3.isiku täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 11.04.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ Viitenumber: 284278 Kolmas isik (ühispakkujad Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland OY) ei nõustu vaidlustusega ning leiab, et ka vaidlustaja 08.04.2025 täiendavad seisukohad ei anna vaidlustuse rahuldamiseks alust. Hankija otsus on õiguspärane ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik täiendab lähtuvalt seisukoha esitamisest ka oma menetluskulude nimekirja. 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1 Vaidlustaja seisukohad keskenduvad asja lahendamise seisukohast tähtsust mitteomavatele arutluskäikudele, mahukale sõnaseadmisele ja subjektiivsete hinnangute andmisele, mitte asja sisule. Sellega viib vaidlustaja asja fookust lubamatult mujale. 1.2 Vaidlustaja seisukohtade põhiolemust iseloomustab jätkuvalt meelevaldne lähenemine, justkui tulnuks hindamisotsus teha üksikute, vaidlustaja poolt kontekstist välja rebitud ja seetõttu ebaõigesti sisustatud põhjenduste (lausete) alusel, mitte aga hindamiskriteeriumi suhtes kõiki olulisi asjaolusid kontekstipõhiselt ning terviklikult arvestades. Samuti püüab vaidlustaja kunstlikult pisendada asjaolu, et hankes seatud kvaliteedikriteeriumite täitmise hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust ning et hindamise subjektiivsust tasakaalustas läbipaistvalt, pädevuspõhiselt ja objektiivselt moodustatud hanke- ja hindamiskomisjon koos konsultantide ja erapooletu eksperdi kaasamisega. 1.3 Kolmas isik järeldab vaidlustaja täiendavatest seisukohtadest, milles vaidlustaja on sisuliselt käsitlenud vaid ühte vaidlustuse etteheidet paljudest, et vaidlustajal puuduvad argumendid, millega vaidlustusele esitatud vastuväiteid ümber lükata. Ka ainsas etteheites, mida vaidlustaja on täiendavates seisukohtades käsitlenud, vaidlustaja eksib, kuivõrd on oma etteheite rajanud enda poolt välja mõeldud tähtaja nõudele ning hankija põhjenduste tõlkemoonutusele. 1.4 Asja lahendamise seisukohast on oluline eelkõige järgmine: 1.4.1 Käesoleval juhul on tegemist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega (alliansshankega), milles kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite alusel hindamise läbiviimine eeldas spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi ja kogemust. Seega puudub käesoleval juhul alus hindamisotsuse intensiivseks kontrolliks. 1.4.2 Vaidlustaja subjektiivne arvamus ja väljamõeldised ei saa määrata hindamiskriteeriumite ja hankija otsuse põhjenduste tõlgendamist. Vaidlustajal puudub õigus nõuda, et hankekomisjon jõuaks samale järeldusele nagu tema. Vaidlustaja on hankija hindamist ja  põhjendusi läbivalt käsitlenud valikuliselt, mitte terviklikult. Seevastu kolmas isik ja ka hankija on esile toonud tervikliku pildi ning asjaolud, mille ees vaidlustaja on soovinud „silmi sulgeda“. 1.4.3 Hankija on vaidlustaja poolt etteheidetud kõigis punktides pakkumisi hindamismetoodikast ja -kriteeriumitest lähtuvalt õigesti hinnanud, kõiki pakkujaid võrdselt kohelnud ning tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse hanke osas II (allianss 2) edukaks kui majanduslikult soodsaima pakkumuse. Vaidlustus on seega põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2. KOLMANDA ISIKU TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1 Kolmanda isiku ja hankija põhiseisukohtade sarnasus kinnitab nende järelduste põhjendatust, mitte nende kooskõlastamist 2.1.1 Väär on vaidlustaja väide, et hankija ja kolmanda isiku põhiseisukohtade sarnasus tähendab nende „äratuntavat eelnevat kooskõlastamist“. Kolmas isik on hankijast sõltumatult järeldanud, et vaidlustus põhineb hankija põhjenduste selektiivsel, meelevaldsel ja mitteterviklikul käsitlemisel. Sellisele järeldusele jõudmine ei vaja hankijaga kooskõlastamist, kuna vastav järeldus on vaidlustust ja hankija hindamisotsuse põhjendusi kõrvutades ilmne. Vastuste argumendid ja narratiivid on kooskõlas, sest need tuginevad samadele faktidele ja õiguslikele alustele. Seega kinnitab asjaolu, et ka hankija on kolmanda isikuga sarnasele järeldusele jõudnud, et vastavatele järeldustele jõudmiseks on alust – järeldused on põhjendatud. 2.2 Hankija on hindamismetoodikat õigesti kohaldanud 2.2.1 Hankija on järginud hindamismetoodikaga seatud piire, sh on hankija hindepunkte ja nende vastavust hindamismetoodikale põhjalikult põhjendanud. Kolmas isik rõhutab, et pakkujate tegevust arendustöötubades hinnati tervikuna. Vaidlustaja on püüdnud VAKO’t eksitada, tõstes meelevaldselt esile hindamiskomisjoni üksikuid põhjendusi kolmanda isiku osas, osaliselt neid moonutanud ja lisanud nendele järeldusi, mida hankija ise ei ole teinud. Seda on võimalik tuvastada, kui kõrvutada hankija hindamistabelis toodut vaidlustaja väidetega. Arendustöötubades toimunud projektijuhtimise- ja koostöövõimekuse terviklik hindamine ongi pakkujate hindamine „vastavalt hindamismetoodikale“. 2.2.2 Vaidlustaja tõstatatud väited tööülesannetega hilinemise ja tiimiliikmete üksinda jätmise kohta, on väljamõeldis ja ei kajasta tegelikku olukorda. Negatiivsete siltide kasutamine ei muuda fakti, et hindamiskomisjoni otsused on tehtud hindamismetoodika kriteeriumite alusel ja on õiguspärased. 2.3 Kolmas isik pole hilinenud tööülesande õigeaegse täitmisega 2.3.1 Vaidlustaja peamine etteheide rajaneb vääral eeldusel, et kolmas isik pidanuks töötoa ülesande nr 4 („Ehitamine keskkonnatundlikes piirkondades“) lahenduse presentatsiooni tegema arendustöötoa 1. päeval. Vaidlustaja väidab seetõttu alusetult, et kolmas isik hilines tööülesande õigeaegse esitamisega, püüdes jätta muljet, nagu oleks koos ülesande nr 4 esitamisega pidanud samaks tähtajaks tegema ka presentatsiooni. Sellist kohustust presentatsiooni tegemiseks pakkujatel ei olnud, mistõttu pole alust rääkida ka presentatsiooni tähtajast ja selle väidetavast ületamisest. Kolmas isik selgitab seda lähemalt allpool p-s 2.3.4. Vaidlustajal on kohustus põhjendada ja tõendada oma vaidlustuse aluseks olevaid asjaolusid. Sellele vaatamata pole vaidlustaja suutnud oma etteheite aluseks oleva väidetava kohustuse tekkimise alust vähimalgi määral selgitada (rääkimata tõendamisest), libisedes sellest üle ning võttes enda poolt välja mõeldud kohustuse oma etteheite eelduseks. Seejuures väärib märkimist, et vaidlustaja algne väide oli, et kolmas isik on jätnud ülesande õigeaegset esitamata JA presenteerimata. 2|8 2.3.2 Kolmas isik täitis kõik talle antud ülesanded õigeaegselt vastavalt hankija ajaraamistikule ja kolmanda isiku sisemisele ajakavale. Seda on selgesõnaliselt kinnitanud ka hankija enda 31.03.2025 vastuse p-s 2.17.4. Hankija ja kolmas isik on vaidlustaja valeväited seoses tööülesandega hilinemisega resoluutselt ümber lükanud. Hankija on rõhutanud, et kolmas isik andis vaidlusaluse neljanda ülesande lahenduse hankijale töötoa 1. päeva lõpus tähtaegselt mälupulgal üle. Selle asjaolu üle ei saa seega vaidlust olla ja seda pole ka vaidlustaja oma täiendavas seisukohas rohkem puudutanud. Samuti on kõikide ülesannete presentatsioonid õigeaegselt teostatud ja vastupidist ei nähtu ka hankija seisukohtadest. Ülesannete õigeaegset täitmist, sh presentatsiooni õigeaegset teostamist, selgitas kolmas isik detailselt juba 31.03.2025 vastuse punktis 6.2.8. Vastuseks vaidlustaja 08.04.2025 seisukohas toodule, täiendab kolmas isik oma seniseid seisukohti alljärgnevaga. 2.3.3 Vaidlustaja moonutab pahatahtlikult alamkriteeriumi nr 1 hindeklassi „Good 6-8p“ sisu ja hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitusi. Nimetatud hindeklassi kirjelduses on ülesannete läbiviimise aja kohta öeldud järgmist: „Ülesanded viiakse läbi kokkulepitud viisil ning ette antud ajaraamis“.1 Ette antud ajaraamistik töötoa 1. päeva kohta sisaldus hankija lähteülesandes „Development phase 0“ (edaspidi „lähteülesanne“) ja seal toodud ajakavas, mille kohaselt töö algas hommikul kell 09:00, lõunapausiks oli määratud ajavahemik 11:30 - 12:30 ja ülesande lahenduse esitamise tähtajaks oli määratud kell 15:30.2 Ülesande läbiviimine etteantud ajaraamis ei välistanud pakkuja õigust teha oma sisemises töökorralduses vastavalt vajadusele muudatusi, kui need jäävad kokkulepitud ajaraami (lõpptähtaja) piiresse. Seega, kui kolmanda isiku sisemises ajakavas esineski mingeid (ebaolulisi) nihkeid, siis on oluline ikkagi see, et kõik ülesanded lõpetati õigeaegselt hankija ja kolmanda isiku ajakava piires. Seega pole hankija 31.03.2025 vastuse punktis 2.17.4 viidatud „ajalised nihkumised kolmanda isiku enda määratud ajaraamis“ käsitletavad hankija etteantud ajakava ületamisena. Samuti ei ole hankija kolmandale isikule ette heitnud kolmanda isiku enda määratud ajaraami (so sisetähtaegade) ületamist. 3 2.3.4 Hankija pole hankedokumendides ja töötoa materjalides ülesande nr 4 presentatsiooni ega selle tegemise tähtaega ette näinud. Seda erinevalt ülesannetest nr 1 - 3, mille osas on hankija lähteülesandes selgelt ette nähtud nii nende ülesannete esitamine („return“) kui ka nende presenteerimine („present“).4 Nimelt: 1) ülesande nr 1 osas on sätestatud: „The assignment shall be returned to the Client on a memory stick by 15.30 in the day 2. The final result of the assignment shall be presented at the Alliance management team meeting in workshop day 2. The assignment can be worked on between the workshop and in the workshop day 2“; 2) ülesande nr 2 osas on sätestatud: „The assignment shall be returned to the Client on a memory stick by 15.30. The final result of the assignment shall be presented at the Alliance management team meeting in workshop day 2. The assignment can be worked on between the workshop and in the workshop day 2”; 3) ülesande nr 3 osas on sätestatud: „The assignment shall be returned to the Client on a memory stick by 15.30 on workshop day 2. The final result of the assignment shall be presented at the Alliance management team meeting in workshop day 2. The assignment can be worked on between the workshop and in the workshop day 2”; 1 Inglise keeles: “Ensures working as agreed and utilization of available time”. 2 Vt kolmanda isiku 31.03.2025 seisukoha lisa 1, lk 2. 3 Hankija hindamistabelis on kolmanda isiku ajaraamist nõuetekohase kinnipidamise puhul hoopis sedastatud, et „Esimesel töötoa päeval tegevuste struktureeritud ajakava ja -kasutus toimis enamasti hästi“ ning „/---/ olemasolevat aega kasutati üsna intensiivselt – vt hankija hindamistabeli ingliskeelse originaali lk 4 ja eestikeelse tõlke lk 4. 4 Vt kolmanda isiku 31.03.2025 vastuse lisa 1 ja selles toodud tööülesannete esitamise ja presenteerimise tähtajad. 3|8  4) ülesande nr 4 ehk praeguse vaidluse esemeks oleva ülesande puhul on sätestatud vaid järgmine nõue: „The assignment must be returned to the Client saved on a memory stick by 15:30”. 2.3.5 Seega ei olnud ülesande nr 4 puhul selle presenteerimist hankija poolt ette nähtud. Kolmas isik on eelviidatud lähteülesande faili jaganud oma 31.03.2025 vastuses ja vaidlustaja on saanud veenduda, et talle esitatud lähteülesanne oli identne. Seetõttu ei saa ka rääkida pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest olukorras, kus kõigile pakkujatele antakse sama lähteülesanne. 2.3.6 Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja presentatsiooni tegemise väidetava tähtaja ise välja mõelnud, eksitades sellega VAKO’t. Seejuures, nagu kolmas isik on ka ülal viidanud, pole vaidlustaja isegi väite tasandil selgitanud (rääkimata tõendamisest), kust tulenes pakkujatele ülesande nr 4 presentatsiooni tegemise kohustus töötoa 1. päeval. Vaidlustaja ei saanudki seda teha, sest hankija polnud sellist kohustust ega tähtaega pakkujatele ette näinud. Seda kinnitab üheselt ka hankija 31.03.2025 vastuse p-s 2.17.4 toodud selgitus: „Üksnes neljanda ülesande puhul pidi ülesande mälupulgal üle andma esimese töötoa päeva lõpuks, kuid ettekande toimumise aeg ei olnud sätestatud hankija poolt“. Samuti on hankija enda hindamistabelis alamkriteeriumi nr 1 puhul läbivalt öelnud, et kolmas isik pidas etteantud ajakavast korrektselt kinni. Hindamistabelis pole presentatsiooni väidetava hilinemise osas tehtud kolmandale isikule mistahes etteheiteid. 5 See on ka loogiline, sest pole võimalik hilineda millegagi, millel pole tähtaega. Vastupidine on vaidlustaja meelevaldne väide, mis on vaidlustaja poolt pealegi täielikult tõendamata. Juhul, kui vaidlustaja hinnangul tulenes väidetav tähtaeg hindamisotsuse põhjendustest, siis selline seisukoht on juba eos ebaõige, kuna kohustus ei saa tekkida alles hindamisotsusest endast. Hanke alusdokumentidest ega töötoa materjalidest sellist kohustust ei tulnud. Veelgi enam, isegi hindamisotsuse põhjendused ei viita mis tahes hilinemisele ning vaidlustaja argumentatsioon tugineb pelgalt tõlkemoonutusele (vt p 2.3.8). Kokkuvõtlikult näib vaidlustaja strateegia olevat „kinnistada“ väidetava kohustuse (tähtaja) olemasolu sellise kohustuse olemasolu väite järjepideva kordamisega, et juhtida tähelepanu kõrvale asjaolult, et sellist tähtaega hankes seatud ei olnud. 2.3.7 Kolmas isik selgitab täiendavalt, et ülesande nr 4 osas oma töö presenteerimine oli iga pakkuja enda otsustada, lähtuvalt pakkuja enda sisemisest töökorraldusest ja ajakavast. Arendustöötubades oli päeva ja tegevuste juhtimine mitte hankija, vaid pakkuja kohustus, kes vastavalt oma töökorraldusele koostas täiendavad päevakavad ja päeva sisustamise tegevustega, millega loodi hankijale väärtust. Sellest lähtuvalt tegigi kolmas isik ka oma vabal valikul ülesande nr 4 tulemuste presentatsiooni töötoa 2. päeva hommikul. Kuna hankija ei olnud 4. ülesande presenteerimist ja tähtaega ette näinud, siis samasugune võimalus presentatsiooni tegemiseks töötoa 2. päeval oli ka teistel pakkujatel, sh vaidlustajal endal. Ka hankija on oma vastuses märkinud, et sarnaselt [ehk enda valitud ajal] võisid ettekanded teha ka kõik teised pakkujad (sh vaidlustaja) – kui pakkujad olid oma ajakavas nii määratlenud, oli neil soovi korral võimalik teha ülesande nr 4 ettekanne töötoa teisel päeval.6 2.3.8 Vaidlustaja eksitav arutluskäik tööülesandega hilinemise osas põhineb jätkuvalt hindamistabeli originaaldokumendi ebaõnnestunud (ebaõigel) tõlkel. Originaali ja sellest alles hiljem (peale hindamise läbiviimist) tehtud tõlke lahknevuse korral prevaleerib igal juhul originaaldokumendis toodu. Vastupidisel juhul kaotaks originaaldokument oma mõtte. Seda arvestades ei oma mingit tähtsust, millises keeles olid riigihangete registri kohaselt hankedokumendid n-ö ametlikult kättesaadavad. Seda enam, et vaidlustaja poolt esile toodud viide riigihangete registris kajastatud keelele on registri omapära ega defineeri, milline dokument on originaal – register täidab ametliku keele automaatselt, seda ei saagi muuta. Vaidlustaja püüab oma 08.04.2025 seisukohas teadlikult eirata originaaldokumendi olulisust praeguse vaidluse lahendamisel, kuigi originaaldokumenti ja tõlget kõrvutades 5 Vt hankija hindamistabeli ingliskeelse originaali lk-d 4 - 6 ja eestikeelse tõlke lk-d 4 - 6. 6 Vt hankija 31.03.2025 vastuse p 2.17.4. 4|8  peaks ka vaidlustajale olema selge, et hindamisotsuse põhjendustes pole viidatud tööülesandega hilinemisele. Kolmas isik rõhutab, et vaidlustaja poolt viidatud hindamistabeli eestikeelses tõlkes toodud lauses „/---/ ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut“ ei ole käsitletud ülesande enda (mälupulgal) esitamist, vaid töö presenteerimist ehk ettekande tegemist. See nähtub selgelt nii hindamistabeli ingliskeelsest originaaldokumendist kui ka hankija poolt vaidlustusele esitatud vastuse p- st 2.17.4. Kolmas isik on eeltoodut lähemalt selgitanud enda 31.03.2025 vastuse p-s 6.2.8 ning jääb sealtoodu juurde. Hindamistabeli põhjendustest nähtub seega kogumis, et kolmas isik presenteeris ülesannet 4, mille lahendus tuli töötoa 1. päeval üle anda, töötoa 2. päeval, kuid vastava ülesande presenteerimiseks tegelikult kohustus puudus. 2.3.9 Kuna ülesande nr 4 presentatsiooni tegemise aeg polnud hankija poolt ette antud, pole tähtsust sellel, millal tegid teised pakkujad ülesande presentatsiooni. Vaidlustatud otsuse õiguspärasust ega pakkujate võrdset kohtlemist ei mõjuta kuidagi see, kui vaidlustaja ise mõistis valesti ülesande nr 4 presenteerimisega seonduvat ja tegi omal valikul presentatsiooni töötoa 1. päeval. Vaidlustaja on asunud täiesti asjakohatult võrdlema tema enda töötoa korraldust kolmanda isiku töötoa korraldusega. Samuti on oluline, et kolmas isik ei saanud töötoa 1. päeval nõuetekohaselt üle antud ülesande tulemusi töötoa 1. ja 2. päeva vahelisel ajal enam muuta ega sinna lisandusi teha, kuna ülesanne oli hankijale juba üle antud. Kuna hankija ei olnud ülesande nr 4 presentatsiooni ega presentatsiooni tegemise tähtaega pakkujatele (sh vaidlustajale) ette näinud, on asjakohatud, ebaõiged ja otsitud ka vaidlustaja kahtlused ebavõrdse kohtlemise kohta. Kahtlused on asjakohatud ka seetõttu, et need eiravad alamkriteeriumi nr 1 hindeklassi „Good 6-8p“ mõtet, mille kohaselt on hankija pidanud oluliseks eesmärkidele suunatud ühist töökorraldust ning ülesannete läbiviimist kokkulepitud viisil ning ettenähtud ajaraamis. Vaidlustaja on ka täiesti arusaamatult asunud alamkriteeriumeid nr 1 ja 3 läbisegi käsitlema, unustades ära, et alamkriteerium nr 3 pole seotud alamkriteeriumi nr 1 eest hindepunktide andmisega. 7 2.3.10 Eeltoodust tulenevalt on tõendina asjassepuutumatu ka vaidlustaja 08.04.2025 seisukoha lisana 1 esitatud Tambet Anso kinnituskiri, milles viimane kinnitab, et vaidlustaja tegi ülesande nr 4 presentatsiooni töötoa 1. päeval. Nimetatud tõend ei sisalda mingeid asjakohaseid andmeid presentatsiooni tegemise kohustuse kohta ega selle kohta, kas ja kuidas kolmas isik (kellele vaidlustaja hilinemist ette heidab) presentatsiooni tegi. Veelgi enam – vaidlustaja on soovinud kinnituskirjaga mh ümber lükata hankija väidet, et ka vaidlustaja ise tegi 4. ülesande presentatsiooni töötoa 2. päeval, kuid vaidlustaja on tõenäoliselt hankija avaldatut valesti mõistnud. Seda kinnitab vaidlustaja poolt hankija avaldatu eksitav kajastamine, milles vaidlustaja on hankija lauset moonutanud, omistades oma seisukoha p-s 19 nurksulgudes hankijale lauseosa, mida hankija ei ole tegelikult avaldanud ning jättes lausest ära selle lõpu, mis on lause sisu mõistmise seisukohast olulise tähendusega. Kuigi hankija vastuse p-s 2.17.4 toodud lause 8 tundub esmapilgul tõesti mitmeti mõistetav, saab kolmas isik hankija seisukohti kogumis vaadates sellest lausest aru selliselt, et hankija viitab selles pakkujate õigusele teha 4. ülesande presentatsioon vastavalt oma sisemisele töökorraldusele ning asjaolule, et kõik pakkujad (sh vaidlustaja) lähtusidki sellest, so tegid presentatsiooni vastavalt oma sisemisele töökorraldusele. Kolmas isik palub Tambet Anso kinnituskirja kui asjakohatu tõendi jätta asja lahendamisel arvestamata.9 Samal põhjusel tuleb jätta arvestamata ka vaidlustaja (paljasõnaline) väide teiste pakkujate poolt asjaomase ülesande presenteerimise aja kohta. 2.3.11 Kokkuvõtvalt vastab kolmanda isiku pakkumus alamkriteeriumis nr 1 hankija antud hinnangule „good“, iseloomustades tegutsemist arendustöötoas järgmiselt: „Goes through the goals of the tasks together with all parties and organizes and guides the goals of working 7 Vt vaidlustaja 08.04.2025 seisukoha p 23. 8 Hankija on vastuse p-s 2.17.4 avaldanud: Sarnaselt tegutsesid ka teised pakkujad (sh vaidlustaja ise!), kui olid oma ajakavas ettekannete aja vastavalt määratlenud. 9 Ainus, mida T. Anso kinnituskiri võib kinnitada, on see, et vaidlustaja sai ise lähteülesandest valesti aru, kui üritab kinnituskirjas jätta kahte lauset järjestikku kirjutades ekslikku muljet, justkui oleks nii ettekande tegemine kui ka mälupulgal ülesande üleandmine olnud hankija ülesande püstitus. 5|8  together“ ning „Ensures working as agreed and utilization of available time“. Hankija tuvastas õigesti, et kolmas isik ei väljunud ette antud ajaraamist. Hankija pole pakkumuse hindamisel eksinud enda kehtestatud hindamismetoodika vastu ega teinud kaalutlusvigu. Vaidlustaja vastupidised väited on alusetud ja täielikult tõendamata. 2.4 Kolmanda isiku pakkumust on õigesti hinnatud alamkriteeriumis nr 2 „Ehitada üles usaldust ja teha koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“ 2.4.1 Vaidlustuse p-s 30 on vaidlustaja korranud oma varasemaid seisukohti ja jätkanud selektiivset ja manipuleerivat lähenemist seoses usalduse üles ehitamise ja koostöö tegemisega. Vaidlustaja on endiselt rebinud välja üksikuid lauseid ja omistanud hankijale järeldusi, mida hankija pole teinud, üritades sellega muuta terviklikku järeldust. Kolmas isik on oma seisukohas10 ja ka hankija oma vastuses 11 välja toonud tervikliku hinnangu, mille kohaselt kolmas isik on oma meeskonnastrateegias olnud edukas. Kolmas isik jääb nende seisukohtade juurde, vaidlustaja varasemate seisukohtade kordamine neid järeldusi ei muuda ning seetõttu ei pea kolmas isik vajalikuks seisukohti dubleerida. 2.5 Hanke hindamisega ei kaasne õiguste riivet 2.5.1 Kolmas isik leiab, et hanke hindamisega ei kaasne õiguste riivet. Seetõttu puuduvad alused intensiivse kontrolli teostamiseks ja hankija otsuste asendamiseks enda omadega. Kolmas isik on seda seisukohta juba põhjalikult käsitlenud eelnevalt esitatud seisukohtades 12 . Kolmas isik juhib tähelepanu, et see, kas hanke maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära 10 korda või 1 kord, ei oma tähtsust ning ei mõista vaidlustaja rõhuasetust sellele. Rahvusvahelise piirmäära ületamine pole kontrolli ulatuse osas määrav. Arvestada tuleb ka muid olulisi asjaolusid, millele Riigikohus on 11.12.2020 lahendis nr 3-20-1198 osutanud – eeskätt seda, et hindamisotsuse tegemine eeldas antud juhul õigusvälist pädevust ja kogemust. Vaidlustaja poolt riigihanke piirmäära ületähtsustamine viiks absurdsele järeldusel, et iga hanke puhul (sõltumata asja sisust ja hindamist mõjutavatest asjaoludest) tuleks vaidlustatud otsuse õiguspärasuse osas automaatselt teha intensiivne kontroll. 2.6 Viide kolmanda isiku punktide edule on asjakohane 2.6.1 Kolmas isik on märkinud, et enne töötasu protsendi esitamist oli kolmanda isiku edu vaidlustaja ees 13,4 väärtuspunkti. Vaidlustaja on leidnud, et see asjaolu pole asjakohane, kuid on sellegipoolest pühendanud selle asjaolu käsitlemisele pika arutluskäigu. Kolmanda isiku hinnangul on see fakt oluline, kuna see näitab selgelt, et kolmanda isiku pakkumus oli juba enne töötasu protsendi arvestamist märkimisväärselt parem ning kolmanda isiku pakkumuse paremus ei seisne pelgalt vaidlustaja poolt vaidlustatud 3. hindamiskriteeriumi alusel antud hindamispunktides. Pakkumusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel, mis näeb ette koondpunktide põhjal võitja väljaselgitamist. Seega on taustainfona oluline teada, kuidas punktid jagunesid enne lõpliku koondtulemuse arvutamist, ehk milline on olnud pakkujate töö kvaliteet enne töötasu esitamist. 2.7 Hankija on hindamisotsuse tegemisel hinnanud iga pakkumust eraldi, mitte võrdluse alusel 2.7.1 Vaidlustaja kriitika, et hankija on pakkumusi omavahel võrrelnud, on samuti alusetu. Hindamiskomisjon on hinnanud iga pakkumust eraldi vastavalt kehtestatud metoodikale. Seda kinnitavad üheselt hindamisotsuse põhjendused, millest nähtub selgelt iga pakkuja soorituse hindamine hindamiskriteeriumite vastu, mitte teiste pakkumuste vastu. Hankija vastuses esitas hankija kahe pakkumuse hindamiskomisjoni põhjendused, et näidata täiendavalt tagasisidet ka sellest vaatest, miks kolmanda isiku pakkumus sai rohkem punkte. Kolmanda isiku hinnangul on see asjakohane ja oluline, kuivõrd sellest nähtub lisaks 10 Vt kolmanda isiku 31.03.2025 seisukoha p 6.3.6-6.3.9. 11 Vt hankija 31.03.2025 vastuse p 2.18.4-2.18.6 12 Vt kolmanda isiku 31.03.2025 seisukoha p 3.1. 6|8  asjaolule, et iga pakkuja soorituse hindamine on selgelt jälgitav ja õige, ka asjaolu, et pakkujate sooritustele antud hinnangud on ka omavahel terviklikult jälgitavad ja võrreldavad – need põhjendused ilmestavad, miks kolmanda isiku sooritus sai samade kriteeriumite alusel õigustatult rohkem ja vaidlustaja sooritus vähem punkte. 2.8 Vaidlustaja kahtlused erapooletu vaatleja avalduse osas on alusetud ja paljasõnalised 2.8.1 Vaidlustaja väide, justkui erapooletu vaatleja ei saa anda adekvaatset hinnangut, on ekslik. On alust arvata, et Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi avaldus põhineb tema professionaalsel kogemusel ja teadmistel, mis annavad talle õiguse ja pädevuse anda selliseid hinnanguid. Vaatleja ei pea läbi viima tervet riigihankeõiguse spektrit katvat süvaanalüüsi, et anda vaatlejana pädev hinnang hankemenetluse kohta. Erapooletu vaatleja on kirjeldanud nii oma tegevust vaatluse läbiviimisel kui ka järeldusi, tuues selgelt esile, et tal ei ole protsessi erapooletu, õiglase ja mittediskrimineeriva läbiviimise osas mingeid märkusi. Lisaks tasub märkida, et erapooletu vaatleja isik on kõigile pakkujatele olnud teada hankedokumentide kehtestamisest alates ja vaidlustaja ei ole esitanud vaidlustust selle kohta, et antud isik ei sobiks sellist rolli täitma. Seega tuleb vaidlustaja seisukohti käsitleda kriitiliselt ja arvestada, et hankija vastuse lisad 3 ja 4 on koostatud objektiivselt ja professionaalselt, tuginedes faktilistele asjaoludele. 3. KOLMANDA ISIKU TÄIENDAVAD MENETLUSKULUD 3.1 Kolmas isik on varasemalt esitanud VAKO’le 08.04.2025 menetluskulude nimekirja, märkides, et sealsed kulud ei ole lõplikud ja lisanduvad 11.04.2025 menetlustähtajaga seotud kulud. Kolmandale isikule on seoses 11.04.2025 menetlustähtajaga tekkinud täiendavad lepinguliste esindajate kulud summas 10 280 eurot (ilma käibemaksuta), mis kajastuvad alljärgnevas tabelis (kokku hind toodud ilma käibemaksuta): Tunnihind Summa Kuupäev Tehtud töö (toiming) Aeg (h) (EUR) (ilma km-ta) Vaidlustaja täiendava seisukohaga tutvumine ja 09.04.2025 3,25 260,00 845,00 analüüs, koosolek kliendiga, sisemine arutelu 09.04.2025 E-kirjad kliendile (re vaidlustaja seisukoht) 0,25 260,00 65,00 09.04.2025 Vaidlustaja seisukoha analüüs 2,50 260,00 650,00 Kliendinõupidamine, sisearutelu (re täiendava 09.04.2025 2,25 260,00 585,00 seisukoha koostamine) Analüüs (re hanke- ja töötoa dokumendid, võimalikud 09.04.2025 3,50 260,00 910,00 täiendavad tõendid), e-kirjavahetus kliendiga Vaidlustaja täiendavate seisukohtade analüüs, 10.04.2025 4,00 260,00 1040,00 seisukoha koostamine E-kirjavahetus kliendiga (re täiendava seisukoha 10.04.2025 1,25 260,00 325,00 koostamine) Täiendava seisukoha koostamine, 10.04.2025 telefoninõupidamised kliendiga (re seisukoha 3,25 260,00 845,00 koostamine, argumendid) 10.04.2025 Täiendava seisukoha koostamine 4,50 260,00 1170,00 10.04.2025 E-kiri kliendile (re täiendava seisukoha projekt) 0,50 260,00 130,00 Vaidlustaja seisukohtade analüüs, täiendavate 10.04.2025 3,00 210,00 630,00 seisukohtade koostamine Kliendi tagasiside, analüüs, Teams kliendiga, 11.04.2025 3,00 260,00 780,00 seisukoha koostamine 7|8  Tunnihind Summa Kuupäev Tehtud töö (toiming) Aeg (h) (EUR) (ilma km-ta) Kliendikohtumiseks valmistumine, Teams'i 11.04.2025 1,75 260,00 455,00 nõupidamine kliendiga (re seisukoha koostamine) 11.04.2025 Täiendava seisukoha koostamine ja täiendamine 5,50 260,00 1430,00 11.04.2025 Täiendavate seisukohtade koostamine 2,00 210,00 420,00 Kokku: 40,5 10 280,00 3.2 Ülaltoodust tulenevalt palub kolmas isik, lisaks 08.04.2025 menetluskulude nimekirjas toodule, mõista vaidlustajalt kolmanda isiku kasuks täiendavalt välja lepinguliste esindajate kulud summas 10 280 eurot (ilma käibemaksuta). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kaidi Reiljan-Sihvart Tavo Tiits Vandeadvokaat Vandeadvokaat 8|8