Vabariigi Valitsus
.04.2025 nr 1-1/15-620/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 9. aprillil algatatud
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620
SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse
muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus
Eelnöu eesmärk on tösta koolilöuna toetuse riiklik alammäär, uus koolilöuna alamäär eelnöu
kohaselt on 2 eurot koolipäevas uhe öpilase kohta. Praegu panustab riik koolilöunasse köigest
uhe euroga päevas - see summa pole muutunudjuba seitse aastat, täpsemalt aastast 2018.
Koolilöuna on paljudele lastele ainus soe söögikord päevas. Seetöttu peab see olema tervislik,
toitev ja maitsev. Tänä kehtiv toetus - uks euro koolipäevas - ei voimalaa tagada toidu
kvaliteeti, mis vastaks lasteja nende vanemate ootustele.
2. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis
Selleks, et koolitoit oleks vajalikul tasemel ning samal ajal ei nöuaks vanematelt suuremat
rahalist panustamist voi oleks vöimalusel tasuta, tuleb riigipoolset toetust märgatavalt
suurendada. Senise toetuse tasemega ei suuda ukski omavalitsus koolitoitu rahuldavalt ja
soodsalt korraldada. Tulemuseks on suur erinevus omavalitsuste panustamises - mönel pool on
sunnitud vahet katma lapsevanem, mönel pool kohalik omavalitsus, kuigi seda viimast on näha
aina vähem. Selline lähenemine riigi poolt ei ole absoluutselt öiglaneja inimestest hooliv, eriti
praeguses majanduskeskkonnas, kus inflatsioon, maksude ja aktsiiside töusud ning uute
maksude kehtestamine vähendavad perede toimetulekut märgatavalt.
Koolitoidu hinnad on erinevates piirkondades varieemvad ja kohalikud omavalitsused on
sunnitud riigi poolt eraldatavatele vahenditele pidevalt omapoolset toetust lisama. Näiteks
Tallinnas lisab kohalik omavalitsus peaaegu sama palju nagu riik, mis tagab koolilaste
vanematele vöimaluse koolilöuna eest mitte maksta. Aga näiteks Tartus kehtivad
munitsipaalkoolides alates l. septembrist 2024 koolilöunalejärgmised hinnad:
1.-4. klass: 2,04 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,77 eurot.
5.-9. klass: 2,44 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,14 eurot.
Giimnaasium: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,60 eurot.
Ning alates l. septembrist 2025 on plaanis ka hinnatöus:
1.-4. klass: 2,32 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,93 eurot.
5.-9. klass: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,33 eurot.
Gumnaasium: 3,09 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,84 eiu-ot.
Kahjuks pole riik viimase peaaegu seitsme aasta jooksul oma panust suurendanud, kuigi
omavalitsused on sunnitud toetust regulaarselt korrigeerima. Selline riiklik passiivsus ei toeta
koolilöuna eesmärki - pakkuda lastele täisväärtuslikku, mitmekesistja tervislikku toidukorda.
Vastutuse lukkamine ainult kohalike omavalitsuste ölgadele ei olejätkusuutlik ega öiglane.
Viimase kahe aasta jooksul on hinnad kerkinud drastiliselt, hinnatöus on statistiliste andmete
järgi olnud lausa 40%. Tegelikult oleks koolilöuna toetust pidanud töstmajuba enne, kui algasid
suured hinnatöusud, maksu- ja aktsiisimäärade töstmised, majanduslik ebastabiilsus. Kui nuiid
lisada uued maksud (nt automaks) ja toetuste kärped (nt peretoetused, maksusoodustused laste
eestjne), siis muutub riigipoolne sekkumine koolitoidu kusimuses vältimatuks.
Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi juba 2022. aastal ettepaneku tösta toetust vähemalt 1,50
euroni. Vahepealse hinnatöusu valguses tuleb aga niiud juba arvestada vähemalt 2-2,5 euroga
koolipäevas öpilase kohta. Sama vajadust on toonitanud ka erinevad noorte
esindusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsuste noortevolikogud on röhutanud, et
tasakaalustatud toitumine möjutab otseselt lapse arengut, tervist, öppeedukust ja igapäevast
toimetulekut.
On viimane aeg, et riik täidaks oma rolli. Ulikiire toiduhindade kasv on löönud ka
koolitoitlustust pakkuvad ettevötjad raskustesse. Ilma täiendava toetuseta on oht, et mitmed
teenusepakkujad satuvad kahjumisse voi löpetavad tegevuse uldse.
See ei ole uksnes investeering toidulauale, vaid ka Eesti laste tervisesse, arengussejatulevikku.
3. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
4. Seaduse möjud
Seadusejöustumine, millega koolilöuna toetuse miinimum töuseks 2 euroni päevas, aitab hoida
toidu kvaliteeti, tervislikkustja kättesaadavust köikidele öpilastele - söltumata sellest, kus nad
elavad voi milline on nende perekonna rahaline seis. See omakorda möjutab positiivselt öpilaste
fiiusilistja vaimset tervist, öppeedukustja heaolu.
Seaduse vastuvötmise tulemusena paraneb ka koolides toitlustust pakkuvate ettevötjate
olukord. Kui riigipoolne panus jääb samale tasemele ka edasi, ähvardavad neid ettevötteid
kahjumidja perspektiivis ka pankrot.
5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse § 24 löike 3 järgi on kooliaastas 175 öppepäeva.
Öppeaastal 2023/2024, samaselt öppeaastaga 2023/2024, on septembris asunud
uldhariduskoolide statsionaarsesse öppesse oppima ca 163 000 öpilast.
Kutseöppurite arv on viimastel aastatel olnud stabiilne - vastuvöetute arv on ca 14 000,
löpetanute arv ca 9000.
Seega kui koolilöuna toetus kasvab uhelt eurolt 2 euroni koolipäevas uhe öpilase kohta, kasvab
kogukulu aastas ca 30 miljoni euro vörra. Kuna pakutud meede hakkaks kehtima alates l.
septembrist 2025, nöuaks see käesoleval aastal 10 miljonit eurot. Uheks vöimalikuks
katteallikaks on valitsuskoalitsiooni plaanitava kehtiva maksususteemi muutmise ärajätmine.
6. Seaduse koosköla Euroopa Liidä öigusega
Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
7. Rakendusaktid
Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada.
8. Seaduse joustumine
Seadus joustub 2025. aasta l. septembril.
Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon aprill 2025. a
v^A—
Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
EELNÖU
Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse ning Kutseöppeasutuse seaduse
muutmise seadus
§ l. Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse muutmine
l) Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse paragrahvi 42 löiget 4 täiendatakse ja sönastatakse
järgmiselt:
,,(4) Koolilöuna toetuse uhe öpilase kohta ning koolilöuna toetuse jaotamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus. Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas."
a
§ 2. Kutseöppeasutuse seaduse muutmine
l) Kutseöppeasutuse seaduse paragrahvi 48 löiget l täiendatakseja sönastataksejärgmiselt:
„(!) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses öppes esmaöppe öppekavadel öppivate
55
keskhariduseta öpilaste koolilöuna kulude katmiseks (edaspidi koolilöuna toetus). Koolilouna
toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas."
il;
§ 3. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub 2025. aasta l. septembril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, .04.2025
Algatab Eesti Keskerakonna fi-aktsioon OJ. aprill 2025. a
y^.^ —
Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
Rugäkogu Kants^lei
Kuupäev£2_,^^W^"
^-l^J^^W
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõu eesmärk on tõsta koolilõuna toetuse riiklik alammäär, uus koolilõuna alamäär eelnõu kohaselt on 2 eurot kooli päevas ühe õpilase kohta. Praegu panustab riik koolilõunasse kõigest ühe euro ga päevas – see summa p ole muutunud juba seitse aastat , täpsemalt aastast 2018. Koolilõuna on paljudele lastele ainus soe söögikord päevas. Seetõttu peab see olema tervislik, toitev ja maitsev. Täna kehtiv toetus – üks euro koolipäevas – ei võimalda tagada toidu kvaliteeti, mis vastaks laste ja nende vanemate ootustele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Selleks, et koolitoit oleks vajalikul tasemel ning samal ajal ei nõuaks vanematelt suuremat rahalist panustamist või oleks võimalusel tasuta , tuleb riigipoolset toetust märgatavalt suurendada. S enise toetuse taseme ga ei suuda ükski omavalitsus koolitoitu rahuldavalt ja soodsalt korraldada. Tulemuseks on suur erinevus omavalitsuste panustamises – mõnel pool on sunnitud vahe t katma lapsevanem, mõnel pool kohalik omavalitsus , kuigi seda viimast on näha aina vähem . Selline lähenemine riigi poolt ei ole absoluutselt õiglane ja inimestest hooliv , eriti praeguses majanduskeskkonnas, kus inflatsioon, maksude ja aktsiiside tõus ud ning uute maksude kehtestamine vähendavad perede toimetulekut märgatavalt . Koolitoidu hinnad on erinevates piirkondades varieeruvad ja kohalikud omavalitsused on sunnitud riigi poolt eraldatavatele vahenditele pidevalt omapoolset toetust lisama . Näiteks Tallinnas lisab kohalik omavalitsus peaaegu sama palju nagu riik, mis tagab koolilaste vanematele võimaluse koolilõuna eest mitte maksta. Aga näiteks Tartus kehtivad munitsipaalkoolides a lates 1. septembrist 2024 koolilõunale järgmised hinnad: 1. - 4. klass : 2,04 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,77 eurot. 5. - 9. klass : 2,44 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,14 eurot. Gümnaasium: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,60 eurot. Ning a lates 1. septembrist 2025 on plaanis ka hinnatõus: 1. - 4. klass: 2,32 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,93 eurot. 5. - 9. klass : 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,33 eurot. Gümnaasium: 3,09 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,84 eurot. Kahjuks pole r iik viimase peaaegu seitsme aasta jooksul oma panust suurendanud, kuigi omavalitsused on sunnitud toetust regulaarselt korrigeerima. Selline riiklik passiivsus ei toeta koolilõuna eesmärki – pakkuda lastele täisväärtuslikku, mitmekesist ja tervislikku toidukorda. Vastutuse lükkamine ainult kohalike omavalitsuste õlgadele ei ole jätkusuutlik ega õiglane. Viimase kahe aasta jooksul on hinnad kerkinud drastiliselt, hinnatõus on statistiliste andmete järgi olnud lausa 40%. Tegelikult oleks koolilõuna toetust pidanud tõstma juba enne, kui algasid suured hinnatõusud , maksu- ja aktsiisimäärade tõstmised, majanduslik ebastabiilsus. Kui nüüd lisada uued maksud (nt automaks) ja toetuste kärped (nt peretoetused, maksusoodustused laste eest jne ), siis muutub riigipoolne sekkumine koolitoidu küsimuses vältimatuks. Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi juba 2022. aastal ettepaneku tõsta toetust vähemalt 1,50 euroni. Vahepealse hinnatõusu valguses tuleb aga nüüd juba arvestada vähemalt 2–2,5 euro ga kooli päevas õpilase kohta. Sama vajadust on toonitanud ka erinevad noorte esindusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsuste noortevolikogud on rõhutanud, et tasakaalustatud toitumine mõjutab otseselt lapse arengut, tervist, õppeedukust ja igapäevast toimetulekut. On viimane aeg, et riik täidaks oma rolli. Ülik iire toiduhindade kasv on löönud ka koolitoitlustust pakkuvad ettevõtjad raskustesse. Ilma täiendava toetuseta on oht, et mitmed teenusepakkujad satuvad kahjumisse või lõpetavad tegevuse üldse. See ei ole üksnes investeering toidulauale, vaid ka Eesti laste tervisesse, arengusse ja tulevikku. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Seaduse jõustumine , millega koolilõuna toetuse miinimum tõuseks 2 euroni päevas, aitab hoida toidu kvaliteeti , tervislikkust ja kättesaadavust kõikidele õpilastele – sõltumata sellest, kus nad elavad või milline on nende perekonna rahaline seis. See omakorda mõjutab positiivselt õpilaste füüsilist ja vaimset tervist, õppeedukust ja heaolu. Seaduse vastuvõtmise tulemusena parane b ka koolides toitlustust pakkuvate ettevõtjate olukord . Kui riigipoolne panus jääb samale tasemele ka edasi, ähvardavad neid ettevõtteid kahjumid ja perspektiivis ka pankrot. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõike 3 järgi on kooliaastas 175 õppepäeva. Õppeaastal 2023/2024, sarnaselt õppeaastaga 2023/20 24, on s eptembris asu nud üldhariduskoolide statsionaarsesse õppesse õppima ca 16 3 000 õpilast. Kutseõpp urite arv on viimastel aastatel olnud stabiilne – vastuvõetute arv on ca 14 000, lõpetanute arv ca 9000 . Seega k ui koolilõuna toetus kasvab ühelt eurolt 2 euroni koolipäevas ühe õpilase kohta, kasvab kogukulu aastas ca 30 miljoni euro võrra. Kuna pakutud meede hakkaks kehtima alates 1. septembrist 2025, nõuaks see käesoleval aastal 10 miljonit eurot. Ü heks võimalikuks katteallikaks on valitsuskoalitsiooni plaanitav a kehtiva maksusüsteemi muutmise ärajätmine . 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril . ___________________________________________________________________________ Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon 9 . aprill 202 5 . a Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
EELNÕU Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning K utseõppeasutuse seaduse muutmise seadus § 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 2. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine 1) Kutseõppeasutuse seaduse paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus). Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 5 . aasta 1. septembril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 0 9 .04. 202 5 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 0 9 . aprill 202 5 . a Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni ase esimees
Vabariigi Valitsus
.04.2025 nr 1-1/15-620/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 9. aprillil algatatud
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620
SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse
muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus
Eelnöu eesmärk on tösta koolilöuna toetuse riiklik alammäär, uus koolilöuna alamäär eelnöu
kohaselt on 2 eurot koolipäevas uhe öpilase kohta. Praegu panustab riik koolilöunasse köigest
uhe euroga päevas - see summa pole muutunudjuba seitse aastat, täpsemalt aastast 2018.
Koolilöuna on paljudele lastele ainus soe söögikord päevas. Seetöttu peab see olema tervislik,
toitev ja maitsev. Tänä kehtiv toetus - uks euro koolipäevas - ei voimalaa tagada toidu
kvaliteeti, mis vastaks lasteja nende vanemate ootustele.
2. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis
Selleks, et koolitoit oleks vajalikul tasemel ning samal ajal ei nöuaks vanematelt suuremat
rahalist panustamist voi oleks vöimalusel tasuta, tuleb riigipoolset toetust märgatavalt
suurendada. Senise toetuse tasemega ei suuda ukski omavalitsus koolitoitu rahuldavalt ja
soodsalt korraldada. Tulemuseks on suur erinevus omavalitsuste panustamises - mönel pool on
sunnitud vahet katma lapsevanem, mönel pool kohalik omavalitsus, kuigi seda viimast on näha
aina vähem. Selline lähenemine riigi poolt ei ole absoluutselt öiglaneja inimestest hooliv, eriti
praeguses majanduskeskkonnas, kus inflatsioon, maksude ja aktsiiside töusud ning uute
maksude kehtestamine vähendavad perede toimetulekut märgatavalt.
Koolitoidu hinnad on erinevates piirkondades varieemvad ja kohalikud omavalitsused on
sunnitud riigi poolt eraldatavatele vahenditele pidevalt omapoolset toetust lisama. Näiteks
Tallinnas lisab kohalik omavalitsus peaaegu sama palju nagu riik, mis tagab koolilaste
vanematele vöimaluse koolilöuna eest mitte maksta. Aga näiteks Tartus kehtivad
munitsipaalkoolides alates l. septembrist 2024 koolilöunalejärgmised hinnad:
1.-4. klass: 2,04 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,77 eurot.
5.-9. klass: 2,44 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,14 eurot.
Giimnaasium: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,60 eurot.
Ning alates l. septembrist 2025 on plaanis ka hinnatöus:
1.-4. klass: 2,32 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,93 eurot.
5.-9. klass: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,33 eurot.
Gumnaasium: 3,09 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,84 eiu-ot.
Kahjuks pole riik viimase peaaegu seitsme aasta jooksul oma panust suurendanud, kuigi
omavalitsused on sunnitud toetust regulaarselt korrigeerima. Selline riiklik passiivsus ei toeta
koolilöuna eesmärki - pakkuda lastele täisväärtuslikku, mitmekesistja tervislikku toidukorda.
Vastutuse lukkamine ainult kohalike omavalitsuste ölgadele ei olejätkusuutlik ega öiglane.
Viimase kahe aasta jooksul on hinnad kerkinud drastiliselt, hinnatöus on statistiliste andmete
järgi olnud lausa 40%. Tegelikult oleks koolilöuna toetust pidanud töstmajuba enne, kui algasid
suured hinnatöusud, maksu- ja aktsiisimäärade töstmised, majanduslik ebastabiilsus. Kui nuiid
lisada uued maksud (nt automaks) ja toetuste kärped (nt peretoetused, maksusoodustused laste
eestjne), siis muutub riigipoolne sekkumine koolitoidu kusimuses vältimatuks.
Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi juba 2022. aastal ettepaneku tösta toetust vähemalt 1,50
euroni. Vahepealse hinnatöusu valguses tuleb aga niiud juba arvestada vähemalt 2-2,5 euroga
koolipäevas öpilase kohta. Sama vajadust on toonitanud ka erinevad noorte
esindusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsuste noortevolikogud on röhutanud, et
tasakaalustatud toitumine möjutab otseselt lapse arengut, tervist, öppeedukust ja igapäevast
toimetulekut.
On viimane aeg, et riik täidaks oma rolli. Ulikiire toiduhindade kasv on löönud ka
koolitoitlustust pakkuvad ettevötjad raskustesse. Ilma täiendava toetuseta on oht, et mitmed
teenusepakkujad satuvad kahjumisse voi löpetavad tegevuse uldse.
See ei ole uksnes investeering toidulauale, vaid ka Eesti laste tervisesse, arengussejatulevikku.
3. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
4. Seaduse möjud
Seadusejöustumine, millega koolilöuna toetuse miinimum töuseks 2 euroni päevas, aitab hoida
toidu kvaliteeti, tervislikkustja kättesaadavust köikidele öpilastele - söltumata sellest, kus nad
elavad voi milline on nende perekonna rahaline seis. See omakorda möjutab positiivselt öpilaste
fiiusilistja vaimset tervist, öppeedukustja heaolu.
Seaduse vastuvötmise tulemusena paraneb ka koolides toitlustust pakkuvate ettevötjate
olukord. Kui riigipoolne panus jääb samale tasemele ka edasi, ähvardavad neid ettevötteid
kahjumidja perspektiivis ka pankrot.
5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse § 24 löike 3 järgi on kooliaastas 175 öppepäeva.
Öppeaastal 2023/2024, samaselt öppeaastaga 2023/2024, on septembris asunud
uldhariduskoolide statsionaarsesse öppesse oppima ca 163 000 öpilast.
Kutseöppurite arv on viimastel aastatel olnud stabiilne - vastuvöetute arv on ca 14 000,
löpetanute arv ca 9000.
Seega kui koolilöuna toetus kasvab uhelt eurolt 2 euroni koolipäevas uhe öpilase kohta, kasvab
kogukulu aastas ca 30 miljoni euro vörra. Kuna pakutud meede hakkaks kehtima alates l.
septembrist 2025, nöuaks see käesoleval aastal 10 miljonit eurot. Uheks vöimalikuks
katteallikaks on valitsuskoalitsiooni plaanitava kehtiva maksususteemi muutmise ärajätmine.
6. Seaduse koosköla Euroopa Liidä öigusega
Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
7. Rakendusaktid
Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada.
8. Seaduse joustumine
Seadus joustub 2025. aasta l. septembril.
Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon aprill 2025. a
v^A—
Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
EELNÖU
Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse ning Kutseöppeasutuse seaduse
muutmise seadus
§ l. Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse muutmine
l) Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse paragrahvi 42 löiget 4 täiendatakse ja sönastatakse
järgmiselt:
,,(4) Koolilöuna toetuse uhe öpilase kohta ning koolilöuna toetuse jaotamise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus. Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas."
a
§ 2. Kutseöppeasutuse seaduse muutmine
l) Kutseöppeasutuse seaduse paragrahvi 48 löiget l täiendatakseja sönastataksejärgmiselt:
„(!) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses öppes esmaöppe öppekavadel öppivate
55
keskhariduseta öpilaste koolilöuna kulude katmiseks (edaspidi koolilöuna toetus). Koolilouna
toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 2 eurot ööpäevas."
il;
§ 3. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub 2025. aasta l. septembril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, .04.2025
Algatab Eesti Keskerakonna fi-aktsioon OJ. aprill 2025. a
y^.^ —
Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
Rugäkogu Kants^lei
Kuupäev£2_,^^W^"
^-l^J^^W
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõu eesmärk on tõsta koolilõuna toetuse riiklik alammäär, uus koolilõuna alamäär eelnõu kohaselt on 2 eurot kooli päevas ühe õpilase kohta. Praegu panustab riik koolilõunasse kõigest ühe euro ga päevas – see summa p ole muutunud juba seitse aastat , täpsemalt aastast 2018. Koolilõuna on paljudele lastele ainus soe söögikord päevas. Seetõttu peab see olema tervislik, toitev ja maitsev. Täna kehtiv toetus – üks euro koolipäevas – ei võimalda tagada toidu kvaliteeti, mis vastaks laste ja nende vanemate ootustele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Selleks, et koolitoit oleks vajalikul tasemel ning samal ajal ei nõuaks vanematelt suuremat rahalist panustamist või oleks võimalusel tasuta , tuleb riigipoolset toetust märgatavalt suurendada. S enise toetuse taseme ga ei suuda ükski omavalitsus koolitoitu rahuldavalt ja soodsalt korraldada. Tulemuseks on suur erinevus omavalitsuste panustamises – mõnel pool on sunnitud vahe t katma lapsevanem, mõnel pool kohalik omavalitsus , kuigi seda viimast on näha aina vähem . Selline lähenemine riigi poolt ei ole absoluutselt õiglane ja inimestest hooliv , eriti praeguses majanduskeskkonnas, kus inflatsioon, maksude ja aktsiiside tõus ud ning uute maksude kehtestamine vähendavad perede toimetulekut märgatavalt . Koolitoidu hinnad on erinevates piirkondades varieeruvad ja kohalikud omavalitsused on sunnitud riigi poolt eraldatavatele vahenditele pidevalt omapoolset toetust lisama . Näiteks Tallinnas lisab kohalik omavalitsus peaaegu sama palju nagu riik, mis tagab koolilaste vanematele võimaluse koolilõuna eest mitte maksta. Aga näiteks Tartus kehtivad munitsipaalkoolides a lates 1. septembrist 2024 koolilõunale järgmised hinnad: 1. - 4. klass : 2,04 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,77 eurot. 5. - 9. klass : 2,44 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,14 eurot. Gümnaasium: 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,60 eurot. Ning a lates 1. septembrist 2025 on plaanis ka hinnatõus: 1. - 4. klass: 2,32 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 0,93 eurot. 5. - 9. klass : 2,75 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,33 eurot. Gümnaasium: 3,09 eurot päevas, millest lapsevanem tasub 1,84 eurot. Kahjuks pole r iik viimase peaaegu seitsme aasta jooksul oma panust suurendanud, kuigi omavalitsused on sunnitud toetust regulaarselt korrigeerima. Selline riiklik passiivsus ei toeta koolilõuna eesmärki – pakkuda lastele täisväärtuslikku, mitmekesist ja tervislikku toidukorda. Vastutuse lükkamine ainult kohalike omavalitsuste õlgadele ei ole jätkusuutlik ega õiglane. Viimase kahe aasta jooksul on hinnad kerkinud drastiliselt, hinnatõus on statistiliste andmete järgi olnud lausa 40%. Tegelikult oleks koolilõuna toetust pidanud tõstma juba enne, kui algasid suured hinnatõusud , maksu- ja aktsiisimäärade tõstmised, majanduslik ebastabiilsus. Kui nüüd lisada uued maksud (nt automaks) ja toetuste kärped (nt peretoetused, maksusoodustused laste eest jne ), siis muutub riigipoolne sekkumine koolitoidu küsimuses vältimatuks. Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi juba 2022. aastal ettepaneku tõsta toetust vähemalt 1,50 euroni. Vahepealse hinnatõusu valguses tuleb aga nüüd juba arvestada vähemalt 2–2,5 euro ga kooli päevas õpilase kohta. Sama vajadust on toonitanud ka erinevad noorte esindusorganisatsioonid. Kohalike omavalitsuste noortevolikogud on rõhutanud, et tasakaalustatud toitumine mõjutab otseselt lapse arengut, tervist, õppeedukust ja igapäevast toimetulekut. On viimane aeg, et riik täidaks oma rolli. Ülik iire toiduhindade kasv on löönud ka koolitoitlustust pakkuvad ettevõtjad raskustesse. Ilma täiendava toetuseta on oht, et mitmed teenusepakkujad satuvad kahjumisse või lõpetavad tegevuse üldse. See ei ole üksnes investeering toidulauale, vaid ka Eesti laste tervisesse, arengusse ja tulevikku. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Seaduse jõustumine , millega koolilõuna toetuse miinimum tõuseks 2 euroni päevas, aitab hoida toidu kvaliteeti , tervislikkust ja kättesaadavust kõikidele õpilastele – sõltumata sellest, kus nad elavad või milline on nende perekonna rahaline seis. See omakorda mõjutab positiivselt õpilaste füüsilist ja vaimset tervist, õppeedukust ja heaolu. Seaduse vastuvõtmise tulemusena parane b ka koolides toitlustust pakkuvate ettevõtjate olukord . Kui riigipoolne panus jääb samale tasemele ka edasi, ähvardavad neid ettevõtteid kahjumid ja perspektiivis ka pankrot. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõike 3 järgi on kooliaastas 175 õppepäeva. Õppeaastal 2023/2024, sarnaselt õppeaastaga 2023/20 24, on s eptembris asu nud üldhariduskoolide statsionaarsesse õppesse õppima ca 16 3 000 õpilast. Kutseõpp urite arv on viimastel aastatel olnud stabiilne – vastuvõetute arv on ca 14 000, lõpetanute arv ca 9000 . Seega k ui koolilõuna toetus kasvab ühelt eurolt 2 euroni koolipäevas ühe õpilase kohta, kasvab kogukulu aastas ca 30 miljoni euro võrra. Kuna pakutud meede hakkaks kehtima alates 1. septembrist 2025, nõuaks see käesoleval aastal 10 miljonit eurot. Ü heks võimalikuks katteallikaks on valitsuskoalitsiooni plaanitav a kehtiva maksusüsteemi muutmise ärajätmine . 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril . ___________________________________________________________________________ Algataja: Eesti Keskerakonna fraktsioon 9 . aprill 202 5 . a Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
EELNÕU Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning K utseõppeasutuse seaduse muutmise seadus § 1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 2. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine 1) Kutseõppeasutuse seaduse paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarves nähakse ette toetus statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus). Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 2 eurot ööpäevas.“ § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 5 . aasta 1. septembril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 0 9 .04. 202 5 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 0 9 . aprill 202 5 . a Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni ase esimees
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 11.04.2025 / 1-1/15-620;
Riigikantselei / 11.04.2025 / 2-5/25-00667
Resolutsiooni teema: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (620 SE)
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 30.04.2025
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 24.04.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.5.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0378.
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium <
[email protected]>, Sotsiaalministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 13.04.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0378 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (620 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 13.4.2025 resolutsioonile
Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 30.04.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2197a742-ed87-4ae2-9f60-653b6beabc86
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2197a742-ed87-4ae2-9f60-653b6beabc86?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 11.04.2025 / 1-1/15-620;
Riigikantselei / 11.04.2025 / 2-5/25-00667
Resolutsiooni teema: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (620 SE)
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 30.04.2025
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 24.04.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.5.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0378.
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium <
[email protected]>, Sotsiaalministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 13.04.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655