Kohanemisprogramm

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 8 delta_docName \* MERGEFORMAT Kohanemisprogramm Mää r us kehtestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 49 1 lõike 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõike 3 ning välismaalaste seaduse § 223 1 lõike 1 alusel. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja kord. § 2. Mõisted (1) Uussisserändaja käesoleva määruse tähenduses on täisealine isik, kes on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud ja kes on : 1) välismaalane, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel; 2) Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel; 3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 4) rahvusvahelise kaitse taotleja, kellele on antud õigus Eestisse siseneda ja Eestis viibida välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel; 5) rahvusvahelise kaitse saaja ja tema perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel; 6) ajutise kaitse saaja ja tema perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. (2 ) Kohanemisprogramm käesoleva määruse tähenduses on riiklik koolitus programm uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks. Kohanemisprogramm koosneb kohanemisprogrammi teemamoodulitest ja eesti keele õppest. § 3. Ko hanemisprogrammi eesmärk ja korraldaja (1) Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemist, andes neile teadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest, Eesti kultuuriruumist ja ajaloost, igapäevasest toimetulekust, digiriigi ja digiteenuste kasutamisest ning töö, ettevõtluse, õppimise ja pereeluga seotud küsimustest , ning eesti keele omandamist. (2) Riik korraldab lähtudes Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 49 1 lõikest 5, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõikest 1 ja välismaalaste seaduse § 223 1 lõikest 2 kohanemisprogrammi Integratsiooni Sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sh kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. peatükk Kohanemisprogrammis osalemisse suunamine § 4. Kohanemisprogrammis osalemisse suunamine (1) Uussisserändaja suunab kohanemisprogrammis osalema Politsei- ja Piirivalveamet , kui: 1) välismaalasele, rahvusvahelise kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele, ajutise kaitse saajale ja tema perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise kohta; 2) Euroopa Liidu kodanikule edastatakse teavitus elamisõiguse omandamise kohta; 3) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele tehakse teatavaks otsus tähtajalise elamisõiguse andmise või pikendamise kohta; 4) rahvusvahelise kaitse taotlejale on antud luba Eestisse siseneda ja Eestis viibida. ( 2 ) Alla 18-aastast uussisserändajat ei suunata kohanemisprogrammis osalema. § 5. Osalemisvõimalustest teavitamine (1) Pärast uussisserändaja suunamist kohanemisprogrammis osalema teavitab kohanemisprogrammi korraldaja isikut talle käesoleva määruse § 6 alusel ette nähtud teemamoodulitest ja keeleõppest ning nendes osalemise võimalustest. (2) Teavitamisel arvestatakse kohanemisprogrammi teemamoodulite ja keeleõppe kättesaadavust ning uussisserändaja varasemat osalemist kohanemisprogrammis, sealhulgas läbimata teemamooduleid ja keeleõpet. peatükk Kohanemisprogrammi sisu ja selles osalemise tingimused ja kord § 6. Kohanemisprogrammi sisu ja maht (1) Kohanemisprogramm koosneb teemamoodulitest ja eesti keele õppest ning on üles ehitatud sihtrühmapõhiselt, arvestades uussisserändaja Eestis viibimise alust. (2) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1 – 3 nimetatud uussisserändajatele koosneb kohanemisprogramm teemamoodulitest, milleks on baasmoodul, digimoodul ning töö-, ettevõtlus- ja peremoodul, ning eesti keele õppest tasemetel A1–B1. Kohanemisprogrammis osalemine on nimetatud sihtrühmale vabatahtlik. (3) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud uussisserändajale on kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik sisseelamismooduli ja eesti keele õppe A1-taseme osas. Nimetatud uussisserändajal ei ole täiendavalt õigus osaleda muudes kohanemisprogrammi teemamoodulites ning eesti keele õppes tasemetel A2 ja B1. (4) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud uussisserändajale on kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik baasmooduli rahvusvahelise kaitse saajale ja eesti keele õppe tasemetel A1–B1 osas. Nimetatud uussisserändajal on täiendavalt õigus osaleda ka muudes kohanemisprogrammi teemamoodulites, kui baasmoodul või käesoleva määruse §-s 8 nimetatud lühimoodul on läbitud. (5) Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud uussisserändajale on kohanemisprogrammis osalemine kohustuslik baasmooduli ajutise kaitse saajale ja eesti keele õppe A1-taseme osas. Nimetatud uussisserändajal on täiendavalt õigus osaleda üksnes digimoodulis ning eesti keele õppes tasemetel A2 ja B1. (6) Kohanemisprogrammi teemamoodulite sisu, maht ja õppevormid on sätestatud käesoleva määruse lisades 1–7. (7) Keeleõppe eeldatav maht on A1-tasemel vähemalt 100, A2-tasemel 150 ja B1-tasemel 250 juhendatud akadeemilist tundi. § 7. Kohanemisprogrammis osalemine ja läbimine (1) Kohanemisprogrammis osalemist arvestatakse eraldi iga läbitud teemamooduli ning eesti keele õppe taseme kaupa. (2) Teemamoodul loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud vastava teemamooduli õppekavas ettenähtud mahus ja viisil. (3) Teemamoodulit saab kohanemisprogrammi raames läbida ühe korra, välja arvatud käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud uussisserändaja, kes võib baasmoodulis või selle osas osaleda korduvalt. (4) Eesti keele õpe loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud keeleõppes käesoleva määruse §-s 6 ette nähtud tasemel ja mahus. (5) Eesti keele õppes ei pea osalema uussisserändaja, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust. (6) Kui uussisserändaja on läbinud kohanemisprogrammi keeleõppe või kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe, ei võimaldata tal üldjuhul tasuta sama taseme kohanemisprogrammi keeleõppes osaleda. (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 6 loetakse keeleõppe läbimiseks seda, kui uussisserändaja on: 1) sooritanud eesti keele tasemeeksami ja tal on selle kohta Haridus- ja Noorteameti väljastatud kehtiv tasemetunnistus; 2) läbinud vastava taseme eesti keele õppe kohanemisprogrammi väliselt ning tal on selle kohta A1-taseme puhul koolitaja väljastatud tunnistus ning A2- ja kõrgema taseme puhul Keeleameti tegevusloaga koolitaja väljastatud tunnistus. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul esitab uussisserändaja kohanemisprogrammi korraldajale tõendi hariduse omandamise kohta ja lõikes 7 sätestatud juhul tunnistuse keeleõppe läbimise kohta. (9) Uussisserändajal on õigus katkestada eesti keele õpe üks kord iga keeleoskustaseme (A1–B1) kohta, teavitades sellest koheselt kirjalikult kohanemisprogrammi korraldajat. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatut ei kohaldata käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud uussisserändaja suhtes. (11) Kui uussisserändajale on käesoleva määruse § 6 kohaselt kohanemisprogrammis osalemine osaliselt või täielikult kohustuslik, loetakse kohanemisprogramm läbituks kõigi kohustuslike teemamoodulite ja kohustusliku eesti keele õppe läbimisel. ( 12) Uussisserändaja, kes tervise seisundi tõttu ei ole võimeline kohanemisprogrammi täielikult läbima, osaleb kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema tervis eseisund võimaldab . (13) Uussisserändaja võib kohanemisprogrammis osaleda üksnes tema Eestis viibimise õiguse kehtivusaja jooksul. § 8. Kohanemisprogrammi baasmooduli erisus Välismaalaste seaduse § 309 14 lõikes 1 nimetatud uussisserändaja suunatakse käesoleva määruse § 6 lõikes 4 nimetatud baasmooduli asemel lühimoodulisse vastavalt käesoleva määruse lisale 6. peatükk Rakendussätted § 9. Varem alustatud kohanemisprogrammis osalemine Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud kohanemisprogrammis osalemine toimub siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ sätestatud tingimustel ja korras. § 10. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 “Kohanemisprogramm” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) delta_coSignerTwoName \* MERGEFORMAT Heidy Purga delta_signerName \* MERGEFORMAT Merilin Piipuu m inister kantsler Lisa 1 Baasmoodul Lisa 2 Digimoodul Lisa 3 Töömoodul Lisa 4 Peremoodul Lisa 5 Ettevõtlusmoodul Lisa 6 Baas- ja lühimoodul rahvusvahelise kaitse saajale ning baasmoodul ajutise kaitse saajale Lisa 7 S isseelamismoodul Kultuuriministri määruse „Kohanemisprogramm“ seletuskirja juurde Lisa 1 Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud /Mitte-arvestatud Seisukohad/vastused Politsei- ja Piirivalveamet 1. Täpsustada seletuskirjas, et kohanemisprogrammis osalemise vabatahtlikkus ei ole vastuolus välismaalaste seaduses sätestatud nõudega läbida kohanemisprogramm püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa taotlemisel. Arvestatud Seletuskirja täiendati selgitusega, et kohanemisprogrammis osalemise vabatahtlikkus ei välista välismaalaste seadusest tulenevaid nõudeid konkreetse elamisloa taotlemisel. Integratsiooni Sihtasutus 1. Täiendada § 7 lõiget 6 põhimõttega, et riigi poolt tagatakse uussisserändajale tasuta keeleõpe üks kord ning korduvosalemine samal tasemel ei ole võimalik. Mittearvestatud Eelnõu § 7 lõike 6 sõnastus lähtub välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud regulatsioonist ning on jäetud sellega kooskõlla. Sätte eesmärk on luua õiguslik alus riiklikult rahastatud keeleõppe andmete arvestamiseks ja andmevahetuseks, mille tehniline rakendamine on kavandatud tulevaste arenduste raames. Justiits- ja Digiministeerium 1. Palume täpsustada seletuskirjas digimooduli eesmärki ning selle seost teiste riiklike digioskuste arendamise meetmetega, et oleks selge, kuidas välditakse tegevuste võimalikku dubleerimist. Arvestatud Seletuskirja täiendati digimooduli eesmärgi kirjeldusega. Täpsustati, et digimooduli eesmärk ei ole uussisserändajate üldiste digipädevuste arendamine ega teiste riiklike digioskuste arendamise meetmete dubleerimine, vaid Eesti digiriigi toimimise, avalike e-teenuste ja digilahenduste tutvustamine kohanemise eesmärgil. Samuti täpsustati mooduli sisu kirjeldust, rõhutades selle seost uussisserändajate igapäevase toimetuleku ja Eesti ühiskonnas kohanemise toetamisega. 2. Täiendada kohanemisprogrammi moodulites inimkaubanduse, tööalase ärakasutamise riskide ning abi saamise võimaluste käsitlemist. Kaaluda koolitajatele inimkaubanduse teemalist täienduskoolitust. Arvestatud osaliselt Täiendati baasmooduli ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele suunatud sisseelamismooduli sisu ja seletuskirja, lisades tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse riskide ning abi saamise võimaluste käsitlemise. Töömooduli sisuline uuendamine on kavandatud 2026. aastal eraldi protsessina. Koolitajate ettevalmistust puudutav ettepanek ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse ning seda arvestatakse kohanemisprogrammi rakendamisel ja hangete ettevalmistamisel. 3. Digimooduli edasijõudnute taseme sisu võib väljuda kohanemisprogrammi eesmärkidest ning dubleerida teisi riiklikke digipädevuste arendamise meetmeid. Soovitame piiritleda mooduli sisu selgemalt Eesti digiriigis asjaajamiseks vajalike pädevustega. Arvestatud Täpsustati digimooduli eesmärki ning seletuskirja. Selgitati, et digimooduli eesmärk ei ole üldiste digipädevuste arendamine ega teiste riiklike meetmete dubleerimine, vaid Eesti digiriigi toimimise, avalike e-teenuste ja kohanemist toetavate digilahenduste tutvustamine ning nende kasutamise toetamine kohanemise eesmärgil. 4. Palume täpsustada digimooduli seost riikliku digipädevuse arendamise süsteemiga ning vältida olemasolevate lahenduste dubleerimist. Arvestatud Seletuskirja täiendati selgitusega, et digimoodul keskendub Eesti digiriigis kohanemiseks vajalikele teadmistele ja oskustele ega asenda ega dubleeri üldisi digipädevuste arendamise meetmeid. Lisaks täpsustati õppevormide kirjeldust ning olemasolevate riiklike e-õppe lahenduste kasutamise põhimõtet. 5. Pa lume täpsustada infosüsteemide kohandamise vajadust, kulude sisu, rahastusallikaid ning õppevorme. Arvestatud Seletuskirja täiendati infosüsteemide arenduste kirjeldusega. Arendused hõlmavad eelkõige Settle in Estonia infosüsteemi kohandamist uute moodulite ja sihtrühmade rakendamiseks, sealhulgas registreerimise, osalemise jälgimise, automaatteavituste ja aruandluse lahenduste arendamist ning digimooduli e-õppe lahenduste väljatöötamist. Täpsustati, et kulud kaetakse peamiselt Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahenditest. Samuti täiendati õppevormide kirjeldust ning selgitati Digiriigi Akadeemia platvormi kasutamise kavandamist edasijõudnute taseme rakendamisel. Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr ... „Kohanemisprogramm” Lisa 1 BAASMOODUL Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab kohanemisprogrammi § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud alusteadmised iseseisvaks toimetulekuks Eestis. Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e-õppe või nende kombinatsioonina. Baasmoodul koosneb kolmest teemaplokist: 1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet; 2. Riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu; 3. Igapäevaelu ja toimetulek. KÄSITLETAVAD TEEMAD I. EESTI KULTUUR, ÜHISKONDLIKUD VÄÄRTUSED JA RIIGIIDENTITEET põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Ajaloo ülevaade kuni 20. sajandi alguseni (oluline kultuuriruumi tekke hoomamiseks – baltisaksa kultuuriruumi mõju, kontaktid Skandinaavia ja Eesti ajaloo etapid ja Soomega, Vene tsaaririik ja pärisorjus, administratiivne jaotus jne) rahvuslik mälu Esimene iseseisvusaeg (1918–1940), okupatsioonid Eesti taasiseseisvuse püüdlused, laulva revolutsiooni tähendus ja taasiseseisvumine Eestluse tähendus ja kestvus Eesti Mitmikidentiteedi kujunemine ja aktsepteerimine rahvusidentiteet Eestluse ja rahvusvähemuste identiteedi koosloome Keelepoliitika ja riigikeele tähendus Eesti keel ja selle Keeleline kuuluvus ja ühiskondlik osalus. Hõimuliikumine roll ühiskonnas Eesti keele roll identiteedi kandjana Eesti keele õppe võimalused, sh e-õppe materjalid Kultuurišokk ja selle leevendamine Eestlaste suhtlus- ja Suhtlemisviisid ja väärtushinnangud igapäevaelus käitumismustrid Käitumisnormid avalikus ruumis ja töökeskkonnas Inimõigused, võrdsus, mittediskrimineerimine Põhiõigused ja Kaasamine ja osalusvõimalused ühiskondlikud väärtused Abieluvõrdsus, laste õigused, seksuaalvähemuste ja puuetega inimeste õigused  Usuvabadus ja religioon Eestis – usulise mitmekesisuse aktsepteerimine Riigipühad ja riiklik sümboolika Kultuuriline ühisväli Kultuuritraditsioonid (nt laulu- ja tantsupidu) ja sümbolid Eesti loodus ja kliima kui identiteedi osa Osalemine kultuuri- ja spordielus: ligipääsetavad kultuurivormid Vaba aeg ja (muuseumid, näitused, filmikunst, teater, sport) kultuuriosalus Usaldusväärne inforuum ja riiklikud infoportaalid inglise ja vene keeles Osalemine kogukondlikes tegevustes II. RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID, E-TEENUSED JA TÖÖELU põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Parlamentaarne demokraatia ja põhiseaduse alused Eesti riigikord ja Riigikogu, valitsus, president, kohtuvõim institutsioonid Kohalikud omavalitsused ja nende roll ELi ja kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused Õiguslik staatus ja Elukoha registreerimine rahvastikuregistris elamisload Eestis õigusliku viibimise alused Kodakondsuse omandamise võimalused ID-kaart, mobiil-ID, Smart-ID eesti.ee, digiallkiri ja e-identiteet Digiriik ja e-teenused e-tervis, e-maksuamet, e-kool, e-valimised Rahvastikuregistri teenused, e-patsient, digiretsept Tööleping, töötingimused, tööohutus Töövaidlused ja Tööinspektsioon Tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse riskid ning abi saamise Tööelu ja tööõigus võimalused Töö- ja pereelu tasakaal Töökultuur Eesti Töötukassa Töövahendus, tööpraktika ja palgatoetus teenused ja Koolitusvõimalused ja karjäärinõustamine ettevõtlusvõimalused Ettevõtlustoetused ja ettevõtlusnõustamine Eesti haridussüsteemi tasemed ja struktuur, laste haridusega seotud Haridus ja kohustused kvalifikatsioonide ENIC/NARIC keskus ja VÕTA võimalused tunnustamine Võimalused täiendusõppeks ja ümberõppeks III. IGAPÄEVAELUELU JA TOIMETULEK põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Hädaabinumber 112 ja selle kasutamine Hädaolukorrad ja Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus siseturvalisus Ohvriabi ja selle kättesaadavus Perearstid, eriarstid, haigekassa roll Tervishoid ja Digiretsept, e-tervis, e-patsient sotsiaalne kaitse Füüsilise ja vaimse tervise teenused Teenused erivajadustega inimestele Pangakonto avamine ja kasutamine Pangandus ja E-maksed ja igapäevased rahatehingud finantskirjaoskus Kuluplaneerimine ja rahaline iseseisvus Eluaseme üürimine ja ostmine Elukoht ja kodu Rendilepingud ja kommunaalkulud korraldus Jäätmekäitlus, kodukorra reeglid Telekommunikatsioon ja internetiteenused Juhiload ja liiklusõigus Transport ja liiklus Ühistranspordi süsteem Liiklusohutus, parkimine, jalgrattateed ja kergliikurid Lastehoid, koduabilised, koduhooldus Kodused teenused ja Postiteenus ja pakiteenused kolimine Kolimine, lemmikloomade ja toiduvalmistamisega seotud teemad Linnaosade tundmine ja liikumine linnas Toidukultuur ja söömisharjumused Orienteerumine ja Kliima ja loodus Eestis igapäevased tegevused Siseturism ja huviväärsused Huvitegevuse ja vabatahtliku töö võimalused Riigi Teataja, Eesti.ee, Eesti Rahvusringhääling ja teised usaldusväärsed allikad Teabeallikad ja Kohalike omavalitsuste infokanalid õigusalane nõustamine Integratsiooni Sihtasutus, Work in Estonia, Settle in Estonia Tasuta õigusabi ja Juristide Liidu nõustamisteenused BAASMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Baasmooduli läbinud isik: 1) omab arusaama Eesti ajaloost ning rahvusliku identiteedi kujunemisest; 2) mõistab, et kultuuriline identiteet võib olla mitmekesine, ning oskab reflekteerida oma kogemust Eesti kultuurikeskkonna kontekstis; 3) mõistab eesti keele rolli Eesti kultuuriruumis ja ühiskonnas ning on teadlik eesti keele õppe võimalustest; 4) mõistab Eesti ühiskonna väärtusruumi, sealhulgas inimõiguste, võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; 5) on teadlik usuvabadusest Eestis ning tunneb peamisi Eestis esindatud religioone ja usulise mitmekesisuse tähendust ühiskonnas; 6) on teadlik võimalustest osaleda Eesti kultuuri- ja spordielus ja vabatahtlikes ning kogukondlikes tegevustes; 7) tunneb Eesti loodus- ja kliimatingimuste eripärasid ning mõistab nende rolli igapäevaelus ja kohanemisel; 8) teab Eesti õigusruumi, tunneb riigi institutsioonide toimimist ning oskab vajadusel leida ametlikku teavet oma õiguste, kohustuste ning avalike teenuste kohta; 9) tunneb Eesti digiriigi põhielemente ning oskab kasutada olulisemaid e-teenuseid; 10) teab tööõiguse põhialuseid, töötaja õigusi ning tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse peamisi riske, oskab kasutada Töötukassa töö- ja koolitusteenuseid ning tunneb Eesti töökultuuri; 11) teab haridus- ja kvalifikatsiooniõiguseid ning oskab suunata oma varasemad õpingud ja kogemused tunnustamisele (sh ENIC/NARIC ja VÕTA); 12) teab ettevõtlusvõimalusi ning oskab hinnata enda valmisolekut ettevõtluseks Eestis; 13) tunneb Eesti tervishoiusüsteemi ja turvavõrgustiku toimimist; 14) oskab praktiliselt korraldada oma elu igapäevastes olukordades (pangandus, transport, kodu, laste haridus, huvitegevus ja huviharidus, info otsimine); 15) oskab eristada ja kasutada usaldusväärseid infokanaleid ning tunneb olulisemaid meediaportaale; 16) tunneb olulisemaid tugistruktuure ja portaale, mis toetavad lõimumist (sh Integratsiooni Sihtasutus, Settle in Estonia, Work in Estonia jm).  Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr ... „Kohanemisprogramm” Lisa 2 DIGIMOODUL Digimooduli eesmärk on toetada uussisserändaja kohanemist Eesti digiriigis ning suurendada tema võimekust kasutada Eestis igapäevaseks toimetulekuks vajalikke digilahendusi, avalikke e-teenuseid ja infosüsteeme. Digimoodul ei keskendu üldiste digipädevuste arendamisele, vaid Eesti digiriigi toimimise, teenuste ja tööriistade tutvustamisele kohanemise eesmärgil. Digimooduli sisu kohandatakse koolitusel osalejate keskmisele digipädevuse tasemele ning käsitletavate teemade ulatus ja keerukus lähtuvad sihtrühma esialgsest tasemest. Sõltumata digimooduli tasemest ja käsitletavatest teemadest on digimooduli läbivaks osaks digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtted, sealhulgas isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas. Eeldatav maht ja vorm: digimooduli maht ja õppevorm sõltuvad digimooduli tasemest. Alg- ja kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud õppes, sealhulgas kontaktõppe või veebipõhise õppe vormis. Edasijõudnute taseme digimoodul viiakse läbi e-õppe vormis. Digimoodul on korraldatud kolmel erineval tasemel, mille maht on järgmine: – algtaset mahuga 19 akadeemilist tundi, – kesktaset mahuga 14 akadeemilist tundi, – edasijõudnute taset mahuga 6 akadeemilist tundi. Uussisserändaja osaleb ühel digimooduli tasemel, mille ta valib oma esialgse digipädevuse enesehinnangu alusel. I. ALGTASEME DIGIMOODUL Digikeskkonnaga kohanemine ja esmane toimetulek Eesti digiriigis Põhieesmärk on anda uussisserändajale esmased teadmised ja oskused ning enesekindlus digiseadmete ning Eesti digiteenuste kasutamisel. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Digiriigi Eesti kui digiriik ja digiteenuste roll igapäevaelus kontseptsioon ja Digioskuste olulisus toimetulekul digipädevuse alused Digimooduli eesmärk ja ülesehitus Arvuti, nutiseadmete ja tahvelarvuti kasutamine Digiseadmed ja Internet ja veebibrauserid interneti kasutamise WiFi ja ühendused alused Info otsimine ja digilahenduste kasutamine (sh otsingumootorid, tõlkerakendused ja tehisintellektil põhinevad lahendused) Paroolide loomise ja kasutamise põhimõtted ning mitmeastmeline autentimine Turvaline Seadmete lukustamine, APP-ide turvalisus ja uuendamine digiseadmete kasutamine Avalike võrkude kasutamise riskid E-posti konto loomine ja kasutamine Digisuhtlus ja Manused ja rämpspost failihaldus Failide ja kaustade loomine, salvestamine ja leidmine Videokoosolekute platvormid Videopõhine Kontode loomine digisuhtlus ja koostöö Koosolekuga liitumine Kaamera, mikrofoni ja vestluse kasutamine Isikukoodi tähendus Digitaalne identiteet E-identiteedi roll ja e-identiteet Digitaalse identiteedi turvalisuse põhimõtted Digiallkiri ja selle õiguslik tähendus Autentimisvahendid ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID ja digiallkiri PIN1, PIN2 ja PUK Praktiline ID-kaardi tarkvara ja brauserite seadistamine autentimine ja seadistamine Autentimise ja digiallkirjastamise praktiline kasutamine Riigiportaal eesti.ee Riigiportaalid ja Sündmusteenus “Eestis kohanemine” ja Settle in Estonia andmed Rahvastikuregistri teenused Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti e-teenused tervishoiu Hädaabi ja riigiinfotelefon digiteenused Terviseportaal (sh perearst), digiretsept, haigusleht Töötukassa digiteenused Töö ja raha Tööotsing digikeskkonnas Pangakonto avamine Maksu- ja Tolliameti e-teenused Sotsiaal- ja perega Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste teenused seotud Perehüvitised digiteenused Kooli ja lasteaia digiteenused Eluaseme ja Eluaseme otsinguga seotud portaalid liikumise Ühistranspordi (sh rongiliikluse) digiteenused digiteenused Juhilubadega seotud e-teenused Küberhügieen Digivahendid ja Levinumad pettused ja õngitsused küberturvalisus Isikuandmete kaitse Usaldusväärsed riiklikud küberturvalisuse teabeallikad DIGIMOODULI ALGTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Digimooduli algtaseme läbinud isik: 1) oskab kasutada arvutit, nutitelefoni või tahvelarvutit igapäevasteks digitoiminguteks ning mõistab interneti ja veebibrauserite kasutamise põhimõtteid; 2) oskab otsida infot digikeskkonnas ning kasutada tõlke- ja otsinguvahendeid lihtsate igapäevaste vajaduste lahendamiseks; 3) oskab kasutada e-posti digisuhtluseks, sh saata ja vastu võtta kirju, käsitleda manuseid ning eristada ametlikku ja mitteametlikku digisuhtlust; 4) oskab kasutada videokohtumiste ja -tundide platvorme (nt liituda videokoosolekuga, kasutada kaamerat ja mikrofoni ning osaleda vestluses); 5) oskab luua, salvestada ja hallata faile ning kaustu oma seadmes; 6) mõistab isikukoodi ja digitaalse identiteedi rolli Eesti digiriigis; 7) oskab kasutada e-identiteeti ning autentida ja digiallkirjastada lihtsamaid toiminguid ID- kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID abil; 8) oskab kasutada algtasemel Eesti peamisi e-teenuseid, sh riigiportaali, rahvastikuregistri, Politsei- ja Piirivalveameti ning terviseportaali teenuseid; 9) oskab teha esmaseid digitoiminguid töö, raha ja igapäevaelu korraldamisel, sh kasutada Töötukassa digiteenuseid ning pangandusega seotud e-teenuseid; 10) oskab kasutada digiteenuseid, mis on seotud pere, hariduse, eluaseme ja liikumisega; 11) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid, sh oskab kaitsta oma paroole ja seadmeid, kasutada mitmeastmelist autentimist, eristada levinumaid digipettusi ning tegutseda kahtlaste olukordade korral; 12) teab, kust leida usaldusväärset abi ja teavet digiprobleemide ning küberturvalisuse küsimustes. II. KESKTASEME DIGIMOODUL Igapäevaste e-teenuste iseseisev kasutamine Põhieesmärk on arendada uussisserändaja oskust kasutada iseseisvalt Eesti digiteenuseid igapäevaste eluliste olukordade lahendamisel ning suurendada kindlustunnet digikeskkonnas toimetulekul. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti digiriigi toimimise põhimõtted Digiriigi toimimise Digiteenuste omavaheline seotus loogika Riigi ja isiku vaheline digitaalne suhtlus Digitaalne identiteet ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID teadlik kasutamine igapäevases Autentimise ja digiallkirjastamise eristamine kasutuses Digitaalse identiteedi kasutamine arvutis ja nutiseadmes  Levinumad vead ja eksitused e-teenuste kasutamisel Turvaline e-teenuste Autentimise ja digiallkirjastamisega seotud riskid kasutamine Digiturvalisuse põhimõtted igapäevases asjaajamises Terviseportaal ja selle roll Tervishoiu Perearst, digiretsept, haigusleht digiteenused Terviseportaalis kuvatava terviseinfo lugemine ja mõistmine Töötukassa digiteenused ja tööotsing Töö, õppimise ja Töötuna arvelevõtmine ja teenuste kasutamine ametliku suhtluse digiteenused Ametlikud teated, tähtajad ja vastamise kohustus Settle in Estonia roll töö- ja keele õppeinfo leidmisel Pere ja kohaliku Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti teenused omavalitsuse Perehüvitised ja lastega seotud digiteenused digiteenused Kooli- ja lasteaiakoha taotlemise üldpõhimõtted Eluaseme ja Eluaseme otsing ja suhtlus portaalides liikumise Transpordi ja liikumise digiteenused digiteenused Juhilubade ja sõidukitega seotud e-teenused Usaldusväärse teabe leidmine ja hindamine Infootsing ja Ametliku ja mitteametliku info eristamine ametlik digisuhtlus Digisuhtlus riigi ja teenusepakkujatega Küberhügieen Küberturvalisus Eluliste olukordadega seotud pettused igapäevaelus Isikuandmete teadlik jagamine Käitumine kahtluste ja probleemide korral DIGIMOODULI KESKTASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED Digimooduli kesktaseme läbinud isik: 1) mõistab Eesti digiriigi toimimise loogikat ning oskab orienteeruda riigi digiteenuste süsteemis; 2) oskab kasutada teadlikult digitaalset identiteeti ning eristada autentimist ja digiallkirjastamist igapäevastes olukordades; 3) oskab kasutada iseseisvalt peamisi Eesti e-teenuseid, sealhulgas tervishoiu-, töö-, pere-, eluaseme- ja liikumisega seotud teenuseid igapäevaelu korraldamisel; 4) oskab suhelda digitaalselt riigiasutuste ja teenusepakkujatega ning mõistab ametlike teadete ja tähtaegade tähendust; 5) oskab kasutada tervishoiu, sotsiaalteenuste ja kohaliku omavalitsuse digiteenuseid eluliste olukordade lahendamiseks; 6) oskab leida, hinnata ja kasutada usaldusväärset teavet digikeskkonnas; 7) oskab lahendada tavapäraseid probleeme e-teenuste kasutamisel ning teab, kust vajaduse korral abi otsida; 8) järgib digiturvalisuse ja digihügieeni põhimõtteid ning oskab vältida levinumaid pettusi igapäevaelus. III. EDASIJÕUDNUTE DIGIMOODUL Digielu teadlik juhtimine Eesti digiriigis Põhieesmärk on anda digikogemusega uussisserändajale põhjalikum ülevaade Eesti digiriigi toimimisest ning toetada tema iseseisvat ja teadlikku toimetulekut Eesti digikeskkonnas, sealhulgas avalike e-teenuste, riigiportaalide ja muude kohanemist toetavate digilahenduste kasutamisel. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti digiriigi areng ja toimimispõhimõtted Eesti digiriik Andmete kasutamise ja korduvkasutuse loogika süvatasandil Riigi andmekogud ja nende roll teenuste pakkumisel ID-kaardi, Smart-ID ja Mobiil-ID kasutamine keerukamates olukordades Digitaalne identiteet Autentimise ja digiallkirjastamise õiguslik tähendus ja õiguslik vastutus Digitehingutega seotud vastutus ja levinumad eksitused Isikuandmete vaatamine ja haldamine riiklikes portaalides (sh eesti.ee ja Riigi põhiandmed ja Settle in Estonia) ametlik digisuhtlus Rahvastikuregistri andmed ja nende mõju teenustele Riigi teavitused, tähtajad ja vastamise kohustus Tervishoiuteenuste kasutamine keerukamates olukordades Tervise ja tööga Töötukassa ja tööeluga seotud digiteenused seotud digiteenused Maksustamise ja ametliku asjaajamise digiteenused Panganduse ja makseteenuste teadlik kasutamine Raha ja maksud Maksu- ja Tolliameti e-teenused ja ametlik kirjavahetus digikeskkonnas Levinumad vead ja riskid rahaasjade digitaalsel ajamisel Pere-, eluaseme- ja Pere ja lastega seotud digiteenused liikumise Eluaseme ja elukorraldusega seotud e-teenused digiteenused Liikumise, juhilubade ja sõidukitega seotud digiteenused Digitaalsed Digivahendite teadlik ja eesmärgipärane kasutamine tööriistad ja Tehisintellektil põhinevad tööriistad igapäevaelus digikäitumine Digijälje ja digikäitumise teadlik juhtimine Küberhügieen Küberturvalisus ja Keerukamad pettused ja ohud digikeskkonnas riskide ennetamine Isikuandmete ja digitaalse vara kaitse Käitumine turvaintsidentide ja rikkumiste korral DIGIMOODULI EDASIJÕUDNUTE TASEME LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED Digimooduli edasijõudnute taseme läbinud isik: 1) mõistab Eesti digiriigi toimimist süvatasandil ning oskab hinnata andmete ja digiteenuste omavahelist seotust; 2) oskab kasutada digitaalset identiteeti ja digiallkirja teadlikult ning mõistab nendega seotud õiguslikku vastutust; 3) oskab iseseisvalt lahendada keerukamaid elulisi olukordi Eesti e-teenuste abil, sh töö, tervise, pere ja rahaasjade korraldamisel; 4) oskab hallata ja kontrollida oma isikuandmeid riiklikes infosüsteemides ning mõistab nende mõju teenuste kasutamisele; 5) oskab kasutada Maksu- ja Tolliameti, Töötukassa ja teiste asutuste digiteenuseid ametlikuks asjaajamiseks; 6) oskab kasutada digitaalseid tööriistu, sh tehisintellektil põhinevaid lahendusi, eesmärgipäraselt ja vastutustundlikult; 7) juhib teadlikult oma digikäitumist ja digijälge; 8) oskab ennetada küberturvalisuse riske ning tegutseda turvaintsidentide või kahtlaste olukordade korral; 9) oskab iseseisvalt täiendada oma teadmisi ja oskusi Eesti digikeskkonnas toimetulekuks.  Kultuuriministri .... juuni 2026. a määruse nr ... „Kohanemisprogramm” Lisa 3 TÖÖMOODUL Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e- õppe või nende kombinatsioonina. Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Ülevaade Eestisse saabumise ja Eestis viibimise üldpõhimõtetest ning tööga seotud halduslikest toimingutest. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate pakutavast personaalsest nõustamisest. . 2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused 3. Töötajate sotsiaalsed võrgustikud, sh ametiühingud ja –liidud, nt Ametiühingute Keskliit 4. Tööõigus, töötaja õigused ja kohustused töösuhtes 5. Maksusüsteem: tulumaks, sh tagastamine, sotsiaalmaks, käibemaks 6. Töötuskindlustus, ravikindlustus 7. Töökultuur 8. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse töörändega tulijatele Soovituslik 1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis b. töötamine mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga c. töötamine kolmanda riigi tööandja heaks mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealjuures ei toimu oluline osa tegevusest elukohariigis Euroopa Liidus 2. Pensionisüsteem 3. Täienduskoolituse ja praktika võimalused 4. Vabatahtlikus tegevuses osalemine 5. Karjääriteenustega seotud võimalustest (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine ning vastavad veebiportaalid) 6. Vanemahüvitis ja -puhkus 7. Osalemine mõne teemakohase sotsiaalse võrgustiku üritusel Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Töö teemamooduli läbinud isik: a. teab töörändega seotud elamisõiguse ja elamisloa üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse korral personaalset nõu ja lisateavet; b. omab ülevaadet töötajate vabast liikumisest Euroopa Liidus ning Eesti Töötukassa pakutavatest tööturuteenustest; c. omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone töövaldkonnas leidub; d. omab ülevaadet tööõigusega seonduvast ning teab, kust leida vajaduse korral lisateavet; e. omab ülevaadet, kust leida teavet töötajatele kehtivate maksukohustuste kohta; f. omab ülevaadet, kuidas toimib töötus- ja ravikindlustus; g. omab ülevaadet, milline on Eestis töökultuur; h. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse töörändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet.  Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr … „Kohanemisprogramm” Lisa 4 PEREMOODUL Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e- õppe või nende kombinatsioonina. Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Ülevaade Eestis viibimise ja pereeluga seotud üldpõhimõtetest ning asutustest, kelle poole pöörduda pere ja staatusega seotud küsimustes. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate rollist ning personaalsete nõustamisvõimaluste olemasolust. 2. Peretoetused, sh sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus 3. Lastega seotud teave, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused, sh huviharidus lastele 4. Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus 5. Vaba aja veetmise võimalused, sh huviharidus täiskasvanutele 6. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse pererändega tulijatele 7. Vaimne tervis Soovituslik 1. Erinevad kultuuri-, spordi- jms võimalused piirkonnas 2. Pensionisüsteem 3. Haridussüsteem: lasteaed, alg-, põhi-, kesk- ja kutseharidus, kõrgharidus, elukestev õpe ja täienduskoolitus, eelkõige keskendudes sellele, millised on võimalused panna oma laps kooli või lasteaeda 4. Lapse õigused: perekonnaseadusest ja uuest lastekaitseseadusest tulenevad lapsevanema õigused ja kohustused 5. Sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused 6. Tööturuteenused ja töövahendusportaalid 7. Raamatukogud 8. Muuseumid 9. Vabatahtlikus tegevuses osalemine 10. Interaktiivne tegevus (linna tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel vms) Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Perekonna teemamooduli läbinud isik: a. teab Eestis viibimise ja pereeluga seotud üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse korral personaalset nõu ja lisateavet; b. omab ülevaadet erinevatest toetustest ning teab, kust leida nende kohta lisateavet; c. omab ülevaadet lastega seotud teemadest, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, huviringid, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused; d. omab ülevaadet vanemahüvitisest ning lapsehoolduspuhkusest; e. omab ülevaadet, millised on levinumad võimalused vaba aja veetmiseks lastega; f. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse pererändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet.  Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr ... „Kohanemisprogramm” Lisa 5 ETTEVÕTLUSMOODUL Eeldatav maht ja vorm: 8 akadeemilist tundi õpet, mida võib läbi viia juhendatud õppe, e- õppe või nende kombinatsioonina. Käsitletavad teemad: Kohustuslik 1. Ülevaade Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtetest ning ettevõtlusrändega seotud eripäradest. Ülevaade ettevõtlusega seotud erivõimalustest, sh e-residentlusest ja iduettevõtlusega seotud lahendustest. Teadlikkus Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustajate pakutavast personaalsest nõustamisest . 2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused 3. Majandus-ja ettevõtluskeskkond Eestis, sh eksport 4. Ettevõtlusvormid ja ettevõtlusega seotud õigusaktid 5. Ülevaade Eesti maksusüsteemist sh ettevõtetele kehtivad maksud 6. Ettevõtlusega alustamine, sh vastavad nõuded ja võimalused, ettevõtlustoetus, ettevõtjaportaal, start-up´id. 7. Ettevõtjate sotsiaalsed võrgustikud ja liidud: nt Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Finance Estonia, Invest in Estonia, Start-up kogukonnad jms Soovituslik 1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis b. piiriülene ettevõtlus EL-s 2. Töökultuur Eestis 3. Loa-ja teatamiskohustusega tegevusalal tegutsemine 4. Töötuskindlustus, ravikindlustus 5. Vanemahüvitis ja puhkus 6. Tugiteenuste ülevaade ettevõtlusrände raames Eestisse saabujatele 7. Osalemine mõne teemakohasel üritusel, mõne ettevõtte või e-Estonia Briefing Centre´i külastus jms Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Ettevõtluse teemamooduli läbinud isik: a) teab Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtteid ning seda, kust leida vajaduse korral personaalset nõu ja lisateavet; b) omab ülevaadet Eesti majandus-ja ettevõtluskeskkonnast; c) omab ülevaadet Eestis kehtivast ettevõtlusega seonduvatest õigusaktidest ja ettevõtlusvormidest ning teab kust vajadusel leida lisainfot; d) omab ülevaadet Eesti maksusüsteemist ning ettevõtetele kehtivatest maksudest; e) omab ülevaadet Eestis ettevõtlusega alustamisega seonduvatest protseduuridest; f) omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone ettevõtlusvaldkonnas leidub.  Kultuuriministri ... juuni 2026. a määruse nr ... „Kohanemisprogramm” Lisa 6 BAASMOODUL RAHVUSVAHELISELE KAITSE SAAJALE Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas. Rahvusvahelise kaitse saaja võib vajaduspõhiselt osaleda baasmoodulis või selle osas korduvalt. 1. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa Eeldatav maht: juhendatud koolitus 25-40 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused; 2) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 3) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud õigusteave, sh kodakondsuse omandamine; 4) ülevaade teistest teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele; 5) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 6) finantskirjaoskus, digikirjaoskus ja igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine; 7) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) juurdepääs haridusele, sh haridustee jätkamise võimalused ja eesti keele õpe; 10) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne); 11) rahvusvahelise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal; 12) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. Soovituslik 1) linna või piirkonda tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel või mõnes muus interaktiivses tegevuses; 2) aruteluseminar koolitusel käsitletud teemade üle. Kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid; 2) teab eesti keele oskuse olulisusest ning on tutvunud kohaliku komberuumiga; 3) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused, missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; 4) teab, milliseid lisateenuseid pakutakse rahvusvahelise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet; 5) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 6) teab elukoha leidmise ning majandamis- ja säästmisvõimalusi, elukohaga seonduvaid õigusi ja kohustusi; 7) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 10) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest; 11) teab, millised õigused ja kohustused on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis elades; 12) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral. LÜHIMOODUL RAHVUSVAHELISELE KAITSE SAAJALE Baasmooduli lühimoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas olukordades, kus baasmooduli täismahus läbimine ei ole vajalik või võimalik. Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline kohanemine; 2) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud õigusteave, sh kodakondsuse omandamine; 3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. 5) ülevaade teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste tutvustus); 6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud digipädevused (ID-kaardi kasutamine); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused, eesti keele õpe; 11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne). Kohanemisprogrammi lühimooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa (lühimoodul) läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid; 2) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused, missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; 3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; 4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral; 5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest. BAASMOODUL AJUTISE KAITSESAAJALE Baasmoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab ajutise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas. Eeldatav maht: juhendatud koolituse puhul 4-8 t või e-õppena 4-6 t, millest 4 t on videomaterjalid Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh demokraatlikud väärtused ja kultuuriline kohanemine; 2) ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal, Eestis seadusliku viibimisega seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning teised Eestis seadusliku elamise alused; 3) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 4) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. 5) ülevaade teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste tutvustus); 6) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 7) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud digipädevused (ID-kaardi kasutamine); 8) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 9) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 10) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused, eesti keele õpe; 11) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne). Kohanemisprogrammi ajutise kaitse saajate teemamooduli läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse, sh demokraatlikke põhimõtteid; 2) teab, millised on ajutise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused ja kust leida vajaduse korral lisateavet, sh omab Eestis seadusliku viibimisega seotud õiguslikku teavet; 3) omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; 4) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral; 5) omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 6) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 7) omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; 8) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 9) omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 10) teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 11) omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest;  Kultuuriministri .... juuni 2026. a määruse nr ... „Kohanemisprogramm” Lisa 7 SISSEELAMISMOODUL Sisseelamismoodul on osa kohanemisprogrammist ning toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas. Eeldatav maht ja vorm: 16 akadeemilist tundi juhendatud õpet. KÄSITLETAVAD TEEMAD põhiteemad põhiteemade raames käsitlevad alamteemad Eesti riigi toimimise põhimõtted Eesti riigi ja ühiskonna Lähiajalugu ja selle mõju ühiskonnale alused Ühiskondlikud väärtused ja käitumisnormid Avalikud teenused ja asutused Rahvusvahelise kaitse Rahvusvahelise kaitse taotlemise üldpõhimõtted taotleja õigused ja Taotleja õigused ja kohustused menetluse ajal kohustused Suhtlus riigiasutustega Majutus ja elukeskkond Liikumine ja transport Esmased teenused ja abi Elukorraldus ja Eesti kultuuriruum igapäevaelus igapäevane toimetulek Riigipühad, tähtpäevad ja tavad Toidukultuur Ilmastikuolud ja nendega toimetulek Tervishoiusüsteemi alused Tervis ja heaolu Vaimne tervis ja psühhosotsiaalne tugi Abi otsimise võimalused Laste õigused ja kohustused Haridus ja lastega Haridussüsteemi alused ja väärtustamine seotud teemad Lastega perede toetamine Turvaline käitumine Turvalisus ja Hädaabi ja kriisiolukorrad õiguskord Õiguskaitseasutuste roll Digitaalne Digisuhtluse ja digiteenuste alused toimetulek ja info kättesaadavus Usaldusväärsete infoallikate kasutamine Keeleõppe võimalused Edasised kohanemis- ja lõimumisteenused  Kohanemis- ja edasised võimalused Eestis Kogukondlikud, vabatahtlikud tegevused ja tugiteenused Eesti töökultuur Tööelu ja majanduslik Töötamisega seotud õigused ja kohustused toimetulek Tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse riskid ning abi saamise võimalused Rahatarkus ja igapäevane finantstoimetulek SISSEELAMISMOODULI LÄBINUD ISIKU ÜLDPÄDEVUSED: Rahvusvahelise kaitse taotleja sisseelamismooduli läbinud isik: 1) omab ülevaadet Eesti riigi ja ühiskonna toimimise põhialustest, sealhulgas Eesti lähiajaloost ning selle mõjust ühiskondlikele väärtustele, käitumisnormidele ja komberuumile; 2) mõistab Eesti kultuuriruumi ja ühiskondlikke tavasid, sh eestlaste suhtlemiskultuuri, käitumisnorme ja kirjutamata reegleid, riigipühade ja tähtpäevade tähendust ning toidu- ja joogikultuuri eripärasid; 3) teab rahvusvahelise kaitse taotleja õigusi ja kohustusi ning oskab suhelda riigiasutustega ametlikes ja igapäevastes olukordades; 4) omab teadmisi igapäevaseks toimetulekuks vajalike teenuste ja abivõimaluste kohta, sealhulgas ilmastikuoludega toimetulekuks ning Eesti nelja aastaajaga seotud praktilisteks valikuteks (nt sobiv riietus ja liikumine); 5) teab, kust otsida abi tervise-, heaolu- ja turvalisusega seotud küsimustes, sh vaimse heaolu ja kriisiolukordade korral; 6) omab teadmisi laste ja peredega seotud õigustest ning haridus- ja tugiteenuste üldpõhimõtetest, mõistes hariduse väärtustamist Eesti ühiskonnas, koolikohustuse põhimõtteid ning keeleomandamise olulisust kohanemisprotsessis; 7) mõistab Eesti tööelu ja töökultuuri aluspõhimõtteid, sh töökohal kehtivaid käitumisnorme ja ootusi, ametlikku suhtlust, kandideerimise üldloogikat ning eesti keele oskuse rolli tööelus; 8) on teadlik töötamise ja tööõigusega seotud põhimõtetest Eestis, sealhulgas töötamise loa taotlemise korrast, töölepingu sõlmimise nõuetest, töötaja õigustest ja kohustustest, ametliku ja mitteametliku töötamise erinevustest ning tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse riskidest; 9) omab esmaseid teadmisi rahalisest toimetulekust Eestis, sh pangakonto avamise võimalustest ja tingimustest, erinevatest maksevahenditest ning igapäevase hinnataseme üldisest mõistmisest; 10) oskab kasutada usaldusväärseid infoallikaid ja digikanaleid igapäevaelus ja ametlikes toimingutes; 11) on teadlik edasistest kohanemis- ja lõimumisvõimalustest Eestis, sealhulgas keeleõppest, kogukondlikest tegevustest ja tugiteenustest.  Kultuuriministri määruse „Kohanemisprogramm“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse Riigikogus 18. mail 2026. a vastu võetud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega Euroopa Liidu kodaniku seadusesse ning välismaalaste seadusesse tehtud muudatuste rakendamiseks. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse uus terviktekst jõustub 12. juunil 2026. a. Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõike 3 ning välismaalaste seaduse § 223 1 lõike 1 alusel. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele, kes on omandanud elamisõiguse või kellele on antud elamisõigus või kelle elamisõigust on pikendatud. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõike 3 ja välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega välismaalase kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra. Kuni 30. aprillini 2021. a kuulus kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi vastutusalasse. Seni on kohanemisprogramm olnud reguleeritud siseministri 13. augusti 2014. a määrusega nr 34 „Kohanemisprogramm“. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr 34 muudeti Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi, mille tulemusel anti lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika eesmärkide kavandamine ja elluviimine Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Seetõttu vastutab uussisserändajate kohanemispoliitika valdkonna eest kultuuriminister. Määrusega ajakohastatakse kohanemisprogrammi ülesehitust, sihtrühmi ning kohanemisprogrammis osalemise tingimusi ja korda. Regulatsioon viiakse kooskõlla välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustega, mis tulenevad Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamisest. Seoses rahvusvahelise kaitse korralduse muudatustega lisandub kohanemisprogrammi uus sihtrühm – rahvusvahelise kaitse taotlejad –, kellele luuakse eraldi sisseelamismoodul ning kehtestatakse uus lisa 7. Samuti ajakohastatakse kohanemisprogrammi moodulite süsteemi vastavalt uussisserändajate vajadustele ja senisele rakenduspraktikale. Õppe- ja teadusmooduli pakkumine lõpetatakse ning kohanemisprogramm keskendub laiendatud baasmoodulile, digimoodulile ning teistele praktilist toimetulekut toetavatele teemamoodulitele. Määruse rakendamine toob kaasa täiendava korraldusliku ja finantsilise mõju seoses kohanemisprogrammi sihtrühma ja teenuste laiendamisega. 1 Eelnõu peamised mõjud tulenevad kohanemisprogrammi laiendamisest uuele sihtrühmale, programmi sisu ja õppevormide ajakohastamisest ning teenuse korralduse digitaliseerimisest, mis suurendab lühiajaliselt rakendusasutuste töökoormust, kuid parandab pikemas vaates kohanemisprogrammi tõhusust ja kättesaadavust. Eelnõuga ei kehtestata uussisserändajatele täiendavaid aruandlus- ega dokumenteerimiskohustusi väljaspool kohanemisprogrammis osalemise korraldamiseks vajalikku teabevahetust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Margarita Källo ([email protected], 5624 5840) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada uus kohanemisprogrammi regulatsioon ning viia see kooskõlla Euroopa Liidu kodaniku seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja välismaalaste seaduse muudatustega. Eelnõu üheks peamiseks eesmärgiks on kohandada kohanemisprogramm Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamisest tulenevate muudatustega rahvusvahelise kaitse valdkonnas. Seoses välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustega lisandub kohanemisprogrammi uus sihtrühm – rahvusvahelise kaitse taotlejad. Selleks luuakse uus sisseelamismoodul, mille eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate esmaseid teadmisi ja toimetulekut Eestis viibimise ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal. Eelnõu eesmärk on ajakohastada kohanemisprogrammi ülesehitust, osalemise tingimusi ja korralduslikku raamistikku vastavalt muutunud tööprotsessidele ja ministeeriumidevahelisele tööjaotusele. Kohanemispoliitika valdkonna üleminekul Kultuuriministeeriumi vastutusalasse ning Integratsiooni Sihtasutuse rolli suurenemisel täpsustatakse kohanemisprogrammi korraldust ja terminikasutust. Lisaks on eelnõu eesmärk ajakohastada kohanemisprogrammi moodulite süsteemi vastavalt uussisserändajate vajadustele ja senisele rakenduspraktikale. Õppe- ja teadusmooduli pakkumine lõpetatakse, kuna senine praktika näitab vähest huvi nimetatud moodulite vastu. Samuti käsitletakse õppimisvõimalustega seotud teemasid juba kohanemisprogrammi baasmooduli raames ning kõrg- ja kutseõppeasutused toetavad õppima asuvate välisüliõpilaste ja kutseõppe õppijate kohanemist ka oma tugitegevuste kaudu. Seetõttu ei ole nende moodulite eraldiseisev pakkumine kohanemisprogrammi raames enam põhjendatud. Samas on viimaste aastate rakenduspraktika näidanud suurenenud vajadust Eesti digiriigi toimimise, digitaalsete avalike teenuste kasutamise ning Eesti ühiskonna ja kultuuriruumi parema mõistmise toetamiseks. Sellest tulenevalt keskendub kohanemisprogramm edaspidi praktilist toimetulekut toetavatele moodulitele, sealhulgas laiendatud baasmoodulile, digimoodulile ning töö-, ettevõtlus- ja peremoodulitele. 2 Eelnõu eesmärk on tagada, et kohanemisprogramm vastaks Eesti muutunud rändekorraldusele, Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketist tulenevatele kohustustele ning uussisserändajate tegelikele vajadustele, toetades nende teadlikku ja iseseisvat toimetulekut Eesti ühiskonnas. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist ja kümnest paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja kord. Säte tuleneb Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 49¹ lõikest 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 96 lõikest 3 ning välismaalaste seaduse § 223¹ lõikest 1, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad mõisted. Lõikes 1 määratletakse uussisserändaja mõiste ning loetletakse kohanemisprogrammi sihtrühmad. Uussisserändajana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses täisealist isikut, kes on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat ning kellele on antud tähtajaline elamisluba või elamisõigus välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Võrreldes varasema regulatsiooniga täiendatakse sihtrühma rahvusvahelise kaitse taotlejatega, kellele on antud õigus Eestis viibida välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel. Muudatus tuleneb Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamisest ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustest. Lõikes 2 määratletakse kohanemisprogrammi mõiste. Kohanemisprogramm on riiklik koolitusprogramm uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks. Kohanemisprogramm koosneb teemamoodulitest ja eesti keele õppest. Säte kirjeldab kohanemisprogrammi üldist ülesehitust ning rõhutab programmi eesmärki toetada uussisserändaja esmaseid teadmisi ja toimetulekut Eesti ühiskonnas. Eelnõu §-s 3 sätestatakse kohanemisprogrammi eesmärk ja korraldaja. Kohanemine on osa laiemast lõimumisprotsessist ning loob eelduse uussisserändaja edukaks iseseisvaks toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajat Eesti ühiskonda sisenemise algusfaasis, pakkudes talle esmaseid teadmisi Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest, õigustest ja kohustustest, igapäevasest toimetulekust, avalike teenuste kasutamisest, Eesti kultuuriruumist ning eesti keele õppimise võimalustest. Varajane ja süsteemne kohanemise toetamine aitab vähendada hilisemaid sotsiaalseid, keelelisi ja kultuurilisi takistusi ning toetab uussisserändaja teadlikku osalemist ühiskonnaelus. Samuti aitab see tugevdada ühiskondlikku sidusust, usaldust riigi ja avalike institutsioonide vastu ning ennetada sotsiaalset tõrjutust ja kogukondlikku eraldumist. Seetõttu nähakse eelnõuga kohanemisprogrammis osalemise võimalus ette ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele juba rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Lõikes 2 sätestatakse kohanemisprogrammi korraldaja. Riik korraldab kohanemisprogrammi Integratsiooni Sihtasutuse kaudu, lähtudes Euroopa Liidu kodaniku seadusest, välismaalasele 3 rahvusvahelise kaitse andmise seadusest ja välismaalaste seadusest tulenevatest volitusnormidest. Integratsiooni Sihtasutus on riigi asutatud sihtasutus, mille eesmärk on toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimumist Eesti ühiskonda, sealhulgas kohanemist ja eesti keele õpet. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ja osalemisvõimalustest teavitamise kord. Eelnõu §-s 4 reguleeritakse kohanemisprogrammis osalemisse suunamist. Paragrahvi eesmärk on määratleda, millisel alusel ja millisel menetlushetkel erinevad uussisserändajate sihtrühmad kohanemisprogrammi suunatakse. Lõikes 1 sätestatakse, et uussisserändaja suunatakse kohanemisprogrammis osalema Politsei- ja Piirivalveameti poolt. Suunamise alus sõltub uussisserändaja Eestis viibimise õiguslikust alusest ning vastava staatuse või õiguse andmise menetlusest. Sättes eristatakse erinevaid sihtrühmi, et tagada selgus kohanemisprogrammi suunamise aluste ja menetlushetkede osas. Lõikes 2 sätestatakse, et alla 18-aastast uussisserändajat kohanemisprogrammis osalema ei suunata. Kohanemisprogramm on kavandatud täisealistele uussisserändajatele. Alaealiste kohanemise, keeleõppe ja haridusliku toe korraldus toimub teiste haridus- ja sotsiaalvaldkonna meetmete kaudu. Eelnõu §-s 5 reguleeritakse uussisserändaja teavitamist kohanemisprogrammis osalemise võimalustest. Lõikes 1 sätestatakse, et pärast kohanemisprogrammi suunamist teavitab kohanemisprogrammi korraldaja uussisserändajat talle ette nähtud teemamoodulitest, keeleõppest ning nendes osalemise võimalustest. Paragrahvi eesmärk on muuta kohanemisprogrammi teavitamise korraldus paindlikumaks ja kasutajasõbralikumaks ning siduda teavitamine vahetumalt tegelike koolitusvõimalustega. Varasema praktika kohaselt toimus korduvsuunamine kindla perioodilisusega sõltumata sellest, kas kohanemisprogrammi Settle in Estonia portaalis olid isikule sobivad koolitused parasjagu avatud. See tähendas praktikas olukordi, kus uussisserändaja sai teavituse kohanemisprogrammis osalemise kohta, kuid ei saanud end kohe sobivale koolitusele registreerida. Selline korraldus vähendas osalemismotivatsiooni ning eeldas uussisserändajalt koolitusvõimaluste pidevat iseseisvat jälgimist. Lõikes 2 sätestatakse, et teavitamisel arvestatakse kohanemisprogrammi teemamoodulite ja keeleõppe kättesaadavust ning uussisserändaja varasemat osalemist kohanemisprogrammis, sealhulgas läbimata teemamooduleid ja keeleõpet. Praktikas toimub teavitamine automaatselt hetkel, kui kohanemisprogrammi portaalis avanevad uued koolitused. Süsteem arvestab sealjuures uussisserändaja sihtrühma, talle kohalduvaid kohustuslikke mooduleid, varasemat osalemist ning läbimata teemamooduleid ja keeleõpet. Selline lahendus võimaldab uussisserändajal registreeruda sobivale koolitusele vahetult pärast teavituse saamist ning muudab kohanemisprogrammis osalemise tõhusamaks ja paremini sihtrühma vajadusi arvestavaks. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse kohanemisprogrammi sisu ning selles osalemise tingimused ja kord. 4 Eelnõu §-s 6 reguleeritakse kohanemisprogrammi ülesehitust, sihtrühmapõhist korraldust ning kohanemisprogrammi mooduleid ja keeleõpet. Paragrahv sätestab, millistel sihtrühmadel on ligipääs erinevatele teemamoodulitele ja eesti keele õppe tasemetele, samuti nendes osalemise kohustuslikkuse või vabatahtlikkuse. Lõikes 1 sätestatakse kohanemisprogrammi üldine ülesehitus. Kohanemisprogramm koosneb teemamoodulitest ja eesti keele õppest ning on üles ehitatud sihtrühmapõhiselt, arvestades uussisserändaja Eestis viibimise alust. Sihtrühmapõhine lähenemine võimaldab arvestada erinevate uussisserändajate vajaduste, õiguste ja Eestis viibimise eesmärkidega ning tagada, et kohanemisprogramm vastaks võimalikult hästi konkreetse sihtrühma esmase kohanemise vajadustele. Lõigetes 2–5 sätestatakse erinevatele sihtrühmadele kohalduvad kohanemisprogrammi moodulid ning nende kohustuslikkus või vabatahtlikkus. Lõikes 2 sätestatakse välismaalaste seaduse ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel Eestis viibivate uussisserändajate kohanemisprogrammi ülesehitus. Nimetatud sihtrühmale koosneb kohanemisprogramm baasmoodulist, digimoodulist, töö-, ettevõtlus- ja peremoodulist ning eesti keele õppest tasemetel A1–B1. Kohanemisprogrammis osalemine on sellele sihtrühmale vabatahtlik. Lõikes 2 sätestatud kohanemisprogrammis osalemise vabatahtlikkus ei välista, et välismaalaste seaduses võib olla sätteid, mis on seotud kohanemisprogrammi läbimisega. Näiteks on välismaalaste seaduse § 210² lõike 1 punktide 11 ja 4 kohaselt püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa üheks lisatingimuseks muuhulgas kohanemisprogrammi läbimine ning eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. Eesti keele oskust tõendatakse Haridus- ja Noorteameti korraldatud riikliku eesti keele tasemeeksami kaudu. Seega ei tulene kohanemisprogrammis osalemise kohustus käesolevast määrusest, vaid vastava elamisloa andmise tingimustest, mis on sätestatud välismaalaste seaduses. Lõikes 3 sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele kohustuslik sisseelamismoodul ning A1- taseme eesti keele õpe. Rahvusvahelise kaitse taotlejate kohanemisprogramm keskendub esmasele ja kiirelt omandatavale praktilisele teabele, mis toetab taotleja toimetulekut rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Sisseelamismoodulis käsitletakse muu hulgas töötamisega seotud õigusi ja kohustusi, tööalase ekspluateerimise ning inimkaubanduse riske ja abi saamise võimalusi, et toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate teadlikku ja turvalist toimetulekut Eestis. Arvestades rahvusvahelise kaitse menetluse ajaliselt piiratud iseloomu, on kohanemisprogramm kujundatud sihistatult ning keskendub esmavajalikele teadmistele ja oskustele. Seetõttu ei nähta rahvusvahelise kaitse taotlejatele ette osalemist teistes teemamoodulites ega kõrgemate keeleoskustasemete õppes. A1-taseme eesti keele õppe võimaldamine juba menetluse ajal aitab tagada keeleõppe järjepidevust ning loob eeldused sujuvamaks jätkamiseks järgmiste keeleoskustasemete õppesse pärast rahvusvahelise kaitse staatuse saamist. Lõikes 4 sätestatakse rahvusvahelise kaitse saajatele kohustuslik baasmoodul ning eesti keele õpe tasemetel A1–B1. Rahvusvahelise kaitse saajatele on võrreldes teiste sihtrühmadega ette nähtud ulatuslikum kohustuslik kohanemisprogramm, arvestades nende suuremat vajadust riigipoolse kohanemistoetuse järele. Ligipääs teistele kohanemisprogrammi teemamoodulitele avaneb pärast rahvusvahelise kaitse saajale suunatud baasmooduli või lühimooduli läbimist. 5 Selline ülesehitus aitab tagada, et uussisserändaja omandab esmalt teadmised Eesti riigi, ühiskonna, õiguste ja kohustuste ning igapäevase toimetuleku kohta, mis on vajalikud edasiseks teadlikuks osalemiseks teistes kohanemisprogrammi moodulites. Lõikes 5 sätestatakse ajutise kaitse saajatele kohustuslik baasmoodul ning A1-taseme eesti keele õpe. Täiendavalt on neil võimalik osaleda digimoodulis ning eesti keele õppes tasemetel A2 ja B1. Ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi ülesehitus lähtub ajutise kaitse ajutisest iseloomust ning vajadusest tagada esmased teadmised ja praktiline toimetulek Eestis. Seetõttu keskendub kohanemisprogramm selle sihtrühma puhul eelkõige baasteadmiste ja esmase kohanemise toetamisele. Juhul kui isiku Eestis viibimise alus muutub, kohaldatakse talle vastava sihtrühma kohanemisprogrammis osalemise tingimusi ja võimalusi. Lõikes 6 sätestatakse, et kohanemisprogrammi teemamoodulite sisu, maht ja õppevormid on kehtestatud määruse lisades 1–7. Lisades on sätestatud baasmoodul, digimoodul, töömoodul, peremoodul, ettevõtlusmoodul, rahvusvahelise kaitse saajale ja ajutise kaitse saajale suunatud baas- ja lühimoodulid ning rahvusvahelise kaitse taotlejale suunatud sisseelamismoodul. Õppevormide määratlemisel on lähtutud vajadusest tagada kohanemisprogrammi paindlikkus ning võimalus kohandada teenuse osutamist vastavalt sihtrühmade vajadustele ja tulevastele arengutele õppe- ja digilahendustes. Seetõttu võimaldavad lisades sätestatud õppevormid kasutada erinevaid kontaktõppe, e-õppe ja kombineeritud õppe lahendusi vastavalt konkreetse mooduli eesmärgile ja sisule. Kohanemisprogrammi e-õppe rakendamisel kasutatakse Digiriigi Akadeemia e-õppekeskkonda, mis toimib kohanemisprogrammi e-õppe keskse platvormina. Lõikes 7 sätestatakse eesti keele õppe eeldatav maht tasemete kaupa. Keeleõppe mahu määramisel on lähtutud senisest kohanemisprogrammi rakenduspraktikast ning eesmärgist tagada piisav juhendatud õppe maht keeleoskuse omandamiseks vastaval tasemel. Kohanemisprogrammi keeleõpe põhineb juhendatud õppel, kuna kohanemisprogrammis osalemise tingimused ei näe ette riikliku eesti keele tasemeeksami sooritamise kohustust ühelt keeletasemelt järgmisele liikumiseks. Seetõttu on oluline tagada õppijale pidev juhendatud õppeprotsess ning koolitajapoolne tugi kogu õppe vältel. See on eriti oluline A1-taseme puhul, mille osas Eestis riiklikku tasemeeksamit ei korraldata. Keeleõpe on korraldatud põhimõttel, et õppeprotsess toimub sihtkeeles ehk eesti keeles, kasutamata vahenduskeelt. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ja praktikas tõendatud keeleõppe metoodikaga, mis toetab keeleoskuse loomulikku omandamist ning suurendab õppija aktiivset keelekasutust õppeprotsessi jooksul. Samuti võimaldab sihtkeelne õpe tagada keeleõppe kättesaadavuse väga erineva keele- ja kultuuritaustaga sihtrühmadele, kelle puhul ei ole võimalik tagada kõikidele õppijatele sobiva vahenduskeele olemasolu. Eelnõu §-s 7 sätestatakse kohanemisprogrammis osalemise ja programmi läbimise tingimused. Paragrahv reguleerib teemamoodulite ja eesti keele õppe läbimise põhimõtteid, kohanemisprogrammis osalemise arvestust, keeleõppe läbimise tingimusi ning kohanemisprogrammi katkestamise ja erandite kohaldamise aluseid. Lõike 1 kohaselt arvestatakse kohanemisprogrammis osalemist eraldi iga läbitud teemamooduli ning eesti keele õppe taseme kaupa. Sätte eesmärk on võimaldada paindlikku ja sihtrühmapõhist kohanemisprogrammis osalemist, kus teemamooduleid ja erinevaid keeleoskustasemeid käsitletakse iseseisvate õppeosadena. Selline lähenemine võimaldab arvestada uussisserändaja 6 varasemat osalemist kohanemisprogrammis, tema kohustuslikke mooduleid ning individuaalset õpiteekonda. Lõike 2 kohaselt loetakse teemamoodul läbituks, kui uussisserändaja on osalenud vastava teemamooduli õppekavas ettenähtud mahus ja viisil. Sätte eesmärk on tagada, et kohanemisprogrammi läbimise arvestus põhineb tegelikul osalemisel ning õppekavas ette nähtud õppevormide järgimisel. Teemamoodulite täpsem sisu, maht ja õppevormid on sätestatud määruse lisades. Teemamoodul loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud vähemalt 80% ulatuses õppekavas ettenähtud juhendatud õppes. Selline lähenemine võimaldab arvestada õppija mõjuvate ja ettenägematute puudumistega, säilitades samal ajal nõude tegelikuks osalemiseks õppeprotsessis. Lõike 3 kohaselt saab teemamoodulit kohanemisprogrammi raames üldjuhul läbida ühe korra. Erand on ette nähtud rahvusvahelise kaitse saajatele, kellel on võimalik osaleda baasmoodulis või selle osas korduvalt. Sätte eesmärk on tagada kohanemisprogrammi koolituskohtade võimalikult tõhus ja eesmärgipärane kasutamine, arvestades, et tegemist on avalikest vahenditest rahastatava teenusega. Samas võimaldab erand arvestada rahvusvahelise kaitse saajate suurema kohanemisvajadusega ning vajadusega omandada esmased teadmised Eesti ühiskonnast, õigustest ja kohustustest paindlikumal viisil. Lõike 4 kohaselt loetakse kohanemisprogrammi raames toimuv eesti keele õpe läbituks, kui uussisserändaja on osalenud keeleõppes määruse §-s 6 ette nähtud tasemel ja mahus. Sätte eesmärk on siduda kohanemisprogrammi keeleõppe läbimise arvestus tegeliku õppeprotsessis osalemisega. Kohanemisprogrammi keeleõpe põhineb juhendatud õppel ning keeleoskustaseme läbimine ei ole seotud riikliku tasemeeksami sooritamise kohustusega. Selline lähenemine võimaldab keskenduda eelkõige keeleõppe järjepidevusele ja praktilise keeleoskuse arendamisele. Kohanemisprogrammi keeleõpe loetakse läbituks, kui uussisserändaja on osalenud vähemalt 80% ulatuses ettenähtud juhendatud õppes. Selline lähenemine võimaldab arvestada õppija mõjuvate ja ettenägematute puudumistega, säilitades samal ajal nõude tegelikuks osalemiseks õppeprotsessis. Lõike 5 kohaselt ei pea kohanemisprogrammi raames eesti keele õppes osalema uussisserändaja, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isik osaleb samaaegselt paralleelselt mitmes riiklikult toetatud eesti keele õppe protsessis. Eesti õppekeelega tasemehariduse omandamine eeldab juba iseenesest pidevat kokkupuudet eesti keelega ning toetab keeleoskuse arengut igapäevase õppeprotsessi kaudu. Samuti pakuvad haridusasutused õppijatele täiendavaid keeleõppe- ja kohanemist toetavaid meetmeid. Säte puudutab isikuid, kes parasjagu omandavad eestikeelset tasemeharidust. Praktikas on võimaldatud kohanemisprogrammi keeleõppes osaleda ka isikutel, kes on eestikeelse tasemehariduse varem omandanud, kuid vajavad jätkuvalt täiendavat tuge eesti keele oskuse 7 arendamisel. Kohanemisprogrammi keeleõppe eesmärk on toetada uussisserändajate tegelikku eesti keele omandamist ja praktilist keelekasutust. Lõike 6 kohaselt ei võimaldata üldjuhul kohanemisprogrammi raames tasuta osalemist samal eesti keele tasemel isikule, kes on vastava taseme kohanemisprogrammi keeleõppe juba läbinud või kes on viimase viie aasta jooksul läbinud riigieelarvest või välisvahenditest rahastatud kohustusliku taseme keeleõppe. Sätte eesmärk on vältida sama keeletaseme korduvat riiklikku rahastamist ning tagada avalike vahendite võimalikult eesmärgipärane kasutamine. Kohanemisprogrammi keeleõppekohtade arv on piiratud ning regulatsiooni eesmärk on toetada keeleõppe kättesaadavust võimalikult paljudele uussisserändajatele. Sätte kujundamisel on arvestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sisalduva põhimõttega vältida sama taseme tasuta keeleõppe korduvat rahastamist. Samal ajal ei sätesta lõige absoluutset keeldu või subjektiivse õiguse täielikku välistamist, vaid väljendab kohanemisprogrammi korralduslikku põhimõtet keeleõppe pakkumisel. Lõike 7 kohaselt ei pea kohanemisprogrammi raames eesti keele õppes osalema uussisserändaja, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vastaval keeleoskustasemel või omandanud vastava taseme keeleoskuse muul viisil ning tõendab seda nõutud tunnistusega. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus uussisserändaja osaleb kohanemisprogrammi raames keeleõppes tasemel, millele vastav keeleoskus on tal juba olemas. Sellega tagatakse kohanemisprogrammi keeleõppe ressursside eesmärgipärane kasutamine ning välditakse sama keeleoskustaseme korduvat omandamist. A1-taseme puhul on keeleoskuse tõendamiseks piisav koolitaja väljastatud tunnistus, kuna Eestis ei korraldata A1-taseme riiklikku eesti keele tasemeeksamit. A2- ja kõrgemate tasemete puhul peab tunnistus olema väljastatud Keeleameti tegevusloaga koolitaja poolt, et tagada keeleõppe kvaliteet ja vastavus täienduskoolituse ning keeleseadusest tulenevatele nõuetele. Lõike 8 kohaselt esitab uussisserändaja kohanemisprogrammi korraldajale tõendi hariduse omandamise kohta või tunnistuse keeleõppe läbimise kohta juhul, kui ta soovib tugineda lõigetes 5 või 7 sätestatud alustele kohanemisprogrammi keeleõppes mitteosalemiseks. Sätte eesmärk on võimaldada kohanemisprogrammi korraldajal kontrollida keeleõppes mitteosalemise aluseks olevate asjaolude olemasolu ning tagada kohanemisprogrammi korralduse ja keeleõppe arvestuse õiguspärasus. Lõike 9 kohaselt on uussisserändajal õigus katkestada kohanemisprogrammi eesti keele õpe üks kord iga keeleoskustaseme (A1–B1) kohta, teavitades sellest koheselt kirjalikult kohanemisprogrammi korraldajat. Sätte eesmärk on võimaldada paindlikku lähenemist olukordades, kus uussisserändajal ei ole temast sõltumatutel või mõjuvatel põhjustel võimalik alustatud keeleõpet samal kursusel jätkata. Uussisserändajad on sageli olukorras, kus nad peavad samaaegselt tegelema mitmete kohanemisega seotud küsimustega, sealhulgas elukoha, töö, pereelu, tervise ning muude igapäevaste korralduslike küsimustega. Keeleõppe jooksul võivad tekkida ka ettenägematud 8 asjaolud, näiteks haigestumine, töökoha või töökorralduse muutus või muud mõjuvad põhjused, mis takistavad kursuse jätkamist. Sätte eesmärk on toetada uussisserändaja võimalust jätkata eesti keele õppimist ka juhul, kui keeleõppe katkestamine osutub vältimatuks. Riigi eesmärk on toetada uussisserändajate tegelikku eesti keele omandamist ning võimaldada neil saavutada keeleoskus, mis toetab nende iseseisvat toimetulekut Eestis. Samas eeldab säte uussisserändajalt vastutustundlikku käitumist ning kohest kirjalikku teavitamist kohanemisprogrammi korraldajale asjaoludest, mis takistavad keeleõppe jätkamist. Praktikas toimub teavitamine kirjalikult, üldjuhul e-posti teel. Õigeaegne teavitamine võimaldab kohanemisprogrammi korraldajal keeleõppe kohti tõhusamalt hallata ning vajadusel pakkuda vabanevaid õppekohti teistele õppijatele. Katkestamise võimalus on ette nähtud üks kord iga keeleoskustaseme kohta. Sellega püütakse tasakaalustada ühelt poolt paindlikku ja õppijat toetavat lähenemist ning teiselt poolt avalike vahendite eesmärgipärast kasutamist. Lõike 10 kohaselt ei kohaldata lõikes 9 sätestatud keeleõppe katkestamise piirangut rahvusvahelise kaitse taotlejale. Erandi eesmärk on arvestada rahvusvahelise kaitse taotlejate eripärase olukorraga. Rahvusvahelise kaitse menetlus on ajaliselt piiratud ning menetluse ajal ei ole taotlejal üldjuhul võimalik töötada, mistõttu on tal võimalik keskenduda kohanemisprogrammile ja eesti keele õppele intensiivsemalt kui teistel sihtrühmadel. Sättest tulenev erand võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejale paindlikumat lähenemist eesti keele õppes osalemisel ning toetab eesmärki tagada võimalikult varajane ja järjepidev keeleõpe juba rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Lõike 11 kohaselt loetakse kohanemisprogramm läbituks juhul, kui uussisserändaja on läbinud kõik talle kohustuslikud teemamoodulid ja kohustusliku eesti keele õppe. Sätte eesmärk on selgelt määratleda, millal loetakse kohanemisprogrammis osalemise kohustus täidetuks nende sihtrühmade puhul, kellele kohanemisprogrammis osalemine on täielikult või osaliselt kohustuslik. Kohanemisprogrammi läbimise arvestamisel lähtutakse üksnes konkreetsele sihtrühmale kohustuslikuks määratud moodulitest ja keeleõppest, mitte vabatahtlikest moodulitest või täiendavatest osalemisvõimalustest. Lõike 12 kohaselt osaleb uussisserändaja, kes terviseseisundi tõttu ei ole võimeline kohanemisprogrammi täielikult läbima, kohanemisprogrammis sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. Sätte eesmärk on tagada kohanemisprogrammi paindlik rakendamine olukordades, kus uussisserändaja terviseseisund või erivajadus ei võimalda tal osaleda kohanemisprogrammis tavapärases mahus või vormis. Säte hõlmab muu hulgas puudega isikuid ning isikuid, kelle terviseseisund võib ajutiselt või püsivalt mõjutada nende osalemisvõimekust. Praktikas toimub kohanemisprogrammis osalemise erisuste kohaldamine uussisserändaja algatusel. Uussisserändajal on võimalik pöörduda kirjalikult kohanemisprogrammi korraldaja 9 poole ning selgitada, millises ulatuses või vormis on tal terviseseisundist tulenevalt võimalik kohanemisprogrammis osaleda. Vajaduse korral võib isik esitada oma terviseseisundit kinnitavaid dokumente, sealhulgas arstitõendi, kuid see ei ole alati eeltingimuseks erisuse kohaldamisel. Kohanemisprogrammi korraldaja ei anna terviseseisundile meditsiinilist hinnangut, vaid lähtub otsustamisel eelkõige uussisserändaja esitatud selgitustest ja olemasolevast teabest, arvestades hea halduse ja mõistlikkuse põhimõtteid. Kohanemisprogrammis osalemise erisus fikseeritakse kohanemisprogrammi infosüsteemis, et vastav teave oleks kättesaadav ka Politsei- ja Piirivalveametile. Praktikas tehakse selliste juhtumite puhul vajaduse korral koostööd ka Politsei- ja Piirivalveametiga. Lõike 13 kohaselt võib uussisserändaja kohanemisprogrammis osaleda üksnes tema Eestis viibimise õiguse kehtivusaja jooksul. Sätte eesmärk on siduda kohanemisprogrammis osalemise õigus isiku kehtiva Eestis viibimise alusega. Kohanemisprogramm on mõeldud Eestis seaduslikult viibivate uussisserändajate kohanemise toetamiseks ning selle pakkumine eeldab isiku kehtivat õigust Eestis viibida. Säte aitab tagada ka kohanemisprogrammi sihipärase korralduse ning avalike vahendite eesmärgipärase kasutamise, välistades olukorrad, kus kohanemisprogrammis osaletakse pärast Eestis viibimise õigusliku aluse lõppemist. Eelnõu §-s 8 sätestatakse kohanemisprogrammi baasmooduli erisus välismaalaste seaduse § 309¹⁴ lõikes 1 nimetatud uussisserändajatele. Sätte kohaselt suunatakse nimetatud sihtrühma kuuluv uussisserändaja tavapärase rahvusvahelise kaitse saajale mõeldud baasmooduli asemel lühimoodulisse vastavalt määruse lisale 6. Erisuse kehtestamise vajadus tekkis seoses Ukraina sõja hoogustumise tõttu Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajatega, kelle kohanemisvajadused ja Eestis viibimise asjaolud on mitmes aspektis sarnased ajutise kaitse saajatega. Seetõttu peeti põhjendatuks võimaldada nimetatud sihtrühmale lühema ja sihistatuma kohanemisprogrammi läbimist. Ajutise kaitse saajale suunatud baasmooduli ja lühimooduli sisu ning käsitletavad teemad on üldjoontes sarnased, kuid erinevad õigusliku staatusega seotud selgituste poolest. Lühimoodul keskendub esmavajalikule praktilisele teabele ning võimaldab kohanemisprogrammi paindlikumat korraldust olukordades, kus täismahus baasmooduli läbimine ei ole vajalik. Eelnõu 4. peatükk koosneb rakendussätetest. Eelnõu § 9 kohaselt jätkatakse enne määruse jõustumist alustatud kohanemisprogrammis osalemist siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ sätestatud tingimustel ja korras. Sätte eesmärk on tagada õigusselgus ja õiguspärane üleminek uuele regulatsioonile olukorras, kus uussisserändaja on alustanud kohanemisprogrammis osalemist enne käesoleva määruse jõustumist. Üleminekusäte väldib olukorda, kus juba alanud kohanemisprogrammis osalemise tingimused muutuksid isiku jaoks poole õppeprotsessi pealt. 10 Eelnõu § 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. Säte on vajalik seoses uue kohanemisprogrammi määruse kehtestamisega. Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse kohanemisprogrammi terviklik uus regulatsioon, puudub vajadus varasema määruse edasi kehtimiseks. Määruse lisade selgitused Määruse lisades 1–7 sätestatakse kohanemisprogrammi teemamoodulite täpsem sisu, eeldatav maht ning õppevormid. Lisade eesmärk on tagada kohanemisprogrammi ühtne ülesehitus ning võimaldada kohanemisprogrammi rakendamisel arvestada erinevate sihtrühmade vajaduste ja kohanemisteekondadega. Lisade koostamisel on lähtutud kohanemisprogrammi senisest rakenduspraktikast, uussisserändajate vajadustest ning Eesti ühiskonna ja teenuste arengust. Õppevormide kirjeldamisel on peetud oluliseks säilitada piisav paindlikkus, et võimaldada tulevikus kasutada erinevaid kontaktõppe, e-õppe ja kombineeritud õppe lahendusi vastavalt konkreetse mooduli eesmärgile ja sihtrühmale. Lisa 1. Baasmoodul Lisa 1 sätestab kohanemisprogrammi baasmooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning baasmooduli läbinud isiku üldpädevused. Baasmoodul on suunatud määruse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud uussisserändajatele ning selle eesmärk on toetada nende esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, andes vajalikud alusteadmised iseseisvaks toimetulekuks Eestis. Baasmooduli eeldatav maht on 16 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud õppe, e-õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on peetud oluliseks säilitada piisav paindlikkus, et võimaldada kohanemisprogrammi rakendamisel kasutada erinevaid õppelahendusi vastavalt sihtrühma vajadustele ja tehniliste lahenduste arengule. Baasmooduli ülesehitust on võrreldes varasema praktikaga ajakohastatud ning moodul keskendub senisest enam Eesti kultuuriruumi, ühiskondlike väärtuste, digiriigi ja praktilise toimetuleku teemadele. Moodul koosneb kolmest teemaplokist: 1. Eesti kultuur, ühiskondlikud väärtused ja riigiidentiteet; 2. riiklikud institutsioonid, e-teenused ja tööelu; 3. igapäevaelu ja toimetulek. Esimeses teemaplokis käsitletakse Eesti ajaloo, rahvusliku identiteedi, eesti keele, kultuuriruumi ja ühiskondlike väärtustega seotud küsimusi. Tähelepanu pööratakse muu hulgas inimõigustele, võrdsusele, mittediskrimineerimisele, usuvabadusele ning kultuurilise mitmekesisuse aktsepteerimisele. Teises teemaplokis käsitletakse muu hulgas töötamisega seotud õigusi ja kohustusi, kus käsitletakse Eesti riigikorraldust, õigusi ja kohustusi, digiriigi toimimist, tööelu ning haridussüsteemi. Võrreldes varasema baasmooduliga on suurem rõhk Eesti digiriigi teenuste kasutamise oskustel ja teadlikkusel Eesti töö- ning ettevõtluskeskkonnast. Tööelu käsitlemisel 11 pööratakse tähelepanu ka töötaja õigustele, tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse riskidele ning abi saamise võimalustele. Kolmas teemaplokk keskendub praktilisele igapäevaelule ja toimetulekule Eestis. Käsitletakse tervishoiu-, sotsiaal- ja transpordisüsteemi, elukoha korralduse, finantskirjaoskuse, turvalisuse ning usaldusväärsete teabeallikatega seotud küsimusi. Baasmooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud vajadusest toetada uussisserändaja teadlikku toimetulekut Eesti ühiskonnas, avalike teenuste kasutamise oskust ning arusaamist Eesti kultuuri- ja väärtusruumist. Lisa 2. Digimoodul Lisa 2 sätestab kohanemisprogrammi digimooduli sisu, tasemed, õppevormid, eeldatava mahu ning digimooduli läbinud isiku üldpädevused. Digimooduli eesmärk on toetada uussisserändaja kohanemist Eesti digiriigis ning suurendada tema võimekust kasutada Eestis igapäevaseks toimetulekuks vajalikke digilahendusi, avalikke e-teenuseid ja infosüsteeme, selle kaudu vähendades digitaalsest tõrjutusest tulenevaid takistusi. Mooduli eesmärk ei ole uussisserändajate üldiste digipädevuste arendamine ega teiste riiklike digioskuste arendamise meetmete dubleerimine, vaid Eesti digiriigi toimimise, teenuste ja tööriistade tutvustamine kohanemise eesmärgil. Digimoodulit viiakse ellu erinevates õppevormides, sealhulgas kontaktõppe, veebipõhise õppe ja e-õppe vormis, lähtudes mooduli sisust ja sihtrühma vajadustest. Edasijõudnute taseme digimooduli rakendamisel on kavandatud Digiriigi Akadeemia platvormi kasutamine, et kasutada olemasolevaid riiklikke e-õppe lahendusi ning vältida dubleerivate süsteemide loomist. Digimooduli loomise vajadus tuleneb Eesti ühiskonna ulatuslikust digitaliseeritusest ning asjaolust, et avalike teenuste, tööelu ja igapäevase asjaajamise kasutamine eeldab Eestis järjest enam oskust kasutada digitaalseid teenuseid ja infosüsteeme. Kohanemisprogrammi senine rakenduspraktika on näidanud, et paljud uussisserändajad vajavad täiendavat tuge Eesti digikeskkonna, e-teenuste ning digiturvalisuse põhimõtete mõistmisel ja kasutamisel. Mooduli raames tutvustatakse uussisserändajatele Eesti digiriigi toimimispõhimõtteid, olulisemaid avalikke e-teenuseid ja portaale ning digitaalseid tööriistu, mis toetavad nende kohanemist Eestis. Sealhulgas käsitletakse näiteks eesti.ee portaali, digitaalse identiteedi kasutamist, kohanemisprogrammi infosüsteeme ning muid teenuseid, mille kasutamine on vajalik Eestis elamiseks, õppimiseks, töötamiseks ja avalike teenuste kasutamiseks. Arvestades uussisserändajate väga erinevat digitaalset tausta, võib moodul sisaldada ka elementaarsete oskuste omandamist, kui need on vajalikud Eesti digikeskkonnas iseseisvaks toimetulekuks. Sellisel juhul ei ole eesmärk õpetada üldisi arvuti- või internetikasutuse oskusi, vaid võimaldada uussisserändajal kasutada kohanemiseks vajalikke teenuseid ja teabeallikaid. Moodulis käsitletakse ka tehisintellektil põhinevate tööriistade kasutamise võimalusi ulatuses, mis toetab kohanemist Eestis, näiteks ametliku teabe leidmist, tõlkimist ning Eesti ühiskonnas toimetulekuks vajaliku informatsiooni mõistmist. Arvestades uussisserändajate keelelist ja 12 kultuurilist mitmekesisust, võivad sellised lahendused aidata ületada keelebarjääre olukordades, kus vajalik teave ei ole kättesaadav õppija emakeeles. Digimoodul on üles ehitatud kolmel erineval tasemel: 1. algtase; 2. kesktase; 3. edasijõudnute tase. Tasemetepõhine lähenemine võimaldab arvestada uussisserändajate väga erineva varasema digipädevusega ning pakkuda nende vajadustele vastavat õpet. Uussisserändaja osaleb ühel digimooduli tasemel, mille ta valib oma esialgse digipädevuse enesehinnangu alusel. Alg- ja kesktaseme digimoodul viiakse läbi juhendatud õppes, sealhulgas kontaktõppe või veebipõhise õppe vormis. Edasijõudnute taseme digimoodul toimub e-õppe vormis. Õppevormide valikul on lähtutud vajadusest tagada ühelt poolt õppijale vajalik juhendatud tugi madalama digipädevuse korral ning teiselt poolt võimaldada suurema digipädevusega õppijatele paindlikumat ja iseseisvamat õppekorraldust. Digimooduli läbivaks teemaks kõikidel tasemetel on digiturvalisus ja digihügieen, sealhulgas isikuandmete kaitse, turvaline autentimine ning teadlik käitumine digikeskkonnas. Arvestades Eesti ühiskonna tugevat sõltuvust digitaalsetest teenustest ja infosüsteemidest, peetakse oluliseks kujundada uussisserändajates oskus kasutada digikeskkonda turvaliselt ning teadlikkust võimalikest riskidest ja digiohtudest. Digimooduli algtase keskendub esmase digipädevuse kujundamisele ning Eesti digiteenuste kasutamise põhioskustele. Õppes käsitletakse muu hulgas digiseadmete kasutamist, interneti ja e-posti kasutamise aluseid, videopõhist suhtlust, e-identiteeti, autentimisvahendeid ning olulisemaid riiklikke e-teenuseid. Samuti pööratakse tähelepanu digiturvalisusele ja levinumate digipettuste ennetamisele. Kesktaseme digimoodul keskendub Eesti digiteenuste iseseisvale kasutamisele igapäevaelu korraldamisel. Õppes käsitletakse muu hulgas tervishoiu-, töö-, pere-, eluaseme- ja kohalike omavalitsuste digiteenuseid, ametlikku digisuhtlust ning usaldusväärse teabe leidmist ja hindamist digikeskkonnas. Edasijõudnute taseme digimoodul keskendub Eesti digiriigi võimaluste teadlikule kasutamisele ning keerukamates elulistes olukordades vajalike digiteenuste rakendamisele. Tähelepanu pööratakse muu hulgas ametlikule digisuhtlusele, andmete kasutamise põhimõtetele, tehisintellektil põhinevate tööriistade kasutamisele teabe leidmisel ja tõlkimisel ning küberturvalisuse riskide ennetamisele. Digimooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist toetada uussisserändaja iseseisvat toimetulekut Eesti digiriigis, suurendada tema valmisolekut kasutada avalikke digiteenuseid ning kujundada teadlikku ja turvalist digikäitumist. Lisa 3. Töömoodul Lisa 3 sätestab töömooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning töömooduli läbinud isiku üldpädevused. Töömooduli eesmärk on toetada uussisserändaja teadlikku osalemist Eesti 13 tööturul ning anda ülevaade Eestis töötamise, tööõiguse, maksusüsteemi ja tööturuteenustega seotud põhimõtetest. Töömooduli eeldatav maht on 8 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud õppe, e- õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on peetud oluliseks säilitada paindlikkus, et võimaldada tööelu ja tööturuga seotud teadmiste omandamist erinevates õpikeskkondades ja sihtrühmade vajadustest lähtudes. Töömoodulis käsitletakse Eestis töötamise ja tööeluga seotud praktilisi küsimusi, sealhulgas tööõigust, töötaja õigusi ja kohustusi, maksusüsteemi, töötus- ja ravikindlustust ning Eesti töökultuuri. Samuti antakse ülevaade Eesti Töötukassa teenustest, Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise põhimõtetest ning töörändega saabunud uussisserändajatele pakutavatest tugiteenustest. Lisaks kohustuslikele teemadele sisaldab töömoodul soovituslikke teemasid, mis võimaldavad käsitleda täiendavalt näiteks pensionisüsteemi, karjääriteenuseid, täiendusõppe võimalusi ning Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumeid. Selline lähenemine võimaldab kohandada koolituse sisu vastavalt sihtrühma vajadustele ja taustale. Töömooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist suurendada uussisserändaja teadlikkust Eesti tööturu toimimisest, tööõigusest ja tööturuteenustest ning toetada tema iseseisvat ja teadlikku osalemist tööelus. Lisa 4. Peremoodul Lisa 4 sätestab peremooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning peremooduli läbinud isiku üldpädevused. Peremooduli eesmärk on toetada uussisserändaja ja tema perekonna toimetulekut Eestis ning anda ülevaade pereelu, laste kasvatamise, toetuste, hariduse ja sotsiaalteenustega seotud võimalustest ja õigustest. Peremooduli eeldatav maht on 8 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud õppe, e-õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on lähtutud vajadusest tagada paindlik ligipääs pereeluga seotud teadmistele erinevate sihtrühmade vajadusi arvestades. Peremoodulis käsitletakse Eestis pereeluga seotud õigusi, toetusi ja teenuseid, sealhulgas lapse õigusi, lastehoiuteenuseid, perehüvitisi, vanemahüvitist ja lapsehoolduspuhkust. Samuti antakse ülevaade laste haridusvõimalustest, noorsootöö- ja huvihariduse võimalustest ning riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavatest tugiteenustest. Moodulis käsitletakse ka vaimse tervise teemat ning antakse ülevaade erinevatest nõustamis- ja tugivõimalustest. Lisaks kohustuslikele teemadele sisaldab peremoodul soovituslikke teemasid, mis võimaldavad käsitleda täiendavalt näiteks haridussüsteemi, sotsiaalhoolekannet, tööturuteenuseid, vabatahtlikku tegevust ning piirkondlikke kultuuri- ja vaba aja võimalusi. Selline ülesehitus võimaldab kohandada koolituse sisu vastavalt sihtrühma vajadustele ja elukorraldusele. Peremooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist suurendada uussisserändaja teadlikkust Eestis pereelu, laste õiguste, toetuste ja teenuste korraldusest ning 14 toetada tema võimekust teha teadlikke otsuseid pereelu ja laste heaolu puudutavates küsimustes. Lisa 5. Ettevõtlusmoodul Lisa 5 sätestab ettevõtlusmooduli sisu, eeldatava mahu, õppevormid ning ettevõtlusmooduli läbinud isiku üldpädevused. Ettevõtlusmooduli eesmärk on toetada uussisserändaja teadlikku tegutsemist Eesti ettevõtluskeskkonnas ning anda ülevaade ettevõtlusega alustamise, ettevõtlusvormide, maksusüsteemi ja ettevõtlusega seotud tugivõimaluste põhimõtetest. Ettevõtlusmooduli eeldatav maht on 8 akadeemilist tundi ning õpet võib läbi viia juhendatud õppe, e-õppe või nende kombinatsioonina. Õppevormide määratlemisel on lähtutud vajadusest tagada paindlik ja sihtrühma vajadusi arvestav ligipääs ettevõtlusega seotud teadmistele. Ettevõtlusmoodulis käsitletakse Eestis ettevõtluse ja töötamisega seotud üldpõhimõtteid, ettevõtlusrände eripärasid, ettevõtlusvorme ning ettevõtlusega seotud õiguslikke ja maksualaseid küsimusi. Samuti antakse ülevaade ettevõtlusega alustamise võimalustest, ettevõtlustoetustest, ettevõtjaportaalist ning Eesti ettevõtlus- ja iduettevõtluskeskkonnast. Moodulis käsitletakse ka ettevõtjatele suunatud tugivõrgustikke ja organisatsioone, sealhulgas ettevõtjate liite, Invest in Estonia tegevusi ning iduettevõtlusega seotud kogukondi. Lisaks sisaldab moodul soovituslikke teemasid, mis võimaldavad käsitleda täiendavalt näiteks piiriülest ettevõtlust, loa- ja teatamiskohustusega tegevusalasid, töökultuuri ning ettevõtlusega seotud sotsiaalseid tagatisi. Ettevõtlusmooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist suurendada uussisserändaja teadlikkust Eesti ettevõtlus- ja majanduskeskkonna toimimisest ning toetada tema valmisolekut alustada või arendada ettevõtlustegevust Eestis. Lisa 6. Baas- ja lühimoodul rahvusvahelise kaitse saajale ning baasmoodul ajutise kaitse saajale Lisa 6 sätestab rahvusvahelise kaitse saajale suunatud baasmooduli, rahvusvahelise kaitse saajale suunatud lühimooduli ning ajutise kaitse saajale suunatud baasmooduli sisu, mahu, õppevormid ja üldpädevused. Nende moodulite eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajate esmast kohanemist Eesti ühiskonnas, arvestades nende õiguslikku staatust ja kohanemisvajadusi. Rahvusvahelise kaitse saajale suunatud täismahus baasmoodul on võrreldes tavapärase baasmooduliga mahukam ning keskendub lisaks üldisele kohanemisele ka rahvusvahelise kaitse staatusega seotud õigustele, kohustustele ja teenustele. Mooduli eeldatav maht on 25–40 akadeemilist tundi juhendatud õpet. Arvestades rahvusvahelise kaitse saajate suuremat vajadust riigipoolse toe ja juhendamise järele, võimaldab määrus vajaduspõhiselt osaleda baasmoodulis või selle osas korduvalt. Täismahus baasmoodulis käsitletakse muu hulgas Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldust, õigusi ja kohustusi, tööturgu, tervishoidu, haridust, pereelu, sotsiaalteenuseid, praktilist toimetulekut ning Eesti kultuuri- ja väärtusruumi. Täiendavalt pööratakse tähelepanu rahvusvahelise kaitse 15 staatusega seotud õigusalastele küsimustele ning pikaajalist kohanemist toetavatele teemadele, sealhulgas kogukondlikule osalusele ja sotsiaalsetele võrgustikele. Rahvusvahelise kaitse saajale suunatud lühimoodul on mõeldud olukordadeks, kus täismahus baasmooduli läbimine ei ole vajalik. Lühimooduli loomise vajadus tekkis seoses Ukraina sõja tõttu Eestisse saabunud rahvusvahelise kaitse saajatega, kelle kohanemisvajadused ja Eestis viibimise asjaolud on mitmes aspektis sarnased ajutise kaitse saajatega. Seetõttu peeti põhjendatuks võimaldada nimetatud sihtrühmale lühema ja sihistatuma kohanemisprogrammi läbimist. Lühimooduli eeldatav maht on juhendatud õppe korral 4–8 akadeemilist tundi või e-õppes 4–6 tundi. Moodul keskendub esmavajalikule praktilisele teabele Eesti ühiskonna, õiguste ja kohustuste, töötamise, teenuste kasutamise ning igapäevase toimetuleku kohta. Võrreldes täismahus baasmooduliga on lühimooduli teemad kompaktsemad ja praktilisema fookusega. Ajutise kaitse saajale suunatud baasmoodul on ülesehituselt ja mahult sarnane rahvusvahelise kaitse saajale suunatud lühimooduliga, kuid käsitleb ajutise kaitse staatusega seotud õigusi, kohustusi ja teenuseid. Mooduli eesmärk on toetada ajutise kaitse saajate kiiret ja praktilist kohanemist Eestis, keskendudes esmavajalikule teabele Eesti ühiskonna, avalike teenuste ja igapäevase toimetuleku kohta. Kõikides lisa 6 moodulites käsitletakse lisaks õiguslikule staatusele ka töötamist, haridust, tervishoidu, pereelu, sotsiaalteenuseid, praktilist igapäevast toimetulekut ning kogukondlikku osalust toetavaid teemasid. Moodulite üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist toetada rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse saajate teadlikku ja iseseisvat toimetulekut Eesti ühiskonnas. Lisa 7. Sisseelamismoodul Lisa 7 sätestab rahvusvahelise kaitse taotlejale suunatud sisseelamismooduli sisu, mahu, õppevormi ning üldpädevused. Sisseelamismoodul on uus kohanemisprogrammi osa, mille loomine tuleneb Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapaketi rakendamisest ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustest, millega laiendatakse kohanemisprogrammi sihtrühma rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Sisseelamismooduli eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate esmast kohanemist Eestis juba rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Varajane kohanemise toetamine aitab vähendada teadmatusest ja kultuurierinevustest tulenevaid riske, toetab Eesti ühiskonna toimimise mõistmist ning aitab ennetada sotsiaalset tõrjutust, kapseldumist ja ühiskondlikku eraldumist. Samuti toetab see turvalisust, teadlikku käitumist ning Eesti ühiskonna väärtusruumi mõistmist. Sisseelamismooduli eeldatav maht on 16 akadeemilist tundi juhendatud õpet. Arvestades rahvusvahelise kaitse taotlejate olukorra eripära ja võimalikku haavatavust, peeti vajalikuks tagada vahetu kontakt koolitajaga ning võimalus saada vajaduse korral täiendavaid selgitusi ja tuge. Sisseelamismoodulis käsitletakse Eesti riigi ja ühiskonna toimimise aluseid, rahvusvahelise kaitse taotleja õigusi ja kohustusi, igapäevast toimetulekut, tervist, haridust, turvalisust, digitaalseid oskusi ning tööelu ja majandusliku toimetuleku põhimõtteid. Eraldi tähelepanu 16 pööratakse Eesti kultuuriruumi, ühiskondlike väärtuste ja käitumisnormide tutvustamisele, et toetada teadlikku ja turvalist toimetulekut Eesti ühiskonnas. Moodulis käsitletakse ka vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe teemasid, abi otsimise võimalusi, laste õigusi ning tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse riske. Selliste teemade käsitlemist peetakse vajalikuks, arvestades rahvusvahelise kaitse taotlejate võimalikku haavatavat olukorda ning vajadust toetada nende teadlikkust õigustest, kohustustest ja abivõimalustest Eestis. Sisseelamismooduli üldpädevused kirjeldavad teadmisi ja oskusi, mille omandamist kohanemisprogramm toetab. Üldpädevuste kujundamisel on lähtutud eesmärgist toetada rahvusvahelise kaitse taotleja iseseisvat ja teadlikku toimetulekut Eestis viibimise ajal ning valmistada ette tema võimalikku edasist kohanemis- ja lõimumisteekonda Eestis. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on lähtutud välislepingutest, Euroopa Liidu õigusaktidest ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatustest, mis on seotud Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapakti rakendamisega. Eelnõuga laiendatakse kohanemisprogrammi sihtrühma rahvusvahelise kaitse taotlejatele ning sätestatakse neile suunatud sisseelamismoodul. Muudatused on seotud Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi arendamise ning varajase kohanemise toetamise põhimõtetega. Kohanemisprogrammi täpsem sisu, ülesehitus ja moodulite korraldus kuuluvad liikmesriigi pädevusse ning Euroopa Liidu õigus neid otseselt ei reguleeri. Käesolev eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks tehtavate seadusemuudatustega ning toetab nende rakendamist kohanemisprogrammi korralduses. 5. Määruse mõju Eelnõu mõju on tervikuna positiivne ning toetab kohanemisprogrammi ajakohastamist vastavalt uussisserändajate vajadustele, Eesti ühiskonna arengule ning Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapakti rakendamisest tulenevatele muutustele. Muudatused aitavad parandada uussisserändajate teadlikkust Eesti ühiskonna toimimisest, toetavad iseseisvat toimetulekut, eesti keele omandamist ja avalike teenuste kasutamist ning suurendavad kohanemisprogrammi paindlikkust ja kättesaadavust erinevatele sihtrühmadele. Eelnõuga kaasneb täiendav töö- ja korralduskoormus eelkõige kohanemisprogrammi korraldamise ja arendamisega seotud asutustele, kuid muudatuste eesmärk on muuta kohanemisprogramm pikemas perspektiivis tõhusamaks, paremini sihistatuks ning kasutajasõbralikumaks. Eelnõul ei ole negatiivset mõju keskkonnale ega regionaalarengule. Eelnõu mõju ühiskondlikule sidususele ja sisejulgeolekule on tervikuna positiivne, kuna muudatused toetavad varajast kohanemist ning aitavad vähendada sotsiaalse tõrjutuse ja ühiskondliku eraldumise riske. Mõju uussisserändajatele 17 Eelnõu mõjutab otseselt kohanemisprogrammi sihtrühma kuuluvaid uussisserändajaid, muutes kohanemisprogrammi ülesehitust, sisu ja korraldust paindlikumaks ning paremini uussisserändajate tegelikke vajadusi arvestavaks. Kõige suurem mõju avaldub rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kellele luuakse esmakordselt võimalus ja kohustus osaleda kohanemisprogrammis juba rahvusvahelise kaitse menetluse ajal. Selleks luuakse uus sisseelamismoodul, mille eesmärk on toetada rahvusvahelise kaitse taotlejate varajast kohanemist Eestis ning anda esmased teadmised Eesti riigi, ühiskonna, õiguste ja kohustuste, igapäevase toimetuleku ning turvalise käitumise kohta. Varajane kohanemise toetamine aitab vähendada teadmatusest ja kultuurierinevustest tulenevaid riske ning toetab teadlikumat ja iseseisvamat toimetulekut Eestis viibimise ajal. Muudatused mõjutavad ka teisi uussisserändajaid, kuna kohanemisprogrammi moodulite ülesehitust ja sisu ajakohastatakse vastavalt senisele rakenduspraktikale ning uussisserändajate vajadustele. Õppe- ja teadusmoodulite pakkumine lõpetatakse, kuna nende vastu on kohanemisprogrammi senise rakendamise jooksul olnud väga väike huvi ning vastavaid teemasid käsitletakse muudes kohanemisprogrammi moodulites või toetavad neid kõrgkoolid ja haridusasutused oma tegevuse kaudu. Nende asemele on kohanemisprogrammis suurem rõhk praktilisel igapäevasel toimetulekul, Eesti digiriigi teenuste kasutamise oskusel, Eesti kultuuri- ja väärtusruumi mõistmisel ning ühiskonnas osalemist toetavatel teadmistel ja oskustel. Oluliselt muutub ka baasmooduli ülesehitus ja sisu. Võrreldes varasema korraldusega suureneb baasmooduli maht ning moodulisse lisandub eraldi Eesti kultuuri-, väärtusruumi- ja ühiskondlike normide käsitlus. Suurem tähelepanu Eesti kultuuriruumi, ajaloo, komberuumi ja ühiskondlike väärtuste tutvustamisele aitab toetada uussisserändajate teadlikumat kohanemist ning vähendada kultuurierinevustest tulenevaid arusaamatusi. Samuti toetab see ühiskondlikku sidusust ning Eesti ühiskonna toimimise ja väärtuspõhimõtete paremat mõistmist. Digimooduli lisamine toetab uussisserändajate võimekust kasutada Eesti digiriigi teenuseid iseseisvalt ja turvaliselt. See aitab vähendada digitaalsest tõrjutusest tulenevaid takistusi ning suurendab teadlikkust digiturvalisusest ja küberturvalisusega seotud riskidest. Eelnõuga laiendatakse ka kohanemisprogrammis kasutatavaid õppevorme. Lisaks juhendatud kontaktõppele võimaldatakse suuremas ulatuses kasutada e-õpet ja kombineeritud õppevorme. See muudab kohanemisprogrammis osalemise paindlikumaks ning võimaldab paremini arvestada uussisserändajate töö-, pere- ja elukorralduslike vajadustega. Positiivne mõju uussisserändajatele kaasneb ka kohanemisprogrammi suunamise ja teavitamise protsessi muutmisega. Uue korralduse kohaselt toimub uussisserändajate teavitamine kohanemisprogrammi koolitustest ajal, mil neile avaneb tegelik võimalus registreeruda sobivale koolitusele. See vähendab olukordi, kus uussisserändaja peab iseseisvalt pidevalt jälgima koolituste avanemist, ning toetab motiveeritumat ja sujuvamat osalemist kohanemisprogrammis. Mõju haldus- ja töökoormusele Eelnõu mõjutab eelkõige Kultuuriministeeriumi kui kohanemispoliitika eest vastutava ministeeriumi ning kohanemisprogrammi korraldajat Integratsiooni Sihtasutust. Võrreldes senise regulatsiooniga kaasneb eelnõuga nii lühi- kui pikaajaline töökoormuse suurenemine. 18 Suurim mõju tuleneb kohanemisprogrammi laiendamisest rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Uue sihtrühma kaasamine eeldab sisseelamismooduli väljatöötamist, õppe- ja metoodiliste materjalide loomist, koolitajate ettevalmistamist, teenuse käivitamist ning kohanemisprogrammi pakkumise korralduslikku ümberkujundamist. Lisaks kaasneb rahvusvahelise kaitse taotlejate süstemaatilise kaasamisega kohanemisprogrammi täiendav jooksev töökoormus, sealhulgas koolituste planeerimine, sihtrühma prognoosimine, hangete läbiviimine, teenuse haldamine, aruandlus ning koostöö teiste asutustega. Töökoormuse suurenemine kaasneb ka kohanemisprogrammi sisu ja struktuuri ajakohastamisega. Muudatused eeldavad olemasolevate moodulite analüüsimist, vahehindamise tulemuste arvestamist, õppekavade ja õppematerjalide uuendamist ning uute moodulite ja õppevormide väljatöötamist. Täiendav töökoormus kaasneb ka kohanemisprogrammi suunamise ja teavitamise protsesside muutmisega. Senise töökorralduse asemel luuakse lahendus, mille kohaselt teavitatakse uussisserändajaid kohanemisprogrammi koolitustest automaatselt ajal, mil neile avaneb võimalus registreeruda sobivale koolitusele. Selle rakendamine eeldab nii õiguslike aluste loomist kui ka vajalike infosüsteemide ja IT-arenduste elluviimist. Muudatused mõjutavad ka kohanemisprogrammi korraldamiseks kasutatavaid infosüsteeme ja andmevahetusprotsesse, kuna suurem rõhk liigub automatiseeritud suunamisele, teavitamisele ja koolituskohtade haldamisele. Sellega kaasneb vajadus kohandada olemasolevaid tehnilisi lahendusi ning tagada erinevate osapoolte vaheline sujuv andmevahetus. Samas on protsesside ajakohastamise eesmärk vähendada pikemas perspektiivis käsitsi tehtavat tööd ning muuta kohanemisprogrammi korraldus tõhusamaks ja kasutajasõbralikumaks. Automaatsem ja paindlikum teavitamine aitab vähendada olukordi, kus uussisserändajad peavad ise pidevalt jälgima koolituste avanemist, ning võimaldab koolituskohti efektiivsemalt hallata. Pikemas perspektiivis toetavad muudatused ka kohanemisprogrammi tõhusamat korraldust, võimaldades paremini prognoosida koolitusvajadust, vähendada katkestamisi ning kasutada olemasolevaid koolituskohti ja ressursse sihipärasemalt. Eelnõuga ei kehtestata uussisserändajatele täiendavaid aruandlus- ega dokumenteerimiskohustusi väljaspool kohanemisprogrammis osalemise korraldamiseks vajalikku teabevahetust. Samas suureneb kohanemisprogrammi elluviimisega seotud töökoormus riigi poolel seoses kohanemisprogrammi mahu, sihtrühmade ja õppekorralduslike lahenduste laienemisega. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab kohanemisprogrammi õppematerjalide, õppekavade ja tehniliste lahenduste ajakohastamist ning uute moodulite rakendamist. Täiendavad tegevused on seotud eelkõige rahvusvahelise kaitse taotlejatele suunatud sisseelamismooduli käivitamise, digimooduli rakendamise ning kohanemisprogrammi suunamise ja teavitamise protsesside arendamisega. Täiendavad kulud kaasnevad ka baasmooduli mahu suurenemisega. Võrreldes varasema korraldusega suureneb baasmooduli maht ning moodulisse lisandub Eesti kultuuri-, 19 väärtusruumi- ja ühiskondlike normide käsitlus. Koolitusmahu suurenemine toob kaasa ühe õppija koolitamise ühikukulu kasvu. Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad kulud seoses koolitusmahu suurenemise, uue sihtrühma kaasamise, õppematerjalide arendamise, infosüsteemide kohandamise ning teenuse korraldamisega. Infosüsteemide arendused hõlmavad eelkõige kohanemisprogrammi haldamiseks kasutatava Settle in Estonia infosüsteemi (SIE) kohandamist uute moodulite ja sihtrühmade rakendamiseks, sealhulgas registreerimise, osalemise jälgimise, automaatteavituste ja aruandluse lahenduste arendamist. Lisaks võivad kulud kaasneda digimooduli e-õppe lahenduste väljatöötamise ja rakendamisega. Arenduste täpne maht ja maksumus selguvad rakendamise ettevalmistamise ning piloteerimise käigus. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele kohanemisprogrammi pakkumise eeldatav kogukulu aastatel 2026–2029 on ligikaudu 2 miljonit eurot. Täpsemad kulud sõltuvad sihtrühma tegelikust mahust, teenuse pakkumise korraldusest ning hangete tulemustest. Määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse peamiselt Kultuuriministeeriumi valitsemisala välisvahenditest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahenditest. Vajaduse korral tagatakse riigieelarveline kaasrahastus Kultuuriministeeriumi valitsemisala vahenditest Määrusest ei tulene otseseid tulusid. Kaudne positiivne mõju avaldub uussisserändajate paremas toimetulekus, avalike teenuste tõhusamas kasutamises ning vajaduse vähenemises täiendavate tugimeetmete järele hilisemas kohanemis- ja lõimumisprotsessis. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Integratsiooni Sihtasutusele, Eesti Pagulasabile, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) Eesti esindusele ning Eesti Inimõiguste Keskusele. Eelnõu kohta laekunud tagasiside on koondatud seletuskirjale lisatud tabelisse. 20