L ugupeetud Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 1 0115 Tallinn
[email protected] Vaidlustus riigihankes nr 2 88735 14 . 04 .202 5 Vaidlustaja : Krausberg Eesti OÜ Registrikood 11279028 Pirita tee 102 12 011 Tallinn Eesti Vabariik E-post:
[email protected] Hankija : AS Tallinn Airport GH Registrikood 11206785 Tartu mnt 101 1 0112 Tallinn Eesti vabariik AS TALLINN AIRPORT GH VASTUS KRAUSBERG EESTI OÜ 09.04.2025 VASTUVÄITELE RIIGIHANKES NR 2 88735 Hankija taotlus: Jätta Krausberg Eesti OÜ vaidlustus täielikult rahuldamata . I Asjaolud Tallinn Airport GH (edaspidi hankija ) avaldas riigihangete registris (edaspidi eRHR ) 2 . jaanuaril 202 5 riigihanke “ Õhusõidukite koristamine (kordushange)“ (viitenumber 288735 ) (edaspidi riigihange ). Tähtajaks esitati 3 pakkumust järgmiste pakkujate poolt: Krausberg Eesti OÜ ( 11279028 ) , PUHASTUSPROFF OÜ ( 10889581 ) (edaspidi kolmas isik ) ja AKO Eesti OÜ ( 12203843 ) . Hankija teavitas pakkujaid enda otsusest hankemenetlus kehtetuks tunnistada 21. märtsil 202 5 . Krausberg Eesti OÜ (edaspidi vaidlustaja ) esitas 31. märtsil 202 5 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, millega taotleb hankija 21. märtsil 2025 tehtud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja esitas 0 9 . 04 .202 5 vastuväited hankija vastuste osas. II Hankija seisukoht Hankija ei nõustu jätkuvalt vaidlustaja seisukohaga, et hankija otsus riigihange kehtetuks tunnistada on otsitud ja üldsõnaline ning ei täida RHS- is sätestatud eeldust hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta n ing peab vaidlustaja vaidlustust täielikult põhjendamatuks. Hankija on riigihanke tunnistanud kehtetuks mitme asjaolu esinemisel, mis kogumis moodustavad ki vajaduse riigi hange kehtetuks tunnistada. See tähendab, et hankija oleks pidanud alusdokumentides lahti kirjutama õhusõidukite koristamise teenuse osutamisega seotud protsessi, sh lennundusseadusest tulenevad nõuded, millele pakkuja peab vastama ja millega peab arvestama , lisama alusdokumentide juurde pakkujatele teadmiseks lepingu, mis edukal pakkujal tuleb sõlmida maapealse taristu kasutamiseks ja selgitama asjaolu, et antud juhul ei ole pakkuja valida, kellega viidatud leping sõlmitakse, vaid see tuleb sõlmida AS-iga Tallinna Lennujaam. Sellele vajadusele viitab ka vaidlustaja esitatud vastuväide, kuna vaidlustajale on jätkuvalt selgusetu mitu lepingut on vaja lisaks riigihanke tulemusel sõlmitavale lepingule sõlmid a ning mis on antud lepingute esemeks. Vaidlustaja keskendub oma vastuväites ühele lennundusseaduse sättele, mille hankija tõi oma vastuses välja näitena viidates seejuures sellele ka sõnaselgelt kasutades viidet „muuhulgas“. Lennundusseaduses on terve peatükk, mis käsitleb maapealset teenindust lennujaamas ja hankija oma va s tuses ning riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuses ka sellele viitas, et kogu maapealse teenindamise temaatika vajab kajastamist riigihanke alusdokumentides. Lisaks väidab vaidlustaja alusetult , et hankija plaanis lennundusseadusest tulenevad nõuded kehtestada pakkujale kvalifitseerimise tingimusena. Antud vaidlustaja väide ei vasta tõele ja on täielikult tõendamata. Hankija soov ja eesmärk on pakkujaid võimalikult laiapindselt informeerida kõigist kohustustest ja nõetest, mis tulenevad nii õigusaktidest sh lennundusseadusest kui ka ASiga Tallina Lennujaam sõlmitavast maapealse taristu kasutamise lepingust ning ka taristu kasutamise tingimustest, millest tuleneb pakkujale mitmeid nõudeid, mis ei ole läbiräägitavad. Näiteks käsitlevad taristu kasutamise tingimused muuhulgas teenuse osutaja üldiseid kohustusi, keskkonna erisätteid, taristu kasutamist, vastutust ja kahjuhüvitamist, maapealse käitluse süsinikuneutraalsuse saavutamise strateegiat jms. Vaidlustaja väidab, et hankija planeeris dubleerida lennundusseadusest tulenevaid usaldusväärsuse sätteid riigihanke alusdokumentides, mis järjekordselt ei vasta tõele ja on tõendamata. Hankija viitas lennundusseaduse sätete lahti kirjutamisele, mis ei tähenda nende dubleerimist riigihanke alusdokumentides, vaid pigem nendele pakkuja tähelepanu juhtimist, pakkuja juhendamist nende osas jms tegevusi /selgitusi . Vaidlustaja väide, et lennundusseaduse § 50 20 alused dubleerivadki RHS-s sätestatud kohustuslikke ja valikulisi kõrvaldamise aluseid ei vasta tõele. Näiteks RHS § 95 lg 4 p 8 käsitleb hankelepingu rikkumisi aga lennundusseaduse § 50 20 lg 3 p 3 nimetatud lepingu rikkumised ei käsitle hankelepinguid seega ei ole antud juhul tegemis t RHSis toodu dubleerimisega. Sama saab öelda ka muude vaidlustaja poolt välja toodud dubleerivate aluste kohta. Vaidlustaja väidab, et vajadus sõlmitava lepingu täitmisel järgida mh lennundusseaduse sätteid tuli hankijale üllatusena. Hankijale jääb arusaamatuks, millises dokumendis on hankija väitnud, et lennundusseaduse sätete järgimine tuli talle üllatusena antud väide on meelevaldne ja tõendamata. Veelgi enam algselt oli tehnilises kirjelduses toodud viide ühele ekslikule lennundusseaduse sättele (lennundusseaduse § 8) , mis antud hankes ei olnud asjakohane ja seetõttu sealt ka eemaldati. Vaidlustaja väidab, et h ankija ei ole isegi püüdnud väita, et lennundusseaduse § 50 ülamärkega 20 usaldusväärsuse nõuete täitmine oleks ühelegi r iigihankes pakkumused esitanud pakkujale probleemne või et mõni pakkuja neid nõudeid ei täidaks. Hankija ei ole lennundusseaduse § 50 20 osas pakkujate suhtes usaldusväärsuse kontrolli teostanud ja seega ei saa antud juhul väita, kas pakkujad vastavad usaldusväärsuse nõuetele või mitte. Vaidlustaja viitab oma vastuväites riigihanke käigus teab evahetus e kaudu 13.02.2025 esitatud päringule, mis käsitleb ruumide rentimist ja leiab, et hankija väide, et ükski pakkuja ei ole tehnilises kirjelduses toodud kontaktisikuga ühendust võtnud ASiga Tallinna Lennujaam maapealse taristu kasutamise lepingu sõlmimise asjaolude täpsustamiseks ei ole tõene. Hankija vaidleb vaidlustajale vastu, kuna tehnilisest kirjeldusest nähtub , et punktides 1.9, 1.10 ja punktis 1.24 toodud kontaktisikud erinevad, kuna nende kontaktisikute valdkonnad erinevad. Hankija ei ole väitnud, et ükski pakkuja ei ole ühendust võtnud punktis 1.9 ja 1.10 toodud kontaktisikuga, kes tegeleb pakkujale vajalike ruumide rentimisega. Punktis 1.24 toodud kontaktisik aga tegeleb ASi Tallinna Lennujaam maapealse taristu kasutamise lepinguga need valdkonnad ja sõlmitavad lepingu d on oma olemuselt erinevad ja ükski pakkuja tehnilise kirjelduse punktis 1.24 toodud kontaktisikuga ühendust ei ole võtnud. Vaidlustaja vastuväitest on näha, et vaidlustaja jaoks on jätkuvalt arusaamatu, milliseid lepinguid tuleb lisaks riigihanke tulemusel sõlmitavale lepingule sõlmida, mis tõendab hankija seisukohta, et alusdokumendid on antud riigihankes puudulikud ning ei taga riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgmist . T ulenevalt eel toodust ei ole antud riigihankes tagatud RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtete järgimine , eelkõige pakkujate võrdse kohtlemise näol, kuna juba teenust osutav pakkuja on eelnevalt viidatud asjaoludega kursis aga teised võimalikud hankest huvitatud isikud ja pakkumuse esitanud pakkujad ei saanud pakkumuse koostamisel viidatud asjaoludega arvestada . Antud juhul ei ole vaidlust selles osas, et riigihanke alusdokumendid on puudulikud ja ebaselged, mistõttu on põhjendatud ka vajadus riigihange kehtetuks tunnistada. Nagu VAKO on leidnud otsus t es 251-20/215841 ja 255-20/227269 rikub ebaselge riigihanke alusdokument läbipaistvuse põhimõtet (RHS § 3 p 1) ja võib viia ka riigihankest huvitatud isikute /pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni (RHS § 3 p 2) . I II Kokkuvõte Hankija jääb oma käesolevas seisukohas ning varasemalt esitatud seisukohtade juurde täies ulatuses. Hankija leiab , arvestades eeltoodut, et hankija otsus on olnud õiguspärane ning sellest tulenevalt palume jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata ning riigilõiv ja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nõlvak Juhatuse esimees AS Tallinn Airport GH