Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 31.03.2025 Tartu mnt 85 10115 Tallinn Meie 03.04.2025 nr 6.6-1/2397-5 [email protected] Hankija: sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum registrikood 90001478 asukoht L. Puusepa tn 1a, 50406 Tartu telefon 731 9401 e-post [email protected] Vaidlustaja: Medivar OÜ registrikood 12339040 Laki 30, 12915 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Karl Kask Advokaadibüroo LEVIN OÜ Maakri 19/1, 10145 Tallinn [email protected] Kolmas isik: Endocare Estonia OÜ registrikood 11982696 Ehitajate tee 110, 13517 Tallinn e-post [email protected] Hankija täiendav seisukoht riigihange 289117 „Kirurgilised koeliimid“ Hankija esitab vaidlustaja 31.03.2025 seisukohtadele oma seisukohad järgnevalt. 1. Vaidlustaja on täiendavate tõenditena esitanud toote kasutusjuhendi, tootja video toote kasutamise kohta ja Youtube video toote õige ja vale kasutamise kohta. Vaidlustaja soovib esitatud kasutusjuhendi ja videote põhjal tõendada, et hankija kasutas testimisel toodet valesti st mitte kasutusjuhendi kohaselt. Hankija selgitab, et hankija esitas oma 25.03.2025 vastuses vaidlustaja poolt koos pakkumusega esitatud toote kasutusjuhendi. Hankija on seisukohal, et kogu kasutamist puudutav asjakohane informatsioon peab sisalduma vaidlustaja poolt hankijale esitatud kasutusjuhendis ehk siis toodet peab saama nõuetekohaselt kasutada esitatud kasutusjuhendi kohaselt otsimata täiendavaid kasutusjuhendeid ja võimalike kasutusvigade kohta tehtud videomaterjale. Siiski, analüüsides vaidlustaja esitatud täiendavaid materjale on nähtav, et nii hankija kui vaidlustaja esitatud kasutusjuhend ja tootja video toote kasutamise kohta juhendavad toodet kasutama keerates aplikaator kohale ning täites aplikaatori horisontaalses asendis, samas Youtube video nimetab kasutusjuhendi järgset horisontaalses asendis avamist veaks ning  selgitab, et tuubist liimi kättesaamiseks on vajalik aplikaator peale keerata ning aplikaator esmaselt liimiga täita poolpüstises asendis aplikaator suunaga allapoole. Vastasel juhul jääb õhk liimi ette ning takistab liimi tuubist väljumist, millest tulenevalt on lisaks sellele, et kogu liimi pole võimalik ära kasutada ka keeruline toodet kontrollitult doseerida nagu hankija oma otsuses kirjeldanud on. Nimetatust nähtub, et tegelikkuses on toote kasutusjuhend eksitav ning ei võimalda toodet õigesti kasutada. Seega tuleb toote kasutusjuhendit nõuetele mittevastavaks pidada. Hankija ei saa osta toodet, mida pole võimalik kasutusjuhendi kohaselt kasutada. 2. Hankija lisab ka, et RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ kohaselt peab toode olema kasutamisvalmis ehk siis kasutatav ilma lisamanipulatsioonideta. Toote kasutamiseks aplikaatori peale keeramine on käsitletav lisamanipulatsioonina, mille poolest toode samuti hanke tingimustele ei vasta. 3. Vaidlustaja on – põhjendamatult - loonud eelduse, et hanke otsuseid tegev hankekomisjon ja tooteid testiv ekspertkomisjon/testivad isikud peavad olema üks ja sama komisjon/isikud ja ühtlasi – taas põhjendamatult - näinud neile ette mingid omapoolsed nõuded. Hankija juhib tähelepanu, et õigusaktid ega käesoleva hankemenetluse alusdokumendid ei sätesta hankekomisjoni ja ekspertkomisjoni üksikasjalikke nõudeid. On hankija otsustada, missugune isikute ring teeb hankemenetluses otsuseid ja missugune isikute ring testib tooteid. 4. Hankija möönab, et RHAD „Juhised pakkujale“ punkt 7.2 on sõnastatud mõnevõrra segadusse ajavalt. Kuivõrd samas punktis on kasutatud mõisteid „ekspertkomisjon“ ja „komisjon“, võib olla tekkinud mulje, et ekspertkomisjon teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse. Hankija protsessi sel moel siiski korraldanud ei ole ning ekspertkomisjon hankemenetluses otsuseid ei tee. Vastavalt hankija hankekorra, mis on avalikult kättesaadav dokument https://www.kliinikum.ee/haiglast/dokumendid/hanked/, punktile 4.1.2 teeb riigihankemenetluses otsuseid hankija hankekomisjon ehk lühendatult komisjon. Käesolevas riigihankes on hankekomisjon määratud korraldusega 1.5-2/384-V6 (lisa 1). RHAD „Juhised pakkujale“ punktis 7.2 on „komisjoni“ all silmas peetud nimetatud komisjoni. 5. Praktilise testimise osas on hankija lähtunud mõistlikkuse printsiibist ja leidnud, et kohaseimad isikud tooteid testima on isikud, kes tooteid oma igapäevatöös kasutavad. Nimetatud isikud oskavad reaalselt hinnata, kas toode täidab ootuspäraselt kasutuseesmärki või mitte, kas see omab varjatud puudusi või mitte. Sama eesmärki kannab toodete testimine reaalse igapäevase töö st tervishoiuteenuse osutamise protsessi käigus, mitte n-ö labori tingimustes. Paratamatult erineb toote kasutamine ja kasutamise tulemus mannekeenil sirge lõike puhul ning inimkehal reaalse haava puhul. Hankijal on õigus riigihankemenetluse tulemusena osta tooteid, mida on optimaalne tööprotsessis kasutada. 6. Hankija juhib tähelepanu, et testimise käigus ei võrrelda tooteid, vaid testitakse konkreetse pakutava toote vastavust kasutuseesmärgile. Nimetatu tõttu ei ole iseenesest oluline, et tooteid testiksid ühed ja samad isikud. Iga testiv isik hindab konkreetse toote kasutatavust, mitte selle toote eeliseid või puudujääke mõne teise hankijal kasutuses oleva või hankemenetluses pakutava või turul oleva toote suhtes. 7. Vaidlustaja on avaldanud arvamust, et toodet testinud töötajatel ei pruukinud olla piisavat töökogemust ega analoogsete toodete kasutamise kogemust. Hankija ei saa isikuandmete töötlemise nõuetest tulenevalt tõendada kogemust konkreetsete patsientide ravi põhiselt, kuid saame esitada tõendid töötajate tööstaaži kohta hankija EMO-s (lisad 2-5). Ilona Paapstel on töötanud hankija EMO õena alates 16.06.1999, Helle Anja alates 01.03.2014, Tiina Ind alates 16.06.1999 ja Ilja Klimušev alates 15.08.2013. Eeltoodu kummutab ammendavalt kahtluse tooteid testinud töötajate piisava kogemuse osas. 8. Hankija möönab, et toote testimise tulemusi on võimalik korrektsemalt vormistada. Hankija võtab selle teadmiseks ja parendab vormistust oma järgmistes hankemenetlustes. Siiski ei viita nimetatu asjaolule, et tooteid ei testitud, neid ei testinud asjakohased kogenud töötajad ning testimise tulemusi ei võetud toote tingimustele vastavuse üle otsustamisel arvesse. Testimise tulemused on protokollides fikseeritud, hankekomisjon on neid vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel arvesse võtnud ning ka otsuse põhjendavas osas kajastanud. Hankijal puudub kohustus otsus koos selle aluseks olevate dokumentidega ühes digikonteineris säilitada ning pakkujatele edastada. Hankija lisab remargi korras, et vormistuslikud puudused tõendavad iseenesest asjaolu, et hankija ei fabritseerinud protokolle pärast vaidlustuse saamist – juhul, kui hankija oleks vaevunud dokumente fabritseerima, oleks hankija fabritseerinud igati korrektsed dokumendid. 9. Menetluskulud Vaidlustaja nõuab menetluskulude - tasutud riigilõiv summas 640.- eurot ja kantud lepinguste esindajate kulud summas 5154,26 eurot hüvitamist. Vaidlustaja esitatud nimekirja kohaselt on vaidlustusega tegelenud 2 lepingulist esindajat kokku 26,2 tunni ulatuses. Hankija hinnangul on vaidlustaja õigusabikulud põhjendamatult suured ning juhul, kui riigihangete vaidlustuskomisjon peaks vaidlustuse rahuldama, tuleb välja mõistetavaid kulusid vähendada. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Hankija ei vaidle vastu vaidlustaja esindaja tunnitasu suurusele, küll aga menetlustoimingute tegemiseks vajalikule ajakulule. Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hankija hinnangul ei ole tegemist riigihangete valdkonnas tegutseva vandeadvokaadi jaoks keeruka vaidlusega, samuti ei nähtu esindaja vahetamise vajadust. Nimetatu tõttu leiab hankija, et põhjendatud on üksnes ühe esindaja kulud. Ka on hankija hinnangul täiesti põhjendamatud (ning olemuslikult ka küsitavad) vaidlustaja kulud 18.03.2025 ja 20.03.2025 nõupidamistele VAKO-ga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liis Salumäe Juhatuse liige Lisad: 1) Hankija korraldus 1.5-2/384-V6; 2) TÖR kanne Ilona Paapstel´i kohta; 3) TÖR kanne Helle Anja kohta; 4) TÖR kanne Tiina Ind´i kohta; 5) TÖR kanne Ilja Klimušev´i kohta.  KORRALDUS Tartu kuupäev digitaalallkirjas nr 1.5-2/384-V6 Kirurgiliste koeliimide ostmiseks riigihanke algatamine ja hankekomisjoni moodustamine 1. Algatada riigihange kirurgiliste koeliimide ostmiseks ning moodustada hanke läbiviimiseks hankekomisjon järgmises koosseisus: Esimees: Kersti Teder apteegiteenistuse juht, proviisor Liikmed: Irja Uiboleht apteegi ülemproviisor Silvia Zirel apteegi ostujuht Egle Sarap-Nöps apteegi õde Tiiu Koemets operatsiooniosakonna õde Eve Sarja erakorralise meditsiini osakonna õendusjuht, õde Triin Kaup kõrvakliiniku osakonna õendusjuht, õde Krista Junolainen apteegi meditsiinitarvikute konsultant 2. Hanke eest vastutavaks isikuks määrata apteegi ostujuht Silvia Zirel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margus Punab Liis Salumäe Valdkonnajuht Juhatuse liige Koopiad: komisjoni liikmed, riigihangete spetsialist, sisekontrolliteenistus