Vaidlustus

04.04.2025 VAIDLUSTUS Riigihange: „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ viitenumber 291815 Vaidlustaja: AS GoBus registrikood 10085032 Aadress Ringtee tn 25, 50105 Tartu Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus registrikood 80213342 aadress Meistri tn 14, 13517 Tallinn TAOTLUSED 1. Peatada riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ (vr 291815) menetlus. 2. Kohustada Mittetulundusühingut Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus viima õigusaktidega kooskõlla riigihanke alusdokumendi tingimus, mis on sätestatud RHAD Lisa 2 „Hankeleping“ punktis 4.3. 3. Jätta AS GoBus menetluskulud Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 07.03.2025 avaldas Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ (vr 291815) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Tehnilise kirjelduse (TK) järgi on hankelepingu esemeks avaliku teenindamise kohustuse täitmine Läänemaa bussiliinidel ajavahemikul 01.01.2027-31.12.2031. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 15.04.2025. 1.2. Avaliku teenindamise lepingu (ATL) p 4.3 sätestab: „Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel. Vedajal ei ole õigust nõuda liinikilomeetri hinna suurendamist Vedaja kulude muutumise tõttu ega mistahes muul alusel, samuti pole Vedajal õigust nõuda mistahes täiendavaid hüvitisi, tasusid ega mistahes muid rahalist väärtust omavaid hüvesid ATL täitmisega seotud kulude katmiseks (sh tarkvaralitsentside, turvasertifikaatide, riistvara rendi, andmeside jne kulude katmiseks). Vedaja kannab ATL täitmisega seotud toetuse- ja kuluriski, samuti ATL täitmist mõjutavate asjaolude muutumise riski.“ Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS 2.1. VAKO võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta (RHS § 193 lg 1 ). Riigihanke peatamine on põhjendatud, kuna pakkumuste esitamise tähtpäev saabub enne VAKO otsuse tegemist (RHS § 200 lg 1).1 2.2. Vaidlustuse eesmärk on saavutada olukord, kus hankija kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspärased tingimused. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole enam võimalik, kui pakkumused on esitatud. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD tingimused kohustuslikud nii hankijale kui pakkujatele, kellel tuleb nendest tingimustest lähtuda. VAKO ega kohus ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist RHADi muutma.2 2.3. Vaidlustaja on valmis taotlusest loobuma, kui hankija soostub ise pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkama nii, et tagatud oleks VAKO otsuse tegemine ja kaebetähtaeg. 3. PÕHJENDUSED (I) Liinikilomeetri hinna indekseerimata jätmine on vastuolus proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttega 3.1. ATL p 4.3 on vastuolus RHS § 3 p-ga 1. Hankija on ATL p-i 4.3 koostanud viisil, mis ei võimalda vaidlustajal pakkumust koostada, sest võimatu on liinikilomeetri hinda sisse arvutada erinevate kulukomponentide – eeskätt kütusehind ja bussijuhtide palgad, aga ka varuosad, koristusteenus, remonditeenus – muutumist ajavahemikul 01.01.2027 kuni 13.12.2031. Vaidlust ei saa olla selles, et nii kaugele etteulatuv hinnastamine on objektiivselt võimatu. ÜTS § 23 lg 2 ja EL otsekohalduv õigus ei võimalda aga avaliku liiniveo kuludega seotud äririski jätta täielikult vedaja õlgadele. ÜTS § 23 lg 2 sätestab, et avaliku liiniveo kulud kaetakse lepingust saadava tuluga. Et avaliku liiniveo lepingu täitmisega seotud kulud peavad olema kaetud lepingust saadava tuluga, on avaliku liiniveo eripärane regulatsioon, mille allikaks on Euroopa Liidu määrus 1370/2007 (PSO määrus). Hankija rikub PSO määruse artikli 3 lõikest 2 ning art 4 lg 1 p-st b tulenevat kohustust tagada vedajale ATL-i täitmisel tekkivate kulude hüvitamine ja mõistlik kasum. See EL õigusest tulenev kohustus on asjakohane ka RHAD koostamisel, kuivõrd on tegemist otsekohalduva õigusega (vt ptk II). 3.2. ATL p 4.3 on esmalt vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. Toetuse maksmise tingimused ei võimalda prognoosida, kui suur on õiglane hüvitis ATL-i täitmise eest. Hankija on sätestanud, et vedaja kannab ATL täitmisega seotud toetuse- ja kuluriski, samuti täitmist mõjutavate asjaolude muutumise riski. Ent pakkumuste esitamise tähtpäev on 15.04.2025. Selle kuupäeva seisuga ei ole võimalik prognoosida isegi seda, kuidas võivad täitmist mõjutavad asjaolud muutuda 01.01.2027 seisuga, mil algab lepingu täitmine. Veelgi vähem on võimalik ette näha seda, milline on kulurisk või kuidas muutuvad ATL-i täitmise tingimused järgmise viie aasta jooksul (perioodil 01.01.2027-31.12.2031)! Pakkujad peaksid hinna lihtsalt huupi pakkuma, kuivõrd kütuse ja paljude teiste sundkulude osakaal teenuse osutamisel ei ole nii kaugele ette nähtav. Sel põhjusel on Eesti ühistranspordis tavapärane, et pikaajaliste ATL-de puhul on liinikilomeetri hind indekseeritud.3 3.3. Läbipaistvuskohustust rikub ka see, et hankijal ei ole võimalik saada võrreldavaid pakkumusi, sest pakkujad lähtuksid ennustusi tehes isiklikust subjektiivsest äranägemisest. Samuti pole hankijal võimalik tuvastada põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, sest hankijal 1 VAKO 93-18/194960, p 4. 2 TlnRKm 3-15-1817, p 10; VAKO 166-17/190812, p-d 8, 11—14; VAKO 187-17/192426, p-d 8, 11—14. 3 Nt Järva maakonna II liinigrupi bussiliiniveo ATL; sõlmitud 17.05.2024, viitenumber 276728; Põlva- ja Võru maakonna ATL, sõlmitud 03.04.2023, riigihanke viitenumber 240556; Rapla maakonna bussiliinide teenindamise ATL, sõlmitud 09.05.2022, viitenumber 245900; Avaliku bussiliiniveo korraldamine Saare maakonnas 2019-2029; sõlmitud 10.05.2019, viitenumber 202542. 2/7  endal pole samamoodi aimugi paari aasta pärast kehtivas kütusehinnast. Just sel põhjusel on tavapärane, et kütusehind indekseeritakse pikalt kehtivas ATL-s, et pakkuja ei peaks võtma ebaproportsionaalset äririski. 3.4. ATL p 4.3 rikub proportsionaalsuse põhimõtet (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine toimub siis, kui hankija huvide eelistamine ületab mõistliku piiri. 4 Hankelepingu tingimuse ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla juhul, kui lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal on äärmuslikult ja ilma mõistliku põhjenduseta paigast ära. 5 ATL-i p 4.3 ületab selle piiri, sest paneb pakkujale kohustuse prognoosida erinevate kulukomponentide muutumist kuni 31.12.2031, ei sisalda mitte mingit indekseerimismehhanismi, võtab pakkujalt samaaegselt õiguse mistahes läbirääkimisteks kulukomponentide olulise muutumise korral. Seejuures ei ole tegemist tavapärase teenusega, mille puhul võiks olla õigustatud ulatusliku äririski asetamine ettevõtjale. Avaliku liiniveo puhul on nii ÜTS kui ka PSO määrus piiranud hankija õigust asetada äririsk üksnes vedajale (vt ptk II). 3.5. VAKO on leidnud, et arvestades nii Vene Föderatsiooni kallaletungi tagajärgi Ukrainale kui ka juba ammu enne seda alanud energiakandjate hindade hüppelist tõusu, on vedaja kulude prognoosimine käesoleval ajal väga keeruline. VAKO hinnangul saab mõistlikult eeldada, et sellised sõitjateveo valdkonnas tegutsevad ettevõtjad, kes soovivad sõlmida avaliku liiniveo lepingu viieks aastaks, omavad piisavalt kogemusi ning suudavad ka praegustes rasketes tingimustes adekvaatselt hinnata kõiki riske vähemalt 12-kuuliseks perioodiks.6 ATL p 4.3 näeb ette, et vedajad peaksid suutma hinnata kõiki asjaolusid ja oma riske aga lausa 6,5-aastase (!) perioodi jooksul. See on võimatu. 3.6. ATL p 4.3 õigusvastasus tuleneb riskide ebaproportsionaalsest jaotusest. ATL-d sisaldavad tavapäraselt indekseerimismehhanisme just seetõttu, et kulukomponentide hinnamuutusi ei saa prognoosida. Indeksite tähtsus lepingutes on eriti ilmseks saanud viimastel aastatel, mil kütusehinnad on olnud volatiilsed. Samuti on kohtud viimastel aastatel lahendanud mitmeid ATL- de täitmisega seotud kohtuvaidlusi.7 3.7. Kokkuvõttes, ATL p 4.3 on ebaproportsionaalne ja vastuolus läbipaistvuse põhimõttega. Vedajale on pandud kogu toetuse- ja kulurisk. See tähendab: 1) ühistranspordis olulised kuluartiklid on täielikult indekseerimata, mida pikaajaliste ATL-de puhul tavaliselt indekseeritakse; 2) välistatud on RHS § 123 aluste rakendamine, sh § 123 lg 1 p 1 alusel de minimis muudatus; 3) välistatud on vedaja õigus taotleda täiendavat tasu ka mistahes alusel, sh isegi juhuks, mil kulukomponentide suurenemist mõjutab vääramatu jõu asjaolu. 4) välistatud on võimalus lepingutasu läbirääkimiseks VÕS § 97 juhtumil. (II) Äririski asetamine üksnes vedaja õlgadele ei ole EL õiguse alusel lubatud ▪ Hankija on kohustatud EL määruse nr 1370/2007 nõudeid arvestama 3.8. Sõlmitav hankeleping on ATL ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 20 tähenduses. ÜTS § 1 lg 5 kohaselt lähtutakse avaliku teenindamise kohustuse alusel sõitjateveo korraldamisel teeliikluses PSO määrusest. ELTL art 288 kohaselt on EL määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Sama nähtub PSO määruse artiklist 12. Järelikult on hankijal RHAD ja konkreetselt ka ATL-i koostamisel kohustus arvestada PSO määruse otsekohalduvate sätetega. 4 VAKO 113-22/251174, p 9.4. 5 TlnRKo 3-23-2547, p 16. 6 VAKO 113-22/251174, p 9.4. 7 Vt nt RKHKo 3-20-1150; TlnRKo 3-23-171 3/7 3.9. PSO määruse hüvitamiseeskirjade eesmärk on tagada, et teenusepakkujatele ei makstaks ülemäärast hüvitist, võttes arvesse mõistlikku kasumit, et hüvitis tagaks avaliku reisijateveoteenuse osutamise rahalise jätkusuutlikkuse pikema aja jooksul. 8 PSO määruse art 3 lg 2 ls 2 näeb ette hankija kohustuse hüvitada vedajale ATL-i täitmisest tulenevate kulude ja tulude positiivse või negatiivse finantsmõju sellisel viisil, mis väldib ülekompenseerimist. Hankija on seda kohustust ATL p 4.3 sätestamisel rikkunud, sest asetab vedajale ebaproportsionaalse äririski. 3.10. Seega on hankijal kohustus näha ATL tingimustega ette tasumehhanism, mis võimaldaks vaidlustajal kindlaks määrata hüvitise suuruse, mida tal on õigus ATL-i täitmise eest saada. ATL p 4.3 seda ei võimalda, sest vaidlustajal on pakkumushinna kujundamisel võimalik arvestada ainult pakkumuse tegemise ajal kehtivaid hindu (nt kütusehinnad ja bussijuhtide palgad), kuid mitte prognoosida, kuidas need muutuvad perioodil 01.01.2027 – 31.12.2031. Ainuüksi pakkumuste esitamise tähtpäeva (17.04.2025) ja ATL-i täitmise eeldusliku alguspäeva (01.01.2027) vahele jääb 19 kuud. Selle aja jooksul võivad kütusehinnad, keskmine palk, varuosade, koristus- ning remonditeenuste hinnad oluliselt muutuda. Seda enam on võimatu ette näha vedajale tekkivate kulude muutust kogu hankelepingu täitmise perioodil. See tähendab, et sisuliselt kogu risk kulude muutumise osas on jäetud ATL-ga vedaja (pakkuja) õlgadele. Niisugune äririski jaotus on õigusvastane (vt järgmine ptk). ▪ ATL p 4.3 jätab õigusvastaselt vedaja kanda kõik riskid 3.11. Hankija jätab ATL p-ga 4.3 vedaja kanda kogu ATL-i täitmisega seotud toetuse- ja kuluriski ja ATL täitmist mõjutavate asjaolude muutumise riski. See on vastuolus PSO määruse artikli 3 lõikega 2. Seda, et PSO määruse eeskirjad panevad ATL-i tellijaks olevale poolele kohustuse hüvitada vedajale kulud, mida viimane ATL-i täitmisel kannab, kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika: 1) Kohtuasjas C-614/20 selgitas Euroopa Kohus, et PSO määruse artikli 3 lõike 2 teise lause kohaselt hüvitab pädev asutus avaliku teenuse osutajatele üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmisest tulenevate kulude ja tulude positiivse või negatiivse finantsmõju viisil, mis väldib ülekompenseerimist.9 Hüvitist tuleb maksta vastavalt määruse artiklites 4 ja 6 ning lisas sätestatud põhimõtetele. Kohus järeldas, et pädevatele asutustele pole ette nähtud mitte õigus, vaid kohustus vältida ATL-i alarahastamist.10 2) Euroopa Kohus on nii lahendis C-390/22 kui lahendis C-421/22 rõhutanud, et läbipaistvuse puudumine hanketingimustes toob kaasa ebakindluse hüvitise summa osas. See aga võib kahjustada määruse nr 1370/2007 eesmärki, milleks on määrata kindlaks hüvitise maksmise tingimused, et tagada ausa konkurentsi tingimustes avaliku reisijateveoteenuse osutamine tulemuslikult ja ühtlasi rahaliselt tulutoovalt, saavutamaks selle teenuse kõrge kvaliteet.11 Järelikult on ATL p 4.3 on vastuolus PSO määruse art 4 lg 1 punkti b nõuetega, sest see tingimus ei taga mitte mingit läbipaistvust ega võimalda pakkumuse esitamisel õiglast hüvitist välja arvutada. 3) Euroopa Kohus otsustas juba 2000. aastal, et teenuse osutajal on õigus sellisele hüvitisele, mis on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit.12 3.12. Kokkuvõtlikult: nii PSO määruse artiklitest 4 ja 6, PSO määrust tõlgendavast juhisest kui ka Euroopa Kohtu praktikast järeldub, et hankijal on kohustus hüvitada teenuse osutamisega 8 PSO tõlgendamisjuhised, p 2.6, 2. lõik, lk 22. Kättesaadav võrgus: Komisjoni teatis määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) tõlgendamissuuniste kohta. 9 C-614/20, p 56. 10 C-614/20, p 57. 11 C-390/22, p 43; C-421/22, p 45 ja seal viidatud kohtupraktika. 12 C-280/00, Altmark, p 92. 4/7  reaalselt tekkinud kulud. Järelikult peab hankija ATL p 4.3 muutma selliselt, et vaidlustajal oleks võimalik esitada pakkumuse maksumus, mis tagaks teenuse osutamisega reaalselt tekkinud kulude ja mõistliku kasumi hüvitamise. ATL p 4.3 praegune sõnastus ei võimalda ATL-i täitmisel reaalselt tekkivate kulude mahtu prognoosida. Selle probleemi lahendaks indeksi rakendamine, millega oleks võimalik sõitjateveo sundkulusid läbipaistvalt adresseerida: sh kütuse hinna muutus, keskmise palga muutust (sest bussijuhtide palk on sellega seotud), varuosade hinna muutust, koristusteenuse hinna muutust ja remonditeenuste muutust (mida tüüpiliselt adresseerib sarnastes lepingutes tarbijahinnaindeks). ▪ Hankija mõistab valesti Euroopa Kohtu praktikat 3.1. 24.03.2025 esitati hankijale teabevahetuses sõnum, milles ettevõtja palus hankijal ATL p 4.3 selgitada, ning viitas, et indekseerimise puudumine ATL-s on vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. 27.03.2025 vastas hankija, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei ole hanketingimused, milles puudub indekseerimismudel, õigusvastased. Pakkumuse hinnastamisel peab hankija arvates kõikide kulukomponentide osas tegema prognoosi pakkuja ise, millesse on arvestatud mh äritegevuse risk. Hankija eksib. 3.2. On tõsi, et Euroopa Kohus on hankelepingu tasu indekseerimise kohustust eitanud: „/…/ liikmesriigi õigusnormid, mis ei näe ette tasu perioodilist läbivaatamist pärast hankelepingute sõlmimist kõnealuse direktiiviga hõlmatud sektorites, pigem hõlbustavad nende põhimõtete järgimist. Neist kaalutlustest järeldub, et direktiivi 2004/17 ja selle aluseks olevaid üldpõhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis ei näe kõnealuse direktiiviga hõlmatud sektorites ette tasu perioodilist läbivaatamist pärast hankelepingu sõlmimist.“ 13 Siiski, see EK lahend ei ole praegu asjassepuutuv. EK lahend on tehtud valdkonnas, kus tasude reguleerimiseks EL õigusakte vastu võtnud ei ole. Nimelt puudutas see vaidlus hankija keeldumist muuta raudteejaamade koristusteenuste hankelepingu alusel makstavat tasu. Koristusteenuse hinnastamisele ei ole EL õigusaktides sätestatud mis tahes nõudeid. Küll aga ei ole see nõnda ühistranspordi valdkonnas. Nagu vaidlustaja eelnevalt selgitas, siis sõitjateveo korraldamisel lähtutakse EL poolt vastuvõetud PSO määrusest. Nii PSO määrus kui ka selle kohta tehtud EK praktika kinnitab, et hankija kehtestatud tasumudel peab katma vedaja kulud ja võimaldama mõistlikku kasumit. Tegemist on eriregulatsiooniga, mis piirab vedajale äririski asetamist avalikes huvides. Seetõttu ei ole lahendi C-152/17 järeldus koristusteenuste hinnastamise kohta ülekantav käesolevasse vaidlusesse, mis puudutab avalikku sõitjatevedu. 3.3. Samadel põhjustel ei kohaldu VAKO praktika, mis indekseerimise kohustust üldjuhul eitab. VAKO on näiteks leidnud, et „indekseerimise või muude maksumuse muutmise aluste sätestamine riigihanke alusdokumentides on hankija õigus, mitte kohustus. Seega asjaolu, et Hankija ei ole ühe veokilomeetri maksumuse muutmist RHAD-s ette näinud, ei tähenda, et RHAD oleks vastuolus RHS-iga.“ 14 Selles kaasus oli vaidluse all küll transporditeenus, kuid mitte avalik sõitjatevedu. Seda möönis ka VAKO otsesõnu kohe järgmises lauses: „Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et tellitav sotsiaaltransporditeenus ei ole avalik liinivedu ühistranspordiseaduse tähenduses, mille suhtes saaks rakenduda ÜTS § 23 lg 2 (avaliku liiniveo kulud kaetakse avaliku liiniveo lepingust saadava tuluga).“ 3.4. Lahendi C-421/22 p-s 52 leiab Euroopa Kohus, et liikmesriikide pädevad asutused ei ole kohustatud hankelepingus ette nägema automaatset ja perioodilist indekseerimist. Euroopa Kohus ei järelda lahendis, et hankijal on õigus loobuda lepinguhinna mistahes viisil indekseerimisest või muul viisil riskide proportsionaalsest jaotamisest. Lahendi p 54 selgitas Euroopa Kohus: „[…] vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele, mis on liidu õiguse üldpõhimõte, mis avaliku teenindamise kohustuste täpsustamise seisukohalt on sätestatud 13 EK C-152/17, p 30-31. 14 VAKO 174-24/281742, p 8.3. 5/7  määruse nr 1370/2007 artikli 2a lõike 1 teises lõigus, […] ei või liikmesriikide pädevad asutused kehtestada nende kohustuste täitmise eest vastutavatele veoteenuste osutajatele selliseid hüvitamise korda puudutavaid tingimusi, mis on ülemäärased või ebamõistlikud.“ Lahendis analüüsitud põhikohtuasjas ei olnud hanketingimused ülemäärased või ebamõistlikud. Hankija oli ette näinud lepingulise hinna indekseerimise teatud lepinguperioodiks ja samuti juhuks, kus kütuse- ja tööjõukulude ning sotsiaalkindlustusmaksete suurenemine ületab teatud taseme.15 Erinevalt C-421/22 vaidlusest ei ole hankija ATL p-s 4.3 ette näinud aga mitte mingit indekseerimismehhanismi. Seetõttu on ATL p 4.3 vastuolus proportsionaalsuse üldpõhimõttega. (III) Hankijal on kohustus RHAD koostada nii, et vedajal oleks võimalik alarahastuse tekkimist vältida 3.5. ATL-i tasutingimuste õiguspärasust on käsitlenud ka Riigikohus: „Riigihanke võitnud vedaja peab üldjuhul kandma riski, et tema pakutud hind on realistlik. Ka hankelepingute, sh avaliku teenindamise lepingute puhul kehtib lepingu kohustuslikkuse (pacta sunt servanda) põhimõte, kuid HMS § 102 lg 4 ja riigihangete seaduse (RHS) § 123 teevad just sellest põhimõttest erandi. Olukorras, kus mõistlikult mitteettenähtavad uued asjaolud võivad haldusülesannet täitvale eraisikust lepingupoolele anda aluse taotleda lepingu lõpetamist või muutmist, tuleb neid lahendusi õiglaselt kaaluda.“16 Vastustaja on ATL p-ga 4.3 välistanud HMS § 102 lg 4 ja RHS § 123 kohaldamise, s.o õiglaste lahenduste kaalumise juhul, kui ATL-i täitmise ajal esinevad mõistlikult mitte-ettenähtavad uued asjaolud. 3.6. ATL-i sõlmides delegeerib riik vedajale avaliku ülesande täitmise. Riigikohtu praktika kohaselt ei tohi avaliku ülesande delegeerimine eraisikule kahjustada ülesande täitmise kvaliteeti, avalikke huve ega puudutatud isikute õigusi (HKTS § 5 lg 1 p-d 2 ja 3). Ülesande üle andnud haldusorgan jääb ülesande täitmise kvaliteedi eest sellest puudutatud isikute ees kaasvastutavaks HKTS § 5 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi.17 Seda, et riik ei halvendaks juriidilise isiku volitamisel ülesande täitmise kvaliteeti ega kahjustaks avalikke huve või nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse, tuleb esmajoones kaaluda lepingu sõlmimisel. 18 Vastustaja ei ole ATL p 4.3 sisustades täitnud oma kohustust vältida lepingu alarahastamist. Lepingu alarahastamise risk on asetatud ainuüksi vedajale. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 2) (vaidlustuse lisa 1). 4.2. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 4.3. Tähtaegsus. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 15.04.2025. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 2 p 2). 4.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 4.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). 15 C-421/22, p 21. 16 RKHKo 3-18-1946/70, p 28. 17 RKHKo 3-18-1946/70, p 29; RKHKo 3-13-481/183, p 31. 18 RKHKo 3-13-481/183, p 31. 6/7 Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat vandeadvokaat LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 7/7  MAKSEKORRALDUS NR D223982 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО AS GOBUS 04.04.2025 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10085032 (Registreerimisnumber) Riigilõiv- AS GoBus vaidlustus EE072200221012182931 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1 280.00 EUR 0.00 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud) MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2025040401201405 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.