Vaidlustus

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 17.04.2025 Menetlusdokument: Krausberg Eesti OÜ vaidlustus AS-i Tallinna Sadam otsustele riigihankes nr 287444 Vaidlustaja: Krausberg Eesti OÜ Registrikood 11279028 Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: AS Tallinna Sadam Registrikood 10137319 Sadama tn 25, 10111 Tallinn [email protected] Kolmas isik: SPS Grupp OÜ Registrikood 11394806 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. Võtta vaidlustus menetlusse. 2. Nõuda hankijalt välja kolmanda isiku SPS Grupp OÜ pakkumuse materjalid, sh teave selle kohta, millistele varasematele lepingutele kolmas isik tugines riigihanke nr 287444 osades 1 ja 2 kvalifitseerimistingimuste täitmiseks ja kuidas hankija seda kontrollis ning võimaldada nendega tutvumist ka vaidlustajale. 3. Nõuda hankijalt selgitust, kas hankija viis läbi kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli ning võimaldada selle selgitusega tutvumist ka vaidlustajale. 4. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks AS-i Tallinna Sadam 04.04.2025 otsused, millega tunnistati riigihankes nr 287444 osades 1 ja 2 vastavaks ja edukaks SPS Grupp OÜ pakkumus ning kvalifitseeriti osades 1 ja 2 SPS Grupp OÜ. 5. Mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 I. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK 1. AS Tallinna Sadam (edaspidi: hankija) viib läbi avatud menetlusega riigihanget nimetusega “ Koristus- ja puhastusteenuse tellimine ASi Tallinna Sadam hoonetes 2025-2028“ (viitenumber 287444) (edaspidi: Hange), mille esemeks on Vanasadamas, Muuga Sadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Saaremaa sadamas koristus- ja puhastusteenuse osutamine. Hange on jagatud kolmeks osaks: 1) Vanasadam, 2) Muuga Sadam, 3) Paldiski Lõunasadam ja Saaremaa sadam. 2. Hankija avaldas 31.03.2025 Hankes esitatud pakkumuse hinnad. Hankes osades 1 ja 2, olid kaks kõige madalama maksumusega pakkumust järgmised: Hanke osa Pakkuja Pakkumuse maksumus SPS Grupp OÜ 1 428 502,13 1 Krausberg Eesti OÜ 1 466 288,41 SPS Grupp OÜ 235 434,72 2 Krausberg Eesti OÜ 237 689,84 3. Hankija avaldas 07.04.2025 riigihangete registri kaudu 04.04.2025 otsused, millega muuhulgas tunnistati Hanke osades 1 ja 2 SPS Grupp OÜ (edaspidi ka: kolmas isik) pakkumus vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeriti eduka pakkujana SPS Grupp OÜ (edaspidi ka koos: Otsus või Otsused) (vt Lisa 1). Krausberg Eesti OÜ sai selle teavituse ja Otsused kätte samuti 07.04.2025. II. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 4. Sissejuhatavad märkused ja menetluslikud küsimused 4.1. Vaidlustuse ese. Käesolevaga esitab Krausberg Eesti OÜ (edaspidi ka: vaidlustaja) riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 185 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel vaidlustuse Otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks ning kolmas isik kvalifitseeriti. 4.2. Vaidlustuse tähtaegsus. Vaidlustaja sai Otsustest teada Riigihangete registri kaudu 07.04.2025. Seetõttu on vaidlustuse esitamine RHS § 189 lg 1 kohaselt tähtaegne. 4.3. Riigilõivu suurus. Vaidlustaja on riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud riigilõivu 1280 eurot (Lisa 2) (riigihanke registris avaldatud info kohaselt ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära). 4.4. Hanke alusdokumendid. Hanke alusdokumendid on kättesaadavad Riigihangete registri kaudu, mistõttu ei hakka vaidlustuse esitaja neid vaidlustusele eraldi lisama. 4.5. Vaidlustaja esindaja. Vaidlustajat esindab vandeadvokaat Kaarel Berg, kelle esindusõigust RHS § 190 lg 11 järgi eeldatakse. 4.6. Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja palub vaidlustuse läbi vaadata RHS § 190 lg 1 p 7 alusel kirjalikus menetluses. 5. Kolmas isik on rakendanud Hanke osades 1 ja 2 ristsubsideerimist, mis ei olnud Hankes lubatud ning seetõttu tulnuks tema pakkumus tagasi lükata 5.1. Hanke alusdokumentidest tulenev ristsubsideerimise keeld. Hanke alusdokumentide osaks on „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (edaspidi: PEE), mille punktis 6.1 on selgitatud, et pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi ning keelatud on nii lepingu sisene kui väline ristsubsideerimine. Vastavusnõuetes on samuti selgitatud järgmist: Pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida ja esitada 0 või negatiivse väärtusega pakkumusi. Sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Keelatud on nii lepingu sisene kui  Lk: 3 väline ristsubsideerimine. Vaidlustaja leiab, et kolmas isik on ristsubsideerimise keeldu rikkunud, mida põhjendame järgmiselt. 5.2. Tehnilisest kirjeldusest ja selle lisadest tulenevad üldised nõuded koristusteenusele. Hankedokumentide lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi: TK) punktidest 2.10.1 – 2.10.3 tuleneb, et hangitav koristusteenus jaguneb kolme liiki töödeks: hoolduskoristus (regulaarne koristus), valvekoristus (hoolduskoristuse kordade vahepealsel ajal toimub koristus) ja eripuhastustööd (põhjalik puhastamine, mida tellitakse vastavalt vajadusele). Koristustöödele olid kehtestatud muuhulgas järgmised nõuded: - Tellija tellib koristusteenust täisteenusena, mis tähendab Töövõtja jaoks iseseisvat ööpäevaringset koristustööde tööprotsesside juhtimist (p 2.2); - Teenuse osutamiseks vajalikud materjalid, transport, tööjõud, koristusained, töövahendid ja -seadmed (sh pesumasinad) ning muud teenuse osutamiseks vajalikud vahendid on Töövõtja mahus (p 2.4); - Koristusmahud, sagedused, objektide kirjeldus ja eritingimused on toodud hankeosade kaupa Lisas 1.3 ja 1.6 8 (p 2.9); - Hanke osas 1 (Vanasadam) peab 1 täistöökohaga töödejuhataja olema kohal esmaspäevast reedeni kell 8 -17 (p 3.1.1). 5.3. Täpsemad nõuded Hanke osas 1 (Vanasadam). TK lisas 1.3.1 on Hanke osa 1 kohta punktis 3.2 Vanasadama D-terminali ja A-terminali osas järgmised nõuded. Galeriide ja tuubuste osas hoolduskoristuse kohta nõue, et galeriide hoolduskoristus peab olema teostatud laevade saabumiste/väljumiste vahelisel ajal ning lõpetatud mitte hiljem kui 30 minutit enne laeva saabumist. Punktis 3.3 on väli wc-de ja kemokäimlate kohta nõue, et hoolduskoristus peab olema teostatud igal päeval peale viimase laeva väljumist ning valvekoristuse kohta muuhulgas nõue, et peale iga laeva väljumist on valvekoristuse kohustuseks kontrollida üle wc-d puhtus ning teostada koristus tagamaks ruumide visuaalne puhtus. 5.4. TK lisas 1.6.1 on Hanke osa 1 kohta omakorda välja toodud koristusmahud ja -sagedused. Veerudel J ja Q on välja toodud hoolduskoristuse sagedused iga ruumi kaupa vastavalt suvisel ja talvisel hooajal. Veerudel M ja T on omakorda välja toodud valvekoristuse vajadusel vastavalt suvisel ja talvisel hooajal. Nendest veergudest on näha, et reisijate teenindamisega seotud ruumides (vt veergu F) on mõlema koristusliigi sagedus ja vajadus igapäevane. Samasugune on vajadus ka avalikult kasutatavate WC-de puhul. Sealhulgas, tuleb igapäevast hooldus- ja valvekoristust teha välialade WC-des, mh 7. kai ja A terminali check-ini ala kemokäimlates (vt ridu 285 ja 286). 5.5. Ülaltoodust järeldub kokkuvõtlikult, et kõikides reisijate teenindamisega seotud ruumides tuleb koristustöid teha igapäevaselt, kusjuures galeriide ja tuubuste kui ka WC-de osas iga laeva saabumise/väljumise järel, samuti pärast viimase laeva väljumist. On üldteada, et päevas väljub vähemalt 5 laeva, mis omakorda tähendab, et koristada tuleb vähemalt 6 korda päevas. 5.6. Täpsemad nõuded Hanke osas 2 (Muuga sadam). TK lisas 1.3.2 on Hanke osa 2 kohta punktis 1 nõue, et Muuga sadama erinevates hoonetes peab igapäevane hoolduskoristus olema tehtud valdavalt kella 08.00-ks, mõnes ruumis töövälisel ajal ning punktides 1.1.2 – 1.1.4 loetletud ruumides peab toimuma valvekoristus kell 08.00 – 17.00. 5.7. TK lisas 1.6.2 on Hanke osa 2 kohta omakorda välja toodud koristusmahud ja -sagedused. Hanke osas 2 ei ole eristatud suve- ja talvehooaega. Veerust H nähtub, et hoolduskoristuse vajadus on sõltuvalt hoonest tööpäeviti eelkõige WC-des, koridorides ning igapäevaselt samuti sõltuvalt hoonest valdavalt WC-des, pesuruumides, riietusruumides jms ruumides. Seevastu veerust I nähtub, et valvekoristuse vajadus esineb vaid mõne üksiku Maardu tee 57 haldushoone ruumis. 5.8. Ülaltoodust järeldub, et kuigi Hanke osas 2 (Muuga sadam) ei ole hoolduskoristuse sagedus üldjoontes sedavõrd sagedane võrreldes Hanke osaga 1 ning valvekoristuse vajadus on üsna vähene, tuleb paljudes ruumides siiski teha igapäevast või igal tööpäeval hoolduskoristust.  Lk: 4 5.9. Pakutavad hooldus- ja valvekoristuse ühikhinnad tuli esitada ka TK lisades 1.6.1 ja 1.6.2. Hanke vastavustingimustes on selgitatud, et osades 1 ja 2 tuleb pakkumuse maksumus esitada vastavalt riigihangete registri töölehel toodud struktuuri kohaselt ning lisaks sellele tuleb esitada TK lisad 1.6.1 ja 1.4.1 (Hanke osa 1) ning 1.6.2 ja 1.4.1 (Hanke osa 2). Lisas 1.6.1 (Hanke osa 1) tuli pakkujal sisestada lahtritesse K ja N vastavalt suvise hooaja ning lahtritesse R ja U vastavalt talvise hooaja hooldus- ja valvekoristuse ühikhinnad iga ruumi kaupa ühe ruutmeetri eest. Sisestatud ühikhindade põhjal arvutas see tabel sisestatud valemi abil tabel omakorda välja esmalt iga ruumi hooldus- ja valvekoristuse hinna ühes kalendrikuus (vt veerud L ja O) suvehooajal, seejärel hooldus- ja valvekoristuse hinna suvehooajal kokku (vt veergu P). Seejärel samamoodi talvehooajal (vt veerge S, U ja V). Nende põhjal arvutati tabelisse sisestatud valemiga veerus X omakorda iga ruumi kohta hooldus- ja valvekoristuse hind kokku kogu lepinguperioodil. Sealjuures, iga tabelis oleva ruumi kohta oli veerus G välja toodud pindala, mida arvestati koguhinnas. See tähendab, et iga ruumi koristuse hind sõltus sisestatud ruutmeetri hinnast ja vastava ruumi pindalast. Seejärel veergude P ja W reale 730 sisestatud valemiga arvutati kokku hooldus – ja valvekoristuse hinnad kokku vastavalt suvel ja talvisel hooajal ning veeru X real 730 (lahter X730) kujunes selle põhjal omakorda Hankes osas 1 hooldus- ja valvekoristuse kogumaksumus. Sarnaselt eelnevale tuli lisas 1.6.2 (Hanke osa 2) täita lahtrid K ja M vastavalt hooldus- ja valvekoristuse pakutavate ühikhindadega, mille alusel arvutati tabelisse sisestatud valemi kaudu omakorda välja Hanke osas 2 hooldus- ja valvekoristuse kogumaksumus. 5.10. Väikse pindalaga ruumide eripära. Eelnevalt tõime välja, et Hanke osas 1 tuli kõikides reisijate teenindamisega seotud ruumides teha koristustöid igapäevaselt, kusjuures galeriide ja tuubuste kui ka WC-de osas iga laeva saabumise/väljumise järel, samuti pärast viimase laeva väljumist ning kuigi Hankes osas 2 oli koristustööde sagedus madalam, tuleb paljudes ruumides, sh avalikes WC-des siiski igapäevaselt koristada. TK lisas 1.6.1 (Hanke osa 1) on koristusobjektiks oleva ruumi pindalad toodud veerus G ja TK lisas 1.6.2 (Hanke osa 2) veerus F. Nagu selgitasime, iga ruumi puhul kujunes lõpphind pakkuja sisestatud ruutmeetri hinna ja vastava ruumi pindala põhjal. Nagu veerust G on näha, siis ruumide pindalad erinevad märkimisväärselt. Kõige väiksemate ruumide hulka kuuluvad üldjuhul erinevad esikud, aga eelkõige WC-d. Näiteks lahtrites G285 ja G286 välja toodud vastavalt 7. kai ja A terminali check- ini ala kemokäimlate pindala on 1,5 m2, D-terminali hoones (Uus-Sadama 24) paiknevate reisijate WC-de pindalad on 1,2 ja 1,3 m2 (vt näiteks lahtrid G350 – G366, G412, G414 – G420, G422 – G426). Nagu näha, on selliseid väikse pindalaga ruume palju, kuid iga sellise ruumi kohta tuli esitada pakutav ühe ruutmeetri koristushind. 5.11. Kolmas isik pakkus väikese pindalaga ruumide eest madalat ühikhinda. Samas, kõik need väiksed ruumid paiknevad üldjuhul suuremate pindalaga ruumide läheduses, mida samuti koristatakse ja mille kohta tuli esitada ühikhind. See ühtlasi tähendab, et kuna iga koristatav ruum on nendes tabelites eraldi välja toodud, siis üldjuhul toimub nende koristamine samal koristusperioodil ning kas korraga või siis vähemalt järjest. Teisisõnu, näiteks igapäevase hoolduskoristuse käigus koristatakse praktiliselt korraga või järjest nii TK lisa 1.6.1 real 493 loetletud WC eesruum (pindala 13,5 m2) kui ka iga WC eraldi, mis on selle juures (näiteks read 494 – 496). See omakorda tähendab, et hinnastades teenuse maksumust, saab pakkuja lähtuda sellest, palju on koristatavat pinda kokku. See omakorda tähendab, et nimetatud väikse pindalaga ruumide kohta, mida on samas palju (eelkõige WC-d), saab pakkuja sisestada ühe ruutmeetri kohta maksimaalselt madala ühikhinna, arvatavasti 0,01 eurot või vahemikus 0,01 – 1,00 eurot, et saavutada vastava ruumi kohta võimalik madal koguhind. Kuna nende ruumide pindala on sedavõrd väike, on selle kogumõju koristamise mahule siiski vähene. Küll aga, sellisel viisil väikeste pindalaga ruumide kohta näiteks 0,01 või 0,01 – 1,00 euro suuruse ruutmeetri hinna pakkumine tagab, et vastava objekti osas kujuneb ühikhind äärmisel madalaks. Näiteks kui pakkuja sisestab TK lisa 1.6.1 real 494 oleva 1,3 m2 pindalaga WC koristamise ruutmeetri hinnaks mõlema koristusliigi ja koristusperioodi ajal 0,01 eurot, kujuneb antud ruumi kogu lepinguperioodi koguhinnaks 28,45 eurot. 5.12. Väikese pindalaga ruumide eest madal ühikhinna pakkumine rikub ristsubsideerimise keeldu. TK punktist 2.4 tuleneb, et Teenuse osutamiseks vajalikud materjalid, transport, tööjõud, koristusained, töövahendid ja -seadmed (sh pesumasinad) ning muud teenuse osutamiseks vajalikud vahendid on Töövõtja mahus. See tähendab, et pakutav hind pidi sisaldama kõiki neid kulukomponente. Ühtlasi, PEE punktist 6.1 ja pakkumuse  Lk: 5 vastavustingimustest tuleneb, et pakkumuse esitamisel ei ole lubatud maksumusi ristsubsideerida. Kuna pakkumuse maksumus tuli esitada selliselt, et iga ruumi kohta eraldi tuli sisestada ühe ruutmeetri hooldus- ja valvekoristuse hind nii suve- kui ka talveperioodil, siis järelikult ei tohtinud ükski sisestatud hindades sisalda ristsubsideerimist. Teisisõnu, iga ruumi kohta sisestatud ruutmeetri koristushind pidi katma vastava pinna ühe ruutmeetri koristusteenuse kõiki kulukomponente. Sealjuures, nagu eelnevalt viitasime, neid ruume tuli koristada igapäevaselt 6 korda. Vaidlustaja on veendunud, et kolmas isik on esitanud paljude väikese pindalaga ruumide osas pakkumuses ühikhinnaks 0,01 eurot või ühikhinna vahemikus 0,01 – 1,00 eurot. Nagu eelnevalt näitena välja tõime, kui pakkuja esitab real TK lisa 1.6.1 real 494 oleva 1,3 m2 pindalaga WC koristamise ruutmeetri hinnaks mõlema koristusliigi ja koristusperioodi ajal 0,01 eurot (1 sent), kujuneb antud ruumi kogu lepinguperioodi koguhinnaks 28,45 eurot. Isegi kui see ruum on väikse pindalaga, on ilmselge, et selle ruumi koristusteenuse kulu 36-kuulise perioodi peale kokku ei ole võimalik sellise summaga (28,45 eurot) katta. Isegi näiteks kui pakkuja sisestab antud sellise pindalaga ruumi ühe ruutmeetri koristuse hinnaks näiteks 0,1 eurot (10 senti) või 1,00 eurot, kujuneb kogu selle ruumi 36- kuulise perioodi koristusteenuse maksumuseks vastavalt vaid 284,54 eurot või 2845,44 eurot, mis ilmselgelt ei kata samuti teenuse osutamise kulu vastava ruumi eest. Seetõttu, selle kompenseerimiseks kaetakse antud väikse pinna kulu suuremate koristuspindade hinna arvelt. Samas, tegemist on ristsubsideerimisega, mis on Hankes keelatud ja mille rakendamisel tulnuks pakkumus tagasi lükata. Vaidlustaja hinnangul on kolmas isik rakendanud kirjeldatud viisil ristsubsideerimist Hanke osades 1 ja 2, et saavutada lõpphinnas eelis. Ühtlasi, Otsuste põhjendustest ei nähtu, et hankija oleks ristsubsideerimise keelu rikkumist üleüldse kontrollinud või sellele tähelepanu juhtinud. 5.13. VAKO-l on võimalik ristsubsideerimise keelu rikkumist kontrollida. Vaidlustaja selgitab, et esitab käesoleva vaidlustuse piiratud informatsiooni piires, kuna vaidlustajal ei ole võimalik olnud tutvuda kolmanda isiku pakkumuse sisuga, sh selles esitatud TK lisadega 1.6.1 ja 1.6.2. Küll aga palub vaidlustaja VAKO-l RHS § 194 lg 1 alusel hankijalt kolmanda isiku pakkumuse välja nõuda. VAKO-l on võimalik selle põhjal kontrollida, kas kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud TK lisad 1.6.1 ja 1.6.2 sisaldavad ruutmeetri ühikhindu, mille maksumus jääb vahemiku 0,01 – 1,00 eurot. On ilmselge, et sedavõrd väike hind ei kata ruutmeetri koristamise kulu ning kolmas isik on rakendanud Hankes keelatud ristsubsideerimist. Vaidlustaja palub VAKO-l edastada vaidlustajale samuti kolmanda isiku pakkumuse materjalid, et ka kolmas isik ise saaks seda kontrollida ja vajadusel sellistele hinnaühikutele tähelepanu juhtida. 6. Kolmanda isiku pakkumus on ka põhjendamatult madal ning tulnuks ka seetõttu tagasi lükata 6.1. Jäädes ülaltoodu juurde, leiab vaidlustaja, et kolmanda isiku pakkumus on ka põhjendamatult madal. Seda põhjusel, et tõenäoliselt on sisaldab kolmanda isiku pakkumus ruutmeetri koristamise ühikuhindu vahemikus 0,01 – 1,00 eurot, mis ilmselgelt ei kata teenuse osutamise kulu. 6.2. Seetõttu pidanuks hankijal tekkima RHS § 115 lg 1 alusel kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult ning alustama kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole hankija vastavat kontrolli läbi viinud ning juba ainuüksi see toob kaasa Otsuse õigusvastasuse. 6.3. Jäädes eelneva juurde, kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oleks õigusvastane ka juhul, kui hankija viis läbi RHS § 115 lg-te 1 ja 8 kohase kontrolli, kuna kolmanda isiku pakutud ühikhinnad ilmselgelt ei kata teenuse osutamise kulu. Sealjuures juhib vaidlustaja tähelepanu sellele, et RHS § 115 lg 9 ei luba esitada põhjendamatult madalat pakkumust muuhulgas tööõiguse valdkonna regulatsiooni eiramise abil. Näiteks kui kolmas isik pakkus alapakkumusega ühikuhindu, mis ei kata isegi tööjõukulusid, siis järelikult põhineb selline pakkumus eeldusel, et töötajatele ei pea maksma töötasu seaduses ettenähtud viisil. Seetõttu, isegi kui hankija vastuses vaidlustusele selgitab, et ta kontrollis kolmanda isiku pakkumuse maksumust, siis palub vaidlustaja VAKO-l kontrollida, kas hankija läbi viidud kontroll vastas RHS § 115 lg-te 1, 8 ja 9 nõuetele.  Lk: 6 7. Kolmandal isikul puudub Hankes nõutav vajalik personal 7.1. Hanke alusdokumentidest tulenev vastavusnõue personalile. Hanke vastavustingimuste punktis 12 on Hanke osa 1 kohta nõue, et pakkujal peab olema töödejuhataja (kutsekvalifikatsiooniga „Puhastustööde juht“, tase 5 või „Kinnisvara heakorrameister“, tase 5) ja kaks vahetuse vanemat (kutsekvalifikatsioon „Puhastusteenindaja-juhendaja“, tase 4 või samaväärne Euroopa Liidu EQF (EKR) kutse raamistikule põhinev kutsetunnistus koos kutsetunnistuse väljaandja asukohamaa kutsekirjeldusega). Vastavustingimuste punktis 13 on Hanke osa 2 kohta sama nõue töödejuhataja kohta. Sealjuures on selgitatud, et Hanke osade 2 ja 3 töödejuhataja võib kattuda, millest järeldub, et Hanke osade 1 ja 2 töödejuhataja ei tohi kattuda. Vastavustingimuste viidatud punktide järgi tuli pakkujal esitada töödejuhataja ja vahetuse vanema andmed, kelle puhul pidi hankija kontrollima nõutud kutsekvalifikatsiooni olemasolu. 7.2. TK punktis 3.7 on esitatud nõuded puhastusteenindajatele ning punktides 6.1.1 ja 6.1.2 on vastavalt selgitatud, et Hanke osas 1 väljastatakse töövõtjale 30 tasuta isikuluba ning Hankes osas 2 omakorda 10 tasuta isikuluba. Sellest järeldub, et hankelepingu täitmisel eeldatakse, et Hanke osas 1 on edukal pakkujal vähemalt 30 töötajat ning Hanke osas 2 vähemalt 10 töötajat. Võttes arvesse eelnevalt välja toodud koristusteenuse mahtu ja sagedust, on ilmselge, et kui ühe pakkujaga sõlmitakse hankeleping Hanke osas 1 ja 2, siis need töötajad ei saa kattuda. See tähendab, et teenindades mõlemat osa, peab kolmandal isikul olema vähemalt 40 töötajat, kelle põhitöö on nende kahe objekti teenindamine. Ühtlasi, kuna kolmas isik osutus edukaks mõlemas osas, ei tohi kolmanda isiku töödejuhataja kattuda, vaid mõlema osa jaoks peab olema eraldi töödejuhataja. 7.3. Kolmandal isikul puuduvad nõutud töödejuhatajad ja vahetuse vanemad. Vaidlustajale teadaolevalt puuduvad kolmandal isikul vastavustingimustes nõutud töödejuhataja (mõlemale Hanke osale 1 ja 2) ning Hanke osas 1 nõutud vahetuse vanemaid (2 tk). Seetõttu ei vastanud kolmanda isiku pakkumus vastavusnõuetele ning tulnuks tagasi lükata. 7.4. Kolmandal isikul puuduvad vajalikud töötajad, mistõttu ei saa neid ka koolitada. Samuti, vaidlustajale teadaolevalt puudub kolmandal isikul vajalik arv töötajaid (40), milline nõue tuleneb eelnevalt viidatud PEE punktidest. Seda kinnitab asjaolu, et avalike andmete kohaselt on kolmandal isikul käesoleva aasta esimese kvartali seisuga kõigest 14 töötajat (vt Lisa 3, lk 3). On ilmselge, et sedavõrd väike töötajate arv ei vasta viidatud vastavustingimustele. Samuti on võrdlemisi kindel, et kõik või valdav osa nendest 14 töötajast on üksnes kontoritöötajad, mitte koristusteenuse tööd tegevad inimesed. Seetõttu puudub igasugune kindlus ja teadmine, et kolmandal isikul on üleüldse võimalik kasutada 40 inimese suurust personali. Ühes sellega ei täida kolmas isik vastavustingimuste punktis 14 sätestatud tingimust, et töötajad peavad enne teenuse osutamise algust olema koolitatud. Kuna puuduvad töötajad, ei ole võimalik neid ka koolitada. Ka seetõttu tulnuks kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata. 7.5. VAKO-l on võimalik nõutava personali olemasolu kontrollida. Vaidlustaja selgitab, et esitab käesoleva vaidlustuse piiratud informatsiooni piires, kuna vaidlustajal ei ole võimalik olnud tutvuda kolmanda isiku pakkumuse sisuga. Küll aga on VAKO-l võimalik hankijalt välja nõuda kolmanda isiku pakkumuse materjalid, et kontrollida, millised isikud kolmas isik esitas Hanke osades 1 ja 2 töödejuhatajaks, osas 1 vahetuse vanemateks ning kas tegemist on üleüldse kolmanda isiku spetsialistidega. Vaidlustaja palub seda VAKO-l RHS § 194 lg 1 alusel teha. Kui selgub, et nendel isikutel puudub nõutud kutsekvalifikatsiooni nõue, ei vasta kolmanda isiku pakkumus vastavusnõuetele. Vaidlustaja palub VAKO-l edastada vaidlustajale samuti kolmanda isiku pakkumuse materjalid, et ka kolmas isik ise saaks seda kontrollida ja vajadusel esitada vastuväited kolmanda isiku pakkumuses esitatud töödejuhatajate ja vahetuse vanemate kohta. 7.6. Nõue personalile võib sisuliselt olla ka kvalifitseerimistingimuste nõue. Jäädes eeltoodu juurde, juhib vaidlustaja tähelepanu ka sellele, et kuigi hankija kehtestanud ülalkirjeldatud nõuded spetsialistidele ja personalile vastavusnõudena, siis tulenevalt RHS § 101 lg 1 p-dest 6 ja 8 peaks sellised nõuded olema sisuliselt siiski kvalifitseerimistingimused. Seega, kui VAKO  Lk: 7 leiab, et need on siiski käsitletavad kvalifitseerimistingimustena, palun vaidlustaja alternatiivselt neid ka sellistena kontrollida (vaidlustaja on vaidlustanud Otsused ka kolmanda isiku kvalifitseerimise osas). 8. Kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata ja seda poleks saanud edukaks tunnistada 8.1. Eeltoodu põhjal tulnuks kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata ning ühes sellega ei saanud kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistada, kuna RHS § 117 lg 1 järgi hinnatakse vaid vastavaks tunnistatud pakkumusi. 8.2. Seetõttu on Otsused õigusvastased osas, millega Hanke osades 1 ja 2 tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks. Ühes sellega ei saanud kontrollida ka kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifikatsiooni ning juba ainuüksi seetõttu on Otsus õigusvastane ka osas, millega Hanke osades 1 ja 2 kolmas isik kvalifitseeriti. 8.3. Jäädes eeltoodu juurde, ei vasta kolmas isik ka sisuliselt kvalifitseerimistingimusele, mida selgitame järgnevalt. 9. Kolmas isik SPS Grupp OÜ ei vasta kvalifitseerimistingimusele varasema kogemuse osas 9.1. Hanke alusdokumentides tulenev kvalifitseerimisnõue. Hanke kvalifitseerimistingimustes oli nõue, et pakkujal peab osas 1 kvalifitseerimiseks Hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt kaks koristus- ja/ või puhastusteenuse osutamise lepingut maksumusega alates 1 000 000 EUR (käibemaksuta). Hanke osas 2 on samasuline nõue, kuid lepingute maksumus pidi olema 250 000 EUR. Hankija oli 05.03.2025 saadetud küsimusele samal päeval vastates selgitanud, et Hanke osas 1 tähendab see nõue, et iga leping eraldi pidi olema maksumusega vähemalt 1 000 000 EUR1. Järelikult kehtib sama ka Hanke osale 2. Seega, Hanke osas 1 kvalifitseerumiseks pidi pakkujal olema vähemalt kaks lepingut, kumbki vähemalt maksumusega 1 000 000 EUR ja Hanke osas 2 kvalifitseerumiseks vähemalt 2 lepingut, kumbki vähemalt maksumusega 250 000 EUR. 9.2. Vaidlustajal puuduvad varasemad lepingud. Vaidlustajale teadaolevalt puuduvad kolmandal isikul sellised lepingud, sh ei täida kolmas isik seda isegi Hanke osa 2 kohta. Vaidlustaja sellist veendumust kinnitab asjaolu, et aastatel 2022 ja 2023 oli kolmanda isiku käive vastavalt 3 661 770 ja 4 249 751 eurot (vt Lisa 3, lk 6). 2024. aasta majandusaasta aruannet ei ole veel esitatud, aga 2024. aasta I – IV kvartali maksutava käibe info põhjal oli 2024. aasta käive 5 998 826,17 eurot (vt samuti Lisa 3, lk 3). Seega, kuigi kolme viimase aasta käive oli suurem kui kahe nõutud lepingu maksumus kokku, on äärmiselt ebatõenäoline, et kolmas isik on selle ajaperioodi vältel täitnud vähemalt kaks miljonilist lepingut, kuna need moodustaksid kogukäibest sõltuvalt aastat ligemale pool käibest. Ei ole tõenäoline, et kõigest kaks lepingut moodustavad käibest sedavõrd suure osa. Täiendavalt, nagu eelnevalt välja tõime, puudub kolmandal isikul Hankes teenuse osutamiseks vajalik tööjõud. Ühes sellega, nagu Lisast 3 (vt selle lk-d 3 ja 4) nähtub, maksis kolmas isik 2025. aasta I kvartalis keskmiselt kuus tööjõumakse kõigest 14 778,87 eurot (ühe töötaja kohta 1055,63 eurot). On äärmiselt ebatõenäoline, et sedavõrd väikse ressursiga on võimalik teenindada miljoni euro suuruseid lepinguid. 9.3. Kolmas isik ei saanud tugineda hankelepingutele. Sealjuures juhib vaidlustaja tähelepanu asjaolule, et riigihangete registrist nähtuvalt on kolmas isik sõlminud varasemalt küll kaks hankelepingut maksumusega üle 1 000 000 EUR, kuid nende tähtajad oli rohkem kui 36 kuud enne Hanke algust (vt Lisa 4), mis välistab, et kolmas isik sai nendele tugineda. Sealjuures, nendest viitenumbriga 171901 riigihaneks sõlmitud leping oli pelgalt raamleping, mille põhjal kujunes tegelikuks maksumuseks kõigest 542 440,31 EUR. Samuti nähtub, et hetkel on küll täitmisel kaks hankelepingut maksumusega üle 250 000 EUR (viitenumbrid 265354 ja 275079), kuid arvestades, et nende tähtajad on vastavalt 20.08.2026 ja 30.04.2026, on ilmselge, et neid 1 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/8104284/communication/message/938073  Lk: 8 lepinguid ei ole veel nõutavas mahus täidetud, et täita kvalifitseerimistingimust isegi Hanke osas 2. Loomulikult on vaidlustaja teadlik, et pakkuja võib tugineda ka lepingutele, mis ei ole hankelepingud, aga nõutava maksumusega lepingute puudumine hankelepingute valdkonnas annab selge indikatsiooni, et kolmas isik ei täida kvalifitseerimistingimusi, kuna on üldteada, et just nimelt riigihangetes on võimalik sõlmida kõige suurema maksumusega koristusteenuse hankelepinguid. 9.4. VAKO-l on võimalik varasemate lepingute täitmist kontrollida. Vaidlustaja selgitab, et esitab käesoleva vaidlustuse piiratud informatsiooni piires, kuna vaidlustajal ei ole võimalik olnud tutvuda kolmanda isiku pakkumuse sisuga, sh infoga, millistele varasematele lepingutele kolmas isik tugines. Küll aga on VAKO-l võimalik hankijalt välja nõuda kolmanda isiku pakkumuse materjalid, et kontrollida, millistele varasematele lepingutele kolmas isik tugines ning millisel viisil hankija seda kontrollis. Vaidlustaja palub seda VAKO-l RHS § 194 lg 1 alusel teha. Vaidlustaja palub VAKO-l edastada vaidlustajale samuti kolmanda isiku pakkumuse materjalid, et ka kolmas isik ise saaks seda kontrollida ja vajadusel esitada vastuväited kolmanda isiku pakkumuses esitatud varasematele lepingutele, millele kolmas isik tugines. 9.5. Kolmas isik tulnuks jätta kvalifitseerimata. Eeltoodu põhjal, isegi kui kolmanda isiku pakkumus vastas vastavustingimustele ning seda sai hinnata, ei vastanud kolmas isik kvalifitseerimistingimustele ning tulnuks jätta kvalifitseerimata. Seega, Otsused on õigusvastased ka osas, millega kolmas isik Hanke osades 1 ja 2 kvalifitseeriti. 10. Vaidlustaja õiguste rikkumine 10.1. Kui kolmanda isiku pakkumus oleks tagasi lükatud ja seda ei olnuks tunnistatud edukaks, oleks Hanke osades 1 ja 2 edukaks osutunud vaidlustaja pakkumus, kuna vaidlustaja esitas mõlemas osas maksumuselt järgmise pakkumuse. 10.2. Ühtlasi, isegi kui kolmanda isiku kvalifikatsiooni sai kontrollida, oleks hankija pidanud järgnevalt ikkagi jätma kolmanda isiku Hanke osades 1 ja 2 kvalifitseerimata, mille tulemusel oleks mõlemas osas edukaks osutunud vaidlustaja pakkumus. 10.3. Seetõttu rikuvad Otsused vaidlustaja õigusi ja vaidlustaja palub need kehtetuks tunnistada. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Krausberg Eesti OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Hankija otsused; 2) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta; 3) Väljavõte portaalist teatmik.ee SPS Grupp OÜ kohta; 4) Väljavõte riigihangete registrist SPS Grupp OÜ kohta. OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 17.04.2025 Menetlusdokument: Krausberg Eesti OÜ vaidlustuse täiendus AS-i Tallinna Sadam otsustele riigihankes nr 287444 Vaidlustaja: Krausberg Eesti OÜ Registrikood 11279028 Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: AS Tallinna Sadam Registrikood 10137319 Sadama tn 25, 10111 Tallinn [email protected] Kolmas isik: SPS Grupp OÜ Registrikood 11394806 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn [email protected] Vaidlustaja taotlused: Võtta vastu käesolev vaidlustuse täiendus ja tunnistada kehtetuks AS-i Tallinna Sadam 04.04.2025 otsused riigihankes nr 287444 ka osas, millega jäeti antud riigihanke osades 1 ja 2 SPS Grupp OÜ kõrvaldamata. 1. Vaidlustuse täienduse põhjendused 1.1. Käesolevaga esitab Krausberg Eesti OÜ RHS § 191 lg 1 alusel riigihankes nr 287444 17.04.2025 esitatud vaidlustusele täienduse. Vaidlustaja palub tunnistada AS-i Tallinna Sadam (edaspidi: hankija) 04.04.2025 otsused (edaspidi: Otsused) kehtetuks ka osas, millega osades 1 ja 2 jäeti SPS Grupp OÜ (edaspidi: kolmas isik) kõrvaldamata. 1.2. Vaidlustaja tugineb nimetatud osas Otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes hankemenetluse etapiviisilisusele, kuna vaidlustaja on vaidlustanud sellele eelnenud hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta riigihanke osades 1 ja 2 ning kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta riigihanke osades 1 ja 2. 1.3. Vaidlustaja sai Otsused kätte 07.04.2025, seega on käesolev vaidlustuse täiendus esitatud RHS § 189 lg 1 järgi tähtaegselt. 1.4. Ülejäänud osas jääb vaidlustaja juba esitatud vaidlustuse ja selles esitatud nõuete juurde. Otsuse ärakirja on vaidlustaja juba esitanud koos vaidlustusega. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Krausberg Eesti OÜ lepinguline esindaja Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige