3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 11.04.2025 Esitatud e-kirja teel EESTI HALDUS OÜ TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Heakorratööd Tallinna lasteaedadele“ (viitenumber 290012) Hankija: Tallinna Haridusamet Registrikood 75014289 E-post [email protected] Vaidlustaja: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ Registrikood 16314158 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Mart Parind advokaat Klen Teder Advokaadibüroo NOVE E-post [email protected]; [email protected] Kolmas isik: EESTI HALDUS OÜ Registrikood 11714955 E-post [email protected] Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus E-post: [email protected] TAOTLUSED: 1 Mõista Kavepro Kinnisvarateenused OÜ-t välja EESTI HALDUS OÜ lepingulise esindaja täiendav kulu summas 712.50 EUR. SENINE MENETLUSKÄIK 1.1 28.03.2025 esitas vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse, mille VAKO edastas kolmandale isikule 28.03.2025. Kolmas isik vastas vaidlustusele 02.04.2025 ning 03.04.2025 tegi VAKO kirjaliku menetluse teate, milles määras ka edasise menetluskäigu ja tähtajad. 1.2 Vaidlustajale anti aega hankija ja kolmanda isiku vaidlustuse vastusele seisukohti esitada kuni 08.04.2025 ning samaks ajaks pidid kõik vaidluse pooled esitama ka menetluskulude nimekirja. Repliigi tähtajaks määras VAKO 11.04.2025, mille kolmas isik ka käesolevaga esitab, käsitledes nii hankija kui ka vaidlustaja seisukohti.  KOKKUVÕTE 2.1 Hankija on teinud õiguspärase otsuse vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel ka olukorras, kus peab vaidlustaja pakkumust mittevastavaks riigihanke alusdokumentidele RHS § 114 lg 2 mõttes. 2.2 Ühtlasi on kolmas isik seisukohal, et tegemist on ka põhjendamatult madala maksumusega arvestades kõiki asjaolusid. Vaidlustaja ei ole eluliselt usutavalt tõendanud ka asjaolu, kuidas väidetava ristsubsideerimise korral hankelepingu siseste tulude abil tegelikult ja jätkusuutlikult hankelepingut täita plaanitakse. TÄIENDAV SEISUKOHT 3.1 Avaldatud käskkirjast ei olnud ilmne, et hankija lükkas pakkumuse tagasi hanke alusdokumentidega mittevastavuse tõttu 3.1.1 Vaidlustaja märgib, et mistahes eksimus hankija tegevuses ei saanud esineda, kuna hankija kinnitas vaidlustusmenetluse raames kolmanda isikuga samal ajal esitatud vastuses vaidlustusele, et tagasilükkamise aluseks oli pakkumuse mittevastavus hanke alusdokumentidega, mida vaidlustaja nimetab ristsubsideerimise tõttu tagasi lükkamiseks. Hankija 20.03.2025 käskkiri algab: „Riigihangete seaduse § 114 lg 1 ja 2 , § 115 lg-te 1 ja 8 ja § 117 lg 1 alusel /…/“ ja punkt 2 täpsustab üksnes: „2. Lükkan tagasi pakkujate Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (16314158) ja Haldo haldus OÜ (16680988) esitatud ühispakkumuse, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele riigihanke eest vastutava isiku protokollis toodud põhjustel.“ Seega sai kolmas isik tuvastada, et kui otsuse aluseks on RHS § 115 lg 1 ja 8, siis pidi mittevastavus olema seotud ka põhjendamatult madala maksumusega. Mistahes muid järeldusi avaldatud käskkirjast ehk otsusest teha ei saanud. Jääb mõistmatuks, millisel alusel vaidlustaja seda viidet „ekslikuks viiteks“ peab (täiendavate seisukohtade p 15), kuivõrd kolmandal isikul ei olnud mingit muud „sisu“, millele tugineda viite tõlgendamisel, nagu seda ei olnud ka vaidlustajal endal protokolli näol. Selgus saabus alles menetluse vältel. 3.1.2 Hankija avaldas alles vaidlustusmenetluses peale kolmanda isiku vastuse koostamist protokolli, millest selgus täpne tagasi lükkamise põhjus. Asjaolu, mida täpsemalt hankija teabevahetuse kaudu vaidlustajale edastanud oli, ei läinud kokku otsuse sisuga, mis viitas RHS § 115 lg 1 ja 8. Polnud teada, kas vaidlustaja valis välja sobiliku lõigu hankija poolt edastatud teabest või oligi tegemist kogu hankija tagasisidega. Seega on igati kohatu kolmandale isikule ette heita asjaolu, et kolmas isik lähtus ainsast kolmandale isikule kättesaadavast dokumendist ehk otsusest, mille preambulis oli viide põhjendamatult madala maksumusega seotud otsuse õiguslikule alusele. Kolmas isik palub kõik sellekohased viited vaidlustaja seisukohas jätta tähelepanuta nii sisuliselt kui ka menetluskuludega seonduvalt. 3.2 Põhjendamatult madal maksumus 3.2.1 Kuigi hankija on oma seisukohas ühes kohas (äkki ekslikult) märkinud, et vaidlustaja vastuses ei andnud põhjust kahtlustada põhjendamatult madala maksumuse esitamises, siis enim kordi on hankija selgitanud, et tegemist oli lisaks mittevastavale pakkumusele ka põhjendamatult madala maksumusega. 3.2.2 Näiteks on hankija leidnud vastuse punktis 12, et „Kuigi pakkuja Kavepro Kinnisvarateenused OÜ ei suutnud oma vastusega hankijat veenda, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega, /…/“. Samuti kirjeldas hankija vastuse p-s 18, et „Juhime tähelepanu ka asjaolule, et hankija oleks pakkuja Kavepro Kinnisvarateenused OÜ pakkumuse tagasi lükanud põhjendamatult madala maksumuse pärast /…/“. Seega ilmneb, et hankija peab esitatud 2  pakkumust nii põhjendamatult madalaks kui ka mittevastavaks, kuid tegi valiku mittevastavuse tõttu pakkumuse tagasilükkamiseks. 3.2.3 Kolmas isik on seisukohal, et hankijal on igati õigus pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse küsimuses arvestatud esitatud informatsiooni ja pakkumust. Seega on igati relevantsed ka kolmanda isiku vaidlustuse vastuses esitatud seisukohad ja analüüs põhjendamatult madala maksumuse küsimuses. 3.2.4 Vaidlustaja selgitab ka täiendavate seisukohtade punktis 16, et kolmanda isiku väited põhjendamatult madala maksumuse küsimuses on arusaamatud, kuna kolmanda isiku pakkumus on samas suurusjärgus. Siin aga vaidlustaja eksib – kolmas isik esitas tõepoolest samas suurusjärgus kuutasu ning põhjendas ka põhjalikult hankijale, kuidas kuutasu maksumus kujunes (hankija käsitles seda ka vaidlustuse vastuses). Pisiremonttööde maksumus oli kolmanda isiku pakkumuses aga 20 EUR/h, mis vastab igati turuhinnale, olles hankes esitatud keskmisest isegi kõrgem. Arvestades, et kolmas isik ei ristsubsideerinud pakutud hindade raames ega hanke väliselt maksumusi, siis on igati põhjendatav mõistlik pisiremonttööde maksumus ja konkurentsivõimeline kuutasu, mis ongi arvestatud üksnes kuutasus sisalduvate tööde põhjal (sisaldamata ettenägematuid muid töid). Lisaks võimaldab kolmanda isiku finantsvõimekus ja efektiivsus hindasi konkurentsivõimelisena hoida, mida ei saa aga järeldada vaidlustaja kohta leitavatest avalikest andmetest, mida kolmas isik käsitles juba varasemas menetlusdokumendis. 3.2.5 Vaidlustaja on asjakohaselt viidanud VAKO seisukohale eluliselt usutavate hindade kujunemisest, mida kindlasti tasub silmas pidada ka käesolevas vaidluses. Nimelt ei ole eluliselt usutav hankelepingu kvaliteetne ja jätkusuutlik täitmine olukorras, kus vaidlustaja ristsubsideerib hankelepingu siseselt nii äärmiselt madalat pisiremontööde tasu kui ka väga madalat kuutasu. Viidatud koolitoiduhankes kasutati nii hankelepingu välist ristsubsideerimist kui ka hankelepingu sisest viisil, kus osad hinnad olid keskmisest kõrgemad ja osad madalamad, mistõttu kokku võiski tulla usutav hind. Käesoleval juhul ei nähtu, et vaidlustajal üleüldse oleks millegi arvelt hankelepingu siseselt ristsubsideerida. Kolmas isik jääb seega varasemate seisukohtade juurde selles küsimuses – selleks, et ristsubsideerida, peab olema ka mõistlik selgitus, mille arvelt seda tehakse. Näiteks on VAKO leidnud1, et vajalik on tuvastada kas (käesoleval juhul hankelepingu siseselt) on võimalik tehtavaid töid tuludega reaalselt ja jätkusuutlikult ristsubsideerida. 3.3 Vaidlustaja pakkumus on mittevastav 3.3.1 Hankija ei käsitle oma otsuses tegelikult vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise põhjusena mitte ristsubsideerimise keelu eiramist (mida mõistagi hankes seatud pole), vaid eksitavate pakkumuste esitamist. Hankija selgitab üheselt, et „Hankija küsis hankes kaks erinevat maksumust kuna soovis, et igakuiselt peaksid lasteaiad maksma ainult välikoristuse ja -heakorra teenuse eest ning pisiremonttööde eest saaksid lasteaiad tasuda ainult juhul, kui antud töid on tellitud.“ Sellest hoolimata esitas vaidlustaja pakkumuse, mille kuutasu hinnas sisaldusid ka pisiremonttööd ehk vaidlustaja eiras hankija suuniseid hinnastamisel. Seeläbi eksitas vaidlustaja pakkumust ning selles sisalduvaid tegelikke maksumusi, mida vaidlustaja ise vastuses hankijale ka tunnistas. 3.3.2 Ilmselt kui vaidlustaja ei oleks selgitanud, et mingid hinnad on integreeritud, vaid et tegemist ongi tavapärase ristsubsideerimisega ja tõendanud ära, et see on reaalselt esitatud hindadega tehtav, siis olekski kõik olnud korrektne. Vaidlustaja aga tunnistas ise hindade omavolilist integreerimist ning kolmandale isikule teadaolevalt (tuginedes käesolevas menetluses avaldatule), ei ole veenvalt tõendanud ka ära asjaolu, kuidas on võimalik hankelepingu siseselt ristsubsideerida esitatud hindade raames. Vaidlustaja asus hankija eest otsustama, milline hinnastamise süsteem oleks 1 VAKO 07.09.2022, 110-22/236193 p 21.4 3  parem ehk sisuliselt integreeris hankija eest kuutasusse midagi, mida hankija ei soovinud ühemõtteliselt kuutasu sees maksta. 3.3.3 VAKO on selge vastavustingimusena ja hankelepingusisese ristsubsideerimise keeluna tõlgendanud järgmist RHAD sätet: „Hinnapakkumise esitamisel on keelatud ristsubsideerimine erinevate hinnapakkumiste ridade vahel. Ristsubsideerimiseks loeb hankija, kui pakkumuse hinnastatav osis on turu keskmisest hinnast oluliselt madalam või kallim.“2 Käesoleval juhul on hankija mitmel viisil RHAD-s selgitanud vajadust esitada eraldi hinnad, samuti selle põhjuse. Seega kui vaidlustaja ise kinnitab, et ta seda nõuet ei järginud, siis vaidlustaja on esitanud pakkumuse, mis ei vasta riigihanke alusdokumentidele. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 4.1 Kolmas isik taotles 08.04.2025 taotlusega vaidlustajalt lepingulise esindaja kulude summas 2280,00 EUR (ilma km-ta) välja mõistmist. Tegemist on perioodil 01.04.2025-08.04.2025 tekkinud menetluskuludega. Lepinguline esindaja on teinud viidatud perioodil kokku tööd 12h. 4.2 08.04.2025-11.04.2025 lisandunud lepingulise esindaja kulud on summas 712.50 EUR (ilma km- ta), mille välja mõistmist samuti kolmas isik vaidlustajalt nõuab. Lepinguline esindaja on teinud viidatud perioodil kokku täiendavalt tööd 3h 45min. 4.3 Kokku on lepinguline esindaja teinud tööd 15h ja 45min. Seega on lepingulise esindaja kulud kokku summas 2992.50 EUR (km-ta). Töö tasuks on 190,00 eurot tunnis ilma km-ta. Tööd on teinud vandeadvokaat Kadri Matteus ja büroo jurist Merily Rool. 4.4 Advokaadibüroo teise advokaadi/ juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3‑17‑1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 4.5 Kolmanda isiku lepingulise esindaja detailne kulude nimekiri on lisatud lisana 1. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat EESTI HALDUS OÜ lepinguline esindaja LISAD: 1) Lisa 1 – Aruanne perioodil 08.04.2025-11.04.2025. 2 VAKO 07.09.2022, 110-22/236193, p 21 ja 21.1. 4