Lp Angelika Timusk
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Tallinn Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
09.04.2025 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Klen Teder
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
Mari Past Kristiina Koll
Liis Kikas
ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus
Madis Abel
Sten Tikerpe
[email protected] Mart Parind Andra Olm
HANKIJA SEISUKOHT
//
TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustusasja nr: 77-25/282302
Riigihange: „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 282302)
Vaidlustaja: Aktsiaselts Kihnu Veeteed
Registrikood 10867071
Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Kadri Härginen
Vandeadvokaat Mario Sõrm
Advokaadibüroo Sorainen
e-post
[email protected];
[email protected]
Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Registrikood 70000734
Hankija esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
Kolmas isik: Tuule Liinid OÜ
Registrikood 12978461
Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Britta Oltjer
Advokaadibüroo Cuesta
e-post
[email protected]
NOVE - 2/6 -
I ASJAOLUD
1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 77-25/282302:
Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed („Vaidlustaja“) 24.03.2025 vaidlustus Regionaal- ja Põllumajandus-
ministeeriumi („Hankija“) riigihankes „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 282302,
„Hange“). Vaidlustusmenetlusse on kolmanda isikuna kaasatud Tuule Liinid OÜ („Kolmas isik“).
2. 31.03.2025 vastasid Hankija ja Kolmas isik vaidlustusele, vaieldes sellele täies ulatuses
vastu.
3. 04.04.2025 esitas Vaidlustaja oma täiendava seisukoha. VAKO 01.04.2025 teate järgi on
teistel menetlusosalistel võimalik Vaidlustaja seisukohale vastata kuni 09.04.2025.
4. Käesolevaga kasutab Hankija võimalust esitada repliik Vaidlustaja 04.04.2025 seisukohale.
Ühtlasi sisaldab dokument Hankija täiendavat menetluskulude nimekirja.
II ÕIGUSLIKUD SEISUKOHAD
5. Hankija, olles tutvunud Vaidlustaja täiendava seisukohaga, jääb kõigiti enda 31.03.2025
vastuses öeldu ja taotletu juurde ega korda seda siin. Hankija hinnangul ei lükka Vaidlustaja uued
argumendid Hankija positsioone ümber ega näita vaidlustatud otsuste (niivõrd kuivõrd need üldse
eksisteerivad) õigusvastasust. Allpool kommenteerib Hankija Vaidlustaja uusi väiteid, millele
Hankija ei ole saanud vastata juba oma 31.03.2025 vastuses.
A. Hankija otsus mitte avaldada teavet
6. Vaidlustaja on Hankija seletused selle kohta, et ta ei ole vastu võtnud eraldiseisvat otsust
teabe väljastamisest keeldumise kohta1, pööranud kõverpeeglisse. Vaidlustaja omistab Hankijale
avaldusi, mida too ei ole teinud. Näiteks: Vaidlustaja sõnutsi Hankija „kahtleb ise selles, et kas
tema otsus on tegelikult üldse otsus“.2 Hankija ei kahtle sel teemal milleski. Hankija on oma
vastuses selgelt, ühemõtteliselt ja ilma mistahes kahtlevate reservatsioonideta öelnud, et vaidlusta-
tud käskkirjas esitatud kaks lauset ärisaladuse kohta pole eraldiseisev keeldumine teabe väljasta-
misest (keegi pole teabe väljastamist taotlenudki), vaid kommentaar Kolmanda isiku kvalifitseeri-
mise otsuse juurde. Niisiis on Vaidlustaja väited Hankija „kimbatusest“3 asjakohatu ilukirjandus, mis
ei nõua ega vääri Hankija pikemat repliiki.
7. Et Vaidlustajal olla raske mõista, miks on Hankija vaidlustatud käskkirjas teinud Kolmanda
isiku ärisaladust puudutava avalduse4, selgitab Hankija veelkord: kuivõrd Hankija otsustas
Kolmanda isiku kvalifitseerida ja viimane kasutas nn tuginemise võtet (RHS § 103), siis täitmaks
küllaldase põhjendamise ja läbipaistvuse nõudeid, tõi Hankija tuginemise fakti selgelt välja. Samas
selgitas Hankija, et ärisaladuse kaitse tõttu ei nimeta ta konkreetseid isikuid, kellele on tuginetud.
Nii sirgjooneline ja lihtne käskkirja kirja pandud ridade tähendus ongi. Asjatu on otsida mingit peent
skeemi või riugast.
8. Vaidlustaja ei ole nähtavasti ka mõistnud, miks on Hankija oma vastuses viidanud vaidlustus-
asjale nr 237-24/282827. Vaidlustaja nimelt leiab, et asjaomane VAKO lahend ei puutu kuidagi
asjasse.5 Puutub küll: Hankija viitas sellele VAKO otsusele kohas, kus ta kummutas Vaidlustaja
väite nagu poleks „Eesti haldus- ega kohtupraktikast ainsatki juhtumit, mil mõni hankija oleks
otsustanud mitte avaldada teistele pakkujatele mistahes teavet isikute kohta, kelle vahenditele
pakkuja RHS § 103 alusel tugineb“.6 Kogu viidatud vaidlustusasi ning järgnev kohtumenetlus on
võrsunud asjaolust, et hankija ei teavitanud pakkujaid tõigast, et edukas pakkuja täitis kvalifitseeri-
mise tingimused teise isiku vahendite toel. Viimasest omakorda tuleneb loogiliselt, et hankija hoidis
1
Hankija vastuse p 10–13.
2
Vaidlustaja seisukoha p 1.
3
Samas, p 2.
4
Samas.
5
Samas, p 8.
6
Hankija vastuse p 19.
NOVE - 3/6 -
kinni ka infot, kes konkreetselt oli see teine isik, kelle vahenditele tugineti. Vaidlustaja sai selle info
teada hoopis kaudselt ja juhuslikult, misjärel algas ka vaidlus.7
9. Mis puudutab Vaidlustaja jätkuvaid Euroopa Kohtu praktikale, millest peaks tulenema, et
riigihanget puudutava teabe väljastamisest keeldumine on vaidlustatav VAKO-s8, siis Hankija on
juba selgitanud – sealjuures viidates VAKO enda praktikale – miks VAKO siiski ei saa niisuguseid
vaidlustusi menetleda.9 Vaidlustaja lähenemine EL õiguse ja liikmesriigi õiguse vahekorrale on liialt
primitiivne. Tegu on kahe autonoomse õiguskorraga, mistõttu ei ole asjad nii lihtsad, et kui EL õigus
ütleb üht, aga liikmesriigi õigus (osaliselt) teist, siis igal juhul tuleb talitada EL õiguse järgi. Nii on
Euroopa Kohus ise, EL õiguse esimuse põhimõtte looja10, selgitanud, et võime muuta vastuoluline
riigisisene õigus kohaldamatuks on ainult neil EL õiguse sätetel, millel on vahetu õigusmõju.11
Vaidlustaja ei ole viidanud ühelegi vahetu õigusmõjuga – st selgele, täpsele ja tingimusteta12 – EL
õiguse sättele, millega RHS 8. ptk (vaidlustusmenetlus) sätted vastuolus oleksid. Küllap on
Vaidlustaja vaikimine taotluslik, et mitte omal initsiatiivil lahata enda õigusliku positsiooni nõrku
kohti. Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu seisukohad on tõlgenduslikult tuletatud riigihanke-
direktiivi 2014/24 ja õiguskaitsedirektiivi 89/665 üldsõnalistest ja abstraktseid põhimõtteid (nt tõhus
õiguskaitse) kajastavatest normidest. Sellised normid a priori ei oma vahetut õigusmõju. Järelikult
ei ole neil ka riigisisest õigust blokeerivat toimet. Ammugi ei ole kõnealused sätted võimelised
omama riigisiseses õiguskorras asendavat mõju, st asuma kohaldamata jäetud riigisisese normi
asemele.13 VAKO aga ei saa vaidlustusmenetlust läbi viia lihtsalt mõne abstraktse postulaadi najal.
Kui RHS-is puuduvad normid, mis annaksid VAKO-le pädevuse kohustada hankijat mingit teavet
välja andma – ja nii see praegusel ajal on –, siis ei saa VAKO neid norme ise välja mõelda (tegu
oleks ränga pädevuse ületamisega) ega viidata abstraktsele EL õiguse normile või Euroopa Kohtu
lahendile, mis räägib „tõhusast ja kiirest vaidlustusmenetlusest“.
10. Vaidlustaja on Hankijale ette heitnud, et viimane ei ole täpsemalt selgitanud, miks ta peab
Kolmanda isiku tuginetavaid isikuid ärisaladuseks.14 Etteheide on asjakohatu, kuna teabe ärisala-
duseks olemist detailselt põhjendama asudes reedaks Hankija saladuse. See on tagajärg, mida
Hankija peab vältima. Hankija selgituste piiratud detailsus ei riiva ülemääraselt Vaidlustaja õigust
tõhusale õiguskaitsele, kuivõrd VAKO-le on kõik materjalid kättesaadavad ja VAKO saab otsustada
nende alusel – nii nagu see konfidentsiaalset infot puudutavates vaidlustes ikka käib. Vaidlustaja
püüab luua ekslikku muljet nagu tehtaks talle selles vaidlustusmenetluses pretsedenditul moel liiga.
Hankija on oma vastuses viidanud sõnumivahetusele Kolmanda isikuga ning selgitanud, et ta peab
Kolmanda isiku selgitusi küllaldaseks, eluliselt usutavaks ja kooskõlas olevaks õigusaktide ja
kohtupraktikaga. Sealjuures on Hankija esile tõstetult tsiteerinud Euroopa Kohtu lahendit, millele
tema õiguslik analüüs rajaneb, st Hankija on oma üldiselt õiguslikud seisukohad, lugemaks teatavat
teavet ärisaladuseks, Vaidlustajale teatavaks teinud.15 Siit edasi on VAKO hinnata, kas Hankija
võis – arvestades Hankija teatavat hindamisruumi – sellise järelduseni jõuda.
11. Tugevasti liialdatud, et mitte öelda groteski keeratud on Vaidlustaja kujund sellest, et Hankija
juurutab „uut koolkonda avaliku teenuse ja haldusülesannete täitmisel“.16 Hankija lähtub pelgalt
EKTÄKS-ist ning Euroopa Kohtu praktikast, millest viimane sedastab otsesõnu, et tuginetavate
isikute nimed ja muud isikustatud teave võib teatud juhtudel olla ärisaladus.17 Viimast on, muide,
möönnud ka Vaidlustaja ise18, mistõttu on tema imestus ja valulik reaktsioon ilmselgelt kunstlik ja
7
VAKOo 237-24/282827, iseäranis p 6 ja 13.4.
8
Vaidlustaja seisukoha p 7.
9
Hankija vastuse p 14–17.
10
EKo C-6/64: Costa vs ENEL.
11
EKo C-573/17: Poplawski, p 59–63; C-183/18: Bank BGZ BNP Paribas, p 63.
12
EKo C-292/02: Meiland Azewijn, p 60–61; C-378/07–C-380/07: Angelidaki, p 210–211; C-386/18: Texel, p 61.
13
Vt EL õiguse blokeerivast ja asendavast mõjust M. Parind. Euroopa Liidu õigus. Eesti vaade. UKU 2022, lk 82–83.
14
Vaidlustaja seisukoha p 9.
15
Hankija vastuse p 20 ja 21.
16
Vaidlustaja seisukoha p 10.
17
EKo C-54/21: Antea Polska, p 77–79.
18
Vaidlustuse p 43.
NOVE - 4/6 -
otsitud. Vale on ka Vaidlustaja väide, et „Hankija väidab korduvalt, et pakkuja võib oma „lepingu-
partnereid“ sisuliselt piiramatult varjata“.19 Hankija ei ole midagi sellist väitnud ega isegi mitte
kaudselt mõista andnud. Taaskord – Hankija on viidanud Euroopa Kohtu praktikale, mille järgi võib
teave alltöövõtjate ja lepingupartnerite kohta teatud juhtudel olla ärisaladus. Et Vaidlustaja on
sellest suutnud tuletada, et kaugel pole päev, mil ka pakkuja ise võib olla ärisaladus20, märgib
eepiliste proportsioonidega liialdust. Hankija rahustab Vaidlustajat: sellist päeva ei tule.
12. Oma seisukoha p-s 13 on Vaidlustaja teinud sama vea, mille vaidlustuses, olgugi et Hankija
pööras oma vastuses sellele tähelepanu.21 Nimelt on Vaidlustaja taaskord viidanud ühele
vaidlustusasjale, kus on menetluse käigus tõstatunud küsimus (väidetavalt) ärisaladusega kaitstud
teabe jagamisest vastaspoolel oleva menetlusosalisega. Taaskord: sellises olukorras tõesti VAKO
– täites oma rolli vaidlustusmenetluse juhtimisel – annab menetlusosalistele suuniseid ja käske.
See olukord on aga põhimõtteliselt erinev sellest, kus vaidlustusmenetluse eraldiseisvaks esemeks
on hankija „otsus teavet mitte välja anda“. Vaidlustaja viidatud asjas – 204/24-283032 – vaidlustati
pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid. Teisisõnu, Vaidlustaja tõmbab kohatuid
paralleele, võrdleb võrreldamatuid situatsioone.
B. Hankija kohustamine teavet andma
13. Hankija tõi oma vastuses välja, et Vaidlustaja nõue kohustada Hankijat andma „teavet
kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks Tuule Liinid OÜ poolt tuginetavate ettevõtjate kohta“ on
kahel põhjusel menetluskõlbmatu: (i) nõue on liialt üldine, s.o mittetäidetav; (ii) VAKO-l puudub
vastav kohustamispädevus.22 Seda, et VAKO-l puudub RHS-i järgi pädevus kohustada hankijat
andma välja mingit teavet, ei ole Vaidlustaja oma täiendavas seisukohas adresseerinud. Küllap on
siingi tegu teadlikult valikulise lähenemisega, et mitte omalt poolt tõsta pjedestaalile teemasid, mis
vaidlustuses nõutut ei toeta.
14. Küll aga on Vaidlustaja oma seisukohas asunud vabandama tema algse nõude liiga üldist
sõnastust. Sisuliselt on Vaidlustaja väitnud, et kõik saavad ju tegelikult aru, mida ta silmas pidas.23
Hankija ei saa sellise suhtumisega nõustuda. Õigusvaidlusi ei lahendata põhimõttel „te saate ju aru
küll“. Sama hästi võiks vaidlustaja taotleda, et „lahendage asi minu kasuks“ ja pärast nuriseda,
miks VAKO ei lugenud sellest välja taotlust mõista hankijalt välja vaidlustaja lepingulise esindaja
kulud. Vaidlustuse nõuded peavad olema selged ja täpsed.24 Seda iseäranis siis, kui Vaidlustaja
on palganud end esindama kaks vandeadvokaati. Seetõttu ei pea Hankija enda kriitikat kohatuks
ega ülekohtuseks. Alles nüüd, pärast Hankija vastuväidet, on Vaidlustaja formuleerinud oma
kohustamisnõude täpsema sisu.25 Hankija jätab VAKO hinnata, kas VAKO saab sellist täpsustust
arvesse võtta. Õieti on see küsimuse püstitus tarbetu, kuna VAKO põhimõtteliselt ei saa pädevuse
puudumise tõttu vaidlustuse kõnealust nõuet rahuldada, olgu siis nõude täpsusaste eeskujulik või
puudulik.
C. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus
15. Vaidlustaja on ka Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise episoodis omistanud Hankijale
avaldusi, mida too teinud ei ole. Nii on Vaidlustaja kirjutanud, et „hankija möönab, et vaidlustaja
poolt vaidlustuses välja toodud rikkumine on RHS § 95 lg 4 p 4 mõttes eksimine ametialaste
käitumisreeglite vastu“.26 Hankija on oma vastuses kasutanud tingivat argumentatsiooni, öeldes,
et „isegi kui rikkumine oli, siis ei olnud see isegi asjast puudutatud tellija (TraM) jaoks piisavalt
oluline, et rakendada lepingus ette nähtud leppetrahvi“. Samuti: „Hankija, olles asja põhjalikult
19
Vaidlustaja seisukoha p 11.
20
Samas.
21
Hankija vastuse p 16.
22
Hankija vastuse p 26–28.
23
Vaidlustaja seisukoha p 14–15.
24
Vt ka I. Pilving, M. Parind. RHS § 190 komm 10 ja 24. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2022.
25
Vaidlustaja seisukoha p 15.
26
Vaidlustaja seisukoha p 17.
NOVE - 5/6 -
uurinud ja hinnanud, leiab, et Kolmanda isiku usaldusväärsus ja ausus ei ole kahtluse all või seda
vähemasti määral, mis muudaks kõrvaldamise proportsionaalseks meetmeks.“27 Seega, kuna see
ei ole konkreetses kaasuses vajalik ega menetlusökonoomiliselt otstarbekas, ei ole Hankija
kujundanud põhjapanevat seisukohta Kolmanda isiku tegude (võimaliku) ebaõigusmäära osas.
Antud juhul piisab sellest, kui möönda, et isegi kui kõik vastaspoole väited ja etteheited nn sõukruvi
episoodis lugeda tõeseks (st vaadata olukorda Kolmanda isiku kahjuks), siis ei ole see ikkagi piisav,
et see peaks kaasa tooma RHS § 95 lg 4 p 4 alusel Kolmanda isiku hankemenetlusest
kõrvaldamise. Oma argumente hankija avarast kaalutlusruumist ei hakka Hankija siin kordama.28
16. Vaidlustaja on seadnud kahtluse alla Hankija väite, et Hankijale oli Kolmanda isiku ja TraM
suhetes juhtunud seik teada ja ta arvestas seda kõrvaldamise aluste kontrolli läbi viies.29 Tegemist
on Vaidlustaja seisukohast mugava etteheitega, kuna Hankija ei saa ega peagi hankemenetlust
läbi viies protokollima või muul moel talletama iga oma mõtet, mida ta mõtleb, või iga teabeühikut,
mis tema käsutuses on. Peaks olema usutav, et regionaalteemadega tegelev ministeerium, kes
praegugi viib läbi parvlaeva liiniveoteenuse hanget, on hästi kursis selleteemaliste sündmustega
Eesti Vabariigis.
17. Antud juhul on Hankijal mistahes kahtluste vältimiseks võimalik tõendada asjaolu, et ta teadis
kõnealust sõukruvi episoodi ning eraldi analüüsis seda, Hankija ja majavälise õigusnõustaja
vahelise kirjavahetusega. NB! Tegu on rangelt konfidentsiaalse materjaliga, mis on kaetud
kliendisaladusega. Allakirjutanu jagab seda materjali VAKO-ga – ja ainult VAKO-ga! – kliendi
sellekohasel nõusolekul (AdvS § 43 lg 2 ls 1, § 45 lg-d 1 ja 2).30 Tõik, et Hankija ei kajastanud
oma sisemisi mõtteid Hankes tehtud otsuseid kokkuvõtvas käskkirjas, on vormiküsimus ning mitte
sisuline probleem või minetus. Ammugi ei tingi see Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse
õigusvastasust. Seda eriti põhjusel, et VAKO saab veenduda, et Hankija on kõnealust episoodi
enne otsuse tegemist reaalselt vaaginud.
III MENETLUSKULUD
18. Hankija esitas 04.04.2025 VAKO-le oma selleks hetkeks tekkinud menetluskulude nimekirja
(lepingulise esindaja kulud summas 2902,50 eurot käibemaksuta). Kuivõrd Vaidlustaja täiendava
seisukoha analüüsimine ja sellele vastamine on Hankijale tekitanud täiendavaid menetluskulusid,
esitab Hankija käesolevaga oma täiendava kulunimekirja.
19. Hankija on selles vaidlustusmenetluses pärast 04.04.2025 menetluskulude nimekirja esita-
mist kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1200,42 eurot (käibemaksuta). Hankijale on sel
perioodil osutatud õigusabi mahus 5 h 35 min tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Esindaja-
kulude täpsem koosseis nähtub alljärgnevast tabelist.
27
Hankija vastuse p 49.
28
Samas, p 39 ja 47.
29
Vaidlustaja seisukoha p 18 ja 19.
30
Ka VAKO-ga jagatavas materjalis on kinni kaetud kohad, mis praegu asjasse ei puutu. Asjaomane kirjavahetus nimelt puudutab
muidki teemasid, mis on Kolmanda isiku võimalikku hankemenetlusest kõrvaldamist silmas pidades irrelevantsed.
NOVE - 6/6 -
20. Seega, kokkuvõttes taotleb Hankija, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Hankija kasuks välja
viimase lepingulise esindaja kulud summas 4102,92 eurot (käibemaksuta). Hankija taotleb enda
esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.31
Lugupidamisega
Mart Parind
Vandeadvokaat
Lisa: Hankija ja advokaadi vaheline kirjavahetus – NB! Rangelt konfidentsiaalne! Tutvumiseks
ainult VAKO-le!
31
RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.