Sakala Teed OÜ vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 14. aprill 2025 Riigihanke nr: 287982 Kolmas isik 1: Sakala Teed OÜ registrikood 10899591 Kolmanda isiku esindaja: advokaat Kristjan Kers Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Ahtri 6A, Tallinn 10151 tel: (+372) 5660 1177 e-post: [email protected] Vaidlustaja: EKT Teed OÜ registrikood (12709519) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa tel 5216660 e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 e-post: [email protected] Kolmas isik 2: Verston Eesti OÜ Registrikood 11947047 e-post: [email protected]; [email protected] KOLMANDA ISIKU 1 SEISUKOHT vaidlustuse suhtes hankes nr 287982 RESOLUTSIOON: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista vaidlustajalt välja kolmanda isiku 1 õigusabikulud. I. HANKEMENETLUSE SENINE KÄIK 1. Hankija viib läbi hankemenetlust riigihankes nr 287982 „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | [email protected] | www.emerald.legal Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 Malmö 21, Pärnu 80011 | +372 5607 6810 2. 08.04.2025 käskkirjaga (vaidlustuse lisa 1) tunnistas hankija kolmanda isiku 1 pakkumise edukaks. 3. 09.04.2025 käskkirjaga (vaidlustuse lisa 3) jättis hankija kolmanda isiku kõrvaldamata ning kvalifitseeris kolmanda isiku 1. 4. 09.04.2025 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse ja palus tunnistada kehtetuks hankija 08.04.2025 otsused kolmanda isiku 2 pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ning kolmanda isiku 1 pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks ning hankija 09.04.2025 otsus kolmanda isiku 1 kõrvaldamata jätta ja kvalifitseerida. 5. 10.04.2025 teatega andis VAKO hankijale ja kolmandatele isikutele tähtaja kuni 15.04.2025 vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamiseks. 6. Käesolevaga esitab kolmas isik 1 enda seisukoha vaidlustuse suhtes. II. K OLMANDA ISIKU 1 PÕHJENDUSED 7. Vaidluse ese. Vaidlustuse kohaselt on vaidlustaja hankija otsustele kokkuvõtlikult alljärgnevad etteheited: 7.1. Riigihanke alusdokumentide koosseisus olevat kululoendit muutis hankija viimati 10.03.2025 ja hankelepingu projekti 12.03.2025. Nende muudatustega muutis hankija olulisel määral riigihankes pakkumuse hinnastamise tingimusi ja eeldusi ning mõjutas seetõttu pakkumuste sisu. Eelnevale vaatamata hankija ei pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, et järgida RHS § 82 lg 1 nõudeid. Vaidlustaja hinnangul võib seetõttu esineda alus riigihanke kehtetuks tunnistamiseks riikliku järelevalve korras. 7.2. Kolmandale isikule 2 on tehtud arvutusvea parandamise ettepanek, mille viimane on aktsepteerinud, kuid kolmanda isiku 2 pakkumuse kogumaksumus ei ole arvutusvea parandamise järel muutunud. Vaidlustaja hinnangul ei ole võimalik õiguspäraselt täita riigihanke alusdokumendi p 3.2 ja 3.3 sätestatud vastavusnõudeid ja vastavustingimust „Kululoend“, kui kululoendis esineva arvutusvea parandamise tulemusena pakkumuse kogumaksumus ei muutu. 7.3. Vaidlustajal on kahtlus, et kolmanda isiku 1 pakkumuses esitatud kululoendis esinevad sisulised puudused, mille tõttu tulnuks kolmanda isiku 1 pakkumus tagasi lükata. Vaidlustaja kahtlus põhineb asjaolul, et analoogses riigihankes (Valga hoolduspiirkond, riigihange nr 284013) on hankija kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükanud põhjusel, et kululoendis esinevad sisulised puudused, mille kõrvaldamine ei ole võimalik. Kuigi vaidlustajale pole teada puuduse sisu, siis on vaidlustaja teinud automaatse järelduse, et ka siinses riigihankes on kolmas isik 1 teinud sama vea ja kolmanda isiku 1 pakkumise oleks hankija pidanud tagasi lükkama. 7.4. Hankijal pidanuks tekkima kolmanda isiku 1 pakkumuse kogumaksumuse suhtes alapakkumuse kahtlus, kuivõrd pärast arvutusvea parandamist on kolmanda isiku 1 ja vaidlustaja pakkumuse kogumaksumuste hinnaerinevus 15,79%. Lisa 1 protokollist ei nähtu, et hankija oleks kolmanda isiku 1 pakkumuse maksumuse kohta alapakkumuse kontrolli teostamiseks mistahes küsimusi esitanud ega küsimustele antud vastuseid sisuliselt kaalunud. 7.5. Protokollist ei nähtu, et hankija oleks teostanud sisulist kontrolli tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimuse täitmise osas. Hankija oleks pidanud kontrollima, kas kolmas isik 1 on täitnud nõuetekohaselt vähemalt 2 avalikult kasutatava tee ehitustööde lepingut mille raames on ehitatud avalikult kasutatavat teed mahus vähemalt 100 000 m 2 või teostanud avalikult kasutatava tee korrashoiutööd vähemalt mahus 450 km ja vähemalt 12 kuud järjest, sh teinud talihoolet seisunditasemega vähemalt 3. 2 8. Riigihanke kehtetuks tunnistamine. Vaidlustuse p-s 2 on vaidlustaja viidanud võimalusele riigihanke kehtetuks tunnistamiseks riikliku järelevalve korras, kuna hankija ei järginud vaidlustaja hinnangul RHS § 82 lg 1 nõudeid. 9. Antud küsimus ei ole siinse menetluse esemeks. RHS § 73 lg 3 p 6 kohaselt saab hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel või enda algatusel. RHS § 190 lg 4 ei võimalda nõuda VAKO-lt riigihanke kehtetuks tunnistamist. RHS § 197 lg 1 p 7 võimaldab VAKO-l vaidlustusmenetluse küll lõpetada Rahandusministeeriumi RHS §-s 208 nimetatud ettekirjutuse tulemusel, kuid vaidlustusest ei tulene, et Rahandusministeerium oleks vastava ettekirjutuse teinud. Veelgi enam – vaidlustaja pole välja toonud, et ta oleks pöördunud Rahandusministeeriumi poole järelevalveteatega (RHS § 207). Olgu siinkohal märgitud, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks, st subjektiivsete õiguste rikkumine ei tingi järelevalvemenetluse alustamist. 10. Kolmanda isiku 2 pakkumus. Vaidlustaja on taotlenud VAKO-lt tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega tunnistati kolmanda isiku 2 pakkumus vastavaks, kuna vaidlustaja hinnangul ei ole võimalik olukord, kus arvutusvea parandamise tulemusena pakkumuse kogumaksumus ei muutu. 11. Sarnaselt vaidlustajale puuduvad ka kolmandal isikul 1 täpsemad andmed kolmanda isiku 2 kululoendi ja teabevahetuse osas. Kuna kolmandale isikule 2 ja hankijale on antud samuti tähtaeg seisukoha esitamiseks, ei pea kolmas isik 1 võimalikuks ega vajalikuks kolmanda isiku 2 pakkumuse temaatikal pikemalt peatuda. 12. Kolmanda isiku 1 pakkumus. Vaidlustaja on teinud kolmanda isiku 1 pakkumusele kaks etteheidet: kahtlus, et kolmanda isiku 1 pakkumuses on sisulised puudused ning hankija pole kontrollinud alampakkumise kahtlust. 13. Esiteks – õiguskirjanduses on selgitatud: „Paljasõnalise, faktidega sisustamata väite esitamine hankija tegevuse õigusvastasuse kohta, lootuses, et VAKO uurimispõhimõttest tulenevalt kõik asjaolud välja selgitab, ei ole faktilise põhjendusena piisav. Samuti ei tohi vaidlustus rajaneda pelgalt oletustel, iseäranis asjaolude osas, mille suhtes vaidlustajal on tõendamiskoormus – vt ka RHS § 190 lg 1 p 5 komm-d. VAKO on leidnud, et konkurendi kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel tuleb ära näidata mingidki, kasvõi spekulatiivsed pidepunktid, millest asjakohaste normide valguses tuleneb vaidlustatud otsuse õigusvastasus. [3354] Arvestada tuleks siiski, et pelgalt spekulatiivsetest pidepunktidest ei piisa (vähemalt mitte igas situatsioonis) vaidlustuse põhjendamiseks. Näiteks peavad hankelepingu tühisuse tuvastamisele suunatud vaidlustusest nähtuma RHS § 185 lg 4 p-des 2–6 sätestatud või muud tühisust kaasa toovad asjaolud. Kahju hüvitamise taotluse aluste kohta vt RHS § 190 lg 2 komm-d.“ (RHS § 190 komm, p 13). 14. Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 11 välja toonud enda kahtluse, et kuna analoogses riigihankes (Valga hoolduspiirkond, riigihange nr 284013) on hankija kolmanda isiku 1 pakkumuse tagasi lükanud põhjusel, et kululoendis esinevad sisulised puudused, mille kõrvaldamine ei ole võimalik, siis ka siinses riigihankes on kolmas isik 1 teinud sama vea ja kolmanda isiku 1 pakkumise oleks hankija pidanud tagasi lükkama. 15. Eelnevast saab VAKO tuvastada, et vaidlustuses käsitletav etteheide rajaneb pelgalt oletusel ning spekulatiivsetel pidepunktidel. Asjaolu, et nn Valga riigihankes lükati kolmanda isiku 1 pakkumus tagasi, ei oma siinses menetluses mistahes tähtsust ega saa olla vaidlustuse aluseks. 16. Vaidlustaja on seejuures ise välja toonud, et Valga riigihankes tehtud pakkumuse puudused ei ole vaidlustajale teada. Seega on vaidlustaja sisuliselt taotlenud VAKO-lt uurimispõhimõtte raames välja selgitada, kas kolmas isik 1 on teinud siinses riigihankes esitatud pakkumuses sama 3  vea, mis tingis Valga riigihankes tehtud pakkumuse tagasilükkamise. Selliselt ei ole õiguskirjanduse kohaselt aga lubatud vaidlustuse alust sisustada. 17. Lisaks ei ole vaidlustaja välja toonud ühtegi (isegi spekulatiivset) RHS § 114 lg 2 alust, mille kohaselt oleks hankija pidanud kolmanda isiku 1 pakkumuse tagasi lükkama. Veelgi enam – pole eluliselt usutav, et kui kolmanda isiku 1 pakkumuses oleks esinenud sama puudus, mille alusel teises riigihankes pakkumus tagasi lükati, oleks see hankijal tähelepanuta jäänud või oleks selle avastamisel siinses hankes olnud hankija järeldus teine (st pakkumus oleks tunnistatud vastavaks). 18. Vaidlustuse p-s 12 on vaidlustaja esitanud taotluse nõuda välja Valga riigihankes esitatud hankija põhjendused kolmanda isiku 1 pakkumuses esinenud puuduste kohta ja veenduda, et siinses riigihankes pole kolmas isik 1 teinud samasugust viga. Kolmas isik 1 leiab, et antud taotlus tuleb jätta rahuldamata – Valga riigihankes esitatud pakkumus ei oma siinses menetluses mistahes tähtsust ning vaidlustusmenetluse eesmärk ei ole kontrollida teiste pakkujate hüpoteetilisi ja spekulatiivseid kahtluseid. 19. Teiseks – vaidlustuse p 13 kohaselt oleks hankija pidanud läbi viima alapakkumuse kontrolli. Antud etteheide lähtub aga eeldusest, et kolmanda isiku 2 pakkumus tulnuks tagasi lükata ning seetõttu oleks alapakkumust pidanud võrdlema vaidlustaja pakkumusega. Kolmanda isiku 2 pakkumust pole aga tagasi lükatud, mistõttu on vaidlustaja etteheide alusetu. 20. Otsus jätta kolmas isik kõrvaldamata ja kvalifitseerida. Antud otsuse osas on vaidlustaja (lisaks tagasilükkamise argumentatsioonile, millega kolmas isik 1 ei nõustu) hankijale ette heitnud, et hankija pole teostanud kontrolli tehnilise kutseala pädevuse kvalifitseerimistingimuse täitmise osas. 21. Vaidlustaja esile toodud kvalifitseerimistingimus sätestab järgmist: „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud kuni kaks avalikult kasutatava tee ehitustööde lepingut, mille raames on ehitatud avalikult kasutatavat teed mahus kokku vähemalt 100 000 m2 või nõuetekohaselt teinud korrashoiutööde (hooldetööde) lepingu raames korrashoiutöid (hooldetöid) avalikult kasutatavatel teedel vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul vähemalt mahus 450 km, sealhulgas talihoolet seisunditasemel vähemalt 3.“ 22. Antud vaidlustaja argumentatsioon põhineb aga jällegi üldsõnalisel kahtlusel, mille kohaselt on hankija võib-olla midagi jätnud tegemata/kontrollimata. Vaidlustaja pole samas välja toonud ühtegi (kasvõi spekulatiivset) pidepunkti sellest, et kolmas isik pole antud kvalifitseerimistingimust täitnud, st kolmandal isikul 1 puudub kvalifitseerimistingimustes sätestatud pädevus. 23. Nagu eelnevalt selgitatud, ei ole võimalik pelgalt oletustel või kahtlustel vaidlustust esitada (vt p 13). Vastupidisel juhul saaks vaidlustaja lasta VAKO-l kontrollida, kas hankija ikka on kontrollinud kõikide kvalifitseerimistingimuste täitmist (nt kas on kontrollitud aastakäivet, süütegusid, välismaalasele töötamise võimaldamist jne). Asjaolu, et kolmas isik 1 on jäetud kõrvaldamata ja kvalifitseeritud, annab eelduse, et kvalifitseerimistingimuste täitmist on kontrollitud (RHS § 104 lg 8). 24. VAKO on otsuse nr 225-24/259625, p-s 8.1.4 märkinud: „…põhjendamispuuduseks ei ole see, et teistele pakkujatele, sh Vaidlustajale, ei tehtud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusega teatavaks seda, milliste konkreetsete TK nõuete osas on teised pakkujad kasutanud RHAD-is lubatud staatust MD või DV.“ 25. Seega ei saa ka siinses menetluses hankijale põhjendamiskohustuse rikkumist ette heite pelgalt seetõttu, et vaidlustajale ei ole teada, millistele referentsobjektidele tugines kolmas isik 1. 4  Arvestades, et ühtegi sisulist väidet kvalifitseerimistingimuste täitmata jätmise osas pole vaidlustaja esile toonud, tuleb vastav spekulatiivne vaidlustuse alus tähelepanuta jätta. 26. Veelgi enam – pikaaegselt valdkonnas tegutsenuna on vaidlustajal teada, et kolmas isik 1 teostas Pärnu ja Tartu maakonnas teehoolet nimetatud 60-kuulises perioodis. Sellest tulenevalt on antud etteheide teadlik VAKO-t eksitav ning põhjendamatult menetlusosaliste ressurssi raiskav. 27. Kokkuvõte. Kolmas isik 1 leiab eelnevale tuginedes, et vaidlustus on üles ehitatud spekulatiivsetel ja oletuslikel argumentidel ning tuleb jätta rahuldamata. III. MENETLUSLIKUD TEATED 28. Menetlusviis. Kolmas isik 1 on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid istungi korral soovib sellest esindaja kaudu osa võtta. 29. Esindusõiguse kinnitus. Allakirjutanu kinnitab, et on kolmanda isiku lepinguline esindaja. 30. Menetluskulud. Vaidlustuskomisjoni menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ning vastavasisulised taotlused esitab vaidlustaja eraldi menetlusdokumendis edasise menetluse käigus. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kristjan Kers 5