Hankija vastus

Seisukoht vaidlustuses (edaspidi koos ka kui vaidlustus) riigihanke „Siselinna kalmistu piirdemüüri ja väravaehitise restaureerimine ja osaline rekonstrueerimine“ (viitenumber 291085) kohta 09.04.2025 Vaidlustaja OÜ ARUNA-EHITUS Registrikood 10886001 Asukoht Ringi tn 27-3, Maardu linn, Harjumaa 74112 e-post: [email protected] Vaidlustaja Tuulikki Laesson esindaja Volitatud esindaja Hankija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tel 645 7191 e-post [email protected] Hankija esindaja Andres Aas Tallinna linna õigusteenistus Tel 640 4172, e-post [email protected] HANKIJA SEISUKOHT I. TAOTLUSED 1. jätta vaidlustus koos sellega seotud taotlustega rahuldamata; 2. jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. II. FAKTILISED ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (hankija) on välja kuulutanud lihthankemenetlusena „Siselinna kalmistu piirdemüüri ja väravaehitise restaureerimine ja osaline rekonstrueerimine“ (viitenumber 291085). Tallinna linna seisukoht 2. Vaidlustaja ei ole rahul hankija käskkirjaga nr 4-1/53 osas, millega vaidlustaja pakkumus lükati tagasi ning on esitanud vaidlustuse. 3. Vastavalt RHS § 194 lg-le 5 on hankijal võimalik esitada vaidlustuskomisjonile (VAKO) vastus vaidlustusele kuni 09.04.2025. Käesolevaga hankija vastab vaidlustaja poolt esitatud vaidlustusele. III. VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD 4. Hankija ei pea esitatud vaidlustust õigeks ja vaidleb sellele vastu, sest vaidlustatud otsus on hankija hinnangul õiguspärased. 5. Vaidlustaja vaidlustusest tulenevalt on vaidluse põhiküsimuseks, kas hankijal oli õigus vaidlustaja pakkumus tagasi lükata. 6. Esmalt tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et hankija lähtub hanketingimuste koostamisel konkreetse hankega seotud asjaoludest ning seda on ka vaidlusaluse hanke puhul teinud. Samuti on hankija seotud enda poolt seatud tingimustega ning tal ei ole pakkumuste hindamise etapis võimalik enam vastavaid tingimusi muuta. 7. Vaidlus puudub poolte vahel asjaolus, et hankes esines nõue, mille kohaselt: „0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused loeb hankija mittevastavaks ja lükkab tagasi.“. 8. Vaidlustaja on enda vaidlustuses (p-s 2.4) avaldanud, et: „Vaidlustaja mõistis kululoendit selliselt, et tegemist on täidete alapealkirjaga ning seetõttu märkis selle ühikhinnaks 0, [---].“ Vaidlustusest ja vaidlustaja seisukohtadest (mh eelnimetatust) tuleneb, et sisuliselt vaidlustaja soovib vaidlustada vastavustingimust tagantjärgi ning on nimetatud tingimust pidanud ebamõistlikuks ja on seda enda tegevusega konkreetselt ignoreerinud. See ei ole aga lubatud. 9. Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas selgitanud, et pärast pakkumuste esitamist ei saa vaidlustaja hankijaotsuse vaidlustamise kaudu uut võimalust riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks, vaid seda oleks tulnud teha RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohtu praktika järgi on RHAD olemuslikult eelhaldusakt, mis on HMS § 52 lg 2 ja 60 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslik igaühele (vt nt RKHKo 14.04.2010, 3-3-1-99-09, p 16; RKHKm 12.12.2011, 3-3-1-52-11, p 21-22; 08.10.2012, 3-3-1-30-12, p 12). Tulenevalt sellest on Riigikohus selgitanud, et hankijal puuduks võimalus jätta vaidlusalune tingimus hiljem kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama selle õigusvastasuse (RKHKo 28.11.2012, 3-3-1-45-12, p 29). Järelikult oli vaidlusalune vastavustingimus pakkumuse esitamisel nii vaidlustajale kui ka hankijale täitmiseks kohustuslik ning hankijal poleks olnud võimalik teistsugust otsust teha. 2 Tallinna linna seisukoht 10. Hankija osundab, et isegi kui vaidlustaja poolt välja toodud muudes hangetes on raadionupuga eraldi nn „0 või negatiivse maksumuse“ raadionupp eraldi välja toodud, siis on ta ikkagi pidanud vajutama raadionuppu pakkumuse esitamise tingimuses: „Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")“. Nagu viidatud käesoleva menetlusdokumendi p-s 8, siis on ka vaidlustaja ise tunnistanud, et pole täitnud hanke alusdokumentides esitatud tingimusi. Seega tuleb mh jätta ka tähelepanuta vaidlustaja viited teistele hangetele. 11. Hankija on sunnitud ka täiendavalt sõnama, et juhul kui vaidlustajal oli ikkagi hoolimata hankija hinnangul konkreetsetest sõnastustest kahtlus tingimuste sisu osas, siis on praktikas tihti kasutatavaks võimalusteks täiendava küsimuse esitamine kui ka vaidlustuse esitamine alusdokumentide kohta, mida hoolas pakkuja oleks saanud teha enne viimasel päeval pakkumuse koostamist. Kuna riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusaktiks, siis on antud juhul kõnealused tingimused kehtivaks nii hankijale kui ka pakkujatele, mis tähendab, et kuna vaidlustaja pole samaväärsuse kriteeriume täitnud ning enam neid tingimusi muuta ei saa, siis on hankija teinud otsused korrektsed. 12. Hankija soovib täiendavalt rõhutada, et isegi kui ka lugeda mõnda hankija tegevust menetlusveaks, siis oleks lõpptulemus olnud siiski selline, nagu sai kajastatud punktis 2 nimetatud käskkirjas. Hankija osutab, et menetlusvigade tagajärgede eristamise vajadus ning võimalus jätta haldusakt kehtivaks, kui menetlusviga haldusakti sisu ei mõjutanud, tuleneb muuhulgas menetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomia põhimõtetest. IV. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 13. Hankija on eelnevast tulenevalt seisukohal, et hankija on käitunud õiguspäraselt ja puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks. 14. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid palub võimalusel eraldi tähtaegade määramist täiendavate tõendite/dokumentide/taotluste esitamisele ja menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks. 15. Hankija esindaja esindusõigus tuleneb Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 15.01.2025 käskkirjast number T-9-1/25/2 p-st 5. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Aas Hankija esindaja 3