Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 282302
Lõkke 5, 10122 Tallinn
[email protected]
09. aprill 2025 nr 1/30
Kolmanda isiku täiendav seisukoht
Vaidlustaja 04.04.2025 vastusele
Kolmas isik: Tuule Liinid OÜ
Registrikood: 12978461
Aadress: Kalde tee 6, 93859 Muratsi küla, Saaremaa
e-post:
[email protected]
Kolmanda isiku vandeadvokaat Britta Oltjer
lepinguline Cuesta Advokaadibüroo OÜ
esindaja: Rävala pst 2, 10145 Tallinn
tel: +372 6555 052
e-post:
[email protected]
Vaidlustuse Aktsiaselts Kihnu Veeteed
esindaja: Registrikood: 10867071
Aadress: Kurase 88005, Kihnu
Vaidlustaja vandeadvokaat Kadri Härginen
lepingulised vandeadvokaat Mario Sõrm
esindajad: Advokaadibüroo Sorainen
Rotermanni 6, 10111 Tallinn
Telefon: 6400 900
e-post:
[email protected]
[email protected]
Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Registrikood: 70000734
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Hankija vandeadvokaat Mart Parind
lepinguline Advokaadibüroo NOVE
esindaja: Estonia pst 9, Solaris keskus, 10143 Tallinn
e-post:
[email protected]
Cuesta Advokaadibüroo OÜ
[email protected]
Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052
Asi: Aktsiaselts Kihnu Veeteed vaidlustus riigihankes „Väikesaarte parvlaeva
liiniveoteenus“ (viitenumber 282302).
1. Faktilised asjaolud
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO või vaidlustuskomisjon) menetluses on
Aktsiaselts Kihnu Veeteed (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka hankija) poolt korraldatud riigihankes viitenumbriga
282302 „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (edaspidi riigihange) tehtud hankija otsuste peale.
1.2. Tuule Liinid OÜ (edaspidi kolmas isik) esitab käesolevaga vastuse Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed poolt
04.04.2025 esitatud seisukohale.
1.3. Vaidlustaja poolt 04.04.2025 esitatud täiendavad seisukohad ei sisalda väiteid ega mistahes uusi
asjaolusid, mis annaksid aluse vaidlustuse rahuldamiseks. Vaidlustus on alusetu ja tuleb jätta täies
ulatuses rahuldamata.
2. Kolmanda isiku seisukohtade õiguslik põhjendus
2.1. Kolmanda isiku ärisaladus
2.1.1. Vaidlustaja on oma täiendavas vastuses asunud sisuliselt väitma, et kolmandal isikul ei saa olla
põhjendatud huvi tuginetavate isikute (koostööpartnerite) info ärisaladusena kaitsmiseks ning
kolmanda isiku esitatud põhjendused ei ole vaidlustaja hinnangul „eluliselt usutavad“.
2.1.2. Vaidlustaja vastavad seisukohad on sügavalt ekslikud ning neid ei saa arvestada kolmanda isiku
ärisaladuse põhjendatuse hindamisel.
2.1.3. Esiteks. Kolmas isik juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu lahend EKo
C-927/19 viitab oma punktides 48 ja 49 asjaolule, et pakkuja ärisaladusele peab olema tagatud
piisav kaitse – “Selles küsimuses on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et riigihangete valdkonda
reguleerivate liidu õigusnormide põhieesmärk on avatus ausale konkurentsile ning selle eesmärgi
saavutamiseks on oluline, et hankijad ei avaldaks hankemenetlustes saadud teavet, mille sisu
võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks, ei käimasolevas menetluses ega ka hilisemates
hankemenetlustes.“ (vt otsuse p 49).
2.1.4. Juba eeltoodust piisab, järeldamaks, et ärisaladus on riigihankemenetluses seadusega kaitstud
õigushüve.
2.1.5. Kolmas isik kordab oma esialgses vastuses esitatud struktureeritud selgitust ärisaladuse
komponentidest - ärisaladuse mõiste tuleneb ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse
kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 määratletud tingimustest, mis sisaldab avatud loetelu
ärisaladusest.
2
2.1.6. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole
kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende
ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik
väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt
võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
2.1.7. Kolmas isik on oma ärisaladuse kaitseks täitnud kõik EKTÄKS § 5 lg 2 komponendid: i) kaitstav info
ei ole kogumis üldteada ja vaidlustajale kergelt kättesaadav, kuna vaidlustajal see info puudub
(vaatamata sellele, et huvi selle vastu on olemas), ii) kolmas isik on selgitanud hankijale detailselt,
milles seisneb info kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ja iii) kolmas isik on astunud samme
vastava info saladuses hoidmiseks (mh märkinud info oma koostööpartnerite kohta oma
ärisaladuseks).
2.1.8. Kuna kolmanda isiku koostööpartnerite info puhul on tegemist ärisaladusega, laieneb sellele nii
EKTÄKS-st kui ka RHS-st tulenev ärisaladuse kaitse ja edasine detailne arutelu ärisaladuse
avaldamise vajalikkusest või kohustuslikkusest ei ole vaidluse lahendamisel enam asjasse puutuv.
2.1.9. Teiseks. Vaidlustaja väidab oma vastuse p-s 25, et kolmanda isiku koostööpartnerite kohta käival
infol puudub kaubanduslik väärtus.
2.1.10. Selline käsitlus on vale. Eelnevalt välja toodud Euroopa Kohtu lahendis (p 49) on viidatud, et
„hankijad ei tohi avaldada hankemenetlustes saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi
kahjustamiseks, ei käimasolevas menetluses ega ka hilisemates hankemenetlustes“.
2.1.11. Ka käesoleval juhul on kolmas isik hankijale ära kirjeldanud, millised on need põhjused (sh
konkurentsi mõjutavad), miks pakkumuse kvalifikatsiooninõuete täitmiseks kaasatud
koostööpartnerite info on pakkuja ärisaladus.
2.1.12. Vastustaja argumentatsioon p-s 25 on aga ka iseseisvalt vasturääkiv, kuna väites ühelt poolt, et
koostööpartnerite infol puudub kaubanduslik väärtus, on vastustaja ise viidanud EKTÄKS § 5 lg-le
2, mis defineerib ärisaladust „teabena“ ega sea sellele mistahes piiranguid, milles selline
kaubanduslik väärtus võib seisneda. Kolmanda isiku koostööpartnerite info on kahtlemata
käsitletav „teabena, millel on kaubanduslik väärtus“.
2.1.13. Samuti on ebaõige ka vaidlustaja väide, et ärisaladuse põhjendamiseks ei ole oluline asjaolu, millist
mõju võiksid vastavad andmed turul omada. Turumõju olemasolu on majandustegevuses üks
peamisi majanduslikku väärtust omavaid tegureid, mistõttu sellist mõju omava info
konfidentsiaalsena hoidmine on pakkuja jaoks olulise ja põhjendatud tähtsusega.
2.1.14. Kolmas isik rõhutab siinkohal ka asjaolu, et kui tema koostööpartnerite info oleks ärisaladusena nö
„väärtusetu“, puuduks ka vaidlustajal selle vastu käesolevas menetluses mistahes „uudishimu“.
Asjaolu, et vaidlustaja kolmanda isiku koostööpartnerite info vastu huvi tunneb, on kahtlemata
märk sellest, et selline info võib olla olulise mõjuga nii käesolevas kui ka tulevastes
riigihankemenetlustes ja seeläbi võib selle avaldamine olla konkurentsi kahjustava iseloomuga.
2.1.15. Vaidlustaja 04.04.2025 seisukoha p-s 26 väljendatud seisukohtadel puudub seos tavapärase
majandustegevusega. Majandustegevus on oma olemuselt kauplemine, tehingute tegemine jne
3
ning seda muuhulgas nii ametlikul/õiguslikul kui ka isiklikul tasandil. Olukorras, kus kolmanda isiku
koostööpartnerid oleksid avalikud, oleks neile võimalik esitada alternatiivseid pakkumisi kas
järgmistel hangetel kellegi teise kvalifikatsiooninõuete täitmiseks garantii andmiseks või sellest
hoopiski hoiduda. Selline olukord ei ole tegelikus elus erakordne ega enneolematu. Sellise olukorra
tekkimine vähendaks ilmselgelt pakkujate vahelist konkurentsi (st oleks konkurentsi kahjustav),
kuna suuremates hangetes oleks seeläbi võimalik osaleda vähemal arvul pakkujatel (kes iseseisvalt
seatud käibenõudeid, nagu ka praeguses hankes, täita ei suuda).
2.1.16. Vaidlustaja 04.04.2025 vastuses viidatud seisukoht, nagu muutuks ärisaladus tähtsusetuks
seetõttu, et kolmanda isiku koostööpartnerite andmed on nagunii hankijale teada, on arusaamatu.
Ärisaladuse mõtteks riigihankes ei ole varjata pakkumuse infot mitte hankija eest (kes ei osale
hankes konkurentsi mõjutava osalisena), vaid konkurents tuleb ärisaladuse kaitse kaudu tagada
kaubaturul tegutsevate pakkujate vahel. Koostööpartnerid on teadlikud sellest, et käibegarantii
andmisel on nende andmed hankijale teada, nende huvi oma andmete mitteavaldamise vastu on
suunatud kolmanda isiku konkurentide suunas.
2.1.17. Kolmandaks. Ärisaladuse kaitse on käesoleval juhul tagatud asjaoluga, et alternatiivsena
ärisaladuse avaldamisele on ka vaidlustaja ise taotlenud kolmanda isiku pakkumuse
käibekriteeriumi täitmise fakti kontrolli riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt.
2.1.18. Riigihangete vaidlustuskomisjoni põhjendatud ulatusega sõltumatu kontroll on käesolevas
küsimuses piisav, et tagada vaidlustaja väidetav õigus olla veendunud, et kolmanda isiku pakkumus
ja kolmas isik on koostööpartnerite näitajatele tuginemise tulemusena kvalifitseeritud
õiguspäraselt. Mingisuguse täiendava õiguspärase huvi olemasolu vaidlustaja oma vaidlustuses
või täiendavates seisukohtades väljendanud ei ole, mistõttu oleks poolte vastandlike huvide
kaalumisel vaidlustaja uudishimu rahuldamiseks kolmanda isiku ärisaladuse avaldamine ilmselgelt
liiga intensiivne ja ebaproportsionaalne meede.
2.1.19. Neljandaks. Kolmas isik puudutab siinkohal lühidalt ka vaidlustaja 04.04.2025 seisukohti
ärisaladuse küsimuses, mis on esitatud vastuseks hankijale.
2.1.20. Kolmas isik nõustub hankijaga selles, et ärisaladuse kaitse vaidlustatud käskkirjas on pigem
väljendatud fakti nentimisena. Pakkujate ärisaladuse kaitse on hankija oluliseks kõrvalkohustuseks
hankemenetluse käigus ning selliste kõrvalise iseloomuga küsimuste osas ei ole hankijal kohustust
vastu võtta eraldi otsust, riigihangete seaduse täitmiseks piisab ka seaduse täitmisest (ja selle
äramainimisest).
2.1.21. Samuti nõustub kolmas isik ka hankija poolt väljendatud asjaoluga, et ärisaladuse puhul on hankijal
esmane kohustus tagada ärisaladuse kaitse (kuna selle avaldamist ei ole võimalik hiljem tagasi
võtta). Olukorras, kus hankija kaitseb pakkuja ärisaladust seadusest tulenevalt, puudub hankijal
kohustus seda eraldi otsustada, küll aga tuleks hankijal sellekohase konkurendi nõude laekumisel
(mida kolmanda isiku arusaama kohaselt esitatud ei ole) vastav konkretiseeritud otsus teha.
2.1.22. Asjaolu, et vaidlustaja ei ole sellist teabepäringut esitanud, ei ole aluseks mitte argumentatiivsele
seisukohale, et sellise teabepäringu esitamine oleks menetlusökonoomika seisukohast
ebamõistlik, vaid viitab asjaolule, et vaidlustaja ei ole eelnevalt teinud omalt poolt kõike, et
4
lahendada kolmanda isiku ärisaladuse küsimust ilma vaidlustuse esitamiseta (kuigi kolmas isik
eeldab, et ka sellise teabepäringu korral oleks tema ärisaladus hankija poolt jätkuvalt kaitstud).
2.1.23. Vaidlustaja 04.04.2025 vastuse p-s 9 väljendatud seisukoht, nagu oleks hankija otsused
kontrollimatud, kui konkurentidele ei avaldata teiste pakkujate ärisaladusi, ei vasta tõele. Pakkuja
ärisaladuse kaitse põhimõtet tasakaalustab vaidlusorgani (vaidlustuskomisjoni või kohtu)
iseseisev kontroll.
2.1.24. Vaidlustaja väited (p 11), nagu oleks hankija tegevus põhjendatud ärisaladuse kaitsel kuidagi
riigihanke salastamine („ühispakkujate“ varjamine), on oma olemuselt kõrvalis-sensatsioonilise
iseloomuga ning seda ei tohiks võtta aluseks kolmanda isiku õiguste ja huvide üle otsustamisel.
2.1.25. Vaidlustaja on oma 04.04.2025 seisukoha p-s 12 märkinud, et talle ei ole avaldatud täpseid
selgitusi, miks kolmanda isiku koostööpartnerid on konfidentsiaalsed. Kolmas isik rõhutab, et
hankijal puudub seadusest tulenev kohustus selliseid selgitusi vaidlustajale avaldada. Samuti on
ärisaladuse definitsiooni sisuks põhimõtteliselt igasugune teave, mis võib viia konkurentsi
kahjustava ärisaladuse avaldamiseni. Olukorras, kus ärisaladuse täpsed põhjendused võivad
omakorda anda uudishimulikele konkurentidele suuna kolmanda isiku koostööpartnerite
kindlaksmääramiseks, tuleb ka selliseid selgitusi ärisaladuse põhjendatuse kohta pidada eraldi
ärisaladuseks. Ärisaladuse hoidmise (või avaldamise) seisukohast ei ole vahet, kas see avaldatakse
otse või nn kõrvalise info kaudu viisil, mis võimaldab teatud uurimistöö tulemusena jõuda kindlale
teadmisele. Mõlemal juhul on resultaadiks konkurentsi kahjustav ärisaladuse avalikustumine.
2.1.26. Vaidlustaja väidab oma 04.04.2025 seisukoha p-s 15, et ta soovib teavet selle kohta, mis seondub
kvalifitseerimistingimuste täitmisega. Kolmas isik on juba eelnevalt korduvalt selgitanud, et sellise
teabe kontekstis piisab vaidlustajale sellest, et seda kontrollib vaidlusorgan, kuna vaidlustajal saab
olla seaduslik huvi vaid selle vastu, kas esitatud pakkumuse kvalifitseerimise otsus on seaduslik.
Muu kvalifitseerimisega seonduv info (kelle majandusnäitajatele tugineti ja millises ulatuses vms)
on kõrvalise iseloomuga ning see ei puutu õiguspärase kvalifitseerimise otsuse järgselt enam
vaidlustajasse.
2.2. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmisest
2.2.1. Vaidlustaja on oma 04.04.2025 seisukohas keskendunud asjaolule, et hankija on nn „sõukruvi
intsidendi“ väidetavalt teatavaks võtnud ja seda hinnanud. Selline seisukoht on eksitav.
2.2.2. Esiteks. Vaidlustaja on oma 04.04.2025 seisukohas p-s 17 ja 18 väitnud, et hankija 31.03.2025
seisukoha p-s 51 (ilmselt pisut eksitavalt) viidatud sõnastus fikseerib mingisuguse kolmanda isiku
poolse rikkumise. Selline vaidlustaja väide on väär. Nimelt on vaidlustaja endale sobivalt jätnud
oma seisukoha esitamisel kõrvale asjaolu, et hankija on sama vastuse p-s 49 asunud rikkumise
osas kõhklevale seisukohale, kasutades selle kohta väljendit „isegi kui oli“. Hankija seisukohast (sh
läbivalt ka järgnevatest punktidest) nähtub, et hankija hinnang „sõukruvi intsidendile“ on pigem
suunatud nentimisele, et seda intsidenti ei toimunud või isegi kui toimus, siis hankija hinnangul see
hankes vastuvõetuid otsuseid sisuliselt mitte kuidagi ei mõjuta ega saagi mõjutada.
2.2.3. Sarnaselt eelnevale on vaidlustaja eiranud hankija sedastust (nagu ka kolmas isik oma 31.03.2025
vastuses selgitas), et sellist väidetavat rikkumist ei ole kolmanda isiku suhtes kuidagi
5
sanktsioneeritud (mis oleks mingis mõttes loogiline eeldus olukorras, kus väidetavalt on toime
pandud mingisugune raske lepingu või muu sarnane rikkumine).
2.2.4. Teiseks. Samuti on nn intsident ja selle fikseerimine piiratud ühe üksiku fraasiga lepingupoolte
vahelises korrespondentsis. Selle pinnalt ei ole kuidagi võimalik väita, nagu oleks toimunud
mingisugune sündmus, mis on RHS § 95 lg 4 p 4 kontekstis käsitletav „raske eksimusena
ametialaste käitumisreeglite vastu“.
2.2.5. Asjaolu, et hankijale on teada mingisugune info seoses varasema hankega ning hankija on selle
põhjal langetanud otsuse vastava info olulisusest või ebaolulisusest (sh sellest, kas nimetatud
ebaoluline info omab üldse mingisugust puutumust kõnesoleva hankega) ei tähenda seda, et
hankija on kohustatud seda siduvalt arvestama või kuidagi fikseerima.
2.2.6. Kui hankijale teadaoleva varasema intsidendi sisu on selline, mis mitte mingil kujul ei saa mõjutada
hankes tehtavat otsust – st kui hankijale on teada, et fikseeritud ametialaste käitumisreeglite
rikkumist ei esine ei raskel, kergel ega ka mistahes muul hankija otsust mõjutaval kujul – ei saa
sellise info teadmine mõjutada mitte kuidagi ka hankes vastu võetavat otsust ega selle sisu.
Halduse menetlusökonoomia seisukohast lähtudes ei pea otsuse tegija otsuse subjekti suhtes nn
„positiivse otsustuse“ (s.o. antud juhul hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus) tegemisel
selle täpseid põhjendusi eraldi välja tooma olukorras, kus neid kas ei esine või ei mõjuta need
tehtavat lõppotsust.
2.2.7. Ka hankija on oma vastuses leidnud, et nn „sõukruvi intsident“ ei saa olla alus kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kuna hankija hinnangul mingit ametialaste käitumisreeglite
rikkumist ei ole toimunud. Kui normi rakendamise eeldust ei esine, ei saa ka selle märkimata
jätmine hanke dokumentides (või hankepassis) mõjutada kuidagi hankija otsust ega vaidlustaja
õigusi.
2.2.8. Samuti tuleb arvestada ka seda, et hankija hinnangul puudub vastaval sündmusel kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks igal juhul ka vajalik tõsidus või raskusaste (nagu eelnevalt
märgitud, puudub kolmanda isiku hinnangul ka vastav sündmus ise). Seetõttu poleks hankijal ka
uue hindamise korral võimalik asuda selles osas teistsugusele seisukohale. Ehk teisisõnu öeldes,
puudub ka juba puhtalt menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt igasugune vajadus või võimalus
vaidlustuses esitatud nõude rahuldamiseks, kuna ka teistkordsel hindamisel tuleks hankijal teha
täpselt samasisuline otsus.
2.2.9. Kolmandaks. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise osas jääb primaarseks küsimuseks
lõppastmes ikkagi asjaolu, kas selline vaidlustaja väidetav ja kolmandale isikule etteheidetav
tegu/sündmus on toimunud.
2.2.10. Vaidlustaja ei ole esitanud ei vaidlustuses ega ka täiendavas seisukohas selliste asjaolude
toimumise kohta mitte ühtegi muud tõendit peale kolmanda isiku ja ametiasutuse vahelise
korrespondentsi, mille kontekstist on välja rebinud väljendi „paratamatult jääb mulje“.
2.2.11. Nagu kolmas isik juba ka oma 31.03.2025 vastuses põhjalikult selgitas, ei saa sellisest
dramaatilisest korrespondentsväljendist tuletada alust kolmanda isiku hankemenetlusest
6
kõrvaldamiseks – see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne tõlgendus nii kasutatud väljendile
(mulje ei fikseeri fakti), selle sisule ega ka kogu sündmusega seotud asjaoludele ja seda liiatigi
olukorras, kus kolmanda isiku tegelikku rikkumist ühelgi muul ja adekvaatsemal viisil fikseeritud ei
ole.
2.2.12. Olukorras kus reaalselt puuduvad igasugused sisulised põhjused ja alus kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks, puudub tegelikult ka vajadus lahendada vaidemenetluses
põhjalikult küsimust sellest, kas hankija sai aru või oleks pidanud aru saama ning millisel viisil või
kui põhjalikult nimetatud intsidenti hankemenetluse käigus otsuse tegemisel arvesse võtma või
fikseerima, kuna see ei saa mõjutada vaidluse sisulist lõppresultaati – kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks vaidlustaja poolt toodud asjaoludel puudub alus.
3. Menetluslikud küsimused
3.1. Täiendavate seisukohtade esitamise tähtaegsus. Vaidlustuskomisjoni 01.04.2025 e-kirjaga
määrati menetlusosalistele 04.04.2025 laekunud seisukohtadele vastamise tähtajaks 09.04.2025.
Sellest lähtuvalt on Tuule Liinid vastus vaidlustaja 04.04.2025 esitatud seisukohtadele esitatud
tähtaegselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Britta Oltjer
vandeadvokaat
7
Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 282302
Lõkke 5, 10122 Tallinn
[email protected]
09. aprill 2025 nr 1/30
Kolmanda isiku täiendav seisukoht
Vaidlustaja 04.04.2025 vastusele
Kolmas isik: Tuule Liinid OÜ
Registrikood: 12978461
Aadress: Kalde tee 6, 93859 Muratsi küla, Saaremaa
e-post:
[email protected]
Kolmanda isiku vandeadvokaat Britta Oltjer
lepinguline Cuesta Advokaadibüroo OÜ
esindaja: Rävala pst 2, 10145 Tallinn
tel: +372 6555 052
e-post:
[email protected]
Vaidlustuse Aktsiaselts Kihnu Veeteed
esindaja: Registrikood: 10867071
Aadress: Kurase 88005, Kihnu
Vaidlustaja vandeadvokaat Kadri Härginen
lepingulised vandeadvokaat Mario Sõrm
esindajad: Advokaadibüroo Sorainen
Rotermanni 6, 10111 Tallinn
Telefon: 6400 900
e-post:
[email protected]
[email protected]
Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Registrikood: 70000734
Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
Hankija vandeadvokaat Mart Parind
lepinguline Advokaadibüroo NOVE
esindaja: Estonia pst 9, Solaris keskus, 10143 Tallinn
e-post:
[email protected]
Cuesta Advokaadibüroo OÜ
[email protected]
Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052
Asi: Aktsiaselts Kihnu Veeteed vaidlustus riigihankes „Väikesaarte parvlaeva
liiniveoteenus“ (viitenumber 282302).
1. Faktilised asjaolud
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO või vaidlustuskomisjon) menetluses on
Aktsiaselts Kihnu Veeteed (edaspidi vaidlustaja) vaidlustus Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka hankija) poolt korraldatud riigihankes viitenumbriga
282302 „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (edaspidi riigihange) tehtud hankija otsuste peale.
1.2. Tuule Liinid OÜ (edaspidi kolmas isik) esitab käesolevaga vastuse Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed poolt
04.04.2025 esitatud seisukohale.
1.3. Vaidlustaja poolt 04.04.2025 esitatud täiendavad seisukohad ei sisalda väiteid ega mistahes uusi
asjaolusid, mis annaksid aluse vaidlustuse rahuldamiseks. Vaidlustus on alusetu ja tuleb jätta täies
ulatuses rahuldamata.
2. Kolmanda isiku seisukohtade õiguslik põhjendus
2.1. Kolmanda isiku ärisaladus
2.1.1. Vaidlustaja on oma täiendavas vastuses asunud sisuliselt väitma, et kolmandal isikul ei saa olla
põhjendatud huvi tuginetavate isikute (koostööpartnerite) info ärisaladusena kaitsmiseks ning
kolmanda isiku esitatud põhjendused ei ole vaidlustaja hinnangul „eluliselt usutavad“.
2.1.2. Vaidlustaja vastavad seisukohad on sügavalt ekslikud ning neid ei saa arvestada kolmanda isiku
ärisaladuse põhjendatuse hindamisel.
2.1.3. Esiteks. Kolmas isik juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu lahend EKo
C-927/19 viitab oma punktides 48 ja 49 asjaolule, et pakkuja ärisaladusele peab olema tagatud
piisav kaitse – “Selles küsimuses on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et riigihangete valdkonda
reguleerivate liidu õigusnormide põhieesmärk on avatus ausale konkurentsile ning selle eesmärgi
saavutamiseks on oluline, et hankijad ei avaldaks hankemenetlustes saadud teavet, mille sisu
võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks, ei käimasolevas menetluses ega ka hilisemates
hankemenetlustes.“ (vt otsuse p 49).
2.1.4. Juba eeltoodust piisab, järeldamaks, et ärisaladus on riigihankemenetluses seadusega kaitstud
õigushüve.
2.1.5. Kolmas isik kordab oma esialgses vastuses esitatud struktureeritud selgitust ärisaladuse
komponentidest - ärisaladuse mõiste tuleneb ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse
kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 määratletud tingimustest, mis sisaldab avatud loetelu
ärisaladusest.
2
2.1.6. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole
kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende
ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik
väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt
võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.
2.1.7. Kolmas isik on oma ärisaladuse kaitseks täitnud kõik EKTÄKS § 5 lg 2 komponendid: i) kaitstav info
ei ole kogumis üldteada ja vaidlustajale kergelt kättesaadav, kuna vaidlustajal see info puudub
(vaatamata sellele, et huvi selle vastu on olemas), ii) kolmas isik on selgitanud hankijale detailselt,
milles seisneb info kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ja iii) kolmas isik on astunud samme
vastava info saladuses hoidmiseks (mh märkinud info oma koostööpartnerite kohta oma
ärisaladuseks).
2.1.8. Kuna kolmanda isiku koostööpartnerite info puhul on tegemist ärisaladusega, laieneb sellele nii
EKTÄKS-st kui ka RHS-st tulenev ärisaladuse kaitse ja edasine detailne arutelu ärisaladuse
avaldamise vajalikkusest või kohustuslikkusest ei ole vaidluse lahendamisel enam asjasse puutuv.
2.1.9. Teiseks. Vaidlustaja väidab oma vastuse p-s 25, et kolmanda isiku koostööpartnerite kohta käival
infol puudub kaubanduslik väärtus.
2.1.10. Selline käsitlus on vale. Eelnevalt välja toodud Euroopa Kohtu lahendis (p 49) on viidatud, et
„hankijad ei tohi avaldada hankemenetlustes saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi
kahjustamiseks, ei käimasolevas menetluses ega ka hilisemates hankemenetlustes“.
2.1.11. Ka käesoleval juhul on kolmas isik hankijale ära kirjeldanud, millised on need põhjused (sh
konkurentsi mõjutavad), miks pakkumuse kvalifikatsiooninõuete täitmiseks kaasatud
koostööpartnerite info on pakkuja ärisaladus.
2.1.12. Vastustaja argumentatsioon p-s 25 on aga ka iseseisvalt vasturääkiv, kuna väites ühelt poolt, et
koostööpartnerite infol puudub kaubanduslik väärtus, on vastustaja ise viidanud EKTÄKS § 5 lg-le
2, mis defineerib ärisaladust „teabena“ ega sea sellele mistahes piiranguid, milles selline
kaubanduslik väärtus võib seisneda. Kolmanda isiku koostööpartnerite info on kahtlemata
käsitletav „teabena, millel on kaubanduslik väärtus“.
2.1.13. Samuti on ebaõige ka vaidlustaja väide, et ärisaladuse põhjendamiseks ei ole oluline asjaolu, millist
mõju võiksid vastavad andmed turul omada. Turumõju olemasolu on majandustegevuses üks
peamisi majanduslikku väärtust omavaid tegureid, mistõttu sellist mõju omava info
konfidentsiaalsena hoidmine on pakkuja jaoks olulise ja põhjendatud tähtsusega.
2.1.14. Kolmas isik rõhutab siinkohal ka asjaolu, et kui tema koostööpartnerite info oleks ärisaladusena nö
„väärtusetu“, puuduks ka vaidlustajal selle vastu käesolevas menetluses mistahes „uudishimu“.
Asjaolu, et vaidlustaja kolmanda isiku koostööpartnerite info vastu huvi tunneb, on kahtlemata
märk sellest, et selline info võib olla olulise mõjuga nii käesolevas kui ka tulevastes
riigihankemenetlustes ja seeläbi võib selle avaldamine olla konkurentsi kahjustava iseloomuga.
2.1.15. Vaidlustaja 04.04.2025 seisukoha p-s 26 väljendatud seisukohtadel puudub seos tavapärase
majandustegevusega. Majandustegevus on oma olemuselt kauplemine, tehingute tegemine jne
3
ning seda muuhulgas nii ametlikul/õiguslikul kui ka isiklikul tasandil. Olukorras, kus kolmanda isiku
koostööpartnerid oleksid avalikud, oleks neile võimalik esitada alternatiivseid pakkumisi kas
järgmistel hangetel kellegi teise kvalifikatsiooninõuete täitmiseks garantii andmiseks või sellest
hoopiski hoiduda. Selline olukord ei ole tegelikus elus erakordne ega enneolematu. Sellise olukorra
tekkimine vähendaks ilmselgelt pakkujate vahelist konkurentsi (st oleks konkurentsi kahjustav),
kuna suuremates hangetes oleks seeläbi võimalik osaleda vähemal arvul pakkujatel (kes iseseisvalt
seatud käibenõudeid, nagu ka praeguses hankes, täita ei suuda).
2.1.16. Vaidlustaja 04.04.2025 vastuses viidatud seisukoht, nagu muutuks ärisaladus tähtsusetuks
seetõttu, et kolmanda isiku koostööpartnerite andmed on nagunii hankijale teada, on arusaamatu.
Ärisaladuse mõtteks riigihankes ei ole varjata pakkumuse infot mitte hankija eest (kes ei osale
hankes konkurentsi mõjutava osalisena), vaid konkurents tuleb ärisaladuse kaitse kaudu tagada
kaubaturul tegutsevate pakkujate vahel. Koostööpartnerid on teadlikud sellest, et käibegarantii
andmisel on nende andmed hankijale teada, nende huvi oma andmete mitteavaldamise vastu on
suunatud kolmanda isiku konkurentide suunas.
2.1.17. Kolmandaks. Ärisaladuse kaitse on käesoleval juhul tagatud asjaoluga, et alternatiivsena
ärisaladuse avaldamisele on ka vaidlustaja ise taotlenud kolmanda isiku pakkumuse
käibekriteeriumi täitmise fakti kontrolli riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt.
2.1.18. Riigihangete vaidlustuskomisjoni põhjendatud ulatusega sõltumatu kontroll on käesolevas
küsimuses piisav, et tagada vaidlustaja väidetav õigus olla veendunud, et kolmanda isiku pakkumus
ja kolmas isik on koostööpartnerite näitajatele tuginemise tulemusena kvalifitseeritud
õiguspäraselt. Mingisuguse täiendava õiguspärase huvi olemasolu vaidlustaja oma vaidlustuses
või täiendavates seisukohtades väljendanud ei ole, mistõttu oleks poolte vastandlike huvide
kaalumisel vaidlustaja uudishimu rahuldamiseks kolmanda isiku ärisaladuse avaldamine ilmselgelt
liiga intensiivne ja ebaproportsionaalne meede.
2.1.19. Neljandaks. Kolmas isik puudutab siinkohal lühidalt ka vaidlustaja 04.04.2025 seisukohti
ärisaladuse küsimuses, mis on esitatud vastuseks hankijale.
2.1.20. Kolmas isik nõustub hankijaga selles, et ärisaladuse kaitse vaidlustatud käskkirjas on pigem
väljendatud fakti nentimisena. Pakkujate ärisaladuse kaitse on hankija oluliseks kõrvalkohustuseks
hankemenetluse käigus ning selliste kõrvalise iseloomuga küsimuste osas ei ole hankijal kohustust
vastu võtta eraldi otsust, riigihangete seaduse täitmiseks piisab ka seaduse täitmisest (ja selle
äramainimisest).
2.1.21. Samuti nõustub kolmas isik ka hankija poolt väljendatud asjaoluga, et ärisaladuse puhul on hankijal
esmane kohustus tagada ärisaladuse kaitse (kuna selle avaldamist ei ole võimalik hiljem tagasi
võtta). Olukorras, kus hankija kaitseb pakkuja ärisaladust seadusest tulenevalt, puudub hankijal
kohustus seda eraldi otsustada, küll aga tuleks hankijal sellekohase konkurendi nõude laekumisel
(mida kolmanda isiku arusaama kohaselt esitatud ei ole) vastav konkretiseeritud otsus teha.
2.1.22. Asjaolu, et vaidlustaja ei ole sellist teabepäringut esitanud, ei ole aluseks mitte argumentatiivsele
seisukohale, et sellise teabepäringu esitamine oleks menetlusökonoomika seisukohast
ebamõistlik, vaid viitab asjaolule, et vaidlustaja ei ole eelnevalt teinud omalt poolt kõike, et
4
lahendada kolmanda isiku ärisaladuse küsimust ilma vaidlustuse esitamiseta (kuigi kolmas isik
eeldab, et ka sellise teabepäringu korral oleks tema ärisaladus hankija poolt jätkuvalt kaitstud).
2.1.23. Vaidlustaja 04.04.2025 vastuse p-s 9 väljendatud seisukoht, nagu oleks hankija otsused
kontrollimatud, kui konkurentidele ei avaldata teiste pakkujate ärisaladusi, ei vasta tõele. Pakkuja
ärisaladuse kaitse põhimõtet tasakaalustab vaidlusorgani (vaidlustuskomisjoni või kohtu)
iseseisev kontroll.
2.1.24. Vaidlustaja väited (p 11), nagu oleks hankija tegevus põhjendatud ärisaladuse kaitsel kuidagi
riigihanke salastamine („ühispakkujate“ varjamine), on oma olemuselt kõrvalis-sensatsioonilise
iseloomuga ning seda ei tohiks võtta aluseks kolmanda isiku õiguste ja huvide üle otsustamisel.
2.1.25. Vaidlustaja on oma 04.04.2025 seisukoha p-s 12 märkinud, et talle ei ole avaldatud täpseid
selgitusi, miks kolmanda isiku koostööpartnerid on konfidentsiaalsed. Kolmas isik rõhutab, et
hankijal puudub seadusest tulenev kohustus selliseid selgitusi vaidlustajale avaldada. Samuti on
ärisaladuse definitsiooni sisuks põhimõtteliselt igasugune teave, mis võib viia konkurentsi
kahjustava ärisaladuse avaldamiseni. Olukorras, kus ärisaladuse täpsed põhjendused võivad
omakorda anda uudishimulikele konkurentidele suuna kolmanda isiku koostööpartnerite
kindlaksmääramiseks, tuleb ka selliseid selgitusi ärisaladuse põhjendatuse kohta pidada eraldi
ärisaladuseks. Ärisaladuse hoidmise (või avaldamise) seisukohast ei ole vahet, kas see avaldatakse
otse või nn kõrvalise info kaudu viisil, mis võimaldab teatud uurimistöö tulemusena jõuda kindlale
teadmisele. Mõlemal juhul on resultaadiks konkurentsi kahjustav ärisaladuse avalikustumine.
2.1.26. Vaidlustaja väidab oma 04.04.2025 seisukoha p-s 15, et ta soovib teavet selle kohta, mis seondub
kvalifitseerimistingimuste täitmisega. Kolmas isik on juba eelnevalt korduvalt selgitanud, et sellise
teabe kontekstis piisab vaidlustajale sellest, et seda kontrollib vaidlusorgan, kuna vaidlustajal saab
olla seaduslik huvi vaid selle vastu, kas esitatud pakkumuse kvalifitseerimise otsus on seaduslik.
Muu kvalifitseerimisega seonduv info (kelle majandusnäitajatele tugineti ja millises ulatuses vms)
on kõrvalise iseloomuga ning see ei puutu õiguspärase kvalifitseerimise otsuse järgselt enam
vaidlustajasse.
2.2. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmisest
2.2.1. Vaidlustaja on oma 04.04.2025 seisukohas keskendunud asjaolule, et hankija on nn „sõukruvi
intsidendi“ väidetavalt teatavaks võtnud ja seda hinnanud. Selline seisukoht on eksitav.
2.2.2. Esiteks. Vaidlustaja on oma 04.04.2025 seisukohas p-s 17 ja 18 väitnud, et hankija 31.03.2025
seisukoha p-s 51 (ilmselt pisut eksitavalt) viidatud sõnastus fikseerib mingisuguse kolmanda isiku
poolse rikkumise. Selline vaidlustaja väide on väär. Nimelt on vaidlustaja endale sobivalt jätnud
oma seisukoha esitamisel kõrvale asjaolu, et hankija on sama vastuse p-s 49 asunud rikkumise
osas kõhklevale seisukohale, kasutades selle kohta väljendit „isegi kui oli“. Hankija seisukohast (sh
läbivalt ka järgnevatest punktidest) nähtub, et hankija hinnang „sõukruvi intsidendile“ on pigem
suunatud nentimisele, et seda intsidenti ei toimunud või isegi kui toimus, siis hankija hinnangul see
hankes vastuvõetuid otsuseid sisuliselt mitte kuidagi ei mõjuta ega saagi mõjutada.
2.2.3. Sarnaselt eelnevale on vaidlustaja eiranud hankija sedastust (nagu ka kolmas isik oma 31.03.2025
vastuses selgitas), et sellist väidetavat rikkumist ei ole kolmanda isiku suhtes kuidagi
5
sanktsioneeritud (mis oleks mingis mõttes loogiline eeldus olukorras, kus väidetavalt on toime
pandud mingisugune raske lepingu või muu sarnane rikkumine).
2.2.4. Teiseks. Samuti on nn intsident ja selle fikseerimine piiratud ühe üksiku fraasiga lepingupoolte
vahelises korrespondentsis. Selle pinnalt ei ole kuidagi võimalik väita, nagu oleks toimunud
mingisugune sündmus, mis on RHS § 95 lg 4 p 4 kontekstis käsitletav „raske eksimusena
ametialaste käitumisreeglite vastu“.
2.2.5. Asjaolu, et hankijale on teada mingisugune info seoses varasema hankega ning hankija on selle
põhjal langetanud otsuse vastava info olulisusest või ebaolulisusest (sh sellest, kas nimetatud
ebaoluline info omab üldse mingisugust puutumust kõnesoleva hankega) ei tähenda seda, et
hankija on kohustatud seda siduvalt arvestama või kuidagi fikseerima.
2.2.6. Kui hankijale teadaoleva varasema intsidendi sisu on selline, mis mitte mingil kujul ei saa mõjutada
hankes tehtavat otsust – st kui hankijale on teada, et fikseeritud ametialaste käitumisreeglite
rikkumist ei esine ei raskel, kergel ega ka mistahes muul hankija otsust mõjutaval kujul – ei saa
sellise info teadmine mõjutada mitte kuidagi ka hankes vastu võetavat otsust ega selle sisu.
Halduse menetlusökonoomia seisukohast lähtudes ei pea otsuse tegija otsuse subjekti suhtes nn
„positiivse otsustuse“ (s.o. antud juhul hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus) tegemisel
selle täpseid põhjendusi eraldi välja tooma olukorras, kus neid kas ei esine või ei mõjuta need
tehtavat lõppotsust.
2.2.7. Ka hankija on oma vastuses leidnud, et nn „sõukruvi intsident“ ei saa olla alus kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks, kuna hankija hinnangul mingit ametialaste käitumisreeglite
rikkumist ei ole toimunud. Kui normi rakendamise eeldust ei esine, ei saa ka selle märkimata
jätmine hanke dokumentides (või hankepassis) mõjutada kuidagi hankija otsust ega vaidlustaja
õigusi.
2.2.8. Samuti tuleb arvestada ka seda, et hankija hinnangul puudub vastaval sündmusel kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks igal juhul ka vajalik tõsidus või raskusaste (nagu eelnevalt
märgitud, puudub kolmanda isiku hinnangul ka vastav sündmus ise). Seetõttu poleks hankijal ka
uue hindamise korral võimalik asuda selles osas teistsugusele seisukohale. Ehk teisisõnu öeldes,
puudub ka juba puhtalt menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt igasugune vajadus või võimalus
vaidlustuses esitatud nõude rahuldamiseks, kuna ka teistkordsel hindamisel tuleks hankijal teha
täpselt samasisuline otsus.
2.2.9. Kolmandaks. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamise osas jääb primaarseks küsimuseks
lõppastmes ikkagi asjaolu, kas selline vaidlustaja väidetav ja kolmandale isikule etteheidetav
tegu/sündmus on toimunud.
2.2.10. Vaidlustaja ei ole esitanud ei vaidlustuses ega ka täiendavas seisukohas selliste asjaolude
toimumise kohta mitte ühtegi muud tõendit peale kolmanda isiku ja ametiasutuse vahelise
korrespondentsi, mille kontekstist on välja rebinud väljendi „paratamatult jääb mulje“.
2.2.11. Nagu kolmas isik juba ka oma 31.03.2025 vastuses põhjalikult selgitas, ei saa sellisest
dramaatilisest korrespondentsväljendist tuletada alust kolmanda isiku hankemenetlusest
6
kõrvaldamiseks – see oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne tõlgendus nii kasutatud väljendile
(mulje ei fikseeri fakti), selle sisule ega ka kogu sündmusega seotud asjaoludele ja seda liiatigi
olukorras, kus kolmanda isiku tegelikku rikkumist ühelgi muul ja adekvaatsemal viisil fikseeritud ei
ole.
2.2.12. Olukorras kus reaalselt puuduvad igasugused sisulised põhjused ja alus kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks, puudub tegelikult ka vajadus lahendada vaidemenetluses
põhjalikult küsimust sellest, kas hankija sai aru või oleks pidanud aru saama ning millisel viisil või
kui põhjalikult nimetatud intsidenti hankemenetluse käigus otsuse tegemisel arvesse võtma või
fikseerima, kuna see ei saa mõjutada vaidluse sisulist lõppresultaati – kolmanda isiku
hankemenetlusest kõrvaldamiseks vaidlustaja poolt toodud asjaoludel puudub alus.
3. Menetluslikud küsimused
3.1. Täiendavate seisukohtade esitamise tähtaegsus. Vaidlustuskomisjoni 01.04.2025 e-kirjaga
määrati menetlusosalistele 04.04.2025 laekunud seisukohtadele vastamise tähtajaks 09.04.2025.
Sellest lähtuvalt on Tuule Liinid vastus vaidlustaja 04.04.2025 esitatud seisukohtadele esitatud
tähtaegselt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Britta Oltjer
vandeadvokaat
7