Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus

Riigikantselei Meie 04.04.2025 nr 1.1-10.1/1717-1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus Austatud riigisekretär Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Eelnõu seletuskiri 3) Seletuskirja lisa 1 vastavustabel 4) Seletuskirja lisa 2 Rakendusakti (Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus) kavand 5) Kooskõlastustabel Liina Malm [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus § 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde võib luua komisjone, kelle eesmärk on anda valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu. Lisaks võib valitsuskomisjoni ülesannete täitmiseks moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi, kuhu võib kaasata kohustatud isikute esindajaid ja teisi asjatundjaid. Komisjonide ning ajutise ja alalise töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Riikliku riskihinnangu koostamiseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjonil ja käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel moodustataval riikliku riskihinnangu koostamises osaleval töörühmal õigus töödelda asjakohast teavet, statistikat ja analüüse, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni asjakohaseid riskihinnanguid, raporteid ning soovitusi, mis on ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele kättesaadavad.“; 4) paragrahvi 12 lõikes 4 asendatakse sõna „arvu“ sõnaga „koosseisu“; 5) paragrahvi 17 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „laitmatu maine“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõike 6 tähenduses“; 6) paragrahvi 17 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „andmekogudest teavet“ tekstiosaga „, sealhulgas kontrollida isiku mainet käesoleva seaduse § 72 lõikes 21 sätestatud viisil“; 7) paragrahvi 49 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „ning saadud teabe kasutamise kohta“ tekstiosaga „, saadud teabe kasutamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta“; 8) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rahapesu Andmebüroo teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine.“; 9) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) rahapesu ja terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine;“; 10) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“; 11) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane teavitamine, mis hõlmab regulaarset kohustatud isikute ja vajaduse korral avalikkuse teavitamist rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, ohtudest, suundumustest, mustritest ja toimimisviisidest ning oma tegevuse kohta koondülevaate koostamist ja avaldamist vähemalt üks kord aastas;“; 12) paragrahvi 55 lõike 3 esimene lause ja teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastav dokument (edaspidi ettekirjutust põhistav dokument) ning selle aluseks olevad andmed ja dokumendid on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil konfidentsiaalsed ning Rahapesu Andmebüroo on kohustatud tunnistama eeltoodud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Isikul, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara käsutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, on Rahapesu Andmebüroole taotluse esitamisel õigus tutvuda ettekirjutust põhistava dokumendiga tingimusel, et ei esine järgmisi asjaolusid:“; 13) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet, sealhulgas isikuandmeid, pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks kohustatud isikult ja kolmandalt isikult andmete saamise aluseks on Rahapesu Andmebüroo ettekirjutus.“; 14) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 11 ning käesoleva seaduse § 59 alusel Rahapesu Andmebüroole teavet andnud asutusel ja isikul on keelatud avaldada teistele isikutele Rahapesu Andmebüroole teabe edastamise fakti ja teabe sisu, välja arvatud juhtudel, kui teave edastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks uurimisasutustele, prokuratuurile või kohtule või käesoleva seaduse § 601 lõikes 2 nimetatud alused on ära langenud.“; 15) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses: „§ 581. Isikuandmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo poolt (1) Rahapesu Andmebürool on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ja üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. (2) Rahapesu Andmebüroo töötleb isikuandmeid, järgides isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679, muu hulgas rakendades kõiki nimetatud seaduse §-s 43 ja nimetatud määruse artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid.“; 16) paragrahvi 591 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1–6, 8, 9 ja 11 sätestatud Rahapesu Andmebüroo ülesandeid.“; 17) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmekogu pidamise kord ning andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse kandmise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 6) andmete säilitamise ja kustutamise täpsem kord; 7) andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord; 8) muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused.“; 18) seadust täiendatakse §-dega 592 ja 593 järgmises sõnastuses: „§ 592. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus (1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku andmed – sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed; 2) juriidilise isiku andmed – nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala, kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kõrgema juhtkonna liikme isikuandmed, kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed; 3) füüsilise ja juriidilise isiku vara ning majandustegevusega seotud andmed – kinnistute, sõidukite ja väikelaevade andmed, väärtpaberite andmed, äriregistri juriidilise isiku detailotsingu seotud isiku andmed, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed, käibe- ja tollideklaratsiooni andmed; 4) käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavad andmed ning teate menetlemisega seonduvad andmed; 5) käesoleva seaduse § 541 lõikes 3 nimetatud aruannetes Rahapesu Andmebüroole esitatavad andmed; 6) käesoleva seaduse 7. ja 8. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmed; 7) rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmisega seotud andmed. (2) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks töödeldakse andmete kogumit pseudonüümitud kujul, sealhulgas automatiseeritult. (3) Pseudonüümitud andmete depseudonüümimine, millega isikut mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud üksnes juhul, kui esineb rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni rikkumise kahtlus. Rahapesu Andmebüroo juhi volitatud ametnik kooskõlastab pseudonüümitud andmete depseudonüümimise Rahapesu Andmebüroo andmekaitsespetsialistiga, kes kontrollib toimingu vastavust depseudonüümimise tingimustele. (4) Rahapesu Andmebürool on käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 8, 9 ja 11 nimetatud ülesannete täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüs, mille eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määrata kindlaks isiku 3 võimalik seotus või seotuse tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegudega. (5) Rahapesu Andmebürool on isikuandmete töötlemisel õigus kasutada automatiseeritud analüüsimeetodeid, sealhulgas teksti- ja andmekaeve meetodit, et saada muu hulgas teavet riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside kohta. Teksti- ja andmekaeve meetod on automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digitaalkujul teksti ja andmeid. (6) Käesolevas seaduses nimetatud Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates menetlustes ja toimingutes esitatud, koostatud ja kogutud dokumentide ja tõendite kohta peetakse toimikut. Toimik avatakse iga menetluse või toimingu kohta eraldi ning toimiku pidamist reguleerib täpsemalt Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus. § 593. Andmete säilitamine Rahapesu Andmebüroo andmekogus (1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus säilitatakse andmeid järgmiselt: 1) Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist; 2) rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmeid vastavalt andmete päritoluallikas toodud piirangutele, kuid mitte kauem kui 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist; 3) järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente kümme aastat arvates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisest; 4) strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks kogutud andmeid kuni viis aastat arvates andmete andmekogusse vastuvõtmisest; 5) andmetöötluse logisid vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule.“; 19) paragrahvi 60 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teave rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teave Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta on asutusesiseseks kasutamiseks, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine ning teabe kaitstus järelevalve teostamisel. Rahapesu Andmebüroo on kohustatud tagama oma andmekogus sisalduva käesolevas lõikes nimetatud teabe konfidentsiaalsuse tähtajatult.“; 20) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ja selle töötlemise õigus on teadmisvajadusega Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud on kohustatud hoidma neile Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult.“; 21) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses: „(54) Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet edastada julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja julgeolekukontrolli tegemiseks.“; 22) paragrahvi 60 lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: 4 „Isikute sobivuse hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 611 sätestatust.“; 23) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 9 nimetatud ülesande täitmise käigus töödeldava teabe väljastamisel lähtub Rahapesu Andmebüroo rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatust. (72) Rahapesu Andmebürool on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–54 nimetatud alustele õigus edastada käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4 ja 11 nimetatud ülesannete täitmise käigus töödeldavat teavet ja järelevalve tulemusi, sealhulgas teavet järelevalve teostamisel avastatud kuriteokahtluse kohta, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule.“; 24) paragrahvi 60 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 25) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses: „§ 601. Andmesubjekti õiguste piiramine andmetega tutvumisel „(1) Rahapesu Andmebüroo piirab käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, mis isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada, kas tema isikuandmed on edastatud välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale asutusele või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile või institutsioonile; 3) saada teada, kas tema isikuandmete parandamisest on isikuandmete vastuvõtjat teavitatud; 4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist ja esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piirab Rahapesu Andmebüroo andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine: 1) takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevate ülesannete täitmist; 2) takistab või kahjustab kuriteo tõkestamist; 3) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi; 4) on vastuolus rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piiranguid kohaldatakse ka isikuandmete suhtes, mis on saadud rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi asutuselt või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt või institutsioonilt. (4) Andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni.“; 26) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid sisaldavat teavet, ja sõlmida koostöökokkuleppeid teise rahapesu andmebürooga või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. Käesolevas lõikes nimetatud teabe vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga täita Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 11 nimetatud ülesandeid.“; 5 27) paragrahvi 63 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahapesu Andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet, mida teisel rahapesu andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikute ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviisidega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel.“; 28) paragrahvi 63 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Rahapesu Andmebüroo tagab teabetaotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise rahapesu andmebüroo seatud piirangutele. Teabe kasutamiseks muul viisil kui teabetaotluses kirjeldatud eesmärgil küsib Rahapesu Andmebüroo teabe esitanud teiselt rahapesu andmebüroolt eelnevalt luba.“; 29) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Rahapesu Andmebüroo alustab kontrolli teavitusega kohustatud isikule. Teavituses märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, kontrollitava perioodi pikkus ja kontrollimise aeg. Teavitus edastatakse kohustatud isikule hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist.“; 30) seadust täiendatakse §-ga 681 järgmises sõnastuses: „§ 681. Rahapesu Andmebüroo kontrolli tulemuste kajastamise erisused (1) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille toimetab kontrollitavale viivitamata kätte. (2) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul arvates akti kättetoimetamisest esitada kirjalikke selgitusi. (3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast kontrolli lõppemist, koostab Rahapesu Andmebüroo lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte. (4) Kui pärast kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Rahapesu Andmebüroo saab lisainformatsiooni, võib Rahapesu Andmebüroo akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.“; 31) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on Rahapesu Andmebürool õigus: 1) vestelda kontrollitava isikuga, et selgitada välja tema kõlbelised ja muud isikuomadused ning vajaduse korral võtta temalt kirjalik seletus; 2) töödelda Rahapesu Andmebüroole isiku poolt enda kohta esitatud teavet; 3) töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu, sealhulgas e-toimiku süsteemi, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri, töötamise registri, piirikontrolli infosüsteemi, sissesõidukeeldude registri, karistusregistri, majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid; 4) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid, sealhulgas isikuandmeid; 5) töödelda välisriigi õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmeid, sealhulgas isikuandmeid.“; 6 32) paragrahvi 77 lõike 1 punkti 2, lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „viisi“ sõnadega „ja ulatuse“; 33) paragrahvi 77 lõiget 33 täiendatakse pärast sõna „elukohariigi“ sõnadega „ning andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta“; 34) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile ja standardile EVS 876 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis.“; 35) seadust täiendatakse §-ga 1043 järgmises sõnastuses: „§ 1043. Tegeliku kasusaaja andmete kooskõlla viimine Enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku juhatus viib tegeliku kasusaaja andmed tegelike kasusaajate andmekogus käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 3 punktis 2 ning lõikes 33 nimetatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.“; 36) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163) ja (EL) 2024/1640 (ELT L, 2024/1640, 19.06.2024)“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub üldises korras. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 32, 33 ja 35 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2025 Algatab Vabariigi Valitsus 2025 (allkirjastatud digitaalselt) 7  Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Vastavustabel EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/1640, 31. mai 2024, mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks Tabelis viidatud õigusaktide loetelu: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/121062024050?leiaKehtiv) Tegelike kasusaajate andmekogu asutamine ja põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/akt/111042023006) EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid õigusakti õigusakti sisuliseks norm normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 74 1) Jah Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt: RahaPTS § 78 RahaPTS § 78. Andmete 1) Artikli 30 lõike 5 esimene ja teine lõik asendatakse Tegelike kasusaajate avalikustamine 1) Tegeliku kasusaaja andmed järgmisega: andmekogu asutamine ja ja nende kohta tehtud põhimäärus § 10 lg 2 „5. Liikmesriigid tagavad, et tegelikult kasu saavaid märked avalikustatakse omanikke käsitlev teave on igal juhul kättesaadav: RahaPTS § 77 lg 1 - 3 äriregistri infosüsteemis. a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele 3) Tegeliku kasusaaja ilma piiranguteta; andmeid väljastatakse tasuta kohustatud isikule,  Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 b) kohustatud isikutele kliendi suhtes rakendatavate valitsusasutusele, hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga; Finantsinspektsioonile ja kohtule. c) igale isikule või organisatsioonile, kes suudab tõendada õigustatud huvi. Tegelike kasusaajate Esimese lõigu punktis c osutatud isikule või andmekogu asutamine ja organisatsioonile peab olema kättesaadav teave põhimäärus § 10. Juurdepääs vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu andmekogule ja -aasta, elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta.“ (2) Andmekogusse kantud tegelike kasusaajate ja usaldushalduste andmed on avalikud, kui õigusaktides sätestatust ei tulene teisiti. RahaPTS § 77. Andmete esitamine (1) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõigetes 2– 42 ja §-s 76 sätestatust, esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta. (2) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta. (3) Lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikest 7, esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta  Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta; RahaPTS § 77 lõiked 1-3 jõustuvad ülaltoodud sõnastuses 2025. aasta 1. juulil. Art 74 2) Jah Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt: RahaPTS § 78 RahaPTS § 78. Andmete Artikli 31 lõike 4 esimene ja teine lõik asendatakse Tegelike kasusaajate avalikustamine 2) Tegeliku kasusaaja andmed järgmisega: andmekogu asutamine ja ja nende kohta tehtud põhimäärus § 10 lg 2 „4. Liikmesriigid tagavad, et teave usaldusfondi või märked avalikustatakse sellega sarnase õigusliku üksuse tegelikult kasu saavate RahaPTS § 77 lg 33 äriregistri infosüsteemis. omanike kohta on igal juhul kättesaadav: 4) Tegeliku kasusaaja a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele andmeid väljastatakse ilma piiranguteta; tasuta kohustatud isikule, valitsusasutusele, b) kohustatud isikutele klientide suhtes rakendatavate Finantsinspektsioonile ja hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga; kohtule. c) igale füüsilisele või juriidilisele isikule, kes suudab tõendada, et tal on õigustatud huvi pääseda juurde Tegelike kasusaajate tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele. andmekogu asutamine ja  Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Esimese lõigu punktis c osutatud füüsilistele või põhimäärus § 10. Juurdepääs juriidilistele isikutele kättesaadav teave sisaldab andmekogule tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuud ja - aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning kasu (2) Andmekogusse kantud saamisega seotud huvi laadi ja ulatust.“ tegelike kasusaajate ja usaldushalduste andmed on avalikud, kui õigusaktides sätestatust ei tulene teisiti. RahaPTS § 77. Andmete esitamine (33) Usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1– 5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi ning andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta. RahaPTS § 77 lõige 33 jõustub ülaltoodud sõnastuses 2025. aasta 1. juulil. Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1  KAVAND Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus 1. Peatükk. Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja nimetus § 2. Andmete töötlemine § 3. Andmekogu pidamine, andmekogu ülesehitus ja andmete töötlemise viis § 4. Toimik § 5. Andmekogus töödeldavate andmete kaitse § 6. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja ja nende ülesanded 2. Peatükk. Andmekogusse kantavad andmed nende koosseis ja andmekogusse kandmise kord § 7. Andmekogusse kantavad teate andmed § 8. Muud andmekogusse kantavad andmed § 9. Andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed § 10. Andmete õigsuse tagamine § 11. Ebaõigete andmete parandamine 3. Peatükk. Juurdepääs andmekogu andmetele ja nende väljastamine andmekogust § 12. Juurdepääs andmekogu andmetele § 13. Andmete väljastamine andmekogust 4. Peatükk. Andmekogu andmete säilitamise ja kustutamise kord § 14. Andmete säilitamine ja kustutamine § 15. Andmetöötluse logide säilitamine 5. Peatükk. Muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused § 16. Järelevalve andmekogu pidamise üle § 17. Andmekogu likvideerimine § 18. Määruse jõustumine 1  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga tehakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) muudatused, mis on seotud Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) andmekogu andmetöötluse funktsioonide täienemise ja eristamisega. Eelnõu puudutab eelkõige seda, kuidas, mis eesmärgil ja milliseid isikuandmeid töödeldakse. Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad eelnõus nimetatud registritesse, kuhu RAB esitab päringuid, kantud isikuid. Kuivõrd isikuandmete töötlemisega kaasneb riive perekonna ja eraelu puutumatusele, siis tagab selge töödeldavate andmekoosseisude, töötlemiseesmärkide, viisi ja ulatuse reguleerimine läbipaistvuse isikuandmete töötlemise protsessis tervikuna ning võimaluse kindlaks teha isikuandmete töötlemise vajaduse ja õigustatuse olemasolu. Eelnõuga tehtavad muudatused järgivad rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseid soovitusi1 (Financial Action Task Force (FATF) Recommendations) andmete analüüsi tõhusama teostamise ja nende tulemuste eesmärgipärase kasutamise osas. Soovituse 26 tõlgendava märkuse kohaselt peavad rahapesu andmebürood jälgima oma töös ka Egmont Groupi põhimõtteid informatsiooni vahetamisel. Eeltoodud põhjustel on RahaPTS-i sisustamisel kohane lähtuda nii FATF-i soovitustest kui ka Egmont Groupi põhimõtetest, sest nendes aktides sätestatud põhimõtete alusel töötab ka Eesti RAB, mis on loodud 1996. aastal FATF-i 40 soovituse alusel. Samuti peetakse eelnõuga silmas Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestava komisjoni MONEYVAL hindamisraportis antud hinnangut FATF’i nõuete täitmisele ning tehakse muudatused, mille eesmärk on kõrvaldada hindamisraportis viidatud puudusi. Eeltoodu saavutamiseks sõnastatakse peamise muudatusena ümber Rahapesu Andmebüroo andmekogu eesmärgid ja lisatakse uued andmetöötlusviisid – Rahapesu Andmebüroo andmekogu hakkab täitma strateegilise analüüsi funktsiooni ning lisaks viiakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus läbi profiilianalüüsi ning teksti- ja andmekaevet. Andmete analüüsimisel läbipaistvuse tagamiseks täiendatakse seadust andmete rühmade loeteluga ning kehtestatakse andmete säilitamise tähtajad. Samuti reguleeritakse isiku õiguste piirangud andmetega tutvumisel ning täpsustatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele juurdepääsu piiranguid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise tõhustamise eesmärgil tehakse muudatus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust 1 The FATF Recommendations. International Standards for combating money laundering and the financing of terrorism & proliferation, 2012, https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf- gafi/recommendations/FATF%20Recommendations%202012.pdf.coredownload.inline.pdf 1 reguleerivas sättes, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise valitsuskomisjoni ja nõuandva funktsiooniga komisjonide moodustamist. Eelnõuga muudetakse ka RAB-i poolt teostatava järelevalve regulatsiooni. Samuti muudetakse läbipaistvamaks kohustatud isiku kontaktisiku määramisel ja RAB-i poolt väljastatava tegevusloa menetluses toimuva mainekontrolli läbiviimiseks vajalikke tegevusi. Eelnõu võtab RahaPTS-i üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2024/1640, mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L, 2024/1640, 19.06.2024), artikli 74, mis mõnevõrra muudab direktiivi 2015/849 artikli 30 lõike 5 sõnastust. Asjakohastes RahaPTS-i sätetes tehakse täiendus kohustuslikus korras kättesaadavate tegeliku kasu saava omaniku andmete koosseisu osas ja lisatakse sõnatäiendused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunikud Liina Malm ([email protected]) ja Henrik Mägi (käesolevaks ajaks teenistussuhe lõppenud). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493) ning eelnõu toimetas Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74. Eelnõuga muudetakse RahaPTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.06.2024, 51 ja avaliku teabe seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.12.2024, 5. Eelnõuga ei muudeta Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõikes 2 nimetatud Riigikogu koosseisu häälteenamust eeldavaid õigusakte, mistõttu selle seadusena vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Käesoleva eelnõu menetlemise ajal on kooskõlastusringi läbinud Rahandusministeeriumi poolt koostatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega soovitakse lisada RahaPTS §-i 72 lõige 21. Ka käesolev eelnõu sisaldab RahaPTS § 72 täiendust lõikega 21 (eelnõu punkt 31 ja viide punktis 6), mistõttu tuleb lõigete numeratsiooni puhul eelnõu seadusena jõustumisel võtta arvesse mõlemat eelnõu. 2. Seaduse eesmärk Riigikantselei riskihinnangus, milles käsitletakse riigikaitselisi, riigi julgeoleku ja avaliku korra vastu suunatud ohtusid, on ära toodud olulise ohuna ka rahapesu.2 Rahapesu kanaleid võidakse kasutada terrorismi rahastamiseks, Eesti riigi, EL-i ja NATO liikmesriikide vastases 2 Riskid. Riigikantselei, https://riigikantselei.ee/riskid#rahapesu 2 õõnestustegevuse, ebaseadusliku relvatööstuse ja sõjategevuse finantseerimiseks ning EL-i ja ÜRO sanktsioonidest kõrvale hoidmiseks. Eestile on oluline kõrgel tasemel rahapesu ja terrorismi tõkestamise suutlikkus. Eesti digiriigina soovib arendada innovaatilisi ja digitaalseid teenuseid, mida kasutavad ka mitteresidendid. Avatud digiühiskonna ja rahvusvahelistumise seisukohast lähtuvalt aga peame arvestama ka riskidega, mis võivad kaasneda rahapesu ja terrorismi rahastamise näol. Selleks tuleb aegsasti tuvastada mustreid ja trende, et teha järeldusi rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegiliseks tõkestamiseks ning anda sisendit operatiivsete prioriteetide seadmisse ning valdkonna poliitika kujundamisse. Avaliku sektori digitaalse võimekuse kasv loob eeldused ka rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks, et säilitada usaldus riigi finantssüsteemi vastu ja tagada selle stabiilsus. See on seotud valdkondliku arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ elluviimisega. Programmis „Siseturvalisuse 2024–2027“ on antud näitajate pinnalt tõstatatud küsimus, kas kasutusel olev kuritegevuse vähendamise mehhanism koos kriminaaltulu tuvastamisega on piisavalt tõhus. Programmi „Siseturvalisuse 2024–2027“ üheks eesmärgiks on vähendada rasket ja peitkuritegevust, mille üheks vormiks on rahapesu. Eeltoodut silmas pidades on ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamisel võtmetähtsusega uudsete infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja kasutusele võtmine, kuid ka uute infotehnoloogiate kasutamise teel saadud analüüsitulemuste sihipärane kasutamine. Infotehnoloogiliste lahenduste olulisust rõhutavad FATF-i soovitused, mille kohaselt peab rahapesu andmebürood julgustama kasutama analüütilist tarkvara, mis aitab kaasa võimalikult otstarbekale andmetöötlusele, tuvastamaks tõepärast riskipilti ning kiirendamaks reaktsiooni kuritegelikule käitumisele. Strateegilise analüüsi tarbeks on andmeid seni töödeldud käsitsi, kuid sel meetodil on välistatud reaalajas riskipildi tekkimine, mis aitab RAB-il keskenduda riskide vaates olulisimale ehk potentsiaalsete rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite avastamisele ning andmete kogumi pinnalt trendide ja mustrite ilmestumisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele Rahapesu Andmebüroo andmekogus strateegilise analüüsi funktsionaalsuse väljaarendamisel tekib võimekus süsteemselt ja õigeaegselt hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning suunata seotud asutuste ja kohustatud isikute tegevusi riskide maandamisel analüütiliselt ja teadmiste põhiselt. Selle tulemusel paraneb finantskuritegude ja sellega seotud kuritegevuse pärssimise võimekus järelevalvetegevuste ning eesmärgipäraste menetluste kaudu. Siinjuures on seadusandja ülesanne tagada, et oleks reguleeritud millisel viisil, tingimustel ja eesmärgil toimub andmetöötlus ning kellel ja millisel alusel on juurdepääs andmetele ning nende töötlemise õigus. Seega on käesoleva eelnõu peamine eesmärk kehtestada selged alused, mis võimaldavad RAB- il andmete analüüsi funktsiooni tõhustamise kaudu tõsta oma seadusest tulenevate ülesannete täimise efektiivsust ja seeläbi kogu riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsust. Asjakohase regulatsiooni väljatöötamisel peetakse silmas, et taotletav eesmärk ei riivaks ebaproportsionaalselt isikute põhiõigusi ning et isikuandmete töötlemise 3 käigus oleks kasutusel kõik meetmed, mis aitavad välistada üleliigset andmetöötlust, ja tagada selle läbipaistvus vajalikus ja võimalikus ulatuses. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 alusel – eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõuga kavandatud peamiste muudatuste eesmärk – RAB-i strateegilise analüüsi funktsiooni tõhustamine on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Selleks on pärast seadusmuudatuste jõustumist vajalik infotehnoloogiline väljaarendus, mille kulu on plaanis katta Euroopa Liidu taastefondist strateegilise analüüsi funktsiooni süsteemi arendamiseks planeeritud vahenditest. Vajalikud seadusmuudatused peavad järgima ajalist raami, mis on arendamiseks planeeritud vahendite kasutamise tingimuseks. Lisaks võetakse eelnõuga üle direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74 ning tulenevalt § 1 lõike 2 punktist 2 ei nõua see samuti väljatöötamiskavatsuse koostamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Paragrahvi 1 punkt 1 – RahaPTS § 12 lõige 2 kirjeldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni koosseisu. RAB-i strateegiline analüüs on oluline sisend riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise riskipildi tekkeks. Riskipildi teket mõjutab ka riikliku riskihinnangu koostamine, kuhu on kaasatud kõik teemaga kokku puutuvad asutused ja mille koostamist koordineerib valitsuskomisjon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide juhtimise kõrgemale tasemele viimiseks on vaja muuta valitsuskomisjoni töökorraldust. Tulenevalt nimetatud vajadusest kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni täpne koosseis edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega, milles lähtutakse komisjoni koosseisu määramisel selle tööefektiivsuse tagamisest. Seega tunnistatakse RahaPTS § 12 lõige 2 kui komisjoni koosseisu määrav sõnastus kehtetuks. Paragrahvi 1 punkt 2 –RahaPTS § 12 lõige 3 sätestab võimaluse luua rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde kohustatud isikute esindajate komisjon (edaspidi turuosaliste nõukoda), kellel on valitsuskomisjoni juures nõuandev funktsioon ning kelle eesmärk on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile kaasarääkimise võimalus neid puudutavate rahapesu ja terrorismi tõkestamisega seotud õigusaktide väljatöötamisel. Kuivõrd valitsuskomisjoni tagasiside vajadus ülesannete täitmisel võib ajas muutuda, siis on normi kehtiv sõnastus, mis piiritleb komisjoni koosseisu kohustatud isikute esindajatega, liialt kitsendav. Uue sõnastusega laiendatakse komisjonide moodustamise võimalusi ning nähakse ette, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde võib luua komisjone, kelle eesmärk on valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Komisjonide moodustamisel on jätkuvalt kesksel kohal eesmärk tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile kaasarääkimise võimalus, kuid laiem alus liikmete määramiseks annab lisaks võimaluse moodustada komisjoni, mis peab silmas aktuaalseid eesmärke ja vajadusi. Komisjonide ning ajutise ja alalise töörühma töökorra ja ülesanded kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Paragrahvi 1 punkt 3 – Seaduse alusel kehtestatav valitsuskomisjoni töökord ega muu RahaPTS §-s 12 valitsuskomisjoni tegevuse kohta sätestatu ei reguleeri riikliku riskihinnangu 4 läbiviimise eesmärgil teabe kogumist ning jagamist. Ka Euroopa komisjoni ekspertide Tomasso Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase võitluse tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit”3 tuuakse välja, et kehtivas RahaPTS-is puudub selge alus, mis reguleeriks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni ja selle juurde kuuluvate riikliku riskihinnangu läbiviimiseks moodustatavate töörühmade õigust koguda ning jagada riikliku riskihinnangu koostamiseks vajalikku infot. Riiklik riskihinnang baseerub kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele ning selle koostamiseks puudub vajadus isikuandmete töötlemiseks4, mistõttu seaduses sellist õigust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjonile ja riikliku riskihinnangu läbiviimiseks moodustatavatele töörühmadele ei anta. Andmete töötlemise õiguse reguleerimisel võetakse aluseks RahaPTS § 11 lõige 2, milles on nimetatud riikliku riskihinnangu koostamiseks vajalike kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete loetelu. Seadust täiendatakse RahaPTS § 12 lõikega 31, millega nähakse ette, et riikliku riskihinnangu koostamiseks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjonil ja käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel moodustataval riikliku riskihinnangu koostamises osaleval töörühmal õigus töödelda asjakohast teavet, statistikat ja analüüse, mis on ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele kättesaadavad, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni asjakohaseid riskihinnangud, raporteid ning soovitusi. Paragrahvi 1 punkt 4 – RahaPTS § 12 lõige 4 sätestab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arvu ning töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Sätte muutmisvajadus on tingitud asjaolust, et käesoleva eelnõu § 1 punktis 1 tunnistatakse kehtetuks RahaPTS § 12 lõige 2, milles oli ära toodud valitsuskomisjoni täpne koosseis, seega muudetakse RahaPTS § 12 lõiget 4 selliselt, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni koosseis ning töökord kehtestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega. Uus sõnastus järgib täpsemalt ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses määrata mitte ainult valitsuskomisjoni liikmete arvu, vaid ka valitsuskomisjoni liikmeid. Paragrahvi 1 punkt 5 – RahaPTS § 17 lõiget 5 täiendatakse ja tehakse viide sama paragrahvi lõikele 6, mis avab senisest paremini isiku laitmatu maine mõiste. Laitmatu maine olemasolu välistab olukord, kui RAB-i poolt teostatud kontrolli tulemusel selgub, et isiku usaldusväärsus on tema varasema tegevuse või tegevusetuse tõttu kahtluse all (RahaPTS § 17 lg 6). Paragrahvi 1 punkt 6 – RahaPTS § 17 lõikes 6 täpsustatakse kontaktisiku või kontaktisikukandidaadi sobivuse kontrolltegevusi ning lisatakse õigus kontrollida isiku mainet RahaPTS § 72 lõikes 21 sätestatud viisil. Maine kontrolli vajadust üleüldisemalt on varasemalt põhjendatud FATF-i tüpoloogiaraportites, milles tuuakse välja kuritegelike ühenduste katsed 3 Di Ruzza, T., Stroligo, K. Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit. ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 14-15 4 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit. Di Ruzza, T., Stroligo, K, ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 14-15 5 proovida finantsasutustesse tööle saata oma inimesi, et nende abil raha pesta ning vajalikku informatsiooni hankida. Sealjuures on rõhutatud, et krediidi- ja finantseerimisasutute poolt määratud kontaktisikud omavad oma ülesannete täitmisel juurdepääsu äri- ja pangasaladusele ning läbi RAB-i täiendava informatsiooni esitamiseks kohustavate ettekirjutuste juurdepääsu ka informatsioonile, kelle tehinguid ning millises ulatuses rahapesu andmebüroo parasjagu kontrollib. Laitmatu maine kontrollimise viisi täpsustamine annab kontaktisikukandidaadile ühtlasi ka parema selguse tegevustest, mida tema maine hindamiseks tehakse ning tagab läbipaistvuse maine hindamiseks töödeldavatest andmetest, sealhulgas isikuandmetest. Käesoleva eelnõu menetlemise ajal on kooskõlastusringi läbinud Rahandusministeeriumi poolt koostatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega soovitakse lisada RahaPTS §-i 72 lg 21. Ka käesolev eelnõu sisaldab RahaPTS § 72 täiendust lõikega 21, mistõttu tuleb lõigete numeratsiooni puhul eelnõu seadusena jõustumisel võtta arvesse mõlemat eelnõu. Paragrahvi 1 punkt 7 – RahaPTS § 49 lõiget 7 muudetakse ja täpsustatakse, et Rahapesu Andmebüroo annab kohustatud isikutele tagasisidet rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta. Euroopa komisjoni ekspertide Tomasso Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase võitluse tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit”5 juhiti tähelepanu puudustele, mis seonduvad RAB-i poolt teostatava strateegilise analüüsi tulemusel saadud info eesmärgipärase jagamisega. Tehnilises dokumendis leiti, et seadus peaks kohustama RAB-i jagama teavet ka rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuriteokahtlusega tehingu tunnuste kohta, mille osas ootab RAB kohustatud isikutelt asjakohast ja õigeaegset teavitamist. Strateegilise analüüsi üks väljund on õigeaegselt ära tunda ja tuvastada ohtusid ja tüpoloogiaid ning selles osas anda sektoritele suuniseid tõhusamaks riskipõhiseks tegevuseks, mille kaudu paraneb ka teatamise kvaliteet. Strateegilise analüüsi eesmärk ei ole anda tagasisidet igale teatele, vaid anda tagasisidet teadetele kui kogumile, kas need vastavad sektori riskidele, mida RAB on tuvastanud kasutades teisi andmeallikaid. RAB arendab uut teadete esitamise portaali, kus üks eesmärk on hakata andma paremat tagasisidet esitatud teadetele. Tehtav täiendus annab RAB-ile õiguse anda kohustatud isikutele tagasisidet ka rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteokahtlusega tehingu tunnuste kohta üldistatult, juhtides seeläbi tähelepanu tüpoloogiate ja riskiindikaatoritele ning avaldades juhendmaterjale. Rahapesu Andmebüroo lähtub andmete edastamisel RahaPTS-i ja teiste asjakohaste õigusaktidega seatud piirangutest ja andmekaitsenõuetest. Tagasisidestamine toimub ulatuses, mis ei takista rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja seonduvate kuritegude avastamist ning uurimist ja kriminaalmenetluse kulgu. 5 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit. Di Ruzza, T., Stroligo, K, ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 22 6 Paragrahvi 1 punkt 8 – kehtivat RahaPTS § 53 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et Rahapesu Andmebüroo teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ja rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine. Tegemist on erisusega AvTS-is sisalduvatest juurdepääsupiirangutest, mistõttu on ebavajalik senine viide avaliku teabe seadusele. Juurdepääsu piirangu tähtaja osas lähtutakse siiski AvTS § 40 lõikest 1, mille kohaselt kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Rahapesu Andmebüroo teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseisu juurdepääsupiirangu eesmärk on võrreldes varasemaga sama ning selle põhjendused baseeruvad endiselt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (rahapesu andmebüroo valitsusasutuseks ümberkujundamine) 259 SE, mis võeti vastu 12.11.2020, seletuskirja § 1 punktis 20 selgitatule. Selguse huvides tuuakse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise eesmärk nüüd ka normis endas selgesõnaliselt välja. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on vajalik, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine. Paragrahvi 1 punkt 9 – Kehtiva RahaPTS § 54 lg 1 p 1 kohaselt on RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Normi sõnastus kehtival kujul on eksitav, kuna sellest nähtuvalt võiks järeldada, et RAB-il puudub õigus punktis loetletud tegevusteks rahapesu eelkuritegudega seonduva teabega. Ka MONEYVAL’i hindamisraportis heideti Eestile kriteeriumit 29.1. puudutavalt ette, et kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1 sõnastus on liiga kitsas ja sellest nähtuvalt võiks järeldada, et Eesti RAB-ile ei laiene mandaat rahapesu eelkuritegudele ja oma analüüsi tulemuste jagamiseks. Sellest tulenevalt täiendatakse RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 ning lisatakse, et RAB-i ülesandeks on ka rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Paragrahvi 1 punkt 10 – kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 2 sätestab Rahapesu Andmebüroo ülesandena strateegilise analüüsi, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise. Viidatud sõnastus toob välja üksnes strateegilise analüüsi eesmärgi ega kata eesmärgi saavutamise metoodikat. Rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardites (FATF’i soovitus 29) tuuakse esile strateegilise analüüsi teostamiseks toimuva süstematiseeritud andmetöötluse olulisust. Strateegilise analüüsi teostamisel ehk rikkumiste trendide ja mustrite uurimiseks on RAB-il õigus pärida ja saada kõigi eriliiki analüüside tegemiseks vajalikke andmeid ja teavet, sealhulgas andmeid ja teavet välisriikide rahapesu andmebüroodelt, eesmärgiga võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. 7 Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse RahaPTS §-s 54 lõike 1 punkti 2 ja tuuakse välja FATF’i soovituses esile toodud andmetöötluse elemendid. Täiendusega tagatakse strateegilise analüüsi kui protsessi selgus ja läbipaistvus ning kooskõla rahvusvaheliste standarditega. Pidades silmas eelnõu § 1 punkti 9 selgitust lisatakse ka RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 täiendus rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegude kohta. Täiendus tagab, et strateegilise analüüs käsitleb nii rahapesu ja terrorismi rahastamist, kui sellega seotud kuritegusid. Seega sõnastatakse RahaPTS §-s 54 lõike 1 punkt 2 selliselt, et strateegiline analüüs käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegude riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik- õigusliku isiku andmekogust. Paragrahvi 1 punkt 11 – Kehtiv RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 5 kohaselt on RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning koondülevaate koostamine ja avaldamine vähemalt üks kord aastas. Kuivõrd käesoleva eelnõu seadusena jõustumisel paraneb RAB-i võimekus strateegilise analüüsi teostamisel, siis on RAB-il võimalik anda nii kohustatud isikutele, kuid ka avalikkusele rohkem teavet, mis puudutab rahapesu ja terrorismi ohtusid, riske, suundumusi, mustreid ja toimimisviise. Teisisõnu on RAB-il võimalus teha tõhusamat teavitustööd, tagades seeläbi rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude või kuritegude tulemusena saadud raha kasutamise kergema äratundmise. Sellest tulenevalt täpsustatakse RAB-i ülesannet kohustatud isikute ja avalikkuse teavitamisel ning teavitamise esemeks olevaid elemente. RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse selliselt, et RAB-i ülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja tuvastamise alane teavitamine, mis hõlmab regulaarset kohustatud isikute ja vajadusel avalikkuse teavitamist rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, ohtudest, suundumustest, mustritest ja toimimisviisidest ning oma tegevuse kohta koondülevaate koostamist ja avaldamist vähemalt üks kord aastas. Sätte uus sõnastus rõhutab olulise osana teavitamise regulaarsust ja senisest detailsemalt strateegilise analüüsi tulemusel saadavat teavet, mille jagamine nii kohustatud isikute kui ka avalikkusega aitab lõppeesmärgina kaasa tõhusamale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele. Paragrahvi 1 punkt 12 – kehtiva seaduse § 55 lõike 3 senine sõnastus võimaldas järeldada, et isikul, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, on üldreegli kohaselt õigus tutvuda ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. Normi sõnastust täpsustatakse ning tuuakse välja, et ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastav dokument (edaspidi ettekirjutust põhistav dokument) ning selle aluseks olev teave, andmed ja dokumendid on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil konfidentsiaalsed ning Rahapesu Andmebüroo on kohustatud tunnistama eeltoodud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Isikul, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara käsutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, on Rahapesu Andmebüroole taotluse esitamisel õigus tutvuda ettekirjutust põhistava dokumendiga tingimusel, et ei esine seda välistavaid asjaolusid, mille loetelu jääb kehtima senisel kujul. Tegemist on erisusega kavandatavast RahaPTS § 601 regulatsioonist, kuivõrd viidatud norm puudutab kitsalt ja üksnes konkreetseid olukordi, kus RAB on isiku vara käsutamise piiramiseks 8 teinud haldusakti (ettekirjutuse), mis on edastatud nii kohustatud isikule täitmiseks (ehk vara käsutamise piiramiseks), kui varaga seotud isikule teadmiseks. Normiga loodud erisuse mõtte tõi seadusandja juba 2017. aasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu seletuskirjas, kus märgiti, et erandina haldusmenetluse üldkorrast kehtestatakse, et RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuses ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude, tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. RahaPTS § 55 lõige 3 seab piirid, kellel üldse on õigus faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga tutvuda – faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga võib tutvuda vaid isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkide täitmise tagamiseks on vältimatult vajalik varjata puudutatud isiku eest RAB-i poolt tuvastatud infot ning on oluline, et ligipääs sellistele andmetele oleks piiratud. RAB-i poolt tehtud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument sisaldab kahtlustuse sisu ja põhjendusi ning seega nendest teadasaamine enne kriminaalmenetluse algust mõjutab negatiivselt menetluse kulgu või teeb kriminaalmenetluse alustamise hoopis võimatuks. Seda probleemi on käsitletud ka Eesti kohta käivas MONEYVAL’i raportis, kus on rõhutatud andmete konfidentsiaalsuse tagamise olulisust. Samuti sisaldab ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument andmeid teate esitaja kohta, milline asjaolu peab RahaPTS § 521 kohaselt jääma konfidentsiaalseks, kuivõrd vastupidine praktika võib heidutada kohustatud isikuid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse teateid esitamast. Täiendavalt töötleb RAB infot, mis on saadud infovahetuse korras välisriikide asutustelt. Sellist informatsiooni peab rahvusvaheliste lepingute, standartide ning Euroopa Liidu direktiivides sätestatud kohustuste kohaselt kaitsma konfidentsiaalsena ning sellise info avaldamine kolmandatele osapoolsetele vastava välisriigi vastava asutuse loata ei ole lubatav. RAB-i ettekirjutuse faktilistes asjaoludes toodud analüüsi põhjal saab isik teha järeldusi selle kohta, millise teabe alusel on loetud rahapesukahtlus piisavaks, samuti võimaldab selles toodud info saada aimu RAB-i menetlustaktika ja meetodite kohta, mis võivad anda kurjategijatele infot kuritegude tuvastamise vältimise võimaluste kohta. FATF-i soovituse6 29 tõlgendava märkuse kohaselt on rahapesu andmebüroo osa riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise operatiivvõrgustikust ja tal on keskne roll, abistades teiste asjakohaste asutuste tööd. Esmajoones kogub ja edastab rahapesu andmebüroo andmeid just nimetatud rolli täitmiseks. Rahapesu Andmebüroo peab informatsiooni vahetamisel lähtuma FATF-i soovituse 29 tõlgendava märkuse kohaselt ka Egmont Group´i vastavatest juhistest. Näiteks teevad Egmont Groupi Harta punkti 3.1 A7 kohaselt kõik Egmont Groupi liikmed laialdast koostööd, lähtudes muu hulgas põhimõttest, et informatsiooni tuleb hoida konfidentsiaalsena (punkt 3). Konfidentsiaalsuse all on silmas peetud, et isik, kelle suhtes tehakse analüüsi, ei tohi sellest teada, kui see võib ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist ja selle eesmärkide saavutamist. Nende põhimõtete järgimata jätmine võib oluliselt piirata RAB- 6 The FATF Recommendations. International Standards for combating money laundering and the financing of terrorism & proliferation, 2012,lk 106-107, https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf- gafi/recommendations/FATF%20Recommendations%202012.pdf.coredownload.inline.pdf 7 Egmont Group Financial Intelligence Units Charter. Egmont Group, 2013, lk 8, https://egmontgroup.org/wp-content/uploads/2021/09/Egmont-Group-Charter-Revised-July-2023- Abu-Dhabi-UAE.pdf 9 i võimalusi saada välisriikide asutustelt tööks vajalikku informatsiooni. Tegemist oleks olulise takistusega RAB-i põhiülesannete täitmisel, kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumid on suures osas piiriülesed. 1. detsembril 2020. aastal jõustus ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon (ehk nn Tromsø konventsioon), mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal. Selle konventsiooniga kooskõla tagamiseks peavad absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest olema minimaalsed. Kui sellised erandid kehtestatakse, peab seadusandja kehtestamise raames hindama, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu. Eriseaduses sätestatav täiendav juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Tromsø konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) kohaselt võib konventsiooniosaline piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu õigust. Piirangud peavad olema seaduses täpselt sõnastatud, demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed piirangu eesmärgiga: a) tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid; b) tagada avalik julgeolek; c) tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine; d) tagada distsiplinaaruurimine; e) tagada uurimine, kontroll ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt; f) kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid; g) kaitsta äri- ja teisi majandushuvisid; h) kaitsta riigi majandus-, raha- ja vahetuskursipoliitikat; i) kaitsta poolte võrdsust kohtumenetlustes ja tagada tõhus kohtuhaldus; j) kaitsta keskkonda või k) kaitsta avaliku võimu kandja siseste või avaliku võimu kandjate vaheliste nõupidamiste konfidentsiaalsust asja läbivaatamise ajal. RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 kohaselt on RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. RAB-i ettekirjutuse tegemist põhistava faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi ning selle aluseks oleva teabe, andmete ja dokumentide Rahapesu Andmebüroo poolt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamise eesmärkideks Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) punkt c kontekstis on tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine. Siinkohal on täiendav vajadus selgitada, et AvTS §-s 35 viidatud alused juurdepääsupiirangu seadmiseks RAB piirangut puudutava teabe osas ei ole piisavad, kuivõrd lähim võimalik sobiv alus – AvTS § 35 lg 1 p 2 kohustab teabevaldajat tunnistama asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Samas RAB-i ettekirjutus, mille alusel isikule kuuluva vara käsutamist piiratakse, tehakse eelnevalt isiku teadmiseta ning teda ära kuulamata. Teabe kaitstus on aga vajalik tagamaks RahaPTS § 55 lõikes 3 loetletud eesmärkide täitmine ka peale ettekirjutuse tegemist. Isikule, kelle vara RAB ettekirjutusega 10 piiratakse antakse teavet oma õiguste kaitse tagamiseks ulatuses, mis ei ole vastuolus RahaPTS § 55 lõike 3 punktidega 1–3. Paragrahvi 1 punkt 13 – RahaPTS § 58 lõiget 1 täpsustakse ja sõnastatakse selliselt, et Rahapesu Andmebürool on järelevalveasutustelt ning teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt kohustatud ja kolmandatelt isikutelt teabe, mis hõlmab ka isikuandmeid, saamise õigus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Direktiivi (EL) 2015/849 artikli 43 kohaselt kõnealuse direktiivi alusel toimuvat isikuandmete töötlemist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, nagu on osutatud direktiivi artiklis 1, tuleb käsitada avaliku huvi küsimusena direktiivi 95/46/EÜ mõistes. Iseseisva lausega eraldatakse lõikes 1 ettekirjutuse alusel andmete küsimine ning tuuakse välja, et käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ning punktides 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks on RAB-il kohustatud ja kolmandatelt isikutelt õigus saada andmeid vaid ettekirjutuse alusel. Ettekirjutuse alusel saadavate andmete töötlemine on piiritletud vastavalt töötlemise eesmärkidele RAB-i konkreetsete ülesannetega, kuna ettekirjutuse alusel andmete küsimine ei ole põhjendatud näiteks eesmärgiga täita RAB-i koolitusfunktsiooni (RahaPTS § 54 lg 1 p 7). Isikuandmete töötlemine nende kogumise teel riivab eelkõige õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Päritavad ja saadavad andmed lähtuvad konkreetsest juhust ning RAB-i poolt andmete kogumisel puudub isikul õigus ise otsustada, kas ja kui palju andmeid tema kohta kogutakse ning sellest tulenevalt, kui suurel määral tema pere- ja eraellu sekkutakse. Kuivõrd RAB-i tuumfunktsioon on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, ei ole kuritegude avastamine ja tõkestamine võimalik ilma kuriteoga seotud isikute ja tehingute andmeteta. Samuti ei ole RAB-il seostatavate andmete puudumisel võimalik efektiivselt analüüsida võimalikke rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumeid (§ 54 lg 1 p 1, p 9), edastada vajalikke andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise uurimiseks ja tõkestamiseks asjakohastele asutustele (§ 54 lg 1 p 6, p 8) veenduda turuosaliste tegevuse seaduspärasuses (§ 54 lg 1 p 4) ega kujundada tõepärast riskipilti (§ 54 lg 1 p 2). Eeltoodut arvesse võttes tuleb andmete, sealhulgas isikuandmete kogumist pidada sobivaks abinõuks eesmärgi saavutamiseks. Andmete kogumine on vajalik, kuivõrd selle peamine eesmärk on avastada rahapesu ja terrorismi rahastamisele viitavaid asjaolusid ja mustreid, ennetamaks ja tõkestamaks rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid. RAB lähtub isikuandmete kogumisel oma seadusest tulenevatest ülesannetest ning kogutakse vaid neid isikuandmeid, mis on kindla ülesande täitmiseks vältimatult vajalikud. Kuivõrd RAB- i ülesandeid ei ole võimalik täita isikuandmeid töötlemata, sealhulgas neid kogumata, on isikuandmete töötlus osa tegevustest, mis aitavad tagada riigi julgeolekut, avalikku korda ning 11 turvalist majandus- ja finantskeskkonda, ning see ei ole asendatav ühegi teise abinõuga. Seega on põhiõiguste riive proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Paragrahvi 1 punkt 14 – paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt sama paragrahvi lõigete 1–11 ning RahaPTS § 59 alusel RAB-ile teavet andnud asutusel ja isikul on keelatud avaldada teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele teabevahetuse fakti ja teabe sisu, välja arvatud juhtudel, kui teave edastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks uurimisasutustele, prokuratuurile või kohtule. RAB-ile teavet esitanud asutusel või isikul ei ole lubatud vastava teabe või andmete nõudmist ja selle sisu ning teavet andnud asutuse või isiku vastust andmesubjektile tema pöördumisel avaldada, kui see võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut; takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Ebapiisav oleks regulatsioon, mille kohaselt oleks piirangute kohaldamise õigus vaid RAB-il, kuid mitte RAB-i ülesannete täitmiseks teavet andnud isikule või asutusele. Selliselt säiliks jätkuv oht RAB-i seadusest tulenevate ülesannete edukale täitmisele ja eesmärkide saavutamisele, mistõttu on täienduse eesmärgiks tagada andmesubjekti õiguste piiramine teavet andnud asutuse või isiku poolt samal tasemel nagu teeb seda RAB. Sarnane praktika andmesubjekti õiguste piiramise osas on omaks võetud ka lähiriikides, näiteks Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis8. Käesoleva seadusega seatav piirang ei välista aga isiku õigust jätkuvalt saada teavet ja andmeid asutuselt, kes RAB-ile andmeid esitas, ulatuses, mis ei ole käesolevas seaduses sätestatuga vastuolus. See tähendab, et kui RAB-ile edastatavad andmed kuuluvad mõne teise andmekogu andmekoosseisu, on andmesubjektil õigus pöörduda selle andmekogu vastustava töötleja poole ning enda kohta kogutud andmetega tutvuda juhul, kui selles osas ei ole mõnes teises eriseaduses sätestatud piiranguid. RahaPTS § 69 lõike 1 kohaselt teeb Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle kontrolli Andmekaitse Inspektsioon. Paragrahvi 1 punkt 15 – seadust täiendatakse §-ga 581, mille esimese lõike kohaselt on Rahapesu Andmebürool käesolevas seaduses sätestatud ülesannete, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks, õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ning üldsusele suunatud või avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid. Eeltooduga sätestatakse RAB-i poolt teostatava andmetöötluse eesmärgid ja töödeldavate andmete ulatus. Määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lg 2 punkti g alusel on eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. RAB vajab oma RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 8 Law on the Prevention of Money Laundering and Terrorism and Proliferation Financing internetis kättesaadav – https://likumi.lv/ta/en/en/id/178987) § 52 ja internetis kättesaadav – https://eseimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAD/2c647332ba5111eb91e294a1358e77e9?jfwid=twcznlk4w § 24 12 1 nimetatud ülesande täitmiseks teadete analüüsimisel andmeid ka isikute rahvuse kohta. RahaPTS § 37 nimetab geograafilist riski kui ühte suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski iseloomustavat asjaolu. Kõnealuse sätte lõike 4 kohaselt arvestatakse suuremale riskile viitavate asjaolude hindamisel geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud riigi või jurisdiktsiooniga: 1) kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, üksikasjaliku hindamise aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme; 2) kus usaldusväärsete allikate kohaselt on korruptsiooni või muu kuritegeliku tegevuse tase märkimisväärne; 3) mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks Euroopa Liidu või ÜRO poolt; 4) mis rahastab või toetab terrorismi või mille territooriumil tegutsevad Euroopa Liidu või ÜRO poolt kindlaks määratud terroristlikud organisatsioonid. Füüsiliste isikute puhul on seotust võimalik defineerida päritoluriigi, kodakondsuse, maksuresidentsuse ja alalise elukoha kaudu. Igal eelnimetatud elemendil võib geograafilise riski määratlemisel olla erinev kaal. Näiteks võiks isik olla sündinud Süürias, kuid kolinud hiljem Rootsi, kus on saanud kodakondsuse. Seejärel on ta ostnud maja Norrasse, kus on tema üks elukoht, kuid tema harilik elukoht on hoopis Singapuris, kuna ta viibib seal igal aastal üle poole aasta. Võimalik on ka olukord, kus isik on sündinud näiteks Soomes, kuid kolinud hiljem Rootsi ning saanud seal ka kodakondsuse. Seejärel on ta aga ostnud Monacos maja, kus ta on ka maksuresident, kuid igal aastal elab ta üle poole aastast Kongo Vabariigis. Näidetes toodud riikide korruptsiooniindeks, terrorismioht, maksukeskkond jne võivad olla väga erinevad ning samuti on erinevad isikute riskiprofiilid, kuigi isikutel on sama kodakondsus. Seega ei piisa ainult kodakondsuse andmete kontrollimisest ning isikust tuleneva riski täpseks hindamiseks on vajadus töödelda ka tema eriliigilisi isikuandmeid. Samuti võivad RAB-ile esitatavates teadetes toodud rahapesu või sellega seotud kuritegude või terrorismi rahastamise kahtluse kirjeldused sisaldada ka teisi eriliiki isikuandmeid, näiteks poliitilisi vaateid või usulisi veendumusi, aga ka terviseandmeid. Teatud juhtudel võivad usulised ja poliitilised vaated viidata äärmuslusele, mistõttu kohustatud isikud võivad RAB-ile esitatavates terrorismi rahastamise kahtluse teadetes põhjenduste kirjelduses viidata ka usulistele või poliitilistele tunnustele. Samuti võivad isiku vaimse tervise häired teatud juhtudel mõjutada isikute vaateid, mis võivad teda kallutada äärmusluse poole ning võidakse korraldada ka rahakogumise kampaaniaid terrorirühmituste vigastatud võitlejate ravimiseks. RAB ise selliseid andmeid kohustatud isikutelt ei päri, aga kui läbi teadete selline info kahtluse osas RAB-i andmekogusse jõuab, siis vastavat teavet andmekogus töödeldakse. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse RahaPTS-is, et lisaks isikuandmete töötlemisele hõlmab RAB andmetöötlus ka seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses eriliiki isikuandmete töötlemist. Praktikas ei ole lõpuni võimalik ammendavalt kategooriate kaupa määratleda, milliseid eriliiki isikuandmeid RAB-i andmekogusse jõuda võib, kuna see oleneb otseselt teate sisust ja konkreetse juhtumi asjaoludest. Paragrahvi 581 lõikes 2 sätestatakse RAB-i kohustus järgida isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679. RAB-il on kohustus kasutada ja rakendada isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi ja tehnilisi 13 turvameetmeid, et isikuandmete kaitse seaduse § 43 kohaselt 1) keelata volitamata isikute juurdepääs isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 2) ära hoida andmekandjate omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ja kõrvaldamine; 3) ära hoida isikuandmete omavoliline sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine; 4) ära hoida andmetöötlussüsteemi kasutamine andmesidevahendite abil volitamata isikute poolt; 5) tagada juurdepääs automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamise luba omavale kasutajale üksnes nendele isikuandmetele, mida hõlmab tema juurdepääsuluba; 6) tagada võimalus tõendada ja kindlaks määrata, millistele asutustele on isikuandmeid andmesidevahendite kaudu edastatud või kättesaadavaks tehtud ja millistele asutustele võib neid edastada või kättesaadavaks teha; 7) tagada võimalus tõendada ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes need on sisestanud; 8) ära hoida isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete edastamise või andmekandjate vedamise ajal; 9) tagada võimalus paigaldatud andmetöötlussüsteeme katkestuse korral taastada; 10) tagada andmetöötlussüsteemi toimimine ja selle ilmnevatest toimimisvigadest teavitamine; 11) ära hoida isikuandmete moonutamine süsteemirikete tagajärjel. Määruse (EL) 2016/679 artiklile 32 tuginedes on RAB kohustatud võtma meetmeid selleks, et tagada, et tema volituse alusel tegutsevad isikud, kellel on juurdepääs isikuandmetele, töötlevad isikuandmeid ainult RAB-i juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui liidu või liikmesriigi õigus neid selleks kohustab. Viidatud artiklit 32 arvesse võttes peab RAB vajaliku turvalisuse taseme hindamisel võtma arvesse isikuandmete töötlemisest tulenevaid ohte, eelkõige edastatavate, salvestatavate või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhuslikku või ebaseaduslikku hävitamist, kaotsiminekut, muutmist ja loata avalikustamist või neile juurdepääsu ning tehniliste või korralduslike meetmetena kasutama vastavalt vajadusele a) isikuandmete pseudonüümimist ja krüpteerimist; b) isikuandmeid töötlevate süsteemide ja teenuste kestva konfidentsiaalsuse, tervikluse, kättesaadavuse ja vastupidavuse; c) taastama õigeaegselt isikuandmete kättesaadavuse ja juurdepääsu andmetele füüsilise või tehnilise vahejuhtumi korral; d) tehniliste ja korralduslike meetmete tõhususe korrapärase testimise ja hindamise kord isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks. RAB lähtub asjakohaste turvameetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruses nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ ning küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuetest. Määruse (EL) 2016/679 artikli 49 lõike 1 punkti d kohaselt võib sama määruse artikli 45 lõike 3 kohase kaitse piisavuse otsuse või artikli 46 kohaste asjakohaste kaitsemeetmete, sealhulgas siduvate kontsernisiseste eeskirjade puudumise korral kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile isikuandmete ühekordne või korduv edastamine olla lubatud, kui edastamine on vajalik avalikust huvist tulenevatel kaalukatel põhjustel. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või institutsioonile võib olla vajalik 14 RahaPTS § 63 toodud alustel. Kuivõrd infovahetus, sealhulgas isikuandmete edastamine, toimub eesmärgiga tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud kuritegusid ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on käsitatav avaliku huvi küsimusena, siis on RAB-i tegevusel isikuandmete edastamisel avalikust huvist tulenev kaalukas põhjus ning seega rakendub viidatud artiklis nimetatud erand. Paragrahvi 1 punkt 16 – Kehtiva seaduse § 591 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse, et Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita Rahapesu Andmebüroo ülesandeid, mis on nimetatud RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 1–6, 8, 9 ja 11. Avaliku teabe seaduse § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis9 selgitanud, et andmekogu eesmärk peab olema seaduses selgelt sätestatud, kuna see on volitusnormi tuum. Volitusnorm peab andma vastuse küsimusele, millisel konkreetsel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks andmekogu peetakse. Normi senine sõnastus võimaldas ebaõigesti järeldada, justkui oleks andmekogu asutatud pelgalt andmete töötlemisel eesmärgil, mistõttu muudetakse sätte sõnastust nii, et oleks tagatud selge arusaam andmekogu eesmärgist ja selle seotusest RAB-i seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. RAB-i ülesanded on sätestatud RahaPTS § 54 lõikes 1 ning andmekogu peetakse eesmärgiga täita selles loetelus sätestatud ülesandeid, jättes välja RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 7 ja 10 nimetatud ülesanded. RahaPTS § 591 lõike 1 uus sõnastus võimaldab kontrollida andmekogu pidamise õiguspärasust ja isikuandmete töötlemise ulatuse vastavust andmekogu pidamise eesmärkidele. Paragrahvi 1 punkt 17 – RahaPTS § 591 täiendatakse lõikega 4, milles tuuakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruse sisu täpsustavad punktid. Andmekogus peab olema välja toodud andmekogu volitatud töötleja või töötlejad, ja nende ülesanded; andmekogu pidamise kord ja andmete täpsem koosseis; andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; andmete säilitamise ja kustutamise täpsem kord, andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused. Paragrahvi 1 punkt 18 – Seadust täiendatakse §-dega 592 ja 593. Paragrahv 592 käsitleb andmete töötlemist Rahapesu Andmebüroo andmekogus. Määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt tagatakse isikuandmete töötlemisel, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Seega täpse ülevaate andmine Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldavatest andmetest on vajalik, et viia seadus kooskõlla viidatud määrusega ning tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus. Teistest riiklikest registritest ei päri RAB kogu andmekoosseisu, vaid ainult seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Peamiselt on tegemist majandustegevuse, finants- ja varaandmetega, mis seostuvad erinevate rahapesu tüpoloogiatega. 9 Andmekogude juhend. Andmekaitse Inspektsioon, 2013, lk 6, https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 15 Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendi kohaselt on andmete liikide väljatoomine üheks põhiõiguste kaitse tagatiseks.10 Lisanduva paragrahvi lõikes 1 loetletakse andmekogus töödeldavate andmete liigid, mille kaudu on võimalik saada aru töödeldavate andmete olemusest. Punktis üks tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad füüsilise isiku üldandmed, sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht. Samuti sugulus- ja hõimlussuhete ja registreeritud elukaaslase andmed ning hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed. Nimetatud andmete abil veendub RAB teadetel ja menetlustes esitatud isikuandmete õigsuses, tuvastab ja hindab analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte omavahelisi seoseid ning kontrollib isikute teovõimet kontaktisiku määramise või tegevusloamenetluse käigus. Isikut tõendava dokumendi andmete abil tuvastab RAB kohustatud isiku või tegevusloa omaniku esindaja isikusamasuse. Hariduse andmed, et kontrollida kohustatud isiku juhatuse liikmete ja kontaktisikute haridustaset, eelkõige, kui selline vajadus tõusetub RahaPTS § 17 lõikes 5, § 70 lõike 2 punktis 10 või § 725 lõikes 1 sätestatu raames, ning hinnata, kas RAB-ile esitatud teadete osapooltel esineb seoseid ühiste õpingute kaudu, mis annab võimaluse analüüsida kuritegelike sidemete tekkimise tõenäosust. Lisaks töödeldakse töötamise andmeid, et kontrollida kohustatud isiku juhatuse liikme, prokuristi ja kontaktisikute RahaPTS § 17 lõikes 5, §-s 70 lõikes 3 ja § 725 lõikes 1 sätestatud vajalikku töökogemust. Töödeldakse ka füüsilise isiku kahtlustuse või süüdistuse ning karistatuse andmeid majandus- ja korruptsioonikuritegude osas, s.h arhiveeritud andmeid. Finantstegevuse hindamiseks töödeldakse pangakontodel ja virtuaalvääringu rahakottides toimunud ülekannete andmeid. Isikut tõendava dokumendi, hariduse ja töötamise andmeid pärib RAB ainult juhtumipõhiselt. Punktis kaks tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad juriidilise isiku andmed, nagu juriidilise isiku nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala, kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kontode andmed, kõrgema juhtkonna liikme isikuandmed ning samuti kahtlustuse või süüdistuse ja karistatuse andmed. Punktis kolm tuuakse välja, et töödeldavate andmete hulka kuuluvad füüsilise ja juriidilise isiku vara ja majandustegevusega seotud andmed. Selliseks on näiteks kinnistute andmed, et tuvastada analüüsitavate teadetega seotud osapooltele kuuluvaid kinnisasju ning nende arvulist muutumist ning suurt väärtust omavate kinnisasjade omandisuhete muutumist, kuid ka analüüsimaks, kas ettevõtete varalised õigused on vastavuses nende äritegevusega. Samuti töödeldakse sõidukite ja väikelaevade andmeid, mille alusel tuvastab RAB analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte varasid ja nendega seonduvaid muudatusi, samuti, et hinnata finantseerimisasutuste äritegevuse vastavust ja kooskõla neile kuuluva varaga. Väärtpaberite andmete abil tuvastab ja analüüsib RAB teadetega seotud tehingute osapoolte vara ja sellega seotud muudatusi ning finantseerimisasutuste äritegevuse vastavust nende varalistele õigustele. Äriregistri juriidilise isiku detailotsingu seotud isiku andmete abil tuvastab ja hindab RAB analüüsitavate teadetega seotud tehingute osapoolte omavahelisi seoseid ning isikute vastavust tegevusloa taotlemiseks vajalikele tingimustele. Lisaks töödeldakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmeid, käibe- ja tollideklaratsiooni andmed. 10 Andmekogude juhend. Andmekaitse Inspektsioon, 2013, lk 12, https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 16 Punktis neli tuuakse välja töödeldavate andmete hulka kuuluvad RahaPTS § 50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavad andmed ja teate menetlemisega seonduvad andmed. Nimetatud andmeid edastavad RAB-ile kohustatud isikud rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtluse korral. Teadete menetlemisel on RAB-il võimalik teha järeldusi potentsiaalse kuriteo tunnuste olemasolu kohta ja vajadusel võtta tarvitusele meetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Teadete menetlemisel töödeldavad andmed on piiratud teates sisalduvate andmetega. Punktis viis ja kuus tuuakse välja töödeldavate andmete hulka kuuluvad RahaPTS § 541 lõikes 3 nimetatud aruannetes Rahapesu Andmebüroole esitatavad andmed ning RahaPTS 7. ja 8. peatükis sätestatud järelevalve tegemise käigus kogutud andmeid, mis võimaldavad RAB-il hinnata riske ja planeerida järelevalvetegevust RAB-i järelevalvatavas majandussektoris tegutsevate ettevõtete üle. Punktis seitse tuuakse välja, et veel kuuluvad töödeldavate andmete hulka rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmisega seotud andmeid, mida RAB töötleb tulenevalt asjaolust, et RAB on pädeva asutusena finantssanktsiooni ja riigihangetega seotud piirangu korral kohustatud vastama päringutele ning andma haldusakte ja tegema toiminguid, mis on ette nähtud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis. Andmekogusse kantavad rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmisega seotud andmed ei sisalda enamaid isikuandmeid kui on nimetatud RahaPTS § 592 esimese lõike teistes punktides. Andmeandjad, andmete täpsem koosseis ja muud korralduslikud küsimused sätestatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses. Sätte lõikes 2 täpsustatakse, et RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärgil toimuvat andmete kogumi töötlust teostatakse pseudonüümitud kujul, sealhulgas automatiseeritult. Kuigi RAB täidab ka praegu kõiki oma ülesandeid, tehakse paljud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna juhtimisotsused vananenud andmete põhjal või tuginedes üksnes ekspertarvamusele, mistõttu toimub pigem tagantjärgi reageerimine. Andmete töötlemine on toimunud suures osas mehhaanilise tükitööna, mis on oluliselt pärssinud töökiirust, kuna andmete mehhaaniline töötlemine on ajakulukas ning vajab suurt inimressurssi. Analüüsi uurimisküsimuste ja -meetodite järgi on igakordselt valitud asjakohased andmeallikad ja - koosseisud ning välistelt allikatelt soovitud kujul andmete saamine ja analüüsiks ettevalmistamine on võtnud aega mitmed kuud. Analüüsi valmimisel võib tuvastatud riskipilt olla aga juba aegunud ja sellele reageerimine ei pruugi olla tulemuslik. Strateegilise analüüsi läbiviimisel toimub andmeandjate andmestiku kogumine pidevalt ja ka automatiseeritult. Riiklikest registritest kogutakse andmeid peamiselt turvalise andmevahetuskeskkonna X-tee kaudu. Sobivuse korral kasutatakse registrite olemasolevaid X- tee teenuseid, kuid vajadusel tellib RAB uute teenuste arendamise. RABIS-e andmekogu volitatud töötleja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse keskkonnas teostatakse enne andmete Rahapesu Andnembüroo andmekogusse salvestamist isikuandmete 17 pseudonüümimine. Andmetöötluse vajadus pseudonüümitud kujul tuleneb asjaolust, et RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 tähenduses toimuva strateegilise analüüsi käigus on vaja töödelda isikuandmeid suures hulgas ehk andmete kogumina. Andmete kogum on määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 6 kohaselt isikuandmete igasugune korrastatud kogum, millest võib andmeid leida teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on funktsionaalsel või geograafilisel põhimõttel tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või hajutatud. Andmete pseudonüümimine on määruse (EL) 2016/679 artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt üks tehnilistest meetmetest, mida andmete vastutav töötleja peab andmete töötlemise ulatust ja laadi arvestades rakendama, välistamaks ohte füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Seega on strateegilise analüüsi tarbeks pseudonüümitud isikuandmete töötlemise puhul tegemist riske maandava meetmega. Paralleelselt pseudonüümimisega kaaluti ka anonüümimise kasutamise võimalikkust. See lahendus oleks võimalik, kuid oluliselt keerulisemana ning ilma isikuandmete töötlemise vähendamiseta. Analüüs toimuks samasuguse andmekoosseisu pealt, kuid tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse juhtumite korral nende taasisikustamine saaks toimuda ainult vastavatest registritest isikuandmete väljavõtete uuesti tellimise ja läbianalüüsimisega. Seega anonüümimise meetod ei olnud antud juhul sobilik, kuna see ei ole mõeldud isikuandmete taasisikustamise jaoks. Anonüümimise meetodi kasutamisel selleks, et leida üles konkreetset kahtlust, rikutaks suuremal määral isikute privaatsust kui isikuandmete pseudonüümimisel. Seetõttu oli antud juhul kõige sobilikum lahend pesudonüümimise meetod Lähtuvalt nii sisemistest vajadustest kui ka rahvusvahelisest soovitusest (FATF soovitus 29) on tõusetunud esile strateegilise analüüsi funktsiooni loomise ja arendamise vajadus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Ilmestavaks näiteks on FATF-i poolt välja toodu, mille kohaselt täheldatakse rahvusvahelise kaubanduse mahtude suurenemise tõttu kauplejate sektori rahapesu ja terrorismi rahastamise haavatavuse riski kasvu. Kaubanduspõhine rahapesu (TBML – trade based money laundering) on kriminaaltulu varjamise protsess, kus kasutatakse vara liigutamiseks kaubandustehinguid, et üritada legaliseerida kuritegelikku päritolu vara. Praktikas on võimalik antud eesmärki saavutada imporditud või eksporditud kauba hinna, koguse ja kvaliteedi moonutamisega. Kaubanduspõhise rahapesu mahtu on Euroopa Liidus perioodil 2005–2015 hinnatud vahemikku 0,9 kuni 1,8 triljonit dollarit aastas. Eesti puhul oli tulemuseks 7,5%–16,7% väliskaubanduse kogumahust.11 Statistikaameti andmetel oli 2022. a rahvusvahelise kaubavoo (eksport ja import) maht kokku ca 46 miljardit eurot. RAB väljastas 2023. aastal tüpoloogiateate, kus kirjeldas ära Eestiga seotud kaubanduspõhist rahapesu kahtlust käsitlevates juhtumites ohuindikaatorid.12 Kirjeldatud olukorras võimaldaks andmete kogum analüüsida, kas kaubamaht ja -vood ning rahasummad ja -vood on omavahelises loogilises seoses. Sellise analüüsi tulemusel võib näiteks ilmneda, et mõne jurisdiktsiooniga on rahavoogudega seotud andmete põhjal järeldatav ulatuslik kaubavahetus, kuid reaalset kaupa ei 11 Estimates of Trade Based Money Laundering within the European Union. Mariana Saenz, Joshua J. Lewer, 2022, https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00036846.2022.2141444?journalCode=raec20 12 Tüpoloogiateade 4TT202305. Kaubanduspõhine rahapesu. Rahapesu Andmebüroo, 2023, https://fiu.ee/sites/default/files/documents/2023-09/T%C3%BCpoloogiateade%204TT202305.pdf 18 liigu, mis puhul tuleks juhtumit edasi süvitsi analüüsida. Tuvastades konkreetseid juhtumi- või juhtumite kogumi põhiseid anomaaliaid, mis viitavad rahapesu ja terrorismi rahastamise või seotud kuritegevuse kahtlusele, pseudonüümitud andmed depseudonüümitakse ja suunatakse juhtumipõhisesse analüüsi. Kui üksikanalüüsis saab kinnitust rahapesu kahtlus, siis edastatakse vajalik teave uurimisasutusele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt omavad mõju nii kohustatud isikute poolt esitatud teadete menetlemine kui vastavate majandussektorite analüüs, sealhulgas strateegiline analüüs. Andmete kogumile tuginevate rahapesualaste järelduste tegemine on abiks erinevatel tasemetel juhtimisotsuste langetamisel. Juhtimisotsused on näiteks seadusandlike lünkade parandamise vajaduse, ametite vahelise koostöö muutmise ja RAB-i sisese ressursipaigutuse üle otsustamine, kuid mõnes majandussektoris ka rahapesu või terrorismi rahastamise riski kasvamisel sellele reageerimine. Läbi eelnimetatud tegevuste on eesmärk tõsta rahapesuvastase võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata halduskoormuse kasvu. Lisanduva § 592 lõike 3 kohaselt on pseudonüümitud andmete depseudonüümimine, millega isikut mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, lubatud üksnes juhul, kui esineb rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo või finantssanktsiooni rikkumise kahtlus. Määruse (EL) 2016/679 põhjenduspunkti 97 kohaselt, kui andmete töötlemist teostab avaliku sektori asutus peaks vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat abistama andmekaitsealaseid õigusakte ja tavasid eksperdi tasandil tundev isik, kes kontrollib käesoleva määruse täitmist asutuse või töötleja poolt. Viidatud määruses väljatoodu kohaselt ning põhiõiguse riive maandamise meetmena kooskõlastab RAB-i juhi volitatud ametnik pseudonüümitud andmete depseudonüümimise RAB andmekaitsespetsialistiga, kes kontrollib toimingu vastavust tingimustele. Strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas automatiseeritult, riivab õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning õigust vabale eneseteostusele (PS § 19). Töödeldavate andmete ring on lai ning sealjuures puudub isikutel õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta Rahapesu Andmebüroo andmekogus andmeid töödeldakse. Andmete töötlemine kogumina ja automatiseeritult kiirendab ja muudab efektiivsemaks kuritegude ja kuritegelike mustrite avastamise ning neile adekvaatse reageerimise. Strateegilise analüüsi käigus töödeldakse isikuandmeid pseudonüümituna, mis on sobiv viis eesmärgi saavutamiseks ja pehmendab riivet isiku põhiõigustele, kuivõrd depseudonüümimise vajadus esineb vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise või seotud kuritegevuse kahtluse korral. Strateegilise analüüsi tarbeks võib andmeid töödelda ning on ka seni töödeldud käsitsi, kuid sel meetodil on välistatud reaalajas riskipildi tekkimine, mis aitab RAB-il keskenduda riskide vaates olulisimale ehk potentsiaalsete rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite avastamisele ning andmete kogumi pinnalt trendide ja mustrite ilmestumisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele. Seega kokkuvõtvalt on kirjeldatud meetodid sobivaks ja asendamatuks abinõuks nimetatud eesmärkide saavutamiseks. 19 Andmete töötlemine eelnimetatud viisil on vajalik, kuivõrd selle peamine eesmärk on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid. Õigeaegset ja asjakohast reageerimist ei ole võimalik tagada, kui puudub teadmine reaalajas toimuvast või puuduvad andmed, mille põhjal hinnata esinevaid anomaaliaid. Hinnang trendi või mustri olemasolule on adekvaatsem, kui see on antud suure hulga algandmete pinnalt, mistõttu on andmete kogumi töötlemine vajalik ja asendamatu abinõu. Strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas automatiseeritult, on proportsionaalne riivega igaühe õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26) ning vabale eneseteostusele (PS § 19). Selle kaudu ennetatakse ja tõkestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid, tagatakse riigi julgeolek ja avalik kord ning turvaline majandus- ja finantskeskkond. Lisatava § 592 lõikes 4 tuuakse, et RAB-il on käesoleva § 54 lõike 1 punktides 1–6, 8, 9 ja 11 ülesannete täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüsi, mille eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määratleda isiku võimalik seotus või seotuste tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegudega (edaspidi riskiprofiili määratlemine). RAB ei tee pelgalt andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas riskiprofiili määratlemise põhjal andmesubjekti puudutavat otsust, mis toob andmesubjektile kaasa kahjulikke õiguslikke tagajärgi või muud negatiivset mõju. Riskiprofiili määratlemist kasutatakse RAB-i kolme tööprotsessi juures. Esmalt määratletakse riskiprofiili teadete vastuvõtmisel nende kiireloomulisuse ja kaalukuse hindamisel, et prioriseerida tööde järjekorda. Teiseks määratletakse riskiprofiili juhtumipõhise analüüsi käigus teates märgitud isikute kohta kõige olulisema majandusinfo ja riskide esiletoomiseks. Kolmandaks aitab riskiprofiili määratlemine ja ettevõtete sektoriaalsete profiilide kasutamine valida asjakohasemaid kontrollmeetmeid RAB-i poolt RahaPTS-i täitmise üle järelevalve teostamisel. Paragrahvi 592 lõige 5 sätestab, et RAB-il on isikuandmete töötlemisel õigus kasutada automatiseeritud analüüsimeetodeid, sealhulgas teksti- ja andmekaeve meetodit, et saada muu hulgas teavet riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviiside kohta, ning defineerib teksti- ja andmekaeve meetodi olemuse, sätestades, et tegemist on automatiseeritud analüüsimeetodiga, millega analüüsitakse digitaalkujul teksti ja andmeid. Teksti- ja andmekaeve meetodi rakendamise abil suunab RAB oma põhifookuse kohustatud isikute leitud rahapesukahtluste tagantjärgi menetlemiselt võimalikult asjakohaste andmete pealt proaktiivsele ja õigeaegsele tegutsemisele. Tekstikaeve meetodil saab RAB kohustatud isikute poolt esitatava teate kirjeldava osa, teatele lisatud dokumentide ning avalike allikate põhjal tuvastada andmesubjekte ja nende iseloomulikke tunnuseid. Samuti leida tõenäolisi kattuvusi erineval kujul kirjutatud fraasidele nagu nimed, aadressid või õiguserikkumise mustrid. Erinevate andmepunktide kasutamine võimaldab valideerida andmete tõele vastavust ning vähendada valepositiivsetest tekkivaid ebaõigeid seoseid ning seeläbi on edasisel andmeanalüüsil tagatud optimaalsem ressursikasutus. 20 Täiendavalt on RAB-il teksti- ja andmekaeve meetodi abil võimalik otsida kuritegelikke mustreid füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduse ja varade andmete kogumist ning prognoosida kohustatud isikute üle järelevalve teostamise käigus potentsiaalselt suureneva riskiga sektorite ja nendes tegutsevate ettevõtete riskantsete tegevuste kasvu. Järelevalve teostamise käigus kontrollib RAB nii kohustatud isikute töökorraldus ja sisemiste juhendite nõuetele vastavust, kui ka seda, et toimuks kõigist asjakohastest ehk rahapesukahtlusega juhtumitest teavitamine. Seeläbi saab RAB muu hulgas juhtida kohustatud isiku tähelepanu tema töö sisulistele puudustele. Lisatava § 592 lõikes 5 reguleeritakse RAB-i poolt toimikute pidamine ning sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo ülesannetest tulenevates menetlustes ja toimingutes esitatud, koostatud ja kogutud dokumentide ja tõendite kohta peetakse toimikut. Toimik avatakse iga menetluse või toimingu kohta eraldi. Kuivõrd RAB kogub andmekogu osaks olevatesse toimikutesse menetluste ja toimingute alusdokumente ning andmete säilitustähtajad on seotud menetluste kohta avatud toimikute sulgemise aegadega, siis on tervikluse eesmärgil toodud seaduses ära toimikute pidamine kui osa andmete töötlemisest. Järelevalvemenetluste puhul omab toimikute pidamise regulatsioon ka teist olulist funktsiooni. Selgelt reguleeritud kohustus pidada toimikut aitab tagada menetlusosalise õigust tutvuda informatsiooniga, mida haldusorgan on tema kohta kogunud (HMS § 37). Samuti on selliselt tagatud ärakuulamisõigus, mida on võimalik teostada eelkõige juhul, kui isikul on olemas teave, mille alusel haldusorgan on oma otsuse teinud. Täiendavalt on menetlusosalisel toimiku põhjal võimalik veenduda selles, et RAB on otsustusprotsessis täitnud uurimiskohustust nõuetekohaselt (HMS § 6) ning käsitlenud nii menetlusosalise kahjuks kui ka kasuks rääkivaid asjaolusid. Ühtne toimikute süsteem toetab asjakohase ülevaate omamist ja tagab tõhusa sisekontrolli süsteemi toimimise. Samuti lihtsustab see võimaliku kohtumenetluse korral kohtupidamiseks vajalike dokumentide leidmist. Toimiku pidamist reguleerib täpsemalt Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärus. Seadust täiendatakse §-ga 593, mis reguleerib andmete säilitamist Rahapesu Andmebüroo andmekogus. Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist. Tähtaeg hakkab kulgema alates isiku kohta käiva vastava toimiku sulgemisest. Andmete säilitamine 15 aasta jooksul on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi tulemusliku toimimise tagamiseks. Rahapesu aegumise tähtaeg karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 81 lõike 1 punkti 1 kohaselt on 10 aastat. Täiendavalt on KarS § 81 lõigetes 6–8 sätestatud kuriteo, sealhulgas süüteo erinevad aegumise katkemise alused, mille rakendumine on võimalik ka rahapesu korral. KarS § 81 lõike 6 kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti viidatud paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest ning isikut ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS 21 § 81 lõikes 1 toodud tähtajast viie aasta võrra pikem aeg. KarS § 81 lõike 8 kohaselt ei uuene aegumine KarS § 81 lõike 7 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui kuriteo lõpuleviimisest on möödunud viisteist aastat. See tähendab, et nimetatud perioodi vältel peab RAB-il olema võimalik edastada uurimisasutustele vajalikku informatsiooni, kui uurimisasutus peaks seda oma menetlustoiminguteks vajama. Lisaks eelnevale on rahapesu või terrorismi rahastamine paljudel juhtudel kestev tegevus. Praktikas on sagedad olukorrad, kui isikute kohta, kelle osas RAB-il juba on teated ja/või info, saadakse uus rahapesu või terrorismi rahastamise info kümne aasta möödudes. Näiteks kui 8. ja 11. aastal pärast eelmist rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega teadet edastatakse RAB-ile info uue kahtluse osas võib varasem info olla väga väärtuslikuks teabeallikaks, et hilisemat kahtlast tegevust ja võimalikku mustrit hinnata. Seega ei ole piisav üksnes 10-aastane kuriteo aegumisega seotud tähtaeg. Samuti võivad kõik eeltoodud episoodid omada omavahelist olulist seost võimaliku kriminaalmenetluse läbiviimisel. Arvestades eeltoodut kogumina on põhjendatud andmete säilitamine 15 aastat pärast toimiku sulgemist. Rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmeid säilitatakse vastavalt andmete päritoluallikas toodud piirangutele, kuid mitte kauem kui 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist. RahaPTS § 63 uue lõike 8 kohaselt tagab RAB teabetaotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise rahapesu andmebüroo seatud piirangutele, sealhulgas juurdepääsupiirangule. Seega tuleb tagada ka andmete säilitamine vastavalt seatud piirangutele. Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse andmekogus kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisest. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 lg 21 kohustab andmete registrisse kandjaid säilitama isikuandmeid sisaldavaid andmete registrisse kandmise aluseks olevaid dokumente kuni kümme aastat alates loa kehtivuse lõppemisest. Viidatud regulatsiooni tuleb arvesse võtta ka RAB-i poolt loakohustuslike isikute suhtes teostatavate tegevuste osas, mistõttu ühtlustatakse õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil andmete ja dokumentide Rahapesu Andmebüroo andmekogus säilitamise aega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatuga. Strateegilise analüüsi ülesande täitmiseks kogutud andmeid säilitatakse kuni viis aastat alates andmete andmekogusse vastuvõtmisest. Toimikute säilitustähtajast lühem tähtaeg peab silmas andmete kasutamise eesmärki ning arvestab selle täidetavusega andmete säilitamise tähtaja vältel. Statistilise analüüsi ja masinõppe meetodid vajavad muutlikus majanduskeskkonnas võrdluseks võimalikult pika ajaperioodi andmeid. Siiski näitab RAB-i kogemus, et valdava osa strateegilise analüüsi eesmärkide täitmiseks piisab 5 aasta andmetest. Andmetöötluse logisid säilitatakse viis aastat vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatule. Logide kasutamine on üheks olulisemaks meetodiks andmekogus andmete väärkasutamise tuvastamiseks ja tõendamiseks. Paragrahvi 1 punkt 19 – Kehtiva RahaPTS § 60 lõike 1 kohaselt on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele piiratud ja selle töötlemise õigus ainult Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal ning Rahapesu Andmebüroo juht võib käesoleva seaduse 22 alusel kehtestada teabele juurdepääsu piirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Samuti on kehtivas seaduses ette nähtud, et Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele, on kohustatud hoidma saladuses neile teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet tähtajatult. RahaPTS § 60 lõiget 1 muudetakse selgemaks ja tuuakse välja, et Rahapesu Andmebüroo andmekogus Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teave rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teave Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta on asutusesiseseks kasutamiseks, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine ning teabe kaitstus järelevalve teostamisel. Rahapesu Andmebüroo on kohustatud tagama oma andmekogus sisalduva käesolevas lõikes nimetatud teabe konfidentsiaalsuse tähtajatult. Egmont Groupi dokument „Põhimõtted informatsiooni vahetamiseks“, mis on siduv kõikidele rahapesu andmebüroodele, aga ka FATF-i standardid, kohustavad hoidma andmeid saladuses. Andmete salajasena hoidmist peetakse rahapesu andmebüroode üheks kõige olulisemaks nõudeks. Rahvusvahelised standardiseadjad on pidanud finantsluureteabe saladuses hoidmise kohustust niivõrd oluliseks, et rahapesu andmebüroode süsteemidele ja inimestele on kehtestatud erireeglid. FATF-i soovituse 29 tõlgendava märkuse (lõige 7) ja FATF-i hindamise metoodika kriteeriumi 29.6 alusel peavad rahapesu andmebürool olema paigas protsessid, millega tagatakse informatsiooni turve ja piiratud juurdepääs teabele, samuti peavad olema töötajatel vastavad (riigi)saladuse load ning isegi rahapesu andmebüroo ruumidele ja süsteemidele peab olema piiratud ligipääs. Kõik selleks, et turvata informatsiooni, mida saadakse kohustatud isikutelt, aga ka teistelt rahapesu andmebüroodelt. Lisaks kohustatud isikutelt laekuvatele teadetele, vahetavad rahapesu andmebürood finantsluureteavet, et uurida rahapesu ja sellega seotud kuritegusid ning terrorismi rahastamist. Kehtivas regulatiivses raamistikus on läbivalt väljendatud eeldust, et välisriigi rahapesu andmebüroolt saadud informatsiooni kasutab rahapesu andmebüroo vaid enda analüüsivajaduse täitmiseks ning välisriigi rahapesu andmebüroo loa alusel võib seda edastada uurimisasutustele, kuid kitsalt vaid finantsluureteabena ehk seda ei tohi kasutada tõendina üheski menetluses. Informatsiooni konfidentsiaalseks vahetamiseks kasutavad rahapesu andmebürood seejuures Egmont Secure Web’i, aga ka FIU.net’i, ehk vastavaid IT-süsteeme. Piiratud peab olema ka ligipääs andmete konfidentsiaalsel viisil saatmise süsteemidele ehk näiteks ei saa sellele süsteemile ligi kõik RAB-i töötajad ning turvaliselt peavad olema kaitstud ka seadmed ja paroolid jms (dokumendi Põhimõtted informatsiooni vahetamiseks punkt 36). Saladuses hoidmine tähendab, et informatsiooni (finantsluureteavet) ei anta väljapoole uurimisasutusi või prokuratuuri. Seejuures ei ole vahetatav finantsluureteave ainult informatsioon, mida vahetatakse, st mida saab näiteks Eesti RAB. Finantsluureteave on ka informatsioon selle kohta, kas mõni rahapesu andmebüroo omab mõne isiku kohta informatsiooni, sealhulgas informatsioon, millises etapis on asjakohaste asutuste menetlus. Kaitstav informatsioon on ka see, kas ja millal on informatsiooni üldse vahetatud. 23 RahaPTS-i § 1 lõike 1 kohaselt on kõnealuse seaduse eesmärgiks ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 53 lõike 1 kohaselt on RAB Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi kõnealuses seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses autonoomselt. RAB täidab kõnealusest seadusest tulenevaid ülesandeid sõltumatult ja võtab käesolevas seaduses sätestatud tegevust puudutavaid otsuseid vastu iseseisvalt. RAB-il ei ole võimalik vastavat ülesannet täita ilma selleta, et RABIS-e andmekogus olev informatsioon oleks asutusesiseseks kasutamiseks. Esiteks seavad rahvusvahelised standardid ja õigusaktid (FATF-i soovitused ja EL-i AMLD õigusraamistik) ranged nõuded teabe konfidentsiaalsuse tagamisele ja teavitaja kaitsele. Suutmatus konfidentsiaalsusnõuetest kinni pidada võib halvimal juhul endaga kaasa tuua Eesti RAB-i ligipääsu kaotamise rahvusvahelisele infovahetusele ehk Egmont Secure Web’ile, aga ka FIU.net’ile. Andmekogus sisalduva info avaldamine avalikkusele aitaks kaasa ka sellele, et isikutel on võimalus kahtlaseid tehinguid paremini varjata, muu hulgas kasutades tehingute tegemiseks muid alternatiivseid võimalusi. 1. detsembril 2020. aastal jõustunud ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooni (ehk nn Tromsø konventsioon), mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal, kohaselt peab eriseaduses sätestatav juurdepääsupiirang jääma konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Tromsø konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu alustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. RAB-i andmekogus ehk RABIS-es olevate andmete asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise eesmärkideks Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) kontekstis on tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine (artikli 3 lõike 1 punkt c), tagada uurimine, kontroll ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt (artikli 3 lõike 1 punkt e) ja kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid (artikli 3 lõige 1 punkt f). Samuti kannab see eesmärki tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid (artikli 3 lõige 1 punkt a). RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 kohaselt on RAB-i ülesandeks rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) c kohaselt on üheks piiramise aluseks tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine. RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 4 kohaselt on RAB-i ülesandeks järelevalve tegemine kohustatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte punkt 11 seab RAB-i ülesandeks tegevuslubade taotluste lahendamise, majandustegevuse peatamise või keelamise või tegevusloa peatamise või kehtetuks tunnistamise majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, arvestades RahaPTS erisusi. Tromsø konventsiooni artikli 3 (1) e kohaselt on piiramise aluseks tagada uurimine, kontroll ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt. Järelevalve teostamisel sealhulgas tegevuslubade taotluste menetlemisel saab RAB-ile teatavaks ettevõtete kohta hulganisti tundlikku finantsteavet ning teavet rahapesu tõkestamise süsteemi ülesehituse kohta. Viidatud teabe 24 avaldamine pärsib samuti kuritegude tõkestamist, kuna omades ülevaadet RAB järelevalvatavate sisemiste süsteemide ning kontrollmehhanismide kohta, on hõlpsasti võimalus oma tegevus ümber planeerida sellisena, et RAB-i huviorbiidist välja jääda. Ettevõtte kohta finantsteabe avaldamine võib aga mõjutada tema konkurentsivõimet võrreldes teiste sama teenust pakkuvate ettevõtetega. Tromsø konventsiooni artikkel 3 (1) f sätestab piirangu alusena kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid. Seletuskirjas varasemalt viidatud õigusraamistik seab teavitaja kaitsele ranged nõudmised – sh selle, et teadete esitajad oleksid õiguslikult kaitstud ähvarduste, vastumeetmete või vaenuliku tegevuse eest. Pelgalt nimede jms identifitseerivate tunnuste varjamine ei muuda võimatuks teate esitajat tuvastada, kuna juba pelgalt see, millise tehingu osas teavitus edastati, võimaldab teha järeldusi, millise kohustatud isiku töötaja poolt see tehti. Seega võivad töötajad sattuda survestamise, väljapressimise jms ohvriks. Tromsø konventsiooni artikkel 3 (1) a sätestab piirangu alusena tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning kaitsta rahvusvahelisi suhteid. RSanS § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. RAB on RSanS § 11 lõike 3 punkti 3 kohaselt pädevaks asutuseks finantssanktsiooni ja riigihangetega seotud piirangute korral. Selleks, et tagada rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine, on samuti tarvis tagada RAB poolt töödeldava teabe konfidentsiaalsus. Teabe avaldamise ulatuse osas on RAB kohustatud järgima RSanS § 34 lõikes 5 sätestatut, mille kohaselt võib RAB teavitada kohalikku või välisriigi pädevat asutust, õiguskaitse-, julgeoleku- või järelevalveasutust, rahvusvahelist organisatsiooni või institutsiooni käesoleva seaduse nõuete või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisest või edastada neile RAB-is registreeritud andmeid, analüüse ja hinnanguid, kui see on vajalik seaduse eesmärkide täitmiseks, rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks või kohaldamiseks või sellega seotud rikkumiste takistamiseks või teise riigi sanktsiooni rakendamiseks või kohaldamiseks. RAB-is registreeritud andmeid, sealhulgas isikuandmeid, ja analüüse ja hinnanguid edastatakse üksnes ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud nõudeid. Ülaltoodud juhtudel ei kaalu avalikkuse huvi teabe suhtes üles kirjeldatud kaalukaid eesmärke tagada kuritegude ennetamine, uurimine ja nende eest vastutusele võtmine, samuti tagada uurimine, kontroll ja järelevalve avaliku võimu kandjate poolt ning kaitsta eraelu puutumatust ja teisi õigustatud erahuvisid ning riigi julgeolekut ja rahvusvahelisi suhteid. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning rahvusvahelise sanktsiooni eesmärgi saavutamine on kuritegevusevastases võitluses keskse ja määrava tähtsusega aga ka julgeoleku kaalutlustel olulist avalikku huvi teeniv eesmärk. AvTS § 35 toob üldalused teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamisel. RahaPTS § 60 lõige 1 on erinormiks AvTS § 35 lõige 1 punkti 19 tähenduses, kuna lisaks AvTS § 35 viidatud teabele töötleb RAB oma seaduses sätestatud ülesannete täitmise käigus ka muud eri liiki teavet, millele on ka rahvusvaheliste standardite kohaselt kehtestatud konfidentsiaalsusnõuded, mida RAB on kohustatud järgima. 25 AvTS § 35 lõikes 1 nimetatud alused ei kata ära RABIS-e andmekogusse kuuluvate andmete asutuseiseseks kasutamiseks tunnistamise eesmärke. AvTS § 35 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe. Nagu eelnevalt juba selgitatud, siis RAB-i poolt kogutav ja hallatav teave ei ole seotud ainult kriminaal- või väärteomenetlusega, ehkki viidatud info võib teatud juhtudel hiljem anda alust kriminaal- või väärteomenetluse alustamiseks. AvTS § 35 lõike 1 punktis 3 on piirangu alusena märgitud teave, mille avalikuks tulemine kahjustaks riigi välissuhtlemist. FIU-de vahel vahetatav teave erineb teabe tundlikkuse poolest tavapärasest välissuhtlemise alasest teabest, mille osas kehtestatud nõudeid on selgitatud täpsemalt seletuskirjas eelpool. Vahetatava teabe osas kohaldub rahvusvaheliste standardite ja direktiivide kohaselt eriregulatsioon. Tegemist on rahvusvaheliste standardite kohaselt konfidentsiaalse teabega, millel ei pruugi olla eraldiseisvat juurdepääsupiirangu märget, vaid mille vahetamisel lähtutakse rahvusvahelistes standardites kirjeldatud konfidentsiaalsuskohustuses. AvTS § 35 lõike 1 punkti 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutuseiseseks kasutamiseks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Teavitaja kaitse eesmärk läheb aga oluliselt kaugemale andmesubjekti eraelu puutumatuse kahjustamisest, kuna on mõeldud lisaks üksikisikule kaitsma ka kohustatud isikute rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks loodud süsteeme ja mehhanisme, mille üheks osaks on töötaja, kes vastava teate RAB-ile esitab. Euroopa Kohtu tõlgenduste kohaselt sõltub teabe salastatuse tähtaeg eelkõige teabe sisust ning teabe saladuses hoidmise tähtaeg võib olla sõltuvuses ka järelevalve kaalutlusotsusest. Näiteks on Euroopa Kohus oma lahendis C-15/16 p 57 asunud seisukohale, et pädevate asutuste valduses olevat teavet, mis võis olla ärisaladus, kuid on vähemalt viis aastat vana, peetakse põhimõtteliselt aja möödumise tõttu vananenuks ja seepärast enam mitte salajaseks, välja arvatud juhul, kui sellele tuginev isik tõendab erandkorras, et vaatamata teabe vanusele on see endiselt oluline tema või mõne kolmanda isiku ärialase seisundi jaoks. Need kaalutlused ei kehti nende asutuste valduses oleva teabe kohta, mille konfidentsiaalsust võib põhjendada muude põhjustega kui nende tähtsus asjaomaste äriühingute ärialase seisundi jaoks. Eeltoodu alusel on näiteks järelevalve käigus kogutud andmete salastatuse küsimus sõltuv andmete koosseisust ning nende tähtsusest. Eeltoodud põhjendustele tuginedes seab RahaPTS § 60 lõikesse 1 üldreegli, mille kohaselt on Rahapesu Andmebüroo andmekogus Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teave rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teave Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta asutusesiseseks kasutamiseks, et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, rahvusvahelise sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eesmärgi saavutamine ning teabe kaitstus järelevalve teostamisel. Sealjuures on Rahapesu Andmebüroo kohustatud tagama oma andmekogus sisalduva käesolevas lõikes nimetatud teabe konfidentsiaalsuse tähtajatult. Kuivõrd Rahapesu Andmebüroo andmekogusse ei ole võimalik teha väliseid X-tee ega muid automatiseeritud 26 päringuid, märgitakse ka ära, et Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduv käesolevas lõikes nimetatud teave on konfidentsiaalne. RahaPTS § 60 järgnevad lõiked piiritlevad jätkuvalt, millal kellele ning millises ulatuses RAB- i andmekogust teavet väljastatakse. Rahvusvahelist infovahetust puudutavad sätted on toodud RahaPTS §-s 63. Paragrahvi 1 punkt 20 – Paragrahvi 60 lisanduvas lõikes 11 tuuakse, et Rahapesu Andmebüroo ametnikud, töötajad ja muud isikud on kohustatud hoidma neile Rahapesu Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult. Eelnõu kohaste täpsustustega ei ole kavandatud seadusandja eesmärgi ja mõtte muutmine, vaid täpsemate ja selgemate asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabe aluste toomine ning seega ka konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise kohustuse eraldi lõikesse viimine. Analoogne säte on olnud RahaPTS-is kehtiv juba alates esimesest rahapesu tõkestamise seadusest13. 2007. a rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse seletuskiri14 toob § 44 lõige 2 osas RAB ametniku tähtajatu kohustuse hoida saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid. Sätte sõnastus konfidentsiaalse teabe käsitluse osas tugineb eelnõu paragrahvi 1 punkti 18 selgitustele. Direktiiv 2015/849 (nt art 38 ja art 42) seab rahapesu andmebüroode andmete konfidentsiaalsusele ranged nõuded. Ülevõetav direktiiv 2024/1640 tugevdab rahapesu andmebüroode teabe konfidentsiaalsuse ja teavitaja kaitse nõudeid veelgi. Direktiiv 2024/1640 artikli 19 (7) kohaselt tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebüroodes on kehtestatud teabe turvalisuse ja konfidentsiaalsuse reeglid. Direktiiv 2024/1640 artikli 36 (1) kohaselt tagavad liikmesriigid, et üksikisikud, sh kohustatud isiku töötajad ja esindajad, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest kas asutusesiseselt või rahapesu andmebüroole, on õiguslikult kaitstud ähvarduste, vastumeetmete või vaenuliku tegevuse eest ning eelkõige ebasoodsa või diskrimineeriva tööalase kohtlemise eest. Sama artikli lõike 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebürood ei avalda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate allikat. Direktiiv 2024/1640 artikli 67 (1) kohaselt nõuavad liikmesriigid, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud järelevalve tegijate ja artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutuste heaks, ning nende järelevalve tegijate või asutuste nimel tegutsevad audiitorid ja eksperdid, oleksid kohustatud hoidma ametisaladust. Seega kokkuvõtlikult esineb ilmne vajadus selge ja konkreetse regulatsiooni osas. Vaadeldav kohustus on sarnane pangasaladuse hoidmise kohustuse regulatsiooniga (krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88) ja kontrolliandmete salastatuse regulatsiooniga (finantsinspektsiooni seaduses (FIS) §-s 54), mistõttu on sätestatud tähtajatu piirang vajalik ja 13 Rahapesu tõkestamise seadus.–RT I 1998, 110, 1811, Arvutivõrgus kättesaadav - https://www.riigiteataja.ee/akt/76607. 14 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus 137 SE. Arvutivõrgus kättesaadav – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/046802d9-335d-415b-c4a1-650aa487eb33/rahapesu-ja- terrorismi-rahastamise-tokestamise-seadus/. 27 põhjendatud ka käesoleval juhul ning sarnane seadusandja eesmägi ja tahtega kooskõlas olev regulatsioon on vajalik ja kavas säilitada ka eelnõu kohaste muudatustega. Tähtajatule konfidentsiaalsuse tagamise nõudele viitab muu hulgas Egmont Group Harta, mis rõhutab, et rahapesu andmebüroode ülesannet kaitsta tundlikku laadi finantsteabe konfidentsiaalsust (lk 6). Eelnevast tuleneb nõue tagada RAB-ile teate esitamise fakti konfidentsiaalsus tähtajatult, kohustus tagada igasugu päringute täielik konfidentsiaalsus ning samuti kohustus kasutada välisriikidega vahetatavat teavet üksnes rahapesu andmebüroode ülesannete täitmiseks. Eelviidatud kohustused on seatud RAB-ile tähtajatuna, mistõttu peab kehtima ka konfidentsiaalsuskohustus tähtajatuna. Paragrahvi 1 punkt 21 – Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 2 lõike 1 järgi on julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega, samuti koguda ja töödelda julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet. Julgeolekuasutuste teabe kogumise ja töötlemise ülesanded on sätestatud JAS-i §-s 6 ja § 7 lõikes 1. Välisluureameti üks ülesandeid on riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine. Julgeolekuasutuste teabe kogumise ja töötlemise ülesandeid on Vabariigi Valitsus riigi vajadustest lähtuvalt täpsustanud JAS-i § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas. Riigi julgeolekut puudutavad välismaised tegurid ja tegevus seonduvad kõige muu hulgas ka rahapesu ja terrorismiga, mille tõkestamises osalemine on üks paljudest Välisluureameti rakendatavatest mittesõjalistest ennetavatest meetmetest. Piiriüleselt kogutud teavet kasutatakse nii rahapesu kui ka terrorismi tuvastamisel, ärahoidmisel ja uurimisel. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS) § 14 lg 1 kohaselt kuulub Välisluureamet välisinvesteeringu komisjoni koosseisu. Komisjoni ülesandeks on hinnata välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmine või jätta see kooskõlastamata (VUHS § 15 lg 1 p1). Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks on VUHS-iga loodud meede, mis annab süsteemse vaate teatud majandussektorites tehtavatele välisinvesteeringutele, meetme abil on loodud õiguslik alus koguda teavet ja analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale ning välispoliitikale laiemalt. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab komisjon kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja julgeolekule ning tuvastama võimalikud riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu loamenetluses esitatule kasutada esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud teavet. Sageli on oluline võrrelda piiriüleselt kogutud teavet koos muu olemasoleva teabega, et hinnata võimalikke julgeolekuriske. Seetõttu on vajalik, et Välisluureametil on ligipääs ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks puudutavale teabele, et arvamuse kujundamiseks analüüsida ja sünteesida seda teavet juba olemasoleva teabega. Eelnevale lisaks on Välisluureamet julgeolekukontrolli asutus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 48 lõike 3 alusel. RSVS-i § 49 lõike 1 järgi lähtub Välisluureamet isikutele riigisaladusele juurdepääsu loa andmiseks läbiviidava julgeolekukontrolli tegemisel, sealhulgas isikuandmete töötlemisel samuti JAS-ist. Seega võib Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB-i) töödeldaval teabel olla nii julgeolekuteabe kogumise menetluses, rahapesu ja 28 terrorismi tuvastamise menetluses, kui ka julgeolekukontrolli menetluses määrav tähtsus ning ka Välisluureamet vajab teavet selleks, et osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamises (s.t JAS i § 4 tähenduses nende ärahoidmises mis tahes seaduslikul viisil enne nende toimepanemist) ja tuvastamises (s.t nende asjaolude väljaselgitamises osalemises). Vastastikune sujuv teabevahetus võimaldab julgeolekuasutustel oma ülesandeid paremini täita. Julgeolekuasutuste ja mis tahes muude asutuste ja isikute koostööd ja teabevahetust toetavad normid on JAS-is olemas ning sisulist muutmist ei vaja. JAS-i § 211 lõike 1 järgi võib julgeolekuasutus oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, anonüümitud andmeid ning üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. Sama paragrahvi lõike 5 järgi võib julgeolekuasutus kogutud teavet töödelda JAS-is või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. JAS-i § 22 lõikest 1 tulenevalt on julgeolekuasutusel õigus saada oma ülesannete täitmisel abi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja ametnikelt. JAS- i § 31 lõike 1 alusel on julgeolekuasutusel õigus saada isikuandmeid ja muud teavet muu hulgas riigiasutustelt. Teabe kogumisel ja edasisel töötlemisel kohalduvad JAS-i §-s 3 sätestatud põhimõtted, sh JAS- i § 3 lõike 1 punktis 4 esitatud kohustus koguda ja töödelda teavet viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Praktikas lisanduvad sellele veel RSVS-is ja selle alusel antud määrustes esitatud riigisaladuse kaitse nõuetest tulenevad lisakohustused. Ülalkirjeldatust tulenevalt on julgeolekuasutustel õigus saada RAB-ilt andmeid, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Hoolimata ülal kirjeldatud põhimõtetest ja normidest on praktikas ilmnenud teabe jagamise ulatust puudutav ebaselgus, sest RahaPTS-is ei sisaldu JAS-i üldnormile vastavat samasisulist normi. Samas on RahaPTS-i §-s 60 käsitletud RAB-i andmete muudele asutustele ja isikutele edastamist. Võttes arvesse eeltoodud põhjendusi täiendatakse RahaPTS-i § 60 lõikega 54, mille kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus RahaPTS § 60 lõikes 4 nimetatud teavet edastada julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja julgeolekukontrolli tegemiseks. Ülesehituslikult järgib säte kehtivaid RahaPTS § 60 lõikeid 5– 53, tehes viite sama paragrahvi lõikele 4, milles on toodud edastatava teabena Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmed, analüüsid ja hinnangud ning nende edastamine ulatuses, mis ei riku seaduse, välislepingu või rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piiranguid. Teabe kasutamise täpsed eesmärgid ehk julgeolekuasutuste poolt täidetavad ülesanded, mille täitmiseks julgeolekuasutused RAB-ilt andmeid vajavad, sätestatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimääruses. Paragrahvi 1 punkt 22 – RahaPTS § 60 lõiget 6 täiendatakse ning sätestatakse, et isikute sobivuse hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 611 sätestatust. Sätte seni kehtinud lõikes puudus selgus, millises ulatuses Rahapesu Andmebüroo juhi loa saanud isikute sobivust kontrollitakse. Arvestades, et loa saanud isikutele on ligipääsu vajadus Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvatele andmetele, on andmete kaitsmise tagamiseks vajalik, et ka nende isikute osas viiakse läbi sobilikkuse kontroll samas ulatuses nagu Rahapesu Andmebüroo töötaja ja teenistuja suhtes. 29 Paragrahvi 1 punkt 23 – Eesti RAB täidab lisaks klassikalistele rahapesu andmebüroo ülesannetele ka täiendavaid funktsioone, mis seostuvad eelkõige järelevalve ja tegevuslubade väljastamise ning rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RSanS) tulenevate ülesannete täitmisega. Sellest tingituna on vajadus täiendada RahaPTS §-i 60 lõigetega 71 ja 72. Lisanduva lõike 71 kohaselt lähtub Rahapesu Andmebüroo RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 9 nimetatud ülesande täitmise käigus töödeldava teabe väljastamisel rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RSanS § 21–22) sätestatust. Selguse huvides on vaja välja tuua, et kuivõrd RAB-i tegevust reguleerib ka RSanS, siis peab RAB RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 9 nimetatud ülesande täitmisel, sealhulgas teabe väljastamisel, lähtuma RSanS-is sätestatust. Lisanduva lõike 72 kohaselt on Rahapesu Andmebürool lisaks RahaPTS § 60 lõigetes 2 kuni 54 nimetatud alustele õigus edastada RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 4 ja 11 nimetatud ülesannete täitmise käigus töödeldavat teavet ja järelevalve tulemusi, sealhulgas teavet järelevalve teostamisel avastatud kuriteokahtluse kohta, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule. Lisanduse tegemine on vajalik, kuivõrd RAB-i poolt täidetavate järelevalveliste ja tegevuslubade väljastamisega seonduvate ülesannete täitmisel esineb tõenäosus kuritegeliku tegevuse avastamiseks. Seetõttu on oluline, et RAB-il oleks õigus edastada nimetatud ülesannete täitmisel saadud informatsioon õigeaegselt kõnealustele asutustele, et tagada kuritegude asjakohane reageerimine. Paragrahvi 1 punkt 24 – Kehtiv RahaPTS § 60 lõige 9 näeb ette, et RAB-i dokumendid ja arhivaalid, mis vastavalt õigusaktidele kuuluvad üleandmisele Rahvusarhiivile, antakse üle 30 aasta möödumisel, peale mida dokumendid ja arhivaalid RAB-i andmekogust kustutatakse. Kuni Rahvusarhiivile üleandmiseni säilitatakse dokumente ja arhivaale RAB-is. Käesoleva eelnõu § 1 punktis 18 on toodud andmete ja dokumentide säilitamist reguleeriv § 593, millega sätestatakse andmete ja dokumentide säilitamise tähtajad. Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist. Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisest. Rahvusarhiiv on RAB-i teabe hindamise käigus leidnud, et ei pea arhiiviväärtuslikuks Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvat RAB-ile teadete alusel esitavat teavet, mistõttu puudub edasine vajadus reguleerida Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvate dokumentide ja arhivaalide üleandmist Rahvusarhiivile ning RahaPTS § 60 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 1 punkt 25 – seadust täiendatakse §-ga 601, milles sätestatakse andmesubjekti õiguste piirangud andmetega tutvumisel. Varasemalt sätestati RahaPTS § 60 lõikes 1 andmetele üldine juurdepääsupiirang, käesoleva eelnõuga täpsustatakse andmesubjekti õiguste piiramise ulatust ning aega, kuid põhimõtted andmesubjekti õiguste piiramisel jäävad kehtima sarnaselt varasemale. Selleks, et RAB-il oleks võimalik rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestada ning et uurimise käigus oleks hiljem võimalik kriminaalmenetluses tuvastada rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegusid on ka vajadus piirata andmesubjekti õigusi ulatuslikumalt. Kui senini oli RahaPTS § 60 lõike 1 teise lause kohaselt RAB-i juhil õigus kehtestada teabele juurdepääsupiirang kaalutlusotsuse alusel ka andmesubjekti õiguste 30 piiramisel, siis uute kavandatavate sätete kohaselt on andmesubjekti õiguste piirangud toodud imperatiivsetena. RahaPTS § 601 lõikes 1 sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo piirab RahaPTS-s sätestatud ülesannete täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, mis isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada, kas tema isikuandmed on edastatud välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale asutusele või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile või institutsioonile; 3) saada teada, kas tema isikuandmete parandamisest on isikuandmete vastuvõtjat teavitatud; 4) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist ja esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada tema isikuandmetega seotud rikkumisest. RahaPTS § 601 lõike 2 kohaselt piirab Rahapesu Andmebüroo sama paragrahvi lõike 1 alusel andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine: 1) takistab või kahjustab Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevate ülesannete täitmist; 2) takistab või kahjustab süüteo tõkestamist; 3) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi; 4) on vastuolus rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega. Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes määruse (EL) 2016/679 artiklis 23 sätestatud piirangute kohta15 on punktis 6 täpsustavalt toodud, et kui ELi või liikmesriigi seadusandja kehtestab määruse (EL) 2016/679 artikli 23 alusel piirangud, peab ta järgima Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud nõudeid, eelkõige hindama piirangute proportsionaalsust, selleks et need piirduksid üksnes rangelt vajalikuga. Eelviidatud suunise punkti 17 kohaselt määruse (EL) 2016/679 ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on keskse tähtsusega see, et seadusandlikud meetmed, mille eesmärk on andmesubjektide õiguste või vastutavate töötlejate kohustuste ulatuse piiramine, oleksid andmesubjektide jaoks eeldatavad. Kõik seadusandlikud meetmed peavad olema igal juhul taotletud eesmärgi jaoks sobivad ja vastama eeldatavuse kriteeriumile. IKÜM artikli 23 lg 2 kohaselt peab piirangut lubav meede arvestama vähemalt alljärgnevate kriteeriumitega: (i) Töötlemise või selle kategooriate eesmärgid – RAB töötleb isikuandmeid oma seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (RahaPTS § 54), täiendavalt on andmesubjekti õiguste piiramise alused loetletud ammendavalt RahaPTS § 601 lõikes 2; (ii) Isikuandmete liigid – RAB-i andmekogu põhimääruse 2. peatükis on loetletud andmekogusse kantavate andmete koosseis. Andmesubjekti õigusi piiratakse RahaPTS § 601 lõikes 2 nimetatud alustel RAB andmekogusse kantud isikuandmete osas. 15Suunised 10/2020 isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatud piirangute kohta. 2021. Arvutivõrgus kättesaadav – dpb_guidelines202010_on_art23_adopted_after_consultation_et.pdf. 31  (iii) Kehtestatud piirangute ulatus – Kavandatava RahaPTS § 601 lõiked 1 ja 2 piiritlevad andmesubjekti õiguste piirangute ulatuse; (iv) Kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist tõkestavad kaitsemeetmed – RAB ülesannetest tulenevate toimingute ja menetlustega seotud andmeid töödeldakse RAB-i andmekogus. RAB-i andmekogu põhimääruse § 5 kohaselt on RAB-il kohustus rakendada andmekogus töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks vastavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.16 Teabe konfidentsiaalsuse ja turvalise töötlemise nõuded tulenevad ka rahvusvahelistest standarditest. RahaPTS § 69 lg 2 kohaselt on RAB-i poolt isikuandmete töötlemise protsessi hindamiseks Andmekaitse Inspektsioonil õigus tutvuda RAB-i juhendite ja protseduuridega ning saada kirjalikke ja suulisi selgitusi. Andmesubjekti kaebuse lahendamise käigus on Andmekaitse Inspektsioonil õigus saada RAB-ilt andmeid kaebuse lahendamiseks vajalikus ulatuses. (v) Vastutava töötleja ja vastutavate töötlejate kategooriate määratlus – RAB-i andmekogu ainsaks vastutavaks töötlejaks on RAB (andmekogu põhimäärus § 6). RahaPTS §-st 60 tulenevad ranged piirangud RAB andmekogus sisalduva teabe töötlemise osas, RahaPTS § 63 seab raamid rahvusvahelise infovahetuse osas. RAB- il on õigus väljastada teavet üksnes seaduses toodud alustel ning seaduses nimetatud isikutele. (vi) Andmete säilitamise ajavahemikud – RAB andmekogus andmete säilitamise tähtajad on sätestatud RAB-i andmekogu põhimääruse §-s 26 ja RahaPTS §-s 593. (vii) Andmesubjekti õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud – andmesubjekti õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude maandamiseks rakendatakse alapunkti iv viidatud meetmeid isikuandmete töötlemisega kaasnevaid riske ning kohaste riskide maandamismeetmete rakendamist on hinnatud ka eelnõu koostamisele eelnenud „SAF andmekaitsealases eelanalüüsis“, samuti on andmesubjekti õigusi ja vabadusi ähvardavaid ohte ning kohaseid riskide maandamismeetmeid hinnatud 2024. aasta sügisel täiendatud infosüsteemi RABIS ja analüütika keskkonna SAF andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise käigus. (viii) Andmesubjekti õigus olla piirangust teavitatud – andmesubjekti õiguste piiramise õigus ja ulatus tuleneb edaspidi RahaPTS §-st 601. Üldised andmekaitsetingimused on avaldatud ka Rahapesu Andmebüroo veebilehel www.fiu.ee. Eeltoodust tulenevalt on kavandatav regulatsioon erinevate RahaPTS sätete kaudu ning koosmõjus RAB andmekogu põhimääruses sätestatuga IKÜM artikli 23 lõikes 2 toodud kriteeriume arvestav ning kooskõlas Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistega. Lõikes 3 tuuakse ära, et piiranguid kohaldatakse ka isikuandmete suhtes, mis on saadud rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvalt välisriigi asutuselt või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt või institutsioonilt. 16 Kuni 2020. aastani oli riigiasutustel kohustus järgida Vabariigi Valitsuse määruses „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ sätestatud nõudeid (https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331). Alates 16.12.2022 on riigiasutustel kohustus järgida Eesti infoturbestandardiga kehtestatud nõudeid (https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024007 32 Egmont Groupi Harta punkti 3.1 A kohaselt teevad kõik Egmont Groupi liikmed nii laialdast koostööd kui võimalik, lähtudes muu hulgas põhimõttest, et informatsiooni vahetamise eelduseks on rahapesu andmebüroo siseselt toimuv analüüs (punkt 1), et andmeid ei edastata uurimisasutusele ega kasutata muul viisil välisriigi rahapesu andmebüroo eelneva loata (punkt 2) ning et informatsiooni konfidentsiaalsust tuleb hoida (punkt 3). Olulised on seejuures eelkõige punktid 1 ja 3, mille kohaselt on informatsioon mõeldud vaid rahapesu ja sellega seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise kaasuste analüüsiks ning et saadud informatsiooni tuleb hoida konfidentsiaalsena. Viimane tähendab, et informatsiooni tuleb hoida sellisena, et eelkõige isik, kelle osas analüüsi läbi viiakse, ei saaks sellest teada, mis võiks omakorda ohustada võimalikku kriminaalmenetluse läbiviimist ja selle eesmärkide saavutamist. Kuivõrd andmesubjekti õiguste piirangute kohaldamise imperatiivsed alused on sätestatud lõikes 2, siis lõikes 4 tuuakse välja, et andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse kuni lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni. Andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse, kuni on vajalik RahaPTS § 601 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmine. Näiteks on rahvusvahelise infovahetuse osas rahapesu andmebüroode vahel seatud tähtajatu konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab, et rahvusvahelise koostöö raames vahetatud teabe osas on RAB-il tähtajatu keeld infot andmesubjektile väljastada. Samuti on RAB kohustatud tagama RahaPTS § 521 kohaselt teavitaja kaitse, mille osas kohaldub samuti tähtajatu teabele juurdepääsu piiramise vajadus. Andmesubjekti õiguste piiramise vajadust või selle jätkuvat vajadust hinnatakse teabetaotleja pöördumisel RAB-i poole. Paragrahvi 1 punkt 26 – RahaPTS § 63 lõiget 1 täpsustatakse ja lisatakse täiendused, mille kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus vahetada ka isikuandmeid sisaldavat teavet rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega või välisriigi õiguskaitse- või järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. Teabe vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga teha juhtumipõhist ja strateegilist analüüsi ning järelevalvet kohustatud isikute tegevuse üle. Täiendus lähtub Euroopa komisjoni ekspertide Tomasso Di Ruzza ja Klaudijo Stroligo poolt 2022. aastal koostatud Eesti rahapesuvastase võitluse tugevdamise tehnilises dokumendis „Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit”17 toodud soovitusest tuua seaduses selgesõnaliselt välja, millisel eesmärgil toimub rahvusvaheline infovahetus ning seega ka RAB-i õigus töödelda rahvusvahelise infovahetuse käigus kogutud ja edastatud teavet oma tuumfunktsioonide täitmiseks. Täpsustus peab silmas FATF-i standardit (FATF soovitus 29), mis rõhutab analüüsi tulemuste vahetamise olulisust rahvusvahelisel tasandil rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Paragrahvi 1 punkt 27 –RahaPTS § 63 lõike 2 kohaselt on Rahapesu Andmebürool õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole mis tahes teavet, 17 Technical Paper. Legal Review and Recommendations for Specific Amendments to the Legal Framework related to the Strategic Analysis Function of the Estonian Financial Intelligence Unit, Di Ruzza, T., Stroligo, K., ECCD-TSI-EE-TP3-2022, 2022, lk 21-22 33 mida teisel rahapesu andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel. Sätet täiendatakse viitega strateegilise analüüsi tulemusel saadud teabe edastamisele ning lisatakse, et Rahapesu Andmebürool on õigus omal algatusel või taotluse korral saada ja edastada teisele rahapesu andmebüroole ka mis tahes teavet, mida teisel rahapesu andmebürool võib olla vaja rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ja toimimisviisidega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel. Muudatusega kohandatakse seaduse sõnastust vastavalt FATF-i standardile (FATF soovitus 29), milles rõhutatakse rahapesu andmebüroode kohustust vahetada analüüsi tulemusel saadavat teavet. Paragrahvi 1 punkt 28 – RahaPTS § 63 lõikes 8 on sätestatud, et taotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamine toimub vastavalt teise büroo seatud piirangutele, küsides vajaduse korral teabe muul viisil kasutamiseks teabe esitanud teiselt büroolt eelnevalt loa. Kehtiva sõnastuse pinnalt on võimalik järeldada, et teistelt rahapesu andmebüroodelt saadud teabe muul viisil kasutamiseks ei ole loa küsimine alati vajalik ning et loa küsimise vajadust tuleb eraldi hinnata. Sätte tegelik eesmärk on aga tuua välja, et teabe kasutamine peab toimuma vastavalt teise büroo seatud piirangutele ning kui kasutusotstarve väljub piirangute raamidest, tuleb igal juhul küsida teabe muul viisil kasutamiseks luba. Sellest tulenevalt jagatakse RahaPTS § 63 lõige 8 kaheks eraldiseisvaks lauseks, millest esimeses sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo tagab teabetaotluse alusel teiselt rahapesu andmebüroolt saadud teabe kasutamise vastavalt teise büroo seatud piirangutele. Teises lauses sätestatakse, et teabe kasutamiseks muul viisil kui teabetaotluses kirjeldatud eesmärgil küsib RAB teiselt büroolt eelnevalt vastavat luba. Paragrahvi 1 punkt 29 – RahaPTS § 66 täiendatakse lõikega 11, milles täpsustatakse RAB-i kohustused haldusjärelevalve raames teostatava kontrolli osas. Lisanduvas lõikes tuuakse välja, et RAB alustab kontrolli teavitusega kohustatud isikule. Teavituses märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, kontrollitava perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Teavitus edastatakse kohustatud isikule hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Täpsustused tagavad RAB-i poolse selgitamiskohustuse täitmise ning kohustatud isikule selguse menetluse algusest ning tema õigustest ja kohustustest kontrolli teostamise kestel. Paragrahvi 1 punkt 30 – Seadust täiendatakse §-ga 681, milles sätestatakse RAB-i poolt teostatava kontrolli tulemuste kajastamise erisused võrreldes RahaPTS §-s 68 sätestatud muu haldusjärelevalve tegija kontrolli tulemuste kajastamisega. FATF-i standard rõhutab järelevalvemenetlustes varasemast enam kohustatud isikute vastupanumeetmete ehk kontrollide ja kasutatavate süsteemide efektiivsuse kontrollimist. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rõhuasetus on läinud järjest enam ennetusele. Samuti on täienenud regulatsioon ning kohustatud isikute ja RAB-i oskused, teadmised ja võimekus. Eeltoodut arvesse võttes ei ole läbiviidav kontroll pelgalt paberil põhinev ega üksnes protsesside korrektsust teoreetiliselt, vaid ka süsteemide võimekust reaalselt hindav tegevus. See tähendab, et järelevalve tegemisel minnakse süvitsi ettevõtte äriplaani, klientidesse, tehingutesse ja IT- süsteemidesse, eesmärgiga mõista, kas kohustatud isik on rakendanud enda riskidele omaseid rahapesu, terrorismi rahastamise riske maandavaid süsteeme/meetmeid. Hinnatakse riskiisu sisulist vastavust reaalsele kliendibaasile ning teenustele jne. Eeltoodu omakorda on tinginud 34 selle, et RAB järelevalve sisuline maht võrreldes varasemate aastatega on oluliselt tõusnud. Samuti on järelevalvet kokkuvõtvad kontrollaktid sellest tulenevalt omakorda oluliselt sisukamad ning riskipõhisema lähenemisega. Seega on tarvilik ka täiendav aeg info analüüsimiseks ja kohustatud isikule tagasisidestamiseks. Lõikes 1 nähakse ette, et RAB on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille toimetab kontrollitavale viivitamata kätte. Sellega luuakse erand RahaPTS § 68 lõikele 1, mis näeb haldusjärelevalve teostajale akti teatavaks tegemise ajaks ette ühe kuu alates kontrolli tegemisest. Lõike 2 kohaselt on kontrollitaval õigus ühe kuu jooksul alates akti kättetoimetamisest esitada kirjalikke selgitusi. Võrreldes § 68 lõikega 2 asetab see kontrollitava soodsamasse olukorda ning annab kontrollitavale pikema tähtaja RAB-i poolt koostatud kontrolli aktile selgituste esitamiseks. Lõige 3 reguleerib RAB poolt lõpliku akti koostamist. Paragrahv 68 kontrolli tulemuste kajastamisel akti koostamist kahes etapis ette ei näe, kuid RAB-i tegevust reguleeriva sätte kohaselt koostab RAB lõpliku akti pärast lõike 2 kohaselt kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast kontrolli lõppemist. Täiendavalt sätestatakse akti kontrollitavale kättetoimetamise kohustus. Lõike 4 kohaselt kui pärast kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või saa RAB lisainformatsiooni, võib RAB akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse. Tähtaja pikendamine võib osutuda vajalikuks näiteks juhtudel, kus kohapealse kontrolli materjale hinnates ilmnevad uued täiendavad riskid või kontrollitav esitab akti projektile vastuväidetena täiesti uusi või seni teadmata andmeid ja dokumente. See võib nõuda põhimõtteliselt kogu läbiviidud menetluse teatud aspektides ülevaatamist, mis omakorda tingib vajaduse ka pikendada akti väljastamise aega. Tähtaja pikendamise vajadus võib esineda ka juhtudel, kus kohustatud isik esitab vahetult enne kontrolliakti väljastamist mingid uued tõendid, mille analüüsimiseks ja hindamiseks vajab RAB täiendavalt aega. Paragrahvi 1 punkt 31 – RahaPTS § 72 lõike 1 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba kui temal, tema juhtorgani liikmel, prokuristil, tegelikul kasusaajal ja omanikul on korrektne ärialane maine. Sama sätte teise lõike kohaselt ei ole isikul korrektset ärialast mainet, kui RAB on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Isiku ärialane maine ei ole korrektne muu hulgas RahaPTS § 72 lõike 2 loetelus toodud asjaolude esinemisel. Selleks, et veenduda isiku korrektset ärialast mainet välistavate asjaolude puudumises tuuakse eraldi lõikes 21 välja meetodid, mille abil RAB kontrollib isiku ärialast mainet. Tänane protsess isiku korrektse ärialase maine hindamisel praktikas ei muutu, vaid seaduses täpsustatakse selgemad alused ja piirid, mis annavad kohustatud isikule ning isikule, kelle mainet hinnatakse selgema arusaama sobivusmenetluse olemusest ja raamidest. Isiku ärialase maine kontrollimiseks on RAB-il õigus vestelda kontrollitava isikuga, et esmalt tema selgituste pinnalt teha kindlaks tema kõlbelised ja muud isikuomadused ning vajaduse korral võtta temalt ka 35 kirjalik seletus. Vahetu suhtluse abil on RAB-il võimalik paremini aru saada isiku kavatsustest ja arusaamisest loakohustusliku tegevuse olemusest ja sellega kaasnevatest kohustustest. Samuti on vestluse käigus võimalik esitada lisaküsimusi, mis RAB-i poolt tegevusloa taotluse menetlemisel täpsustamist vajaksid, ning hinnata isiku sobivust loakohustusliku tegevusega seonduvate seadusest tulenevate kohustuste täitmisel ja vastutuse kandmisel. Korrektse ärialase maine kontrolli käigus analüüsitakse infot tervikuna ning vaadatakse erinevad asjaolusid koosmõjus. Näiteks loakohustusliku tegevuse alustamiseks pärineva algkapitali kontrollimisel (lisaks isiku enda väidetele ja esitatud dokumentaalsetele tõenditele) võivad omada tähtsust nii isiku varasemad seosed äriregistris, kanded töötamise registris aga ka muud relevantsed asjaolud, veendumaks isiku väidete tõepärasuses ja algkapitali legaalses päritolus. Töödeldavate andmete hulk võib erineda tulenevalt sellest, milliseid asjaolusid konkreetses menetluses on vajalik kontrollida. RAB-il on korrektse ärialase maine kontrollimiseks õigus töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu, sealhulgas E-toimiku süsteemi, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri, töötamise registri, piirikontrolli infosüsteemi, sissesõidukeeldude registri, karistusregistri, majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid. E-toimiku süsteemi abil on võimalik kontrollida isikute suhtes kriminaalmenetluste algatamise infot (hõlmab rohkemat kui ainult karistusregistri infot karistuste kohta, näiteks pooleliolevad menetlused, s.h kahtlustuse saamine majanduskuritegudes, rahapesus vms), samuti maksejõuetusmenetlusi, olulisi tsiviilvaidlusi. Kuivõrd on oluline tuvastada, kas isik võib olla seotud ka pooleliolevate või oportuniteediga lõppenud menetlustega, siis on ebapiisav pelgalt karistusregistri info kontrollimine. Korrektse ärialase maine kontrollimisel hinnatakse ka isiku seotust kriminaalmenetlustega, tema rolli, teo olemust ja suurust jms, mitte ainult karistatuse fakti. Isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadavate andmete abil on võimalik tuvastada isikut ning rahvastikuregistri abil võimalik veenduda tema teovõimes ja kuritegelike seoste puudumises, mis on oluline olukorras, kus tekib kahtlus, et tegevusluba taotleb isik, kelle abikaasal, elukaaslasel või vanemal puudub korrektne ärialane maine ja ta ise ei saaks tegevusluba taotleda. Töötamise registri abil saab korrektse ärialase maine kontrolli käigus veenduda, et tegevusloa taotleja töötajad on nõuetekohaselt töötamise registris registreeritud ning kontrollida isikute esitatud andmete õigsust varasemate töökohtade ja tulu saamise osas (kui näiteks isikul puudub kanne töötamise registris, siis ei ole isik tõenäoliselt ka ametlikku töötasu saanud). Piirikontrolli infosüsteemi päringu teostamine on vajalik, et kontrollida, kas isik annab enda Eestis viibimise osas RAB-ile korrektset informatsiooni. Näiteks kehtib kontaktisiku puhul nõue, et isik töötaks alaliselt Eestis, kuid kontaktisikuks võib olla ka välismaalane, kes peab tõendama, et ta viibib alaliselt Eestis. Sellisel puhul küsitakse esmajoones tõendeid isikult endalt, kuid vajadusel ja esitatud andmete tõele vastavuse kahtluse korral teostatakse andmebaasist täiendav kontroll. Sarnane on olukord omaniku või tegeliku kasusaaja Eestis viibimise kahtluse tekkimise korral, kui taotleja väidab üht, aga avalikest allikatest kättesaadavate andmete pinnalt on alust arvata, et isik siiski ei viibi Eestis, kuid selle asjaolu kindlaks tegemine on menetluses siiski oluline. Päringu teostamine piirikontrolli infosüsteemist on vajaduspõhine ning kindlasti ei rakendata seda meedet kõikide taotlejate suhtes. 36 Sissesõidukeeldude registrisse päringu teostamine on vajalik isiku väidete tõele vastavuse kontrollimiseks näiteks olukordades, kus isik (näiteks osanik, tegelik kasusaaja) väidab, et ta ei saa Eestisse vestlusele tulla sissesõidukeelu tõttu. Ka see päring on vajaduspõhine ega ole rakendatav kõikide taotlejate suhtes. Majandustegevuse registri abil kontrollitakse tegevuslubade menetlusi, sealhulgas nii varasemaid menetlusi, kui isiku seoseid teiste tegevusloa taotlustega. Äriregistri andmete abil kontrollitakse ettevõtte ja seotud isikute seoseid teiste äriühingutega ja majandusaasta aruannete esitamise infot. Välisriigi õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmed võimaldavad teha kindlaks karistatuse ning äri-, ettevõtus- või muu taolise keelu puudumise mõnes välisriigis. Sealjuures ei piisa ainult karistusregistri väljavõttest, vaid võib olla olukord, kus isiku/ettevõtte suhtes on välisriigis algatatud kriminaalmenetlus (näiteks tegevusloata tegutsemise või klientide petmise tõttu) ning menetlus ei ole veel lõppenud, isikud on saanud kahtlustuse ja vastav õiguskaitseasutus annab loa seda infot korrektse ärialase maine kontrolliks kasutada. Üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavate andmete abil on võimalik saada isiku kohta infot, mida riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudesse ei koguta või mida sealt mõnel muul põhjusel ei leidu. Üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavate andmete abil on võimalik kontrollida näiteks seda, kas isik on jätnud avaldamata asjas tähtsust omavat informatsiooni ja valmistada ette vestlust isikuga. Isiku korrektse ärialase maine kontrolli täpsete tegevuste reguleerimine aitab kaasa halduse enesekontrolli funktsiooni täitmisele, kuna selliselt on RAB-il võimalik oma otsust hinnata konkreetsete tõendite ja selgituste põhjal. Samuti tagab see kontrollitava isiku jaoks läbipaistvuse nii kontrolli läbiviimise kui andmete töötlemise ulatuse ja eesmärgi osas. Korrektse ärialase maine kontrolli käigus isikuandmete töötlemine riivab õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26), kuna isikute sobivuses veendumiseks kasutatakse kontrolli teostamiseks mitmeid eraelu puudutavaid andmeid. Kontrolli teostamise käigus analüüsitakse ning antakse hinnang, kas isiku poolt avaldatu vastab tegelikkusele ning kas isikul puuduvad välistused, mille tõttu ei ole võimalik rahuldada tegevusloa taotlust või määrata isikut äriühingu kontaktisikuks. Kontrolli ei ole võimalik teostada muul viisil, kui andmeandjatele päringute esitamise ja vastuste saamise ning nende analüüsimise kaudu, mistõttu on kõnealune meetod sobivaks abinõuks. Senini tegi RAB vajalikke päringuid tuginedes RahaPTS §-le 59. Isiku korrektse ärialase maine osas antud hinnang saab kontrollitavale isikule teatavaks kas läbi RAB ettekirjutuse (näiteks ettekirjutus kontrollieseme asjaoludega vastavusse viimiseks) või haldusakti (näiteks tegevusloa kehtetuks tunnistamise ostus). Positiivse hinnangu kohta eraldiseisvat haldusakti ei koostata, vaid see saab teatavaks läbi RAB kooskõlastuse või tegevusloa andmise või tegevusloa muutmistaotluse rahuldamise. FATF-i tüpoloogiaraportites on välja toodud kuritegelike ühenduste katsed proovida finantsasutustesse tööle saata oma inimesi, et nende abil raha pesta ning vajalikku informatsiooni hankida. Nii tegevusloamenetluses kui ka kohustatud isikule kontaktisiku määramisel tuleb silmas pidada, et isikutel võivad olla kuritegelikud kavatsused või esinevad 37 muud asjaolud, mille puhul on alust kahelda isiku maines ja seega ka sobimatuses tegevusalal tegutsemiseks. Põhjaliku maine kontrolli, sealhulgas andmekogudest saadavate andmete töötlemise tulemusena on RAB-il võimalik analüüsida ja langetada otsus, kas isikul on kõik vajalikud eeldused, et täita loakohustusliku tegevusega seotud ülesandeid või olla kontaktisiku rollis. Hoidmaks ära olukordi, kus RAB-i otsused isiku sobivuse osas tuginevad vaid isiku esitatud andmetel, mis ei pruugi vastata tegelikkusele, on vajadus teostada isikute kohta järelpärimisi asjakohastest andmekogudest. Isikuandmete töötlemine korrektse ärialase maine kontrolliks on proportsionaalne riivega õigusele perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26). Sobivate isikute eristamise kaudu tagatakse turul tegutsevate äriühingute usaldusväärsus ja võimekus täita neile pandud kohustusi, millega omakorda tagatakse riigi julgeolek ja avalik kord ning turvaline majandus- ja finantskeskkond. Käesoleva eelnõu menetlemise ajal on kooskõlastusringi läbinud Rahandusministeeriumi poolt koostatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega soovitakse lisada RahaPTS §-i 72 lõige 21. Ka käesolev eelnõu sisaldab RahaPTS § 72 täiendust lõikega 21, mistõttu tuleb lõigete numeratsiooni puhul eelnõu seadusena jõustumisel võtta arvesse mõlemat eelnõu. Paragrahvi 1 punkt 32 – Kehtiva RahaPTS § 77 lõike 1 punkti 2 kohaselt esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse muu hulgas andmed oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise viisi kohta. Direktiivi (EL) 2024/1640 artikkel 74 muudab mõnevõrra direktiivi 2015/849 artikli 30 lõike 5 sõnastust ning näeb ette, et õigustatud huvi tõendavale isikule või organisatsioonile peab olema kättesaadav teave vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu ja -aasta, elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta. Kui muus osas vastab RahaPTS § 77 lõige 1 punkti 2 regulatsioon direktiivi 2024/1640 artiklis 74 punktis 1 sätestatule, siis erisusena puudub RahaPTS § 77 lõike 1 punktis 2 viide kasu saamisega seotud huvi ulatuse kohta. Seega RahaPTS § 77 lõike 1 punkti 2 muutmisega kohustatakse äriühingut esitama ka andmed tegeliku kasu saamisega seotud huvi ulatuse kohta. Täienduse eesmärk on parandada tegelike kasusaajatega seotud andmete läbipaistvust. Tegeliku kasu saamisega seotud huvi ulatus peab kirjeldama saadava kasu ligikaudset osakaalu ning olema väljendatud protsentuaalselt. Näiteks, kui äriühingul on ainult üks osanik, kes omab kõiki juriidilise isiku osi, siis tuvastatakse RahaPTS § 9 alusel üks tegelik kasusaaja ja tema kasu saamisega seotud osakaal ehk ulatus on 100%. Kui tegelikuks kasusaajaks on juhtkonna liige, siis ulatuse määramine käib sarnaselt mittetulundusühingule (vt järgmist lõiku). RahaPTS § 77 lõike 2 punkti 2 kohaselt esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta, muu hulgas andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. Sarnaselt seni kehtinud RahaPTS § 77 lõike 1 punktile 2 ei ole ka mittetulundusühingutele siiani ettenähtud kohustust esitada andmeid tegeliku kasu saamisega seotud huvi ulatuse kohta. Nii tehakse RahaPTS § 77 lõike 2 punktis 2 muudatus ning sarnaselt täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistuga kehtestatakse ka mittetulundusühingutele kohustus esitada äriregistri infosüsteemi kaudu 38 tegelike kasusaajate andmekogusse andmed oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise ulatuse kohta. Tavaliselt sõltub mittetulundusühingu puhul kontrolli tegemise ulatus otsustavas organis tegelikule kasusaajale kuuluvate häälte osakaalust. RahaPTS § 77 lõike 3 punkti 2 kohaselt esitab sihtasutus äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse oma tegeliku kasusaaja kohta, muu hulgas andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta. Sarnaselt seni kehtinud RahaPTS § 77 lõike 1 punktile 2 ei ole ka sihtasutustele siiani ettenähtud kohustust esitada andmeid tegeliku kasu saamisega seotud huvi ulatuse kohta. Nii tehakse RahaPTS § 77 lõike 3 punktis 2 muudatus ning sarnaselt täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistuga kehtestatakse ka sihtasutustele kohustus esitada äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse andmed oma tegeliku kasusaaja poolt kontrolli tegemise ulatuse kohta. Kui tegelikuks kasusaajaks on soodustatud isik, siis on ulatuseks soodustatud isiku majandusliku huvi, ehk kasu saamise osakaal sihtasutuse edasiantavast kogutulust. Kui tegelikuks kasusaajaks on juhtkonna liige, siis määramine käib analoogselt mittetulundusühingule. Paragrahvi 1 punkt 33 – RahaPTS § 77 lõike 33 kohaselt esitab usaldushaldur äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta nime, isiku- või registrikoodi ja isiku- või registrikoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha ning elukohariigi andmed. Direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 74 teise punkti kohaselt, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 artikli 31 lõike 4 esimest ja teist lõiku, tuleb liikmesriikidel muu hulgas tagada, et igale füüsilise või juriidilisele isikule, kes suudab tõendada, et tal on õigustatud huvi pääseda juurde tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele, oleks kättesaadav teave, mis sisaldab tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuud ja -aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatust. Kehtiv sõnastus ei kohusta usaldushaldurit esitama äriregistrile andmeid kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta. Seega muudetakse seni kehtinud normi vastavalt direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 74 teise punkti sisule ning täiendatakse lõiget 33 selliselt, et usaldushaldur esitab äriregistri infosüsteemi kaudu tegelike kasusaajate andmekogusse kõigi käesoleva seaduse § 9 lõike 6 punktides 1–5 nimetatud isikute kohta ka andmed isiku kontrolli tegemise viisi ja ulatuse kohta. Sealjuures on usaldushalduse puhul kontrolli tegemise viisiks RahaPTS § 9 lõike 6 punktides 1–5 loetletud usaldushalduses osalemise viis ning ulatuse määramisel tuleb sarnaselt äri- ja mittetulundusühingutele ning sihtasutustele lähtuda tegelikult saadava kasu osakaalust usaldushalduses tervikuna. Paragrahvi 1 punkt 34 – Kehtiva RahaPTS § 81 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et IBAN (inglise keeles International Bank Account Number) kõnealuse paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile ja standardile EVS 876 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis. Varasemalt oli standardiviites toodud dateering (EVS 876:2016), kuid tagamaks, et kasutatakse standardi viimast kehtivat versiooni, dateering eemaldatakse. Nii on samas ka tagatud, et standardi uustöötluse korral puudub vajadus õigusakti muutmiseks. Paragrahvi 1 punkt 35 – Lisatavas § 1043 nähakse ette, et enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku juhatus viib tegeliku kasusaaja andmed äriregistris RahaPTS § 77 lõike 1 punktis 2, § 77 lõike 2 punktis 2 ja § 77 lõike 3 punktis 2 ning § 77 lõikes 33 nimetatud andmetega kooskõlla hiljemalt 39 2026. aasta 1. juuliks. Rakendussäte annab kõnealuste sätete muutmisest tuleneva täiendavate andmete esitamise kohustuse täitmiseks mõistliku aja ning peab silmas, et vajalikud lisaandmed on võimalik esitada näiteks koos majandusaasta aruande esitamisega, mis ei suurenda andmete esitamiseks kohustatud isikutel lasuvat halduskoormust. Paragrahvi 1 punkt 36 – punktiga täiendatakse seaduse normitehnilist märkust, kuivõrd eelnõuga võetakse üle direktiiv (EL) 2024/1640 artikkel 74, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei leidu õigusaktides varem kasutamata ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga tagatakse direktiivi 2015/849 artikli 48 lõike 2, mis sätestab liikmesriikide kohustuse tagada, et pädevatel asutustel on piisavad volitused, sealhulgas õigus nõuda igasugust teavet, mis on oluline kohustuste täitmise jälgimiseks ja kontrolli teostamiseks, täitmine. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2019/1153, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK (ELT L 186/122, 11.07.2019), artiklis 8 tuuakse välja, et liikmesriigi poolt määratud pädevad asutused on kohustatud igal üksikjuhtumil vastama õigeaegselt riikliku rahapesu andmebüroo õiguskaitsealase teabe taotlusele, kui see teave on vajalik rahapesu, sellega seotud eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ning nende vastu võitlemiseks. Seega on liikmesriigi ülesanne võimaldada asjakohane ja kiire ligipääs andmetele, mis aitab kaasa RAB- i tegevustele tagamaks seeläbi turvaline ettevõtluskeskkond ja tugev majandus. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2024/1640 artikkel 74, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849. Võrdlustabel direktiivi vastavusest Eesti õigusele on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Direktiivi (EL) 2024/1640 teised sätted võetakse üle järgmiste RahaPTS-i muudatustega vastavalt kõnealuses direktiivis toodud tähtaegadele. Eelnõus järgitakse määrusega (EL) 2016/679 kehtestatud nõudeid. 6. Seaduse mõjud Muudatus: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni ja selle juurde loodavate komisjonide korraldusega seonduvad muudatused Mõjuvaldkond: Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm I: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon ja selle juurde kuuluvate komisjonide liikmed. Mõju ulatus 40 Seadusemuudatuse järgselt muutub komisjonide töö tõhusamaks, kuna komisjonide koosseisu määramise puhul ei lähtuta enam seaduses nimetatud kindlatest osalistest, vaid vajaduspõhisusest ja parema tööefektiivsuse tagamisest. Tööefektiivsuse hulka kuulub ka osaliste omavaheline konstruktiivne koostöö, mis paraneb seadusmuudatuse jõustumisel. Seadusemuudatus ei mõjuta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni töökoormust ja komisjoni ülesandeid ning puudub ka vajadus täiendavate eelarveliste vahendite kaasamiseks. Järeldus mõju olulisus kohta Mõju sagedus on, hõlmates töökorralduse ümberkujundamist, pigem ühekordne. Seadusmuudatusega ei muudeta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi, kuid lähtudes eesmärkide kiiremast saavutamise vajadusest muudetakse süsteemi sisu ja toimimist efektiivsemaks ning otsustusprotsesse läbipaistvamaks, mistõttu saab avalduvat mõju pidada oluliseks. Muudatus: Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus Mõju valdkond I: Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju sihtrühm: Ühiskonna turvalisuse tagamisel ja suurendamisel on mõjutatud sihtgrupp Eesti elanikud ja ettevõtted, avaliku sektori asutused. Mõju ulatus Õigeaegselt tuvastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise trendid ja mustrid võimaldavad oluliselt paremini saada aru riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest, mis omakorda võimaldab tõhusamalt rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetada ja tõkestada. Selle kaudu saab efektiivsemalt suunata nii riigi- kui ka erasektori ressursse ja vältida ning vähendada ühiskonnale rahapesu ja terrorismi rahastamisega potentsiaalselt tekkivat kahju. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohalt on sama oluline tõhus ja kiire andmevahetus ning andmete sihipärane ja eesmärgile suunatud kasutamine. Strateegilise analüüsi võimekuse arendamise eesmärgiks on viia rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamine kõrgemale tasemele, et see vastaks reaalsele olukorrale ja objektiivsetele asjaoludele, võimaldaks operatiivselt tuvastada, reageerida ja maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja efektiivsemalt takistada majandusruumi ja finantssüsteemi ärakasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Kasutusele võetav andmeanalüütika aitab tuvastada varajases staadiumis suuri ning Eesti mainet ja julgeolekut kahjustavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, et nii riigiasutused kui ka kohustatud isikud saaksid neile adekvaatselt reageerida. Tänapäevase majandustegevuse, ettevõtete aruandluse ja järelevalvetegevuste käigus tekib märkimisväärsel hulgal informatsiooni, millel on suur potentsiaal olla kasulik ka rahapesu ja terrorismi rahastamise mustrite ja trendide tuvastamisel. Strateegilise analüüsi käigus pseudonüümitud andmete töötlemise eesmärgiks on andmete kogumil tuginevate rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemide osas andmeanalüütikale 41 tuginevate järelduste tegemine, mis on eelkõige abiks juhtimisotsuste tegemisel18. Strateegilise analüüsi funktsiooni parandamine võimaldab tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata töö- ja halduskoormuse kasvu19. Rahapesu või terrorismi rahastamise uue tüpoloogia kahtluse või andmetes ilmnenud anomaalia korral saab andmelaos koheselt hakata komplekssete päringutega uurima probleemi ulatust, iseloomustavaid tunnuseid ja seoseid. Praeguse praktika korral tuleb igakordselt tellida teistest registritest ja finantsasutustest tähtsust omada võivate andmete väljavõtted, need puhastada, süstematiseerida, tõlgendada ja seostada enne, kui üldse saab analüüsiga alustada. Kui analüüsi käigus ilmneb täiendav andmevajadus, siis tuleb tellida uusi või muudetud väljavõtteid ning korrata nende ettevalmistamist. See kõik kulutab igakordselt osapoolte tööaega, piirab oluliselt strateegiliste analüüside arvu ja tekib märkimisväärne ajaline viide valdkonnas toimuvatele muudatustele reageerimisel. Seega läbi erinevate andmeallikate kokkupanemise ja analüüsimise leitakse oluliselt kiiremini ülesse ohud, haavatavused ja suure mõjuga juhtumid, mida ei ole võimalik läbi kohustatud isikute info tuvastada, mis aitab riskipõhiselt ressurssi suunata, et nende leidudega tegeleda. Väheneb töökoormus ja ressursikasutus on optimaalsem, kuna leitakse üles õiged juhtumid, millega peaks tegelema, et saavutatav mõju oleks suurim. Strateegilise analüüsi funktsiooni väljaarendamisel tekib võimekus süsteemselt ja õigeaegselt hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning suunata seotud asutuste ja kohustatud isikute tegevusi riskide maandamisel analüütiliselt ja teadmuse põhiselt. Selle tulemusel paraneb finantskuritegude ja sellega seotud kuritegevuse pärssimise võimekus järelevalvetegevuste ning eesmärgipäraste menetluste kaudu. Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi võimekuse tõstmine võimaldab märgata ja õigeaegselt reageerida tegevuste koondumistele või ümberjaotumistele ning seeläbi on kuritegude ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel võimalik reageerida uutele rahapesuskeemidele ja -kanalitele. Järeldus mõju olulisuse kohta Tegemist on püsiva sagedusega mõjuga – iga andmeanalüüsi pinnalt saadud uus teadmus võimaldab kuritegevusega tõhusamalt võidelda, vähendades samas järelevalvetegevusi oluliselt langenud riskidega majandussektorite üle. Võimalike negatiivsete mõjude nagu andmelekked ja ebatäpsetest andmetest tulenevate valede järelduste esinemise tõenäosus on keskmine. Võimalike negatiivsete mõjude esinemist aitavad maandada asjaomaste siseprotseduuride ja - eeskirjade ning kontrollmehhanismide rakendamine. Samuti on alates 01.01.2023 riigiasutustel kohustuslik järgida Eesti infoturbestandardi (E-ITS) nõudeid. Valede või vigaste andmeanalüüsi tulemite vältimiseks rakendatakse tulemuste seiret ja kontrolli ning vastavaid järeltegevusi veakohtade avastamiseks ja parandamiseks, samuti töötatakse välja asjakohased protsessid, sealhulgas kvaliteedimõõdikud. Strateegilise analüüsi andmelaos töödeldakse andmeid pseudonüümitult, mistõttu andmeleke ei põhjusta automaatselt isikuandmete avalikustamist. RAB analüüsib ka juba täna kohustatud isikute käest saadud teavet, et tuvastada juhtumid ja 18 Näiteks seadusandlike lünkade parandamise vajadus, ametite vahelise koostöö muutmine, RAB-i siseselt töötajate arvu muutmine protsesside lõikes, mingis majandussektoris rahapesu riski kasvamisel sellele reageerimine, jms. 19 Vajalike analüüside tegemiseks küsib RAB täna teistelt riiklikelt registritelt ja kohustatud isikutelt mitmesuguseid andmeväljavõtteid vastavalt vajadusele. Sellistele ad hoc päringule andmete kokkupanemine on töömahukas ja täitjate erineva tõlgendamise tõttu ebaühtlase kvaliteediga. 42 tüpoloogiad, mille osas juba rakendatakse ajakohaseid protsesse, et oleks välistatud valed järeldused ja muud sisulisest analüüsikvaliteedist tulenevad vead. Mõju siseturvalisuse suurendamisel on oluline, tagades paremini õigeaegse finantskuritegevuse ja rahapesu tuvastamise, proaktiivsema tegevuse ja parema ressursi suunamise. Läbi kavandatava proaktiivse tegevuse väheneb ka Eesti elanike ja ettevõtete risk langeda finantskuritegevuse ohvriks ning suudetakse tuvastada juhtumid, mis muidu jääksid tuvastamata, mille kaudu vähendatakse kuritegevusest tekkivat kahju ja suurendatakse siseturvalisust. Lisaks ohtude ja haavatavuste tuvastamisel saab seda infot kasutada sihtrühmade sees ennetustegevustes, et vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Mõju sihtrühm II: Välisriikide asutused ja institutsioonid, kellega Eesti on välissuhetes. Kaudsemalt kõik Eesti ettevõtted, kes piiriüleselt tegutsevad, ja välisriigi ettevõtted, kes tegutsevad Eestis. Mõju ulatus Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestav komisjoni MONEYVAL hindab FATF-i standardite täitmist ja riikide efektiivsust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Hindamise tulemus mõjutab riigi rahvusvahelist mainet ja finantsstabiilsust. Näiteks nn halli nimekirja sattumine tähendab, et riigi ettevõtete ja eraisikute ja rahavoogude suhtes rakendatakse täiendavaid hoolsusmeetmeid finantsteenuste pakkumisel, laenurahahind muutub kallimaks, välisettevõtted ei investeeri ja lahkuvad riigist. MONEYVAL’i hindamise raportis20 toodi välja, et Eesti ei oma piisavat ülevaadet ja teadlikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Ohtude ja haavatavuste tuvastamiseks on vaja paremat teadlikkust hetkeolukorrast. See on ka üks võtmesoovitusest, mille osas oodatakse edaspidi Eestilt edusamme, rõhutades siinjuures asjaolu, et edusammude tagamiseks on oluline pädeva asutuse õigus pärida analüüsiks vajalikke andmeid ning et andmed oleksid asjakohasel juhul piisavas ulatuses kättesaadavad. Järeldus mõju olulisuse kohta Tegemist on püsiva sagedusega mõjuga – iga analüüsi pinnalt saadud uus teadmus annab adekvaatse riskipildi tekkeks olulise teadmise ning võimaldab kuritegevusega tõhusamalt võidelda. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Strateegilise analüüsi funktsiooni tõhustamine toob kaasa positiivse mõju riigi julgeolekule ning edendab ka rahvusvahelist koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Samuti tagab strateegilise analüüsi funktsiooni tõhustamine FATF’i standardite täitmise ja aitab kaasa MONEYVAL’i raportis toodud puuduse võimekuses omada õigeaegset ja adekvaatset riskipilti likvideerimisele. MONEYVAL´i hindamise edukas läbimine tagab riigi hea maine ja finantsstabiilsuse, mis mõjutab olulisel määral Eesti majandust ja riigi rahandust. Mõju valdkond II: Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo 20 Anti-money laundering and counter terrorist financing measures Estonia, fifth round mutual evaluation report, 2022, https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96 43 Mõju ulatus Seadusemuudatuse järgselt tuleb Rahapesu Andmebürool arendada uus andmeladu koos liidestega ning oluliselt muuta sisemisi tööprotsesse. Uus loodav andmeladu liidestatakse rahvastikuregistri, äriregistri, tegelike kasusaajate andmekogu, kinnistusraamatu, liiklusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri, majandustegevuse registri, maksukohustuslaste registri, töötamise registri, karistusregistri ja e-toimiku süsteemiga. Lisaks töödeldakse andmelaos RABIS-e operatiivinfosüsteemi menetluste käigus juhtumipõhiselt kogutud andmeid. Loodavas strateegilise analüüsi andmelaos töödeldakse andmete kogumit, millesse kuuluvad ka teistest andmekogudest saadavad andmed, sealhulgas automatiseeritult. Isikuandmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul. See andmeladu toetab strateegilist analüüsi ja statistilisi tegevusmõõdikuid. Lisaks toimub selle andmelao peal riskimudelite andmekaeve ning kasutatakse masinõpet riskiindikaatorite ja mustrite leidmisel. Tehnilise lahenduse väljatöötamisega sama oluline on käesoleva seaduse muudatuse järgne RAB-i tööprotsesside ümberkujundamine. Seadusemuudatuse eesmärgiks on võimaldada Rahapesu Andmebüroo täita oma ülesandeid senisest tõhusamalt. Riskipõhist tegevust nõuavad ka FATF standardid. Eeltoodu võimaldab RAB-il edaspidi teha juhtimisotsused tuginedes varasemate kogemuste asemel värsketele andmetele. Arvestades, et osades sektorites on rahapesu ja terrorismi rahastamise teadete esitamise aktiivsus väga madal, on hetkel üksnes RAB-ile edastatud teadete pinnalt teadlikkus tegelikust olukorrast puudulik. Seda on mõnevõrra kompenseerinud RAB-i poolt seni käsitsi tehtavad strateegilised analüüsid, kuid uue andmeanalüütika kasutuselevõtt võimaldab strateegiliste analüüside läbiviimise efektiivsust ja mahtusid oluliselt tõsta. Andmeanalüütikale tuginedes andmete parem ja tõhusam kasutamine võimaldab reaalajas riskipildi tekkimist, mis aitab RAB-il targemalt oma ressurssi kasutada, vähendada käsitööd ning keskenduda riskide vaates olulisimale. Laiemalt on strateegilise analüüsi edasiarendamise tulemiks ka lähenemise muutus reaktiivsest proaktiivseks ehk võimekus reageerida uutele skeemidele ja rahapesutüpoloogiatele reaalajas, mitte tagantjärele. Järeldus mõju olulisus kohta Tegemist on suure ulatusega mõjuga, mille sagedus on pigem ühekordne hõlmates nii tööprotsesside ümberkujundamist, kui ka tehniliste lahenduste väljatöötamist. Tehniliste lahenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks ei ole vaja RAB-il isikkoosseisu suurendada. Tehnilised lahendused vähendavad inimressurssi vajadust teatud töölõikudes ja muudavad selle kasutamise tõhusamaks. RAB teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on RahaPTS § 53 lõike 4 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave, mistõttu ei ole arvuliselt võimalik avaldada, kui paljusid teenistujaid kokku kavandatav muudatus mõjutab. Ebasoovitavate mõjude riski uue andmeanalüütika kasutuselevõtuga ei ole ette näha. Arvestades mõju ulatust nii RAB töökorralduse muudatustel, kui uudsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel saab avalduvat mõju pidada oluliseks. Mõju valdkond III: Sotsiaalsed mõjud 44 Mõju sihtrühm: puudutatud isikutele, kelle andmeid Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse Puudutatud isikuteks on kõik isikud, kelle andmeid tänases Rahapesu Andmebüroo andmekogus juba töödeldakse, ning isikud, kelle andmed on kantud riiklikesse registritesse või infokanalitesse, kus sisalduvad kõnealuste isikute ning nende majandustegevust ja varalist seisundit kajastavad andmed. Strateegilise analüüsi käigus töödeldakse isikuandmeid pseudonüümitult. Mõju ulatus Määruses (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduses sisalduv seaduslikkuse nõue tähendab, et isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus. Õiguslik alus andmete töötlemiseks on määruse (EL) 2016/679 artikkel 6 lõike 1 punktis e, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Isikuandmete kaitse seaduse alusel on andmete töötlemine seaduslik rahapesu ja terrorismi rahastamise alaste ning nendega seotud süütegude tõkestamiseks. Strateegilise analüüsi andmelaos pseudonüümitud andmete töötlemise eesmärgiks on andmete kogumil tuginevate rahapesu ja terrorismi rahastamise skeemide osas andmeanalüütikale tuginevate järelduste tegemine, mis on eelkõige abiks juhtimisotsuste tegemisel21. Strateegilise analüüsi funktsiooni parandamine võimaldab tõsta rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhusust, kasutada ressursse optimaalsemalt ning piirata halduskoormuse kasvu22. Selliseks uueks andmeanalüütika lahenduse loomiseks vajab Rahapesu Andmebüroo ka isikuandmeid. Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine seaduses aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse ning hinnata selle eesmärgipärasust. Isikute majandustegevust ja vara puudutavaid andmeid kogutakse ja töödeldakse erinevates riiklikes andmekogudes mitmete asutuste poolt ka praegu. Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse strateegilise analüüsi tarbeks pseudonüümitud kujul teistest andmekogudest ja infokanalitest pärinevaid isikute ning nende vara ja majandustegevusega seotud andmeid koos Rahapesu Andmebüroo andmekogu koosseisu kuuluva operatiivse analüüsi andmelaos sisalduvate andmetega. Isikuandmete töötlus Rahapesu Andmebüroo andmekogus ei too isikutele kaasa täiendavaid kohustusi ega muudatusi andmete esitamisel puudutatud registritesse. Seega ei mõjuta muudatused sihtrühma käitumist ega too kaasa kohanemisvajadust. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatusega kaasneva mõju avaldamise sagedus on keskmine, isikute kokkupuude nende andmete töötlemisega on ebaregulaarne. Strateegilise analüüsi käigus toimub isikuandmete töötlemine pseudonüümitud kujul spetsiifilise riskivaldkonna uurimise käigus. Uuringu 21 Näiteks seadusandlike lünkade parandamise vajadus, ametite vahelise koostöö muutmine, RAB-i siseselt töötajate arvu muutmine protsesside lõikes, mingis majandussektoris rahapesu riski kasvamisel sellele reageerimine, jms. 22 Vajalike analüüside tegemiseks küsib RAB täna teistelt riiklikelt registritelt ja kohustatud isikutelt mitmesuguseid andmeväljavõtteid vastavalt vajadusele. Sellistele ad hoc päringule andmete kokkupanemine on töömahukas ja täitjate erineva tõlgendamise tõttu ebaühtlase kvaliteediga. 45 aktiivse andmetöötlusfaasi nädalatel tehakse korduvalt päringuid tuvastamaks kas ja kuidas mingi lisatunnuse arvestamine aitab paremini kõrge riskiga sihtgruppi piiritleda. Sõltuvalt uuringu eesmärkidest ja leidude kaalukusest hinnatakse, kas on vajalik kõrgema riskiga tehingute puhul nende teostajate andmete depseudonüümimine ja suunamine üksikanalüüsi. Hinnanguliselt jääb depseudonüümimist vajavate isikute koguarv aastas alla 200. Arvestades, et isikuandmete töötlemisega ei kaasne andmesubjektidele täiendavaid kohustusi ega kohanemisvajadusi tuleb kaasnevat mõju andmesubjektidele lugeda väikeseks. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu seadusena jõustumisel töötleb RAB Rahapesu Andmebüroo andmekogus strateegilise analüüsi käigus andmete kogumit pseudonüümitult, sealhulgas automatiseeritult. Sellisel viisil andmete töötlemiseks kehtestatakse RAB-ile seadusest tulenevad alused ning sealjuures parandatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogus tervikuna toimuva andmetöötluse läbipaistvust andmekogu eesmärkide sõnastamise kaudu. Strateegilise analüüsi käigus töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga avastada rahapesu ja terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegudele viitavaid riske, ohte, suundumusi, mustreid ja toimimisviise. Strateegilise analüüsi läbiviimisel toimub andmeandjatelt andmestike kogumine pidevalt ja ka automatiseeritult ning enne andmete andmelattu salvestamist isikuandmed pseudonüümitakse. Andmete töötlemine andmete kogumina, sealhulgas automatiseeritult kiirendab ja muudab efektiivsemaks kuritegude ja kuritegelike mustrite avastamise ning neile adekvaatse reageerimise, kuid ei avalda puudutatud isikutele negatiivset mõju, kuna ilma kuriteo tunnuste ilmnemiseta ei toimu andmete depseudonüümimist. Andmete ülemäärane töötlemine on välistatud isikuandmete pseudonüümimisega ning isikuandmete depseudonüümimise protsessi range kontrolli tagamisega, mille käigus kasutatakse mitut riske maandavat meedet, nagu IT- süsteemi logid ja andmekaitsespetsialisti järelevalve. Ligipääs strateegilise analüüsi käigus töödeldavatele pseudonüümitud isikuandmetele on üksnes RAB-i strateegilise analüüsiga tegelevatel teenistujatel, kes moodustavad üksnes ligi 15% RAB-i teenistujate koguarvust ning seega on RAB-i siseselt teenistujate ligipääs strateegilise analüüsi käigus töödeldavatele pseudonüümitud isikuandmetele üsna piiratud. Täpsemat teenistujate arvu, kes tegelevad strateegilise analüüsi läbiviimisega, ei ole võimalik avaldada, kuna RAB teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on RahaPTS § 53 lõike 4 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu Andmebüroo andmekogust väljastatakse andmeid üksnes RahaPTS-s sätestatud juhtudel ja korras. Rahapesu Andmebürool on kohustus pidada logi kõigi andmelao päringute osas ning sätestatud on kindlad reeglid selle osas, kellel on ligipääs nii pseudonüümitud andmetele, kui ka kes ja millisel viisil otsustab seaduses sätestatud eesmärkide täitmiseks isikuandmete depseudonüümimise. Rahapesu Andmebüroo andmekogu andmete säilitamise kestuse puhul nähakse ette minimaalselt vajalik aeg andmete säilitamiseks, strateegilise analüüsi teostamiseks kasutatud andmete puhul on säilitamise tähtaeg viis aastat. RahaPTS § 69 lõike 1 kohaselt teeb 46 Rahapesu Andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle kontrolli Andmekaitse Inspektsioon. Isikuandmete töötlemine on vajalik ja proportsionaalne eesmärgiga ennetada ja tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegusid. Arvestades, et isikuandmete töötlemisel pseudonüümituna välistatakse ülemäärane andmetöötlus ning kasutatakse ka mitmeid meetmeid riskide maandamiseks (kitsas juurdepääsevate isikute ring, andmekaitsespetsialisti osalemine depseudonüümimise protsessis, minimaalsed vajalikud säilitamise tähtajad), ei saa pidada mõju andmesubjektile oluliseks. Seega tervikuna, kuigi mõju sihtrühm on suur ja sagedus on keskmine, on muudatustega kaasnev mõju andmesubjektidele väike. Isikuandmete töötlemisega kaasnevaid riske ning kohaste riskide maandamismeetmete rakendamist on hinnatud ka eelnõu koostamisele eelnenud „SAF andmekaitsealases eelanalüüsis“. Mõju valdkond IV: Majanduslik mõju Mõju sihtrühm I: kohustatud isikud. Kavandatavad muudatused võivad kaasa tuua ümberkorraldusi kohustatud isikute töös. RahaPTS mõistes loetakse kohustatud isikuteks RahaPTS §- 2 nimetatud isikud (krediidiasutused finantseerimisasutused, virtuaalvääringu teenuse pakkujad, äriühingute teenuse pakkujad jt, aga ka isikud, kes vahendavad kinnisasja ja müüki ning näiteks kauplejad, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas vähemalt 10 000 eurot või sellega võrdväärse summa muus vääringus ja mittetulundusühing mittetulundusühingute seaduse tähenduses ning sihtasutus sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 5000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus). Kuna teatud grupp isikuid on kohustatud isikud sõltuvalt oma tegevusest, makseviisist ja mahust, siis ei moodusta nad piiritletavat isikute rühma nagu näiteks krediidiasutused, seetõttu ei ole võimalik ka puudutatud sihtrühma suurust täpse arvuna välja tuua. Mõju ulatus RAB-i poolt RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 alusel teostatava strateegilise analüüsi tulemusena saab RAB teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide, ohtude, suundumuste, mustrite ning toimimisviiside kohta. Nimetatud teave on abiks RahaPTS § 54 lõike 1 punktides 5–7 sätestatud RAB-i ülesannete täitmisel, mille eesmärk on aidata kohustatud isikutel efektiivsemalt planeerida ja rakendada hoolsusmeetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning finantssanktsiooni kohaldamiseks. Selle tulemusel eeldatavasti väheneb nn valepositiivsete rahapesu ja terrorismi rahastamise teadete hulk ning suure tõenäosusega muutuvad teated sisult kvaliteetsemaks. Viimane aitab omakorda kohustatud isikutel paremini riskipõhiselt tegutseda, muutes ressursikasutamise tulemuslikumaks. Järeldus mõju olulisuse kohta Mõju avaldumist kohustatud isikute töökorraldusele on ette näha pigem väikeses ulatuses ning ühekordse mõjuna. Arvestades, et täiendava andmeanalüüsi tulemite jagamise tulemusena on kohustatud isikutel võimalus ka oma tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel 47 efektiivsemaks muuta, ei ole ebasoovitavaid mõjusid ette näha. Arvestades sihtrühma suurust, kuid mõju pigem ühekordset sagedust ja selle väikest ulatust, saab mõju kohustatud isikutele pidada väheoluliseks. Mõju sihtrühm II: riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku registrid/ andmekogud. Andmeladu liidestatakse 11 registriga. Mõju ulatus Seadusemuudatusega ei teki teistele andmekogu või registrite vastutavatele töötlejatele kohustust rohkemate andmete kogumiseks. Andmeandjate hulk ei muutu, kuna samu andmeid on RAB-il õigus töödelda ka käesoleval ajal (RahaPTS §-de 58 ja 59 alusel). Seni on aga riiklikesse registritesse tehtud peamiselt üksikpäringuid, strateegilise analüüsi ülesannete täitmiseks on tellitud üksikjuhtumipõhiselt konkreetsete parameetritega väljavõtteid. Järeldus mõju olulisuse kohta Tegemist on ühekordse mõjuga, mis kaasneb andmeandjatele seoses uute päringute ülesehitamise vajadusega. Ebasoovitava mõjuna võib andmeandja infosüsteemidele masspäringute tegemisel avalduda teatav koormuse kasv, mis võib mõjutada infosüsteemide toimimist. Riskide maandamiseks ja infosüsteemide koormamise vältimiseks on masspäringute tegemist võimalik ajatada näiteks tööpäeva välistele aegadele ja optimeerida tehniliste lahenduste kaudu. Arvestades mõju ulatust ning sagedust, saab mõju andmeandjatele pidada kestvaks. Muudatus: Korrektse ärialase maine kontrolliga seotud muudatused Mõju valdkond I: Sotsiaalsed mõjud Mõju sihtrühm I: kontaktisiku kandidaadid ning korrektse ärialase maine kontrolli subjektiks olevad isikud. RahaPTS § 17 lõike 2 kohaselt on kontaktisiku määramise kohustus krediidiasutustel, finantseerimisasutustel, usaldushalduse ja äriühingute teenuse osutajatel, pandimajateenuse osutajatel, virtuaalvääringu teenuse pakkujatel ning väärismetalli ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostjatel või hulgimüüjatel. Kontaktisiku ülesandeid võib täita üks töötaja või struktuuriüksus. Kui kontaktisiku ülesandeid täidab struktuuriüksus hindab RAB kõikide selles struktuuriüksuses töötavate isikute sobivust. Lisaks hindab RAB tegevusloa andmisel RahaPTS § 70 lõike 1 alusel ettevõtja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja ja omaniku korrektset ärialast mainet tulenevalt RahaPTS § 72 lõike 1 punktis 11 sätestatud nõudest. Mõju ulatus Seadusmuudatuse tulemusena muutub isiku jaoks selgemaks, milliseid tegevusi tehakse ning päringuid esitatakse kontaktisiku kandidaadi sobivuse hindamise ja tegevusloamenetluse käigus. Tegevuste ulatus ei muutu. Seaduse täiendamise järgselt on isikul võimalik mõista, mida protseduur endast kujutab, ning otsustada ka selle läbimise soovi üle. Järeldus mõju olulisuse kohta 48 Arvestades, et muudatus puudutab igakordset kontaktisiku kandidaadi sobivuse hindamist ja RAB-i tegevusloamenetlust on selle esinemine sage ning muudatust tuleb pidada oluliseks. Muudatus: RAB-i poolt kontrolli tulemuste kajastamise ja akti koostamisega seotud muudatused Mõju valdkond I: Majanduslikud mõjud Mõju sihtrühm I: RAB-i järelevalve all olevad kohustatud isikud. RAB järelevalveulatus kohustatud isikute poolt RahaPTS-i ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle on sätestatud RahaPTS §-s 64. Kuna teatud grupp RAB-i poolt järelevalvatavaid isikuid on kohustatud isikud sõltuvalt oma tegevusest, makseviisist ja mahust, ei moodusta nad piiritletavat isikute rühma nagu näiteks krediidiasutused, seetõttu ei ole võimalik ka puudutatud sihtrühma suurust täpse arvuna välja tuua. Mõju ulatus Seadusmuudatuste tulemusena tagatakse RAB-i poolne selgitamiskohustuse täitmine ja kontrolli protseduuri raamistikust ülevaate andmine, mille tulemusel on kohustatud isikutel võimalik paremini mõista oma õigusi ja kohustusi kontrolli teostamise kestel. Järelevalvet kokkuvõttev kontrolliakti on edaspidi oluliselt sisukam ning kohustatud isikul on seega lihtsam mõista kontrolli lõpptulemust. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatuste mõju avaldub vaid kohustatud isiku üle kontrolli läbiviimisel, mis sõltub omakorda RAB-i hinnangust kontrolli teostamise vajadusele. Seetõttu on mõju kohustatud isikutele pigem väikese ulatusega ning ühekordne. Mõju valdkond II: Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo Mõju ulatus Seadusemuudatuse järgselt tuleb RAB-il kohustatud isikutele ulatuslikumalt selgitada kontrolli teostamise raamistikku ning täiendada kontrolliakti, mis suurendab RAB-i töökoormust. Vastukaaluks on RAB-il kontrolli teostamisel pikem aeg lõpliku akti koostamiseks. Järeldus mõju olulisus kohta Avalduva mõju sagedus on pigem ühekordne hõlmates tööprotsesside ümberkujundamist. Kuivõrd pärast tööprotsesside ümberkujundamist on RAB-il võimalik oma järelevalvelist tegevust planeerida vastavalt vajadusele, saab avalduvat mõju pidada väheoluliseks. 7. Seaduse rakendamise seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tulud 49 Eelduslikult võiks esialgu mõnevõrra kasvada konfiskeeritud kriminaaltulu maht, kuid kesk- pikas perspektiivis peaks see taas langema seoses Eesti muutumisega vähematraktiivseks rahapesu keskkonnaks. Seega suuremahulisi tulusid seaduse muudatusega prognoositavalt ei kaasne. Kulud Strateegilise analüüsi andmelao ja analüütikalahenduse arenduseks on EL taastefondist RRF planeeritud 3,5 mln eurot. Alates 2026. a II poolaastast tuleb püsikulude katted leida riigieelarvelistest vahenditest. Olemasolevate X-tee teenuste sobivuse ülevaatamine on eelnõu koostamise hetkel veel pooleli. Kuid juba praegu on teada, et tekib vajadus arendada ka uusi teenuseid. Sõltuvalt päritavate andmekomplektide keerukusest (vastavalt strateegilise analüüsi funktsiooni täitmise vajadustele andmete ülesotsimine ja X-tee sõnumitesse loogiliselt kokku seostamine võib olla mahukas lisatöö) on ühe teenuse arenduskulu ligikaudu 1000–5000 eurot. Seega on hinnanguliselt umbes 10 uue teenuse maksumus ligikaudu 25 000 eurot. Viidatud kulud on plaanis katta Euroopa Liidu taastefondist strateegilise analüüsi funktsiooni süsteemi arendamiseks planeeritud vahenditest. Hinnanguline püsikulude vajadus aastatel 2025–2028 on toodud alljärgnevas tabelis. Arvestatud ei ole võrgustikuanalüüsi tarkvara kulu. Püsikulud kaetakse Rahandusministeeriumi eelarves ettenähtud Rahapesu Andmebüroo majandamiskuludest. Seaduse muudatusega täiendavat personalikulude kasvu ei kaasne. Aasta Personali kulu IT kulu Kokku 2025 0 0 0 2026 0 20 000 20 000 2027 0 90 000 90 000 2028 0 95 000 95 000 Teisi kulusid seaduse muudatusega ei kaasne. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seoses muudetakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu põhimäärust (käesoleva seletuskirja lisa 2 – rakendusakti kavand). 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu pingeline ajakava tuleneb EL taastefondi tegevuskavast, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegilise analüüsi reformi tähtaeg oli IV kvartal 2024, mida ei ole võimalik muuta. Seadusemuudatuse mõnekuuline hilinemine veel võimaldab reformi tulemuse saavutamist. 50 Paragrahvi 1 punktid 32, 33 ja 35 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil. Kavandatud jõustumisaeg võtab arvesse direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 74 Eesti õigusesse ülevõtmise tähtaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiits- ja digiministeeriumiga. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, RAB-ile, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, Tartu Maakohtu registriosakonnale, Riigi Infosüsteemide Keskusele, Maksu- ja Tolliametile, Riigi Infosüsteemide Ametile, Pangaliidule, Rahvusarhiivile. Eelnõule esitasid märkused Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Andmekaitse Inspektsioon, RAB, Transpordiamet, Eesti Pangaliit. 51  II KOOSKÕLASTUSRINGI TAGASISIDE Nr Ettepaneku/märkuse sisu Eelnõu koostaja seisukohad/vastused Justiits- ja digiministeerium 1 Eelnõu § 1 p 8 – kõnealuse sättega jäetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise Arvestatud. seaduse (RahaPTS) § 53 lõikest 4 välja viide avaliku teabe seadusele. Lõige ise näeb ette, et Rahapesu Andmebüroo teenistus- ja töökohtade koosseis ning isikkoosseis on Seletuskirja on täiendatud viitega avaliku teabe seaduses asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Asutusesiseseks kasutamiseks (AK) sätestatud tähtajale ning eelnõu punktis 8 on toodud välja tunnistamine toimub avaliku teabe seaduse alusel (AvTS). AvTS-i kohaselt saab eesmärk, mille tõttu on andmed teenistus- ja töökohtade juurdepääsupiiranguid kehtestada maksimaalselt 5+5 aastaks. Palume selgitada koosseisu ning isikkoosseisu kohta vaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. seletuskirjas, kas kavandatavale juurdepääsupiirangule kohaldatakse AvTS-ist tulenevat 5+5 aastast tähtaega, või näha eelnõus ette AvTS-ist erinev tähtaeg. Viimasel juhul tuleb seletuskirja täiendada põhjendustega erineva tähtaja vajalikkuse kohta. Samuti märgime, et AK-ks tunnistamine on üldjuhul igakordne kaalumisotsus, seda ka isikkoosseisu puhul. Seega tuleks sätet täiendada ka eesmärgiga, mille tõttu on vaja koosseis AK-s tunnistada. Eeskujuks võib võtta näiteks AvTS § 35 lg 1 punkti 31, milles on avalikule huvile vastukaaluks kaalutav huvi välja toodud. 2 Eelnõu § 1 punktiga 19 on ette nähtud juurdepääsupiirangu alus. Juhime tähelepanu, et Arvestatud. eelnõu sõnastuse kohaselt saab teabe tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks AvTS-is ette nähtud tähtajaks, milleks on 5+5 aastat. Kavandatava § 60 lõike 11 ja seletuskirja Eelnõu punkti 19 ehk RahaPTS § 60 lõike 1 viimast lauset põhjal võib järeldada, et vajadus on tunnistada teave asutusesiseseks kasutamiseks on pärast sõna „konfidentsiaalsuse“ täiendatud sõnaga tähtajatult. Selle tagamiseks tuleks seaduses näha ette AvTS-ist erinev tähtaeg. Näiteks „tähtajatult“. täiendades § 60 lõike 1 viimast lauset pärast sõna „konfidentsiaalsust“ sõnaga „tähtajatult“. 3 Eelnõu § 1 punkti 21 selgituses on kirjeldatud Rahapesu Andmebüroo teabe Arvestatud osaliselt. julgeolekuasutustele edastamisega seotud erinevaid vajadusi. Eelnõus olev RahPTS § 60 lg 54 sõnastus ei ühti aga seletuskirjas tooduga, sest eelnõus viidatakse üksnes Oleme seisukohal, et viide riigisaladuse ja salastatud julgeolekuasutuste seaduses nimetatud ülesannete täitmisele. Märgime, et välisteabe seadusele on normi eesmärki silmas pidades liiga julgeolekukontrolli tegemise pädevus tuleneb hoopis riigisaladuse ja salastatud välisteabe lai, mistõttu täiendame normi selliselt, et lisame teabe seaduse (RSVS) §-st 48. Seetõttu tuleb normi täiendada viitega RSVS-le. Teeme edastamise põhjusena julgeolekukontrolli tegemine. ettepaneku sõnastada RahaPTS § 60 lg 54 järgmiselt:  „(54) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seadusest ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“ I KOOSKÕLASTUSRINGI TAGASISIDE Nr Ettepaneku/märkuse sisu Eelnõu koostaja seisukohad/vastused Justiitsministeerium 1 Eelnõu § 1 p-d 5, 6 ja 32 (RahaPTS § 17 lg-d 5 ja 6 ning § 72) – eelnõuga täpsustatakse Peame asjakohaseks täiendada selles osas seletuskirja selliselt, loakohustusliku ettevõtja kontaktisiku laitmatu maine ja ettevõtja juhtorgani liikme, et hinnang koostatakse ja esitatakse isikule arvamuse prokuristi, tegeliku kasusaaja ja omaniku korrektse ärialase maine kontrollimise avaldamiseks nt ettekirjutuse või haldusaktiga. Seletuskirja protseduuri ning sätestatakse, milliseid andmeid ja millistest andmekogudest on täienduse sisuks on ka see, et tänane protsess hinnangu Rahapesu Andmebürool (RAB) õigus selleks töödelda. Märgime, et loakohustusliku andmisel ei muutu, vaid seaduses täpsustatakse selgemad ettevõtjaga seotud füüsilised isikud on sageli sellise ettevõtja suhtes kolmandad isikud. alused ja piirid, mis annavad kohustatud isikule ning isikule, Seetõttu ei pruugi maine hindamise regulatsioon tagada piisavalt nende isikute õiguste kelle mainet hinnatakse, arusaama sobivusmenetluse kaitset, kelle mainele RAB hinnangu annab. Leiame, et selliste isikute õigused oleksid olemusest ja raamidest. paremini kaitstud menetluses, kus nende maine kohta koostatud eelhinnangud tuleb esitada ka isikule endale. Kuna RABi hinnang isiku mainele võib mõjutada selle isiku võimalusi tegeleda ettevõtlusega ja teenida sissetulekut, peab ka isikule endale olema Vastavad muudatused kajastuvad eelnõu seletuskirja § 1 teada RABi hinnang ja võimalus sellele vastuväiteid esitada või selles toodud väiteid punktis 31. ümber lükata. Kõnealusele probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler1. Palume kaaluda, kas seaduses sätestada ka see, millises vormis RAB isiku mainele antava hinnangu koostab ja isikule arvamuse avaldamiseks esitab. 2 Eelnõu § 1 punkt 10 (RahaPTS § 55 lg 3) ning eelnõu § 1 punkt 21 (RahaPTS § 60 lg 1) Arvestatud. – mõlema muudatusega täiendatakse seadust lausega, mille kohaselt teatud andmed ja dokumendid on konfidentsiaalsed ning asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) tähenduses. Ebaselgeks jääb, kas muudatustega RahaPTS § 55 lõikes 3 soovitakse sätestada erisus AvTS-is soovitakse sätestada AvTS-is sisalduvatest juurdepääsupiirangutest erinorm või üksnes sisalduvatest juurdepääsupiirangutest. Võrreldes eelnõu deklareerida AvTS-i juurdepääsupiirangute olemasolu. Seega selgitame esimese versiooniga on mõnevõrra muudetud normi sõnastust juurdepääsupiirangute vaatest AvTS-i loogikat täismahus. ja lisatud seletuskirja täiendavad selgitused, miks avaliku teabe seaduses toodud alused ei ole piisavad Justiitsministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid juurdepääsupiirangu tagamiseks. Seletuskirjas on täiendavalt katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu käsitletud ka 2020. aasta 1. detsembril jõustunud Tromsø piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid konventsiooni, täpsemalt selle artiklit 3 ning selgitatud, kuidas kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS sättes viidatud teave mahutub selle artikli raamidesse (eelnõu § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel ja seletuskirja § 1 p 12). peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi kui teave on Kavandatud RahaPTS § 60 lõike 1 sõnastust on samuti tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse muudetud vastavalt Justiitsministeeriumi suunistele ning teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski toodud välja Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduva avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang, ning enne teabe juurdepääsupiiranguga teabe liigid. Seletuskirjas on selgitatud avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2). seda liiki teabe kaitsmise vajalikkust, lähtudes rahvusvahelistest õigusaktidest, mida tuleb Rahapesu Andmebüroo tegevusele kohaldada ning mille järgimisega on Spetsiifilisemalt andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh Rahapesu Andmebüroo seotud, kuid võttes aluseks ka andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. eelviidatud Tromsø konventsioonist tuleneva raamistiku. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 11, mis käsitleb andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline Rahapesu Andmebüroo ametnike, töötajate ja sama sätte juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik lõikes 6 nimetatud isikute kohustust hoida neile Rahapesu andmekogus olevad andmed on juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud peab eriseaduses absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sisalduva kogu teabe suhtes kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja andmete avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks on üheks selliseks absoluutseteks samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5, mis näeb kohustuslikuna taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult. Sätte lisamise ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks vajalikkust ja tähtajatu konfidentsiaalsuse olulisust on kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise piirangu käsitletud seletuskirjas (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 20). põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust hinnata. Näiteks AvTS Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 54, mis on samuti § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks teabeks tunnistada teave, seotud Rahapesu Andmebüroo andmekogust andmete mille avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab igal juhtumil hindama, kas ohustab väljastamisega ning mille kohaselt on Rahapesu Andmebürool või ei ohusta) muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali. õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet edastada julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Teabevahetuse vajalikkust selgitab 2020. aasta 1. detsembril jõustus Tromsø konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2016. seletuskiri, kuid seda andmete väljastamise täpsem kord ja aastal. 2024. aastal antud hinnangus Eesti õigusaktide kooskõlale nimetatud ulatus sätestatakse Rahapesu Andmebüroo andmekogu konventsiooniga on välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe põhimääruses (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 21). 2 avalikkusest peavad olema minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise raames antud selgitustes viidanud, et isegi kui sellised absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on seadusandja selle kehtestamise raames juba Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 71 ja 72, mis käsitlevad hinnanud, kas erandiga kaitstav huvi kaalub igal juhtumil üle avaliku huvi nimetatud rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate teabe vastu. ülesannete, täitmisega, järelevalveliste ülesannete täitmisega ja tegevusloataotluste menetlemisega seotud andmete väljastamist Rahapesu Andmebüroo andmekogust (eelnõu ja Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses sätestatav täiendav seletuskirja § 1 p 23). juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada. Eelnevast tulenevalt on Justiitsministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ette ei näe. Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise eesmärk, st millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas tuleb  välja tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla kavandatav juurdepääsupiirang mahub. Seda tuleb seletuskirjas ka põhjendada. Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt ei tundu lisatav lause vajalik ega piisavalt põhjendatud kummagi muudatuse puhul. Esiteks käsitleb RahaPTS § 55 lg 3 muudatus juurdepääsu piiramist ettekirjutuse tegemist põhistavaid faktilisi asjaolusid kajastavale dokumendile ning selle aluseks olevatele andmetele ja dokumentidele. Kuigi seletuskirjas on selgitatud väga põhjalikult teabele juurdepääsu piiramise eesmärki, siis ei tulene sealt, miks AvTS §-s 35 sätestatud alused ei ole piisavad (nt § 35 lg 1 p-d 1 ja 2, mis käsitlevad kriminaal- või väärteomenetluses, riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud teavet). Teiseks, RahaPTS § 60 lg 1 muudatus käsitleb kogu RAB-i andmekogu konfidentsiaalsust. Seletuskirjast ei tulene eesmärki ega ka muid põhjendusi sellise absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Seega palume kõigepealt analüüsida, kas AvTS §-s 35 sätestatud alused on RABi töödeldava teabe kaitsmiseks piisavad. Kui aga soovitakse siiski jääda eelnimetatud juurdepääsupiirangute juurde RahaPTS-s, siis palume neid valikuid veenvalt põhjendada (mh selgitada AvTS-i juurdepääsupiirangute ebapiisavust). 3 Eelnõu § 1 punkt 12 (RahaPTS § 58 lg 1) ning eelnõu § 1 punkt 16 (RahaPTS § 581) – Arvestatud osaliselt. mõlema muudatusega täpsustatakse isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemise reegleid. See on tervitatav. Samas selgitatakse seletuskirjas RahaPTS § 58 lõike 1 muudatuse kohta, et eriliiki isikuandmetest on vaja töödelda rahvust (eelduslikult sama RahaPTS § 58 lõige 1 reguleerib ettekirjutusega teabe ka RahaPTS § 581 vaatest). Vastavalt seletuskirjas viidatud isikuandmete kaitse küsimist. Kuivõrd ettekirjutusega eriliigiliste isikuandmete üldmääruse (edaspidi IKÜM) artiklile 9 on eriliiki isikuandmete töötlemine keelatud küsimise vajadus praktikas pigem puudub, tuleb pidada (lõige 1) ning lõikes 2 sisalduvad sellest üldisest keelust erandid. Seega on eriliiki mõistlikuks selle osa RahaPTS § 58 lõikest 1 välja jätmist. isikuandmetele kehtestatud kõrgem kaitsetase ja eritingimused, mistõttu tuleb seaduses erandite kehtestamisel ka seda silmas pidada. Sealjuures ei sea me kahtluse alla rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist kui olulist avalikku huvi, mille alusel on tõepoolest õigus erandeid kehtestada (artikkel 9 lõige 2 punkt (g)). Samas peaks need erandid olema selged ja täpsed, mistõttu võiks just eriliiki isikuandmete puhul olla seaduse tekstis  kirjas, milliseid eriliiki isikuandmeid on õigus töödelda (kõnesoleval juhul üksnes RahaPTS § 58 lõige 1 sõnastatakse võrreldes eelnõu esimese rahvust). versiooniga mõnevõrra erinevalt ning vastavalt sellele on muudetud ka seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 13). Lisaks, seoses RahaPTS § 581 lg 2 lisamisega tõusetub küsimus erinevate normide omavahelisest suhtest. Esiteks viidatakse üldiselt isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi Küll aga esineb eriliigiliste isikuandmete töötlemist Rahapesu IKS) ning IKÜM reeglitele, kuid lisaks tuuakse eraldi välja turvameetmete võtmise Andmebüroo andmekogus, mistõttu eriliiki isikuandmete kohustus. Selguse huvides võiks see olla sõnastatud näitena IKS-i ja IKÜM-i reeglitest, töötlemine RahaPTS § 581 lõikes 1 siiski reguleeritakse ning et ei jääks muljet, nagu oleksid turvameetmed ainsad või peamised IKS-i ja IKÜM-i täiendatakse seletuskirja näitliku loeteluga töödeldavatest nõuded, mida peab järgima. Teiseks jääb arusaamatuks teise lause eesmärk, mille eriliikidest. Näiteks võib RAB-ile esitatavates teadetes olla kohaselt kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile andmete edastamisel kajastatud erinevaid eriliigilisi isikuandmeid peale rahvuse rakendatakse IKÜM-i artikli 49 lg 1 p-s (d) ning IKS § 48 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut. veel usulised veendumused, terviseandmed jne, mis võivad Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele teadete kontekstis omada olulist tähendust. on nii IKÜM-s kui ka IKS-s süsteemselt reguleeritud ning viidatud sätted kohalduvad üksnes erandlikes olukordades (s.t kui muud edastamise viisid ei ole võimalikud). Seega ei saaks vaikimisi kohe nendest olukordadest lähtuda, vaid igal konkreetsel juhul tuleb RahaPTS § 581 lg 2 sõnastatakse vastavalt väljapakutud hinnata, mis alusel just selles olukorras teabe edastamine toimub. Kokkuvõtlikult võiks sõnastusele. RahaPTS § 581 lg 2 olla sõnastatud järgnevalt: (2) Rahapesu Andmebüroo töötleb isikuandmeid, järgides isikuandmete kaitse seadusest tulenevat isikuandmete töötlemise korda ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679, muu hulgas rakendades kõiki nimetatud seaduse §-s 43 ja nimetatud määruse artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid. 4 Eelnõu § 1 punkt 18 (RahaPTS § 591 lg 31) – RAB andmekogu jaoks lisatakse Arvestatud. põhimääruse sisu täpsustav norm, mis on tervitatav. Samas tunduvad mõned elemendid puudu olevat, eelkõige vastutava töötleja(te) ülesanded, andmete andmekogusse kandmise kord, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord. Samuti peaks viimane punkt käsitlema üksnes muid korraldusküsimusi, mitte muid andmekogu pidamiseks vajalikke tingimusi, kuivõrd kõikideks olulisteks tingimusteks peaks seaduse  tasandil selge volituse sätestama. Seega võiks RahaPTS § 591 lg 31 sõnastada järgnevalt: (31) Andmekogu põhimääruses sätestatakse: 1) andmekogu volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmekogu pidamise kord ning andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse kandmise kord; 4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed; 5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord; 6) andmete ja andmetöötluse logide säilitamise täpsem kord; 7) muud andmekogu pidamiseks vajalikud korraldusküsimused. 5 Eelnõu § 1 punkt 20 (RahaPTS § 593 lg 2) – lisatava sätte teise lõike kohaselt esitatakse Arvestatud. andmete hoidmise, säilitamise ja kustutamise korra täpsustamise volitus RAB andmekogu põhimääruses. Esiteks jääb ebaselgeks mida peetakse silmas andmete hoidmise all (eelkõige kas see ei ole juba säilitamise mõistega hõlmatud). Teiseks võiks ühtsuse huvides selle volituse lisada eelnõu kohase RahaPTS § 591 lõikesse 31, mis sätestab volitusnormi RAB andmekogu põhimääruse sisu kohta. 6 Eelnõu § 1 punkt 25 (RahaPTS § 601) – lisatavas paragrahvis pannakse selgelt kirja, Muudetud ja täiendatud. millistel alustel on andmesubjekti õiguste piiramine lubatud. Sellise selge reeglistiku kehtestamine on kõnesolevas olukorras väga oluline. Samuti on tervitatav asjaolu, et õiguste piiramise üle otsustatakse iga juhtumi puhul eraldi ning piirang seatakse üksnes Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat juhul, kui see on vältimatult vajalik. Samas jäetakse lahtiseks lg-s 1 sisalduv loetelu, RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse  milliseid andmesubjekti õiguseid võib piirata. Juhime tähelepanu, et IKÜM-is sisaldub võetud ka Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõule esitatud mh nõue, et kehtestada tuleb piirangute ulatus (artikkel 23(2)(c)). Seega eeltoodust ja märkuseid, mis sisaldavad ka võrdlusmaterjali lähiriikide (Läti seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ning ka õiguskindluse ja -selguse huvides peavad ja Leedu) õigusaktidest. piirangud olema ammendavalt sätestatud. Seega tuleks lg 1 sissejuhatav lauseosa sõnastada järgnevalt: Andmesubjekti õiguste piiramist käsitlev säte sõnastatakse imperatiivsena, mis tähendab, et Rahapesu Andmebüroo mitte (1) Rahapesu Andmebüroo võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ei kaalutle õiguste piiramise üle, vaid piirab seaduses piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: sätestatud eesmärkide täitmiseks sama sätte suletud loetelus toodud andmesubjekti õigusi. Asjakohased selgitused on lisatud eelnõu seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 25). 7 Eelnõu § 1 punktid 33–35 (RahaPTS § 77 ja 1043) – muudatused puudutavad tegeliku Eelnõu võtab arvesse Justiitsministeeriumi arvamust tegelike kasusaaja andmete täiendusi. Sama teemat käsitleb ka 2024. a septembris kasusaajate andmekogu väljatöötamiskavatsusele. Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastamisel saadetud RahaPTS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK)3. Palume eelnõu juures arvesse võtta ka viidatud VTK kohta esitatud Justiitsministeeriumi arvamust. 8 Eelnõu § 2 (AvTS § 35 lg 1 p 53): AvTS-i soovitakse lisada uus juurdepääsupiirang, Muudatus jääb eelnõust välja. RAB-i tegevuse meetodeid ja mille kohaselt tuleb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada teave taktikat kaitsev norm sõnastatakse RahaPTS-is. RAB tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist. Seletuskirjas ei ole selgitatud, kas on kaalutud ka muude AvTS-i juurdepääsupiirangu aluste võimalikkust ja piisavust (nt AvTS § 35 lg 2 p 3: põhjendatud juhtudel asutusesiseseks adresseeritud dokumendid). Palume seletuskirja vastavalt täiendada. 9 Märgime, et plaanitavad muudatused toovad kaasa vajaduse teha e-äriregistris arendusi X-tee teenuste arendamisega kaasnev ligikaudne kuluarvestus nii portaalis kui ka e-äriregistri teenustes. Seletuskirjast ei tulene üheselt, kas e-äriregistri on täiendusena toodud eelnõu seletuskirja osas 7. arenduste kuludega on arvestatud. Oluline on teada, kuidas ning kes katab e-äriregistris vajalike arenduste kulu. Kulu täpne suurus selguks põhjalikuma analüüsi käigus.  Andmete edastamisel läbi X-tee kasutaksid e-kinnistusraamat ja karistusregister olemasolevaid X-tee teenuseid. Kui eelviidatud muudatused toovad kaasa arendusvajaduse, siis saame kaasnevate kulude kohta anda täpsema hinnangu detailsema analüüsi käigus. Seletuskirjas ei ole nende võimalike kuludega arvestatud. Siseministeerium 1 Eelnõu § 1 punktiga 7 kavandatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise Arvestatud ja selgitatud. seaduse (edaspidi RahaPTS) § 49 lõikes 7 asendada tekstiosa „ning saadud teabe kasutamise kohta“ tekstiosaga „saadud teabe kasutamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnuste kohta“. Kehtiv Rahapesu Andmebüroo lähtub andmete edastamisel RahaPTS- RahaPTS § 49 lõige 7 sätestab: „Asjakohastel juhtudel annab Rahapesu Andmebüroo i ja teiste asjakohaste õigusaktidega seatud piirangutest ja kohustatud isikutele tagasisidet nende poolt teavitamiskohustuse täitmise ning saadud andmekaitsenõuetest. Tagasisidestamine toimub ulatuses, mis teabe kasutamise kohta.“. Siseministeerium on seisukohal, et kavandatavast sõnastusest ei takista rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja ega seletuskirjast pole täpselt aru saada, mis on kuriteo kahtlusega tehingu tunnus. Kas seonduvate kuritegude avastamist ning uurimist ja mõeldakse kuriteotunnustega tehingut? Kohustatud isikutele tagasisidestamise juures kriminaalmenetluse kulgu. tuleb silmas pidada asjaolu, et teabe maht ei tohiks asuda kahjustama võimalikku kriminaalmenetlust, mis vastava teabega seotud võib olla. Kui tegemist on kuriteotunnustega, siis on eelduslikult kriminaalmenetlus alustatud. Kriminaalmenetluses RahaPTS § 54 lg 1 p 1 on edaspidi sõnastatud selliselt, et kogutud teave on asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, mistõttu Rahapesu Rahapesu Andmebüroo ülesanded on: 1) rahapesu ja Andmebüroo (edaspidi RAB) ei tohiks sellist teavet kohustatud isikutele edastada terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegude prokuratuuri nõusolekuta. Sellest tulenevalt palume seletuskirjas hinnata selgitamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, vajalikkust, millist teavet tagasisidestatakse. Täiendavalt palume kasutada läbivalt ühte kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, vormi, kas „kuriteo kahtlusega“ või „kuriteokahtlusega“ nagu kehtivas RahaPTS §-s 51 analüüsimine ja edastamine. Samalaadne muudatuse viiakse lg 5 sisse ka RahaPTS § 54 lg 1 punkti 2, kus lisatakse rahapesu ja terrorismi rahastamisele sellega seotud kuriteod. RahaPTS § 49 lg 7 sõnastamisel on lähtutud samast loogikast – kahtlus võib olla nii rahapesu ja terrorismi rahastamise  kuriteo kahtlusega tehingu või sellega seotud kuriteo kahtlusega tehingu tunnus. Seetõttu ei kirjutata sõna „kuriteokahtlus“ kokku. Samuti ei saa eemaldada lausest sõna „kahtlus“, kuna kohustatud isikute poolt edastatud teadete puhul on üldjoontes esmalt tegemist kahtlusega kuriteo toimumise osas. 2 Eelnõu § 1 punktiga 8 kavandatakse muuta ja sõnastada RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 Kommentaaris viidatud eelnõus esinev kirjaviga on järgmiselt „1) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, parandatud. ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“. Käesoleva eelnõu eesmärk on saavutada parem selgus Siseministeerium on seisukohal, et märkimata on jäänud esitatud loetelust hetkeolukorrast läbi tõhusama ja eesmärgipärasema „haavatavused“. Ometi on haavatavused riikliku riskihindamise üks osa ja nende andmetöötluse ning strateegilise funktsiooni parandamise. teadvustamine ning selgitamine aitab kasutusele võtta vajalikke meetmeid. See on Asjakohasele andmetöötlusele ja andmete kättesaadavuse leidnud mainimist ka eelnõu seletuskirja seaduse mõjude peatükis (leheküljel 31): olulisusele viitab ka MONEYVAL’i hindamise raporti “MONEYVAL’i hindamise raportis toodi välja, et Eesti ei oma piisavat ülevaadet ja sõnastus. teadlikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Ohtude ja haavatavuste tuvastamiseks on vaja paremat teadlikkust hetkeolukorrast. See on ka üks Oleme seisukohal, et andmetöötlusfunktsioonide parandamine võtmesoovitusest, mille osas oodatakse edaspidi Eestilt edusamme, rõhutades siinjuures aitab kaasa kõigi RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 2 nimetatud asjaolu, et edusammude tagamiseks on oluline pädeva asutuse õigus pärida analüüsiks rahapesu ja terrorismi rahastamise ning seotud kuritegude vajalikke andmeid ning et andmed oleksid asjakohasel juhul piisavas ulatuses käsitlustele ning nende käsitluste kaudu on strateegilise kättesaadavad.“ Lisaks eelnõus on kirjaviga punkti numbris: 2 asemel 1. analüüsi käigus äratuntavad ka haavatavused. Ühtlasi on iga Siseministeerium teeb seetõttu ettepaneku sõnastada toodud muudatus järgmiselt: „2) sellise uue termini toomine seaduses riskantne, kuna see võib strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, tekitada ootusi mingit uutmoodi täiendava tegevuse osas. haavatavusi, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“ Peame mõistlikuks teha vajalikud muudatused Rahapesu Andmebüroo ülesannetes koos Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi nr 2024/1640, 31. mai 2024, mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et  tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks, ülevõtmisega. 3 Siseministeerium teeb eelmisest tähelepanekust kantuna ettepaneku lisada sõna Mittearvestatud. Vt kommentaari 2 selgitust! „haavatavus“ vastavas käändes eelnõus planeeritud muudatuste juurde, mis puudutavad järgmisi RahaPTS sätteid: § 54 lõige 1 punkt 5; § 591 lõige 1 punkt 2; § 592 lõige 5 ja § 63 lõige 2. 4 Eelnõu § 1 punktiga 11 kavandatakse RahaPTS § 55 täiendada lõikega 31 järgmises Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja. sõnastuses: „(31 ) Ettekirjutust põhistava dokumendiga tutvumisest täieliku või osalise keeldumise korral avaldatakse teabe taotlejale keeldumise õiguslikud alused.“. Siseministeerium on seisukohal, et kui isik keeldub tutvumisest, siis selleks ei ole õiguslikke aluseid vaja. Põhjendada tuleb tutvustamisest või dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumist. Ministeerium teeb ettepaneku eelnõus teha sellest tulenevalt vajalikud muudatused. 5 Eelnõu § 1 punktiga 13 kavandatakse RahaPTS § 58 täiendada lõikega 12 järgmises KrMS-i muutmine ei ole hetkel päevakorral. Muudatuse sõnastuses: „(12) Rahapesu Andmebürool on õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 eesmärk oli seletuskirja kohaselt täpsustada RAB-i õigust punktidest 1, 2, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks saada andmeid, sealhulgas jälitusasutustelt teabe kogumiseks ning tagada jälitusasutustelt jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmeid, enda määratud tähtajaks saadud teabe kasutuseesmärkide läbipaistvuse, kuid KrMS-i kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras.“. Siseministeerium märgib, et muutmine ei ole hetkel päevakorral ning kavandatud jälitustoiminguga kogutud andmete kasutamise õiguse sätestab kriminaalmenetluse muudatus jääb eelnõust välja. seadustiku (edaspidi KrMS) §-i 12612 „Jälitustoimikute ja jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste säilitamine, kasutamine ja hävitamine“ lõige 3, mille kohaselt võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada: 1) teises jälitustoimingus; 2) teises kriminaalmenetluses; 3) julgeolekukontrollis; 4) välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse tähenduses; 5) seaduses sätestatud juhul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks; 6) isiku tööle või teenistusse võtmise ja loa või litsentsi andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Siseministeerium on seisukohal, et ilma viidatud KrMS-i sätet muutmata ei saa laiendada RAB-i ülesannete loetelu, mille puhul võib kasutada jälitustoiminguga saadud andmeid. Lisaks ei ole seletuskirjas selgitatud, miks  jälitustoiminguga kogutud teave RAB ülesannete täitmiseks vajalik on, nt § 54 lõike 1 punktis 6 toodud ülesande (koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel) täitmiseks. Kuigi tähtaeg on RahaPTS § 58 lõikes 3 sätestatud, ei saa RAB jälitusasutusele määrata tähtaega, mille jooksul jälitustoiminguga saadud andmed RAB-le esitada tuleb. Poolelioleva kriminaal- ja /või jälitusmenetluse ajal ei ole see üldjuhul võimalik. Siseministeerium ei toeta RahaPTS § 58 lõike 3 sisu muutmist selliselt, et RAB-l oleks õigus saada jälitustoiminguga ja salajase koostöö abil kogutud andmeid lisaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele ka muude ülesannete täitmiseks. Nii lepiti kokku ka RAB-i üleviimisel Rahandusministeeriumi valitsusalasse. RAB ei ole uurimis- ega jälitusasutus, samas on aga RAB-il eelnõust tulenevalt soov omada kõikide jälitusasutuste teavet. 6 Eelnõu punktiga 17 kavandatakse RahaPTS § 591 lõike 1 tekst sõnastada järgmiselt: „(1) Arvestatud. Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita järgmisi Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevaid ülesandeid: 1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine; …“. Edasi tuuakse loetelu RAB ülesannetest, mis on praktiliselt samad § 54 lõikes 1 toodud loeteluga, välja on jäänud üksnes järgmised ülesanded: 6) koostöö kohustatud isikute, pädevate järelevalveasutuste ja uurimisasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel; 7) kohustatud isiku töötajate, uurijate, prokuröride ja kohtunike koolitamine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvates küsimustes; 10) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine. Siseministeerium juhib tähelepanu, et toodud paragrahvis on RAB ülesanded seaduses uuesti üles loetletud, kusjuures punktid 2 ja 5 erinevas sõnastuses võrreldes § 54 lõikes 1 sätestatud ülesannetega (eelnõuga need punktid muudetakse). Ehk oleks otstarbekas kasutada viitamist vastavale paragrahvi punktidele. 7 Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatakse sõnastada RahaPTS-i paragrahvi 592 lõike 1 punkt Arvestatud. järgmiselt: „§ 592. Andmete töötlemine Rahapesu Andmebüroo andmekogus (1) Rahapesu Andmebüroo andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku üldandmed – sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud  elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed;“ Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 15 annab RAB-le terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õiguse saada andmeid karistusregistri arhiivist. Siseministeerium juhib tähelepanu, et seletuskirjas võiks olla märgitud, kas RAB-i andmekogusse kantakse ja hoitakse ka varasemate ehk arhiivi kantud karistuste andmeid. 8 Eelnõu § 1 punktiga 19 kavandatakse RahaPTS § 592 lõige 4 sõnastada järgmiselt: „(4) Arvestatud. Rahapesu Andmebürool on käesoleva seaduse § 591 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7–9 nimetatud ülesannete täitmiseks õigus läbi viia profiilianalüüs, mille eesmärk on rahapesu ja terrorismi rahastamisele viitavate riskitunnuste arvutamise kaudu määratleda isiku võimalik seotus või seotuse tõenäosus rahapesu, terrorismi rahastamise ja sellega seotud kuritegudega.“ Siseministeerium juhib tähelepanu, et õige oleks viidata § 54 lõikes 1 loetletud ülesannetele, sest RAB ülesanded on sätestatud selles paragrahvis. 9 Eelnõu § 1 punktiga 21 kavandatakse RahaPTS § 60 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Kavandatud RahaPTS § 60 lõike 1 sõnastust on muudetud Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ning ning toodud välja Rahapesu Andmebüroo andmekogus asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu sisalduva teabe liigid, mille osas juurdepääsupiirang kehtib. Andmebüroo andmekogust väljastatakse andmeid üksnes käesolevas seaduses sätestatud Seletuskirjas on selgitatud seda liiki teabe kaitsmise juhtudel ja korras. Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele vajalikkust, lähtudes rahvusvahelistest õigusaktidest, mida ning selle töötlemise õigus on teabevajadusega Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja tuleb Rahapesu Andmebüroo tegevusele kohaldada ning mille töötajal. Rahapesu Andmebüroo ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma neile järgimisega on Rahapesu Andmebüroo seotud, kuid võttes teadaolevat rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud teavet saladuses tähtajatult.“. aluseks ka eelviidatud Tromsø konventsioonist tuleneva Siseministeerium juhib tähelepanu, et lõikes esineb büroo nimi ebaotstarbekalt sageli ehk raamistiku. viiel korral. Lisaks tuleks ette näha juurdepääsupiirangu tähtaeg, vastasel korral kohaldub avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 40. Praktikas on tuletatud tähtajatu juurdepääsupiirang kõnealuse sätte kolmandast lausest, mille sisu eelnõuga ei muutu. Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 11, mis käsitleb Samas selgitatakse seletuskirjas: „Juurdepääsupiirangute kestus andmetele on seotud Rahapesu Andmebüroo ametnike, töötajate ja sama sätte RahaPTS § 593 sätestatud säilitamise tähtajaga ehk andmekogudes sisalduvat teavet lõikes 6 nimetatud isikute kohustust hoida neile Rahapesu käsitletakse konfidentsiaalsena kogu teabe eluea jooksul.“. Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja  terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult. Sätte lisamise vajalikkust ja tähtajatu konfidentsiaalsuse olulisust on käsitletud seletuskirjas (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 20). 10 Eelnõu § 1 punktiga 25 kavandatakse täiendada RahaPTS § 601 lõikega 2 järgmises Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, võetud ka võrdlusmaterjali lähiriikide (Läti ja Leedu) avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja rahapesu andmebüroode tegevust reguleerivatest vabadusi; 3) ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut; 4) takistada rahapesu või õigusaktidest. Seletuskirja on lisatud asjakohased selgitused terrorismi rahastamise tõkestamist.“. Siseministeerium juhib tähelepanu, et RAB ei ole põhjendamaks isikule teabe avaldamisest keeldumise aluseid uurimis- ega jälitusasutus, büroo ülesandeks ei ole süütegude avastamine, menetlemine ja ja ulatust (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 25). karistuste täideviimine, samuti avaliku korra või julgeoleku tagamine. Seega tekib kahtlus, kas RAB saaks kehtestada juurdepääsupiiranguid punktide RahaPTS § 601 lõike 2 (v.a süüteo tõkestamine) ja 3 alusel? Käesoleva ajani kehtestas RAB piirangud Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivate RahaPTS § 60 lõike 1 alusel tähtajatult, sh andmesubjektile. Kas eelnõus planeeritavate andmetega tutvuda piiratakse kuni sama paragrahvi lõikes 2 muudatustega hakatakse piiranguid teostama § 601 lg 2 alusel, arvestades sama sätestatud aluste äralangemiseni paragrahvi lõiget 4, mille kohaselt andmesubjekti õigust teavet saada ja enda kohta käivate andmetega tutvuda piiratakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluste äralangemiseni? 11 Eelnõu § 1 punktiga 26 kavandatakse RahaPTS § 63 lõige 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Arvestatud. Rahapesu Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid sisaldavat teavet, ja sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi asutusega (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või /../“. Siseministeerium juhib tähelepanu, et eelnõus kasutatakse sõna „edaspidi“ sõnaühendi esmakordsel mainimisel. Sõnaühendit „välisriigi rahapesu andmebüroo ülesandeid täitvale asutusele“ on kasutatud juba eelnõus esitatud § 601 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3. Samuti teeme ettepaneku sõnaühendi juures kasutada sõnu läbivalt samas järjekorras. 12 Eelnõu § 1 punktiga 32 kavandatakse RahaPTS paragrahvi 72 täiendada lõikega 22 Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 31 on täiendatud vastavate järgmises sõnastuses: „(22) Isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on Rahapesu selgitustega teabe töötlemise vajaduse kohta. Andmebürool õigus: 3) töödelda riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogu, sealhulgas e-toimiku süsteemi, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, rahvastikuregistri, töötamise Mõiste osas on parandus eelnõusse sisseviidud. registri, piirikontrolli infosüsteemi, sissesõidukeeldude registri, karistusregistri, majandustegevuse registri ja äriregistri andmeid; 5) töödelda välismaiselt õiguskaitse- ja järelevalveasutuselt saadud andmeid.“. Siseministeerium kahtleb, kas on proportsionaalne, kui korrektse ärialase maine kontrollimiseks antakse RAB-le õigus töödelda kõigi uurimisasutuste kriminaalmenetluste andmeid? Kas karistusregistri andmetest ei piisa? Kas kindlasti on vajalik juurdepääs piirikontrolli infosüsteemile? Minimaalselt oleks vaja seda seletuskirjas argumenteerida ja põhjendada. Vastasel korral pole võimalik selle põhjendust kaaluda ega sellega nõustuda. Punktis 5 tuleks kasutada sõna „välismaiselt“ asemel mõistet „välisriigi“, mis juba on seaduses kasutusel. 13 Eelnõuga §-ga 2 soovitakse muuta AvTS § 35 lõiget 1 ja täiendada seda punktiga 53 Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja. järgmises sõnastuses: „53 ) teabe Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist;“. Siseministeerium kahtleb, kas RAB meetodeid ja taktikat saab siduda süütegude avastamisega, kui RAB-le seadusega sellist ülesannet pandud ei ole. Lisaks pole taolised määratlused RahaPTS-s kasutusel ega sisustatud, mistõttu jääb arusaamatuks, mida silmas peetakse. 14 Lisaks soovib Siseministeerium esitada seaduse muutmise eelnõuga täiendavad Mõistete ühtlustamise osas osaliselt arvestatud. ettepanekud: a) Soovitame mõistete ja sõnaühendite kasutamist ühtlustada. KrMS ja teised seadused kasutavad sõnaühendeid – kuritegude ennetamine, avastamine, tõkestamine, menetlemine, kohtueelne menetlemine ja karistuse täideviimine. RahaPTS-s Täname ettepaneku eest lisada RahaPTS-i võimalus, mille on kasutusel läbisegi kuritegude tuvastamine, vältimine, tõkestamine, kohtueelne kohaselt saab RAB osutada kaasabi. Samuti täname juhtimast uurimine, näiteks: · § 60 (2) Rahapesu Andmebüroo on kohustatud rahapesu või tähelepanu RahaPTS-is sisalduvale mõistekasutusele. terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja Käesoleval hetkel jäävad muudatused eelnõu skoobist kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed, sealhulgas maksu- ja pangasaladust väljapoole ning kitsa ajaraami tõttu eelnõusse uusi muudatusi sisaldavad andmed, prokuratuurile, uurimisasutusele ja kohtule. · § 60 (3) Rahapesu ei lisata. Andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult kohtueelset menetlust teostavale  asutusele, prokurörile ja kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks, samuti halduskohtule halduskohtumenetluses, kui lahendatakse Rahapesu Andmebüroo taotlust Peame mõistlikuks analüüsida soovitavaid muudatusi ning või Rahapesu Andmebüroo toimingu või haldusakti kohta esitatud kaebust või protesti. · vajadusel teha muudatused koos Euroopa Parlamendi ja § 601 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui Nõukogu direktiivi nr 2024/1640, 31. mai 2024, mis käsitleb piiramata jätmine võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et menetlemist või karistuse täideviimist. b) Samuti tuleks seaduses läbivalt kasutada sõna tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi „uurimisasutus“, mitte kasutada seda vaheldumisi sõnaühendiga „kohtueelset menetlust rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) teostav asutus“. c) Teeme ettepaneku lisada RahaPTS-i võimalus, mille kohaselt saab 2019/1937 ning muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 ja RAB osutada kaasabi (jagada teavet ja teha koostööd) kriminaaltulu tuvastamisel ka tunnistatakse see kehtetuks, ülevõtmisega. juhul, kui tegemist ei ole otseste viidetega rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud kuriteole. Põhjendus taolise laienduse sisseviimiseks oleks täiendav meede rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ära hoidmiseks või vähendamiseks. 15 Seletuskirja leheküljel nr 10 on märgitud: „kuna RahaPTS § 58 lõike 3 regulatsioon RahaPTS § 58 lõiget 3 puudutav muudatus jääb eelnõust välja jälitustoimingute ja salajase koostöö abil andmete kogumise kohta on edaspidi sätte ning § 58 lõikega 12 ei täiendata. Vastav korrektuur tehakse loogilise järjestuse ja terviklikkuse huvides sätestatud uues sõnastuses § 58 lõikes 12 , eelnõu seletuskirjas. tunnistatakse RahaPTS § 58 lõige 3 kehtetuks.“. Siseministeerium juhib tähelepanu, et uues sõnastuses on märgitud see § 60 lg 31 , mille leiab eelnõu punktist 22 järgmises sõnastuses: „paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Jälitusasutustelt saadud jälitustoimingutega ja salajase koostöö abil kogutud andmete edastamiseks teistele asutustele peab Rahapesu Andmebürool olema teabe esitanud jälitusasutuse kirjalik luba.“ Teeme ettepaneku teha seletuskirjas viite juures parandus. Kaitseministeerium 1 Selgitame, et julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 2 lõike 1 järgi on Kaitseministeeriumi põhjenduste kohaselt võib RAB-i julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk tagada mittesõjaliste ennetavate vahendite töödeldaval teabel olla määrav tähtsus nii julgeolekuteabe kasutamise abil riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega, samuti koguda ja kogumise menetluses, rahapesu ja terrorismi tuvastamise töödelda julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajalikku teavet. menetluses, julgeolekukontrolli menetluses ning ka Julgeolekuasutuste teabe kogumise ja töötlemise ülesanded on sätestatud JAS-i §-s 6 ja § osalemiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega 7 lõikes 1. Välisluureameti üks ülesandeid on riigile välis-, majandus- ja seotud kuritegude tõkestamises. riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välismaiseid tegureid või tegevust puudutavat teabe kogumine ja töötlemine. Julgeolekuasutuste teabe kogumise ja töötlemise ülesandeid on Vabariigi Valitsus riigi vajadustest lähtuvalt täpsustanud JAS-i § 9 lõike 2 alusel kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavas. Riigi Seega RahaPTS § 60 lõike 2 täiendamine soovitud sõnastuses julgeolekut puudutavad välismaised tegurid ja tegevus seonduvad kõige muu hulgas ka tegelikult kirjeldatud eesmärki tervikuna ei täidaks, kuivõrd rahapesu ja terrorismiga, mille tõkestamises osalemine on üks paljudest Välisluureameti RahaPTS § 60 lõige 2 on suunatud kitsalt kuritegude rakendatavatest mittesõjalistest ennetavatest meetmetest. Piiriüleselt kogutud teavet tõkestamisele ja kohtueelsele menetlusele. Lisaks peab kasutatakse nii rahapesu kui ka terrorismi tuvastamisel, ärahoidmisel ja uurimisel. andmete edastamine olema RAB-i kaalutlusotsus, mitte Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (edaspidi VUHS) § 14 lg 1 imperatiivne kohustus. Eelnevat silmas pidades on kõige kohaselt kuulub Välisluureamet välisinvesteeringu komisjoni koosseisu. Komisjoni optimaalsem lahendus reguleerida teabe edastamine ülesandeks on hinnata välisinvesteeringu mõju Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekuasutusele sarnaselt Politsei- ja Piirivalveametile, julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmine või Maksu- ja Tolliametile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise jätta see kooskõlastamata (VUHS § 15 lg 1 p1). Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks Järelevalve Ametile RahaPTS § 60 eraldi lõikes 54, pidades on VUHS-iga loodud meede, mis annab süsteemse vaate teatud majandussektorites silmas sama paragrahvi lõikes 4 toodud ulatust ja tehtavatele välisinvesteeringutele, meetme abil on loodud õiguslik alus koguda teavet ja julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmise analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale ning eesmärki. välispoliitikale laiemalt. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisel peab komisjon kaaluma vastava tehingu mõju avalikule korrale ja julgeolekule ning tuvastama võimalikud riskid. Komisjoni liige võib lisaks välisinvesteeringu loamenetluses esitatule kasutada esindatava asutuse põhiülesannete täitmise käigus kogutud teavet. Sageli on oluline võrrelda piiriüleselt kogutud teavet koos muu olemasoleva teabega, et hinnata võimalikke julgeolekuriske. Seetõttu on vajalik, et Välisluureametil on ligipääs ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks puudutavale teabele, et arvamuse kujundamiseks analüüsida ja sünteesida seda teavet juba olemasoleva teabega. Eelnevale lisaks on Välisluureamet julgeolekukontrolli asutuse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 48 lõike 3 alusel. RSVS-i § 49 lõike 1 järgi lähtub Välisluureamet isikutele riigisaladusele juurdepääsu loa andmiseks läbiviidava julgeolekukontrolli tegemisel, sealhulgas isikuandmete töötlemisel, samuti JAS-ist. Seega võib Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB-i) töödeldaval teabel olla nii julgeolekuteabe kogumise menetluses, rahapesu ja terrorismi tuvastamise menetluses, kui ka julgeolekukontrolli menetluses määrav tähtsus ning ka Välisluureamet vajab teavet selleks, et osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamises (s.t JAS i § 4 tähenduses nende ärahoidmises mis tahes seaduslikul viisil enne nende toimepanemist) ja tuvastamises (s.t nende asjaolude väljaselgitamises osalemises). Vastastikune sujuv teabevahetus võimaldab kõigil asutustel oma ülesandeid paremini täita, sest ühe valduses võivad olla andmed, millele tuginedes saavad teised asutused koguda ja töödelda teavet oma Julgeolekuasutuste ja mis tahes muude asutuste ja isikute koostööd ja teabevahetust toetavad normid on JAS-is olemas ning sisulist muutmist ei vaja. JAS-i § 211 lõike 1 järgi võib julgeolekuasutus oma ülesannete täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas isikuandmeid, eriliiki isikuandmeid, anonüümitud andmeid ning üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. Sama paragrahvi lõike 5 järgi võib julgeolekuasutus kogutud teavet töödelda JAS-is või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. JAS-i § 22 lõikest 1 tulenevalt on julgeolekuasutusel õigus saada oma ülesannete täitmisel abi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja ametnikelt. JAS-i § 31 lõike 1 alusel on julgeolekuasutusel õigus saada isikuandmeid ja muud teavet muu hulgas riigiasutustelt. 2015. aastal jõustunud muudatusega jäeti JAS-i § 31 lõikest 1 välja sõnad „ning kui seadusega ei ole selliste andmete üleandmine keelatud“, viidates seaduseelnõu seletuskirjas, et „tegemist on ebavajaliku täpsustusega, kuna kui JAS-i alusel on julgeolekuasutusel vastavate andmete küsimiseks pädevus, on tegemist piisava õigusliku alusega“. JAS-i § 311 järgi on julgeolekuasutusel tasuta juurdepääs seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele (selle sätte täpsustuse kohta vt käesoleva eelnõu § 1 punkti 4). JAS-i §-des 31 ja 311 ei ole esitatud lisatingimusi ega piiranguid. Need sätted erinevad mitmete teiste Eesti riigiasutuste tegevust korraldavate seaduste samalaadsetest sätetest, milles on teabe saamise õigusele esitatud sageli lisatingimusi. Nt RahaPTS-i § 59 järgi on RAB-il õigus saada andmekogude andmeid vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. JAS-i § 32 lõigete 1 ja 2 järgi on julgeolekuasutus omakorda kohustatud edastama oma ülesannete täitmisel saadud teabe teisele riigiasutusele (sh RAB-ile), kui see on vajalik teisele riigiasutusele pandud ülesannete täitmiseks või terrorikuriteo tõkestamiseks või kui see on seotud terrorikuriteo toimepanemise ohuga ning kui see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Teabe kogumisel ja edasisel töötlemisel kohalduvad JAS-i §-s 3 sätestatud põhimõtted, sh JAS-i § 3 lõike 1 punktis 4 esitatud kohustus koguda ja töödelda teavet viisil, mis tagab selle turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Praktikas lisanduvad sellele veel RSVS-is ja selle alusel antud määrustes esitatud riigisaladuse kaitse nõuetest tulenevad lisakohustused. Ülal kirjeldatud sätetest tulenevalt on julgeolekuasutustel õigus saada kõigilt asutustelt (sh RAB-ilt) ja kõigist andmekogudest andmeid, mis on vajalikud nende ülesannete  täitmiseks sõltumata sellest, mis detailsusega on andmete saamise õigust reguleeritud muudes eriseadustes. Saadud teavet, sh panga- või maksusaladust sisaldavat teavet töötlevad julgeolekuasutused viisil, mis tagab selle kaitse maksimaalsel määral. Hoolimata ülal kirjeldatud põhimõtetest ja normidest on praktikas ilmnenud teabe jagamise ulatust puudutav ebaselgus, sest RahaPTS-is ei sisaldu JAS-i üldnormile vastavat samasisulist normi. Samas on RahaPTS-i §-s 60 käsitletud üsna detailselt RAB-i valduses olevate andmete muudele asutustele ja isikutele edastamist. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada RahaPTS-i § 60 lõiget 2. Muudatus tuleks teha üksnes õigusselguse eesmärgil ning sellega ei kaasneks RAB-i, julgeolekuasutuste ega andmesubjektide õiguste kitsendamist ega laiendamist. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 60 lõiget 2 pärast tekstiosa „sisaldavad andmed,“ tekstiosaga „julgeolekuasutusele,“. Haridus- ja Teadusministeerium 1 Põhiseaduse § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades Selgitatud. tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema Seletuskirja strateegilise analüüsi funktsiooni käsitleva eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsi osa juures on selgitatud riive seletuskirjas on strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemisega kaasneva vajalikkust. Andmete kogumi töötlemine, sealhulgas põhiõiguste riive materiaalse põhiseaduspärasuse juures selgitatud riive legitiimseid automatiseeritult (riive), on vajalik rahapesu ja terrorismi eesmärke ning hinnatud põhiõiguste riive sobivust, kuid sisuliselt on jäetud hindamata rahastamise kuritegude tõkestamiseks. Strateegilise analüüsi riive vajalikkus ning mõõdukus. Riive vajalikkust saab jaatada üksnes siis, kui eesmärki puhul toimub tõkestamise tegevus reaalaja riskipildi pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. tekitamise kaudu, mille põhjal on võimalik hinnata esinevaid Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „õigeaegset ja asjakohast reageerimist ei ole anomaaliaid ning avastada potentsiaalseid rahapesu ja võimalik tagada, kui puudub teadmine reaalajas toimuvast või puuduvad andmed, mille terrorismi rahastamise juhtumeid. Seletuskirjas on selgitatud, põhjal hinnata esinevaid anomaaliaid. Hinnang trendi või mustri olemasolule on et isikuandmeid võib töödelda ja on seni töödeldud käsitsi adekvaatsem, kui see on antud suure hulga algandmete pinnalt, mistõttu on andmete (alternatiiv), kuid sel meetodil on välistatud reaalajas riskipildi kogumi töötlemine vajalik ja asendamatu abinõu.“ On mõistetav, et teadmine reaalajas tekkimine, mistõttu on takistatud ka efektiivne rahapesu ja toimuvast põhineb andmetel. Siiski on jäetud selgitamata, kuidas niivõrd ulatuslik terrorismi rahastamise tõkestamine. Suure hulga andmete isikuandmete töötlemise valik on ainus viis legitiimse eesmärgi saavutamiseks ja et töötlemine on vajalik trendi või mustri ilmestumiseks, kuivõrd põhiõigusi vähem piiravaid meetmeid, st põhiõigusesse vähem sekkuvaid andmeid (sh ebapiisava andmete hulga pinnalt ei pruugi trend või muster  isikuandmeid), mida kavandatud muudatustega hakatakse töötlema, ei ole. Väga olla tuvastatav või võib osutada ebapiisavaks trendi või mustri ulatuslikus mahus erinevate andmete töötlemine võib selgitamata täpsemalt töötlemise esinemise kohta hinnangu andmiseks. vajalikkust, hakata mõjutama kogutavate andmete kättesaadavust, seda enam olukorras, kus andmekogude pidajad on oma kohustuste ulatuse poolest erinevad (riik, kohalik omavalitsuse üksus, avalik- või eraõiguslik juriidiline isik). Kui isegi jaatada riive Riive mõõdukuse osas on seletuskirjas toodud, et vajalikkust, siis sisuliselt on jäetud analüüsimata riive mõõdukus. Eelnõu seletuskirjas on isikuandmeid töödeldakse pseudonüümituna ning selgitatud, et „strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemine, sealhulgas depseudonüümimise vajadus esineb vaid rahapesu ja automatiseeritult, on proportsionaalne riivega igaühe õigusele perekonna- ja eraelu terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kahtluse puutumatusele (PS § 26) ning vabale eneseteostusele (PS § 19).“ Meetme mõõdukust korral. Niisiis toimub andmete töötlemine strateegilise analüüsides tuleb ühelt poolt kaalukausile panna põhiõigusesse sekkumise ulatus ja analüüsi käigus viisil, mis ei võimalda isikut tuvastada ning intensiivsus ning teiselt poolt eesmärgi tähtsus. Ainuüksi riive mõõdukuse pseudonüümitud andmete depseudonüümimiseni jõutakse vaid konstateerimisest ei piisa selleks, et sisuliselt näidata, millised kaalutlused jäävad rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo kaalukausile ning kuidas ühed kaalutlused kaaluvad üles teisi kaalutlusi. Seda eriti kahtluse korral. Seega kuni tõsikindla vajaduseni ei ole olukorras, kus põhiõiguste riived on niivõrd ulatuslikud ning intensiivsed. Riive töödeldavad andmed isikuga seostatavad ning riive on ulatuslikkust ja intensiivsust näitab ka asjaolu, et töödeldavate andmete ring on lai ning andmetöötluse viisi (pseudonüümitult) ja selle eesmärki sealjuures puudub isikutel õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta Rahapesu (rahapesu või terrorismi rahastamise või sellega seotud kuriteo Andmebüroo andmekogus andmeid töödeldakse. Ülalkirjeldatu põhjal palume kaaluda tõkestamine) silmas pidades mõõdukas. eelnõu seletuskirja täiendamist põhiõiguste riive materiaalse põhiseaduspärasuse sisulise analüüsiga, kuivõrd näeme ohtu selliste põhiõiguste riive tekkeks, mis võivad piisava põhjendamiseta kasvada põhiõiguste rikkumiseks. 2 Isikuandmete töötlemisel tuleb mh tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja Arvestatud piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt (nn võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte, isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p c). Eelnõu seletuskirjas ei ole üheski kohas selgitatud, kuidas on kavandatud muudatused Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 18 (varasemalt punktid 19 ja kooskõlas võimalikult väheste andmete kogumise, st minimaalsuse põhimõttega. 20) on vastavas osas täiendatud. Arvestades töödeldavate andmete, sh isiku ja eriliigiliste isikuandmete laia ringi ning asjaolu, et andmesubjektidel puudub õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid töödeldakse, on selge, et eelnõu seletuskirjas tuleb analüüsida ning eelkõige põhjendada, kuidas valitud isikuandmete ring ning nende töötlemise eesmärgid on kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega, eelkõige minimaalsuse põhimõttega. Minimaalsuse põhimõtte ja teiste isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimist tuleb sisuliselt analüüsida ning põhjendada ka isikuandmete säilitamise tähtaegade  kehtestamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et „Rahapesu Andmebüroo andmekogusse kantud andmeid ja dokumente isiku kohta säilitatakse 15 aastat pärast vastava toimiku sulgemist. Järelevalve ja tegevuslubadega seonduva tegevuse käigus kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse kümme aastat alates järelevalvemenetluse lõppemisest või väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisest.“ Strateegilise analüüsi tarbeks andmete kogumi töötlemise osas on selgitatud, et need andmed „säilitatakse kuni viis aastat alates andmete andmekogusse vastuvõtmisest. Lühem tähtaeg peab silmas andmete kasutamise eesmärki ning arvestab selle täidetavusega andmete säilitamise tähtaja vältel.“ Kuigi isikuandmete säilitamise tähtajad võivad olla määratletud ka õigusaktides, siis soovitame kaaluda võimalust sõnastada selge alus isikuandmete säilitamise või mis tahes muu töötlemise lõpetamiseks, kui vajadus isikuandmeid sisaldava teabe säilitamiseks langeb ära enne õigusaktis määratletud säilitamise tähtaja saabumist. Minimaalsuse põhimõttega ei ole kooskõlas isikuandmete säilitamine (ka siis, kui õigusaktis määratletud säilitamise tähtaeg ei ole veel saabunud), kui tegelikku vajadust nende säilitamiseks või mis tahes muuks töötlemiseks ei ole või see langeb ära. Ülalkirjeldatu põhjal palume kaaluda eelnõu seletuskirja täiendamist eelnõu sisulise analüüsiga, mis keskenduks eelnõus kavandatud muudatuste vastavust isikuandmete töötlemise põhimõtetega, täpsemalt võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega. Täiendavalt palume hinnata ka isikuandmete anonüümimise võimalust uue andmeanalüütika ülesehitamisel, kuivõrd anonüümitud andmete puhul jääb (isiku taastuvastamise riski miinimumini viies) väiksem risk andmete väärkasutamiseks ning andmesubjektide õiguste rikkumiseks. Eelnõus kavandatud muudatustes ei ole käesoleval juhul andmete anonüümimist üheski kohas mainitud ega selgitatud andmete anonüümimise välistamise põhjuseid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Kommentaar puudutab kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § Arvestatud. 81 lõikes 2 toodud standardiviidet EVS 876:2016. Soovitame võimalusel kasutada dateerimata viidet (EVS 876), mis tagab, et kasutatakse standardi viimast kehtivat versiooni koos kõigi hilisemate muudatustega ning standardi uustöötluse korral (eelnev RahaPTS § 81 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) IBAN versioon muutub kehtetuks) puudub ka vajadus õigusakti muutmiseks. (inglise keeles International Bank Account Number) käesoleva paragrahvi tähenduses on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaksmääratud standardile  ja standardile EVS 876 vastav rahvusvaheline kontotunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesriigis.“ Andmekaitse Inspektsioon 1 Eelnõu § 1 p 3 kohaselt on komisjonil ja töörühmal õigus töödelda mh asjakohaseid Selgitatud. andmeid. Kuigi seletuskirjas on öeldud, et riiklik riskihinnang baseerub kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele ning selle koostamiseks puudub vajadus isikuandmete töötlemiseks, mistõttu seaduses sellist õigust rahapesu ja terrorismi rahastamise Riiklik riskihinnang baseerub kvantitatiivsetele ja tõkestamise valitsuskomisjonile ja riikliku riskihinnangu läbiviimiseks moodustatavatele kvalitatiivsetele andmetele ning selle koostamiseks puudub töörühmadele ei anta, siis edasi täpsustatakse, et andmete töötlemise õiguse vajadus isikuandmete töötlemiseks. Riikliku riskihinnangu reguleerimisel võetakse aluseks RahaPTS § 11 lõige 2, milles on nimetatud riikliku läbiviimisel osalevatel töörühmadel ja rahapesu ja terrorismi riskihinnangu koostamiseks vajalike kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete loetelu. rahastamise tõkestamise komisjonil on võimalik teostada Viidatud säte omakorda mainib asjakohast teavet, mis on avaldatud või riskihindamist vaid sättes viidatud teabe, mis ei sisalda ministeeriumidele või nende valitsemisala asutustele kättesaadavad, sealhulgas isikuandmeid, põhjal. See tähendab, et komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni asjakohased riskihinnangud, töörühmadeni jõuabki vajalik kvantitatiivne ja kvalitatiivne raportid ning soovitused, järgides seejuures andmekaitsenõudeid. Kuivõrd viidatud on teave kujul, mis isikuandmeid ei sisalda, ning vajalike andmekaitsenõuetele, mis viitab justkui töödeldaks siiski ka isikuandmeid, sest miks andmekaitsenõuete järgimise kohustus, sealhulgas muidu kõneldakse andmekaitsenõuetest. Seega tekitab segadust, kas riskihinnangu isikuandmete edastamisest hoidumine lasub teavet edastava koostamisel töödeldakse siiski ka isikuandmeid. Kui isikuandmeid ikka töödeldakse (sh ministeeriumil või valitsemisala asutusel. pseudonüümitud kujul), peab selline õigus tulenema selgelt seaduse sättest, seega palume vajadusel sätet täpsustada. Seetõttu ei ole ka asjakohane teha sättes vastavat viidet andmekaitsenõuete järgimise kohta. 2 Eelnõu § 1 p 6 käsitleb kontaktisiku või kontaktisikukandidaadi maine kontrollimist Arvestatud. vastavalt § 72 lg-le 2². Seletuskiri täpsustab, et kontrollitakse sh isikuandmeid. Eelnõu § 72 lg 2² sätestab Rahapesu Andmebüroo õiguse saada erinevat teavet ja andmeid mitmetest allikatest, täpsustamata, et tegemist on isikuandmetega. Siinkohal on oluline  juhtida tähelepanu, et kui jutt käib isikuandmetest, siis see vajab seaduse tasandil täpsustamist. 3 Eelnõu § 1 p 10 sõnastus on AKI hinnangul segane. Nimelt viitab nimetatud punkt Arvestatud. AvTS-le, mis on aga tegelikult sisutühi, sest piirang ei tulene AvTS-st, vaid eriseadusest, millisel juhul AvTS ei kohaldatata (AvTS § 2 lg 2 p 4). AvTS-st saab siin tuleneda ainult piirangu tähtaeg, kui seda ei soovitata kehtestada erikorra alusel. Märgime, et üldiselt RahaPTS § 55 lõikes 3 soovitakse sätestada erisus AvTS-is saab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestada juurdepääsupiirang viieks sisalduvatest juurdepääsupiirangutest. Võrreldes eelnõu aastaks, mille võib asutuse juht pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu esimese versiooniga on mõnevõrra muudetud normi sõnastust kehtestamise põhjus püsib (AvTS § 40 lg 1). Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ja lisatud seletuskirja täiendavad selgitused, miks avaliku isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või teabe seaduses toodud alused ei ole piisavad dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei juurdepääsupiirangu tagamiseks. Seletuskirjas on täiendavalt ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. Eriseadusega võib nimetatud käsitletud ka 2020. aasta 1. detsembril jõustunud Tromsø korrast kõrvale kalduda ning vajadusel kehtestada pikemat juurdepääsupiirangut konventsiooni, täpsemalt selle artiklit 3 ning selgitatud, kuidas (kehtestada erikord). Seega kui seadusandja sooviks on siiski kehtestada eriseaduses sättes viidatud teave mahutub selle artikli raamidesse (eelnõu erikorda, ka piirangu tähtaja osas, siis ei pea üldse AvTS-le viitama. Kui aga peab piirang ja seletuskirja § 1 p 12). AvTS-st tulenema, siis tuleks viidata ka konkreetsele AvTS sättele. Eelnõus sätestatud juurdepääsupiirangu regulatsioonist ega seletuskirjast ei selgu, kas tegemist on erikorraga ning kui jah, siis kui pikalt juurdepääsupiirang kehtib. Lähtuvalt RAB-i eesmärgist võib AKI eeldada, et seadusandja soov on kehtestada eriseadusega juurdepääsupiirangu erikord. 4 Eelnõu § 1 p 11 osas jääb arusaamatuks, kas keeldumise alused tulenevad IKS-st või Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja. AvTS-st. Kui AvTS-st, siis peab keeldumist ka põhjendama. Kui soovitakse kehtestada mingit (erandit) erikorda, siis peab see erikord olema täpsemini reguleeritud. 5 Eelnõu § 1 p 20 sätestab isikuandmete säilitamise tähtajad. Kui teiste andmete liikide Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 18 (varasemalt punkt 20) on säilitustähtaja pikkus on seletuskirjas ilusti põhistatud, siis strateegilise analüüsi ülesande vastavas osas täiendatud. täitmiseks kogutud andmete säilitamine tähtaja kohta esitatud põhjendus on liiga lakooniline, puudub andmete viie aasta vältel säilitamise vajaduse põhjendus. Palume selles osas seletuskirja täiendada. Andmekogu logide maksimaalset tähtaega peaks AKI hinnangul samuti sätestama seaduse tasandil, jättes võimaluse reguleerida logide  säilitamise täpsem kord põhimääruses (praeguse sõnastuse järgi on logide säilitamise tähtaja reguleerimine jäetud täielikus ulatuse põhimäärususesse). 6 Eelnõu § 1 p 20 sätestab rahvusvahelise infovahetuse kaudu saadud andmete säilitamise Selgitatud. tähtajale 15-aastase piirangu, mis on aga vastuolus AvTS § 40 lg-ga 1¹. Nimelt näeb AvTS § 40 lg 1¹ ette, et välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega teabele, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks Lähtutakse põhimõttest, et juurdepääsupiirang teabele on mõeldud teabeks, kehtib juurdepääsupiirang teabe loonud riigi või organisatsiooni tagatud seni kuni välisriik on selle seadnud. määratud tähtaja lõpuni, mis võib teatud juhtudel olla ka pikem, kui eelnõuga kehtestatav maksimaalne tähtaeg. Kõnealune sätte eesmärk on reguleerida andmete andmekogust kustutamise tähtaega ning mitte juurdepääsupiirangu kehtimise aega. Seega, kui andmed andmekogust kustutatakse ehk teisisõnu neid enam andmekogus ei ole, siis ei ole eelduslikult enam vajadust piirata ka neile juurdepääsu. 7 Eelnõu § 1 p 15 paneb teavet andnud asutustele ja isikutele kohustuse kohaldama Arvestatud, muudetud ja täiendatud. isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes RahaPTS §-s 60¹ sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid. RahaPTS §-s 60¹ (eelnõu § 1 p 25) näeb ette RAB-il võimaluse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat piiramata jätmine võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse menetlemist või karistuse täideviimist, kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi, ohustada võetud Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõule esitatud avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut või takistada rahapesu või terrorismi märkuseid, mis sisaldavad ka võrdlusmaterjali lähiriikide (Läti rahastamise tõkestamist, ja seda kuni nimetatud aluste äralangemiseni. Kuivõrd loodava ja Leedu) õigusaktidest. sätte sõnastus ei ole imperatiivne, vaid jätab RAB-i juhile kaalutlusõiguse otsustamaks andmesubjekti õiguste piiramise üle, siis tekib küsimus, kuidas teavet andvad isikud saavad andmete edastamise hetkel teada juurdepääsu piirangu aluste esinemisest ja olla Andmesubjekti õiguste piiramist käsitlev säte sõnastatakse seetõttu kohustatud piiranguid järgima. Seetõttu tuleks täpsustada, kas ja kuidas saab imperatiivsena, mis tähendab, et Rahapesu Andmebüroo mitte teavet andev isik teada piirangu seadmisest. Kui sätte mõte on olnud, et teavet andev isik ei kaalutle õiguste piiramise üle, vaid piirab seaduses peab igal juhul piirama andmesubjekti õigust enda andmetega tutvuda, on see aga sätestatud eesmärkide täitmiseks sama sätte suletud loetelus vastuolus sätte sõnastusega kavandataval kujul. Kuivõrd loodava sätte mõte on piirata andmesubjekti õigust saada juurdepääsu enda andmetele isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 23 tähenduses, siis inspektsiooni hinnangul on hetkel piirangut kehtestav säte toodud andmesubjekti õigusi. Asjakohased selgitused on liiga üldine. Isiku õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega tuleneb IKÜM artiklist lisatud eelnõu seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 25). 15. Seda õigust saab artikli 23 kohaselt piirata seadusandliku meetmega, kui selline piirang austab põhiõiguste ja - vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada art 23 lõike 1 alapunktides sätestatud eesmärke. IKÜM artikkel 23 lõige 2 täpsustab, milliseid sätteid peab viidatud seadusandlik meede sisaldama. Euroopa Kohus on IKÜM art 23 lg-s 1 sätestatud mõiste „seadusandlik meede“ kohta öelnud, võttes arvesse IKÜM-is, aluslepingutes ja hartas sätestatut, et õigusaktid, mis sisaldavad sellist riivet lubavat meedet, peavad sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist ning kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta. Järelikult peavad kõik IKÜM art 23 alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed, nagu liidu seadusandja on seda ka määruse põhjenduses 41 rõhutanud, ning nende kohaldamine peab olema õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab viimastel olema võimalik kindlaks teha asjaolud ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle määrusega antud õiguste ulatust piirata. 1 Eelnevalt esitatud seisukohti on Euroopa Kohus täiendanud seonduvalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega järgmiselt. Mis puudutab nõuet, et põhiõiguste teostamist tohib piirata ainult seadusega, siis see tähendab, et õigusakt, mis võimaldab nendesse õigustesse sekkuda, peab ise määrama kindlaks, kui ulatuslikult tohib asjaomase õiguse teostamist piirata, kusjuures tuleb täpsustada, et esiteks ei välista see nõue seda, et sellist piirangut sisaldav regulatsioon võib olla sõnastatud piisavalt lahtiselt, et seda saaks kohandada erinevate juhtumite ja muutuvate asjaoludega (p 47). Rahapesu tõkestamise IV ja V direktiivi alusel teabe kogumine, hoidmine ja kättesaadavaks tegemine peab täielikult vastama IKÜM-st tulenevatele nõuetele (p 53). Seadusandja eesmärk ‒ rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ‒ kujutab endast üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib põhjendada harta artiklitega 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste riiveid, isegi kui need on rasked (p-d 58 ja 59). Proportsionaalsuse nõude järgimiseks peavad ka riivet sisaldavas õigusaktis olema sätestatud selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad õigusaktiga ette nähtud meetmete ulatust ja kohaldamist ning millega on kehtestatud miinimumnõuded, millest tulenevalt on andmesubjektidel piisavad tagatised, mis võimaldavad tõhusalt kaitsta nende isikuandmeid kuritarvitamise ohu eest. Täpsemalt peab õigusaktis olema  märgitud, millistel asjaoludel ja tingimustel võib nende andmete töötlemist hõlmava meetme võtta, tagades seeläbi, et riive piirdub tingimata vajalikuga (p 65). Ehk siis, kuigi Euroopa Kohus jaatab, et seadusandlik meede, mis sellise piirangu seadmise võimaluse ette näeb, ei pea olema imperatiivne ja otsustamise võib jätta ka haldusorgani pädevusse, siis peaks aga seadusandlik meede, mis sellist piirangut võimaldab, andma piisavalt täpsed ja selged raamid, kuidas piirangut kohaldatakse. Nii nagu Euroopa Kohus on rõhutanud, peab isikule, kelle õigust tutvuda enda kohta kogutud andmetega piiratakse, olema sellise piirangu seadmise aluseks olevad kriteeriumid, ulatus ja kehtivus ettenähtavad. AKI hinnangul pakutud sõnastuses säte nendele nõuetele ei vasta. Sätte sõnastusest nähtub, et on järgitud hetkel Eesti õiguses kehtivaid sarnaseid andmesubjekti õiguste piirangute aluseid, kuid tähele tuleb panna, et enamus neist on kehtestatud IKÜM-i jõustumisel, mil puudus piisav teadmine, kuidas selliseid piiranguid seada. Viidatud kohtuasjad, kus IKÜM-i nõudeid täpsustatakse pärinevad hilisemast ajast. Seega tuleks kaaluda võimalust andmesubjekti õigusi piirava sätte sõnastuse täpsustamist, võttes arvesse eelpool viidatud Euroopa Kohtu lahendites väljendatut. Eelkõige, kui sisuliselt RAB-i juht ei otsusta igakordselt isiku õiguste piiramise üle, vaid teatud tingimuste esinemisel on tulenevalt muudest rahapesu ja terrorismi tõkestamise regulatsioonidest tulenevalt kohustatud seda tegema, tuleks kaaluda, kas oleks otstarbekam sõnastadagi säte selliselt, et teatud tingimuste esinemisel isiku õigus enda andmete tutvumisel on piiratud teatud ajani. Või alternatiivselt sätestada RahaPTS-s selgemad kriteeriumid, millest lähtuvalt RAB-i juht sellise otsuse vastu võtta võib. Nii oleks tagatud isikule selgus piirangu ulatusest ja kohaldamisest. Rahapesu Andmebüroo 1 Eelnõu § 1 punktiga 8 sõnastatakse RahaPTS § 54 lõike 1 punkt 2 ehk RAB-i Arvestatud. strateegilise analüüsi ülesanne järgmiselt: „1) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“ Kuna Eestile heideti Moneyvali hindamisraportis kriteeriumit 29.1. puudutavalt ette, et kehtiva RahaPTS § 54 lõike 1 sõnastus on liiga kitsas ja sellest nähtuvalt võiks järeldada, et Eesti RAB-ile ei laiene mandaat rahapesu eelkuritegudele ja  oma analüüsi tulemuste jagamisele, siis palume selles osas loodavat RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 täpsustada. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 2 täpsustatud sõnastuseks, mis võiks olla järgmine: „2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude riske, ohte, suundumusi, mustreid ja toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ning kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ja päringute teel saadavaid andmed riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku isiku andmekogust;“ Palume, et vastavas osas täiendataks ka eelnõu seletuskirja, märkides, et eelkuritegudeks võivad olla sanktsiooni rikkumine, kelmus jne. RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 1: Kuna Moneyvali hindamisraportis oli kriteeriumit 29.1 hinnates viidatud RahaPTS § 54 lõike 1 punkti 1 definitsioonile, siis palume sarnase tehnilise täpsustuse teha ka RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1: „1) rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine;“ 2 Sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 8 tuleks samastel põhjustel seonduv muudatus ühtlasi teha Arvestatud. ka eelnõu § 1 punktis 17. See tähendab, et teeme ettepaneku, mille kohaselt oleks RahaPTS § 591 lõike 1 punkti 2 sõnastus järgmine: „(1) Rahapesu Andmebüroo andmekogu peetakse eesmärgiga täita järgmisi Rahapesu Andmebüroo seadusest tulenevaid ülesandeid: 2) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavaid ning rahvusvaheliste sanktsioonidega seonduvaid riske, ohte, suundumusi, mustreid ja toimimisviise;“ 3 Eelnõuga täiendatakse RahaPTS-i §-ga 592 , kus sätestatakse andmete töötlemist RAB-i Arvestatud osaliselt. andmekogus (RABIS). Viidatud paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohaselt töödeldakse RahaPTS § 592 lõige 1 punkt 4 sõnastuse mõte on anda edasi RABIS-es mh sama seaduse § 50 lõikes 4 nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja töödeldavate andmete sisu. Punktis tehakse viide RahaPTS § terrorismi rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavaid andmeid. Peame 50 lõikele 4, kuivõrd selle viite kaudu on leitav teade ja teatele põhjendatuks seaduse tasandil täpsustada, et RABIS-es töödeldakse lisaks rahapesule ja kantavate andmete koosseis. terrorismi rahastamisele ning sellega seotud kuritegudele viitavatele andmetele ka teadete menetlemise käigus teostatud toimingutega seotud andmeid. Seega teeme ettepaneku Kuna ettepaneku sisust nähtub, et Rahapesu Andmebüroo täiendada loodava § 592 lõike 1 punkti 4 järgnevalt: „4) käesoleva seaduse § 50 lõikes 4 peab toimingu all silmas teate menetlemist, siis ei ole nimetatud teates sisalduvad rahapesule ja terrorismi rahastamisele ning sellega seotud menetlemise käigus töödeldavate andmete hulk suurem, kui  kuritegudele viitavad andmed ning teadete menetlemise käigus teostatud toimingutega teatel kajastub. Seega tehakse õigusselgusel säilitamise seotud andmed.“ eesmärgil eelnõusse muudatus, mis viitab teate menetlemisele. 4 Eelnõuga sõnastatakse RahaPTS § 60 lõige 1 järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebüroo Kavandatud RahaPTS § 60 lõike 1 sõnastust on muudetud andmekogus sisalduvad andmed on konfidentsiaalsed ja asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt ning toodud välja Rahapesu Andmebüroo mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Rahapesu Andmebüroo andmekogust andmekogus sisalduva juurdepääsupiiranguga teabe liigid. väljastatakse andmeid üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seletuskirjas on selgitatud seda liiki teabe kaitsmise Juurdepääs Rahapesu Andmebüroo andmekogus sisalduvale teabele ning selle töötlemise vajalikkust, lähtudes rahvusvahelistest õigusaktidest, mida õigus on teabevajadusega Rahapesu Andmebüroo ametnikul ja töötajal. Rahapesu tuleb Rahapesu Andmebüroo tegevusele kohaldada ning mille Andmebüroo ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma neile teadaolevat rahapesu või järgimisega on Rahapesu Andmebüroo seotud, kuid võttes terrorismi rahastamisega seotud teavet saladuses tähtajatult.“ RAB peab põhjendatuks ja aluseks ka eelviidatud Tromsø konventsioonist tuleneva vajalikuks, et viidatud sätte alusel oleks hõlmatud ka RAB-i ametnike ja töötajate raamistiku. kohustus hoida tähtajatult saladuses sanktsiooni rakendamise/rikkumisega seotud teavet. Pakume välja sõnastuse, mis hõlmaks ühest küljest ka rahvusvaheliste sanktsioonidega seonduva teabe, aga teisest küljest ei oleks liiga lai. Lisaks RABIS-es kajastatud infole Eelnõusse on lisatud RahaPTS § 60 lg 11, mis käsitleb on ametnikel ja töötajatel palju avalikku teavet nii rahapesu kui terrorismi rahastamise Rahapesu Andmebüroo ametnike, töötajate ja sama sätte tõkestamise kui sanktsioonide kohta, mida ei pea saladuses hoidma ja mida RAB teatud lõikes 6 nimetatud isikute kohustust hoida neile Rahapesu osas isegi infotundidel ja koolitustel nt teadlikult jagab. Teeme ettepaneku sõnastada Andmebüroo ülesannete täitmise käigus teatavaks saanud RahaPTS § 60 lõike 1 viimane lause järgnevalt: „Rahapesu Andmebüroo ametnikud ja kohustatud isikutelt või muudelt isikutelt või asutustelt, töötajad on kohustatud hoidma neile teadaolevat Rahapesu Andmebüroo andmekogus sealhulgas välisriigi asutuselt saadud teavet rahapesu ja sisalduvat teavet saladuses tähtajatult.“ terrorismi rahastamise või sellega seotud kuritegude kahtluse, samuti teavet Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta konfidentsiaalsena tähtajatult. Sätte lisamise vajalikkust ja tähtajatu konfidentsiaalsuse olulisust on käsitletud seletuskirjas (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 20). 5 Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt täiendatakse RahaPTS-i §-ga 601, mille lõike 2 kohaselt Võrreldes eelnõu esimese versiooniga on kavandatavat võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: „1) takistada või RahaPTS § 601 sõnastust muudetud. Sealjuures on arvesse kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) võetud Andmekaitse Inspektsiooni poolt eelnõule esitatud kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada avaliku korra kaitset või riigi julgeolekut; 4) takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist.“ Sätte  eesmärgiks ei peaks olema igakordne eraldiseisva kaalutlusotsuse tegemise vajalikkus, märkuseid, mis sisaldavad ka võrdlusmaterjali lähiriikide (Läti vaid viidatud alustel andmesubjekti õiguste piiramine. Andmesubjekti õiguste piirangute ja Leedu) õigusaktidest. kohaldamise imperatiivsetele alustele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas. Arvestades eeltoodut, teeme ettepaneku täpsustada lisatava § 601 lõike 2 sõnastust alljärgnevalt: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piirab Rahapesu Andmebüroo andmesubjekti Andmesubjekti õiguste piiramist käsitlev säte sõnastatakse õigusi, kui piiramata jätmine: 1) takistab või kahjustab süüteo tõkestamist, avastamist, imperatiivsena, mis tähendab, et Rahapesu Andmebüroo mitte menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ei kaalutle õiguste piiramise üle, vaid piirab seaduses ohustab avalikku korra kaitset või riigi julgeolekut; 4) takistab rahapesu või terrorismi sätestatud eesmärkide täitmiseks sama sätte suletud loetelus rahastamise tõkestamist.“ toodud andmesubjekti õigusi. Asjakohased selgitused on lisatud eelnõu seletuskirja (eelnõu ja seletuskirja § 1 p 25). 6 Seoses eelnõu § 1 punktis 25 tehtava muudatusega oleks vajalik teha samadel Sätte sõnastust on vastavalt ettepanekule muudetud, võttes kaalutlustel muudatus ka eelnõu § 1 punktis 15 ehk eelnõuga loodavas RahaPTS § 58 arvesse ka Andmekaitse Inspektsiooni poolt edastatud 1 1 lõikes 3 . Nimelt täiendatakse eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt RahaPTS § 58 lõikega 3 tagasisidet. järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–12 ja käesoleva seaduse § 59 alusel teavet andnud asutus ja isik kohaldavad isikuandmeid sisaldavat teavet töödeldes käesoleva seaduse §-s 601 sätestatud andmesubjekti õiguste piiranguid.“ Märgime, et sarnane praktika andmesubjekti õiguste imperatiivse piiramise osas on omaks võetud ka lähiriikides, nt Läti Vabariigis ja Leedu Vabariigis. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku sõnastada ka paragrahvi 58 lõige 31 imperatiivse teabe andmisest keeldumise alusena alltoodult: „(31) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–12 ja käesoleva seaduse § 59 alusel Rahapesu Andmebüroole teavet andnud asutusel ja isikul on keelatud avaldada teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele teabevahetuse fakti ja teabe sisu, välja arvatud juhtudel, kui teave edastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sellega seotud kuritegude tõkestamiseks, tuvastamiseks ja kohtueelseks uurimiseks uurimisasutustele, prokuratuurile või kohtule.“ 7 Eelnõu § 1 punktiga 26 sõnastatakse RahaPTS § 63 lõige 1 järgmiselt: „(1) Rahapesu Arvestatud. Andmebürool on õigus vahetada teavet, sealhulgas isikuandmeid sisaldavat teavet, ja Pidades silmas lisanduvat RahaPTS § 72 lõike 22 punkti 5, mis sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesu andmebüroo ülesandeid täitva välisriigi sedastab, et isiku korrektse ärialase maine kontrollimiseks on asutusega (edaspidi teine rahapesu andmebüroo) või välisriigi õiguskaitse- või Rahapesu Andmebürool õigus töödelda välisriigi õiguskaitse- järelevalveasutusega, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või institutsiooniga. ja järelevalveasutuselt saadud andmeid, siis on asjakohane Käesolevas lõikes nimetatud teabe vahetamine toimub muu hulgas eesmärgiga täita  Rahapesu Andmebüroo käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud teha vastav viide ka rahvusvahelist infovahetus käsitlevas ülesandeid.“ Üks Moneyvali hindamisel kõlanud etteheide (IO 3 RA 3f) seisnes selles, et sättes. isikute sobivuse hindamisel tehakse välisriikidesse liiga vähe päringuid. Käesoleval ajahetkel tehaksegi neid päringuid oluliselt aktiivsemalt ka teistele järelevalveasutustele (mitte RAB-idele). Ehkki sätte sõnastuses on kasutatud väljendit „muu hulgas“, mis jätab teabevahetuse eesmärgid RAB-i ülesannete kontekstis avatuks, siis teeme ettepaneku sättes sõnaselgelt ära mainida ka tegevuslubade menetlemise ülesannet ehk täiendada RahaPTS § 63 lõike 1 viimast lauset ka RahaPTS § 54 lõike 1 punktiga 11. 8 Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse RahaPTS-i §-ga 681 . Nimetatud paragrahvi lõikes 1 Loodava RahaPTS §-ga 681 kehtestatakse erisused RahaPTS on kasutatud mõistet „kontroll“, teisalt kui sama paragrahvi lõikes 3 on korrektselt ja §-st 68, mis reguleerib kontrolli tulemuste kajastamist. täpsemalt viidatud kohapealsele kontrollile. Semantiliselt on „kontroll“ tunduvalt laiem RahaPTS §-s 68 on kontrolli mõttes olemuslikult silmas mõiste kui „kohapealne kontroll“, kusjuures kogu RAB-i teostatavat järelevalvet võibki peetud kohapealset kontrolli, kuid sättes on läbivalt nimetatud üldistavalt lugeda kontrolliks. Kohapealne kontroll on ettekirjutustes ajaliselt piiritletud mõistet „kontroll“. Normide ühtlustamise huvides oleks aeg, mille jooksul RAB üldjuhul suurema hulga menetlustoiminguid läbi viib. Sellest kohane sõnastada ka § 681 selliselt, et läbivalt oleks kasutusel lähtuvalt teeb RAB ettepaneku kasutada loodavas paragrahvis läbivalt väljendit mõiste „kontroll“. Arvestades, et loodav säte on „kohapealne kontroll“, kuna see on täpsem ja üheselt mõistetavam. Samal põhjusel oleks eriregulatsioon RahaPTS §-st 68, siis on kahe sätte vajalik muuta ka loodava RahaPTS § 681 lõike 4 sõnastust ja täpsustada, et ka seal koostoimes üheselt järeldatav, et silmas peetakse kohapealse peetakse silmas kohapealset kontrolli. kontrolli teostamist. 9 Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse RahaPTS § 72 lõikega 22 . Viidatud lõike punktis 5 Arvestatud. on viidatud välismaisele õiguskaitse- ja järelevalveasutusele. Kuna kehtivas relevantses seadusandluses on läbivalt kasutatud mõistet „välisriik“, mitte „välismaine“, teeme ettepaneku mõistete selles osas ühtlustamiseks ja viidata ka punktis 5 välisriigile. 10 Eelnõuga luuakse uus alus teabe asutuseiseseks kasutamiseks tunnistamiseks ehk eelnõu Kavandatud muudatus jääb eelnõust välja. §-ga 2 täiendatakse AvTS § 35 lõiget 1 punktiga 53 järgmises sõnastuses: „53) teabe Rahapesu Andmebüroo tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist;“ Eelnõu seletuskirjas on RAB-i tegevuse meetodite ja taktika asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise juures põhjendusena toodud välja ainult rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamine. Meetodid ja taktika, mille asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine oleks asjakohane, hõlmavad loogiliselt ka finantssanktsiooni rakendamist, kuna on sarnased sellega, mida kasutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, kusjuures  selles kontekstis on raskesti eristatav ka RAB-i tehniline võimekus jne. Seetõttu oleks põhjendatud vähemalt sätte juurde koostatud seletuskirjas selgitada, et sanktsiooni rakendamisega seoses esineb samuti alus dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. Teeme ettepaneku seletuskirja vastava lõigu viimase kahe lause sõnastuse täiendamiseks järgnevalt: „RAB-i tegevuse meetodite ja taktika avalikuks tulek tekitaks olukorra, kus kurjategijatel on võimalik kujundada oma tegevust selliselt, et kuriteo avastamine on raskendatud või hoopis võimatu. Sätte eesmärk on tagada, et RAB-i seadusest tulenevate ülesannete täitmine oleks tõhus ning et RAB-i funktsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ja RSanS-ist tulenevate ülesannete täitmisel ei oleks ohustatud potentsiaalsest meetodite ja taktika lekkest, mis mõjuks nõrgestavalt kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemile.“ Eesti Pangaliit 1 Pangaliidu arvamusel ei vasta RahaPTS § 17 muudatused eelnõu eesmärgile Selgitatud ja täiendatud. isikuandmete töötlemist korrastada ja tagada kooskõla EL õigusega, vaid lisatakse sisulised regulatiivsed täiendused kontaktisiku kooskõlastamiseks RAB-i poolt. Samuti ei tulene kontaktisiku regulatsioon EL õigusaktist. Arvestades, et küsimus on kohustatud Esmalt selgitame, et korrektse ärialase maine mõtestatakse isikute, sh pankade jaoks sisuliselt väga oluline (mõju töötajate valikule), palub Pangaliit RahaPTS-is lahti § 72 lg 2 kaudu, mille kohaselt ei ole isikul muudatused eelnõust ära jätta, tagamaks sisuline täiendav arutelu kohustatud isikutega korrektset ärialast mainet muu hulgas, kui /...../ ning järgneb või alternatiivselt arvestada allolevate ettepanekutega. Esiteks, kavandatava RahaPTS § vastavate välistuste loetelu. Laitmatu maine mõtestatakse lahti 17 lõike 6 muudatuse ja RahaPTS § 72 lg 22 lisamise valguses leiame, et vajalik on RahaPTS § 17 lõike 6 kaudu, mille uue sõnastuse kohaselt täpsemalt välja tuua, millistele nõuetele peab kontaktisik vastama ja milline on baseerub laitmatu maine nii RahaPTS § 17 lõikes 6 kui ka kontaktisiku kooskõlastamise protsess õiguslikult. Selleks palume muuta ja täiendada RahaPTS § 72 lõikes 2 nimetatul. Seega kuivõrd mõistete RahaPTS § 17 lõiget 5 esitades täpse loetelu tingimustest, mis välistavad kontaktisikuks sisus on mõnetine erisus, puudub hetkel vajadus mõistete saamise või olemise. Analoogia korras ning näitlikustamiseks – kohtute seaduse § 47 ühtlustamiseks. lõige 2, finantsinspektsiooni seaduse § 20 ning 30. Täpse loetelu olemasolu annaks isikule endale ja ka krediidiasutusele selguse, millised on kontaktisiku ametikohal töötamise eeldused. Seoses kontaktisiku määramise protsessiga märgime, et antud juhul Muudatust ei ole võimalik eelnõust välja jätta. Puudustele puudub selgus, mis liiki menetlusega on tegemist, milline on õiguslik mõju kohustatud korrektse ärialase maine ja laitmatu maine kontrolli isikule ja kandidaadile ning kuidas saab kooskõlastuse andmata jätmist vaidlustada. regulatsioonis on viidanud õiguskantsler4 oma 17.06.2024 Samuti puudub praegu konkreetne alus vaatamaks antud hinnangut jooksvalt üle, st § 17 kirjas, mis tingis ka vajaduse kõnealuste muudatuste lõige 5 sätestab hetkel aluse kandidaadi sobivuse hindamiseks kontaktisiku määramisel. tegemiseks. Peame oluliseks selgitada, et kontrolli sisuline osa  Leiame, et menetlus kontaktisiku kooskõlastuse kaalumiseks ning korrektse maine ei muutu ega täiene ning seaduse muudatusega on peetud kindlakstegemiseks peab olema õiguslikult läbipaistvam. Teiseks leiame, et vajalik on oluliseks edasi anda kontrolli teostamisel tehtavaid tegevusi ja RAB-i kooskõlastamiseks tehtavate toimingute ühtlustamine kontaktisiku olemusega. päringuid, et seeläbi muuta protseduuri tervikuna Siinjuures juhime tähelepanu, et § 17 lõige 5 kasutab definitsiooni „laitmatu maine“, kuid läbipaistvamaks. § 72 lõige 22 annab alused „korrektse ärialase maine“ kontrollitoiminguteks. Lisaks, § 72 lõike 22 mitmed punktid ei ole Pangaliidu hinnangul eelnõu seletuskirja (punktid 5,6,19 ning 32) kohaselt põhjendatud kui sobivad, vajalikud ega mõõdukad isikuandmete Oleme seletuskirja täiendanud ja lisanud selgitused, mida ja töötlemiseks – näiteks sissesõidukeeldude register, arvestades, et RahaPTS § 17 lõige 5 milleks erinevate andmekogude andmete põhjal kontrollitakse, võimaldab kontaktisikuks määrata üksnes isikut, kes töötab alaliselt Eestis; samuti kuid hetkel ei pea me võimalikuks anda seadusetasandil täpne eraõiguslike juriidiliste isikute andmekogude päringud, mis viitab mitteammendavale loetelu tingimustest, mis välistavad kontaktisikuks saamise või loetelule registritest andmete kontrollimisel seejuures ka selgituseta neis registrites olemise. Seesugune välistus võib kaasuse põhiselt varieeruda sisalduvate andmete õigsuse ning ajakohasuse kohta. Täpsemat selgus ülaltoodud ning pidevalt muutuvates tingimustes võib kitsa raamistiku registripäringute tegemisele ei anna ka eelnõu seletuskirja paragrahvi 1 punkti 19 seadmine pigem soodustada uute rahapesu ja terrorismi selgitus. Tervitaksime ka seletuskirja täiendusi, kus viidataks juba avaldatud EL AML rahastamise skeemide praktiseerimist ja väljatöötamist. Paketile, eeskätt AMLR artiklile 13, seoses sarnase reguleerimisalaga. 2 Eelnõu punkt 7 – RahaPTS § 49 lõike 7 täiendamine Pangaliit tervitab antud muudatust Selgitatud ja täiendatud. (mh eelnõu punkti 9 muudatust), kuivõrd kohustatud isikutele tagasiside andmine on ülimalt oluline, et tagada parem arusaamine riskikeskkonna suundumustest ning täiendamaks kohustatud isiku põhiselt riskijuhtimise süsteemi. Teeme ettepaneku, et Rahapesu Andmebüroo lähtub andmete edastamisel RahaPTS- rahandusministeerium kaaluks täiendavaid regulatiivseid viise või alternatiivselt i ja teiste asjakohaste õigusaktidega seatud piirangutest ja täiendavaid selgitusi eelnõu selgituskirjas, et tagasiside andmine vastaks veelgi paremini andmekaitsenõuetest. Tagasisidestamine toimub ulatuses, mis tagasisidestamise eesmärkidele, muuhulgas eesmärgile teha RAB-ile võimalikult ei takista rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja kvaliteetseid ning operatiivseid teateid. Näiteks on võimalik anda tagasisidet konkreetsele seonduvate kuritegude avastamist ning uurimist ja kohustatud isikule teate alusel kriminaalmenetluse algatamise, süüdistuse esitamise ja kriminaalmenetluse kulgu. kohtulahendite kohta, kui sellise info jagamine ei kahjusta kriminaalmenetluse huve ja pank käsitleb saadud teavet konfidentsiaalsena. Eelnõu seletuskirja § 1 punkti 7 on lisatud täiendavad selgitused. 3 RahaPTS § 58 lg 1 täiendamisega tekib RAB-il õigus kohustatud isikult või kolmandalt Muudetud, selgitatud ja täiendatud. isikutelt oma ettekirjutusega nõuda „andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid“ selleks, et täita § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevaid ülesandeid. Pangaliidu hinnangul ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt põhjendatud sätte Esmalt toome välja, et kuivõrd ettekirjutusega eriliigiliste materiaalne põhiseaduspärasus ning isikuandmete kaitseklauslid on ebapiisavad. isikuandmete küsimise vajadus praktikas pigem puudub, siis Arvestades kaasnevat intensiivsust isikute põhiõiguste piiramisel, on Pangaliidu tuleb pidada mõistlikuks selle osa RahaPTS § 58 lõikest 1 hinnangul vajalik tagada nii põhjalikum selgitamine eelnõu seletuskirjas kui ka välja jätmist ning seega sõnastatakse RahaPTS § 58 lõige 1 regulatiivsete kaitseklauslite sätestamine. Seega muudatuse kehtestamisel tuleb meie võrreldes eelnõu esimese versiooniga mõnevõrra erinevalt: hinnangul eelnõu seletuskirja tasemel esitada põhjendused § 58 lõike 1 ning § 54 lõike 1 „(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate seoste osas, mh mis viisil või olukordades on sobiv, vajalik ning mõõdukas ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet, strateegiliseks analüüsiks (RahaPTS § 54 lõige 1 punkt 2) pankadelt või kolmandatelt sealhulgas isikuandmeid, pädevatelt järelevalveasutustelt ja isikutelt eriliigiliste isikuandmete pärimine ja millisel õiguslikul viisil on tagatud selliste teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning päringute kaalutletus ning andmete edasine kasutamine konkreetse ülesande täitmiseks. kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Käesoleva seaduse § Viitame, et sarnaselt on EL määruses nr 223/2009 (preambuli punkt 27) selgitatud, et 54 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete konfidentsiaalsete andmete kasutamine eesmärkidel, mis ei ole eranditult statistilised, täitmiseks kohustatud isikult ja kolmandalt isikult andmete näiteks halduslikel, õiguslikel või maksustamise ning statistiliste üksuste kontrollimise saamise aluseks on Rahapesu Andmebüroo ettekirjutus. eesmärkidel tuleks rangelt keelata (riikliku statistika seaduse § 34 lõige 11 ). Samuti viitame, et Riigikohus on alles hiljuti lahendis 2-20-19001 leidnud, et „Pangasaladuse hoidmise kohustus tuleneb krediidiasutuse ja tema kliendi vahelisest erilisest usaldussuhtest ning selle eesmärk on kaitsta krediidiasutuse klienti. Klient peab saama Peame vajalikuks selgitada muudatuse tausta. Seni kehtinud eeldada, et krediidiasutus kaitseb nii pangatoimingute tegemisel kui ka väljaspool seda RahaPTS § 58 lg 1 oli sõnastatud järgmiselt: „(1) Rahapesu tema majandusliku ja informatsioonilise enesemääramise õigust, aga ka ärisaladust ning Andmebürool on õigus seadusest tulenevate ülesannete eraelu. Kõnealuse usaldussuhte kaitsmine on põhjendatud mh sellega, et krediidiasutusel täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt on tulenevalt selle suhte iseloomust oma kliendi kohta märkimisväärses koguses teavet, järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse mis võiks anda krediidiasutusele laiaulatusliku võimaluse sekkuda kliendi asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja õigushüvedesse. Panga ja kliendi vahelise suhte eripäraks on lisaks asjaolu, et tavaliselt kolmandalt isikult.“ Seega ei olnud sättes toodud, kas saadav on see suhe väga pikaajaline ja püsiv ning vajab seetõttu erilist kaitset.“ Leiame, et teave sisaldab isikuandmeid, ning samas oli ka teabe saamine täiendavate põhjenduste esitamata jätmisel eelnõu seletuskirjas ei pruugi krediidiasutuse ettekirjutuse alusel toodud üksnes üldistatud kujul ehk et seaduse § 88 lõige 42 koosmõjus eelnõuga muudetava RahaPTS § 58 lõikega 1 (ilma puudus selgus, milliste ülesannete täitmiseks on Rahapesu täiendavate selgituste ning garantiideta) enam anda piisavat kaitset Riigikohtu lahendis Andmebürool õigus küsida andmeid ettekirjutuse alusel. avatud usaldussuhtele, mille soovimatu tagajärjena ei saa välistada isikute eemaldumist reguleerimata turgudele. Teisalt pooldame RAB-i strateegilise analüüsi funktsiooni ning selleks vajalikku otsustusvalikut. Uus sõnastus loob aga selgema arusaama andmete töötlemise ulatusest, viisist ja eesmärgist. Esmalt tuuakse välja Rahapesu Andmebüroo üleüldine õigus saada andmeid, sealhulgas isikuandmeid, ning teiseks piiratakse Rahapesu Andmebüroo õigust küsida ettekirjutuse alusel andmeid vaid teatud ülesannete täitmiseks. Oleme seisukohal, et ettekirjutuse alusel saadavate andmete piiritlemine vastavalt töötlemise eesmärkidele RAB-i konkreetsete ülesannetega teenib õigusselguse huve ja tagab andmete töötlemise vajaliku läbipaistvuse senisest normi sõnastusest paremini ning on pigem Rahapesu Andmebüroo õigusi kitsendav kui laiendav, kuna varasemalt taoline piiritlus puudus. Täiendavalt oleme seletuskirjas selgitanud, et kuivõrd RAB-i tuumfunktsioon on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine (§ 54 lg 1 p 1), ei ole kuritegude avastamine ja tõkestamine võimalik ilma kuriteoga seotud isikute ja tehingute andmeteta. Samuti ei ole RAB-il seostatavate andmete puudumisel võimalik efektiivselt analüüsida võimalikke rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumeid (§ 54 lg 1 p 1, p 9), edastada vajalikke andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise uurimiseks ja tõkestamiseks asjakohastele asutustele (§ 54 lg 1 p 6, p 8) veenduda turuosaliste tegevuse seaduspärasuses (§ 54 lg 1 p 4) ega kujundada tõepärast riskipilti (§ 54 lg 1 p 2). Seletuskiri sisaldab isikuandmete töötlemise osas põhiseaduspärasuse analüüsi, milles on käsitletud isikuandmete töötlemisega kaasneva riive proportsionaalsust isiku põhiõiguste suhtes. Olete väljendanud muret krediidiasutuse ja tema kliendi usaldussuhte osas ning ohule, mis võib kaasneda Rahapesu Andmebüroole andmete, sealhulgas isikuandmete,  väljastamisega ning Rahapesu Andmebüroo poolt andmete töötlemisega. Toome välja, et sätet tuleks vaadata muu hulgas koosmõjus RahaPTS §-ga 60, mis käsitleb andmete kasutamise piiranguid, sealhulgas piiratud juhte, mille puhul tohib Rahapesu Andmebüroo andmeid väljastada. Eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt sõnastatakse § 60 veelgi täpsemaks ning sõnastamisel on, muu hulgas lähtutud ka krediidiasutuste seaduse § 88 lõikest 4, mis seab saladuse hoidmise kohustusele tähtajatuse (eelnõu seletuskirja § 1 p 20). Transpordiamet 1 Eelnõu punkt 8 kohaselt sõnastatakse paragrahvi 54 lõike 1 punkt 2 järgmiselt: „1) Selgitatud ja täiendatud. strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, ohte, suundumusi, mustreid ning toimimisviise, kasutades selleks olemasolevat ja kogutavat teavet, sealhulgas andmeid teistelt asutustelt ning päringute teel saadavaid andmed riigi, Teistelt asutustelt kogutakse andmeid isikustatult, kuid enne kohaliku omavalitsuse üksuse või avalikõigusliku isiku andmekogust;“; Strateegiline andmelattu kandmist need pseudonüümitakse. analüüs kasutab muuhulgas andmeid teistelt asutustelt, sh nende andmekogudest. Eelnõust ei selgu, kas teistelt asutustelt kogutakse andmeid isikustatud või Eelnõu seletuskirja strateegilist analüüsi käsitlevat osa on pseudonümiseeritud kujul. Palume kaaluda eelnõu ja seletuskirja sõnastuse täpsustamist. täiendatud lisaselgitustega protseduuri olemuse kohta. 2 Teabe nõudmist käsitleb eelnõu punkt 12, mille kohaselt muudetakse paragrahvi 58 lõike RahaPTS § 58 lõike 1 kavandatud muudatus (eriliigiliste 1 sõnastust järgmiselt: „(1) Rahapesu Andmebürool on õigus seadusest tulenevate andmete küsimine) jääb eelnõust välja. ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt. Ettekirjutuse alusel on Rahapesu Andmebürool õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidest 1, 2, 4, 6, 8 ja 9 tulenevate ülesannete täitmiseks saada andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, kohustatud ja kolmandalt isikult.“ Eelnõu sõnastusest võib aru saada, et riigiasutus on kohustatud esitama Eriliigiliste andmete töötlemise osas Rahapesu Andmebüroo muuhulgas isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid. Samas seletuskiri toob välja vajaduse andmekogus (RahaPTS § 581) tehakse seletuskirjas vastavad vaid konkreetsete eriliiki isikuandmete kohta – rahvus. Seletuskirja kohaselt vajab RAB täiendused. RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1 nimetatud ülesande täitmiseks teadete analüüsimisel andmeid ka isikute rahvuse kohta (vt 2 (2) paragrahvi 1 punkt 12 teine lõik). RahaPTS § 37 nimetab geograafilist riski kui ühte suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski iseloomustavat asjaolu. Ka eelnõu selle punkti osas on asjakohane kaaluda sätte sõnastuse täpsustamist ja põhjalikumaid selgitusi seletuskirjas.