Elanikkonnakaitse nõukogu protokoll
PROTOKOLL nr 1
DELTA 11.04.2025 nr 9-4/9-1
Istungi aeg ja
koht: 7.04.2025 kell 15:00-17:10 Siseministeeriumis.
Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).
Protokollis: Anastassia Ümar (Siseministeerium).
Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Hedi Arukase (Siseministeerium); Henry Kattago (Haridus-
ja Teadusministeerium); Tõnu Grünberg (Justiits- ja Digiministeerium); Gert Kaju
(Kaitseministeerium); Kadri Land (Kliimaministeerium); Ando Leppiman (Eesti
Varudekeskus); Silja Mesila (Eesti Pank); Margo Klaos (Päästeamet); Gerli Aavik-Märtmaa
(Riigikantselei); Anniki Lai, Tea Varrak (Sotsiaalministeerium); Martin Kulp (Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium); Kaur Kajak (Rahandusministeerium); Birgit Lao
(Terviseministeerium); Maret Maripuu (Sotsiaalkindlustusamet); Karin Närep
(Kultuuriministeerium).
Istungi korraldus: Tuuli Räim tutvustas Elanikkonnakaitse nõukogu moodustamise vajadust,
millele järgnes liikmete tutvustus. Tegemist on järjekorras I. istungiga. Istungeid teenindab
elanikkonnakaitse osakond, kontaktisik on Anastassia Ümar, 56644757,
[email protected]. Tuuli Räim tutvustas päevakorra teemasid.
Päevakorra teemad:
1. Elanikkonnakaitse tegevuskava tutvustus.
2. Sisekaitseakadeemia Elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse roll ja eesmärgid.
KOV baaskoolitus.
3. Ülevaade regionaalsete kriisikomisjonide istungitel käsitletud olulisematest
elanikkonnakaitse valdkonna teemadest.
4. Elanikele olulise informatsiooni avalikustamine enne kriisi ja kriisi ajal.
Inforingi teemad:
1. Liikmete ootused EKK valdkonnale ja SIM-ile koordineerija ja kavandajana.
2. Elanikkonnakaitse reserv.
1. Elanikkonnakaitse tegevuskava tutvustus.
Hedi Arukase alustas sellest, et Siseministeeriumi ülesanne on elanikkonnakaitse
kavandamine ja koordineerimine (VVS). Järgnes EKK tegevuskava tutvustus, keskendudes
sellele, et EKK tuleb käsitleda tervikpildina, selleks on tarvis olla kõigil osapooltel ühes
infoväljas. Oluline on kaardistada ära milline on siht, kuhu soovime jõuda, võimelüngad,
kokkulangevused ja prioriteetsed suunad.
2(4)
Ettepanekud ja kommentaarid:
JPA-s käsitleda EKK eraldi tegevussuunana;
Üks teemadest, millega tuleb tegeleda on kriisidest väljumine (taastumine);
Tänaseks on loodud erinevaid formaate, mis osaliselt kattuvad teemade käsitluses,
osalejate ootus nõukogule on keskenduda konkreetsetele probleemidele ja leida
neile lahendus.
OTSUSTATI:
Informatsioon võetud teadmiseks.
2. Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus (EKTAK).
KOV baaskoolitus
Tauno Suurkivi tutvustas 04.11.2024 Sisekaitseakadeemias loodud uut struktuuriüksust
elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskust (EKTAK). Tegevused on eelarvestatud aastani
2027. Tegevussuundadeks on kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse koolituse
kompetentsikeskus (tasemeõpe, täiendusõpe ning teadus- ja arendustegevus). Ootus
Siseministeeriumile, et elanikkonnakaitse õpetust hakataks andma kõigis SKA õppeliinides
(toll, PPA jne). Hetkel on tegevus suunatud peamiselt Päästeametile, kuid võimalus on
laiemalt pakkuda elanikkonnakaitse koolitusi ka teistele asutustele. Selleks on tarvis
sisendeid, milliseid koolitusi on tarvis luua.
Sel aastal toimub KOV kriisireguleerija baaskoolitus, mis on mõeldud eelkõige uutele KOV
kriisiametnikele ja KOV juhtidele.
Ettepanekud ja kommentaarid:
SiM ootus on SKA-le olnud, et koolituste fookusrühm läheb laiemaks. Eesmärk, et EKK
oleks terviklik..
CER direktiivi ülevõtmine tõi kaasa ETO-de baasteadmiste täiendamise;
Koolituste tellimine ei ole ametite vaates piiratud;
SKA koolitused on suunatud neile, kes tegelevad antud EKK valdkonnaga (KOV,
PäA, vabatahtlikud jne.), mitte elanikkonnale otse.
OTSUSTATI:
Informatsioon võetud teadmiseks.
3(4)
3. Ülevaade regionaalsete kriisikomisjonide istungitel käsitletud olulisematest
elanikkonnakaitse valdkonna teemadest.
Margo Klaos andis põgusa ülevaate RKK-dest ning 2025.a esimese kvartali teemadest.
RKK platvormi abil toimub infovahetus kriisi juhtiva asutuse ja KOV-de vahel. Kõik riigi
asutused, kellel on regionaalne esindatus, saavad osaleda RKK-del. RKK formaati on
kasutatud COVID kriisi ajal ja desünkroniseerimise ettevalmistamise faasis.
Aprillis toimub suurõppus KEVADMURD, stsenaariumi järgi toimub pikaajaline
elektrikatkestus, eesmärk on tagada teenusete püsimine. ETKA-del on võimalus kaasata
ETO-sid.
Ettepanekud ja kommentaarid:
Kui asutustel on olulisi teemasid mida on tarvis viia kõigi KOV-deni, saab selleks
kasutada RKK ühisistungit, mis leiab aset kord aastas;
Läbi RKK tekib KOV-idel laiem olukorrateadlikkus kriisis;
Kriisis käivitatakse RKK olukorras, kus juhtiva asutuse ja KOV infovahetus ei ole
piisav.
SiM ootus on, et poliitika kujundamise tasandile vajalik info ja probleemkohad jõuavad
nõukogusse PäA kaudu.
OTSUSTATI:
Informatsioon võetud teadmiseks.
4. Elanikele olulise informatsiooni avalikustamine enne kriisi ja kriisi ajal.
Ettevalmistumisel kriisideks on välja töötatud toimivad lahendused mida täna ei ole
elanikele avalikustatud. Ettepanek on kaardistada milline informatsioon peab olema
elanikele avalikustatud enne kriisi või kriisi ajal. Elanikkonnakaitse vaates on oluline, et
inimestel oleks vastav teadmine veel enne kriisi, mis tekitab turvatunnet ja/või aitab
valmistuda võimalikeks kriisideks.
Näited:
1. Ravimite kättesaadavus. Inimesed, kes vajavad igapäevaselt ravimeid ning pole
jõudnud neid mingil põhjusel varuda, siis kuhu nad peavad ravimite saamiseks pöörduma?
Milline on pikem plaan ravimite osas, mida inimene peaks teadma?
2. Kriisipoodide toimimise põhimõtted ja asukohad;
3. Avariitanklate toimimise põhimõtted; - EVK lehel on olemas info avariitanklate kohta,
koos asukohtadega, mis on mõeldud elanikele. Kas on koguse piir ja tuleks see avaldada?
4. Sideteenuse toimepidevus (nt kui inimene ise elab Hiiumaal, aga sugulased Narvas ning
soovib lähedaste kohta infot saada või nendega ühendust võtta- kui kiirelt taastub katkenud
sideteenus, millega arvestada?);
5. Kerksuskeskuste asukohtade avalikustamine (vajalik enne kriisi, osad KOV-id ei
avalikusta julgeoleku kaalutlustel. Kas tuleks siiski turvalisuse kaalutlusel?
6. Sularaha ringlus kriisis (kas inimestel peab olema sularaha või ei pea? Kas automaadid
töötavad; jms);
7. Kuidas pensionite ja toetuste maksmine käib kui see ei toimi enam automaatselt;
8. Joogivee avalikud punktid;
9. Lastehoid ja turvakodu;
4(4)
10. Ühistranspordi toimine jne.
Küsimused ja kommentaarid:
Mõelda läbi millised on need kanalid, mille kaudu seda informatsiooni jagatakse;
Järgmisel istungil tutvustada UA kogemusi ja õppetunde.
OTSUSTATI:
Täiendada nimekirja. Võrrelda www.olevalmis.ee lehel kuvatava informatsiooniga. Palume
edastada sisendid 2.06. Järgmisel istungil otsustamisel, milline informatsioon peab olema
avalikustatud enne kriisi.
4. Järgnesid inforingi teemad
Liikmete ootused EKK valdkonnale ja SIM-ile koordineerija ja kavandajana –
istungitel käsitletakse konkreetseid ühiseid fookusteemasid.
Elanikkonnakaitse reserv – moodustatud töögrupp lõpetab töö. Reservi kontseptsiooni
tutvustus tuleb järgnevatel istungitel.
Lähtuvalt sellest, et Sotsiaalministeeriumil on elanikkonnakaitses samuti suur roll, järgmisel
istungil tutvustab SoM, mis on EKK-s tänaseks tehtud ja millised on plaanid.
Järgmise istungi aeg on täpsustamisel.
Tuuli Räim
/allkirjastatud digitaalselt/
Esimees
Lisad:
1. Elanikkonnakaitse ja tegevuskava;
2. Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskus (EKTAK). KOV
baaskoolitus;
3. Ülevaade regionaalsete kriisikomisjonide istungitel käsitletud olulisematest
elanikkonnakaitse valdkonna teemadest.