Margus Järv Teie 03.04.2025
OÜ Nanofix Meie 04.04.2025 nr 12.2-1/1698-3
[email protected]
Vastuskiri Raatuse 110
Austatud härra Järv
OÜ Nanofix esindajana edastasite 24.03.2025.a Rahandusministeeriumile kirjavahetuse Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusega seoses riigihankega „Raadi linnaku Kaitseväe hoonete
projekteerimine ja ehitus“ (viitenumber 266772; edaspidi riigihange).
Kirjavahetusest saame aru, et väljendate rahulolematust riigihankes koostatud tehnilise
kirjeldusega ning leiate, et tehnilise kirjelduse koostamisel on Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus eksinud riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) tehnilise kirjelduse koostamise nõuete
vastu.
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata
järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise
alused on loetletud ammendavalt RHS § 73 lg 3 p-des 1-7 ning RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt
lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega.
Riigihangete registris riigihanke kohta avaldatud andmetest nähtub, et riigihanke menetlus on
lõppenud hankelepingu sõlmimisega 15.02.2024. Lepingu sõlmimise fakt selgub ka hankija
21.03.2025 kirjast nr 3-1/25/1626-2.
Järelikult on kõnealune riigihange hankelepingu sõlmimisega lõppenud ja esineb
järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4). Selgitame siinjuures, et pärast
riigihanke menetluse lõppemist ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine
põhjendatud ega eesmärgipärane, sest RHS § 208 lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab
Rahandusministeerium teha hankijale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi üksnes enne
hanke- või raamlepingu sõlmimist.
Lisaks märgime, et Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui
järelevalveteate esitaja ei ole tähtaegselt esitanud vaidlustust riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VAKO). Järelevalvemenetlus ja vaidlustusmenetlus erinevad oma
olemuselt: esimene kontrollib objektiivset õiguspärasust, teine aga kaitseb subjektiivseid
õigusi. Järelevalve ei ole mõeldud ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitseks. Ettevõtja õiguste
kaitseks on tõhusaim viis pöörduda VAKO-sse. Järelevalve ei dubleeri vaidlustus- ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
halduskohtumenetlust. Kui ettevõtja jätab vaidlustamata riigihanke dokumendi või otsuse
VAKO-s ning pöördub seeasemel järelevalvesse eesmärgiga algata pärast pakkumuste
esitamise tähtpäeva järelevalvemenetlus, võib see kahjustada õigus-kindlust ja õigusrahu.
Seda, kas riigihanke alusdokumentides riigihanke esemele kehtestatud nõuded on hankijale
vajalikud, asjakohased ja põhjendatud, on oma sisult hinnanguline ja kaalutlustel põhinev
otsustus- ja vaidlusküsimus. Juhul kui huvitatud isik leiab, et tehnilises kirjelduses sätestatud
nõuded hankelepingu esemele rikuvad tema õigusi ja/või kahjustavad tema huve, tuleks
huvitatud isikul esitada vastavasisuline vaidlustus VAKO-le RHS § 189 lg-s 2 sätestatud
tähtaegadel. Vaidluse korral peab hankija suutma põhjendada, et tehniline kirjeldus on
koostatud lähtudes hankija objektiivsetest ja tegelikest vajadustest ning tehnilise kirjelduse
tingimused ei ole põhjendamatult konkurentsi piiravad.
Vaatamata asjaolule, et järelevalvemenetluse alustamiseks puudub käesoleval juhul alus ja
õigus teavitame, et edastasime hankijale RHS § 210 lg-tes 1-2 sätestatust lähtudes soovitused
järgida edaspidi riigihangete tehniliste kirjelduste koostamisel asjakohast Euroopa Kohtu
praktikat. Juhtisime hankija tähelepanu Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades C-413/17:
Roche Lietuva ja C-424/23: DYKA Plastics.
Kokkuvõtvalt öeldes on ainult erandlikel juhtudel lubatud tehnilise kirjelduse koostamisel
nimetada kindlat marki, päritolu, materjal vms, seda ainult juhul kui hanke eset ei ole võimalik
kasutusomaduste, funktsionaalsete nõuete või viidates teatud tehnilistele kirjeldustele või
standarditele või nende kahe viitamisviisi kombineerimise teel piisavalt täpselt ja arusaadavalt
kirjeldada. Üksnes sellisel juhul on lubatud viidata kindlale margile või päritolule või eri
protsessile, mis iseloomustab konkreetse ettevõtja tooteid või teenuseid, või kaubamärgile või
patendile, kui see on põhjendatud lepingu esemega ning kui sellisele viitele on riigihanke
alusdokumentides lisatud märge „või samaväärne“. Hankija peab tehnilises kirjelduses
hoiduma ka nõudmast teatava materjali kasutamist, kas vältides hankedokumentides niisuguse
materjali mainimist või viidates ühele või mitmele materjalile, lisades sinna märke „või
samaväärne“.
Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihanke „Raadi linnaku Kaitseväe hoonete
projekteerimine ja ehitus“ on RHS § 73 lg 3 p 1 alusel lõppenud, teatame, et
Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1 ja § 206 lg 1 p 4 alusel
järelevalvemenetlust nimetatud riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Estella Põllu 5885 1336
[email protected]
2