Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0379 - Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 11.4.2025 resolutsioonile Osapooled: Rahandusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium Tähtaeg: 30.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5856224-2ed5-42f5-b35b-6ac5a2d9d6ee Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5856224-2ed5-42f5-b35b-6ac5a2d9d6ee?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.04.2025 / 1-1/15-621; Riigikantselei / 11.04.2025 / 2-5/25-00668 Resolutsiooni teema: Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 30.04.2025 Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 24.04.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-0379). Kontroll: Diana Mölder Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus .04.2025 nr 1-1/15-621/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 10. aprillil algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Völaöigusseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eesti Pank on viimastel aastatel pööranud oma analuilsides olulist tähelepanu riigis tegutsevate pankade kasumlikkuse, intressimäärade ning konkurentsi teemade analuusile. Tegemist onväga olulise teemaga, sest uhiskonna öiglustunnet riivas oluliselt pankade kasumlikkus, mille tekitas regulaatori otsus ehk körgel pusinud euribori maar, millega on seotud valdav osa Eestis väljastatud eluasemelaenudest. Nii ulatus Eestis tegutsevate kommertspankade kogukasum 2023. aastal 940 miljoni euroni ning 2024. aastal ligi 1,1 miljardi euroni. Eesti Pank on juhtinud tähelepanu, et Eestis tegutsevate pankade kasumlikkuse eesmärgid on körged, kus omakapitalilt oodatakse l 5-20% tootlust, samas kui OECD riikides on see olnud keskmiselt ligikaudu 8%. keskmine puhaskasumi ja omakapitali suhtarv on nii viimastel aastatel kui ka kogu intressimäärade tsukli jooksul olnud ligikaudu 8%; samuti nenditakse, et uute laenude intressimäärad on viimasel kumnendil olnud valdavalt körgemad kui ulejäänud euroalal keskmisena ning selle pöhjuseks tuuakse nörgem konkurents. Konkurentsi töstmise vajadust näevad lisaks Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile ka finantseksperdid ning teema iile on aktiivselt arutletud meedia vahendusel, kuid märgilisi samme olukorra muutmiseks ei ole Vabariigi Valitsus ega seadusandja pidanud vajalikuks astuda. Seaduse eesmärgiks on muuta tarbija jaoks oluliselt soodsamaks eluasemelaenu teise panka viimise ning selle regulatiivse tökke eemaldamisega tösta konkurentsi Eesti pangandusturul. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöust tuleneva seadusmuudatusega löpetatakse olukord, kus fikseerimata intressimääraga perioodil elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu ennetähtaegsel löpetamisel on krediidiandjal öigus nouda tarbijalt huvitiseks kolme kuu intressi juhul kui tarbija teatab lepingu löpetamisest vähemalt uhe kuu ette. 3. Eelnou terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Seadus mojutab jöustumisel positiivselt konkurentsi Eesti pangandusturul ning vöimaldab vältida eluasemelaenu teise panka viimisel huvitise maksmist. Samuti möjutab seadus jöustumisel Eesti inimeste finantsiliste teadmiste kasvu, sest paljudel tarbijatel tekib huvi ning motivatsioon vörrelda ja analuusi eluasemelaenude tingimusi - konkurents ei suurene ainult uute eluasemelaenude väljastamisel, vaid ka olemasolevate klientide hulgas. Seadus möjutab positiivselt ka väiksemate krediidiasutuste olukorda, kel tekib vöimalus asuda olemasolevate eluasemelaenude turul aktiivselt konkureerima ning seeläbi turuosa kasvatada. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ja kehtestamiseks ei pea kehtestama ega muutma rakendusakte. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon /^ aprill 2025 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Völaöigusseaduse muutmise seaduse eelnöu § l. Völaöigusseaduse paragrahvi 411 löiget 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(4) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhui toimub ennetähtaegne tagasimaksmine fikseerimata intressimääraga perioodil, puudub h-ediidiandjal öigus nouda tarbijalt saarnata jäänud intressi kui lepingu löpetamisest teavitatakse vähemalt uks kuu ette." § 2. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon /ff. aprill 2025 ^2- c^ Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees ^iigskogu ^ntsisiei- Kuupäev Jo ^. A^r ^l-iH^SSl_ Vi it  Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eesti Pank on viimastel aastatel pööranud oma analüüsides olulist tähelepanu riigis tegutsevate pankade kasumlikkuse, intressimäärade ning konkurentsi teemade analüüsile. Tegemist on väga olulise teemaga, sest ühiskonna õiglustunnet riivas oluliselt pankade kasumlikkus, mille tekitas regulaatori otsus ehk kõrgel püsinud euribori määr, millega on seotud valdav osa Eestis väljastatud eluasemelaenudest. Nii ulatus Eestis tegutsevate kommertspankade kogukasum 2023. aastal 940 miljoni euroni ning 2024. aastal ligi 1,1 miljardi euroni. Eesti Pank on juhtinud tähelepanu, et Eestis tegutsevate pankade kasumlikkuse eesmärgid on kõrged, kus omakapitalilt oodatakse 15–20% tootlust, samas kui OECD riikides on see olnud keskmiselt ligikaudu 8%. keskmine puhaskasumi ja omakapitali suhtarv on nii viimastel aastatel kui ka kogu intressimäärade tsükli jooksul olnud ligikaudu 8%; samuti nenditakse, et uute laenude intressimäärad on viimasel kümnendil olnud valdavalt kõrgemad kui ülejäänud euroalal keskmisena ning selle põhjuseks tuuakse nõrgem konkurents. Konkurentsi tõstmise vajadust näevad lisaks Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile ka finantseksperdid ning teema üle on aktiivselt arutletud meedia vahendusel, kuid märgilisi samme olukorra muutmiseks ei ole Vabariigi Valitsus ega seadusandja pidanud vajalikuks astuda. Seaduse eesmärgiks on muuta tarbija jaoks oluliselt soodsamaks eluasemelaenu teise panka viimise ning selle regulatiivse tõkke eemaldamisega tõsta konkurentsi Eesti pangandusturul. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõust tuleneva seadusmuudatusega lõpetatakse olukord, kus fikseerimata intressimääraga perioodil elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt hüvitiseks kolme kuu intressi juhul kui tarbija teatab lepingu lõpetamisest vähemalt ühe kuu ette. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Seadus mõjutab jõustumisel positiivselt konkurentsi Eesti pangandusturul ning võimaldab vältida eluasemelaenu teise panka viimisel hüvitise maksmist. Samuti mõjutab seadus jõustumisel Eesti inimeste finantsiliste teadmiste kasvu, sest paljudel tarbijatel tekib huvi ning motivatsioon võrrelda ja analüüsi eluasemelaenude tingimusi – konkurents ei suurene ainult uute eluasemelaenude väljastamisel, vaid ka olemasolevate klientide hulgas. Seadus mõjutab positiivselt ka väiksemate krediidiasutuste olukorda, kel tekib võimalus asuda olemasolevate eluasemelaenude turul aktiivselt konkureerima ning seeläbi turuosa kasvatada. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ja kehtestamiseks ei pea kehtestama ega muutma rakendusakte . 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon​​​​ 10. a prill 2025 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Võlaõigusseaduse paragrahvi 411 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse j ärgmise lt: „ (4) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhul toimub ennetähtaegne tagasimaksmine fikseerimata intressimääraga perioodil, puudub krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kui lepingu lõpetamisest teavitatakse vähemalt üks kuu ette.“ § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 ________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 10. ​​​​aprill 2025 Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees