Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon 9 . 0 4 .202 5 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 288735 Hankija: AS Tallinn Airport GH Registrikood 11206785 e-post: [email protected] Vaidlustaja : Krausberg Eesti OÜ Registrikood 11279028 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] V AIDLUST AJA VASTUVÄITED HANKIJA 4.04.2025 MENETLUSDOKUMENDILE JA TAOTLUS MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS Riigihankes nr 288735 21.03.2025 hankija otsusele tunnistada riigihange kehtetuks I Vastuväited Hankija 4.04.2025 menetlusdokumendile Hankija 4.04.2025 vastus vaidlustusele kordab vaidlustatud Hankija otsuses esitatud üldsõnalisi põhjendusi ja kinnitab veelgi Vaidlustaja kahtlust, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise ainus tegelik põhjus on Hankija soov vältida Riigihankes lepingu sõlmimist Vaidlustajaga. Hankija on Riigihankes Vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistanud ning teinud ka Vaidlustaja suhtes kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuse, mistõttu puuduvad mistahes takistused Riigihankes lepingu sõlmimiseks Vaidlustajaga. Hankija väidab jätkuvalt, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise esimeseks põhjuseks on asjaolu, et RHAD-s ei ole otsesõnu viidatud lennundusseadusele ja Riigihankes sõlmitava lepingu täitja peab vastama lennundusseaduse sätetele. Hankija ei ole isegi püüdnud adresseerida vaidlustuse etteheidet, et õigusaktist tulenevad kohustuslikud nõuded on järgimiseks kohustuslikud ka siis, kui neid hankedokumentides dubleeritud ei ole . Teisisõnu, Riigihankes lepingu sõlminud partner peab oma tegevuses igal juhul järgima kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid, sh lennundusseadusest tulenevaid nõudeid . Õigusaktidest tulenevate oluliste nõuete rikkumine on käsitatav ka lepingurikkumisena, mis annab Hankijale aluse Riigihankes sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Eelnevat arvestades on lennundusseadusest tulenevate nõuete täitmine tagatud ilma et esineks mistahes moel vajadus RHAD-e muuta. Hankija avaldab oma 4.04.2025 menetlusdokumendi p 9, et Riigihanke alusdokumentides „ oleks hankija pidanud muuhulgas alusdokumentides lahti kirjutama lennundusseaduse § 50 20 sätestatud asjaolud ning seadma antud sätte kohta ka tingimused alusdokumentidesse. Antud asjaolude puudumine alusdokumentidest omab olulist mõju riigihanke protsessile ja võib kaasa tuua hanke ebaõnnestumise . “ Kõnealune lennundusseaduse säte on järgmine: § 50 20 . Usaldusväärsus (1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed. (2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel: 1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud tunnusele; 2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1–5 loetletud tunnusele; 3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja omakäitlejate vastavuse kohta nende suhtes kehtestatud nõuetele või jätnud need andmed ilma mõjuva põhjuseta esitamata; 5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualase süüteo või esimese astme kuriteo eest ja karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; 6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid. Hankija ei vaevu selgitama, millised pakkuja usaldusväärsuse sätted tulnuks RHAD-s dubleerida ja kuidas Hankija arvates oleks see üldse olnud võimalik. Ka ei täpsusta Hankija, mida ta peab silmas nn „lahti kirjutamise“ all. Nagu eelnevalt mainitud, lasub Riigihankes lepingu sõlminud töövõtjal kohustus järgida lepingu täitmisel kõiki õigusaktide nõudeid, sh lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 nõudeid usaldusväärsuse kohta ka täna kehtiva RHAD järgi ja selliste kohustuste rikkumise korral on tellijal võimalik Riigihankes sõlmitud leping erakorraliselt üles öelda. Enne R iigihankes lepingu sõlmimist on võimalik pakkuja kui ettevõtja suhtes esitada tingimusi kvalifitseerimistingimuste raames vastavalt RHS-s lubatud piiridele – mitte ükski RHS-s säte ei võimaldaks isegi mitte teoreetiliselt lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 nõudeid kehtestada kvalifitseerimistingimusena. Pakkujate usaldusväärsuse kontroll on riigihangetes hankemenetluse oluline osa ning see leiab aset kõrvaldamise aluste kontrollina. Lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 alused dubleerivadki RHS-s sätestatud kohustuslikke ja valikulisi kõrvaldamise aluseid, seejuures on RHS regulatsioon pakkuja usaldusväärsuse kontrollimisel isegi rangem , sest RHS § 95 lg 1 sätestatud asjaoludel puudub õigus eeldada või kaalutleda, kas pakkuja on usaldusväärne, vaid pakkuja kuulub kohustuslikus korras kõrvaldamisele. Lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 lg 3 p 3-6 dubleerivad samuti RHS-s kajastatud kõrvaldamise aluseid seoses eelnevate lepingurikkumiste (RHS § 95 lg 1 p 8) , valeandmete esitamise (RHS § 95 lg 4 p 9) , süüteo eest karistatuse (RHS § 95 lg 4 p 11 ja lg 1 p 1) ja aususe küsitavusega (RHS § 95 lg 4 p 4). On ilmne, et Riigihankes kõrvaldamise aluste kontrolli kaudu on niikuinii tagatud pakkujate usaldusväärsuse kontroll ka lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 tähenduses ja viidatud paragrahvi praktiline väärtus ning eesmärk saab olla eeskätt hankijaks mitte oleva tellija puhul teenuse usaldusväärsuse tagamine. Vajadus sõlmitava lepingu täitmisel järgida mh lennundusseaduse sätteid ei saanud Hankijale tulla üllatusena. Nagu Vaidlustaja juba 1.02.2025 teabevahetuses tähelepanu juhtis, sisaldus RHAD-is eelnevalt viide lennundusseaduse sätetele, mis käesoleva teenuse osutamisel ei kohaldunud. Hankija saamatult otsitud põhjendus seoses lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 illustreerib veelgi seda, et Hankija otsib põhjuseid hiilida kõrvale Riigihankes lepingu sõlmimisest Vaidlustajaga ja üritab seetõttu kunstlikel põhjustel Riigihanget kehtetuks tunnistada. Tähelepanuväärselt ei ole Hankija isegi püüdnud väita, et lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 usaldusväärsuse nõuete täitmine oleks ühelegi Riigihankes pakkumused esitanud pakkujale probleemne või et mõni pakkuja neid nõudeid ei täidaks. Hankija teoretiseerib, et „ näiteks võib selguda “, et mõni pakkuja usaldusväärsuse nõuetele ei vasta, kuid teoretiseerimine ei ole antud olukorras põhjendatud – Riigihankes on pakkumused esitatud, Hankija on juba pakkumuste ja pakkujate suhtes kontrolli teostanud ja ka selle kohased otsused teinud, sh otsuse Vaidlustaja kvalifitseerida ja kõrvaldamata jätta. Vaidlustajale ei ole teada, et ka ühegi teise Riigihankes pakkumuse esitanud pakkuja suhtes oleks aktuaalne lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 usaldusväärsuse nõuete mittetäitmine. Teiseks kordab Hankija, et RHAD-s pidanuks olema sätestatud Tallinna Lennujaama kui kolmanda isikuga sõlmitava lepingu tingimused (Hankija 4.04.2025 menetlusdokumendi p 13). Selle argumendi on Vaidlustaja kummutanud juba vaidlustuses. Tallinna Lennujaamaga lepingu sõlmimise kohustus on selgelt märgitud tehnilise kirjelduse punktis 1.24 ning see pole arusaamatuks jäänud ühelegi pakkujale. Küll aga tuleb toonitada, et Hankija ja Tallinna Lennujaam ei ole samad isikud, Hankija suhtes on Tallinna Lennujaam kolmas isik. Seetõttu ei saa Hankija pakkuja eest hakata Tallinna L ennujaamaga läbi rääkima ja kokku leppima lepingu tingimusi, mille osapooleks peab saama pakkuja. Selles mõttes ei erine Tallinna Lennujaamaga sõlmitav taristu kasutamise leping mistahes muust koostöölepingust, mida pakkuja sõlmib Riigihankes lepingu täitmiseks oma teiste koostööpartneritega. Hankija väidete otsitust iseloomustab iseäranis hästi Riigihanke läbiviimisel toimunud teabevahetus antud küsimuses. Nimelt esitati Hankijale 13.02.2025 teabevahetuse kaudu järgmine päring: Tehniline kirjeldus Küsimus hankijale Hankedokumendid: Tehniline kirjeldus Lugupeetud Hankija tehnilises kirjelduses on nõutud järgmist: 1) punktis 1.9 on nõutud, et õhusõidukite koristamiseks vajalike koristustarvete hoiustamise lao rendihind ja lennufirmade tarvikute (ajakirjad, peakatted, tekid, padjad, oksekotid, puhastusvahendid jne) hoidmise lao rendihind peab sisalduma pakkumuse maksumuses. 2) punktis 1.10 on nõutud, et koristajate puhkeruumi ja tööruumi üürihind peab sisalduma pakkumuse maksumuses. Hankija on lisanud mõlema punkti juurde, et ruumide rent: AS Tallinna Lennujaam, Maiken Haarde, e-post [email protected] . Palume eeltoodud punkte muuta, sest juhul, kui iga pakkuja esitab vastava päringu antud kontaktisikule ise, ei ole pakkujatel kindlust, et kõik pakkujad saavad ruumide üürihindadele ühesugused hinnapakkumised. Seoses eeltooduga palume Hankijal esitada eelnimetatud ruumide rendihinnad riigihanke alusdokumentides, et oleks tagatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, eelkõige kõigi pakkujate võrdne kohtlemine, riigihanke korraldamise läbipaistvus ja kontrollitavus. Hankija vastas 19.02.2025 järgmiselt: “ Tere Kõikidele pakkujatele kehtib ruumide osas sama hinnakiri. Pakkuja otsustab ise, millise suurusega ruumi ta teenuse osutamiseks vajab, et hoiustada teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid ja lennufirmade tarvikuid. Hankija jääb riigihanke alusdokumentides toodu juurde. Lugupidamisega AS Tallinn Airport GH ” Seega on Hankija ise rõhutanud, et Tallinna Lennujaamaga sõlmitava lepingu tingimused ongi eelduslikult iga pakkuja jaoks erinevad sõltuvalt sellest, millise suurusega ruume konkreetne pakkuja teenuse osutamiseks vajab. Seetõttu on Hankija enda antud selgitustega ümber lükatud väide, et Hankija üldse saaks realistlikult hakata RHAD koosseisus avaldama Tallinna Lennujaama kui kolmanda isikuga sõlmitava lepingu tingimusi. Samuti on selge, et RHAD on Hankija tahteavaldus, RHAD ei saa siduda Tallinna Lennujaama kui kolmandat isikut ega kohustada viimast sõlmima RHAD-s kehtestatud tingimustel pakkujatega lepinguid isegi kui Hankija sellised lepingutingimused RHAD-s määratleks. Samuti on vale Hankija väide, et mitte ükski pakkuja ei ole Tallinna Lennujaamaga ühendust võtnud enne pakkumuse esitamist, et uurida sõlmitava lepingu tingimusi. Vaidlustaja on suhelnud sel teemal Hankija enda viidatud kontaktisiku Maiken Haarde-ga (e-kirjavahetus manuses – Vaidlustaja ärisaladus, palun Hankijale mitte avaldada) . Muuhulgas nähtub lisatud e-kirjavahetusest, et Tallinna Lennujaama pakutavad ruumid ja renditingimused ongi iga pakkuja jaoks erinevad ja sõltuvad konkreetse pakkuja vajadustest, mistõttu on põhimõtteliselt võimatu või vähemalt ebaproportsionaalne, kui Hankija kasvõi püüaks hakata dikteerima sellise lepingu tingimusi. Lõpetuseks juhib Vaidlustaja tähelepanu riigihankevaidluses tehtud lahendile kohtuasjas 3-22-1489 , milles Tallinna Ringkonnakohus oma 10.10.2022 otsuses vaagis hankija kaalutlusõiguse piire hankemenetluses tehtud otsuse kehtetuks tunnistamisel. Ringkonnakohus sedastab oma otsuses järgmist: /…/ Hankija peab riigihanke korraldamisel järgima õiguse üldpõhimõtteid ja kaalutlusreegleid (vrd Riigikohtu 15.03.2006 otsus nr 3-3-1- 5-06, p 15) ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), millest üks on ka proportsionaalsuse põhimõte (RHS § 3 p 1). Olukorras, kus riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ei ole ohus, kuna viga menetluse läbiviimisel ei saanud mõjutada menetluse kulgu, pidi hankija kaaluma, kas sellise vea tõttu eduka pakkumise ja pakkuja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne hanke eesmärgi ja kaebaja õiguste suhtes. Tegemist ei ole otstarbekuse küsimusega, vaid õigusliku hinnanguga. Ehkki vaidluse asjaolud olid teistsugused ning Riigikohtu seisukohad on seotud uurimispõhimõttega vaidlustus- ja kohtumenetluses, on ringkonnakohtu hinnangul siiski asjakohane kaebaja viide Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-le 26, milles Riigikohus selgitas, et hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et r iigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (RVastS § 3 lg 3 p 1). Viidatud selgitusega on Riigikohus sidunud riigihankemenetluse RVastS § 3 lg 3 p-st 1 tuleneva põhimõttega, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Järelikult on see põhimõte kohaldatav ka juhul, kui hankija tunnistab ise oma otsuse kehtetuks. Kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks on praeguses vaidluses kaitstav läbi RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija 30.05.2022 käskkirjas kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema kvalifitseerimise otsuseid kehtetuks tunnistades kaalunud otsuse mõju kaebaja õigustele ega hankemenetluse eesmärgile. Kaebaja on õigesti märkinud, et käskkirja tulemusel ei muutunud vastavaks tunnistatud pakkumustes, pakkumuste hindamises ega liisuheitemisel osalevate pakkujate ringis midagi, kuid kaebaja kaotas selle tulemusel võimaluse sõlmida hankeleping ning hankemenetlus venis ja leping on siiani sõlmimata. Hankija ei ole esitanud 30.05.2022 käskkirjas põhjendusi, miks tuleks otsust, kus kaebaja kaotab võimaluse sõlmida hankeleping sõltumata sellest, et faktiliselt oli liisuheitmine toimunud õigesti ja õigesti kindlaks määratud pakkujate ringis, ja hankemenetlus suunatakse uuesti tagasi liisuheitmise etappi, pidada proportsionaalseks. Tallinna Ringkonnakoht järeldused kohtuasjas 3-22-1489 kohalduvad ka käesolevas vaidluses, kui Hankija on teinud otsuse Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, sest seeläbi kaotab Vaidlustaja võimaluse Riigihankes lepingu sõlmida. Vaidlustatud Hankija otsusest ei nähtu, et Hankija poolt nimetatud nn vead RHAD-s oleks üldse saanud mistahes moel Riigihanke käiku muuta ega nähtu Hankija otsusest sedagi, et Hankija oleks proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt kaalunud Riigihanke kehtetuks tunnistamise mõju Vaidlustajale kui edukale pakkujale . II Vaidlustaja menetluskulude väljamõistmise taotlus Vaidlustaja kinnitab, et on vaidlustusmenetluses kandnud järgmisi menetluskulusid ning need on õigusvaidluse mahtu, keerukust ja menetluse kulgu arvestades vajalikud ja põhjendatud: 1) riigilõiv 1280 eurot ; 2) lepingulise esindaja kulu 2020 eurot ilma käibemaksuta (RHS § 198 lg 1 ja § 199). Lepingulise esindaja töötunni hind on 200 eurot (käibemaksuta) ning esindaja ajakulu on olnud kokku 10.1 tundi vastavalt taotlusele lisatud advokaadibüroo Laarmaa arvetele. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotlen õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab VAKO hankijalt vaidlustaja kasuks välja lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kui vaidlustus rahuldatakse. Vaidlustaja õigusabikulu on põhjendatud suuruses, arvestades vaidlustusmenetluses esitatud dokumentide mahtu ja teema keerukust. Juhindudes eeltoodust palun: Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Hankija 21.03.2025 otsus riigihanke nr 288735 kehtetuks tunnistamiseks ; mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas 3 30 0 eurot (ilma käibemaksuta) , Hankija menetluskulud jätta Hankija kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Krausberg Eesti OÜ volitatud esindaja Arve saaja Krausberg Eesti OÜ Arve nr 2025-898 Pirita tee 102 Kuupäev 01.04.2025 Pirita linnaosa, Tallinn Maksetähtpäev 11.04.2025 12011 Harju maakond Viivis 0,05% päevas Rg-kood 11279028 OÜ Advokaadibüroo Laarmaa KMKR nr EE101080408 Roosikrantsi tn 11 Tallinn 10119 Harju maakond Rg-kood 14964144 KMKR nr EE102258585 Kontaktisik Kristel Rätsep Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta Õigusnõustamine perioodil 01.03.-31.03.2025; Tallinn Airport hanke 5 tundi 200,00 1 000,00 kehtetuks tunnistamise vaidlus Summa km-ta 22% 1 000,00 Käibemaks 22% 220,00 Arve kokku (EUR) 1 220,00 Arve väljastas: Kristina Laarmaa Telefon +3725216660 Swedbank SWIFT HABAEE2X E-post [email protected] IBAN EE622200221073661705 Krausberg Eesti OÜ 01.04.2025 Tallinn Airport hanke kehtetuks tunnistamise vaidlus Periood: 01.03.2025 ‐ 31.03.2025 tunnihind maksumus kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat (KM‐ta) EUR (KM‐ta) EUR 21.03.2025 4.70 tutvumine hankija otsusega hange Kristina Laarmaa 200 940.00 kehtetuks tunnistada, suhtlus kliendiga, vaidlustuse koostamine, telefoninõupidamine kliendiga (M.Saar 0,4h) 31.03.2025 0.30 vaidlustuse teksti täiendus, e‐ Kristina Laarmaa 200 60.00 kirjavahetus kliendiga Summa: 5.00 EUR 1,000.00 *0.1 h = 6 min OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 tel +3725216660 I [email protected]  Arve saaja Krausberg Eesti OÜ Arve nr 2025-899 Pirita tee 102 Kuupäev 08.04.2025 Pirita linnaosa, Tallinn Maksetähtpäev 18.04.2025 12011 Harju maakond Viivis 0,05% päevas Rg-kood 11279028 OÜ Advokaadibüroo Laarmaa KMKR nr EE101080408 Roosikrantsi tn 11 Tallinn 10119 Harju maakond Rg-kood 14964144 KMKR nr EE102258585 Kontaktisik Kristel Rätsep Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta Õigusnõustamine perioodil 01.04.-07.04.2025; Tallinn Airport hanke 5,1 tundi 200,00 1 020,00 kehtetuks tunnistamise vaidlus Summa km-ta 22% 1 020,00 Käibemaks 22% 224,40 Arve kokku (EUR) 1 244,40 Arve väljastas: Kristina Laarmaa Telefon +3725216660 Swedbank SWIFT HABAEE2X E-post [email protected] IBAN EE622200221073661705 Krausberg Eesti OÜ 08.04.2025 Tallinn Airport hanke kehtetuks tunnistamise vaidlus Periood: 01.04.2025 ‐ 07.04.2025 tunnihind maksumus kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat (KM‐ta) EUR (KM‐ta) EUR 01.04.2025 0.40 telefoninõupidamised kliendiga Kristina Laarmaa 200 80.00 04.04.2025 4.00 hankija 4.04 menetlusdokumendi Kristina Laarmaa 200 800.00 analüüs ja vastuväidete koostamine, e‐ kirjavahetus kliendiga 07.04.2025 0.40 vaidlustaja vastuväidete täiendamine, Kristina Laarmaa 200 80.00 suhtlus kliendiga 07.04.2025 0.30 telefoninõupidamine kliendiga Kristina Laarmaa 200 60.00 Summa: 5.10 EUR 1,020.00 *0.1 h = 6 min OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 tel +3725216660 I [email protected]