori „Kolmekesi Simoneta” ja Robert Annuse lavastus Andrus Kivirähki „Lend Kuule” ära jäid? Tegevuskava täitmise pikas versioonis on põhjendused kirjas. Mõlemad lavastused jäid ära loominguliste nägemuste tõttu. Üliõpilane ise otsustas minna VATi seda lavastama ning Robert Annuse tõlgendus ei kattunud romaani autori nägemusega.   Kuidas on kirjanduslike jalutuskäikudega läinud? Väga hea, et sellist vormi publikuga suhtlemiseks kasutatakse! Nii „Jalutuskäigud Gailitiga” kui ka „Teeõhtud Gailitiga” (talvekuudel) võeti väga hästi vastu ja olid üllatavalt populaarsed. Nendega me tõenäoliselt selle hooajaga lõpetame, kuna 26. märtsil on „Nipernaaditalv” viimane etendus.  Lisaürituste pakett on väga mitmekesine: muusika- ja filmiviktoriinid, sarjad „RT vestleb” ja „RT muusika”. Viktoriinid hakkasid sellest hooajast toimuma üle kuu, sest kord kuus viktoriinide ettevalmistamine on korraldajatele liiga suur töökoormus. Püüame „RT vestleb” sarja siduda ka kinoga, kui filmides teeb kaasa RT näitlejaid või film suhestub meie repertuaaris oleva lavastusega.  Keskkonnaalased tegevused on väga põhjalikult ette võetud. Otsus: Nõukogu kinnitas 2024. majandusaasta aruande. 2. 2024. aasta tegevuskava täitmine Kommentaare ja küsimusi selles punktis ei olnud. Otsus: Nõukogu võttis 2024. aasta tegevuskava põhjaliku ülevaate teadmiseks. 3. Nõukogu 2024. aasta tööst ülevaate kinnitamine Katre Väli lisas ülevaatele, et loodetavasti saab nõukogu juunis asutajaootuste dokumendi ära kinnitada. Otsus: Nõukogu kinnitas oma 2024. aasta tööst ülevaade. 4. 2025. aasta eelarve täitmine Velvo Väli: Veebruarikuu piletitulu on väiksem kui jaanuaris. Ühest küljest mõjutas tuluteenimist meie juubeliüritus. Ettepoole vaadates lootsime, et märtsi lõpuks tõmbame miinuse tagasi, aga tänaseks on teada, et nii see pigem ei lähe. Näitlejanna haigestumine on toonud kaasa etenduste ümbervahetamise ja ärajätmise – osa publikust soovib piletiraha tagasi saada. Esimene kvartal jääb prognoosist maha. Piletimakampaaniat praegu ei planeeri. Kino seis on enam-vähem. Kino külastatavus on üle-Eestiliselt kukkunud. 50% meie piletitulust läheb alati levitajale. Otsus: Nõukogu võttis jooksva aasta eelarve seisu teadmiseks. 5. Jooksvad teemad Velvo Väli: 1) Hanked. Seoses LEDide hankega, pidin tõmbama väikese saali tribüüni hanke osas pidurit. Uued LEDid on mõõtmetelt oluliselt suuremad ja raskemad. Väikese saali laealune karkass tuleb viia ülespoole ja tugevdada kandevõimet ning see töö tuleb enne põranda remonti ära teha. Põranda ehitus ja tribüüni hange lükkub aasta edasi. LEDide hange on lõpetatud, kõik kaubad on kohal ja osaliselt ka kasutuses. Aruanne on ministeeriumile esitatud, ja kui on kontrollitud, siis laekub viimane osa toetussummast. Tänu uutele LEDidele langes elektri tarbimine 56% ja suur hüpe on lavavalguse kvaliteedis. Vanade prožektorite osas on meie poole pöördunud väikeprojektid, kes on prožektoritest huvitatud, samuti on Ukraina teatrid huvitatud. Meie pakuks heal meelel neid maakultuurimajadele, kus me ise etendusi anname, aga valgustite seis on kehv. 2) Avalik varjumiskoht. Rakvere Teater on Rakvere linnas ka üheks avalikuks varjumiskohaks määratud. Teema muutub aina aktuaalsemaks, aga kes mida peab tagama, seda ei tea. Katre Väli andis teada, et praegu käib kriisi alamkavade ja juhendite koostamine, kuidas käituda kõige keerulisemate stsenaariumite korral ning varjumispaikade teema on just selles võtmes ka laual. 3) Riigi IT Keskusega liitumine. Pidime eelmisel aastal üle minema riigi arvutikesksele süsteemile, aga RITga liitumine jäi ära. Ministeeriumi IT kava näeb ette liitumist 2025 aastal. Katre Väli andis teada, et praegu on veel küsimuskohad turvatasemete teemal. Digitaalselt allkirjastatud: Heidi Aadma Elo Piksarv Üllar Saaremäe Katre Väli Helle-Mall Niinemets  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja registrikood: 90003491 Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, postiaadress: F. R. Kreutzwaldi tn 2a postisihtnumber: 44314 telefon: +372 3295448, +372 3295450 faks: +372 3295441 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Varud 16 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 17 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18 Lisa 9 Annetused ja toetused 19 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 20 Lisa 11 Muud tulud 20 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 13 Tööjõukulud 21 Lisa 14 Intressitulud 21 Lisa 15 Seotud osapooled 21 Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22 Aruande allkirjad 23 Vandeaudiitori aruanne 24 2 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2024. AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMINE 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi (18 näitlejat) kunstilise võimekuse arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne heli- ja valguspark, töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. 2024. aastal ehitame omavahenditega ümber teatri peahoone sissepääsu, et parendada ligipääsetavust meie suurele saalile. Valguspargi LED-lahendusele üleviimine on ootamas riikliku toetusmeetme avanemist. Keskkonnasäästlike tegevuste strateegias näeme ette 2024. aastal mitmeid soetuseid ja parendusi. 2024. aastal taotlesime rahalist toetust ministeeriumi korraldatud etendusasutuste energiasäästlike valguslahenduste taotlusvoorust. Saadud osalise toetusega ning lisatud omavahenditega viisime edukalt läbi mahuka riigihanke valguspargi LED-lahendusele üleviimiseks. Hanke täitmine toimub 2025. aasta esimesel poolel. Lisaks tegime mitmeid olulisi kinnisvaraparendusi ja erinevaid soetuseid eelmiste perioodidega kogutud rahaliste vahendite arvelt: renoveerisime suure maja peasissekäigu ja kõik välisuksed, remontisime mitmeid sihtasutuse ruume, korrastasime haljastust ja prügilahendust, soetasime katusega rattahoidjad, kinomaja uue LED-väliekraani, ergonoomilise kontorimööbli ning kinokülastajatele lukustatava kapisüsteemi. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal. 2. TEATER Foon 2024 saab piletihind uue surve käibemaksu tõusu tõttu. 2025. aastaks on eesmärk jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse tasemele. 2024 oli Rakvere Teatrile publiku mõttes edukas. Planeeritud 58 000 külastaja asemel 61 000. Mõeldes publikule: 1) Tasakaalustatud repertuaar Jätkame kunstiliselt nõudliku ja temaatiliselt terava suuna arendamist, teisalt tahame pakkuda kvaliteetset meelelahutust. Uuslavastustest 6 käsitlesid kunstiliselt nõudlikke ja temaatiliselt teravaid teemasid väga erinevas lavalises vormis. 2) Võimalus kogeda midagi erilist Tahame igal aastal tuua välja ühe või kaks lavastust, mis oma kunstilise nõudlikkuse tasemega ei võimaldaks ringi reisida, nii et meie publikul oleks põhjust võtta ette üks eriline reis Rakverre. Rahvusvaheline koostöölavastus "Reekviem unistusele" esietendus septembris 2024. Teatri jaoks oli tegu tehniliselt erakordselt keerulise ja suure lavastusega. Oleme rahul kogemusega, mille said meie näitlejad, tehniline ja korraldav meeskond, puutudes kokku teistsuguse tööstiiliga – see andis põhjust analüüsida nii mõndagi suhtumist, mis harjumuseks kujunenud. 3) Tihe koostöö erinevate publikusegmentidega, erilise tähelepanuga neile, kes on hinnatundlikud Hinnatundlike inimesteni jõudmiseks: • Jätkame koostööd maakultuurimajadega lavastuste viimiseks kohtadele. Maakondades antud etenduste arv on mitmeid aastaid püsinud 1/3 juures etenduste üldarvust, ka 2024. aastal oli maapiirkondades antud etendusi 32%. • 2024 kuulutame välja teatrikirjutiste võistluse nii õpetajatele kui õpilastele. 2024. aasta alguses kuulutasime välja arvustuste võistluse "Kiida või kiru", kuhu laekus ligi 40 tööd. • Jätkame päevaste etenduste traditsiooniga nädalavahetustel. Päevased etendused toimuvad kord kuus ja on endiselt populaarsed – need täituvad alati esimestena. 3 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Maksujõulise publiku suurendamiseks: • Otsime läbi erinevate ürituste kontakte kohalike ettevõtete ja kogukonnaga. 2024 tõi koostööd kõige erinevamate kogukonna osadega: koostöös Karmeli kogudusega valmistasime ette vaimuliku teatri festivali Fons Fest arutelusid, mis toimusid nii teatris kui mujal linnas, koostöös kuue kohaliku pagaritöökoja ja väiketootjaga sai teoks piparkoogilaat ja mänguüritus "Piparkoogihommik", Rakvere Kultuurifestivali raames toimus kultuurikorraldajate aruteluring, millest võttis osa sihtasutuse juhataja Velvo Väli, TourEsti valmistasime ette koos linna ja maakonna turismiettevõtjatega ning olime ainsa teatrina messil väljas. Samuti osalesime maakonna turismivisiooni väljatöötamise töötubades. • Võtame kasutusele uusi reklaamiväljundeid läbi erinevate piletimüügi kanalite ja nende reklaamivõimaluste. Oktoobrist 2024 liitus Rakvere Teater lisaks Piletimaailmale ka Piletileviga – aasta lõpuni müüsime läbi uue müügikanali 4288 piletit summas 100 378 eurot – see on 7% kõikidest piletitest ja 8% piletitulust. • Otsime võimalust koostööks erinevate produktsioonifirmadega Rakvere Teatrist kõnelevate saadete initsieerimiseks ning Rakvere Teatri näitlejate kasutamiseks filmiprojektides. Kuigi kontakte oli isegi kolme idee arendamiseks, ei ole seni ükski neist rahastamist leidnud. Mis aga ei tähenda, et me nendega edasi ei tegele. Teatri kui organisatsiooni põhiteemad: • Hoida tasakaalu tuttavate ja truppi tundvate ning hea kontakti saavutanud lavastajate ja uute, värskete lavastajate vahel uuslavastuste planeerimisel. Üheksast uuslavastusest nelja lavastajaga ei olnud Rakvere Teater seni kokku puutunud: Artjom Garejev, Margo Teder, Elar Vahter, Anna Lipponen, kes esindasid erinevaid kultuuriruume ja lavastamisstiile. • Jälgida trupi ühtlast hõivatust nii uuslavastuste ja rollide kui igakuiste mängukordade arvu mõttes. Trupi hõivatus on tõepoolest ühtlane: 18 näitlejast kaheteistkümnel oli kolm rolli aastas, viiel kaks rolli ja ühel üks roll + lavastus. Ka need inimesed, kellel oli kaks esietendust 2024. aasta sees, osalesid tegelikult kolmes prooviprotsessis, lihtsalt nende esietendus on jaanuaris 2025. Igakuine hõivatus oli keskmiselt 9 etendust kuus, kusjuures kümnel näitlejal oli see number keskmisest kõrgem ja kaheksal madalam. Madalamas otsas olid Rakvere Teatriga hiljuti liitunud noored näitlejad, kellel lihtsalt ei ole jõudnud koguneda rohkem mängitavaid lavastusi. • Viia tehniline meeskond valmidusse teenindada kõiki repertuaaris olevaid lavastusi. Tehniline meeskond on eriti tänu uutele liikmetele hästi kaasa tulnud ülesandega omandada kogu repertuaar. Üksikute tehniliselt väga keeruliste eranditega („Reekviem unistusele”, „Karge meri”) valdab meeskond kogu repertuaari. • Viia läbi osakondade motivatsiooni ja eesmärgistamise üritused ja arenguvestlused. Kõigi töötajatega viidi läbi aastavestlused, need dokumenteeriti ja seejärel arutati osakondade probleeme ning soove osakonnajuhtide kohtumisel sihtasutuse juhatajaga. Osadel gruppidel, näiteks loomenõukogul ja korraldusosakonnal, toimusid väljasõidupäevad Koolimäe loomekeskusesse, et analüüsida möödunut ja seada eesmärke uueks aastaks. Numbrilised eesmärgid: • 10 uuslavastust – esietendus 9 uuslavastust, plaanitu hulgast jäi meist mitteoleneval põhjusel esietendumata koostöö lavakunstikooliga • 320 etendust – täidetud, 326 etendust • 58 tuhat külastajat – täidetud, 61 583 külastajat Esietendunud 9 uuslavastust: 1. „Madisoni maakonna sillad” esietendus plaanipäraselt suures majas 26. jaanuaril. Lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud. 2. „Esimene armastus on revolutsioon” esietendus väikeses majas 15. veebruaril. Lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar. 3. „Karge meri” esietendus väikeses majas 15. märtsil. Lavastaja Elar Vahter, kunstnik Jaanus Laagriküll. 4. „Klaaslaps” esietendus väikeses majas 13. septembril. Lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Nele Sooväli. 5. „Lahkumine” esietendus 7. juunil Loobu mõisa aidas Lääne-Virumaal. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Pille Jänes. 6. „Vaal” esietendus väikeses majas 6. detsembril. Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding. 7. „Reekviem unistusele” esietendus suures majas 20. septembril. Rahvusvahelise koostööna Studio Totaliga Soomest. Lavastaja Anna Lipponen. Lava-, video- ja valguskujundus Petri Tuhkanen, kostüümikunstnik Coline Meret Lola Jud (SWI). 4 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne 8. „Tsikaadide aeg” esietendus suures majas 25. oktoobril. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Kristjan Suits. 9. „Piparkoogimehike” esietendus suures majas 7. detsembril. Lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. 3. KINO 2024. aastal oli kinol külastajaid 44 264, kellel oli võimalik valida 195 erineva filmi seast. Kõik planeeritu toimus.Ehkki üle Eesti ja tegelikult ka rahvusvaheliselt pole kinode külastatavus pandeemiaaja langusest veel taastunud, siis on Rakvere Teatrikino suutnud hoida oma väikest protsenti kogu turuosast stabiilsena. 4. KOHVIK 2024. aasta oli kohvikule majanduslikult edukas, jätkus igapäevane toitlustus nii maja töötajatele kui ka välisklientidele, sealhulgas ettetellimisel toimunud ürituste ja gruppide toitlustamine. E-pood muutus aastaga teatrikülastajate seas populaarsemaks ja leidis aina rohkem kasutust, mis näitab, et külastajad hindavad seda mugavat lahendust. Kohvik pööras suurt tähelepanu kestlikkusele, kasutades Ringo pandipakendeid ja loobudes ühekordsetest nõudest täielikult, samuti vähendati toiduraiskamist ning optimeeriti köögi toiduvalmistamise võimekust. Kõrgendatud tähelepanu pöörati prügi sorteerimisele. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT vestleb” 2024. aastal toimus „RT vestleb” sarja all kokku 17 üritust, ületades varasema aasta. Kõige märgilisemaks kujunes minikonverents „Teatri võimalikkusest väikelinnas”, mis koondas Eesti väiketeatrite rõõmud ja valupunktid ühte ruumi kokku ning millest sai ajakirjanduse ja ERR-i kultuuriportaali üles laetud videosalvestuse vahendusel osa ka laiem publik. 5.2 Sariüritus „RT muusika“ 2024. aastal toimus sarja „RT muusika” all kaks suurkontserti ja kolm väiksemat kohvikukontserti. Kõik viis kontserti olid nii publiku kui sisu poolest väga eripalgelised. 5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” 2024. aastal toimusid muusikaviktoriinid regulaarselt. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu pidada muusikaviktoriine üle kuu vaheldumisi filmiviktoriinidega. Otsus ei mõjutanud osalejate hulka ja oli meeltmööda ka mälumänguritele. Sari aitas tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 5.4 Sariüritus „RT filmiviktoriin” 2024. aastal jätkas ka filmiviktoriini sari regulaarselt toimumist. Sari aitas tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 5.5 Imagoloogilised üritused 2024. aasta septembri alguses avasime oma 85. juubelihooaja linna keskväljakul, pakkudes linnarahvale võimalust taaskasutuse eesmärgil soetada teatri ladudes leiduvaid eriilmelisi kostüüme, rekvisiite ja dekoratsioone. Lisaks oli avatud kohvikulett, kust sai soetada teatritöötajate valmistatud hõrgutisi, ning just sel päeval sai osta ka soodushinnaga teatripileteid algavaks hooajaks. Kogu tegevus keskväljakul oli heategevuslik ning ettevõtmine linnarahva jaoks meeleolukas ja menukas, pakkudes inimeste (ja linnaruumi) argipäeva vaheldust. Teatri jaoks oli oluline tuua tegevust Rakvere linnasüdamesse, püüdes nii lähemale tulla oma publikule. Koostöös Juhan Liivi muuseumiga avati 31. oktoobril suure maja trepihallis Juhan Liivi büst, mille loojaks ning autoriks on Ardo Ran Varres. Teos on Rakvere Teatrile tähenduslik mitmel moel: Juhan Liivi vend Jakob Liiv on Rakvere Teatri asutaja, teatri sihtasutuse juhataja Velvo Väli (mänginud RT lavastuses Juhan Liivi) oli modelliks ja inspiratsiooniallikaks loodud büstile ning üle pikkade aastate said vennad Liivid taas büstide kujul Rakvere Teatris kokku. Vahetult enne esimest adventi toimus teinegi imagoloogiline ja kogukonda ühendav kogupereüritus „Piparkoogihommik”, mis valmis koostöös kohalike pagariettevõtetega. Sellisel moel ei olnud teater varem ettevõtjatega koostööd teinud ja see leidis väga positiivset tagasisidet nii teatri, ettevõtete kui külastajate poolt. Tasuta sündmusel sai kogu pere ühiselt lustida, fookuses olid pagaritoodetest lookas letid, osaleda sai teatrirahva läbi viidud töötubades, lahendada jõulu- ja piparkoogiteemalist ristsõna, valiti linna parim piparkook. Toimunud üritused lähendasid kogukonda, tutvustasid teatri uuslavastusi ja tihendasid eri asutuste vahelisi koostöösuhteid. 6. GALERII 2024. aastal korraldasime teatrigaleriides 24 näitust. 7. BALTOSCANDAL Baltoscandal toimus 3.–7. juulil. Seekord täitus kolmkümmend aastat esimesest festivalist Rakveres. Festivalil nägi Eesti ja maailma tippteatrit, mis pakkus intensiivse läbilõike erilaadse teatrikeelega lavastustest. Etendus 13 lavastust kümnest riigist, lisaks sai publik osa kinoprogrammist ja raamatuesitlusest. Festivali programm oli peresõbralikum kui tavaliselt, kolm lavastust sobisid ka lastele vaatamiseks. Baltoscandali toimumist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Norra kultuurifond jt. 5 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne 8. KESKKONNAALANE TEGEVUS Keskkonnategevuse töörühm pidas 2024. aastal kaks töökoosolekut, millega panime paika keskkonnasäästlikud tegevused, koostasime keskkonnahoidlike ürituste korraldamise ja digiprügi vältimise meelespea ning soovitused ürituse külastajale, viisime läbi kollektiivis keskkonnaalase küsitluse selgitamaks, kuidas töötajad hindavad asutuse keskkonnasäästlikke tegevusi ja mida soovitavad ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha. • Teatrikohvik läks üle Ringo korduspakendite kasutamisele ja lõpetasime ühekordsete nõudega kaasamüügi – selles ettevõtmises oleme Rakvere linna lipulaev. • Soetasime ja paigaldasime teatrikompleksi nii töö- kui ka avalikesse ruumidesse sorteeritavad jäätmekastid. • Alustasime aasta alguses suitsuruumides ja suvelavastustel konide kogumist Filaret´i konteineritesse ning transpordime konid Tallinnasse minnes vastavasse kogumispunkti. • Pöörasime varasemast suuremat tähelepanu digihügieenile. Korraldasime töötajatele digikoolituse ökonoomsest arvutiga töötamisest ja digihügieenist. • Pöörasime uuslavastuste väljatoomisel üha suuremat tähelepanu materjalide taaskasutamisele ja täheldasime, et paljud kunstnikud ja lavastajad on sarnase suhtumisega. 2024. aasta kõigi uuslavastuste peale kokku oli taaskasutust dekoratsioonidest 15%, rekvisiitidest 38% ja kostüümidest 43% ning kõige enam lavastustes „Karge meri” (dekoratsioon 60%, rekvisiit 5%, kostüüm 70%) ja „Klaaslaps” (rekvisiit 100%, kostüüm 70%). • Pakkusime taaskasutusest ülejäävaid kangajääke ning repertuaarist mahaläinud lavastuste paberplakateid lasteasutustele (lasteaiad, koolid, kunstiringid, noortekeskused). Valmistasime kangajääkidest kinkekotte, kööki pajalappe ja rätikud, pansionaati voodipesu ja käterätikuid, garderoobi jalatsikotte jms. • Enne vana dekoratsiooni utiliseerimist võtsime sellelt taaskasutusmaterjali, ja mida ise taaskasutada ei saanud, pakkusime enne utiliseerimist lähiümbruse näitetruppidele ja Rakvere koolide töökodademajale. • Soetasime kinomaja välisseinale energiasäästliku väliekraani, kuna olemasolev oli vananenud tehnoloogiaga ja suur elektritarbija. • Seadistasime kõik sise- ja välireklaamekraanid öötundideks reklaamivabaks ja tumedamale resolutsioonile. • Paigaldasime kaks varikatusega 5-kohalist ratta- ja rollerihoidjat. Nüüd on kompleksis töötajatele, teatri- ja kinokülastajatele 25 parkimiskohta (10 varikatusega peamaja ääres, kino ees 13 ja 6 + 6 endist rattahoidjat väikese maja juures). • Seadsime suureks eesmärgiks vähendada paberikulu ja samuti paberprintimist. Kahepoolne või taaskasutuspaberile printimine on muutunud harjumuspäraseks. • Kuna digitaalne kavaleht on keskkonnasäästlikum, saab 2024. aastast kodulehel lavastuse info alt alla laadida e-kava või kavamüügilauas skaneerida QR-koodi. • Meie kõigis tualettides on kasutusel taaskäideldud kätepaber. • Kontorisse soetati 2024. aasta ergonoomiline kontorimööbel (lauad ja toolid). Vana mööbel läks 100% taaskasutusse. • Vee säästlikumaks kasutamiseks vahetati kohviku köögis veekraanide segistid säästvamate dušiotsaga segistite vastu. • Teatrikohvik pööras suuremat tähelepanu kestlikkusele, eelistades võimalikult palju kohalikku ja hooajalist toitu, pakkudes vegan- ja taimetoitu, vältides levinud allergeene, pakkudes joogivett kannudes, hoidudes toidu raiskamisest ja kasutades produktid lõpuni, võimalusel kasutades õiglase kaubanduse ja mahetooteid. 9. LIGIPÄÄSETAVUS Ligipääsetavuse parendamiseks tehtud tööd 2024. aastal. 1. Olukorra kaardistus mais 2024 koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja Lääne Virumaa osakonna esindajatega. 2. Kaardistuse põhjal on koostatud tegevuskava 2025. 3. Invaparkimise tähiste paigaldamine suure ja väikese maja juures. 4. Külastusteekonna kirjeldus ette valmistatud ning saadetud sihtgrupile kommentaarideks. 4. Suure maja sissepääsu renoveeritud, fotosilmaga toimivate uste paigaldus. 5. Läbipaistvad pinnad majas tähistatud. 6. Invatualettidesse mähkmeprügikastid paigaldatud. Kokkuvõtlikult saab öelda, et sihtasutus täitis 2024. aastal kõik suuremad seatud eesmärgid. Nõukogu hinnang sihtasutuse tegevusele on väga hea. 2024. aasta repertuaar on mitmekesine, ületati seatud külastusnumber ja planeeritud etenduste arv, toimus edukas rahvusvaheline koostöö nii festivali kui uuslavastuse „Reekviem unistusele“ raames ning sihtasutus on arvestatavalt pööranud tähelepanu keskkonnaalasele ja ligipääsetavuse edendamise tegevustele. 6 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne 10. SUHTARVUANALÜÜS 2024 2023 Varade rentaablus -1,18% 3,07% Netovara rentaablus -1,44% 3,47% Maksevõime üldine tase 1,74 3,60 Võõrkapitali ja netovara suhe 0,22 0,09 Varade rentaablus on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e. bilansi mahuga). 2024. a negatiivse tulemuse -1,18 % peamisi põhjuseid on, eelmiste perioodide tulemi arvelt tehtud kulutused hoonete jooksvasse remonti, ergonoomilise kontorimööbli ja keskonnasäästlikust toetava haldusinventari soetustesse. Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava teatrina, mõjutas ka 2024.a ROA-d, põhivara amortisatsioon, läbi eelnevate aastate riigilt saadud põhivara investeeringutoetuste. Netovara rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud netovaraga). Negatiivse näitaja põhjuseks on negatiivne aruandeaasta tulem, mille peamiseks põhjuseks on, eelmiste perioodide omatulemi arvelt tehtud kulutused hoonete jooksvasse remonti, ergonoomilise kontorimööbli ja keskonnasäästlikust toetava haldusinventari soetustesse. Maksevõime üldine tase on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse), mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustisi katavad. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on otseselt raha kujul, viitab antud näitaja, 1,7 väga heale maksevõimele. Võõrkapitali ja netovara suhe on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga), kui näitaja 0,22 iseloomustaks äriühingu puhul väga tagasihodlikku omakapitali kaasamist ettevõtluse tarbeks, siis riigi poolt toetatava sihtasutuse puhul viitab see pigem tasakaalukatele ja vastutustundlikele majandusotsustele. SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2025. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks ennustamatult kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad. COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja näitas, kuidas kriisiolukord võib muuta omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aastaks 2025 kehtestatud uued riigimaksud teevad valvsaks ja ennustavad külastatavuse langust. Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2025. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimis- ja finantsprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuste väljatoomise ja teenindamise kulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest. Riigitoetuse kärbe 2025 aastaks toob kaasa veelgi suurema surve omatuludele. Järjest suurenev inflatsioon, käibemaksu tõus ja muud planeeritavad eraisikute personaalsed maksumuudatused on viinud selleni, et töötajate ootus palgakasvuks aastaks on enneolematult suur. Ilma riigitoetuse suurenemiseta pole võimalik põhjendatud ootust vaid omatuludega katta. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate tasude soovid on seotud otseselt elukalliduse muutustega ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. 2025 aasta seab varasemast suurema fookuse just meeskonna säilitamisele. 7 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne helipark jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. 2025. aastal ehitame omavahenditega väikesele saalile uue põranda ning vahetame ümber amortiseerunud publikutribüüni. Samuti algatame suure bussi hanke ning võimalusel kaasajastame helipargi. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja 2026 aastal toimuv rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal. 2. TEATER Foon 2025 tõotab tulla väljakutseid pakkuv nii teatrile kui vaatajatele. Maksu- ja hinnatõusudele lisandub negatiivne inforuum, kus kõiki hädasid pigem võimendatakse kui positiivseid lahendusi ja väärtusi otsitakse. Tegelikkuses on teater üks odavamaid võimalusi turgutada oma vaimset heaolu, tervist ja hakkamasaamist pingestatud olukorras. Seda sõnumit püüab Rakvere Teater edasi anda kõigis oma avaldumisvormides. 2025 tuleb riigi poolt kärpeaasta, omaette kärbivad teatri tulupoolt maksu- ja hinnatõusud. Sellest tulenevalt on Rakvere Teatril 2025. aastal 3 eesmärki: 1) finantsiline toimetulek 2) publiku hoidmine 3) meeskonna säilitamine Numbrilised eesmärgid: • 9 uuslavastust • 300 etendust • 55 000 külastajat 3. KINO 2025. aastal on kino avatud harjumuspäraselt 5 päeva nädalas, 6 päeva nädalas koolivaheaegadel. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus maja kasutada eriüritusteks ja konverentsideks. Jätkub traditsioon ühendada Baltoscandali üritused ka kinomajaga ning saame näidata temaatilisi filme festivali külastajatele. Oktoobrikuu alguses on kino majutajaks järjekorras 9. LGBTI+ filmifestivalile Festheart. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine eesmärk on pakkuda lisandväärtust teatritegevusele, teenindada publikut ja korraldada erisündmusi, pakkudes samal ajal kvaliteetset igapäevatoitlust nii majasisestele töötajatele kui ka väljastpoolt külalistele. Menüüde koostamisel pöörame rohkem tähelepanu keskkonnasõbralikele ja kohalikult toodetud koostisosadele, pakkudes rohkem taimseid toiduvalikuid ning vähendades toidujäätmeid. Eesmärk on muuta teatrielamus mitte ainult mugavaks, vaid ka keskkonnasäästlikuks kogemuseks. 8 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 776 531 1 677 054 2 Finantsinvesteeringud 215 000 205 000 Nõuded ja ettemaksed 356 262 158 152 3;5 Varud 21 622 23 435 4 Kokku käibevarad 2 369 415 2 063 641 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 5 279 211 4 887 969 6 Kokku põhivarad 5 279 211 4 887 969 Kokku varad 7 648 626 6 951 610 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 654 289 573 461 5;7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 706 830 158 8 Kokku lühiajalised kohustised 1 361 119 573 619 Kokku kohustised 1 361 119 573 619 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 699 758 5 485 997 Aruandeaasta tulem -90 484 213 761 Kokku netovara 6 287 507 6 377 991 Kokku kohustised ja netovara 7 648 626 6 951 610 9 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673 9 Tulu ettevõtlusest 1 814 354 1 835 916 10 Muud tulud 3 328 3 353 11 Kokku tulud 4 048 528 4 097 942 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 721 468 -1 485 945 12 Tööjõukulud -2 341 121 -2 286 960 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -203 005 -197 366 6 Kokku kulud -4 265 594 -3 970 271 Põhitegevuse tulem -217 066 127 671 Intressitulud 126 582 86 090 14 Aruandeaasta tulem -90 484 213 761 10 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -217 066 127 671 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 203 005 197 366 6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 869 -1 300 6 Muud korrigeerimised -10 480 -230 550 9 Kokku korrigeerimised 189 656 -34 484 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -190 244 66 673 3;5 Varude muutus 1 813 -3 995 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 69 486 108 353 5;7 Kokku rahavood põhitegevusest -146 355 264 218 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -581 462 -559 395 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 2 869 1 300 6 müügist Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 715 710 230 550 8 toetustest Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -215 000 -205 000 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 205 000 200 000 Laekunud intressid 118 715 44 551 14 Kokku rahavood investeerimistegevusest 245 832 -287 994 Kokku rahavood 99 477 -23 776 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 677 054 1 700 830 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 99 477 -23 776 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 776 531 1 677 054 2 11 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2022 678 233 5 485 997 6 164 230 Aruandeaasta tulem 0 213 761 213 761 31.12.2023 678 233 5 699 758 6 377 991 Aruandeaasta tulem 0 -90 484 -90 484 31.12.2024 678 233 5 609 274 6 287 507 12 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2024.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke. Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalisi deposiite tähtajaga 3 kuud kuni 1 aasta. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Kohvikute baaride kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Kohviku köögi kaubakulude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse vajadusel arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse perioodikuluna. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: 13 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või jääkväärtus on null. Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 50 aastat Masinad ja seadmed 5-10 aastat Infotehnoloogilised seadmed 3-5 aastat Muu inventar 5-25 aastat Tarkvara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse eraldisi riigilt või vabatahtlikke ülekandeid omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele,tagades tulude ja kulude vastavuse. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et sihtfinantseerimine leiab aset. Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Sihtfinantseerimisega seotud nõuded ja kohustised kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused ei realiseerunud. Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt. Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse peale ürituste toimumist. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kohvikute tulu kajastatakse mõistliku aja jooksul kauba müügi või teenuse osutamise järel,pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel. Seotud osapooled SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium. Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 14 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Sularaha kassas 9 181 6 617 Raha arvelduskontodel 1 767 350 1 670 437 Kokku raha 1 776 531 1 677 054 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 191 971 191 971 Ostjatelt laekumata 191 971 191 971 arved Maksude ettemaksed ja 96 600 96 600 5 tagasinõuded Muud nõuded 51 950 51 950 Intressinõuded 51 934 51 934 Viitlaekumised 16 16 Ettemaksed 15 741 15 741 Tulevaste perioodide 15 741 15 741 kulud Kokku nõuded ja 356 262 356 262 ettemaksed 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 103 263 103 263 Ostjatelt laekumata 103 263 103 263 arved Maksude ettemaksed ja 327 327 5 tagasinõuded Muud nõuded 44 484 44 484 Intressinõuded 44 067 44 067 Viitlaekumised 417 417 Ettemaksed 10 078 10 078 Tulevaste perioodide 9 353 9 353 kulud Muud makstud 725 725 ettemaksed Kokku nõuded ja 158 152 158 152 ettemaksed 15 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Tooraine ja materjal 2 388 2 661 Lavastusmaterjalid laos 2 388 2 661 Müügiks ostetud kaubad 19 234 20 774 Teatri kohviku kaup müügiks 12 961 14 059 Kino kohviku kaup müügiks 6 273 6 715 Kokku varud 21 622 23 435 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 549 0 0 Käibemaks 94 603 0 0 5 976 Üksikisiku tulumaks 0 48 973 0 47 638 Sotsiaalmaks 0 84 384 0 82 566 Kohustuslik kogumispension 0 3 159 0 3 062 Töötuskindlustusmaksed 0 5 639 0 5 471 Ettemaksukonto jääk 1 997 327 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 96 600 142 704 327 144 713 16 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja projektid seadmed 31.12.2022 Soetusmaksumus 27 843 5 313 328 475 422 12 423 648 429 1 136 274 452 574 3 300 35 425 38 725 6 968 744 Akumuleeritud kulum -1 306 034 -347 514 -2 074 -451 858 -801 446 -335 324 -2 442 804 Jääkmaksumus 27 843 4 007 294 127 908 10 349 196 571 334 828 117 250 3 300 35 425 38 725 4 525 940 Ostud ja parendused 0 0 132 000 0 0 132 000 35 425 0 391 970 391 970 559 395 Amortisatsioonikulu -120 154 -25 960 -1 241 -30 075 -57 276 -10 198 -187 628 Ümberliigitamised 0 430 695 0 0 0 0 0 -3 300 -427 395 -430 695 0 Muud muutused 0 0 0 0 -3 251 -3 251 -6 487 0 0 0 -9 738 31.12.2023 Soetusmaksumus 27 843 5 744 023 596 922 12 423 616 320 1 225 665 405 547 0 0 0 7 403 078 Akumuleeritud kulum -1 426 188 -362 974 -3 315 -453 075 -819 364 -269 557 -2 515 109 Jääkmaksumus 27 843 4 317 835 233 948 9 108 163 245 406 301 135 990 0 0 0 4 887 969 Ostud ja parendused 0 26 040 0 15 420 0 15 420 12 031 10 480 530 276 540 756 594 247 Amortisatsioonikulu -129 463 -31 460 -3 615 -30 074 -65 149 -8 393 -203 005 31.12.2024 Soetusmaksumus 27 843 5 770 063 574 476 27 843 616 320 1 218 639 417 578 10 480 530 276 540 756 7 974 879 Akumuleeritud kulum -1 555 651 -371 988 -6 930 -483 149 -862 067 -277 950 -2 695 668 Jääkmaksumus 27 843 4 214 412 202 488 20 913 133 171 356 572 139 628 10 480 530 276 540 756 5 279 211 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2024 2023 Masinad ja seadmed 2 869 1 300 Transpordivahendid 2 869 1 300 Kokku 2 869 1 300 2024.aastal ehitati uued rattahoidlad kokku maksumusga 26 040 eurot, soetati projektor maksumusega 15 420 eurot ning kinomajale väliekraan maksumusega 12 031 eurot. Kultuuriministeeriumi poolt eraldati 2024.aastal Sihtasutusele Rakvere Teater CO2 meetme "Energiasäästlikud valguslahendused teatritele" alusel 894 637 eurot. Projekti raames on sõlmitud hankelepinguid käibemaksuta summas 1 225 427 eurot, millest 31.12.2024 seisuga on 10 480 eurot arvel lõpetamata ehitisena ning ettemaks põhivara eest on tehtud summas 530 276 eurot. 17 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 131 819 131 819 Võlad töövõtjatele 191 295 191 295 Maksuvõlad 142 704 142 704 5 Muud võlad 47 47 Muud viitvõlad 47 47 Saadud ettemaksed 188 424 188 424 Tulevaste perioodide tulud 188 424 188 424 Kokku võlad ja ettemaksed 654 289 654 289 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 106 363 106 363 Võlad töövõtjatele 185 576 185 576 Maksuvõlad 144 713 144 713 5 Muud võlad 1 699 1 699 Muud viitvõlad 1 699 1 699 Saadud ettemaksed 135 110 135 110 Tulevaste perioodide tulud 135 110 135 110 Kokku võlad ja ettemaksed 573 461 573 461 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2022 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2023 tulemiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeeriumilt 0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 49 980 0 140 810 0 -90 830 0 0 0 Eesti Kultuurkapitalilt 0 2 291 8 575 -166 -10 653 0 0 47 Rakvere Linnavalitsuselt 0 738 13 470 -738 -13 359 0 0 111 Muudelt org-delt 0 0 700 0 -700 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 49 980 3 029 163 555 -904 -115 542 0 0 158 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 49 980 3 029 394 105 -904 -346 092 230 550 0 158 toetused 18 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2023 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2024 tulemiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeeriumilt 0 0 715 710 0 -10 480 10 480 0 705 230 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 715 710 0 -10 480 10 480 0 705 230 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 0 0 28 753 0 -28 753 0 0 0 Eesti Kultuurkapitalilt 0 47 70 400 -47 -68 800 0 0 1 600 Rakvere Linnavalitsuselt 0 111 14 000 -111 -14 000 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 158 113 153 -158 -111 553 0 0 1 600 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 158 828 863 -158 -122 033 10 480 0 706 830 toetused Baltoscandal festivali korraldamiseks eraldas 2024.aastal Kultuurkapital 67 000 eurot ning Rakvere Linnavalitsus 10 000 eurot. Kultuuriministeeriumi poolt eraldati 2024.aastal Sihtasutusele Rakvere Teater CO2 meetme "Energiasäästlikud valguslahendused teatritele" alusel 894 637 eurot, millest 31.12.2024 seisuga on kasutatud 10 480 eurot. Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 111 553 115 542 8 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 10 480 230 550 8 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 2 108 813 1 912 581 Kokku annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673 sh eraldis riigieelarvest 2 148 046 2 233 961 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 14 000 13 359 sh muud 68 800 11 353 Rahalised ja mitterahalised annetused 2024 2023 Lisa nr Rahaline annetus 2 230 846 2 224 063 Mitterahaline annetus 0 34 610 Kokku annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673 19 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2024 2023 Tulu kohvikute tegevusest 481 065 475 232 Tulu kino tegevusest 186 272 224 537 Tulud etendustegevusest 1 088 110 1 066 879 Muud kultuuriasutuste tulud 55 623 66 554 Muud tulud 3 284 2 714 Kokku tulu ettevõtlusest 1 814 354 1 835 916 Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2024 2023 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 2 869 1 300 Muud 459 2 053 Kokku muud tulud 3 328 3 353 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Energia 115 553 155 824 Elektrienergia 50 170 63 293 Soojusenergia 65 383 92 531 Mitmesugused bürookulud 16 980 16 327 Lähetuskulud 1 952 3 815 Koolituskulud 2 642 3 907 Riiklikud ja kohalikud maksud 2 149 2 311 Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 224 052 124 040 Sõidukite majandamiskulud 47 208 49 857 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 18 849 62 414 Inventari majandamiskulud 56 962 57 566 Toiduained ja toitlustusteenused 164 483 156 011 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 1 023 677 809 760 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 28 943 27 242 Muud tegevuskulud 18 018 16 871 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 721 468 1 485 945 Kinnistuste majandamiskulusid on 2024. aastal suurendanud teatrimaja sissepääsude ja treppide renoveerimiskulud. 20 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Sotsiaalmaksud 586 111 572 834 Koosseisuliste töötajate töötasu 1 596 730 1 558 682 Nõukogu liikmete tasu 7 990 9 520 Juhatuse liikme tasu 42 752 43 833 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 103 804 101 985 Muud 3 735 106 Kokku tööjõukulud 2 341 122 2 286 960 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 83 83 Lisa 14 Intressitulud (eurodes) 2024 2023 Intressitulu hoiustelt 126 582 86 090 Kokku intressitulud 126 582 86 090 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) MÜÜDUD 2024 2023 Teenused Teenused Asutajad ja liikmed 114 3 860 Kokku müüdud 114 3 860 OSTETUD 2024 2023 Teenused Teenused Asutajad ja liikmed 2 506 0 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 10 480 8 850 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 12 986 8 850 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 47 442 50 053 Juhatuse liikme isikliku sõiduauto 3 345 3 061 kasutamise kompensatsioon 21 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne Kõik tehingud seotud osapoolte vahel on toimunud turutingimustes. Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva *Aruandepäeva järgselt jätkuv energiakriis, hinnakõikumised võivad jätkuda ja järske muutusi ei saa välistada, sest ülemaailmne pakkumine ja nõudlus ei pruugi alati sujuvalt kohanduda geopoliitiliste, tehnoloogiliste ja majanduslike tegurite tõttu. *Aruandepäeva järgselt jätkuv Ukraina sõda, mis on käsitletav vääramatu jõuna, võib mõjutada sihtasutuse tegevust. Mõju suurust ei ole võimalik hinnata, sest puudub teave sõja kestvuse kohta. 22  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 /digitaalselt allkirjastatud/ Margit Leppik Vandeaudiitori number 412 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003 18.03.2025  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2024. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad. COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja näitas, kuidas kriisiolukord võib muuta omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aasta 2024 tegevused on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga ja peame arvestama ootamatustega kõiges. Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2023. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest. Järjest suurenev inflatsioon, käibemaksu tõus ja muud planeeritavad eraisikute personaalsed maksumuudatused on viinud selleni, et töötajate ootus palgakasvuks aastaks 2024 on suur. Ilma riigitoetuse suurenemiseta pole võimalik põhjendatud ootust vaid omatuludega katta. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate tasude soovid on seotud otseselt elukalliduse muutustega ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne heli- ja valguspark, töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on 1  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. 2024. aastal ehitame omavahenditega ümber teatri peahoone sissepääsu, et parendada ligipääsetavust meie suurele saalile. Valguspargi LED-lahendusele üleviimine on ootamas riikliku toetusmeetme avanemist. Keskkonnasäästlike tegevuste strateegias näeme ette 2024. aastal mitmeid soetuseid ja parendusi. 2024. aastal taotlesime rahalist toetust ministeeriumi korraldatud etendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste taotlusvoorust. Saadud osalise toetusega ning lisatud omavahenditega viisime edukalt läbi mahuka riigihanke valguspargi LED-lahendusele üleviimiseks. Hanke täitmine toimub 2025 aasta esimesel poolel. Lisaks tegime mitmeid olulisi kinnisvara parendusi ja erinevaid soetuseid eelmiste perioodidega kogutud rahaliste vahendite arvelt – Renoveerisime suure maja peasissekäigu ja kõik välisuksed, remontisime mitmeid sihtasutuse ruume, korrastasime haljastust ja prügilahendust, soetasime katusega rattahoidjad, uue kinomaja LED väliekraani, ergonoomilise kontorimööbli ning kinokülastajatele lukustatava kapisüsteemi. Kokkuvõtlikult saab öelda, et sihtasutus täitis 2024. aastal kõik suuremad seatud eesmärgid. Järgnevalt kirjeldame lähemalt eesmärkide täitmist funktsioonide lõikes. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja 2024 aastal toimuv rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal. 2. TEATER Foon 2023. aasta on näidanud, et olukord teatri tegemiseks ja vaatamiseks ei ole ühiskonnas ja majanduses toimuva tõttu kerge ega normaliseerunud. Hoolimata meie ümber toimuvast on publik aastal 2023 tulnud tagasi teatrisse jõudsamalt kui esialgu prognoosisime (prognoos 50 tuhat, tegelik oktoobri keskpaiga müügi järgi 55 tuhat). Prognoositust parema tulemuse saavutamisel oli suur roll suvelavastusel „Robin Hood”, mis oli suure publikuarvuga lavastus (üks etendus 700 vaatajat) ning see õnnestus ka teisel esitamisaastal täis müüa. 2023 tuli ka Rakvere Teatril tõsta piletihinda, 2024 saab see uue surve käibemaksu tõusu tõttu. Sestap on ka 2024. aastal tulipunktis jätkuvalt publik, et 2025. aastaks jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse tasemele. 2024 oli Rakvere Teatrile publiku mõttes edukas, sest hoolimata sellest, et väliskeskkond oli aina süngem ning teater pakkus publikule vägagi nõudlikku repertuaari, suutsime publikut köita ka ilma suurte vaatemängude või naerutava komöödiata uuslavastuste hulgas. (Planeeritud 58 000 külastaja asemel 61 000). Kirjutades seda teksti 2025. aasta alguses peab vist nentima, et tegemist oli hingetõmbega enne suurt surutist, sest 2025. aasta algus on publiku mõttes kardinaalselt teistsugune – saalid on tühjavõitu ka senistel menulavastustel. Mõeldes publikule: 1) Tasakaalustatud repertuaar Publiku koroonajärgse tagasivõitmise alustala on repertuaar, kus endiselt hoiame tasakaalustatud joont, mõeldes erinevate ootuste ja sotsiaalse kapitaliga sihtgruppide peale. Ühelt poolt jätkame kunstiliselt nõudliku ja temaatiliselt terava suuna arendamist, teisalt tahame pakkuda kvaliteetset meelelahutust. Oma koht juubelihooaja repertuaaris on laste- ja noortelavastustel, mida 2024. aastal toome välja nii intiimsemat laadi väiksemas ruumis kui traditsioonilise suure saali loo. Kui eelmistel hooaegadel olime n-ö "ette teinud" vajaliku komöödiarepertuaari 2  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul ("Ettevaatust, õnn!", "Vallatud võtted", "Oi, Johnny", "Kuni ta suri"), siis oli 2024 võimalik keskenduda nõudlikumale repertuaarile. Üheksast uuslavastusest 6 käsitlesid tõsiseid teemasid väga erinevas lavalises vormis, nii väikeses kui suures saalis ("Esimene armastus on revolutsioon", "Karge meri", "Lahkumine", "Klaaslaps", "Reekviem unistusele", "Vaal"). Ilma ei jäänud ka need vaatajad, kes igatsevad laval kergemaid ja äratundmist võimaldavaid lugusid – hästi on vastu võetud nii "Madisoni maakonna sillad" kui "Tsikaadide aeg". Noortele esietendus väikeses saalis "Esimene armastus on revolutsioon" ja väiksematele jõululavastus "Piparkoogimehike". Kui esimene tekitas esialgu tänu ootamatule kujundile inimlapse ja rebase armastusest väikest kõhklust, siis tänaseks on publik selle üles leidnud. Klassikaline "Piparkoogimehike" oli suures saalis välja müüdud, loodame seda näidata ka tulevastel jõuludel. 2) Võimalus kogeda midagi erilist Oleme adunud, et Rakvere Teatri firmamärk „teater ratastel” on nii hästi juurdunud, et mõnikord jäädaksegi ootama kõigi lavastuste tulekut publiku juurde üle Eesti. Tahame aga edaspidi igal aastal tuua välja ühe või kaks lavastust, mis oma kunstilise nõudlikkuse tasemega ei võimaldaks ringi reisida, nii et meie publikul oleks põhjust võtta ette üks eriline reis Rakverre. Sellele asetame rõhu antud lavastuste reklaamis ja teavituses. Trupile annab see võimaluse luua ruumi ja tehnikat maksimaalselt ära kasutav lavastus, mis 2024. aastal sünnib rahvusvahelises koostöös Studio Totaliga Soomest, mitmetes Euroopa riikides lavastava Anna Lippose käe all („Reekviem unistusele”). Antud kooslusega on varasemalt teinud koostööd ka NO99. "Reekviem unistusele" esietendus septembris 2024 ja seda on mängitud Rakvere Teatri suures saalis 3 kuu jooksul 1600 inimesele. Rakvere Teatri jaoks on tegemist tehniliselt erakordselt keerulise ja suure lavastusega. Oleme rahul kogemusega, mille said meie näitlejad, tehniline ja korraldav meeskond, puutudes kokku teistsuguse tööstiiliga – see andis põhjust analüüsida nii mõndagi suhtumist, mis harjumuseks kujunenud. Publik on võtnud lavastuse vastu erinevalt – vanematele teatriskäijatele on loole mitte keskenduv teatristiil ikka veel võõrastav, nooremad on tervitanud senisest repertuaarist erinevat ettevõtmist. 3) Tihe koostöö erinevate publikusegmentidega, erilise tähelepanuga neile, kes on hinnatundlikud. Hinnatundlike inimesteni jõudmiseks:  Jätkame koostööd maakultuurimajadega lavastuste viimiseks kohtadele, aga 2024 otsime intensiivselt kohtadelt aktiivseid inimesi, kes tooksid gruppe statsionaari. Rakvere Teatril on oma grupikülastuste programm, mille läbi saab soetada pileteid veel soodsamalt kui tavagruppide puhul. Info levitamiseks korraldame traditsioonilise maakondade kultuuritöötajate infopäeva Rakvere Teatris. Maakondadega on suhtlus endiselt tihe, Rakvere Teater ei jõua teenindada maapiirkondi nii palju kui oleks soovijaid. Seoses maakultuurimajade ühendamisega tsentraliseeritud juhtimise alla vahelduvad töötajad maakondades nii kiiresti, et otsustasime pidada väikese vahe, et asjad maakondades jõuaksid paika loksuda ja korraldada infopäeva 2025. Maakondades antud etenduste protsent on mitmeid aastaid püsinud 1/3 juures etenduste üldarvust, ka 2024. aastal oli maapiirkondades antud etendusi 32%. Info levitamist jätkasime läbi Rahvakultuuri Keskuse korraldatavate koolituspäevade KOV juhtidele ja kultuuritöötajale, kus RT korraldusjuht rääkis tingimustest, mida vajab teater etendust andes. 3  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul Grupikülastuste korraldajaid just maapiirkondadesse ei õnnestunud leida, sest seni seda tööd teinud inimesed on juba sügavas pensionieas ja noorem rahvas eelistab sõita autoga, mitte koos teistega bussireise teha.  2023. aastal osutus ülipopulaarseks õpetajate päev Rakvere Teatris, kindlasti jätkame sellega ka 2024. aastal. Koostöös Rakvere Riigigümnaasiumiga valmivad lavastustele toetuvad õppematerjalid, mida pärast etenduse vaatamist saab koolitunnis kasutada. 2024 kuulutame välja teatrikirjutiste võistluse nii õpetajatele kui õpilastele. Kooli- ja lasteaiaõpetajad on üks grupp, kelle seas tuleb levitada infot nii riigi kui Rakvere Teatri poolt loodud abi- ja soodusprogrammidest (Kultuuriranits, programm „Teater maale”, projekt „Aitan lapsi”, Kaduviku kaart). Kuna 2024 jäi vanemapuhkusele senine projektijuht ja kärpetingimustes jäi tema koht täitmata ning ülesanded jagati korraldusosakonna teiste töötajate vahel, siis pidime tahes-tahtmata kärpima lisaks korraldatavate ürituste arvu. Rahvusvaheline projekt hooaja algul lisas tugevasti töömahtu, sestap jäi korraldamata õpetajate päev. Idee transformeerus aga koolidega koostöös hoopis teatripäevaks nii õpilastele kui õpetajatele ning saab teoks märtsis 2025. Lavastustest lähtuvad lisamaterjalid valmisid lavastustele "Esimene armastus on revolutsioon" ja "Metamorfoos", lisaks pakkusime lavastuste "Nipernaaditalv" ja "Karge meri " eel jalutuskäike Gailitiga, kus koos jalutades jagasid dramaturg Urmas Lennuk ja kirjandustoimetaja Lauri Saaber põnevaid fakte ja loominguloolist tausta August Gailitist. 2024. aasta alguses kuulutas RT välja arvustuste võistluse "Kiida või kiru", kuhu laekus ligi 40 tööd. Võitjaks osutus Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Ronja Talunik, kelle töö avaldati ka Virumaa Teatajas.  Jätkame päevaste etenduste traditsiooniga nädalavahetustel ning laiendame teavituskampaaniat nendest eelkõige eakate teatrivaatajate seas. Täiendame oma kontaktibaasi nõnda, et info meie soodustustest ja sobivatest võimalustest jõuaks ka eakateni, kellele internetiavarused on võõrad. RT kontaktibaas on saanud eraldi sektsiooni, kus on olemas pensionäride ühenduste ja päevakeskuste kontaktid, kuhu lähetame igakuist RT infokirja. Päevased etenduse toimuvad 1 kord kuus ja on endiselt populaarsed – need täituvad alati esimestena. Maksujõulise publiku suurendamiseks:  Otsime läbi erinevate ürituste kontakte kohalike ettevõtete ja kogukonnaga – osaleme Rakvere linna üritustel erinevate osakondade panusega (näiteks kohviku osalemine 2023 Kamalamba rahvustoitude nädalal), osavõtt ja panustamine erinevates arutlusringides ja tegevustes (näiteks kultuurifestivali arutelud, Rakvere linna esindamine TourEstil jne). 2024 tõi koostööd kõige erinevamate kogukonna osadega: koostöös Karmeli kogudusega valmistasime ette vaimuliku teatri festivali Fons Fest arutelusid, mis toimusid nii teatris kui mujal linnas, koostöös kuue kohaliku pagaritöökoja ja väiketootjaga sai teoks piparkoogilaat ja mänguüritus "Piparkoogihommik", Rakvere Kultuurifestivali raames toimus kultuurikorraldajate aruteluring, kust võttis osa sihtasutuse juhataja Velvo Väli, TourEsti valmistasime ette koos linna ja maakonna turismiettevõtjatega ning olime ainsa teatrina ka messil väljas. Samuti osalesime maakonna turismivisiooni välja töötamise töötubades.  Soovime leida erinevaid publikusegmente läbi etendustega kaasnevate ja nende teemat laiendavate eriürituste. Eriüritustest vt punktist 5.  Võtame kasutusele uusi reklaamiväljundeid läbi erinevate piletimüügi kanalite ja nende reklaamivõimaluste. 4  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul Alates oktoobrist 2024 liitus Rakvere Teater lisaks Piletimaailmale ka Piletileviga – aasta lõpuni müüsime läbi uue müügikanali 4288 piletit summas 100 378 eurot – see on 7% kõikidest piletitest ja 8% piletitulust.  Otsime võimalust koostööks erinevate produktsioonifirmadega Rakvere Teatrist kõnelevate saadete initsieerimiseks juubelihooajal ning Rakvere Teatri näitlejate kasutamiseks filmiprojektides. Kuigi kontakte oli isegi kolme idee arendamiseks, ei ole seni ükski neist rahastamist leidnud. Mis aga ei tähenda, et me nendega edasi ei tegele. Teatri kui organisatsiooni põhiteemad:  Hoida tasakaalu tuttavate ja truppi tundvate ning hea kontakti saavutanud lavastajate ja uute, värskete lavastajate vahel uuslavastuste planeerimisel. Üheksast uuslavastusest nelja lavastajaga ei olnud Rakvere Teater seni kokku puutunud – Artjom Garejev, Margo Teder, Elar Vahter, Anna Lipponen. On eriti tore, et nad mitte üksnes ei olnud RTs töötanud, aga nad esindasid ka erinevaid kultuuriruume ja lavastamisstiile.  Jälgida trupi ühtlast hõivatust nii uuslavastuste ja rollide kui igakuiste mängukordade arvu mõttes. Trupi hõivatus on tõepoolest ühtlane; 18 näitlejast kaheteistkümnel on kolm rolli aastas, viiel kaks rolli ja ühel üks roll + lavastus. Tegelikult on ka need inimesed, kellel on kaks esietendust 2024. aasta sees, osalenud kolmes prooviprotsessis, lihtsalt nende esietendus on jaanuaris 2025. Igakuine hõivatus on keskmiselt 9 etendust kuus, kusjuures kümnel näitlejal on see number kõrgem kui keskmine ja kaheksal siis madalam. Madalamas otsas on Rakvere Teatriga hiljem liitunud noored näitlejad, kellel lihtsalt ei ole jõudnud koguneda rohkem mängitavaid lavastusi. Igakuises etenduste arvus on ühtlast hõivatust raskem hoida, kuna lavastuste mängimisel tuleb arvesse nende publikumenu, tehniline teostus jpm.  Viia tehniline meeskond valmidusse teenindada kõiki repertuaaris olevaid lavastusi. Selleks planeerida spetsiaalsed sisseõppimise proovid kõikidele erialadele, korrastada etenduse läbiviimist toetav dokumentatsioon ja muuta see kõigile kättesaadavaks läbi ressursiplaneerimise programmi Lydian. Tehniline meeskond on eriti tänu uutele liikmetele hästi kaasa tulnud ülesandega omandada kogu repertuaar. Üksikute eriti tehniliselt väga keeruliste eranditega („Reekviem unistusele”, „Karge meri”) valdab tehniline meeskond kogu repertuaari. Tehnilise dokumentatsiooni korrastamist tuleb jätkata.  Viia läbi osakondade motivatsiooni ja eesmärgistamise üritused ja arenguvestlused, et leida ja kokku leppida selle aasta fookus ja konkreetsed tegevused eesmärkideni jõudmiseks. Kõigi töötajatega viidi läbi aastavestlused, need dokumenteeriti ja seejärel arutati osakondade probleeme ja soove osakonnajuhtide kohtumisel SA juhatajaga. Osadel gruppidel, näiteks loomenõukogul ja korraldusosakonnal toimusid väljasõidupäevad Koolimäe loomekeskuses, et analüüsida möödunut ja seada eesmärke uueks aastaks. Numbrilised eesmärgid:  10 uuslavastust – esietendus 9 uuslavastust, plaanitust jäi meist mitteoleneval põhjusel esietendumata koostöö lavakunstikooliga  320 etendust – täidetud, 326 etendust  58 tuhat külastajat – täidetud, 61583 külastajat 5  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul Dramatiseering maailmakirjandusest Uuslavastuste aasta avab 26. jaanuaril suures saalis esietenduv Robert James Walleri rahvusvahelise bestselleri „Madisoni maakonna sillad” (The Bridges of Madison County) lavaversioon Sari Niinikoski dramatiseeringus. Keskealise koduperenaise ja Ameerika südamaale kuulsaid katusega sildu pildistama tulnud fotograafi üürike armastuslugu, mille mälestus saadab mõlemat elu lõpuni, võimaldab puudutada üldinimlikke teemasid – igatsus, üksindus, kohusetunne – laiale publikule hästihoomatavas võtmes. Lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud. „Madisoni maakonna sillad” esietendus plaanipäraselt suures majas 26. jaanuaril. Noortele 15. veebruaril jõuab väikeses saalis publiku ette Rita Kalnejaisi näidend „Esimene armastus on revolutsioon” (First Love is the Revolution), mis lisaks noortelavastuste kategooriale võiks paigutuda maailma nüüdisdramaturgia alla. Tavapärase noortelooga võrreldes rohkem kihistusi sisaldav mõistujutt vaatleb meie suhet nii loodusega kui ka endast erineva, võõraga. Selles „Romeo ja Julia” teisendis on ebatavalisteks armastajateks koolikiusu all kannatav inimpoiss ja isepäine tarmukas rebasetüdruk, esindades loomariigi kaht poolt, kelle vahel rahu saavutamine näib olevat võimatu. Lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar. „Esimene armastus on revolutsioon” esietendus väikeses majas 15. veebruaril. Sügishooaja alguseks on kaalumisel EMTA lavakunstikooli lavastamismagistrantuuri magistrandi Leeni Linna diplomilavastus, saksa autori Kristo Šagori noortenäidend „Kolmekesi Simoneta” (Dreier Ohne Simone), mis valmiks stuudiotööna. Näidend jutustab kolmest poisist, keda kahtlustatakse seoses kooliekskursioonil toimunud seksuaalvägivallaga klassiõe vastu, ning sellest käivad läbi mitmed päevakajalised teismeliste elu probleemid, mis pakuvad noortele äratundmisvõimaluse – eriti kuna algteksti lavastusjuhis näeb ette tegevuse kandmise aega ja kohta, kus seda parajasti etendatakse. Mängupaik selgumisel. Leeni Linna otsustas oma diplomilavastuse teha Tallinnas, VAT teatris. Dramatiseeringud eesti kirjandusest Kevadel toome välja kaks eesti kirjandusteostel põhinevat lavastust, millest ühe aluseks vanem klassika, teisel aga elava klassiku uusim romaan. 8. märtsil esietendub väikeses saalis August Gailiti „Karge mere” (1938) lavaversioon. Dramatiseeringu autor on Sven Karja, lavastab Elar Vahter, kunstnik Jaanus Laagriküll. Gailiti loodud kalurite ja hülgeküttide kogukond maailmast eraldatud saarel, nende olelusvõitlused ja saatused karmi merekeskse elulaadi taustal maalivad korraga portree ühest paigast selle konkreetsuses ja ühiskondlikust mikrokosmosest selle ajatuses. „Karge meri” esietendus väikeses majas 15. märtsil. 10. mail esietendub suures saalis Robert Annuse lavastajakäe all Andrus Kivirähki seni viimase romaani „Lend Kuule” (2022) dramatiseering, mille on kirjutanud Urmas Lennuk. Seegi materjal asetub mõistujutu žanri: kosmonaut, kes on kaua pühendunud inimeste maailmapildi avaramaks muutmisele, kuid kel on tulemuseks näidata vaid ümbritsev mõistmatus, läheb rändama oma alateadvuse kehastuse, idealistlikest noorusaegadest tuttava hundi seltsis, et otsida taas üles elu kadumaläinud mõte. Kunstnik Liina Tepand. See lavastus jäi ära. Eesti kirjanduse lainel jätkame ka sügisel, kui Urmas Lennuk lavastab väikeses saalis enda dramatiseeringu Maarja Kangro ohtralt kõneainet äratanud dokumentaalromaanist „Klaaslaps” (2016). Ebamugaval, sageli välditud teemal – nurisünnitus ja emaduslootuse luhtumine – kirjutatud teos on osutunud paljudele teraapiliseks lugemiseks just oma halastamatu aususe tõttu ning usume, et sarnast teraapilist raputust, valuga toimetuleku kaardistust suudab üldistusjõulisel viisil pakkuda lavastuski. Kunstnik on Nele Sooväli. 6  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul „Klaaslaps” esietendus väikeses majas 13. septembril. Maailma nüüdisdramaturgia 6. juunil on kavas suvelavastusena välja tuua Eestis seni tutvustamata, kuid kodumaal vägagi hinnatud iiri näitekirjaniku Philip Osmenti perekonnadraama „Lahkumine” (Leaving). Väikeses maakohas, 21. sajandi talukeskkonnas kulgev lugu, mis võiks sama hästi aset leida Lääne-Virus, jälgib kahe venna vastuolusid, kes loomult ei saaks olla erinevamad. Käärivatesse suhetesse lõikub ootamatu tragöödia, muutes kõigi pereliikmete minapilti igaveseks. Lavastaja on Peeter Raudsepp, kunstnik selgub veel, ka mängupaik on läbirääkimisel. Lavastus esietendus 7. juunil Loobu mõisa aidas Lääne-Virumaal. Hilissügisesse on mõeldud ameerika autori Samuel D. Hunteri „Vaal” (The Whale), mis jutustab pööraselt ülekaalulise eraku, veebi teel kirjanduskursusi õpetava professori püüetest peatse surma eel lunastust leida. Otsides kontakti ammu võõraks jäänud tütrega, leiab ta eest teravkeelse ja taltsutamatu teismelise, kes on niisama õnnetu nagu ta isegi. Suure südamega näidendi ilu ilmnemisest ootamatutes kohtades lavastab väikeses saalis Andres Noormets. Kunstnik selgumisel. Lavastus esietendus väikeses majas 6. detsembril. Lisaks esietendus 25. oktoobril suures majas ameerika nüüdisautori Branden Jacobs- Jenkinsi „Tsikaadide aeg” (Appropriate), klassikaliste USA perekonnadraamade vaimus lugu, milles suur lõunaosariikide suguselts saabub lagunevasse lapsepõlvekoju pärandust jagama ning eri põlvkondade ja arusaamade vahel löövad teravalt lõkkele meie ajastu vastuolud. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Kristjan Suits. Otsinguline dramaturgia + rahvusvaheline koostöö Sügishooaja alguses toob soome lavastaja Anna Lipponen suures saalis publiku ette oma dramatiseeringu ameerika kultusautori Hubert Selby Jr-i romaanist „Reekviem unistusele” (Requiem for a Dream). Teos kujutab nelja eri vanuses inimese elu, mis väljub kontrolli alt, kui kõik satuvad oma unistusi jahtides väga erineval kombel uimastite küüsi – kes dieeditablettide, kes heroiini kaudu –, ning välja areneb mõjus kujund sõltuvusühiskonna kohta. Ebatraditsioonilise teatrikeelega lavastus peaks rõõmustama otsinguliste vormivõtete huvilisi ja valmib rahvusvahelise koostööna Studio Totaliga Soomest. Lavastajale lisandub Studio Totali meeskonnast video- ja valguskujunduse looja Petri Tuhkanen, ning originaalmuusika ja helikujunduse autor on samuti Soomest. Lavastus esietendus suures majas 20. septembril. Lastele Detsembris on meil, nagu ikka, kindlasti tulekul lastelavastus, kuid materjal on alles selgumisel. 7. detsembril esietendus suures majas lastenäidendite klassika, inglase David Woodi muusikaline „Piparkoogimehike”. Lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart. Eelmistest kalendriaastatest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg):  Robert Vaidlo / Urmas Lennuk „Kessu ja Tripp”, lavastaja Eili Neuhaus (09.12.2023)  Adam Rapp „Hääl minu sees”, lavastaja Mait Joorits (10.11.2023)  Iseult Golden ja David Horan „Klassis”, lavastaja Elina Pähklimägi (13.10.2023)  Steven Moffat „Ettevaatust, õnn!”, lavastaja Peeter Raudsepp (22.09.2023)  Norm Foster „Vallatud võtted”, lavastaja Peeter Tammearu (15.09.2023)  Franz Kafka / Mihkel Seeder „Metamorfoos”, lavastaja Taavi Tõnisson (15.04.2023) Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  Aleksandr Ostrovski „Süüta süüdlased”, lavastaja Eili Neuhaus (04.03.2023) 7  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  Urmas Lennuk „Nipernaaditalv”, lavastaja Urmas Lennuk (18.11.2022)  Amelia Bullmore „Di ja Viv ja Rose”, lavastaja Peeter Raudsepp (17.09.2022) Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  David Eldridge „Algus”, lavastaja Tiina Mälberg (28.01.2022) Lavastus võeti veebruaris mängukavast maha.  Ray Cooney „Oi, Johnny”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.01.2022)  Tuomas Kyrö „Kõike head, vana toriseja”, lavastaja Eili Neuhaus (07.08.2020) Lavastus võeti märtsis mängukavast maha.  Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018) 3. KINO Uuel aastal on kinos töökorraldus sama, mis eelmistelgi – ajalugu on tõestanud, et meie linnas on kinol külastajaid rohkem reedest pühapäevani, seepärast avame uksed kolmapäeval, töötame pühapäevani ning esmaspäeval ja teisipäeval puhkame. Traditsioonidele kindlaks jäädes teeme erandi lühematel koolivaheaegadel, kui avame uksed juba teisipäeval. Programmi filmivalik sõltub suuresti parasjagu välismaalt Eestisse sisse ostetud filmidest ja eesti filmitegijate innukusest uusi filme toota. Põhirõhk programmis läheb muidugi kodumaistele teostele ning filmidele, mida saaks kogu perega vaatama tulla. Seoses ameerika stsenaristide streigiga 2023. aastal, mis vältas ligi 5 kuud, ja ekraaninäitlejate streigiga, mis vältab endiselt, on paljud kassahitid lükkunud edasi uude aastasse, mis tähendab, et mingi osa programmi valitavatest filmidest moodustavad just need. Ka edaspidi hoiame eesmärgiks näidata vähemalt 20 erinevat filmi igal kuul, kuid seda võib mõjutada muidugi mõne kindla filmi populaarsus, mis võib teistega võrreldes veidi enam aega saada. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T), säilib võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. Loodetavasti jätkub traditsioon ühendada Baltoscandali üritused ka kinomajaga ning saame näidata temaatilisi filme festivali külastajatele. Oktoobrikuu alguses jätkab tavapäraselt LGBTI+ filmifestival Festheart, mille publikuarv on aasta-aastalt kasvanud. 2024. aastal on festival majas juba kaheksandat korda. 2024. aastal oli kinol külastajaid 44 264, kellel oli võimalik valida 195 erineva filmi seast ja hankida piletid 1064 seansile. Igas kuus oli võimalik ära vaadata üle 20 erineva filmi, ainsaks erandiks oli juunikuu, kus ekraanil jooksis 19 filmi. 9 filmi kõigist üle Eesti vaadatuimast 20st filmist kogusid ka Rakvere Teatrikinos üle tuhande vaataja, nendeks olid: „Vari” (1481 vaatajat, 16 seanssi), „Vaiana 2” (1819 vaatajat, 19 seanssi), „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” (2529 vaatajat, 23 seanssi), „Pahupidi 2” (2535 vaatajat, 22 seanssi), „Mina, supervaras 4” (2685 vaatajat, 26 seanssi), „Kung Fu panda 4” (1602 vaatajat, 21 seanssi), „Elu ja armastus” (1979 vaatajat, 18 seanssi), „Ei iial enam” (1241 vaatajat, 15 seanssi), Deadpool ja Wolverine (1103 vaatajat, 17 seanssi). Eriüritustest toimusid Teatrikinos „RT vestleb” sarja raames kolm vestlusõhtut: 30. jaanuaril „Näitlejad filmitegemistest”, kus peale õudusfilmi „Päästa meid” ja kodumaist mokumentaalfilmi „Übermensch: nali ühes vaatuses”, sai osa võtta vestlusest näitlejate Jaune Kimmeli ja Johannes Richard Seppingu ning mokumentaalfilmi režissööri Rauno Polmaniga, üritust modereeris teatri näitleja Laura Niils; 22. märtsil peale filmi "Nii ta on" oli kohtumine „Mehed on rääkinud” režissööri Vallo Toomlaga. Režissööriga vestlesid teatri dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk ja kirjandustoimetaja Lauri Saaber; 31. oktoobril toimus Urmas Lennuki ja Lauri Saaberi modereerimisel ka vestlusõhtu "Varjust välja" peale mängufilm “Vari” seanssi – vesteldi näitleja Alice Siili ning filmi 8  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul helilooja Ardo Ran Varresega. Märtsikuu viimasel nädalal tulid taas näitamisele Oscari kuldmehikese võitnud filmid: „Langemise anatoomia”, „Mahajäänud”, esilinastusena „Huvivöönd”, 7 Oscari võitja „Oppenheimer” ja 4 Oscari võitja „Vaesekesed”. Rõõmustavad 111 külastajat tõi taas saali „Oppenheimer”. Ehkki üle Eesti ja tegelikult ka rahvusvaheliselt, pole kinokülastatavus pandeemia aja langusest veel taastunud, siis on Rakvere Teatrikino suutnud hoida oma kogu turuosast moodustavat väikest protsendinumbrikest stabiilsena. Siinsamas majanduslangus on külastatavust ikkagi mõjutanud ja seetõttu võib arvata, et kui just majanduslik olukord imekombel paremaks ei muutu, siis muutub kino kliendi rahakott edaspidi veelgi tundlikumaks ja tehakse teadlikud valikud, kas minna kinno või oodata kuni kodus on võimalik veidi soodsamalt soovitud filmi vaadata. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine. Esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga, lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele, ettetellimisel erinevate teatriga seonduvate ürituste ja gruppide teenindamine, etendusepublikule vaheaja- ja õhtusöökide pakkumine. Ühtlasi pakume külastajatele rohkem võimalust ette tellida ja arveldada juba enne etendusele saabumist, et vähendada järjekorras seismist. Arendame edasi kohviku e-poodi, et keskkond oleks tellijale lihtne ja mugav (kodulehel otsetellimise ja -maksmise lahendus). Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas, ning grupitoitlustust (sünnipäevad, muud eriüritused) väljaspool teatrimaja vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Jätkame varem alustatud teemanädalate või -päevadega, mis oleksid seotud majas toimuvate etendustega või kalendris märgitud tuntumate tähtpäevadega (mardi-, kadri-, vastla- ja sõbrapäev vms). Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mitmekesist menüüd, olla paindlik ja tulla vastu tellijate soovidele. Otsime võimalusi, et olla jätkusuutlikum (taaskasutatavad pakendid ja kuluvahendid). Teatrikohviku teeninduspersonal püüab hoida end kursis toidu- ja joogimaailma viimaste hetketrendidega, osaledes aktiivselt tarnijate pakutavatel tooteesitlustel ja koolitustel. Samuti plaanime jätkata töötubadega, eesmärgiga tõsta teatrikohviku teeninduskultuuri ja hoida ühist meeskonnavaimu. Koostöös tarnijatega püüame jätkuvalt leida lahendusi, et hoida kohviku hinnakujundus stabiilsel tasemel. 2024. aasta oli kohvikule majanduslikult edukas, jätkus igapäevane toitlustus nii maja töötajatele kui ka välisklientidele, sealhulgas ettetellimisel toimunud ürituste ja gruppide toitlustamine. E-pood muutus aastaga teatrikülastajate seas populaarsemaks ja leidis aina rohkem kasutust, mis näitab, et külastajad hindavad seda mugavat lahendust. Aasta jooksul soetati jooksvalt vajaminevat inventari omavahendite arvelt, sealhulgas toidu- ja jooginõusid. Samuti vahetati välja vitriinkapp ja külmik suuremate ja energiasäästlikumate vastu, kuna senised seadmed ei vastanud enam vajalikule mahule ega töökindlusele. Kohvik pööras suurt tähelepanu jätkusuutlikkusele, kasutades Ringo pandipakendeid ja loobudes ühekordsetest 9  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul nõudest täielikult, samuti vähendati toiduraiskamist ning optimeeriti köögi toiduvalmistamise võimekust. Kõrgendatud tähelepanu pöörati prügi sorteerimisele. Sortimendi osas tehti uuendusi, näiteks sügisel uued õhtusöögi- ja vaheajapakkumised ning valge majakook, mis osutus klientide seas menukaks. Hinnakujundust hoiti stabiilsena, säilitades klientide usalduse ja tagades samal ajal kohvikule kasumliku aasta. Teatrikohvik teenindas edukalt suveetendust ning võõrustas Baltoscandali külalisi, pakkudes toitlustust nii teatris kui ka väljaspool seda. Lisaks valmis teeninduseeskiri, mis aitas teenindusprotsessid sujuvamaks muuta. Oluline osa aastast oli suunatud koostööle Rakvere Ametikooliga, et hoida häid suhteid ja kaasata praktikante, kes toetasid kohviku igapäevast tegevust ning tõid värsket energiat meeskonda. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on enamjaolt Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas nii lavastuse enda kui ka sellest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Vorm võimaldab teemadele keskenduda süvitsi. Vestlust modereerib vastavalt teemale valitud isik, vestluse külalisedki on valitud vastavalt teemale. Tavaliselt võtab vestlusest osa ka lavastaja, võimalusel liituvad äsja laval olnud näitlejad. Samuti vaatame vahel oma lavastustest väljapoole ja nähes kultuurimaastikul tekkimas põnevaid teemasid, mida soovime teatripublikule esitleda või üheskoos lahata, kutsume Rakvere Teatrisse vestlema inimesi, kes on antud teemal võimalikult pädevad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edasise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestlusi saab järele vaadata ERRi kultuuriportaalis, mille link ilmub ka teatri kodulehele. 2024. aastal toimus RT vestleb sarja all kokku 17 üritust, mis on rohkem kui varasemal aastal. Kõige märgilisemaks kujunes minikonverents „Teatri võimalikkusest väikelinnas”, mis koondas Eesti väiketeatrite rõõmud ja valupunktid ühte ruumi kokku ja millest ajakirjanduse ja ERRi kultuuriportaali üles laetud videosalvestuse vahendusel sai osa ka laiem publik. Ettekannetega astusid üles Roland Leesment (Endla Teater), Piret Rauk (Kuressaare Teater), Märt Meos (Narva Vaba Lava), Ingomar Vihmar (Endla Teater), Mariliis Peterson (Paide Teater), Tarmo Tagamets (MTÜ Müüdud Naer ja Võru Linnateater) ja Pille-Riin Purje (väikelinnade teatrite vaataja). Vestlusringiga liitusid hiljem ka Ugala Teatri loominguline juht Liis Aedmaa ning Rakvere Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp. Hilisemat vestlusringi modereeris ajakirjanik Joonas Hellermaa. Kohalikku kultuurielu rikastasid ja valmistasid ette teadlikumat ja avatumat teatrivaatajat sarja „RT vestleb” raames toimunud kirjanduslikud jalutuskäigud, millega alustasime juba 2023. aastal ja millega jätkasime ka 2024. aastal. Rakvere Teatri mängukavas oli 2024. aastal kaks August Gailiti loomingul põhinevat lavastust: „Nipernaaditalv” ja „Karge meri”. 10  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul Nende lavastuste eel toimusid teatri dramaturgi Urmas Lennuki ja kirjandustoimetaja Lauri Saaberi juhtimisel kirjanduslikud jalutuskäigud, kus tutvustati ühte eesti kirjanduse suurkuju August Gailitit ja tema loomingut. Talvisel perioodil toimusid samas vormis, aga hoopis teeõhtud, mis toimusid Rakvere Teatri väikeses majas. Vestlused olid sissejuhatuseks teatriõhtutele, kuid pakkusid laialdasi kultuuriteadmiseid ka neile, kellel teatrisse tulek vestlusõhtul plaanis ei olnud. Kui tavaliselt on RT vestleb sarja fookus lavastustel, siis 2024. aastal toimus sarja raames mitu vestluskohtumist ka filmitegijatega, kes Lääne-Virumaaga tihedalt seotud. Teatrikinos toimunud kohtumistel jagasid režissöör, helilooja ja näitlejad (Ardo Ran Varrese, Alice Siili, Vallo Toomla, Jaune Kimmeli ja Johannes Richard Seppinguga) oma kogemusi ja teadmiseid filmikunstist, mis aitas mõtestada kinolinal nähtut, kuid avardas seejuures ka filmikunstialaseid teadmiseid. Kuna kõik esinejad on aktiivsed või aktiivsed olnud ka teatrimaastikul, sai publik teada ka filmi- ja teatrikunsti kokkupuutepunktide ja erinevuste kohta. 2024. aasta lõppu mahtus veel luuleõhtu Rakverest pärit psühholoogi, koolitaja ja luuletaja Tiina Saar-Veelmaaga, kes vestles publikuga oma seosest Rakvere ja teatriga ja sellest, kuidas ta luuletamiseni jõudis. Inspireerival õhtul loeti ette palasid juba ilmunud raamatust ja ka neid, mida veel avaldatud polnud. Rohke osavõtt sarja „RT vestleb” üritustest kinnitab publiku huvi kultuurivaldkonna tegemiste vastu. 5.2 Sariüritus „RT muusika“ Sari „RT muusika” kätkeb endas teatri korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida korraldatavatel üritustel kindlat raami. Aasta jooksul püüame vastavalt tingimustele tuua publikuni vähemalt kolm kontserti. Kõik sarja kontserdid on nii sisu kui sihtgrupi poolest omanäolised, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. Senini oleme läbi muusika esitlenud Rakvere Teatri endiseid ja praeguseid töötajaid, laulvaid näitlejaid ning meiega tööalaselt seotud olnud muusikuid. Kui aga meie repertuaar on pakkunud võimalust läheneda muusikale läbi lavastuse, siis oleme eeskätt kasutanud seda lähenemist. Jätkame sama teed ka 2024. aastal. Lähtume eelkõige lavastuse teemadest, inimestest ja materjalidest ning kui muusikamaailm pakub midagi tõeliselt erilist või Rakvere Teatriga eriliselt seotut, siis püüame sellegi meie publikuni tuua. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal toimus sarja „RT muusika” all kaks suurkontserti ja kolm väiksemat kohvikukontserti. Teatri suure saali täitis kevadel publikuga Jaan Tätte juubelikontsert. Oma 60. sünnipäeva tähistanud peamiselt muusikuna tuntud Jaan Tätte rääkis muusikapalade vahele lugusid oma elust ja tegemistest, mis erinevatel eluetappidel on tihedalt seotud olnud ka teatriga. Ning teatri väikeses majas toimus maikuus teatri sisehooaja lõpetamine ansambel Zetodega, kus panime punkti 84. hooajale. Teatrikohvikus toimus ühtekokku kolm kontserti, mis tutvustasid publikule siinkandis vähetuntud muusikuid ja nende loomingut. Lisaks eesti multi-instrumentalistidele ja lauljatele (Kalle Tikas, Jaan Eerik Aardam ja Sten Olle Moldau) sai publik võimaluse ka läti muusiku Edgards Rubenise loominguga tutvust teha. Kõik viis kontserti olid nii publiku kui sisu poolest väga eriilmelised, pakkudes taaskohtumise rõõmu juba armastatud artistiga ja tutvustades vähemtuntuid ja hoopis teistsuguse muusikažanri viljelejaid. 5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada 11  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Teemade valikus lähtume võimalikult palju teatri repertuaarist ja uuslavastustest. 2024. aastal jätkub sügisel alanud muusikaviktoriini üheksas hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 10 võistkonda. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal toimusid muusikaviktoriinid regulaarselt. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu korraldada viktoriine üle kuu vaheldumisi filmiviktoriinidega. Otsus ei mõjutanud osalejate hulka ja oli meeltmööda ka mälumänguritele. Alates 2024. aasta sügisest korraldasid muusikaviktoriine Rakvere Teatri näitleja Johannes Richard Sepping ja melomaan Mart Rauba. Viktoriini teemad lähtusid Rakvere Teatri repertuaaris olevatest lavastustest pakkudes osalejatele võimalust lisaks muusikaalastele teadmiste rakendamisele end kursis hoida ka teatri tegemistega. Lisaks staažikatele mälumänguritele oli ka 2024. aastal uusi liitujaid. Nii kogunes üle kuu teatrikohvikusse 10 võistkonda. 5.4 Sariüritus „RT filmiviktoriin” Igakuine meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline ajugümnastika viib mängijad uuemasse ja vanemasse filmiajalukku. Teatris juba kaks aastat toimunud filmiviktoriinid ei kandnud varasemalt RT sarja nimetust ning toimusid teatri, teatrikino ja seltskonna filmisõprade koostöös. 2024. aastal jätkub sügisel alanud kolmas hooaeg, mil seadsime ta esmakordselt muusikaviktoriinide kõrvale oma eriürituste ridadesse. Nagu muusikaviktoriinide, nii on ka filmiviktoriinide teemavalik otseses suhtes meie repertuaari ja uuslavastustega. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning igakuiselt käib kohal keskmiselt 10 võistkonda. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal jätkas ka filmiviktoriini sari regulaarselt toimumist. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu korraldada viktoriine üle kuu vaheldumisi muusikaviktoriinidega, mis sobis ka võistlejatele. 2024. aastal eriürituste ridadesse seatud sarja vedasid Rakvere Teatri kirjandustoimetaja ja suur filmihuviline Lauri Saaber. Filmiviktoriinide teemavalik lähtus sarnaselt muusikaviktoriinidele teatri repertuaaris olevatest lavastustest, rikastades nii osalejate teadmiseid erinevates kultuurivaldkondades. Rõõmustav oli kohtuda juba tuttavate mälumänguritega ja tervitada uusi liitujaid, kes sarja üles on leidnud ja aktiivselt kaasa lõid. 5.5 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi turundusega haakuvad ka uuslavastustega seotud imagoloogilised üritused, mis leiavad oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri korraldusosakonna visioonikoosolekutel. Niipalju kui töögraafikud lubavad, kaasame lisaüritustele Rakvere Teatri näitlejaid. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on vajalikud nii turunduslikust aspektist kui ka selleks, et lähendada kogukonda teatrile. 2024. aasta septembri alguses avasime oma 85. juubelihooaja linna keskväljakul, pakkudes linnarahvale võimalust taaskasutuse eesmärgil soetada teatri ladudes leiduvaid eriilmelisi kostüüme, rekvisiite ja dekoratsioone. Lisaks oli avatud kohvikulett, kust sai soetada teatritöötajate valmistatud hõrgutisi ning just sellel päeval sai osta ka soodushinnaga teatripileteid algavaks hooajaks. Kogu tegevus keskväljakul oli heategevuslik ning ettevõtmine oli meeleolukas ja menukas linna rahva jaoks, pakkudes inimeste argipäeva teistmoodi vaheldust ning teatri jaoks oli oluline tulla oma tegevusega Rakvere linna südamesse, püüdes lähemale tulla oma publikule. Koostöös Juhan Liivi muuseumiga toimus 31. oktoobril suure maja trepihallis Juhan Liivi 12  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul büsti avamine, mille loojaks ning autoriks on Ardo Ran Varres. Teos on Rakvere Teatrile tähenduslik mitmel moel: Juhan Liivi vend Jakob Liiv on Rakvere Teatri asutaja, teatri sihtasutuse juhataja Velvo Väli (mänginud RT lavastuses Juhan Liivi) oli modelliks ja inspiratsiooniallikaks loodud büstile ning üle mitmete aastate said vennad Liivid taas büstide kujul Rakvere Teatris kokku. Vahetult enne esimest adventi toimus teinegi imagoloogiline ja kogukonda ühendav kogupereüritus „Piparkoogihommik”, mis valmis koostöös kohalike pagariettevõtetega. Sellisel moel ei olnud teater varem ettevõtjatega koostööd teinud ja see leidis väga positiivset tagasisidet nii teatri, ettevõtete kui külastajate poolt. Tasuta sündmusel sai kogu pere ühiselt lustida, fookuses olid pagaritoodetest lookas letid, osaleda sai teatri töötajate läbi viidud töötubades, lahendada jõulu- ja piparkoogi temaatilist ristsõna, toimus linna parima piparkoogi valimine. Lisaks pagariettevõtetele tegi teater koostööd ka maakonnalehega Virumaa Teataja ja kohaliku omavalitsuse esindajatega, kes lõid kaasa ürituse kajastamisel ja parima piparkoogi valimisel. Üritusel viibis ning lustis koos lastega ka Piparkoogimehike. Mõlemad toimunud üritused lähendasid kogukonda, tutvustasid teatri uuslavastusi ja tihendasid eri asutuste vahelisi koostöösuhteid. 6. GALERII 2024. aastal jätkame kunstinäitustega Rakvere Teatrimaja suure ja väikese maja fuajeedes, kohvikutes ning Teatrikino klaasgaleriis. Aastas planeerime kuni 6 suuremat näitust, mida eksponeeritakse keskmiselt kaks kuud, lisaks 15–20 väiksemat satelliitnäitust suure ja väikese maja kohvikugaleriides. Teatrikino klaasfuajee on suureformaadiliste tööde eksponeerimiseks sobiv koht, kuna vaated avanevad linnaruumi. Tänu 2023. aastal paigaldatud uutele riputussüsteemide on kunstiteoseid võimalik eksponeerida kahepoolselt. 2024. aastal on teatrigaleriides kavas mitmeid erinevaid kunstivaldkondi tutvustavaid näitusi alates maalikunstist ja graafikast ning lõpetades plakatite ja nüüdisaegsete installatsioonidega. Kohvikute galeriides on plaanis eksponeerida fotolavastusi ja fotograafilisi uurimusi erinevatelt noortelt autoritelt. Eraldi ekspositsioon on planeeritud rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal toimumise ajale. Jõuluajal on erinevates galeriides võimalik eksponeerida peamiselt noorte ja laste töid, mis seotud saabuva jõululavastusega. Galeriitegevuse eesmärk on tutvustada teatrit külastavatele inimestele erinevaid kunstivaldkondi ja kunstnikke ka väljastpoolt Rakveret, rikastades sel moel Rakvere kultuurielu. Kunsti eksponeerimine sihtasutuse hoonetes on võimalus kutsuda potentsiaalset teatrikülastajat teatri hoonetesse etenduste välisel ajal, muutes interjöörid nauditavaks ja põnevaks keskkonnaks. Koostööd jätkatakse kunstiõpetajatega kohalikest koolidest. Sel moel on võimalik pakkuda väikest kunsti ja teatriga seonduvat haridusprogrammi ja ühtlasi tutvustada teatrit tulevasele publikule. Näitusetuuri käigus arutleme läbi antud teoste ja kunstnike ka Eesti üldise kultuurikonteksti üle ja tutvustame teatri uuslavastusi. Kunstinäituste järjepidev korraldamine tõmbab teatrile lisatähelepanu, olles sel moel täienduseks etenduskunstidega tutvumisel. Erinevate meediumite eksponeerimise traditsioon täiendab teatripubliku kunstielamusi ning loodetavasti pakub huvi ka Rakveresse väljastpoolt saabunutele. Jätkame koostööd kunstnike, disainerite ja kunstikoolidega. Oleme teatrina avatud erinevatele kunstiliikidele. Tegevus aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal teatrigaleriis korraldatud näitused: Suure maja galerii ja kohvik 1. Janar Kaseorg, „Labürint”, jaanuar; 13  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul 2. Elizabeth Kuzovnik, fotonäitus „Sillad”, veebruar–märts; 3. Emma Leloo Dilon, fotonäitus, veebruar (kohvik); 4. Fiona Koso ja Iiris Minda Paemurru, „Heli kanalisatsioon” ja „Fütoftoroos”, jaanuar–veebruar (kohvik); 5. Krista Aren, „Jäljed. Digigraafiline uurimus”, aprill–mai (kohvik); 6. Ketlin Saaremäe, „Loodusega ühes”, mai–juuni; 7. Eva Grete Huul, „Juhe on koos”, aprill–mai; 8. Anna Kõuhkna maalinäitus „I valik”, mai–juuni; 9. BFMi tudengite näitus, „Keskmise lapse sündroom”, juuli–august; 10. Helje Eelma, digigraafika näitus„Kulgemised”, september; 11. Anne Tipner-Torn, maalinäitus „Valguse puudutus”, september–oktoober (kohvik); 12. Ardo Ran Varres, „Juhan Liivi heliilm”, oktoober 2024–märts 2025; 13. QBA. Martin Kaares, maalid „Ilmaennustus: soe ja päikesepaisteline”, oktoober– november (kohvik ja jalutussaal); 14. Maret Kongi, kollaažid „Kuldne”, detsember 2024–jaanuar 2025 (kohvik); 15. Piparkooginäitus, detsember; Väikese maja galerii 16. Maret Kongi, „Teatraalsed diaarad”, veebruar–märts; 17. Janar Kaseorg, „Labürint II”, märts–aprill; 18. Anna Kõuhkna, maalinäitus „II valik”, mai–juuni; 19. Erik-Indra Gordejev, YUKTA, graafiline romaan, september–oktoober; Teatrikino galerii 20. kuraator Marko Kekišev, „Eesti kultuuriplakat II”, jaanuar 21. Berit Bärbel Rebane, fotoseeria „Märkamatud”, veebruar–märts 22. Teet Suur, „Ruum meie vahel”, oktoober 23. „Saksa plakat I” (Haapsalu Graafilise Disaini Festival 2024) oktoober–detsember Loobu ait lavastuse „Lahkumine” etenduste ajal 24. Rakvere teatri töötajad, „Lahkumine peateelt”, juuni. 7. BALTOSCANDAL Baltoscandal toimub 3.–5. juulini, lisapäevana oleme arvestanud 6. juuli. Taotlused rahastajatele on tehtud 2023. aasta lõpuks ja jaanuaris-veebruaris saame paika eelarve ning kinnitada esinejad. Märtsist maini toimuvad ettevalmistused (info ja reklaammaterjalide ettevalmistamine, truppide logistika ja tehniliste detailide täpsustamine). Juunis toimuvad ettevalmistused ja proovid spetsiaalselt Baltoscandali jaoks loodud lavastustega ja nädal enne festivali algab saalide tehniline ettevalmistus. Festivali nelja päeva jooksul näitame 24 etendust 12 erinevalt trupilt ja esinejalt. Plaanime tuua Rakverre Miet Warlopi (Belgia), Marlene Monteiro Freitase (Portugal), berlin.be (Belgia), Andrea Salustri (Itaalia), Philippe Quesne’i (Prantsusmaa), Back to Back’i (Austraalia), Nora Turato (Horvaatia). Lisaks nö valmis lavastustele on kavas projektid, mis valmivad spetsiaalselt kohapeal ja paigutuvad linnaruumi. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, kultuurikeskuse saali, Spordikirikut, Rahu tänava spordisaali jt. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Baltoscandal toimus 3.–7. juuli. Festivalil nägi Eesti ja maailma tippteatrit, mis pakkus intensiivse läbilõike erilaadse teatrikeelega lavastustest. Etendus 13 lavastust kümnest riigist, lisaks sai publik osa kinoprogrammist ja raamatuesitlusest. Tänavuse festivali programm oli tavapärasest peresõbralikum, kolm lavastust sobisid ka lastele vaatamiseks. 14  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul Tänavuse programmi joonealuseks oli festivali kolmekümnes tegutsemisaasta. Kava oli meenutav, samas edasivaatav. Kava võis leida mitu tuttavat nime, kes on varemgi Baltoscandalil ja Eestis esinenud: Lawrence Malstaff, Ivo Dimchev, WAUHAUSi, Philippe Quesneanud, ning võttis ka uue sihi: kaasata enam noori kaasaegse teatri tegijaid. Seekord olid esindatud meie mõlema teatrikooli tudengid. Johhan Rosenbergi lavastatud ja EMTA lavakooli 31. lennu tudengite esitatud "Järelsuve koor" ja Robin Täpi lavastatud ning TÜVK tudengite ja vilistlaste kaaslavastatud ja etendatud projekt "KIBE!". Robin Täpi „KIBE!“ tunnustas Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp aastapreemiaga. Baltoscandali esinejateks olid: Johhan Rosenberg ja EMTA lavakunstikooli tudengid, Von Krahli Teater, Miet Warlop (BEL), Susie Wang (NOR), WAUHAUS (FIN), Ivo Dimchev (BUL), Robert Henke, TÜVKA tudengid (Robin Täpp), Branko Jordan / Katarina Stegnar / Primož Bezjak / Mart Kangro / Juhan Ulfsak / Eero Epner, Florian Malzacher (raamatuesitlus) (GER), Back to Back Theatre SHADOW (film) (AUS) Lawrence Malstaf (BEL), Laura Kutkaitė ja Leedu Rahvusteater, Andrea Salustri (ITA), Philippe Quesne / Vivarium Studio (FRA). Etenduspaikadena kasutasime Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, Teatrikino ruume, kultuurikeskuse saali, Rahu tänava spordisaali, Linnavalitsuse Valget Saali, Köster Gööcki maja ja Haljala Rahvamaja saali. Baltoscandali toimumist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Norra kultuurifond, jt. 8. KESKKONNAALANE TEGEVUS Keskkonnategevuse töörühm pidas 2024. aastal kaks töökoosolekut, millega panime paika 2024. aastaks planeeritavad keskkonnasäästlikud tegevused, koostasime keskkonnahoidlike ürituste korraldamise ja digiprügi vältimise meelespea ning soovitused ürituse külastajale, viisime läbi kollektiivis keskkonnaalase küsitluse selgitamaks, kuidas töötajad hindavad asutuse keskkonnasäästlikke tegevusi ja mida soovitavad ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha.  Maikuus läks teatrikohvik üle Ringo korduspakendite kasutamisele ja lõpetasime ühekordsete nõudega kaasamüügi – selles ettevõtmises oleme Rakvere linna lipulaev. Ringo taaskasutusnõude kasutamine on populaarne ja kaasaostjad on harjunud kogumiskastiga. Kasutasime pandiringlust ka suvelavastuse mängupaigas Loobul.  Soetasime ja paigaldasime aprillis teatrikompleksi nii töö- kui ka avalikesse ruumidesse sorteeritavad jäätmekastid: paber/papp, pakend, panditaara, bio ja olme. Lisaks kogume eraldi kasutatud patareid ja ohtlike jäätmete purgid-pudelid. Lõime valmisoleku tekstiilijäätmete (rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms), kodutekstiil) kogumiseks. Oktoobris tegime sorteeritavate prügikastide auditi: kas konteinereid on piisavalt, mida ja kuhu on juurde vaja, kus sorteerimine lonkab. Üldjuhul on seis positiivne.  Alustasime aasta alguses suitsuruumides konide kogumist Filaret´i konteineritesse, mida on kompleksis neli (suur ja väike maja, kinomaja, töökodade maja) ning transpordime konid Tallinnasse minnes vastavasse kogumispunkti. Loobul, suvelavastuse paigas ja Baltoscandalil, olid õues Filareti kogumiskastid.  Pöörasime varasemast suuremat tähelepanu digihügieenile. Ei anna enam e-postkastidele mahtu juurde, pigem püüame vähendada, mis distsiplineerib ja kohustab postkaste puhastama. Kutsusime töötajaid üles digikoristusele: 26. jaanuaril oli digiprügi koristuspäev ja 14.–20. oktoober digikoristusnädal. Korraldasime töötajatele digikoolituse arvutiga ökonoomsest töötamisest ja 15  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul digihügieenist. 29. mail käis kultuuriministeeriumist infoturbejuht Triin Nigul sellest rääkimas.  Pöörasime üha suuremat tähelepanu uuslavastuste väljatoomisel dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide jms materjalide taaskasutamisele ja täheldasime, et paljud kunstnikud ja lavastajad on sarnase suhtumisega. 2024. aasta kõigi uuslavastuste peale kokku oli taaskasutust dekoratsioonidest 15%, rekvisiitidest 38% ja kostüümidest 43% ning kõige enam lavastustes „Karge meri” (dekoratsioon 60%, rekvisiit 5%, kostüüm 70%) ja „Klaaslaps” rekvisiit 100%, kostüüm 70%).  Pakkusime taaskasutusest ülejäävaid kangajääke ning repertuaarist mahaläinud lavastuste paberplakateid lasteasutustele (lasteaiad, koolid, kunstiringid, noortekeskused). Valmistasime kangajääkidest kinkekotte, kööki pajalappe ja rätikud, pansionaati voodipesu ja käterätikuid, garderoobi jalatsikotte jms.  Enne vana dekoratsiooni utiliseerimist võtsime sellelt taaskasutusmaterjali, ja mida ise taaskasutada ei saanud, pakkusime enne utiliseerimist lähiümbruse näitetruppidele ja Rakvere koolide töökodademajale.  Novembris soetasime kinomaja välisseinale energiasäästliku väliekraani, kuna olemasolev oli vananenud tehnoloogiaga ja suur elektritarbija.  Seadistasime kõik sise- ja välireklaamekraanid öötundideks reklaamivabaks ja tumedamale resolutsioonile.  Septembris paigaldasime kaks varikatusega 5-kohalist ratta- ja rollerihoidjat. Nüüd on kompleksis töötajatele, teatri- ja kinokülastajatele 25 parkimiskohta (10 varikatusega peamaja ääres, kino ees 13 ja 6 + 6 endist rattahoidjat väikese maja juures).  Seadsime suureks eesmärgiks vähendada paberikulu ja samuti paberprintimist. Kahepoolne või taaskasutuspaberile printimine on muutunud harjumuspäraseks.  Kuna digitaalne kavaleht on keskkonnasäästlikum, saab 2024. aastast kodulehel lavastuse info alt alla laadida e-kava või kavamüügilauas skaneerida QR-koodi.  Alates märtsikuust on meie kõigis tualettides kasutusel taaskäideldud kätepaber.  Kontorisse soetati 2024. aasta sügisel ergonoomiline kontorimööbel (lauad ja toolid). Vana mööbel läks 100% taaskasutusse.  Vee säästlikumaks kasutamiseks vahetati kohviku köögis veekraanide segistid säästvamate duššiotsaga segistite vastu.  Teatrikohvik pööras suuremat tähelepanu kestlikkusele: eelistades võimalikult palju kohalikku ja hooajalist toitu, pakkudes vegan- ja taimetoitu, vältides levinud allergeene, pakkudes joogivett kannudes, hoidudes toidu raiskamisest ja kasutades produktid lõpuni, võimalusel kasutades õiglase kaubanduse ja mahetooteid. 9. LIGIPÄÄSETAVUS Ligipääsetavuse parendamiseks tehtud tööd 2024. 1. Olukorra kaardistus mais 2024 koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja Lääne Virumaa osakonna esindajatega. 2. Kaardistuse põhjal tegevuskava 2025 koostatud. 3. Invaparkimise tähiste paigaldamine suure ja väikese maja juures. 4. Külastusteekonna kirjeldus ette valmistatud ning saadetud sihtgrupile kommentaarideks. 4. Suure maja sissepääsu renoveeritud, fotosilmaga toimivate uste paigaldatud. 16  KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul 5. Läbipaistvad pinnad majas tähistatud. 6. Invatualettidesse mähkmeprügikastid paigaldatud. 17  Kinnitatud SA nõukogu __.__.2025 koosolekul Ülevaade Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja nõukogu tööst 2024. aastal Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu viie- ja neljaliikmeline: - Katre Väli nõukogu esimees 1,0 - Üllar Saaremäe nõukogu liige 1,0 - Heidi Aadma nõukogu liige 1,0 - Kersti Sannik nõukogu liige 0,3 - Viivika Roostar nõukogu liige 1,0 2024. aastal toimus 4 (neli) nõukogu koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: - 2023. aasta majandusaasta aruande audiitori ärakuulamine; - loomenõukogu koosseisu ja põhikirja kinnitamine; - asutajaootuste dokumendi tutvustamine ja järgnevatest tegevustest ülevaate saamine; - energiasäästlike valgustite riigihankest ülevaade; - kultuuriministeeriumi siseauditi raportiga tutvumine; - ülevaate saamine 2024. aasta investeeringutest ja 2025. aasta investeeringute plaani kinnitamine; - juhatuse liikme konkursi korraldamine; - arengu- ja tegevuskavade, eelarve, majandusaasta aruande jm tegevust reguleerivate dokumentide kinnitamine. Sihtasutuse asutajate otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 140 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Nimi Nõukogu / juhatus Periood Summa kokku (EUR) Velvo Väli juhatuse liige 01.01 – 31.12.2024 39 600 € koos lisatasuga Katre Väli nõukogu esimees 01.01 – 31.12.2024 2520 € Üllar Saaremäe nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 1680 € Heidi Aadma nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 1315 € Kersti Sannik nõukogu liige 01.01 – 07.05.2024 585 € Viivika Roostar nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 2030 €  Rakvere Teatrimaja SA tulemiaruanne 2025 2 025 jaanuar veebruar Eelarve Täitmine Täitmise % Piletitulu 1 001 792 200 135 20% 111 117 89 018 Kavade müük 9 853 1 806 18% 1 029 778 Reklaami müük 7 000 0 7 000 Kinopiletite müük 209 700 36 933 18% 18 705 18 228 Saalide rent 50 000 7 520 15% 0 7 520 Muu üüri- ja renditulu 700 173 25% 40 133 Kohviku tulu 472 000 86 567 18% 38 459 48 108 Muud eriüritused 13 656 0 0 0 Piletimüügi vahendustasud 2 000 407 20% 107 300 Muu kaupade ja teenuste müük 9 300 606 7% 205 401 Tulud majandustegevusest 1 769 001 341 147 19% 169 662 171 485 Kultuuriministeerium 307 490 153 745 153 745 Tegevustoetused 1 844 941 307 490 17% 153 745 153 745 Kultuuriministeerium 3 409 1 094 2 315 Sihtfinantseerimine 51 400 3 409 7% 1 094 2 315 Toetused 1 896 341 310 899 16% 154 839 156 060 Muud tegevustulud 0 0 0 Muud tegevustulud 0 0 0 KOKKU TEGEVUSTULUD 3 665 342 652 046 79% 324 501 327 545 Koosseisuliste töötajate tasud -1 619 213 -253 210 16% -128 018 -125 192 Tasud töövõtulepingute alusel -117 270 -14 937 13% -6 201 -8 736 Sotsiaalmaks -560 831 -87 059 16% -43 608 -43 451 Töötuskindlustusmaks -13 595 -2 073 15% -1 039 -1 035 Tööjõukulud -2 310 909 -357 279 15% -178 866 -178 413 Administreerimiskulud -15 956 -1 622 10% -758 -865 Lähetuskulud -2 700 -3 069 114% -2 920 -148 Koolituskulud -4 760 -163 3% 0 -163 Hoonete majandamiskulud -232 867 -43 547 17% -20 817 -22 730 Sõidukite majandamiskulud -47 486 -10 457 22% -4 473 -5 983 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -20 010 -1 267 6% -629 -638 Inventari ja seadmete kulud -61 981 -5 945 10% -2 817 -3 128 Eririietus -517 -76 15% -49 -27 Tervishoiukulud -3 410 -5 0% -5 0 Muud majandamiskulud -991 428 -161 011 16% -87 430 -73 581 Majandamiskulud -1 381 115 -227 161 16% -119 898 -107 262 KOKKU TEGEVUSKULUD -3 692 024 -584 440 16% -298 765 -285 675 KOKKU TEGEVUSTULEM -26 682 67 607 25 736 41 870 Maksud, lõivud -2 117 -2 037 96% -2 037 0 Muud kulud 0 -35 -35 0 Finantstulud ja -kulud 10 000 0 0 0 KOKKU MUUD TULUD JA KULUD 7 883 -2 072 -26% -2 072 0 TULEM -18 799 65 535 23 665 41 870 Saatja: "SA Rakvere Teatrimaja" <[email protected]> Saaja: "Kultuuriministeerium" <[email protected]>, "vana RAM Info" Teema: Nõukogu koosoleku protokoll Kuupäev: 2025-04-04 07:13 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadan Teile SA Rakvere Teatrimaja nõukogu 20.03.2025 koosoleku protokolli. Kõike ilusat! Helle-Mall Niinemets juhi abi SA Rakvere Teatrimaja Kreutzwaldi 2a, Rakvere 44314 [email protected] +372 329 5451 +372 5345 6119 http://www.rakvereteater.ee/ ------------------------------------------------------ PRESIDENDI LUSTAKAS VASTUVÕTT ULAKATELE LASTELE Lavastaja Tarmo Tagamets Lastele vanuses 4–10 Esietendus 8. aprillil 2025 Rakvere Teatri väikses majas <https://www.rakvereteater.ee/sites/default/files/inline-images/Rakvere_Teater_620x233_President.jpg>