Hankija täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] 11.04.2025 Esitatud e-kirja teel HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ (viitenumber 284278) Hankija: Osaühing Rail Baltic Estonia Registrikood 12734109 e-post [email protected] Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus E-post [email protected] Vaidlustajad: LEONHARD WEISS OÜ (ühispakkujad) Registrikood 12083348 INF INFRA OÜ Registrikood 16421809 Leonhard Weiss GmbH & Co. KG Registrikood HRA 530194 Ramboll Danmark A/S Registrikood 35128417 Skepast&Puhkim OÜ Registrikood 11255795 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Kolmandad isikud: Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A. (ühispakkujad) Registrikood R.C.S. VERSAILLES 407 985 308 Budimex S.A. Registrikood 0000001764 INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI) Registrikood 489626135 KMG Infra OÜ Registrikood 16638472 WSP Finland OY Registrikood 0875416-5 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tavo Tiits, vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT e-post: [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1 Mõista vaidlustajalt välja Osaühing Rail Baltic Estonia täiendavad menetluskulud summas 3487.50 eurot käibemaksuta. 1 SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 21.03.2025 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse, mille VAKO edastas hankijale 24.03.2025. Hankija vastas vaidlustusele 27.03.2025 ning 01.04.2025 tegi VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. Vastavalt vaidlustaja taotlusele pikendas VAKO tähtaegasid 02.04.2025 kirjaga. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija vaidlustuse vastusele seisukohti esitada kuni 08.04.2025 ning samaks ajaks pidid kõik vaidluse pooled esitama ka menetluskulude nimekirja. Hankijale ja kolmandal isikule anti võimalus vaidlustaja 08.04.2025 menetlusdokumendile vastamiseks kuni 11.04.2025. 1.3 Käesolevaga vastab hankija vaidlustaja 08.04.2025 menetlusdokumendile ning esitab ka lõpliku menetluskulude nimekirja ja taotluse. 2 KOKKUVÕTE 2.1 Hindamiskomisjon on korrektselt hinnanud kolmanda kriteeriumi kõiki kolme alakriteeriumit nii kolmanda isiku kui ka vaidlustaja suhtes. Puuduvad mistahes eksimused hindamismetoodika kohaldamisel ja hindamisskaala alusel hindepunktide andmisel. Hankija töö on olnud läbivalt asjakohane, põhjalik, võrdne ning läbipaistev. Hindamiskomisjon on teinud valdkondlikust ekspertiisist lähtuvalt põhjendatud hindamisotsuse, arvestades kõiki asjaolusid ja sooritust tervikuna. Kokkuvõtlikult on hankija seisukohal, et vaidlustuse rahuldamiseks ei ole alust. 2.2 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade kese on hoolimata vaidlustuse keerukusest tegelikult lihtne ja seisneb selles, kas kolmas isik andis hankijale esimese arendustöötoa lõpuks kl 15:30 üle mälupulga, millel oli neljas ülesanne, või mitte – hankija on objektiivsete tõendite, asjaosaliste kinnituste ja ka hindamiskomisjoni tagasiside põhjal selgelt lükanud ümber vaidlustaja keskse väite, et kolmas isik hilines. Kolmas isik ei ole hilinenud hankija seatud tähtaegade järgimisega. Seda fakti ei kõiguta ka asjaolu, et eesti keeles on mitmeid sünonüüme sõnale „esitama“. Vaidlustaja, jõudes arusaamale, et tegelikkuses hankekomisjon ega kolmas isik eksinud ei ole, on asunud valimatult ründama kõike ja kõiki oma seisukohas, sh hankija sünonüümide ja keele kasutust. 2.3 Vaidlustaja on korduvalt rõhutanud, et tegemist on väga olulise riigihankega Eestis, olles ajalooliselt suur ning eriline ka sõlmitava lepingu tõttu. Eesti Rahvusringhääling läks lausa nii kaugele, et märkis „Eesti suurima taristuhanke saatus on riigihangete vaidlustuskomisjoni kätes“.1 Hankija nõustub sellega loomulikult, et tegemist ongi väga olulist mõju avaldava hankega, mistõttu ongi kõikvõimalike meetmete abil tagatud, et hanke läbiviimine oleks läbipaistev, pakkujaid oleks võrdselt koheldud ja konkurents tagatud. Hindamiskomisjon ja hankemeeskond on teinud oma tööd suurima professionaalsusega, mida muuhulgas tagasisidestas tagasiside andmise koosolekul ka vaidlustaja hankes osalenud esindajad ise, kiites iseäranis selgelt nii hankeprotsessi läbiviimist kui ka hankemeeskonna tööd. 3 TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 3.1 Hankija, tutvunud vaidlustaja täiendavate seisukohtadega, jääb vaidlustuse vastuses esitatu juurde. Hankija ei ole eksinud hindamisel, mistõttu ei ole hankija hinnangul võimalik vaidlustust 1 https://www.err.ee/1609643729/eesti-suurima-taristuhanke-saatus-on-riigihangete-vaidluskomisjoni- kates 2  rahuldada. Vaidlustaja täiendav seisukoht üksnes kinnitab asjaolu, et vaidlustus tugineb üksikutele ja otsitud lausetele seletuskirjast, mida ei ole võimalik hindamismetoodika kohaselt kontekstist välja võttes arvestada teisiti, kui hindamiskomisjon seda juba teinud on. Hindamine moodustas ühte terviku, mistõttu ei saa hindamise järgselt asuda üksikuid lauseid või koguni sõnu käsitlema kuidagi teisiti. Hindamiskomisjon on oma töös olnud põhjalik, lähtudes täielikult hindamismetoodikas sätestatust, tagades seejuures läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise. Ka hindamiskomisjoni konsensuslikult otsustatud hindepunktid on kooskõlas tagasiside, hindamismetoodika ja hindamisskaalaga. 3.2 Peame vajalikuks teha ka üheselt selgeks asjaolu, et hankija ja kolmanda isiku vahel ei ole tehtud mistahes kokkuleppeid ega kooskõlastatud tegevust. Hankija esitas enda vastuse vaidlustusele tähtpäeva (31.03.2025) esimeses pooles pannes koopia reale nii vaidlustaja kui kolmandate isikute esindajad, mistõttu tekkis nii kolmandal isikul võimalus oma seisukohti vajaduse korral täiendada kui ka vaidlustajal asuda oma täiendavaid seisukohti varem koostama. On igati loogiline, et menetluses samal poolel oleva hankija ja kolmanda isiku seisukohad suuresti kattuvad. Pigem näitab see asjaolu, et kolmas isik sai hindepunktide põhjendustest samamoodi aru nagu hankija seda mõtles. Vaidlustaja taotles ka täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaja pikendamist, kuigi vaidlustajal oli mitte tavapärased kolm tööpäeva aega täiendavate seisukohtade koostamiseks, vaid hankija vastuse varasema kättesaamise tõttu neli. Vaidlustaja on seega esitanud ebaõigeid faktiväited ja alusetuid süüdistusi. Hindamise terviklikkus 3.3 Vaidlustaja kirjeldab täiendavate seisukohtade p-s 10, et hindamise terviklikkuse kirjeldamine on „pelk retoorika, mis viib fookuse vaidluse pärissisult“. Hankija sellega ei nõustu. Vaidlustaja on hindamismetoodika kirjeldamisel ja põhjenduste analüüsimisel väljunud riigihanke alusdokumentides kirjapandust ning sellised argumendid on selgelt vajalik ümber lükata. Vaidlustaja soov tuua esile üksnes negatiivsed laused või lauseosad ei anna edasi tervikpilti sellest, kuidas ja milliste põhjenduste alusel hindepunktid anti. Hindamine oli ja on tervik, mida ei saa vaidlustaja soovi kohaselt tükeldada osadeks viisil, mida vaidlustaja taotleb. Hankija vajadus tuua esile ka teisi osi lisaks vaidlustaja markeeringutele oli vajalik üksnes konteksti loomiseks ja tervikpildi tuvastamiseks. Tegemist ei ole „võttega“ (vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 11), vaid esitletud informatsiooni tasakaalustamisega viisil, mis võimaldaks sõltumatul VAKO liikmel kontrollida, kuidas täpsemalt hindamisprotsess toimus ja milliste põhjenduste alusel konkreetsed hindepunktid anti. On oluline läbipaisva vaidlustusmenetluse raames kõiki faktilisi asjaolusid arvesse võtta, mistõttu oleks lubamatu jätta kõlama üksnes vaidlustaja meelepärased nopped põhjendustest. Seda enam, et vaidlustaja tegi põhjaliku töö kolmanda isiku tagasisidest negatiivsete ja enda tagasisidest positiivsete osade leidmisel, mistõttu pidi hankija tasakaalustamiseks tooma esile ka vastupidised ning tasakaalustavad seisukohad. 3.4 Eelnevat toetab selgelt RHAD lisa 5 „„Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika“2 lehekülg 2, mis kirjeldab selgelt ja ühemõtteliselt hindamismetoodikat ja- skaalat: „Hindamisskaalas kirjeldatud erinevad punktid ei ole eraldi osakaaluga alamkriteeriumid, vaid toetavad hindamist üldhinnangu koostamisel.“ Vaidlustaja vastuväited selles osas jäävad arusaamatuks, kuivõrd tegemist on millegagi, mis on olnud kõikidele hankes osalejatele esimesest päevast peale teada ja avaldatud. Hankija peab vajalikuks rõhutada seega veelkord, et hindamise terviklikkus peab säilima ka olukorras, kus VAKO või kohtud asuvad hindamisotsust kontrollima ulatuslikumalt (mida hankija jätkuvalt ei pea põhjendatuks). Vaidlustaja surve vaadelda üksnes vaidlustaja esile toodud osi tagasisidest ei ole põhjendatud. 3.5 Hankija on põhjalikult selgitanud tagasiside tähendust ja vastanud kõikidele vaidlustuses esitatud tähelepanekutele. Asjaolu, et vaidlustaja nende põhjendustega ei nõustu, ei tähenda ühtlasi seda, 2 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7804164/documents/source- document?group=B&documentOldId=17927327 3  et neid põhjendusi esitatud ei oleks. Hankija jääb varasemalt esitatu juurde ega pea põhjendatuks korrata seisukohti käesolevas menetlusdokumendis. Küll aga selgitab hankija täiendavalt, et vaidlustaja ei ole seisukohtades läbivalt võtnud arvesse asjaolu, et riigihanke tulemusel otsitakse partnereid allianss lepingumudelile, mis eeldab aktiivset panustamist koostööle. Hankija on hindamise üles ehitanud arvestades lepingumudeli eripärasid ning leidmaks lepingu partneriteks ettevõtted, kes mõistavad alliansi olemust ja eripärasid. Tegemist ongi tavapärasest erilisema lepingumudeliga, mistõttu on ka hindamine mitmetahulisem, keskenduses eeskätt tuvastamisele, kas ettevõtte mõistab allianss lepingu aluspõhimõtteid, alliansi tegevusega seotud kohustusi ja kõiki projektiga seotud tahkusid piisavalt, et olla väärikas partner hankijale ja teistele lepingupartneritele. Vaidlustaja sooritus ei olnud piisav selleks, et hankijal tekiks veendumus selles, mistõttu on ka hindamiskomisjoni määratud hindepunktid ja tagasiside sellest johtuvalt keskpärane. Kolmas isik ei ole hilinenud tööülesandega 3.6 Hankija selgitab veelkord ülesandega nr 4 seotud ajaraami ning kolmandale isikule antud tagasisidet. Nimelt on 31.03.2025 vastuse lisana 6 esitatud arendustöötoa päeva alguses esitatud informatsioon ja ajaraam pakkujatele seoses arendustöötoa ülesannete täitmisega. Näiteks lk 9 on tuvastatav, et esimene „ülesanne peab olema esitatud Hankijale mälupulgal arendustöötoa teisel päeval hiljemalt kell 15:30. Lõplik ülesande tulemus peab olema esitatud Alliansi Juhtrühma koosolekul arendustöötoa teisel päeval. Ülesandega võib tööd jätkata kahe arendustöötoa vahel ja arendustöötoa teisel päeval.“ Sama on märgitud lk 10 ja 11 ka teise ja kolmanda ülesande puhul. Neljas ülesanne on eelnevatest erineva ajaraamiga ning märgitud on lk 12 järgnev: „Ülesanne peab olema esitatud Hankijale mälupulgal hiljemalt kell 15:30.“ Ka inglise keelses versioonis (kolmanda isiku vaidlustuse vastuse lisas 1, lk 12), mida kasutati reaalselt arendustöötoas (kuna see toimus inglise keeles), on selgitatud neljanda ülesande kohta, et „The assignment must be returned to the Client saved on a memory stick by 15:30.“ Seega kohustuslikuks ajaraamiks oli esimese päeva kl 15:30, mil pidi esitama hankijale mälupulgal ülesande. Puuduvad mistahes viited sellele, millal peavad toimuma presentatsioonid, st tegemist oli osaga, mida pidid pakkujad ise juhtima enda loodud ajakavas. 3.7 Seega on siinkohal igati korrektne ka kolmanda isiku käsitlus vaidlustuse vastuse p-s 6.2.8 sellest, et inglise keelses originaalis on antud lause kirjutatud ühemõtteliselt: „Only the assignment that was due on the first day was not presented before the second morning“. Eestikeelsena on sobilik veelkord esile tuua kogu lõik tagasisidest: „Lõpuks tekkis vajadus kiirustada, sest ettekanneteks oli reserveeritud vaid lühike aeg, mis algas ajagraafikus märgitust veidi hiljem. Ainult ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut.“ Kui lugeda antud lõiku terviklikult, siis on ilmne, et seletuskirjas esitatu räägib ülesannete tulemuste ettekannetest ning teises lauses on kasutatud sõna „ettekande“ sünonüümi, mitte ei ole räägitud sellest, kas ülesanded esitati ehk mõistes „anti üle“ mälupulgal. Kui tegemist oleks ülesande esitamata jätmisega, pidanud hankekomisjon kasutama kas 31.03.2025 vastuse lisas 6 esitatud arendustöötoa päeva sõnastust „returned“ või selle sünonüümi „submitted“. Hankija selgitas aga, et ülesannet ei presenteeritud esimesel päeval ning sellel on eesti keeles tõepoolest mitu sünonüümi, sh „esitama“, „ette kandma“ jne. Seega vaidlustaja poolt oma vaidlustuse rajamine eestikeelse tõlke sõnale „esitama“ on nõrk, kuna ükski teine, sh seletuskirja originaaldokument ja faktilised asjaolud seda ei toeta. Kolmas isik andis neljanda ülesande mälupulgal üle esimese arendustöötoa päeva lõpus kl 15:30. Selle ülesande esitamine/esitlemine/presenteerimine toimus teises töötas vastavalt kolmanda isiku planeeritud ajakavale. Ülesande esitamine kätkeb antud juhul ülesande tulemuste tutvustamist, mitte üleandmist. Selline toimimine ei ole vastuolus esitatud ülesande ajaraamiga. Eelnevat toetab ka tagasiside osa, mis selgitab, et „Esimesel päeval sisaldasid ülesande nr 4 tulemused vähem konkreetseid tootmispõhimõtteid“. Seega on vaidlustaja ebaõigesti sisustanud sõna „esitatud“, jättes arvesse võtmata ülejäänud tagasiside ja originaaldokumendis ehk inglise keelses versioonis märgitu, mis aitaks mõista ka kehva sünonüümi kasutamise korral konteksti. Mistahes hilinemist hankija seatud tähtaegades kolmanda isiku poolt toimunud ei ole. 4 3.7.1 Kuivõrd vaidlustaja jäi jätkuvalt veendumusele, et neljandat ülesannet ei ole hankijale üle antudki tähtaegselt, siis esitame täiendava tõendi (käesoleva dokumendi lisas 1), millest ilmneb fakt, et ülesanne õigel päeval ja ajal üle anti kolmanda isiku poolt. Tegemist on konfidentsiaalse tõendiga, mille avaldamine vaidlustajale ei ole võimalik. Tõendist on näha, et kolmanda isiku töö edastati arendustöötoa lõppemise järgselt 04.02.2025 kell 16:12 teistele tiimiliikmetele peale seda, kui see oli mälupulgalt alla laetud ja valmis edastamiseks teistele. Kuna mälupulgalt alla laetud faili jagati hankija tiimiliikmete vahel esimese arendustöötoa lõppedes, siis on ilmselge, et see oli hankijale üle antud ja olemas esimesel arendustöötoa päeval. Samuti kinnitavad tiimiliikmed Sulev Senkel (käesoleva dokumendi lisas 2) ja Nina Flinck (käesoleva dokumendi lisas 3), et kolmas isik andis mälupulga koos ülesandega üle esimese arendustöötoa lõpus enne 15:30. Sellega on ammendavalt tõendatud, et kolmas isik esitas 4. ülesande mälupulgal üle õigeaegselt. 3.8 Vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 18 on vaidlustaja jõudnud ebaõigele järeldusele sellest, mida tähendavad sõnad „due on the first day” seletuskirjas. Nagu hankija meenutas käesoleva dokumendi p-s 2.6, siis kõik ülesanded, oli vajalik esitada ja presenteerida alles teisel päeval, v.a neljas ülesanne, mille pidi mälupulgal üle andma esimesel päeval ja mida pidi presenteerima vastavalt pakkuja enda seatud ajakavale. Seega hõlbustas hindamiskomisjon viitega üksnes mõistmist, millises ülesandest on jutt, kuivõrd üksnes neljas ülesanne vajas esimesel päeval mälupulgal esitamist. Ajalised nihkumised pakkujate enda loodud ajakavades võisidki konkreetsete arendustöötoa päevade sees toimuda ja seda on märgata mitmete pakkujate tagasisides – tegemist ei ole millegi erilisega käesoleva vaidluse kontekstis. 3.9 Vaidlustaja on täiendavate seisukohtade punktis 19 väitnud, et hankija võimaldas ülesannet 4 kolmandal isikul arendustöötubade vahelisel ajal täiendada, mis ei vasta tõele. Seletuskirjas on välja toodud: “Teine päev algas eelmiste ülesannete tulemuste detailsema tutvustamisega. Esimesed kolm ülesannet, mida pakkuja kahe töötoapäeva vahel viimistles, said lõpuks valmis.” Vaidlustaja väide, et ülesannet nr 4 lubati mälupulgal üleantavana täiendada vahepealsel ajal on seega vaidlustaja enda tõlgendus ehk tegemist on valeväitega. Ülesanne 4 anti üle mälupulgal kolmanda isiku poolt 04.02.2025 kl 15:30 vastavalt hankija seatud ajaraamile (vt käesoleva menetlusdokumendi p 3.7) ja seda ka hinnati. Ülesannet 4 presenteeriti ehk tutvustati tehtud tööd ilma, et see muudaks juba mälupulgal üle antud tööd – see oli igati lubatav hankija seatud nõudeid arvestades (vt käesoleva menetlusdokumendi p 3.6). Kusjuures neljanda ülesande presenteerimine eraldiseisvalt ei kuulunud hindamisele, vaid ülesanne ise ehk mälupulgale lisatu oli hindamise objektiks. 3.10 Vaidlustaja arusaam hankija kirjapandust nii põhjendustes kui ka vaidlustuse vastuses on meelevaldne, kuivõrd vaidlustaja kipub lisama tõlgendusi ja „inimkeelseid tõlkeid“ viisil, mis ei ole konteksti arvestades kohane. Asjaolu, et hankekomisjon märkas kolmanda isiku enda poolt määratud ajakava nihkeid ei võrdu ühelgi juhul sellega, et kolmas isik jättis täitmata hankija seatud ajakava. See on tõendatav ja kontrollitav, et kolmas isik järgis kõiki kohustuslikke ajaraame. Seega „ette antud ajaraam“ ehk hankija poolt 31.03.2025 menetlusdokumendi lisades 6 ja 7 märgitud ajaraam oligi täidetud kolmandal isikul. Muid, st kolmanda isiku enda poolt seatud ajaraame, ei saa pidada „ette antud ajaraamiks“, nagu vaidlustaja ebaõigesti väita püüab. 3.11 Vaidlustaja poolt on asjakohatud ka täiendava seisukoha p-s 21-23 märgitud mõtted sellest, et pakkujaid oleks kuidagi ebavõrdselt koheldud. Nagu on näha dokumentaalsetest tõenditest (31.03.2025 menetlusdokumendi lisades 6 ja 7), siis ei antud neljanda ülesande presenteerimiseks ette mistahes kohustuslikku aega. Asjaolu, et mõni pakkuja valis seda teha esimesel arendustöötoa päeval ei väära seda, et kõigil oli võrdne õigus ja võimalus presenteerida ülesande nr 4 tulemusi siis, kui seda sobilikuks peeti – kohustus oli ülesanne mälupulgal hankijale esimese arendustöötoa päeva lõpus kl 15:30 üle anda. Hankija ei saa asuda nõudma või koguni punkte alandama millegi eest, mida nõutud ei ole. Kõigil pakkujatel oli vabadus presenteerida ükskõik millise teema edasiarendust, mida ka kasutati, kuid mida ei hinnatud. Vaidlustaja enda ebapraktiline ajakasutus ja ajaraamide mõistmatus (mida on ka vastavalt tagasisidestatud) ei ole aluseks kolmanda isiku punktide langetamisel hindamismetoodika kohaselt, veelgi enam ei ole see aluseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. Täiendavate seisukohtade punktis 23 olevad viited 5  kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi osas ei ole ka asjakohased ajaraami hindamise kontekstis. 3.12 Vaidlustaja selgitas vaidlustuse p-s 22 korrektselt, et „RBE on pakkumustele 3. hindamiskriteeriumi (projektijuhtimise- ja koostöövõimekus) eest antud hindepunkte põhjendanud oma 12.03.2025 otsuse lisas 2 („Põhjendused“), mille originaal on inglise keeles. Et aga vaidlustusmenetlus toimub eesti keeles (RHS § 190 lg 8), esitab Vaidlustaja VAKO-le tõendina RBE koostatud eestikeelse tõlke nimetatud dokumendist (vt lisa 1).“ Täiendavas seisukohas (p 17) on vaidlustaja aga vastupidiselt leidnud, et „Õigusliku aluseta on BPT lähenemine, et Põhjenduste eesti- ja ingliskeelsete versioonide sõnastusliku lahknevuse korral tuleb anda prioriteet viimasele“. Ehk vaidlustaja mõistab tegelikult, sarnaselt teistele osapooltele ja hankija kommunikatsioonile, et hindamiskomisjoni koostatud originaaldokument on inglise keeles ning sellest on tehtud vaidlustaja palvel üksnes eesti keelne tõlge. See ei muuda eesti keelset dokumenti originaaliks, kuivõrd hindamiskomisjoni kuulusid mh eesti keelt mittevaldavad spetsialistid, kellel puuduks võimalus kontrollida konsensusliku otsuse sisu. Seejuures on eestikeelsel versioonil päises ka märge „Tõlge eesti keelde originaal dokumendist Annex 2 Memorandum, Project Management and Collaborations Capabilities“ (vt vaidlustuse vastuse lisas 2). Veelgi enam, ka vaidlustaja lähtus vaidlustuse esitamisel ka tähtaja järgimisel selgelt originaalversiooni edastamisest ehk inglise keelse versiooni saatmise kuupäevast, mitte eestikeelse tõlke edastamisest. Seega on üheselt selge, et tegelikult mõistavad kõik osapooled lisaks esitatud dokumentides märgitule, et arendustöötubade keelt ja pakkujate ning hindamiskomisjoni rahvusvahelisust arvestades on hindamiskomisjoni põhjenduste originaaldokumendiks ja selle mõtte selgitamiseks inglise keelne versioon ja seda tuleb ka pidada silmas vaidluse lahendamisel. 3.12.1 Seda asjaolu ei väära ka fakt, et riigihanke alusdokumendid (mille hulka hindamisotsus ei kuulu) pidasid ametlikuks keeleks eesti keelt ja paralleelselt oli mitteametlikuks keeleks inglise keel. See oli vajalik arvestades hanke meeskonna ja hindamiskomisjoni koosseisu, hanke rahvusvahelist haaret ja ühtse kommunikatsiooni põhimõtteid. Arendustöötubade töökeeleks oli kokku lepitud (ja sellega nõustus ka vaidlustaja) valdavalt inglise keel ning ühispakkujate hulgas olid rahvusvahelised ettevõtted, mistõttu edastati kõigile pakkujatele tagasiside inglise keeles, millest said ühtmoodi aru ka kõik hindamiskomisjoni liikmed. See on kooskõlas ka keeleseaduse §-ga 13, mille kohaselt riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning nende ametnikul ja töötajal on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. 3.13 Kokkuvõtlikult jääb hankija kindlaks varasematele seisukohtadele ning leiab, et kolmas isik ei ole rikkunud hankija seatud ajaraame ning tegemist on faktilise asjaoluga, mida ei ole võimalik objektiivselt ajas muuta. Vaidlustusmenetluses selgunud asjaolu, et ei võtnud maksimumi talle antud ajaraamidest ning mittenõustumine hankekomisjoni poolt antud hindepunktidega ei ole aluseks hindamisotsuse muutmiseks. Vaidlustaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks alust tuvastada hankekomisjoni töös eksimusi. Vastuväited hankija seisukohtadele on asjakohatud 3.14 Vaidlustaja väljendab täiendavate seisukohtade p-s 24 mõistmatust sellest, miks hankija on toonud esile kohtupraktika, mille kohaselt on hindamiskomisjonil vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ja nende osakaale. Hankija selgitas ühemõtteliselt, et hindamiskomisjon on püsinud etteantud hindamismetoodikas. Kohtupraktika kohaselt annab hindamismetoodika kohandamise õigus hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). See tähendab, et hindamismetoodika oli hindamiskomisjonile orientiiriks ehk pidepunktiks hindamisel, kuid hindamiskomisjonil oli õigus otsustada hindamisskaala siseselt täpsemalt, milline punktide arv anda ning millised tegurid mõjutasid selle tõstmist või langetamist sh sama hindamisskaala piires. Näiteks oli hindamiskomisjoni hindamisotsuseks, kas anda sama hindamismetoodika kohaselt pakkujale 6, 7 või 8 hindepunkti, mistõttu tulidki abiks just konkreetne tagasiside ja selle erinevad osad, sh kui palju oli negatiivsed, positiivset ja neutraalset tagasisidet ning kuidas oli selle kõige mõju sooritusele kogumis. Kindlasti ei ole siin asjakohane minna kaasa vaidlustaja mõttekäiguga 6  sellest, et hankija hakkab kuidagi muutma hindamismetoodikat, kui vaidlustus rahuldatakse. Hankija on läbivalt seisukohal, et seletuskirjas antud tagasiside on 100% kooskõlas hindamismetoodikaga ning selle alusel omistatud hindepunktid on korrektsed. 3.15 Samuti on hindamisotsuse põhjendusi lugedes ilmne, et mistahes võrdlemist hindamiskomisjon teinud ei ole – vaidlustaja ei ole välja toonud ka, millest tulenevalt täiendavate seisukohtade p-s 25 selline argument esitatud on. Hankija selgitas väga konkreetselt ja läbivalt vastuses, et hindamismetoodika ei näinud ette hindamisel pakkujate soorituse võrdlemist, mistõttu hindamiskomisjon seda ka ei teinud. Sellegipoolest olukorras, kus vaidlustaja taotleb kolmandate isikute punktide langetamist vaidlustaja enda punktidest kohati oluliselt madalamale, on asjakohane hinnata ka kahe soorituse tagasisidet sellest vaatenurgast, kumb töö oli selle põhjal tugevam. Kuivõrd teiste pakkujate hindepunkte ei ole vaidlustatud, puudub põhjus ka neid täpsemalt käsitleda – VAKO-l ja kohtutel on loomulikult võimalus tutvuda nendega samuti (31.03.2025 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2). Hankija hinnangul on põhimõtteliselt vajalik kõrvutada lähestikku olevaid ja käesoleval juhul vaidlustatud põhjendusi hindamaks tervikuna, kumb sooritus väärib juba olemuslikult rohkem hindepunkte. Hindamismetoodikaga kooskõlas ei ole kehvemale sooritusele võimalik kõrgemate hindepunktide omistamine. 3.16 Hankija ei nõustu väitega, et vaidlustuse vastuses sisalduvad hindamiskomisjoni põhjendustega seonduvalt uued asjaolud. Vaidlustaja ei ole ühtki sellist olukorda ka sisuliselt välja toonud, mistõttu ei ole tegelikult selge, millest vastav viide. Hankija on püsinud väga konkreetselt hindamismetoodika, seletuskirjas toodud põhjenduste raamides ning vaidlustusmenetluses esitatud selgitused on olnud igati asjakohased ja lubatavad. Riigikohus ja ka VAKO on leidnud (RKHKo 3-20-1198, p 21; VAKOo 64-23/262842, p 13), et vaidluse tekkides saab hankija vaidlustusmenetluses enda otsuseid pakkumuste hindamise kohta täpsemalt avada ja selgitada. Seda hankija ka teha plaanib edaspidi käesolevas menetlusdokumendis. Seda toetab ka kohtupraktika, mille kohaselt on vaidluse korral hankedokumentide tõlgenduse üle oluline roll hankija selgitustel (nt TrtRKo 3-20-526, p 10; VAKOo 176-21/237392, p 17; 16-22/244231, p 13). 3.17 Hankija poolt 31.03.2025 menetlusdokumendi lisades 1 ja 2 esitletud värvikoodid ei muuda seletuskirja sisu. Hankija koostas värvikoodidega süsteemi üksnes 14 lk pikkuse seletuskirja lugemise lihtsustamiseks ja hoomamiseks. Asjaolu, kuidas hankekomisjon tagasisidet vaatles on midagi, mida ongi võimalik selgitada näiteks käesoleva vaidlustusmenetluse raames (vt käesoleva dokumendi p 3.15 viidatud kohtupraktikat). Täpselt samamoodi interpreteerib tagasisidet vastavalt enda vajadustele ka vaidlustaja, mistõttu on ebakohane hankijale sellise süsteemi koostamist ette heita. Ei ole mõeldav, et üksnes vaidlustajal on õigus hankekomisjoni põhjendustele negatiivseid või positiivseid konnotatsioone luua ning nende mõju hinnata. 3.18 Vaidlustaja selgitab, et „arusaamatuks jääb, mis loogikast või põhimõtetest lähtuvalt on RBE osa lauseid või lauseosi värvinud, aga teised hoopis värvita jätnud.“ ja toob näitena „Nt on värvita RBE vastuse lk 10 nähtav tagasiside BTP-le: „PM osales käimasolevates rühmaaruteludes vähe“. See on selgelt negatiivne tähelepanek ehk peaks olema punane. RBE aga miskipärast jättis selle kõrvale.“ Hankija selgitas, et värvita osad on midagi, mida hindamiskomisjon ei arvestanud seega näite puhul, kus PM osalemine rühmaaruteludes on välja toodud, kuid jäetud värviga märgistamata, ei ole olnud hindamiskomisjonile hindepunktide andmisel määravaks tagasisideks. See tähendab, et sellist asja ei olnud hindamismetoodika kohaselt vaja hinnata, kuid hindamiskomisjon soovis selle siiski tagasisidena välja tuua. 3.19 Vaidlustaja mõttekäik kollase värvi tähendusest täiendavate seisukohtade punktis 28 on loogikavigadega tulenevalt asjaolust, et vaidlustaja hinnangul hilines kolmas isik ülesandega. Kuivõrd see asjaolu on ühemõtteliselt ümber lükatud, siis ei ole sisuliselt asjakohane viidatud arutlus. Tegemist oli kollase märkusega, kuivõrd kõiki hankija seatud nõudeid oli järgitud ehk töö oli toimunud, kuid hindamiskriteeriumite alusel see soorituse hindamisel tähtsust ei oma ehk sellel puudub nii positiivne kui ka negatiivne mõju. 3.20 Vaidlustaja on toonud näitena taas üksnes pool kontekstist seoses värvikoodidega täiendavate seisukohtade punktis 29. Hindamaks, kas „Ülesannete eesmärgid käiakse läbi meeskonna kõigi 7  osapooltega ning ühine töö on korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamiseks“, pidi hankekomisjon kontrollima ühise töö korraldamist. Hindamiskomisjon põhjendas, millist rolli keegi meeskonnas kandis ning mis osa sellest aitas kaasa ühiste eesmärkide saavutamiseks ja meeskonna kõikide osapoolte kaasamiseks. 3.20.1 Nimelt on kolmandale isikule antud tagasiside: „Töötoa päevadel võttis PM peamiselt vaatleja rolli või keskendus iseseisvale tööle. Mõnikord võttis ta töörühmas osalise juhirolli, kuid mitte algusest lõpuni. Teine meeskonnaliige mängis aktiivset rolli osalejate seas mugava ja kaasahaarava õhkkonna loomisel, kasutades mõnda ”jäämurdmise” tegevust. Samuti aitasid nad tööd koordineerida, liikudes aeg-ajalt rühmade vahel, et tagada kaasatus ja fookus. Kõik pakkuja meeskonna liikmed panustasid aktiivselt, kas siis juhtides arutelusid või andes ülesande sisuga seotud sisendit.“ See tähendab, et kolmanda isiku meeskonnatöösse olid kaasatud kõik osapooled, koos liiguti ühiste eesmärkide suunas, sh oli positiivne asjaolu, et kõik pakkuja meeskonna liikmed panustasid aktiivselt arutelude juhtimisel ja ülesande sisendi andmisel. Projektijuhi hindamis eraldi hindamismetoodika ette ei näinud, mistõttu on see ka ilma värvita ehk selgitav osa tagasisidest ja põhirõhk on meeskonna kui terviku hindamisel. 3.20.2 Samal ajal on vaidlustajale antud tagasiside: „Töötubade päevadel võttis PM peamiselt vaatleja rolli või keskendus iseseisvale tööle, andes ainult üldist nõu ega osalenud rühmatöös aktiivselt. Töö ja ajast kinnipidamise koordineerimisel aitas teine meeskonnaliige. Vahepeal liikusid nad rühmade vahel, aidates aegajalt rühmades keskenduda ülesannetele. Teised meeskonnaliikmed osalesid töörühmades, juhtides arutelusid või panustades sisusse, kuid nende ettevalmistuse tase oli ebaühtlane.“ See näitab, et vaidlustaja meeskond toimetas ebaühtlase ettevalmistustasemega, kusjuures PM tegeles iseseisva tööga ja „teine meeskonnaliige“ korraldas töö ja ajast kinnipidamist ning need isikud kahekesi liikusid ka erinevate rühmade vahel. Nendest kahest ülejäänud ehk teised meeskonnaliikmed osalesid rühmades juhtide ja panustajatena, kuid see oli ebaühtlase tasemega. Seega vaidlustaja väljavõetud lauseosad ei anna pilti tegelikust olukorrast, mis on selgelt kehvem, kui vaidlustaja näidata püüab. 3.21 Täiendavate seisukohtade punkti 30 esitatu viitab veelkord sellele, kui oluline on lugeda ja käsitleda tagasisidet tervikuna. Asjaolu, et projektijuht ei osalenud teatud aruteludel, ei olnud midagi, mida eraldi peaks hindama. Kogumis antud tagasiside meeskonnale on laialdaselt positiivne just meeskonnatöö osas tervikuna, mis korvas selgelt asjaolu, et projektijuht ei olnud maksimaalselt kaastatud. Omistatud hindepunktid on igati korrektsed ja kooskõlas tagasisidega ka kolmanda hindamiskriteeriumi teise alakriteeriumi puhul. 3.22 Kokkuvõtlikult on vaidlustaja esitanud mitmeid mõttekäike, mis tegelikult ei ole käesoleva vaidluse lahendamise kontekstis olulised või relevantsed. Vaidlustuses ja täiendavates seisukohtades esitatu põhjal ei ole võimalik tuvastada vigu hankekomisjoni töös. Erapooletu vaatleja avaldus 3.23 Hindamiskomisjoni professionaalne koosseis ja sellesse kuuluvate inimeste arv, samuti erapooletu vaatleja olemasolu, aitavad tagada hindamise läbipaistvust ja võrdset kohtlemist. Erapooletu vaatleja koostas enda avalduse vastavalt sellele, kuidas ta pidas vajalikuks – on kohatu hankijale ette heita selle sisu, sõnakasutust vms. Riigihanke alusdokumendi lisas 43 p-s 1 on kirjeldatud erapooletu vaatleja ülesanded ja roll, sh oli üheks ülesandeks koostada arvamus hankemenetluse läbiviimise kohta. Tegemist on täiendava tõendiga kogumis, mis väljendab kaasatud erapooletu vaatleja isiklikku seisukohta hindamise protsessile. Tegemist on inimesega, kes osales kõikides arendustöötubades ja hindamiskomisjoni koosolekutel, mistõttu on võimalik just temal anda sisend kõikide pakkujate üleselt. 3 Leitav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7804164/documents/source- document?group=B&documentOldId=17927328 8 3.24 Tuginedes kehtivale VAKO- ja kohtupraktikale, ei ole vajalik hankijal näiteks kõiki toiminguid salvestada, seda ka hindamise protsessis. VAKO on leidnud (VAKOo 87-21/233412, p 17; VAKOo 181-21/239028, p 12), et „hankija peab pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuses või mõnes selle juurde kuuluvas dokumendis eraldi selgitama, täpselt mida ta on pakkumuse vastavuse kontrollimiseks teinud, nt milliseid dokumente vaadanud. RHS ei nõua, et hankija peab pakkumuste vastavuse kontrolli protseduuri selliselt protokollima.“ Seega on erapooletu vaatleja seisukoha koostamise aeg käesolevas kontekstis irrelevantne, kuivõrd RHAD-s ega ka õigusaktides puudub kohustus sellist avaldust koostada mingil konkreetsel ajahetkel ning erapooletu vaatleja hinnangut tema poolt tajutule ei muuda fakt, et ta koostas hinnangu alles peale vaidlustusmenetluse algamist. Kolmanda isiku seisukoht on põhjendatud ja asjakohane 3.25 Hankija on seisukohal, et märkus kvaliteedi eest saadud hindepunktidele kolmanda isiku poolt on asjakohane, kuivõrd on selge, et kvaliteedi hindamise tulemusel peaks selgelt välja joonistuma tõsiasi, et hea sooritusega pakkujad saavad rohkem hindepunkte ja keskpärase või kehva sooritusega vähem. Vaidluse all olevate hindamiskriteeriumite puhul on tagasisidest näha selgelt, et üks pakkuja oli teistest taseme võrra kõrgemal (edukas pakkuja esimesel järjekohal) ning üks pakkuja selgelt nõrgem (hindamistulemuse alusel viimane pakkuja). Kahe keskmise puhul on tagasiside järgi selgelt märgatav ka tasemevahe. On näha, et kolmanda isiku sooritus pälvis oluliselt laiemas ulatuses kiidusõnu ja positiivset tagasisidet ajal, mil vaidlustaja sooritust tagasisidestati valdavalt negatiivselt või neutraalselt. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et vaidlustuse tulemusel ei saa tekkida olukord, kus selgelt nõrgema sooritusega pakkujale omistataks hindamise tulemusel rohkem hindepunkte, kui parema sooritusega pakkujale. Nagu hankija on läbivalt selgitanud, siis hindamismetoodika eesmärk on tuvastada pakkuja meeskondade oskused ja kvaliteet. Seega on ka loogiline, et hindamistulemused seda ka õiglaselt kajastavad hoolimata sellest, et hindamismetoodika kohaselt ei võrreldud ühelgi juhul pakkujate sooritusi omavahel. 3.26 Riigikohtu lahend asjas 3-20-1198 käsitleb tõepoolest väga erinevaid, ka käesoleva vaidluse lahendamisel olulisi, õiguslikke nüansse seoses hindamisotsuse tegemisega. Hankija on kindel, et on tegutsenud kooskõlas viidatud otsuse ja seaduse nõuetega ning VAKO saab otsuse järelkontrolli tehes selles veenduda. 3.27 Hankija peab vajalikuks adresseerida vaidlustaja mõtet, et käesoleval juhul on tegemist erilise hanketüübiga – alliansshankega. Alliansshange ei ole hanke tüüp ega ka mitte hankemenetluse tüüp, vaid tegemist on lepingu tüübiga, mille sõlmimiseks viiakse läbi täiesti tavapärase RHS kohane hankemenetlus. Seega keeleline mugandus „alliansshanke“ näol ei tähenda midagi uut ega erakordset. Käesoleval juhul on valitud selleks konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, mis on kõige sobilikum alliansslepingu partnerite leidmiseks. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus ei ole pakkujatele tundmatu ja uus, vaid pigem on uus allianssleping ning nende põhimõtete rakendamine praktikas. Hankija on hankemenetluse jooksul viinud läbi mitmeid infopäevi, kus on tutvustanud (sealhulgas lepingu läbirääkimistel) allianss lepingumudeli olemust ning olulisemaid põhitingimusi. Kõik pakkujad olid teadlikud, et hankija otsib parimaid partnereid eelnimetatud lepingule ning pakkujatel oli seda teadlikkust võimalik presenteerida ja demonstreerida läbi arendustöötubade. 4 LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 4.1 RHS § 198 lg 3 kohaselt mõistab vaidlustusmenetluse lõppemisel RHS § 197 lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud alusel vaidlustuskomisjon oma otsusega vaidlustajalt hankija kasuks välja hankija poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 4.2 Hankija taotles 08.04.2025 taotlusega vaidlustajalt lepingulise esindaja kulude summas 5437,50 EUR (ilma km-ta) välja mõistmist. Tegemist on perioodil 24.03.2025-08.04.2025 tekkinud 9  menetluskuludega. Lepinguline esindaja on teinud perioodil 24.03.2025-08.04.2025 tööd 36h ja 15min. 4.3 08.04.2025-11.04.2025 lisandunud lepingulise esindaja kulud on summas 3487.50 EUR (ilma km- ta), mille välja mõistmist samuti hankija vaidlustajalt nõuab. Lepinguline esindaja on teinud perioodil 08.04.2025-11.04.2025 tööd 23h ja 15min. 4.4 Kokku on lepinguline esindaja teinud tööd 59h ja 30min. Seega on lepingulise esindaja kulud kokku summas 8925.00 EUR (ilma km-ta). Töö tasuks on 150,00 eurot tunnis ilma km-ta. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. 4.5 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 4.6 Hankija lepingulise esindaja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 4. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat Osaühing Rail Baltic Estonia lepinguline esindaja LISAD: 1 Lisa 1 – E-kiri kolmanda isiku esimese arendustöötoa tulemiga (konfidentsiaalne); 2 Lisa 2 – Kinnituskiri (Sulev Senkel); 3 Lisa 3 – Kinnituskiri (Nina Flick); 4 Lisa 4 – Aruanne Rail Baltic Estonia 08.04.2025-11.04.2025. 10