Hankija täiendav seisukoht

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Pärnu Linnavalitsus Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Vormistamise kuupäev: 04.04.2025 Lõpptähtpäev: 04.04.2030 Riigihangete Teie 28.03.2025 nr 12.2-10/75 Vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 07.04.2025 nr 7-31/3165-4 Hankija: Pärnu Linnavalitsus registrikood: 75000064 444 8200 [email protected] Vaidlustaja: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ Registrikood: 16314158 Vaidlustaja Mart Parind esindajad: Klen Teder Advokaadibüroo NOVE [email protected]; [email protected] VASTUS SEISUKOHALE JA VASTUVÄITED MENETLUSKULUDELE Vastus vaidlustaja 02.04.2025 täiendavatele seisukohtadele riigihanke „Iluaianduslikud tööd Pärnu linnas ja Paikuse osavallas 2025 ja 2026 aastal“ vaidlustusasjas nr 75-25/289814 ja vastuväited vaidlustaja esitatud menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi „VAKO“) menetluses on Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) vaidlustus Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi „hankija“) riigihankes „Iluaianduslikud tööd Pärnu linnas ja Paikuse osavallas 2025 ja 2026 aastal“ (viitenumber 289814) vastu võetud otsuste peale jätta vaidlustaja hanke osades nr 1 ja 2 kvalifitseerimata ning tunnistada hanke osas nr 1 edukaks Tallinna Kommunaalteenused OÜ pakkumus ja hanke osas nr 2 edukaks ühispakkujate OÜ Oore Aiand ja Tori Lilleaed OÜ pakkumus. 2. Hankija esitas 27.03.2025 vastuse vaidlustusele, milles palus jätta vaidlustuse rahuldamata. 3. VAKO andis 28.03.2025 menetlusosalistele tähtaja vastata teiste menetlusosaliste täiendavatele seisukohtadele hiljemalt 07.04.2025, seega on käesolev tähtaegne. II HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SEISUKOHTADELE 4. Vaidlustaja on veendunud, et hankija on eksinud otsust tehes. Vaidlustaja hinnangul on hankija kehtestanud ebaseadusliku ning riigihangete seadusega vastuolus oleva hanketingimuse. 5. Hankija hinnangul jätab vaidlustaja täiendav seisukoht hankijast mulje justkui hankijat ei huvitaks riigihanke läbiviimisel hankedokumentide vastavus riigihangete seadusele, sh seab vaidlustaja kahtluse alla hankija pädevuse riigihangete läbiviimisel. Hankija ei nõustu vaidlustaja täiendavate seisukohtadega ning jääb 27.03.2025 vastuses esitatu juurde, kuid palub 1  vaidlustuskomisjonil vaidlustuse lahendamisel arvestada ka järgnevaga. 6. Vaidlustaja tõlgendus hankija seisukohtadest. Vaidlustaja on vääralt hankija seisukohti mõistnud ning moonutab neid oluliselt. 7. Hankija tõi 27.03.2025 vastuse punktis 9 välja järgmise: „Kuna RHAD p 4.3.1 sõnastus ei järgi üheselt RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastust, siis ei saa neid sätteid ka ühetaoliselt tõlgendada. Praegusel juhul ei ole vaidlustuskomisjoni praktikas, kohtupraktikas ja õiguskirjanduses RHS § 101 lg 1 p-le 2 antud tõlgendus laiendatav RHAD p-le 4.3.1.“ 8. Vaidlustaja 02.04.2025 menetlusdokumendist nähtub, et vaidlustaja on mõistnud hankijat ebaõigesti ja valinud viisi selle sisustamiseks, sh on vaidlustaja moonutanud oluliselt hankija mõtet. Vaidlustaja luges hankija selgitusest välja, et hankija hinnangul on tal õigus kehtestada hanke alusdokumentides tingimusi ja nõudeid, mis on otseselt vastuolus RHS sätetele antud tõlgendusega. Vaidlustaja selline seisukoht on meelevaldne. 9. Kuivõrd hankedokumentides on lisaks RHS § 101 lg 1 p 2 sõnastatud tingimusele hankija lisanud täiendava selgituse, siis ei saa RHS § 101 lg 1 p-le 2 antud tõlgendust laiendada RHAD p- le 4.3.1. Kuivõrd aga hankija täpsustas kvalifitseerimise tingimusi, siis ei saa RHS § 101 lg 1 p-s 2 ja hankedokumendis toodud tingimust (koos hankija poolse lisatingimusega) üheks lugeda ehk neid ühtemoodi tõlgendada. 10. Vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus ei sisaldanud mitte üksnes riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud lepingu esitamise nõuet, vaid ka nõuet selle kohta, et tööd peavad olema teostatud ning lõpule viidud. Tegemist on kehtiva tingimusega ning selle mõtteks on tagada kontrollimine selle üle, kas pakkuja on varem sõlmitud suuremahulist lepingut lepingu kehtivuse perioodil lõpuni täitnud. Pakkuja, kes on küll täitnud lepingu 164 800 euro (hankelepingu eeldatav maksumus registri järgi) ulatuses, aga on selle näiteks üles öelnud või jätnud lõpuni täitmata, ei pruugi olla usaldusväärne teenusepakkuja kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul. Vaidlustaja viidatud leping ei olnud tähtpäevaks täidetud, vaid seda tuli täita kuni 24.04.2027.1 11. Sõnapaarid „tööd teostanud“ ning „lõpule viinud“, mida hankija kvalifitseerimise tingimuste juures välja on toonud, viitavad selgelt esiteks töö tegemise protsessile ning teiseks selle lõpetamisele. „Tööd teostanud“ – viitab töö tegemise protsessile, kus töötaja on täitnud talle antud tööülesandeid vastavalt töölepingule (teisisõnu töökohustuste ehk lepingu nõuetekohane täitmine). „Lõpule viinud“ – viitab töö lõpetamisele, kus töötaja on saavutanud tööülesande eesmärgi või lõpetanud kokkulepitud töö. 12. Kvalifitseerimise tingimus, mille kohaselt tööd oleksid teostatud ning lõpule viidud ehk lõppenud, on kehtiv. Selline tingimus on asjakohane ning põhjendatud ja vastab hankelepingu esemele. 13. Vaidlustaja tõlgendus RHS § 101 lg 1 p-s 2 kasutatud sõnast „täidetud“. Vaidlustaja toob välja, et lähtus oma pakkumust tehes RHS § 101 lg 1 p-s 2 kasutatud sõna „täidetud“ väljakujunenud tõlgendusest, mille kohaselt ei saa hankija nõuda, et referentsleping oleks lõppenud. 14. Vaidlustaja ei soovi aru saada, et kui hankija oleks piirdunud ainult RHS § 101 lg 1 p-s 2 tooduga, siis ei saakski hankija nõuda, et referentsleping oleks lõppenud. Aga kuna hankija täpsustas tingimusi ning lisas, et lepingujärgsed tööd peavad olema teostatud ning lõpule viidud, siis sellise tingimusega tuleb pakkujal arvestada. Hankija võib ise määrata kvalifitseerimise tingimusi ja määratleda, millistele tunnustele peavad vastama lepingud, mis peavad olema pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks täidetud. 15. Väide, et vaidlustaja lähtus pakkumust tehes sõna „täidetud“ väljakujunenud tõlgendusest ei ole asjakohane, vaid viitab vaid sellele, et pakkuja ei lugenud pakkumist tehes riigihanke 1 Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-21-653. Analoogne vaidlus, milles kohus pidas lepingu täidetuse tingimust kehtivaks. 2 alusdokumente (sh kvalifitseerimistingimusi) korraliku ja nõutava hoolsusega. 16. Vaidlustaja alternatiivkäsitlus. Alternatiivselt vaidlustaja vaidlustab RHAD koonddokumendi p 4.3.1 õiguspärasuse. Vaidlustaja leiab, et tal on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt õigus vaidlustada niisuguse sisuga hanketingimust, kuivõrd see on üllatuslik ning pakkuja ei saanud sellist tõlgendust mõistlikult ette näha. 17. Hankija ei nõustu vaidlustajaga. Hankija on seisukohal, et praegu sellist erandlikku olukorda ei esine, mis õigustaks hanketingimuse õiguspärasuse vaidlustamist pärast ette antud tähtaega. Asjaomane hindamiskriteerium (kvalifitseerimise tingimus) on formuleeritud üheselt mõistetavana. See, et pakkuja ei lugenud läbi või võttis hankedokumente iseenesest mõistetavana, ei ole hankija vastutus. 18. Vaidlustaja alternatiivne seisukoht on ka arusaamatu. Viimasel hetkel on vaidlustaja asunud kasutama tagurpidiloogikat, st kasutada soovitakse etteheidet, et kui hankija tõlgendus ei ühti vaidlustaja omaga, siis on vaidlustajal võimalik see vaidlustada. Euroopa Kohtu praktika siiski niisugust absoluutset tõlgendamisautonoomiat vaidlustajale ei anna, sh ei tehta seda ka vaidlustaja viidatud kohtupraktikas. 19. Uurimiskohustuse rikkumine. Vaidlustaja viitab taaskord, et pakkuja on rikkunud raskelt uurimiskohustust jättes vaidlustaja seisukoha küsimata seoses Viimsi Vallavalitsuse hinnanguga. 20. Hankija jääb 27.03.2025 esitatud seisukoha juurde. Hankija soovib täiendavalt lisada, et HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 21. Eeltoodu tähendab, et uurimiskohustuse rikkumine on oluline vaid siis, kui see võis mõjutada hanke tulemust. Tänaseks on selgunud vaidlustaja seisukohad Viimsi Vallavalitsuse hinnangute andmisele. On kaheldav ja ebatõenäoline, et hankija oleks teistsuguse otsuse teinud, arvestades kõiki asjaolusid täna. Seega isegi kui hankija rikkus uurimiskohustust, ei oleks see muutnud tulemust. 22. Kokkuvõte. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata ei ole õigusvastane ning seetõttu ei ole õigusvastane ka kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamine. III VASTUVÄITED VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDELE 23. Hankija palub vaidlustuskomisjonil hinnata vaidlustaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja poolt välja toodud ajakulu on vähemalt 4 tunni osas põhjendamatu. Hankija põhjendab alljärgnevalt. 24. Esiteks on vaidlustaja aruandes välja toodud, et vaidlustuse koostamisele kulus 20.03.2025 6 tundi ja 45 minutit. Lisaks eeltoodule on märgitud vaidlustuse täiendamisele ja viimistlemisele järgmisel päeval veel 1 tund ja 50 minutit. 25. Kokkuvõttes kulus vaidlustajal vaidlustuse koostamisele 8 tundi ja 35 minutit. Hankija hinnangul on selline ajakulu põhjendamatu ning selgelt ülepaisutatud. 26. Vaidlustaja 21.03.2025 dokument on 8 lehekülge pikk, millest sisulist osa on 6 lehekülge. Arvestades, et ühele lehele on kopeeritud puhtalt hankija korralduse tekst vähemalt poole lehe ulatuses, siis sisuline osa kokku moodustab 5 ja pool lehekülge. 27. Hankija hinnangul võib põhjendatud ajakuluks vaidlustuse koostamisele pidada maksimaalselt 6 tundi, arvestades, et vaidlus ei ole sisuliselt keerukas ning menetlusdokument ülemäära mahukas. 28. Teiseks on vaidlustaja aruandes välja toodud, et täiendavate seisukohtade koostamisele on kulunud 2 tundi. Seisukohtade täiendamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulus veel 3 50 minutit. 29. Hankija hinnangul on põhjendatud ajakuluks täiendavate seisukohtade koostamisel maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit. Vaidlustaja on suures osas ennast korranud või kirjutanud ümber hankija kirja pandut. 30. Kolmandaks leiab hankija, et siinses asjas on kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendamatu. Hankija hinnangul ei ole tegemist eriliselt keeruka ega töömahuka asjaga. Teise lepingulise esindaja osalemine oleks põhjendatud ja vajalik mingite eriteadmiste või lisaülesannete tõttu, kuid siinses asjas see selgelt puudub. 31. Kokkuvõttes on hankija seisukohal, et vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud siinses menetluses on vajalikud ja põhjendatud maksimaalselt 9 tunni ulatuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmo Näkk linnamajanduseosakonna juhataja Eget Kitsing 511 2393, [email protected] 4