Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10.04.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Sten Tikerpe Madis Abel [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS Riigihange: „Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveermise omanikujärelevalve“1 (viitenumber 289468) Vaidlustaja: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood 75023757 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavaraameti 28.03.2025 käskkirja nr 1.-9/31 p 2 osas, millega kõrvaldati AS Infragate Eesti riigihankes „Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveermise omanikujärelevalve“ (viitenumber 289468) hankemenetlusest. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetlus- kulude nimekirjale. 1 Riigihanke nimetus on siin ja edaspidigi esitatud originaalkujul, st koos kirjaveaga.  NOVE - 2/8 - I ASJAOLUD 1. 17.02.2025 kuulutas Tallinna Linnavaraamet („Hankija“) välja avatud hankemenetlusega riigihanke „Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveermise omanikujärelevalve“ (viitenumber 289468, „Hange“). Pakkumusi hinnatakse ainult maksumuse alusel. 2. Pakkumuse esitasid viis pakkujat, sh AS Infragate Eesti („Infragate“ või „Vaidlustaja“), kes tegi odavaima hinnapakkumuse. 3. 28.03.2025 andis Hankija välja käskkirja nr 1.-9/31 („Käskkiri“), mille p-ga 2 mh otsustas kõrvaldada Infragate’i hankemenetlusest. Selle otsuse põhjendused on esitatud Käskkirja juurde kuuluva hankekomisjoni protokolli lisas 1 („Põhjendused“). 4. Infragate’i hinnangul on tema hankemenetlusest kõrvaldamine õigusvastane, mistõttu esitab ta käesolevaga selle otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“). II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 5. Põhjendustest nähtuvalt on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldatud RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Mainitud sätte järgi on hankijal õigus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Lisaks nendele seaduses otsesõnu esitatud tingimustele eeldab pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamine vastavalt VAKO praktikale veel seda, et pakkuja varasem tegevus muudab ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Teisisõnu peab kõrvaldamine olema kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne.2 6. Antud juhul ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimused täidetud. See on vaidlusaluse otsuse sisuline viga. Otsuse vormiline viga on puudulik põhjendamine. Vaidlustaja toob kõik Hankija eksimused täpsemalt välja allpool, alustades otsuse vormivigadest. A. Põhjendused on segased ja puudulikud 7. Põhjendustes on mitmeid formaalseid ebakohti, mis ei võimalda Vaidlustaja kõrvaldamist seaduslikuks pidada. Alustuseks tekitab küsimusi Põhjenduste „žanriline määratlus“, kuna neist ei ole võimalik üheselt aru saada, õieti mida nad endast kujutavad. Hankija on tuginenud kahele väidetavale rikkumisele, millest üks puudutab tema endaga seotud lepingut, s.o Vaidlustaja ja Hankija vahel sõlmitud Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse omanikujärelevalve lepingut.3 Sellest hoolimata on Hankija kasutanud retoorikat, et „kõrvaldamise aluste kontrolli käigus selgusid“ talle erinevad asjaolud seoses selle lepinguga. Kui omaenda lepingu faktoloogia jm „selgus“ Hankijale alles vaidlusaluses Hankes kõrvaldamise aluste kontrolli läbi viies, on ainult kaks võimalust: (i) Hanget menetlev ametnik ei tea enda asutust puudutavaid lepinguid ja nendega seotud teemasid; (ii) Hankija, küllap aimates vaidlustust, on juba Põhjendustes asunud looma võltsnarratiivi nagu ta oleks rikkumise asjaolusid eriliselt otsinud, uurinud ja hinnanud. Esimene variant selgitaks, miks on lõpuks jõutud väärale järeldusele – asja kohta puuduvad piisavad teadmised. Teises variandis väljenduks pahatahtlikkus, kuna Hankija püüab jätta muljet nagu puudutaks asi mõne muu hankijaga sõlmitud lepingut, ning varjata tõika, et ta üritab jõupositsioonilt ellu viia vaenulikku agendat Vaidlustaja suhtes, kellega tal on pooleli õigusvaidlus. 2 Nt VAKOo 33-19/203234, p-d 20–21; 186-21/239937, p 10–11. 3 Põhjenduste p 1.  NOVE - 3/8 - 8. Arusaamatu on ka Hankija avaldus Põhjenduste lk 2: „/---/ käsundiandja /---/ palub käsundisaajat asuda tõsiselt ja viivitamata lepingu nõuetekohasele täitmisele“.4 Kas Hankija peab tõesti läbi Põhjenduste Vaidlustajaga lepinguvaidlust, pareerides Vaidlustaja argumente enda omadega ja kutsudes Vaidlustajat üles lepingu täitmisele? Kui nii, siis ei mõista Hankija, milliseid sõnumeid ning millisel ajal ja formaadis jagada. Ka näib, et Hankija ei mõista oma rolli riigihanke läbiviijana: hankija peab rakendama RHS-i, mitte kasutama enda volitusi „soodsalt sülle kukkunud“ areenina pakkujaga lepinguvaidluse pidamiseks. 9. Mis aga eelnevast tähtsamgi, Hankija argumentatsioon on küll tähemärkides mahukas, ent sisus napp. Hankija on refereerinud Vaidlustaja kirjavahetust nii tema kui Tallinna Strateegia- keskusega (keda puudutab teine Hankija viidatud leping) selektiivselt ja lähtuvalt enda ilmselgelt negatiivsest eelhäälestatusest Vaidlustaja vastu. Selle pinnalt on Hankija teinud rutaka ja alusetu järelduse, et „varasemad lepingu rikkumised on olulised ja pidevad ning välistavad hankija silmis pakkuja usaldusväärsuse“.5 Sellekohaseid sisulisi selgitusi aga Hankija jaganud pole. 10. Pakkuja kõrvaldamine viitega mõnele nn vabatahtlikule kõrvaldamise alusele (RHS § 95 lg 4) on hankija kaalutlusotsus, millise otsuse põhjendamise standard on iseäranis kõrge. Hankija peab andma „selged, täpsed ja küllaldased põhjendused, mis seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga“.6 Kui asi puudutab RHS § 95 lg 4 p 8 ehk varasemate hankelepingute rikkumist, peab hankija hindama ja põhjendama „iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastavas lepingus oluliseks ja kas rikkumine oli oluline või pidev“.7 Antud juhul selline analüüs Põhjendustes puudub. Hankija on lihtsalt andnud oma subjektiivse – ja sealjuures põhjendamatu – üldhinnangu, et Vaidlustaja rikkumised (mille olemasoluga Vaidlustaja paljuski ei nõustu) on olulised. See on metoodiline viga, mis muudab kõrvaldamise otsuse juba eos õigusvastaseks. 11. Viimaks on kõnekas ka viis, kuidas Hankija on kõrvale lükanud Vaidlustaja pakkumuses osutatud heastamismeetmed. Hankija on lakooniliselt ja ilma mistahes põhjendusi andmata öelnud, et „ta ei nõustu pakkuja kinnitusega“, et too on võtnud meetmeid, mis tagavad tulevikus kvaliteedi ja usaldusväärsuse.8 Hankija ei saa pakkuja selgitusi ja tõendeid tagasi lükata kahesõnalise eitusega „ei nõustu“, seda tuleb ka põhjendada: milliseid puudusi näeb Hankija igas üksikus Vaidlustaja välja toodud heastamismeetmes. Õieti pidanuks Hankija Vaidlustajaga enne negatiivse otsuse langetamist täiendavalt konsulteerima, kuna viimane oli oma pakkumuses esitatud dokumendis pealkirjaga „AS Infragate Eesti selgitused riigihangete registris kajastuvate rikkumis- kannete ja rakendatud heastamismeetmete kohta“ märkinud järgmist: „Ka heastamismeetmete puhul peab AS Infragate Eesti paremaks selles lühemas ja üldisemas dokumendis mitte laskuda detailidesse ning konkreetsete meetmete tutvustusse. Siiski on Pakkuja seda kindlasti valmis tegema siis, kui hankemenetluse käik nõuab hankijalt Pakkuja selgitusi võetud heastamismeetmete kohta.“ Niisiis andis Vaidlustaja mõista, et tal ei ole mõistlik sündmustest ette rutates esitada mahukaid dokumente, vaid ta esitab need vajadusel ja Hankija nõudmisel. Viimane aga, rikkudes elementaarset uurimis- ja hoolsuskohustust ning hea halduse tava, ei pidanud vajalikuks asjasse põhjalikumalt sisse vaadatagi. 12. On ilmne, et Hankija ei ole soovinud Vaidlustaja heastamismeetmetesse päriselt süüvida. Ühe blanketse eitusega on püütud vabaneda kogu terviklikust ja nüansirohkest käsitlusest. Selle asemel on Hankija meelevaldselt esinenud sedavõrd jõuliste avaldustega nagu „äriühing ei ole suutnud luua stabiilset ja efektiivset toimimist tagavat sisemist struktuuri, mis tagab lepingute nõuetekohase täitmise“ ning „ettevõttes esinevad sügavad süsteemsed probleemid, mis seavad kahtluse alla pakkuja usaldusväärsuse ja võime tagada tulevikus teiste hankelepingute õigeaegse ja korrektse täitmise“.9 Need ülekohtused ja reaalsusega mittehaakuvad sildid sunnivad märkima, 4 Käsundiandja = Hankija; Käsundisaaja = Vaidlustaja. 5 Põhjenduste lk 3. 6 VAKOo 33-19/203234, p 17; 145-19/210602, p 12; 14-20/216386, p 17. 7 VAKOo 186-21/239937, p 11. 8 Põhjenduste lk 3. 9 Samas.  NOVE - 4/8 - et RHS-i järgi ei ole hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks isiklik ebasümpaatia pakkuja vastu. Teatmik.ee andmeil10 on Vaidlustaja sõlminud 816 hankelepingut ja probleeme on esinenud vaid kaduvväikses osas neist.11 Seda ka siis, kui võtta kõik RHR-i tehtud rikkumiskanded tingimusteta õigeks, ehkki kurb tõsiasi on, et enamik sealseid kandeid on ebaõiged – vaidlused on pooleli. Niisiis on Hankija maalitav pilt nagu oleks Vaidlustaja raskekoeliselt ebakompetentne saririkkuja, täiesti kohatu. 13. KOKKUVÕTE. Põhjendused, millele Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus rajaneb, on sedavõrd puudulikud, et ainuüksi seetõttu on otsus õigusvastane. Otsus ei ole tõhusalt kontrollitav, Hankija on jätnud mitmes küsimuses asjaolud uurimata ja oma hinnangu sisuliselt andmata. Et VAKO ei saa teostada kaalutlusõigust Hankija eest, vaid saab üksnes kontrollida Hankija kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust, ei ole VAKO-l muud võimalust kui tunnistada otsus kehtetuks, et Hankija saaks esmalt oma puuduliku töö lõpuni viia. B. Puuduvad varasemate lepingute oluliste tingimuste olulised või pidevad rikkumised 14. Ehkki eespool välja toodud vormivead on iseenesest piisavad, lugemaks Vaidlustaja hanke- menetlusest kõrvaldamist õigusvastaseks, selgitab Vaidlustaja oma õiguste igakülgseks kaitseks siiski sedagi, miks on tema kõrvaldamine ka sisuliselt väär. Teisisõnu, isegi kui Hankija esitaks või oleks esitanud kõik nõutavad kaalutlused, ei saaks see õiguspäraselt viia tulemini, et Vaidlustaja kõrvaldamine on õigustatud. 15. Enne kui Vaidlustaja liigub kahe vaidlusaluse lepingu asjaolude lähema tutvustamiseni, olgu sissejuhatavalt märgitud, et mõlema Tallinna linnaga sõlmitud lepingu puhul – Tammsaare tee 135 leping Linnavaraametiga ning Vormsi roheala leping Strateegiakeskusega – on vaidlused alles pooleli. Strateegiakeskusel on olnud vähemalt sündsust vaidluse fakt riigihangete registris („RHR“) välja tuua12, nagu seda nõuab RHS § 83 lg 71 ls 2. Tõsi, seaduse täitmisele ei asunud Strateegia- keskus mitte omal nõul, vaid alles pärast kahte Vaidlustaja nõudekirja (vt lisad 1 ja 2). Linnavara- amet pole aga siiani suvatsenud seadust täita ja tema nõuete vaidlustamise fakti RHR-is ära märkida13, seda isegi hoolimata Vaidlustaja sellekohasest nõudekirjast (vt lisa 3) ja tõigast, et amet oma vastuskirjas ütles – järelikult ebaõigesti –, et ta on eitava kande asendanud jaatavaga (vt lisa 4). Rikkumine on seda mõistmatum, et Hankija ise kirjeldab Põhjendustes, kuidas Vaidlustaja on tema etteheidetele vastu vaielnud. See on piisav, et rääkida „nõude vaidlustamisest“ RHS § 83 lg 71 ls 2 mõttes.14 16. Lisaks on oluline üldises võtmes märkida, et ehkki asjasse puutuvad hankijad on formaalselt erinevad (Tallinna Linnavaraamet ja Tallinna Strateegiakeskus), on tegu siiski ühe ja sama Tallinna linnavõimu kehastustega. Näiteks vaidluste halduskohtusse jõudes oleks mõlemal puhul vastustaja Tallinna linn. Sisuliselt räägimegi Vaidlustaja ja Tallinna linna vahelistest vaidlustest, kus hankija eristamine omab vaid vormilist tähendust. Vaidlustaja toonitab seda põhjusel, et VAKO mõistaks paremini, et laias vaates on tegu Tallinna linnavõimu karistusaktsiooniga Vaidlustaja vastu, kuna too ei ole osutunud „mugavaks partneriks“, kes talle esitatud etteheited vaikides ja allaheitlikult vastu võtaks. 17. Ka tuleb alla joonida, et vastavalt Riigikohtu selgitustele ei saa hankeasja lahendav asutus RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist puudutavas vaidluses loobuda seisukohta võtmast erinevates tsiviil- õiguslikes asjaoludes nagu nt rikkumise esinemine. Kuivõrd RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab mh hankelepingu olulise tingimuse olulist ja pidevat rikkumist, siis tuleb kohtul ja VAKO-l see üle kontrollida „täies mahus oma siseveendumuse kohaselt“. Ka ei pea hankeasja lahendaja ära ootama tsiviilasjas lõpliku kohtulahendi jõustumist, mis kinnitaks või kummutaks hankeasjas 10 https://www.teatmik.ee/et/personlegal/10845129-AS-Infragate-Eesti#google_vignette 11 Seda saab vaadata RHR-i lepingute otsingust. 12 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6378324/contracts/7721318 13 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6893640/contracts/7758078 14 RHS muutmise seaduse eelnõu 491 SE (Riigikogu XIV koosseis) seletuskiri, lk 17. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-a71d-fee84a786aa0/riigihangete-seaduse-muutmise-ja- sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus  NOVE - 5/8 - vaidluse all olevaid asjaolusid.15 Seega ei saa VAKO käesolevas vaidluses, kui ta peab üldse tarvilikuks oma analüüsiga siia liikuda (vt Hankija otsuse vormilised vead), võtta hoiakut, et tema tsiviilõigusliku loomuga erimeelsusi ei hinda ning pigem võtab üle Hankija poolt RHR-i kantud info. See oleks poolte ebavõrdne kohtlemine, kuna Hankija on selgelt eelistatud positsioonis: Vaidlustaja ei saa RHR-i kirjutada oma vaadet. ▪ Tammsaare tee 135 leping Tallinna Linnavaraametiga 18. Vaidlustaja on sõlminud Hankijaga riigihanke „A.H.Tammsaare tee 135 sotsiaalmaja ehituse omanikujärelevalve“ (viitenumber 274807) tulemusel käsunduslepingu. Kui Hankija segased sõnumid RHR-is, Põhjendustes ja Hanke välises kirjavahetuses kokku võtta, siis Hankija arvates on Vaidlustaja lepingut rikkunud neljas järgmises episoodis: (i) järelevalveprotseduuride programm esitati hilinemisega; (ii) 09.07.2024 nõupidamise nr 4 protokoll esitati hilinemisega; (iii) Vaidlustaja jättis tööaja aruandluslehed esitamata perioodi juuni–august 2024 kohta; (iv) veevarustuse ja kanalisatsiooni omanikujärelevalve spetsialist ei ole objektil viibinud nõutud ajalises mahus. Nende väidetavate rikkumiste eest on Hankija esitanud Vaidlustajale leppetrahvinõudeid kokku 1400 euro eest (4x350 eurot/rikkumine) (vt lisad 5 ja 6). 19. Vaidlustaja on kõikide väidetavate rikkumiste osas esitanud oma vastuväited ja selgitused. Täpsemalt on pooled hoiatusi-nõudeid ja vastuväiteid vahetanud järgmiselt: (i) 05.08.2024 esitas Hankija eespool p-s 18 toodud väidetavate rikkumisepisoodidega (i)–(iii) seoses leppetrahvihoiatuse (vt lisa 7); (ii) 09.08.2024 andis Vaidlustaja Hankijale oma selgitused (vt lisa 8); (iii) 13.09.2024 esitas Hankija Vaidlustajale leppetrahvinõude summas 1050 eurot (vt lisa 9); (iv) 11.12.2024 esitas Vaidlustaja Hankijale nõude RHR-ist rikkumiskande kustutamiseks (vt lisa 3); (v) 27.12.2024 vastas Hankija Vaidlustaja 11.12.2024 nõudekirjale ja esitas Vaidlustajale täiendava leppetrahvinõude summas 350 eurot seonduvalt p-s 18 toodud väidetava rikkumisepisoodiga (iv) (vt lisa 4); (vi) 17.01.2025 esitas Vaidlustaja vastuväited Hankija uuele leppetrahvinõudele (vt lisa 10); (vii) 03.02.2025 lükkas Hankija Vaidlustaja vastuväited tagasi (vt lisa 11). Pärast viimati viidatud kirja ei ole pooled vaidlust rohkem jätkanud, mis aga ei tähenda, et vaidlus oleks lõppenud või et Vaidlustaja oleks asunud trahve aktsepteerima. 20. Oleks liialduslik ja menetlusökonoomiliselt ebaotstarbekas kõigi eelviidatud kirjade sisu siin korrata. VAKO saab lisatud dokumentidest täpselt lugeda, millised on olnud Vaidlustaja selgitused ja vastuväited ning millistel põhjendustel on Hankija jäänud endale kindlaks, et tal on õigus Vaidlustajat trahvida. 21. Kokkuvõtlikult võib öelda, et osasid Hankija väidetud rikkumisi ei esine, st Vaidlustaja ei ole tegelikult lepingut rikkunud; osad minetused on aga objektiivselt selgitatavad, kusjuures tegu on formaalset laadi minetustega, mis mitte kuidagi ei sea ohtu lepingu täitmist. Täpsemalt on olukord järgmine: (i) järelevalveprotseduuride programm ning aruandluslehed perioodi juuni–august 2024 kohta esitati tõesti mõningase hilinemisega, ent need tööd langesid suvepuhkuste aega, kus inimesi oli puudu ning oli mõistetavaid raskusi asendamistega (vt lisa 8, lk 2); 15 RKHKo 3-21-1733, p 17–19.  NOVE - 6/8 - (ii) 09.07.2024 nõupidamise nr 4 protokoll esitati tõesti mõningase hilinemisega, kuid Vaidlustaja projektijuhil puudus mõnda aega ligipääs vajalikku Bauhub keskkonda (vt lisa 8, lk 1); (iii) Vaidlustaja ei ole rikkunud kohustust tagada veevarustuse ja kanalisatsiooni omaniku- järelevalve spetsialisti viibimine objektil teatavas ajalises mahus (vt lisa 10). 22. Seega, isegi teatavaid minetusi mööndes on ilmselgelt ülepaisutatud ja alusetud Hankija mõista andmised nagu oleks Vaidlustaja lepingut raskelt rikkunud ning seadnud ohtu lepingu nõuetekohase täitmise. Lepingu täitmist ei sea ohtu see, kui tööd sisuliselt teostatakse, aga mõne protokolli või muu formaalse dokumendi vormistamine viibib. Hankija argumendid on selgelt otsitud ja kunstlikud. 23. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab nn topeltolulisuse nõude: kui rikkumine on tuvastatud (ja antud juhul ühes Hankija viidatud episoodis rikkumist üldse ei ole), peab see rikkumine pakkuja kõrvalda- miseks puudutama lepingu olulist tingimust ja olema ka ise kas oluline või pidev. Hankija poolt tuginetud episoodid, kus Vaidlustaja möönab minetusi (vt p-s 18 alap (i)–(iii) ja p-s 21 alap (i)–(ii)) juba prima facie ei vasta esimesele olulisuse tingimusele, s.o minetused ei puuduta lepingu olulisi tingimusi. Lepingu oluliste tingimuste hulka kuuluvad lepingu põhieset puudutavad kohustused, mitte aga sekundaarsed ja puhtformaalsed kõrvalkohustused. Piltlikult soovib Hankija Vaidlustajale omistada lepingu rasket rikkumist selle eest, et too jättis pärast kõrghoone valmis ehitamist kahel aknalaual ehitustolmu pühkimata. Seetõttu on üpriski ilmne, et Hankijal on Vaidlustaja suhtes negatiivne eelhäälestatus ning ta soovib iga hinna eest – ka fakte ja kainet hinnangut eirates – olukorrast „välja tõlgendada“ kõrvaldamise aluse. ▪ Vormsi roheala leping Tallinna Strateegiakeskusega 24. Teine hankeleping, mille väidetavale rikkumisele Hankija tugineb, on Vaidlustaja ja Tallinna Strateegiakeskuse („TalStrat“) vahel riigihanke „Vormsi roheala projekteerimine“ (viitenumber 269782) tulemusel sõlmitud töövõtuleping. Kokkuvõtlikult on TalStrat etteheide Vaidlustajale, et Vaidlustaja tegi tööd puudulikult ja hilines tööde üleandmisega. Täpsemalt on RHR-is järgmine kanne: „Töö anti lõplikult üle 19.08.2024. Tööde üleandmisel oli tegemist lepingu olulise rikkumi- sega, kuna töö anti korduvalt üle puudustega. Nõutekohane töö anti üle ja võeti vastu ca 3 kuud hiljem. Lepingu maksumust vähendati leppetrahvi võrra.“ 25. Eelosundatud RHR-i kanne on mitmel põhjusel vale ning sellest tulenevalt on ekslik ka Hankija tuginemine sellele kandele. Siingi ei ole Vaidlustajal menetlusökonoomiliselt otstarbekas detailselt lahti kirjutada kogu faabulat ning asja õiguslikku poolt. Selle asemel viitab Vaidlustaja kronoloogiliselt tema ja TalStrati kirjavahetusele, mille pinnalt saab VAKO teha oma järeldused: (i) 01.08.2024 esitas TalStrat Vaidlustajale pretensiooni ja leppetrahvinõude summas 1073,50 eurot, heites Vaidlustajale ette pidevat puudustega töö esitamist (vt lisa 12); (ii) 06.08.2024 esitas Vaidlustaja oma vastuväited, selgitades, et kõik TalStrat etteheited on tingitud kas viimase enda tegevuse(tuse)st või siis nõuab TalStrat asju, mida poolte leping ette ei näe (vt lisa 13); (iii) 03.09.2024 allkirjastasid Vaidlustaja ja TalStrat tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kus ei ole kajastatud puudustega töid, hilinemist ega leppetrahvi rakendamist; tõik, et tasumisele kuuluv summa on 1243 euro võrra väiksem kui leping hind, on seletatav sellega, et Vaidlustaja otsustas läbirääkimiste käigus ja poolte hea läbisaamise huvides lisatööde hinda sellevõrra alandada (vt lisa 14); (iv) 01.11.2024, olles eelnevalt üllatusega avastanud, et TalStrat on ikkagi teinud RHR-i rikkumiskande, esitas Vaidlustaja TalStratile nõudekirja kande kustutamiseks (vt lisa 1); (v) 06.11.2024 lükkas TalStrat Vaidlustaja nõude tagasi (vt lisa 15); (vi) 31.01.2025 saatis Vaidlustaja TalStratile korduva nõude rikkumiskande kustutamiseks (vt lisa 2);  NOVE - 7/8 - (vii) 07.02.2025 lükkas TalStrat Vaidlustaja nõude uuesti tagasi, soostudes siiski RHR-i märkima, et tema nõue on vaidlustatud (vt lisa 16). Pärast viimati viidatud kirja ei ole pooled vaidlust rohkem jätkanud, mis aga ei tähenda, et vaidlus oleks lõppenud või et Vaidlustaja oleks asunud trahvi aktsepteerima. 26. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehkki lõpliku töö üleandmine viibis, siis TalStrati väidetud rikku- misi ei esine, kuna Vaidlustaja tegi tööd lähtuvalt tellija suunistest ja nõuetest, mis vältimatult tingisid sellise lõppresultaadi. Isegi kui tinglikult võtta seisukoht, et Vaidlustajale saab ette heita lepingu rikkumist (millega Vaidlustaja ei nõustu!), siis esiteks ei ole täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimus, et rikkumise tulemusel peab olema rakendatud lepingu erakorralist lõpetamist, hinna alandamist, kahju hüvitamist või leppetrahvi. Mitte ühtegi neist õiguskaitse- vahenditest pole TalStrat Vaidlustaja vastu rakendanud. Teiseks on täitmata RHS § 95 lg 4 p 8 eeltingimus, et rikkumine peab olema oluline. „Parimal juhul“ saab siin rääkida mõnest episoodi- lisest ja pisikesest puudusest suures töös. Ammugi ei saa legitiimselt väita, et Vormi roheala lepingus juhtunu seab Vaidlustaja usaldusväärsuse kahtluse alla. Kõigil hilinemistel ja töö ümber tegemistel olid objektiivsed taustpõhjused. Ebausaldusväärsusest on alust rääkida vaid siis, kui tegu on teadliku rikkumisega või ilmselge hooletuse või asjaoskamatusega – Vaidlustaja puhul sellest rääkida ei saa, mida kinnitavad ka ülal p-s 12 viidatud Vaidlustaja tulemused hankelepingute täitmisel. 27. KOKKUVÕTE. Varasemate hankelepingute rikkumisi, millele Hankija viitab, kas ei esine üldse või kui esineb, siis on tegu sedavõrd miniatuursete minetustega, et need ei saa õigustada pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldamist. Järelikult ei saa Hankija kaalutlusõiguse teostamine õiguspäraselt viia järeldusele, et Vaidlustaja kõrvaldamine on õigustatud. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 28. Tähtaegsus. Avatud hankemenetluses peab vaidlustus hankija otsuse peale olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija tegi Käskkirja Vaidlustajale RHR-is kättesaadavaks 28.03.2025 (reede) õhtul ning Vaidlustaja sai Käskkirja kätte ja tutvus sellega 31.03.2025 (esmaspäev). Seega on viimane päev Käskkirja vaidlustamiseks 10.04.2025 ning käesolev vaidlustus on tähtaegne. 29. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve,16 st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hankelepingu sõlmimiseks.17 Vaidlustaja on Hankes osalev pakkuja, kes heidab Hankijale ette Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist vastuolus RHS-ga. Vaidlustaja tegi Hankes parima pakkumuse ning Hankesse naasmise korral oleks tal võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Sellega on täidetud kõik vaidlustamisõiguse eeltingimused. 30. Riigilõiv. RHR-i märke järgi ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära (RHS § 14 lg 3). Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 640 eurot (vt lisa 17). 16 VAKO 61-18/192746 , p 15; I. Pilving, M. Parind. RHS § 189 komm 23. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 17 TrtRKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus.  NOVE - 8/8 - 31. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 32. Menetlusliik. Vaidlustaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 33. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 34. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: 1.) Infragate’i 01.11.2024 nõudekiri Tallinna Strateegiakeskusele; 2.) Infragate’i 31.01.2025 nõudekiri Tallinna Strateegiakeskusele; 3.) Infragate’i 11.12.2024 nõudekiri Tallinna Linnavaraametile; 4.) Tallinna Linnavaraameti 27.12.2024 kiri Infragate’ile; 5.) Tallinna Linnavaraameti 19.11.2024 leppetrahviarve nr 7000377957; 6.) Tallinna Linnavaraameti 27.12.2024 leppetrahviarve nr 7000380510; 7.) Tallinna Linnavaraameti 05.08.2024 leppetrahvihoiatus Infragate’ile; 8.) Infragate’i 09.08.2024 vastus Tallinna Linnavaraametile; 9.) Tallinna Linnavaraameti 13.09.2024 leppetrahvinõue Infragate’ile; 10.) Infragate’i 17.01.2025 vastuväited Tallinna Linnavaraametile; 11.) Tallinna Linnavaraameti 03.02.2025 kiri Infragate’ile; 12.) Tallinna Strateegiakeskuse 01.08.2024 kiri Infragate’ile; 13.) Infragate’i 06.08.2024 vastuväited Tallinna Strateegiakeskusele; 14.) Infragate’i ja Tallinna Strateegiakeskuse 03.09.2024 akt; 15.) Tallinna Strateegiakeskuse 06.11.2024 vastus Infragate’ile; 16.) Tallinna Strateegiakeskuse 07.02.2025 vastus Infragate’ile; 17.) Riigilõivu maksekviitung.