Hankija taotlus hankelepingu sõlmimiseks loa andmiseks

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Endla 13 10122, Tallinn 14.04.25. a, Tallinn Hanke viitenumber: 287982 Vaidlustaja: EKT Teed OÜ Registrikoodiga 12709519 Artelli 15, Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikoodiga 70001490 Valge tn 4, Tallinn Hankija esindaja: Hankeüksuse juhataja Ege Stiina Järvmägi [email protected] Kolmas isik 1: Sakala Teed OÜ Registrikoodiga 10899591 e-post: [email protected] Kolmas isik 2: Verston Eesti OÜ Registrikoodiga 11947047 e-post: [email protected]; [email protected] TAOTLUS HANKELEPINGU SÕLMIMISEKS RHS § 193 LG 5 ALUSEL 1. Hankija esitab käesolevaga taotluse anda RHS § 193 lg 5 alusel luba vaidlusaluses riigihankes nr 287982 hankelepingu sõlmimiseks enne vaidlustusmenetluse lõppemist. Hankelepingu õigeaegne sõlmimine on äärmiselt oluline avaliku huvi kaitseks, s.t vastasel juhul saaks intensiivselt kahjustada oluline avalik huvi, milleks on hankijale pandud kohustusena tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse osutamine. Seda enam ei oleks hilisemalt vaidlusaluse riigihankemenetlusega eesmärk saavutatav. 2. Riigiteede korrashoid on elutähtis teenus. Selle tagamine on ühelt poolt seotud ohutuse ja liikluse sujuvusega, teisalt ka strateegiline riigi toimimise seisukohalt. Käesoleval juhul kaalub avaliku teenuse toimepidevus üle kaebaja võimaliku ja väidetavate (seda  enam hüpoteetiliste väidete) õiguste kahjustamise riski. Seega on põhjendatud hankelepingu sõlmimine ajakriitilisusest tulenevalt, kuivõrd esineb oht elutähtsate teenuste osutamise katkestuseks (vt lisa 1, vaidlustajaga samas riigihankes varasemas menetluses Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad). 3. Ehkki HKMS § 280 lg 11 sätestab tingimused halduskohtumenetluses hankelepingu sõlmimise loa andmiseks, peegeldab RHS § 193 lg 5 samasisulist eesmärki vaidlustusmenetluses. Direktiiv 89/665/EMÜ art 2 lg 5 lubab sätestada erandid lepingukeelu rakendamisel, kui avalik huvi üle kaalub. Euroopa Kohus on kinnitanud, et oluline avalik huvi võib olla erand, kui lepingu sõlmimata jätmine ohustab riiklikke huve (C-91/08 Wall AG, p 63; C-26/03 Stadt Halle, p 57). 4. Vastustaja rõhutab, et vastustajal esineb vältimatu vajadus hankelepingu sõlmimiseks vaidlustusmenetluste ajal enne 01.05.2025 kuupäeva. Vastustaja on vastava klausli sätestanud lisa 2 HD II lepingu projekti punktides 5.1-5.5, mis on ajendatud hooldelepingu täitja ettevalmistamiseks lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Seda eelkõige põhjustel, et tulevasel täitjal oleks võimalus vajaminevat tehnika vajadusel hankida ja/või uus või vana lepingupartner peaks vajadusel jõudma soetada talihoolde libedustõrjeks ja nö suvehoolde tolmutõrjeks vajaminevaid kloriide, mis hankijale teadaolevate andmete pinnalt tulevad hetkel ilmselt väljapoolt Euroopat (sh kasutatakse meretransporti) jms. 5. Kaebaja taotlus on pahatahtlikult viivitav ja majanduslikult kallutatud. Hankija kogemusele ja asjaoludele tuginedes on alust eeldada, et EKT Teed OÜ põhieesmärgiks on hankemenetluse viivitamine lootuses ise ajakriitilisuse tõttu teenust jätkata, ehkki selline lepinguline pikendamisvõimalus puudub. Avatud hankemenetluses ei saa tingimuste sobivuse üle "kaubelda". Riigihanke õiguskaitsevahendite kasutamine ei tohi muutuda kuritarvitavaks, mistõttu tuleb õiguskaitse ühitada proportsionaalsuse põhimõttega, sh hinnates ajakriitilisust ja avalikku huvi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ege Stiina Järvmägi Eesti Vabariigi esindaja Transpordiameti kaudu Lisad: 1. Haldusasjas nr 3-25-497 ringkonnakohtu määrus 2. HD II Hankelepingu projekt  KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-497 Haldusasi EKT Teed OÜ kaebus Transpordiameti korraldatud riigihanke alusdokumentide peale Menetlusosalised ja nende Kaebaja EKT Teed OÜ, esindaja vandeadvokaat Helena esindajad Noot Vastustaja Transpordiamet, esindaja Ege Stiina Järvmägi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2025. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Transpordiameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta Transpordiameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2025. a määruse resolutsiooni punkti 5 peale menetlusse. 2. Rahuldada Transpordiameti määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2025. a määruse resolutsiooni punkt 5. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Transpordiamet (hankija) viib läbi avatud hankemenetluse (viitenumber 287982), et leida teenuse pakkuja, kes hoiaks korras Viljandi hooldepiirkonna riigiteed 2025–2030. 2. EKT Teed OÜ (kaebaja) esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija alusdokumentide (RHAD) peale. Kaebaja väitis kokkuvõtlikult järgmist: 1) hankelepingu eeldatav maksumus (11 967 150,00 eurot) on arvestades hetkel kehtivaid ühikuhindu ebamõistlikult madal ja vastuolus turuhinnaga, mis toob kaasa konkurentsimoonutused; 2) hankija pani hankelepingu punktiga 7.4 põhjendamatult suure hinnatõusu riski teehooldajale;  3-25-497 3) hankelepingu maht ja sisu ei ole RHAD-s piisavalt piiritletud, mistõttu ei ole pakkujatel võimalik pakkumust esitada. 3. VAKO jättis 17.02.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 14-25/287982 kaebaja vaidlustuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija esitas VAKO-le ühikhindade analüüsi, millest hankija lähtus riigihanke eeldatava maksumuse määramisel. Analüüs sisaldab detailset hooldeliikide loetelu 245 positsiooni kohta. Hankija määras riigihanke eeldatava maksumuse lähtudes Eesti erinevate hooldepiirkondade asjakohaste/analoogsete teenuste maksumuste alusel. Riigihanke eeldatava maksumuse hinda ei pea kindlaks määrama teise hooldepiirkonna hindade alusel. Turuhind pole ühe pakkuja täidetav lepingu maksumus. Maksumust mõjutas ka see, et hankija tegi olulisi muudatusi, nt ei toimu kasutatava tehnika väärtushindamist, kaotatud on ennetava puistamise eest tasustamine ja boonussüsteem ning piiratud on indekseerimist. Riigihanke maksumus ei pidanud olema suurem Valga ja Järva hoolduspiirkondade maksumusest. Puudus põhjendatud kahtlus, et hankija eksis riigihanke eeldatava maksumuse määramisel; 2) hankelepingu p-d 7.4–7.6.4 indekseerimise osas ei ole õigusvastased ega ebaproportsionaalsed. Riigihangete seadus (RHS) ei nõua seda, et hankelepingut peab saama üks lepingupool muuta. Indekseerimise lepingus ettenägemine on hankija õigus, mitte kohustus. Hankija ei pea korraldama indekseerimist pakkujale kõige soodsamal viisil. Vaidlusaluses riigihankes on pakkumuste maksumus ainus pakkumuste hindamise kriteerium. Indekseerimisega ei koormata pakkujat, vaid antakse õigus lepingu tasu muuta. See, et tarbijahinna indeksi tõusust tulenevat hinnatõusu ei hüvitata teehooldajale sellises ulatuses või korras nagu vaidlustaja sooviks, see on hankija majanduslik otsus ning selle põhjendatust VAKO ei kontrolli. Puudub vastuolu RHS § 123 lg 1 p-ga 2, sest lepingu p-des 7.4–7.6.4 kehtestatud hinna indekseerimise tingimused on selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud ning iga mõistlik hankemenetluses osalemisest huvitatud isik peaks aru saama, kuidas indekseerimine hankelepingu täitmisel toimub; 3) RHAD pole vastuolus õigusaktidega osas, milles see ei näe ette löökaukude parandamise mahtu. Tehnilise kirjelduse (TK) p-des 1.5.1–1.5.7, 1.8.4, 1.9.3 ja 1.16.1 ettenähtud tööd kuuluvad TK p-i 1 kohaselt tavahoolde hulka. Kõik eelloetletud TK punktid sisaldavaid töid, mille sisu on TK-s kirjeldatud üheselt mõistetavalt ja vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavalt. RHS § 88 lg 1 ei kohusta hankijat hankelepingu eset kindlaks määrama. Hankija ei tea aukude tegelikku parandamise mahtu ja ta ei saa seda välja selgitada, kuna see sõltub asjaoludest, mida hetkel ei teata. Tegemist on valdkonnas tegutsevate professionaalsete ettevõtjatega, kelle endal on vastav kogemus. RHS § 3 p-des 1 ja 2 kehtestatud üldpõhimõtted ei eelda, et hankija peaks kehtestama riigihankes tingimused, mis võimaldaksid ettevõtjatel esitada pakkumusi minimaalse või olematu äririskiga (vt ka haldusasja nr 3-23-2547). 4. Kaebaja taotleb halduskohtule esitatud kaebuses VAKO 17.02.2025. a otsuse tühistamist ning Transpordiameti kohustamist viima riigihanke alusdokumendid õigusaktidega vastavusse. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras riigihanke peatamist kuni kohtuasjas tehtava lahendi jõustumiseni ning Transpordiameti kohustamist lükkama riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi mõistliku aja võrra. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 5 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) pakkumuste esitamise tähtaeg on 24.03.2025 kell 13.00. RHS § 81 lg 1 kohaselt saab RHAD-i muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Tõenäoline pole, et halduskohus lahendab kaebuse enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Esialgse õiguskaitse 2(6)  3-25-497 kohaldamata jätmisel ei õnnestu kaebajal saavutada kaebuse eesmärki ning see võib mõjutada kaebaja õigusi. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus; 2) kaebaja õiguste kaitse vajadus kaalub üles avaliku huvi. Kaebaja teostab Viljandis riigiteede korrashoidu hankelepingu alusel ning riigihanke alusdokumentide järgi on planeeritud teehoolduse alguseks 01.10.2025. Seega olukorras, kus praegune teehoolduse leping kehtib ning uus teehooldaja alustaks teenuse osutamisega alles oktoobrikuus, siis ei mõjuta riigihanke peatamine teenuse osutamist ega lükka oluliselt edasi hankelepingu sõlmimist. Hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate huvides on õigusselgus riigihanke alusdokumentide tingimuste suhtes. Kolmandetele isikutele avalduvat võimalikku negatiivset mõju vähendab hankeasja läbivaatamiseks ette nähtud 45-päevane tähtaeg; 3) praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust ilmselgelt perspektiivituks pidada, sest riigihanke alusdokumentide vaidlustatud tingimuste õiguspärasust saab kohus hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Hankija taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 5 tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Hankija taotleb alternatiivselt, et kohus lubaks vastustajal muuta vaidlusalust alusdokumentatsiooni osaliselt. Hankija esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) esialgne õiguskaitse kahjustab avalikku huvi. Tee hooldus algab 01.10.2025. Hankeleping tuleb sõlmida enne 01.05.2025, mis on nähtav ka RHAD-st. Lepingu täitjale peab jääma piisavalt aega vajadusel hankida endale tehnika ja soetada libedusetõrjeks ja suvehoolde tolmutõrjeks vajaminevaid kloriide. Hankijale teadaolevalt soetatakse need väljastpoolt Euroopa Liitu (kasutatakse meretransporti). Esialgne õiguskaitse seab ohtu liiklusohutuse; 2) kohtul tuleb hankijale HKMS § 2801 lg 1 alusel anda esialgse õiguskaitse korras luba sõlmida eduka pakkujaga hankeleping. Tegemist on ajakriitilise vaidlusega; 3) kaebaja eesmärgiks on viivitada vaidlusaluse riigihankemenetlusega tõenäoliselt lootuses, et tänase menetluse ajakriitilisusest tuleneva nurjumise läbi on tal võimalik jätkata lepingu täitmist. Kaebaja ei saa nõuda sellisel viisil hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 2 esimene lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). 8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ja ei korda neid põhjendusi. 9. Vastustaja toob esile, et hangitavat teenust tuleb hakata osutama 01.10.2025. Hankija on seisukohal, et hankeleping tuleks sõlmida enne 01.05.2025, sest lepingu teisele poolele peab jääma piisav ajavaru vajadusel tehnika soetamiseks ning kloriidide ostmiseks. Hankija väidete kohaselt tellitakse kloriide väljastpoolt Euroopa Liitu ning need saabuvad meretranspordiga. Kui pärast lepingu sõlmimist ja enne tööde teostamist ei jää piisavat ajavaru, siis võib see mõjutada pakkujate olukorda ja omada negatiivset mõju teehooldusele. Seega on hankija 3(6)  3-25-497 määruskaebuses põhjendanud, milles seisneb avalik huvi, et minna vaidlusaluse riigihanke menetlusega võimalikult kiiresti edasi. Arvestades, et inimeste elu ja tervise ning vara kaitseks on sätestatud teeseisundi nõuded, peab hankelepingu teisele poolele jääma piisav ajavaru, valmistumaks lepingu täitmiseks, sh hankima selleks vajalikud asjad. Selle kaudu kaitstakse kaalukat avalikku huvi. 10. Teiselt poolt tuleb arvestada kaebaja huvidega, milleks praegusel juhul on osaleda riigihanke menetluses esmajoones kaebaja soovitud tingimustel. Kaebuses puuduvad viited sellele, et kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, siis ei saa ta vaidlusaluses riigihanke menetluses oma pakkumust esitada ega olla edukaks valimise korral tulevane potentsiaalne lepingupartner. Praegusel juhul pole küsimus mitte selles, et kaebaja nimetatud RHAD-i tingimused välistaksid tal pakkumuse esitamise ja seeläbi riigihanke menetluses osalemise, vaid küsimus on selles, kas kaebaja saab osaleda riigihanke menetluses endale sobivatel tingimustel. Seda huvi ei saa praeguses asjas pidada kaalukamaks kui avalikku huvi. 11. Ringkonnakohtu esialgse hinnangu kohaselt ei oma kaebuse rahuldamine sellist perspektiivi, mis tingiks praeguses asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise, arvestades seejuures avaliku huvi kaalukust. 12. Kaebaja põhilised väited selle kohta, miks hankija koostatud RHAD on õigusvastane, on kohtumenetluses samad, mis VAKO menetluses. 13. Kaebaja on seisukohal, et hankija määras hankelepingu eeldatava maksumuse (11 967 150 eurot) valesti, sest kaebaja varasemal kogemusel põhinev osutatud teenuse hind oli 15 796 244,47 eurot. 13.1. Hankelepingu eeldatavast maksumusest sõltub riigihanke menetluses konkreetne menetlusliik, mille kohaselt peab hankija hankelepingu teise poole välja valima. Praegusel juhul korraldas hankija avatud hankemenetluse. Avatud hankemenetluses võib pakkumuse esitada iga ettevõtja, kelle osalemine riigihankes ei ole välistatud RHS § 7 lg 3 alusel kehtestatud piirangute alusel (RHS § 51). Kaebaja ei väida, et hankija oleks valinud ebakohase menetluse, mille tõttu poleks tal võimalik oma pakkumust esitada ega riigihanke menetluses osaleda. Sõltumata pakkumuse maksumuse suurusest on kaebajal võimalik vaidlusaluses riigihanke menetluses oma pakkumus esitada. 13.2. Pakkumuse maksumus omab tähendust kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsustamisel. Nimelt on hankijal õigus kõik esitatud pakkumused tagasi lükata, kui pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust (RHS § 116 lg 1 p 1). Sellisel juhul lõppeb hankemenetlus (RHS § 73 lg 3 p 3). Sellest aga ei saa järeldada, et kaebajal on õigus vaidlustada pakkumuse maksumust väitega, et pakkumuse maksumus peaks olema hankija kajastatud maksumusest suurem. RHS § 116 lg 1 ei kohusta hankijat kõiki pakkumusi tagasi lükkama ega hankemenetlust lõpetama, kui tema määratud pakkumuse maksumus on esitatud pakkumuste maksumustest väiksem. Viidatud norm annab hankijale õiguse kaaluda pakkumuste tagasi lükkamist. Kui tegemist on avatud hankemenetlusega ja kui kõigi pakkumuste maksumused peaksid ületama märgatavalt hankelepingu eeldatavat maksumust, ei ole hankijal keelatud hankemenetlusega jätkata. Kui viidatud olukorras hankija rahaline olukord võimaldab tellida ka eeldatavast maksumusest kallima teenuse, pole tõenäoline, et hankija üksnes madalama pakkumuse maksumuse tõttu lõpetaks hankemenetluse. Kui hankija peaks pakkumuse maksumuse tõttu ekslikult hankemenetluse lõpetama, siis saaks kaebaja vajadusel oma õigusi kaitsta hankemenetluse lõpetamise otsust vaidlustades, sh esitades väite, et pakkumuse maksumus oli valesti arvestatud. Kaebuses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et 4(6)  3-25-497 vaidlusalune pakkumuse maksumuse eeldatav maksumus piiraks kaebajal vaidlusaluses hankemenetluses oma pakkumust esitada. 13.3. VAKO on põhjendatult oma otsuses esile toonud, et RHS § 23 lg 3 nõuab turuhinnaga arvestamist. Üksnes kaebaja eelnevat kogemust ei tule käsitada turuhinnana RHS § 23 lg 3 mõttes. Samuti puudub ilmne indikatsioon selle kohta, et hankija oleks ilmselgelt eksinud pakkumuse eeldatava maksumuse kujundamisel (vt selle kohta ka käesolev määrus, p 3 alap 1). 13.4. Kaebaja väited selle kohta, et hankelepingu eeldatav maksumus toob kaasa konkurentsimoonutuse, ei oma samuti kaalukat perspektiivi. Hankija pole hankelepingu eeldatava maksumuse määramisega asunud kuidagimoodi ühte ettevõtjat või ettevõtjate gruppi soodsamalt kohtlema. Sõltumata hankelepingu eeldatavast maksumusest on igale pakkujale tagatud võimalus vastavalt oma võimetele ja majanduslikule olukorrale esitada just selline pakkumus, mida ta on suuteline täitma. Eelduslikult ongi erinevate pakkujate suutlikus teenust pakkuda erinev. Hankija tahteks on leida avatud hankemenetluse teel kõige soodsam pakkumus. 14. Kaebaja väidab, et hankija on RHAD-i punktiga 7.4 pannud põhjendamatult suure riski teehooldajale THI tõusu osas. Kaebaja hinnangul tuleks vastutus jagada hankija ja teehooldaja vahel võrdselt. 14.1. RHS ei kohusta hankijat nägema hankelepingu projektis ette tingimusi lepingutasu korrigeerimiseks. Samuti ei sätesta RHS konkreetseid nõudeid sellele, milline lepingu tasu korrigeerimise mehhanism lepingus olema peab. Kui hankelepingus ei ole kajastatud tasu korrigeerimise mehhanismi, siis on hankijal vajadusel õigus otsustada selle küsimuse üle RHS §-s 123 sätestatud alustel. 14.2. RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted ei teeni seda eesmärki, et võimalikud pakkujad saaksid nende põhimõtete abil avatud hankemenetluses asuda õiguskaitsevahendite kasutamise teel n-ö läbi rääkima lepingu täitmise tingimuste üle. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte esmane mõte on tagada, et hankija ei kõrvaldaks pakkujaid menetlusest põhjendamatult ega seaks neile riigihanke menetluses osalemiseks põhjendamatult piiravaid tingimusi. Kaebaja pole esitanud väiteid, et RHAD-i vaidlusalused tingimused takistaksid tal vaidlusalusel riigihanke menetluses osaleda või et mõni tingimus on selline, mille alusel ta menetlusest põhjendamatult kõrvaldatakse. RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte ei nõua, et sõlmitavas hankelepingus oleks lepingu täitmise risk tingimata jagatud lepingu poolte vahel võimalikult võrdselt või kallutatud siis kas ühe või teise lepingu poole kasuks. Lepingu täitmisega kaasnevat riski saab iga pakkuja – arvestades enda võimekust ja majanduslikku suutlikkust – maandada oma pakkumuse maksumuse kujundamisega. Hankija loodud läbipaistvatel ja ühetaolistel tingimustel pole ühelgi isikul kohustust pakkumust esitada. 14.3. Avatud hankemenetluse tulemusena sõlmitud lepingutingimused ei kajasta poolte eelnevate läbirääkimiste tulemust ja nende tingimuste näol on tegemist tüüptingimustega. Kui lepingu täitmisel tekib lepingupoolte vahel tüüptingimusest võrsunud vaidlus mh riski jagunemise osas, tuleb tüüptingimustele kohaldada nt võlaõigusseaduse §-e 39 ja 42 (vt ka RKTKo 2-18-10175, p 11). 14.4. Ringkonnakohtu otsuse asjas nr 3-18-587 võetud seisukohad on kohaldatavad ka praeguses asjas. Asjaolu, et vahepealsel ajal on tarbijahinnad tõusnud, ei mõjuta ringkonnakohtu seisukohti. Seadusandja pole ka kehtivat õigust pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist asunud muutma. 5(6)  3-25-497 15. Kaebaja on seisukohal, et RHAD pole kooskõlas RHS § 87 lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1, sest ei näe ette töö mahtu, mille ulatuses tuleb hankelepingu täitmisel löökauke parandada. Hankeesemeks oleva teenuse olemus on selge ja arusaadavalt sätestatud. Üldise teenuse raames üksiku konkreetse tegevuse mahu või tüki arvestust ei ole võimalik täpselt TK-s määratleda. RHS-st ei tulene nõuet, et see konkreetne tegevus tuleks erihinna alusel teise metoodika alusel tasustada. Löökauk tekib mitmete tegurite koosmõjus (nt teekatte seisund, liikluskoormus, aastaajad jms), mida pole võimalik üheselt kindlaks teha. Üksiku tegevuse osas konkreetse mahu või tüki puudumine ei muuda TK-d määramatuks ulatuses, mis takistaks ettevõtjal oma pakkumust esitada. Tegemist pole hankelepingu kandva osaga. Pakkujale on teada hooldamisele kuuluvad teed ja nende pikkus, vajadusel saab ta tutvuda nende olukorraga. Hankija võib antud vaidlusküsimuses tugineda vajadusel oma varasemale kogemusele ja teadmistele ning nende alusel anda oma prognoosi ja selle alusel kujundada välja oma pakkumuse kogumaksumuse (selle kohta vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2024 otsus asjas nr 3-23-2547). 16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hankija määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 5 ning jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)  RIIGITEEDE KORRASHOIULEPING nr Transpordiamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Valge 4, Tallinn 11413 (edaspidi Tellija), mida esindab Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ja …………… registrikoodiga …………… , asukohaga ………………… (edaspidi Teehooldaja), mida volituse alusel esindab …………………. , Tellija ja Teehooldaja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid riigiteede korrashoiulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: LEPINGU ESE Lepingu esemeks on Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 202 5 -20 30 (edaspidi Korrashoid), mida Teehooldaja on kohustatud Lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras aastaringselt tegema. Teehooldaja kohustub tegema Tellija poolt hallatavate Viljandi hooldepiirkonna riigi teede Korrashoidu, tagades selle koosseisu kuuluva tavahoolde, perioodilise hoolde ja remonttööde tegemisega ettenähtud seisundinõuded ning täitma Lepinguga reguleeritud teehaldamisega seotud tegevused. Korrashoiu tegemine hõlmab kõike Lepingu täitmiseks vajalikku, sealhulgas, kuid mitte ainult, materjale, töid, tööjõudu ja töövahendeid ning Korrashoiu vastuvõtuks vajaliku täitedokumentatsiooni vormistamisega ja Tellijale üleandmisega seonduvaid ning kõiki muid vajalikke toiminguid. MÕISTED Lepingu üheseks mõistmiseks on Pooled kokku leppinud järgmistes mõistetes ning nende definitsioonides: Korrashoiu piirkond – Lepinguga määratud piirkonna riigiteede kogum ja nende k oosseis. HOSIS – Hooldesündmuste infosüsteem. Tarbijahinnaindeks – indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Komplekshind – üksikute korrashoiutööde hindadest koosnev hind seisundi saavutamiseks. Korrashoiu järelevalve – Korrashoiu järelevalve juhendi riigiteedel alusel tehtav järelevalve. Lepinguaasta – 12 kuu pikkune periood alates riigiteede Korrashoiu tegemise algusest , v.a punktis 5.5 sätestatud erisus . Talihoole – talihoolde koosseisu kuuluvate tegevustega riigiteede talvise nõutava seisundi tagamine. Tavahoole – tavahoolde koosseisu kuuluvate tegevustega riigiteede nõutava seisundi tagamine. Teeolud – kirjeldus tee seisunditaseme vastavusest. Tellija esindaja teede osas – Tellija volitatud esindaja Lepingu täitmisel, kellel on õigus kontrollida Teehooldaja kohustuste täitmist, alla kirjutada Korrashoiutööde aktidele, kooskõlastada või jätta kooskõlastamata Teehooldaja poolt esitatud Kava, teha tavapäraseid ja perioodilisi ülevaatusi, rakendada sanktsioone ja täita teisi Lepingus välja toodud õigusi ja kohustusi. Tellija esindaja sildade osas – Tellija volitatud esindaja Lepingu täitmisel, kellel on õigus kontrollida Teehooldaja kohustuste täitmist ja alla kirjutada Korrashoiutööde aktidele sildade osas. Kava – Tee seisundinõuete tagamise kava koostamise ja täitmise juhise järgi koostatud tee seisundinõuete tagamise kava. ÜLDTINGIMUSED Teehooldaja võtab endale Lepinguga määratud ulatuses kohustuse riigi omandis olevatele teedele korrashoiu korraldamise, milleks on tee Korrashoid, remonttööde tegemine, teekasutuse korraldamine ning tee ja -kaitsevööndi haldamisega seotud muud tegevused. Pooled on kokku leppinud, et Lepinguga määratud ulatuses on Teehooldajal riigiteedel, teemaal ja kaitsevööndis samad kohustused, mis Tellijal õigusaktide täitmisel, kui Lepingus pole määratud rangemaid nõudeid võrreldes õigusaktidest tulenevate kohustustega. Lepinguga määratud ulatuses vastutab Korrashoiu eest Teehooldaja. Pooled on kokku leppinud, et Teehooldaja on Korrashoiu tegemisel kohustatud tegema ka selliseid töid ja abitöid, millele ei ole Lepingus otseselt viidatud, kuid mis on tulenevalt Teehooldaja majandus- ja kutsetegevusega seonduvast professionaalsusest ning Korrashoiul väljakujunenud heast tavast vajalikud Korrashoiu nõuetekohaseks ning õigeaegseks tegemiseks. Teehooldaja kinnitab Lepingu allkirjastamisega, et tema kasutuses ja käsutuses on Korrashoiu nõuetekohaseks tegemiseks vajalik masinapark, töövahendid, kvalifitseeritud tööjõud ning kogemused. Teehooldaja kinnitab, et on põhjalikult tutvunud Lepingu täitmise aluseks olevate lähteandmete, Lepingus ja selle lisades toodud nõuete ja Korrashoiu piirkonnas valitsevate tingimustega. Juhul, kui Pooled on Lepingus kokku leppinud rangemad tingimused, kui sätestatud õigusaktides, juhinduvad Pooled Lepingus kokkulepitud tingimustest. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Leping on sõlmitud avatud menetlusega riigihanke „ Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 202 5 -20 30 “ ( viitenumber 287982 ) tulemusena. LEPINGU DOKUMENDID Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, selle lisadest ja samuti muudest Lepingus nimetatud dokumentidest. Lepingu dokumentideks on teede olem ja kaardid, mis on koostatud seisuga (0 8.10.2024 Teehoolde hange. Viljandi, 8.10.2024 | Tableau Public . Edasised muudatused teedevõrgu andmetes on kättesaadavad kaardirakenduse "Riigiteede korrashoiu seisunditasemed" kaudu. Kaardirakendus on kättesaadav Transpordiameti kodulehel https://transpordiamet.ee/maanteed - veeteed - ohuruum/teehoole . Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Korrashoiutööde maksumus (kululoend); Lisa 1.1 – Objektide väljaehitamisega lisanduvad orienteeruvad mahud; Lisa 2 – Korrashoiutööde tehniline kirjeldus; Lisa 2.1 – Mitt ea valik u tee korrashoiu juhend; Lisa 3 – Lepingu eritingimused; Lisa 4 – Hankemenetluse käigus dokumentide kohta antud selgitused; Lisa 5 – Tee seisundinõuete tagamise kava koostamise juhis; Lisa 6 – Leppetrahvi määrad ; Lisa 7 – Juhend täiendavate tööde summa kasutamiseks; Lisa 8 – Täitmistagatise garantii vorm; Lisa 9 – Riigivara kasutamiseks andmine metsamaterjali ladustamiseks ; Lisa 10 – Liikluskahjude hüvitamise LKFi poolt (töökord alates 01.06.2015 . Uuendatud 2021. aasta detsembris ); Lisa 11 – Ajutiste liikluskorraldusvahendite ja asendusmärkide nimekiri; Lisa 12 – Truubi otsa kindlustamine; Lisa 13 – „Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel“, MA peadirektori 26.09.2019 käskkiri nr 1-2/19/656; Lisa 14 - Puudub käesolevas lepingus . Lisa 15 – Korrashoiutööde akteerimise graafik; Lisa 16 – Korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm); Lisa 17 - Puudub käesolevas lepingus . Lisa 18 – Perioodilise hoolde tööde vastuvõtmise akt (vorm); Lisa 19 – Remonttööde vastuvõtmise akt (vorm); Lisa 20 – Akt. Korrashoiutööd ehituse _ remondi ajal (vorm); Lisa 2 1 – Akt. Korrashoiutööde maksumuse korrigeerimine ehituse _ remondi ajal (vorm); Lisa 22 – Teedevõrgu korrashoiutööde üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm); Lisa 2 3 – Juhis tegevuse kohta riigimaanteel juhtunud liiklusõnnetuse korral; Lisa 2 4 – Lepingu täitmisel kasutatava tehnika nimekiri . Lisa 25 – E-veoselehe dokumenteerimise minimaalsed nõuded. Lepingut moodustavaid dokumente tuleb käsitleda kui üksteist täiendavaid. Tõlgendamisel on dokumentide tähtsusejärjekord järgmine: Leping; Lepingu eritingimused; Tehniline kirjeldus; Hankemenetluse käigus antud selgitused alusdokumentide kohta; Korrashoiutööde maksumus (kululoend) ; Muud Lepingu koosseisu kuuluvad dokumendid. LEPINGU TÄHTAEG Korrashoiu teostamise tähtaeg on 5 aastat alates esimese lepinguaasta algusest, millele järgneb garantiiperiood kuni 24 kuud vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele. Teehooldaja alustab Korrashoiu tegemist alates 01.10. 202 5 .a kell 00:00. Teehooldaja lõpetab Korrashoiu tegemise 30.09. 20 30 .a kell 24:00. Korrashoiu tegemine on jaotatud viieks 12-kuuliseks perioodiks. Juhul, kui Tellijast sõltuvatest asjaoludest ei ole Lepingut sõlmitud hiljemalt 01.05. 202 5 .a. ja Teehooldaja ei ole valmis Lepingut täitma, on Teehooldajal õigus alustada Korrashoiu tegemist pärast 5 kuu möödumist alates Lepingu sõlmimisest kell 00.00. Korrashoiu tegemise lõpp 30.09. 20 30 .a kell 24:00 jääb samaks ja sellisel juhul ei ole Lepingu punktis 5.1 Korrashoiu tegemise periood 5 aastat alates esimese lepinguaasta algusest vaid lühem nende päevade võrra võttes arvesse käesoleva Lepingu punkti 5.5 esimeses lauses sätestatud Korrashoiu tegemise tegelikku algusaega. Samuti lepingu punktis 5.5. viidatud juhtumil ei ole Korrashoiu tegemine jaotatud viieks 12 kuuliseks perioodiks nagu lepingu punktis 5.4. on sätestatud. Tellijal on õigus pikendada Lepingut kuni 12 kuuks, kui järgmise riigihankega ei õnnestu sõlmida uut korrashoiulepingut. Lisa-aastal 01.10.2030 - 30.09.2031 indekseeritakse Tellija ja Teehooldaja vahel võrdselt jagatud vastutusega tavahoolde komplekshindasid seisunditasemete kaupa. Hindade suurendamise või vähendamise aluseks on Statistikaameti ametlikus andmebaasis avaldatud 2030. aasta III kvartali tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2029. aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga , maksimaalselt 5%, millest Tellija hüvitab pool muutusest ehk kuni 2,5% ja teise poole muutusest kannab Teehooldaja . Lepingu pikendamisel 1 aasta võrra ei muutu Lisa 3 punktis 8.2.2. sätestatud baasautode esmaregistreerimise aasta ja baasauto asendamisel ei pea asendatav baasauto vastama Lisa 3 punkti 8. 4 . nõuetele. Tellija teavitab Teehooldajat vähemalt 4 kuud enne Lepingu tähtaega lepingu pikendamise õigusest. TEEDEVÕRGU ÜLEANDMINE KORRASHOIUKS Tellija, Teehooldaja ja kehtiva korrashoiulepingu teehooldaja teevad vähemalt 2 kuu d enne Lepingu algust ning lõppu Korrashoiu piirkonna teede ja sildade ülevaatuse. Teehooldaja koostab ülevaatuse tulemusena Lepingu Lisa 22 Teedevõrgu korrashoiutööde üleandmise–vastuvõtmise akti. Aktis tuleb kirjeldada riigiteede seisukorda ning sealhulgas koostada loetelu puudustest, mis on tingitud Tellija, kehtiva korrashoiulepingu teehooldaja tegevusest või tegevusetusest. Tellija määrab puuduse kõrvaldamise tähtaja ning puuduse kõrvaldaja. Teehooldaja, Tellija esindajad (sh Tellija esindaja sildade osas) ning kehtiva korrashoiulepingu teehooldaja esindaja(d) allkirjastavad vähemalt 3 tööpäeva enne Korrashoiu algust teedevõrgu üleandmise akti. Eelnimetatud aktis loetletud puuduste kõrvaldamiseni vastutab puudusest tingitud võimaliku kahju tekkimisel aktis määratud puuduse kõrvaldaja. Lepingus sätestatud Korrashoiu algus ja lõpp ei sõltu eelpool nimetatud akti allkirjastamise kuupäevast, selles esitatud puuduste likvideerimise tähtaegadest ega puuduste likvideerimise tegelikest aegadest. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud akti vormistamise eest nad üksteiselt tasu ei nõua. LEPINGU MAKSUMUS, SELLE MÄÄRAMISE ALUSED JA TASUMISE KORD Leping on kompleks- ja ühikhindadel põhinev leping ning maksumus perioodil 01.10. 202 5 – 30.09. 202 6 . a on fikseeritud Lepingu Lisas 1 Korrashoiutööde maksumus (kululoend). Väljaarvatud Lepingu punktis 5.5 sätestatud tingimuste täitumisel. Lepingu punktis 5.5 sätestatud tingimuste täitumisel makstakse Teehooldajale tavahoolde esimese lepinguaasta eest proportsionaalselt vähem võttes arvesse tegeliku Korrashoiutööde alguse kuupäeva. Tellijal on õigus kasutada täiendavate tööde tellimiseks kuni 5% Lepingu aasta maksumusest. Täiendav töö on Lepingu mõistes Korrashoiutöö, mida on vaja teha tulenevalt selle iseloomust ja täitmise käigust ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Täiendavate tööde lisamine Lepingusse toimub vastavalt Lepingu Lisale 7. Lepinguaastate maksumuse määramise aluseks on tavahoolde komplekshinnad seisunditasemete kaupa , mida korrigeeritakse Tellija ja Teehooldaja vahel võrdselt jagatud vastutusega , Statistikaameti ametlikus andmebaasis avaldatud kalendriaastase tarbijahinnaindeksi muutusega , maksimaalselt 5% , millest Tellija hüvitab pool ehk kuni 2,5% ja teise poole muutusest kannab Teehooldaja ning millele lisatakse indekseerimata perioodilise hoolde ja remonttööde hinnad . Tavahoolde koosseisu kuuluvatel töödel eraldi ühikhindu ei määrata, vaid kasutatakse komplekshindu. Perioodilise hoolde ja remontt ööde indekseerimata hinnad lisatakse tavahoolde indekseeritud tööde hindadele. Järgmiste Lepinguaastate tavahoolde hin na suurendamine või vähendamine tarbijahinnaindeksi muutuse võrra arvutatakse eelneva Lepinguaasta korrigeeritud hindade alusel järgmiselt: Lepinguaasta 01.10.202 6 – 30.09.202 7 suurendamise või vähendamise aluseks on 202 6 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 202 5 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga. Lepinguaasta 01.10. 202 7 – 30.09. 202 8 suurendamise või vähendamise aluseks on 202 7 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 202 6 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga. Lepinguaasta 01.10. 202 8 – 30.09. 202 9 suurendamise või vähendamise aluseks on 202 8 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 202 7 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga. Lepinguaasta 01.10. 202 9 – 30.09. 20 30 suurendamise või vähendamise aluseks on 202 9 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 202 8 aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga. Tavahoolde eest tasumisele kuuluva summa aluseks on akteerimise graafiku vastav kalendrikuu, millest on maha arvatud sama kuu jooksul tavahooldes tehtud mahaarvamised (sealhulgas riigiteede korrashoiu järelevalve juhendi järgselt kui ka teiste töövõtjate remondiobjektidest tingitud), väljaarvatud lepingu punktis 7.1. teises lauses sätestatud tingimuste täitumisel. Kalendrikuu jooksul tehtud perioodilise hoolde ja remonttööde tasumisele kuuluva summa aluseks on Korrashoiutöö(de) akti(de)s tehtud tööde mahud ning ühikhinnad. Teehooldaja esitab Tellijale kalendrikuu jooksul tehtud Korrashoiutööde akti(d) järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tellija esindaja allkirjastab või tagastab saadud (sealhulgas Teehooldaja poolt korrigeeritud) aktid koos mittevastavuste või tagastamiste põhjendustega Teehooldajale 3 tööpäeva jooksul. Teehooldaja esitab korrigeeritud aktid Tellija esindajale allkirjastamiseks 3 tööpäeva jooksul tagastamisest arvates. Teehoiu infosüsteemi rakendumisel võib Tellija nõuda aktide esitamist infosüsteemi vahendusel. Teehooldaja esitab Tellijale 7 päeva jooksul pärast Tellija esindaja poolset aktide allkirjastamist nende alusel koostatud arved. Arve tuleb esitada masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve standardile ( https://www.pangaliit.ee/arveldused/e-arve ) ja rahandusministri 11.04.2017. a määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi, Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood ja riigihangete registri hankelepingu osa viitenumber XXX. Arve loetakse laekunuks selle Transpordiamet i arvete halduskeskkonda jõudmise kuupäevast. Tellija tasub arved Teehooldajale 14 päeva jooksul pärast selle saamist pangaülekandega Lepingus fikseeritud Teehooldaja arveldusarvele. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Tellija kohustub: täitma Lepingut, Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ning muid nõudeid ja tingimusi, mis on Lepingus kokku lepitud; järgima teedel korrashoiu väljakujunenud hea tava põhimõtteid; maksma Teehooldajale tasu Lepingus ettenähtud tingimustel ja korras; kutsuma Teehooldaja osalema perioodilistele teede ülevaatustele; nõud m a Hooldesündmuste infosüsteemi HOSIS täitmist; kontrolli m a normidest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist ; kontrolli m a kasutatavate materjalide ja toodete mahtude vastavust Lepingule; nõud m a Teehooldajalt Korrashoiutööde nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist ; te gema tavapäraseid ja perioodilisi ülevaatusi; a ndma Teehooldajale teavet asjaoludest, mis mõjutavad Korrashoiutööde tegemist, sealhulgas ja mitte ainult: teavitama riigiteede teehoiukavast ja selle muudatustest; informeerima ehitus- ja remondiobjekti valmissaamisest ja esitama Teehooldajale ehitus- või remondiobjekti hooldusjuhendi; kutsuma Teehooldaja osalema objekti tehnilises komisjonis; teavitama Teehooldajat Tellija poolt väljastatud sulgemise- ja liiklusvälise tegevuse lubadest Korrashoiu piirkonnas; esitama esimesel võimalusel Korrashoiu piirkonna ehituse ja remondiobjektide nimekirjad. tagama teel ja teemaal asetsevate tehnovõrkude olemasolevate teostusjooniste kättesaadavuse; väljastama 3 tööpäeva jooksul Teehooldaja põhjendatud soovil teemaaga piirnevate kinnistute omanike kontaktandmed nende olemasolul. Tellijal on õigus: nõuda Teehooldajalt Kava ja informatsiooni selle täitmise kohta; teha igal ajal järelpärimisi Korrashoiu tegemise hetkeolukorra kohta ning kontrollida nende tegemise käiku, sealhulgas ja mitte ainult: 1) nõuda Korrashoiuga seotud dokumente ning asjakohast teavet käimasolevate tööde kohta; 2) nõuda Teehooldajalt kasutatud ehitusmaterjalide ja -toodete vastavust tõendavaid dokumente ning muude vajalike dokumentide (garantiikirjad, paigaldusjuhised jms) esitamist ja kehtestatud nõuetele mittevastavuse korral materjalide ja/või toodete asendamist; teha ettepanekuid tehniliste probleemide lahendamiseks ja kutsuda kokku vastavasisulisi nõupidamisi; kaasata Lepingu täitmise järelevalve tegemisel teisi juriidilisi ja/või füüsilisi isikuid; kontrollida Teehooldaja ja tema alltöövõtjate pädevust; pääseda koos Teehooldaja esindajaga Korrashoiu järelevalveks Teehooldaja baasidesse ja tugikohtadesse; peatada Korrashoiutööd, kui on rikutud oluliselt ohutusnõudeid ning nõuda nende viivitamatut vastavusse viimist nõuetega, kusjuures Teehooldajal ei ole käesolevas punktis nimetatud juhul Korrashoiutööde peatamisele tuginedes õigust esitada Tellijale nõudeid mh kahju hüvitamiseks; nõuda Teehooldaja osalemist liiklusõnnetuste ja muude õnnetuste korral tee seisundi vastavuse hindamisel; nõuda Teehooldajalt nõuetele mittevastava Korrashoiutöö ümbertegemist ja vastavusse viimist Lepinguga; teha Teehooldajale märkusi, esitada Teehooldajale korraldusi, täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, määrata tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks ning rakendada mahaarvamisi, nõuda leppetrahve ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. nõuda Teehooldajalt erandkorras Korrashoiu teostamist Lepingus kokku lepitud Korrashoiu piirkonna väliselt. Erandkorrana on käsitletav näiteks, kuid mitte ainult, Eesti Vabariigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda ähvardava ohu olukord, eriolukord ja tsiviilkriis . Käesolevas punktis nimetatud Korrashoiu teostamise eest tasutakse vastavalt Lepingu punktis 7 kokku lepitud kompleks- ja ühikuhindade ja reaalselt teostatud tööde mahu alusel. Teehooldaja kohustub: tegema Korrashoidu Lepinguga ettenähtud tingimustel ja korras; täitma Lepingut ja Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, samuti muid nõudeid ja tingimusi, mis on Lepingus kokku lepitud; järgima Korrashoiul väljakujunenud hea tava põhimõtteid; koostama, esitama ja täitma tee seisundinõuete tagamise kava (Kava); rakendama Korrashoiul omapoolset ettevõtte sisest kvaliteedi kontrolli ning sisemist järelevalvet vastavalt esitatud Kavale ja Lepingu Lisale 13; andma Tellijale teavet võimalikest olukordadest, mis mõjutavad Korrashoiu tegemist; kontrollima esimesel võimalusel tee kasutajate poolt laekunud märkusi, ettepanekuid ja sõiduolude alase teabe vastavust tegelikkusele; Korrashoiu tegemisel arvestama teedel toimuvate avalike ürituste ja teiste kitsendustega; osalema Tellija poolsel etteteatamisel Korrashoiuga seotud juurdlustel, töökoosolekutel ning ettekirjutuste, vaidluste ja pretensioonide lahendamisel; tegema koostööd piirkonna häirekeskuse ja päästeteenistuste ning Politsei- ja Piirivalveameti allasutustega ning Keskkonnainspektsiooniga teedevõrgu toimepidevuse kava rakendumisel; lubama etteteatamisel Tellijat Korrashoiu järelevalveks oma baasidesse ja tugikohtadesse; eraldama tasuta ruumi igakuiste töökoosolekute läbiviimiseks; osalema perioodilistel teede ülevaatustel; täitma Tellija esitatud korraldusi ; osalema koos Tellijaga Korrashoiu piirkonna remondiobjektide vastuvõtu tehnilises komisjonis; osalema koos Tellijaga raudteeülesõidukohtade ülevaatustel; esitama Tellijale vähemalt 5 tööpäeva enne kasutamist ehitusmaterjalide ja -toodete vastavust tõendavad dokumendid; omama vastavalt Lepingu Lisale 11 ajutiste liikluskorraldusvahendite ja asendusliiklusmärkide varu; taastama viivitamatult Korrashoiutöödega kahjustatud tee omal kulul; menetlema Tellija poolt saadetud liiklejate kuni 300 euro suuruseid kahjunõuded 10 päeva jooksul ja suuremad kahjud 20 päeva jooksul alates kahjunõude kättesaamisest. Nõue loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval pärast saatmist. määrama nimeliselt kõneisiku meediaga suhtlemiseks. Teehooldajal on õigus: sõita massipiiranguga teedel korrashoiulepingu siseste korrashoiutööde teostamise eesmärgil; saada Korrashoiu tegemise eest Lepingus kokkulepitud tasu; t eha ettepanekuid teedel aset leidvate olukordade ja teiste tehniliste probleemide lahendamiseks ning kokku kutsuda vastavasisulisi nõupidamisi; osaleda Tellijaga kokkulepitult Korrashoiu piirkonna ehituse ja remondi objektide töökoosolekutel; nõuda Tellijalt viivist arvete maksmise tähtaja ületamisel 0,2% maksmisele kuuluvast summast iga ületatud päeva eest. TEEHALDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED Teehooldaja kohustub kõrvaldama Tellija kirjalikul korraldusel riigiteele, teemaale või tee kaitsevööndisse kolmandate isikute poolt paigaldatud nõusolekuta või mittekorras olevad liikluskorraldusvahendid, liiklusvälised teabevahendid ja muud esemed. Teehooldaja kohustub hankima Korrashoiuks vajaminevad load, nõusolekud ja kooskõlastused vajadusel Tellija volikirja alusel. Teehooldaja kohustub korralda ma metsavedajatele ilma nendelt täiendava tasu võtmiseta metsamaterjali ladustamise ja vahelaost väljaveo kooskõlastamise ja loa tee maa-alal ja tee kaitsevööndis lähtudes Lepingu Lisa 9 „ Riigivara kasutamiseks andmine metsamaterjali ladustamiseks “ põhimõtetest. Teehooldaja kohustub osalema Tellija poolsel etteteatamisel Korrashoiutöödega seotud juurdlustel, töökoosolekutel ning ettekirjutuste, vaidluste ja pretensioonide lahendamisel. Teehooldaja kohustub hüvitama Korrashoiutöödega seonduvalt tekkinud kahju kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik ning seetõttu on teel või tee osal liiklust ettenähtud korras piiratud või tee või tee osa on ettenähtud korras suletud. Teehooldaja kohustub esindama Tellijat kõigis vaidlustes kolmandate isikutega, mis seonduvad Korrashoiutöödega, sealhulgas kohtuvaidlustes, ning kandma kõik nimetatud vaidlustega seonduvad kulud, sealhulgas menetluskulud. Samuti on Pooled kokku leppinud, et Teehooldaja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga väljamõistetud kahju. Juhul, kui Teehooldaja eeltoodud kohustust ei täida, on Tellijal lisaks leppetrahvi nõudeõigusele õigus kasutada õigusabiteenust ja nõuda juhtumiga seonduvalt kogu õigusabikulude ning Tellijale võimaliku kahju tekitamise eest hüvitamist. Liikluskahjude hüvitamine liiklusõnnetusest või sõiduki poolt tee või rajatise rikkumisest toimub Liikluskindlustuse Fondi või kahjutekitaja kindlustuse poolt Teehooldajale. Kui Liikluskindlustuse Fond kohaldab kahju hüvitamisel omavastutust, jääb omavastutuse summa Teehooldaja kanda. Teehooldaja on kohustatud liikluskahju hüvitamiseks teatama kindlustusele tekitatud kahjust vastavalt Lepingu Lisa 10 „Liikluskahjude hüvitamise LKFi poolt töökord alates 01.06.2015 Uuendatud 2021. aasta detsembris “ kohaselt, informeerides hüvitusnõudest eelnevalt Tellija esindajat. Teehooldaja peab Lepingu punktides 9.5., 9.6. ja 9.7. juhtudest ja nende täitmisest informeerima Tellijat. ALLTÖÖVÕTT Teehooldaja vastutab kõigi alltöövõtjate poolt tehtud tööde ja nende vastavuse ees Lepingule. Teehooldaja peab tagama, et kui ta tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti. Teehooldaja peab esitama hiljemalt Lepingu täitmise alustamise kuupäevaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta. Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse. Kui alltöövõtjal esineb riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alus, siis on Teehooldaja kohustatud selle alltöövõtja asendama. Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 4, 8 või 11 sätestatud kõrvaldamise alused, siis Teehooldaja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama. Teehooldaja peab Tellija nõudmisel esitama alltöövõtjate kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks nende asukohamaa karistusregistri teate RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi ning asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi käesoleva RHS § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolude kohta. Teehooldaja peab rakendatavad alltöövõtjad enne nende kasutamist kooskõlastama Tellijaga. Alltöövõtja kooskõlastamiseks teatab Teehooldaja Tellijale vähemalt 7 päeva enne vastava alltöövõtja poolt Korrashoiu tegemise algust alltöövõtja nimetuse ja registrikoodi ning alltöövõtja poolt osutatava Korrashoiutöö kirjelduse. JUHUSLIKU HÄVIMISE VÕI KAHJUSTUMISE RIISIKO ÜLEMINEK Pooled on kokku leppinud, et Lepingu esemeks oleva Korrashoiu tegemise ajal kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Teehooldaja. Teehooldajal ei ole õigust nõuda tasu tehtud Lepingu esemeks oleva Korrashoiutööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne selle vastuvõtmist Tellija poolt. Korrashoiutööde juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb Tellijale üle vastuvõtmise akti Tellija poolt allkirjastamisest alates. Tehtud Korrashoiutööde vaheaktid ei ole Tellija poolt Lepingu esemeks oleva Korrashoiutöö vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes. AUTORIÕIGUSED Teehooldaja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Korrashoiutöödele tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13 1 ja § 13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks vastava osa tasumisega. Teehooldaja kinnitab, et ta on võtnud tarvit usele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Korrashoiu tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. Teehooldaja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Korrashoiu tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Teehooldaja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Korrashoiu tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 12.1.-12.4. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: isikuandmete õigusaktid). Volitatud töötlejal (Teehooldajal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Lepingu alusel töödeldakse Korrashoiuga seotud puudutatud isikute isikuandmeid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada Korrashoiuga seotud tegevustest puudutatud isikuid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. Teehooldaja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud Korrashoiu osutamiseks; hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; aitama Tellijal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; aitama Tellijal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja Teehooldajale kättesaadavat teavet; pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. KORRASHOIUTÖÖD TEISE TÖÖVÕTJA REMONDIOBJEKTIL TEEHOIUTÖÖDE JA GARANTIIREMONDI AJAL Tellija ja Teehooldaja ning ehituse peatöövõtja allkirjastavad enne ehitustööde algust Lepingu Lisa 20 kohase kolmepoolse akti milles märgitakse: Korrashoiu tegija ehitustööde ajal Korrashoiutööde kaupa vastaval teelõigul; Korrashoiu eest vastutaja ehitustööde ajal vastaval teelõigul. Tellija ja Teehooldaja allkirjastavad enne ehitustööde algust Lepingu lisa 21 kohase akti, millest lähtuvalt väheneb tavahoolde maksumus. Korrigeerimise aluseks on tööde proportsioonid tavahoolde komplekshinnas. Kasutamata tavahoolde vahendid võib suunata perioodilisse hooldesse. Pärast piirkonna ehitustööde ja remondi vastuvõtuakti allkirjastamist vastutab Teehooldaja teelõigu Korrashoiutööde eest, välja arvatud ehituse ja remondi peatöövõtulepingus ettenähtud juhtudel, mille puhul vastutab Tellija ees ehitustööde peatöövõtja. LEPINGU MUUTMINE Vähemalt 30 päeva enne lepinguaasta lõppu alustavad Pooled läbirääkimisi järgmise lepinguaasta Korrashoiutööde täpsustamiseks. Vajadusel muudavad Pooled Lepingut enne järgmise lepinguaasta algust. Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel, mis vormistatakse Lepinguga samas vormis Lepingu lisana ja allkirjastatakse Poolte poolt. Korrashoiu tegemine muudatuse alusel on lubatud alles pärast vastava muudatuse allkirjastamist Poolte poolt. Lähtuvalt liiklusloendusest, teekatte muutusest, riigiteede lisandumisest või vähenemisest, teede ehitustöödest või muudest põhjendatud asjaoludest, on T ellijal õigus tõsta või alandada ühepoolselt lepinguga määratud teede nõutavaid seisunditasemeid ning teede üldpikkust, muutes vastavalt seisunditasemete hindadele ka korrashoiu maksumust. Eelnimetatud muudatuste korral teatab tellija sellest teehooldajale vähemalt 30 päeva ette. Tellijal on õigus vähendada ühepoolselt väljaspool Lepingut tehtavate ehitus- ja remonttööde tegemise ajaks Korrashoiutööde koosseisu kuuluvate riigiteede pikkusi. LEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE Leping lõpeb Lepingu tähtaja möödumisel. Tellija võib Lepingust taganeda juhul, kui Teehooldaja rikub oluliselt Lepingut. Pooled on kokku leppinud, et oluliseks Lepingu rikkumiseks loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult, järgmisi asjaolusid: Teehooldaja rikub õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt satub ohtu Korrashoiu tegemine; Korrashoiu tegemisel on Tellija tuvastanud ja fikseerinud korduvalt puudused ning hoolimata korduvatest nõudmistest nende vastavusse viimist Lepinguga ja õigusaktidega ei ole Teehooldaja seda teinud, millest tulenevalt on Tellijal alust arvata, et Teehooldaja ei ole suuteline nõuetekohaselt Lepingut täitma; Teehooldajale on tehtud lepinguaasta jooksul mahaarvamisi üle 10% Lepingu aastasest maksumusest; Teehooldajale on tehtud lepinguaasta jooksul leppetrahve üle 10% Lepingu aastasest maksumusest; korduvate valeandmete esitamine; Juhul, kui Teehooldaja ei esita hiljemalt 4 kuud pärast Lepingu sõlmimist Tellijale nõuetekohast Kava , siis on Tellijal õigus Lepingust taganeda, nõudes sisse täitmistagatise 100% mahus. Tellija peab Lepingust taganemisest teatama Teehooldajale ette vähemalt 1 kuu. Lepingust taganemisel on Tellijal õigus nõuda täitmistagatis sisse 100% mahus. Tellijal on Teehooldajalt õigus nõuda Lepingust taganemise korral leppetrahvi 150 000 eurot. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Teehooldaja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Teehooldaja pankrot. GARANTII Teehooldaja poolt antav garantiiaeg perioodilise hoolde ja remonttöödele ning nende koosseisu kuuluvatele töödele, välja arvatud tolmutõrjele, on 24 kuud. Teehooldaja poolt Korrashoiu käigus paigaldatud seadmetele antav garantii peab kehtima vähemalt 6 kuud. Garantii kehtib ka kõigile Korrashoiu tegemise käigus ehitisse püsivalt paigaldatud ehitustoodetele, mis muutuvad ehitise oluliseks osaks. Garantiiaeg algab Lepingu objektiks olevate tööde Tellija poolt vastuvõtmise aktile allakirjutamise päeva järgnevast päevast. Garantiiaeg lõpeb garantiiülevaatusega. Garantiiülevaatuse, mis toimub 1 kord aastas perioodil aprill-juuni, kohta koostavad Tellija ja Teehooldaja garantiiülevaatuse akti. Teehooldaja kohustub kõrvaldama kõik garantiiperioodil avastatud mittevastavused. KINDLUSTUS JA TAGATIS Teehooldaja peab 1 kuu enne Korrashoiuga alustamist esitama Tellijale koopia kehtivast vastutuskindlustuslepingust, mille: kohaselt kohustub kindlustusandja hüvitama Teehooldaja poolt kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju kuni 100 000 euro ulatuses iga kindlustusjuhtumi kohta; kindlustuskaitse peab laienema nõuetele, mis esitatakse kindlustusvõtjale Korrashoiu tegemise jooksul. Teehooldaja peab esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni Korrashoiu lõpetamiseni. Teehooldaja peab omal kulul hankima ja esitama Tellijale hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest täitmistagatise , milleks on panga või kindlust usseltsi garantiik iri vastavalt täitmistagatise garantii vormile (Lepingu Lisa 8) summas 150 000 eurot . Ühispakku muse puhul peab täitmistagatis (garantiikiri) olema väljastatud mõlemale pakkujale summas 75 000 eurot . Teehooldaja tagab, et Lepingule vastav täitmistagatis kehtib ja on jõus lepingu lõppemiseni. Täitmistagatisega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Teehooldaja vastu, mis tulenevad Lepingust. Täitmistagatise tagastab Tellija Teehooldajale 20 tööpäeva jooksul pärast Korrashoiu tegemise lõppemist. Teehooldaja pikendab vajadusel täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni Lepingu lõppemiseni. Lepingule vastava täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Teehooldajat kohustusest esitada nõuetekohane täitmistagatis. MUUD TINGIMUSED Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Pooltevaheline asjaajamiskeel on eesti keel. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil, loetakse see kätte saaduks järgmisel tööpäeval. Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. Kui Teehooldaja ei täida Lepingu tingimusi, on Tellijal õigus rakendada Leppetrahve vastavalt Lepingule. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Teehooldajale esitama 6 kuu jooksul alates kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. POOLED JA NENDE ESINDAJATE REKVISIIDID Transpordiamet Teehooldaja Aadress Valge 4, 11413 Tallinn Reg. nr 70001490 Telefon 620 1200 E-post [email protected] Poolte esindajad Lepingu täitmisel: Tellija esindaja teede alal Teehooldaja esindaja teede alal Nimi Ametikoht Telefon E-post Tellija esindaja sildade alal Teehooldaja esindaja sildade alal Nimi Ametikoht Telefon E-post Tellija esindaja, kes võib asendada mõlemat eelnevat esindajat Teehooldaja esindaja, kes võib asendada mõlemat eelnevat esindajat Nimi Ametikoht Telefon E-post POOLTE ALLKIRJAD Tellija: Teehooldaja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/