Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE)

Teie 19.03.2025 nr 1-1/15-598, Kultuuriministeerium RIIGIKOGU/25-0288/- [email protected] 2T Meie 04.04.2025 nr 1.1-11/1424-2 Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) Austatud proua minister Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile esitame arvamuse laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) kohta. Rahandusministeerium ei toeta laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu. Eelnõu on kohati deklaratiivne ja väheregulatiivne, kohati ülereguleeriv. Kui soovitakse laulu- ja tantsupidu ning sellega kaasnevat protsessi seaduse tasemel reguleerida, peaks olema puudutatud lisaks laulupeole ja tantsupeole ka rahvamuusikapidu1, mis on laulu- ja tantsupeo osaks alates 2011 aastast. Samuti eeldaks põhjalikumat regulatsiooni laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide valimine (praegu eelnõus § 3 lõige 5), ligipääs erivajadustega inimestele (eelnõus § 6 lõige 4), toetuste andmine (eelnõu § 5). Samas jäävad deklaratiivseks ja arusaamatuks Vabariigi Valitsust (eelnõu § 4 ja § 13) ning laste ja noorte rolli (eelnõu § 5 lõige 1, § 8) puudutavad sätted. Need on vaid mõned näited. Rahandusministeeriumi valitsemisalasse puutuvalt teeme järgmised märkused. 1. Eelnõuga reguleeritakse üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistus- ja korraldustööde rahastamist (§ 11). Senine rahastamise süsteem on olnud selline, et laulu-ja tantsupeo korraldamise aastale eelnevalt on Kultuuriministeerium esitanud RES/RE protsessi lisataotluse konkreetse aasta peo rahastamiseks. 2025 aastasse eraldati näiteks ühekordselt 3,5 mln. Kultuuriministeeriumi põhieelarves on iga-aastaselt laulu- ja tantsupeo kollektiivjuhtide palgameede 2,6 mln eurot. Lisaks maksab Kultuuriministeerium iga-aastaselt Laulu- ja tantsupeo SA-le toetust (2025. a 0,7 mln, 2024. a 0,8 mln). Laulu- ja tantsupeo SA omakorda maksab protsessis osalevatele kollektiividele iga-aastast toetust. Seletuskirja peatükis 6 on selgelt öeldud, et käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Seega saab seaduse eelnõu eesmärk olla rahastamise põhimõtete ja vastutuse määratlemine ning vajadusel vahendite ümber jagamine, mitte lisarahastamise kohustuse lisamine osapooltele. Samas eelnõu §-s 11 on detailselt toodud rahastamise kohustused ning lõikes 3 veel lisatud tingimus, et pidude vahelisel ajal ei tohi iga-aastases riigieelarves ettenähtud rahalised 1 Avaleht - XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 vahendid olla väiksemad eelmisel aastal eraldatud vahenditest. Sellega pannakse kohustus valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Kui on soov seda teha, siis peaks see olema Kultuuriministeeriumi nõusolekul, kes valdkonda koordineerib ja eelarve tagamise eest vastutab. Kui rahastamispõhimõtted sellisel kujul eelnõusse sisse jäävad, siis tuleb arvestada sellega, et kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. 2. Eelnõuga nähakse ette toetuste ja stipendiumide maksmine (§ 5), kuid nende regulatsioon on puudulik. Puudub konkreetne volitusnorm kultuuriministrile toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks. Kui toetuse andmise rakendaja on keegi teine (nagu praegu rakendab analoogse toetuse andmist Eesti Rahvakultuuri Keskus), siis tuleb seadusega ette näha võimalus ülesannete täitmine edasi volitada. Samuti on vaja seaduse tasandil reguleerida toetuste tagasimaksmisega seonduv, sh viivised ja intressid, kuna sellisel juhul on tegemist põhiseaduse riivega, mis kuuluvad põhiseaduse § 113 kaitsealasse. Eelnõu § 5 lõikes 1 on kindlaks määratud ka kollektiivide juhtidele palgatoetuse miinimummäär. Leiame, et määra reguleerimine seaduse tasandil ei ole otstarbekas. Eelnõu sõnastusest ei selgu, millise tööpanuse eest on kavandatud tasu määr ette nähtud. Praegu on juhendajate palgatoetus (sh toetuse suurus) reguleeritud rakendusaktiga ning see on mõistlik lahendus ka edaspidi ükskõik, kas toetust antakse laulu- ja tantsupeoseaduse või riigieelarve seaduse § 53¹ alusel. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt tellib riik kõrg- ja kutseõppeasutustelt vastavaid õppekohti juhendajate järelkasvu tagamiseks, makstes neil õppivatele üliõpilastele ja õpilastele riiklikke stipendiume. Kuna seletuskirjas on märgitud, et seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarve kulusid, siis järeldame, et tegemist on üldise kirjeldusega ja säte ei too kaasa eelarve lisavajadust. 3. Eelnõuga on paika pandud laulupeo ja tantsupeo kontsertide toimumise kohad. Kumbki koht ei kuulu riigile. Tallinna Lauluväljaku territoorium kuulub Tallinna linnale ja seda haldab Tallinna Linna poolt asutatud Sihtasutus Tallinna Lauluväljak. Kalevi staadioni omanik on samuti Tallinna linn, kuid hoonestusõigus on seatud MTÜ Eesti Spordiselts Kalev kasuks. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 154 võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kui omandiga seotud kohustusi pannakse eraõiguslikule isikule, siis on tegemist PS § 36 riivega. Vastavad mõjud on jäetud seletuskirjas analüüsimata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Marge Kaskpeit 58851423 [email protected] 2 Anneli Ratnik 5885 1314 [email protected] Meeli Murasov 5450 1896 [email protected] 3 Lisaadressaadid: Riigikantselei 4