Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 7. aprill 2025 SEISUKOHT hankija 1. aprilli 2025 vastusele MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja AS Piletilevi Group Vaidlustaja esindajad Arne Ots, vandeadvokaat; Mari Mikson, advokaat e-post: [email protected]; [email protected] Hankija Sihtasutus Endla Teater Hankija esindaja Ringo Heidmets, advokaat e-post: [email protected] Vaidlustusasi AS Piletilevi Group vaidlustus riigihankes „Piletimüügiteenuse ostmine“ (viitenumber: 289557) TAOTLUS Jätta kõik menetluskulud Sihtasutuse Endla Teater kanda ja mõista Sihtasutuselt Endla Teater välja AS-i Piletilevi Group kasuks lepinguliste esindajate kulud summas 3 229,50 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 640 eurot. Vaidlustaja esitab käesolevaga seisukoha hankija 1. aprilli 2025 vastusele (A–C). Vaidlustaja jääb ka vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde, neid kordamata. Samuti esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja (D). A. HANKE KEHTETUKS TUNNISTAMISE PÕHJENDUSED ON VASTUOLULISED 1. Vaidlustatav otsus on õigusvastane, sest hankijal puudub reaalne põhjendatud vajadus hanke kehtetuks tunnistamiseks. Hankija põhjendused hankemenetluse käigus on mitmel korral muutunud ning on seetõttu ebausutavad ja ebarealistlikud. Hankija 1. aprilli 2025 seisukohas avaldatud põhjendused on ilmselgelt hankija advokaadist esindaja poolt tagantjärele konstrueeritud käesoleva vaidlustusmenetluse jaoks. Need pole hankija tegelikud põhjendused, miks otsustati hange (esmakordselt 14. veebruaril 2025) kehtetuks tunnistada. Selle ilmestamiseks toob vaidlustaja välja alljärgnevalt hankija otsuste kokkuvõtte ajalises jadas. 2. Hanke tühistamise otsus. Hankija tunnistas 14. veebruaril 2025 hanke tühiseks 1 järgmistel põhjendustel: „ettenägematutel ja Hankijast mitteolenevatel põhjustel on riigihanke hankemenetluse toimumise ajal Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad ja 1 Hankija otsus on küll hanke tühistamise kohta, kuid arusaadavalt oli hankija eesmärgiks hanke kehtetuks tunnistamine. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal  muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke teates ja alusdokumentides esitatud tingimustel.“. 3. Hanke tühistamise otsuse kehtetuks tunnistamine. Hankija tunnistas 27. veebruaril 2025, pärast vaidlustaja poolt hanke tühistamise otsuse vaidlustamist, hanke tühistamise otsuse ise kehtetuks. Otsuse selgitused olid järgmised: „otsuse kehtetuks tunnistamine on vältimatu kuivõrd otsus on inimliku eksimuse tõttu ekslik. Nimelt on otsuse pealkirja järgi justkui tegu hankemenetluse tühistamisega, kuid riigihangete seaduse kohaselt ei ole võimalik riigihanget tühistada, vaid on võimalik selle kehtetuks tunnistamine. Veelgi, otsuse sisu kohaselt on vastu võetud hoopis justkui otsus kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta. Sellise otsuse kehtima jäämise puhul puudub hankemenetluses osalejatel arusaamine, millised otsused hankemenetluses õigemini vastu on võetud ning see võib osutuda takistuseks tagamaks neile efektiivne õiguste kaitse olukorras, kus nad peaksid soovima otsuseid vaidlustada.“. Hankija ei põhjendanud, et hanke „tühistamise“ tinginuks mõni muu asjaolu, kui oli märgitud 14. veebruari 2025 hanke tühistamise otsuses. Hankija hinnangul oli ekslik vaid otsuse pealkiri. 4. Hanke kehtetuks tunnistamise otsus. Hankija tunnistas 21. märtsil 2025 allkirjastatud vaidlustatava otsusega hanke uuesti kehtetuks, sest: 1) konkurents oli vaid kolme osaleja tõttu pärsitud; 2) teabevahetuses anti ekslikke selgitusi; 3) hindamiskriteeriumid ei võimaldanud tagada parimal viisil hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet; 4) hankes pakutud vahendustasud olid neli korda suuremad kui turu-uuringus ja avalikel kodulehtedel avaldatud vahendustasud; 5) hanke dokumendid võimaldasid konkurentsiga mängida ebatervel viisil. Eelnevast hanke kehtetuks tunnistamise aluste loetelust nähtub, et hankija muutis oma varasemalt, s.o 14. veebruaril 2025 esitatud kehtetuks tunnistamise vajaduse põhjendusi kardinaalselt. Uued põhjendused olid seejuures endiselt üldsõnalised, kuid hõlmasid kõikvõimalikke kehtetuks tunnistamise põhjusi, mida on kohtupraktikas peetud justkui õigustatuks. 5. Hanke kehtetuks tunnistamise põhjenduste hilisem sisustamine. Hankija edastas vaidlustusmenetluses 1. aprillil 2025 selgitused vaidlustatava otsuse vastuvõtmise põhjuste kohta. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et: 1) hankija 3. veebruaril 2025 kell 15:32 teabevahetuses antud selgituses andis hankija pakkujatele eksliku suunise, mille kohaselt võivad pakkujad lepingu täitmisel nõuda hankijalt prognoosimatute kulumaterjalide eest tasumist; 2) hankija valis vale hankeliigi, sest piletimüügiteenust on võimalik hankida sisuliselt tasuta kontsessioonimenetluse tulemusel; 3) riigihanke tingimused ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Eelkirjeldatu näitab, et hankija muutis jälle, s.t kolmandat korda, hanke kehtetuks tunnistamise vajaduse selgitusi. 6. Hankija otsuste vastuolulisus. Hankija ülalkirjeldatud otsustusprotsessis 14. veebruarist 2025 kuni 1. aprillini 2025 esineb märkimisväärseid vastuolusid. Võrreldes omavahel 14. veebruari 2025 otsuses (koosmõjus 27. veebruari 2025 otsusega) avaldatud selgitusi (hankijast mittesõltuvad ja ettenägematud asjaolud) ja 11. märtsi 2025 otsuses esitatud põhjendusi (konkurentsi puudulikkus, hindamiskriteeriumite sobimatus, ebatäpsed selgitused ja kõrged vahendustasud) ilmneb nendes sisuline erinevus. Otsustes esitatud selgitustel puudub igasugune seos. 11. märtsi 2025 otsuses esitatud asjaolud ei olnud ettenägematud ega ka hankijast mittesõltuvad. Vastupidi, 11. märtsi 2025 otsuses hankija suisa rõhutab mitmel korral, et hankija ise eksis ja seda nii hankedokumentide koostamisel kui ka teabevahetuses antud selgitustes. Need ei ole kumbki hankijast sõltumatud ja veel vähem ettenägematud asjaolud. Kui võrrelda omakorda 11. märtsi 2025 otsuse põhjendavat osa 1. aprillil 2025 esitatud seisukohaga, ilmneb taas vastuolu. Viimane märgitud seisukoht toob fookusesse hoopis konkreetse teabevahetuses antud eksliku juhise ning kontsessioonivõimaluse, mida varasemates otsustes üldse ei mainita. Lisaks, kui 11. märtsi 2025 otsuses on leitud, et hindamiskriteeriumid ei taganud hankijale majanduslikku soodsust, siis 1. aprilli 2025 seisukohas selgitatakse, et teabevahetuses antud eksliku vastuse tõttu ei olnud tagatud enam hankija jaoks majanduslik soodsus. Need on kaks täiesti erineva sisuga põhjendust. 2/5 7. Eelneva kokkuvõtteks: hankija on koostanud ühe hankemenetluse raames neli dokumenti, mis on kõik suunatud ühe eesmärgi saavutamisele – hanke kehtetuks tunnistamisele – kuid mis on oma põhjendustelt kõik erinevad. See viitab asjaolule, et hanke kehtetuks tunnistamise põhjendused ei tulene tegelikust olukorrast ja vajadusest otsuse tegemise ajal (14. veebruar 2025), vaid on kujundatud tagantjärele ja seda eeskätt vaidlustusmenetluste tarbeks. Vaidlustatav otsus ei tugine järelikult selgetele, jälgitavatele ja arusaadavatele põhjustele. 8. Hanke kehtetuks tunnistamise õigusvastasus. Tõsi on, et kohtupraktika lubab teatud ulatuses kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendusi vaidlustusmenetluse käigus täpsustada või täiendada. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et põhjenduste täpsustamine ei ole iseenesest õigusvastane, kui see ei muuda otsuse olemust ega varja tegelikke kaalutlusi.2 Kohtupraktikas on ka üldiselt haldusaktide vastuvõtmise osas selgitatud, et lubatud on haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. See põhimõte ei võimalda aga haldusakti olemasolevaid põhjendusi uutega asendada. 3 Samad põhimõtted peaksid kehtima ka hankemenetluses. Praegusel juhul ei ole aga tegemist üksnes otsuse täpsustamisega: 1. aprilli 2025 selgitustes esitatud põhjendused erinevad oluliselt 14. veebruari 2025 otsuse aluseks olnud väidetest ning 1. aprilli 2025 selgitused erinevad ka 11. märtsi 2025 otsuses esitatud põhjendustest. Kui otsuse tegelik sisu sünnib alles vaidlustusmenetluses advokaadi osalusel, ei ole täidetud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted (RHS § 3). Läbipaistvuse põhimõte eeldab hankija otsustusprotsessi jälgitavust ja seda, et kõik olulised asjaolud oleksid tuvastatavad otsuse tegemise hetkel. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et praegusel juhul on hankija otsustusprotsess kõike muud kui jälgitav ja kontrollitav. Vaidlustatava otsuse õigusvastasus on seega ilmselge. B. HANKE KEHTETUKS TUNNISTAMISEKS PUUDUB REAALNE VAJADUS 9. Lisaks sellele, et vaidlustatav otsus ei vasta riigihangete üldpõhimõtetele, on vaidlustaja hankija 1. aprillil 2025 esitatud täiendavate selgituste järel endiselt seisukohal, et hanke kehtetuks tunnistamiseks puudub samuti tegelik vajadus. 10. Teabevahetuses antud vastuse selgus. Hankija väide, nagu oleks hanke teabevahetuses 3. veebruaril 2025 antud eksitav selgitus, ei vasta tõele. Teabevahetusest nähtub, et pakkuja esitas kaks omavahel seotud küsimust võimalike lisatasude lubatavuse kohta ning hankija vastas selgelt: eraldi teenus- ja/või muude tasude lisamine ei ole lubatud ning kõik kulud, sealhulgas kulumaterjalid, peavad olema kajastatud läbipaistvalt ja üheselt mõistetavalt (lisa 1). Selline vastus ei ole eksitav, vaid tagab vastupidiselt hankes läbipaistva ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise. Käesoleval juhul niisiis hankija mitte ei eksitanud, vaid kinnitas, et kõik pakkumused peavad olema võrreldavad, mis on korrektne ja seadusele vastav juhis. Arvestades eeltoodut on arusaamatu hankija väide, et hankija ei tea, kas ja kui suurel määral pakkujad oma pakkumuste koostamisel arvestasid kulumaterjalide hüvitamisega. Hankija on vastanud, et protsendi sees seda kulu kajastada ei tohi. 11. Valitud hankeliik ei õigusta hanke kehtetuks tunnistamist. Samuti ei saa pidada õiguspäraseks hankija argumenti, et hanke kehtetuks tunnistamise aluseks on see, et hankija oleks pidanud valima justkui mingi sobivama hankemenetluse liigi, nt kontsessiooni. Teise sobiva menetlusliigi olemasolu ei tähenda, et juba tehtud hankeliigi valik annaks automaatselt aluse hanke kehtetuks tunnistamiseks. Seda eriti olukorras, kus pakkumused on juba esitatud ja hankemenetlus on lõppjärgus. RHS ei näe ette majanduslikult soodsamaid ja vähemsoodsamaid hankemenetluse liike. Kõik hankemenetluse liigid annavad õiguspäraselt läbiviimise korral soodsaima võimaliku tulemuse. Hanke kehtetuks tunnistamine peab olema adekvaatselt 2 RKHKo 3-20-1198, p-d 15, 21. 3 RKHKo 3-19-292, p 17. 3/5  põhjendatud ja proportsionaalne, mitte spekulatiivne ega tagantjärele ratsionaliseeritud. Hankija ei saa põhjendada hanke kehtetuks tunnistamist pelgalt võimalusega, et oleks võinud hanke korraldada teisiti. Vähem tähtsust ei oma siinjuures fakt, et hankija korraldas enne hanke avaldamist turu-uuringu, mis andis hankijale väga hea sisendi hanke korraldamiseks ja ka vajadusel õigema hankemenetluse liigi valimiseks (vt vaidlustuse p 11). 12. Piisav konkurents oli tagatud; endiselt puuduvad viited ja selgitused väidetavatele konkurentsi probleemidele. Vaidlustaja jääb selles osas vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. Hankija ei ole 1. aprilli 2025 vastuses jätkuvalt selgitanud, millised hankes kehtestatud konkreetsed tingimused „konkurentsi pärssisid“ või ei taganud konkurentsi efektiivset kasutamist. See ei vasta riigihangete läbipaistvuse ja põhjendatuse põhimõtetele (RHS § 3; § 47 lg 3). Hanke kehtetuks tunnistamise otsus peab sisaldama tuvastatavat seost konkreetsete tingimuste ja nende negatiivsete tagajärgede vahel. Ilma selgete põhjendusteta ja analüüsita ei ole võimalik hinnata, kas konkurentsi pärssimine oli tegelik ja objektiivselt tuvastatav või üksnes hankija subjektiivne hinnang, mille eesmärk on tagantjärele õigustada juba langetatud otsust. C. HANKIJA TEGEVUS ON EBASEADUSLIK 13. Hankija eelistab üht pakkujat. Vaidlustajale näib, et hankijale lihtsalt ei sobi, et hankemenetluses osutus edukaks vaidlustaja ja mitte hankija poolt eelistatud pakkuja (Sviby OÜ 4 ). Ülalkirjeldatud hankija tegevuste jada näitab, et hankija eesmärk on igal juhul hange kehtetuks tunnistada ilma tegelikke põhjusi omamata. See omakorda viitab sellele, et hankija ei soovi hankes tunnistada edukaks vaidlustajat. Vaidlustaja on arvamusel, et hankija tegevus ja selline ühe pakkuja eelistamise tõttu hanke kehtetuks tunnistamine vastab KarS §-s 300 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustele. Vaidlustaja ei välista paralleelselt käesoleva vaidlustusmenetlusega kuriteokaebuse esitamist. D. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 14. Menetluskulude suurus. Vaidlustaja palub määrata kindlaks ja mõista hankijalt välja vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud summas 3 229,50 eurot (km-ta) ja riigilõivu summas 640 eurot. Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud koosnevad järgmistest toimingutest (lisa 25-3): Tunnihind Hind kokku Kuupäev Toiming Advokaat h (eurot / h) (eurodes) 07.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: Mari Mikson 0,80 170,00 136,00 menetluskulude nimekiri 06.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: Arne Ots 1,60 295,00 472,00 vaidlustaja seisukoht 05.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: Mari Mikson 4,30 170,00 731,00 vaidlustaja seisukoht 03.04.2025 E-kirjaga tutvumine: R. Põldoja - Arne Ots 0,10 295,00 29,50 kommentaarid SA Endla Teater hanke asjus 02.04.2025 Dokumendiga tutvumine ja Arne Ots 0,20 295,00 59,00 edastamine kliendile: VAKO menetlust korraldav kiri 01.04.2025 Dokumendiga tutvumine ja Arne Ots 0,30 295,00 88,50 edastamine kliendile: Endla 1. aprilli 2025 vastus 26.03.2025 Dokumendi ettevalmistamine: Arne Ots 1,30 295,00 383,50 vaidlustus riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusele 4 Vaidlustajale teadaolevalt kutsus hankija hankes osalema personaalselt vaid Sviby OÜ. See kinnitab vaidlustaja arusaama, et hankija eelistas Sviby OÜ pakkumuse edukaks tunnistamist. 5 Õigusabikulude arvetel on asjaga mitteseotud kandeid, kuid need ei ole käesolevas dokumendis esitatud menetluskulude nimekirjas (tabelis) kajastatud. 4/5  25.03.2025 Dokumendi ettevalmistamine: Mari Mikson 4,70 170,00 799,00 vaidlustus riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusele 25.03.2025 Dokumendi ettevalmistamine: Arne Ots 1,00 295,00 295,00 vaidlustus riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusele 21.03.2025 Dokumendiga tutvumine ja Arne Ots 0,30 295,00 88,50 kliendikommunikatsioon: SA Teater Endla otsus hanke kehtetuks tunnistamiseks 12.03.2025 Kommunikatsioon: klient - Endla Arne Ots 0,30 295,00 88,50 hankega seotud küsimused 12.03.2025 Kommunikatsioon: SA Endla Teater Arne Ots 0,20 295,00 59,00 - küsimus hankemenetluse jätkamise kohta 15,10 3 229,50 15. Kinnitus. Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. 16. Mitme esindaja tegutsemine. Vaidlustaja esindajatena on tegelenud kaks advokaati, kuid see ei ole toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Esindajatel oli konkreetse esindaja varasematest kogemustest ja kliendi juhistest informeeritusest lähtuv omavaheline tööjaotus, mis kokkuvõttes tagas vaidlustajale efektiivse õigusabi osutamise. Nii on vaidlustajat esindav vandeadvokaat tegelenud kliendiga vahetu suhtlemisega ning hankija ja kolmanda isiku menetlusdokumentide ülevaatamisega, vandeadvokaadi abi on valmistanud ette vaidlustaja menetlusdokumentide projektid vandeadvokaadi juhendamise all. Esindajate erinev töömaht nähtub ka nende teostatud toimingute erinevast ajakulust. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Arne Ots Mari Mikson vandeadvokaat advokaat vaidlustaja lepingulised esindajad Lisad: 1. Teabevahetus; 2. Arve nr 251231 (märts); 3. Arve nr 251303 (aprill). 5/5