Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 16.04.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 282831 Hankija: Riigilaevastik Registrikood: 77001814 Aadress: Lume tn 9, 10416, Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustajad: ühispakkujad Across the Borders OÜ ja NSO OÜ Registrikoodid: 14994642 ja 16199110 Vaidlustajate esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo Cobalt Aadress: Pärnu mnt 15, 10116, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: Prime Marine Service OÜ Registrikood: 12974894 Aadress: Sinilille 9, 85009, Tori vald e-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE 1. TAOTLUSED 1. Jätta ühispakkujate Across the Borders OÜ ja NSO OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud ühispakkujate Across the Borders OÜ ja NSO OÜ kanda ning mõista ühispakkujatelt Across the Borders OÜ ja NSO OÜ välja Riigilaevastiku poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.  Sorainen – 2/7 – 2. ASJAOLUD 1. Riigilaevastik (edaspidi hankija) kuulutas 07.08.2024 välja avatud hankemenetluse „Parvlaevade ning reisikatamaraani LED valgustussüsteem“ (viitenumber 282831). Pakkumuse esitasid ühispakkujad Across the Borders OÜ ja NSO OÜ (edaspidi vaidlustajad), Prime Marine Service OÜ (edaspidi kolmas isik) ning Osaühing Gotta Port Services ja Aktsiaselts K.G. Knutsson. 2. Hankija tegi 04.11.2024 otsused, millega mh lükkas tagasi vaidlustajate pakkumuse ning tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Vaidlustajad vaidlustasid kõnealuse otsuse Riigihangete Vaidlustuskomisjonis (edaspidi VaKo) ja viimase 10.12.2024 otsusega vaidlustus rahuldati (edaspidi VaKo esimene otsus).1 3. Hankija kontrollis vaidlustajate pakkumuse vastavust uuesti ja tegi 28.03.2025 uue otsuse (edaspidi vaidlustatud otsus), millest teavitas menetlusosalisi 31.03.2025 ning millega lükkas tagasi vaidlustajate pakkumuse ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 4. Vaidlustaja esitas 10.04.2024 VaKo-le hankija 28.03.2025 otsuse peale vaidlustuse. 3. VAIDLUSTATUD OTSUS ON ÕIGUSPÄRANE 5. Tutvudes vaidlustusega, siis vaatamata selle sõnaohtrusele on selles esitatud ainult üks väide selle kohta, miks vaidlustajate arvates tuleb vaidlustatud otsused kehtetuks tunnistada. Selleks väideks on kokkuvõtvalt, et hankija poleks tohtinud kontrollida, kas vaidlustajad on esitanud valgustite tootja poolt väljastatud dokumentatsiooni. Otsuse kolmanda isiku edukaks tunnistamise kohta on vaidlustajad vaidlustanud vaid nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. 6. Alljärgnevalt kirjeldab hankija põgusalt riigihanke eset, asjasse puutuvaid riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) tingimusi ning seejärel hankija kaalutlusi otsuse tegemisel. 3.1. Riigihanke ese 7. Hankija hangib käesoleva riigihankega viiele parvlaevale ja ühele reisikatamaraanile LED navigatsioonitulesid ja laevavalgusteid ning nende paigaldamist.2 Nimetatud alustega osutatakse sõitjatevedu saartele avaliku teenindamise lepingute alusel, sh tagatakse ühendused Prangliga, Vormsiga, Kihnuga, Piirissaarega ja Ruhnuga ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Seega on viidatud aluste ohutuse suhtes kõrgendatud avalik huvi. Kõnealust riigihanget rahastatakse ka Euroopa Liidu vahenditest.3 8. Navigatsioonituled ja laevavalgustid ning nende ohutu paigaldamine alustele on vajalik selleks, et alused saaks ohutult navigeerida, sh ei tohi tuled ja valgustid ega nende paigaldamine ohtu seada liiniteenuste osutamist, rääkimata laevapere ja reisijate ohtu seadmisest. 9. Eeltoodu väljenduseks on mh ka vastavustingimustes seatud nõuded, sh tootja poolt väljastatud dokumentatsiooni esitamine, mille alusel hankija saab veenduda, kas pakutavad valgustid vastavad EMC sertifikaatide (EMC klass EMC1: EMC B vastavalt IEC 60533) nõuetele ja seeläbi meresõiduohutuse nõuetele. Kõnealustele nõuetele vastavus tagab omakorda selle, et valgusteid on ohutu paigaldada aluse tekile ja sillale laeva jaoks kriitilise tähtsusega navigatsiooni ning sillaseadmete lähedusse. 1 Vaidlustusasi 222-24/282831. 2 Parvlaevad Ormsö, Kihnu Virve, Soela, Wrangö, Koidula ja reisikatamaraan Runö. 3 Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (INTERREG) piiriülese koostöö programmi Kesk-Läänemere programmi projekt REISFER (Reducing CO2 emissions in island ferry traffic; projekti number CB0300186).  Sorainen – 3/7 – 10. Teabe esitamine nendele nõuetele vastavuse kohta tagab seadmete ohutuse seeläbi, et klassiühing (nt Lloyd’s Register, DNV GL ja Bureau Veritas) on kõnealuste valgustite vastavuse kontrolli teostanud, mille tõendamiseks on valgustitele väljastatud ka vastav sertifikaat (EMC1: EMC B vastavalt IEC 60533), millel paiknev tähis „B“ (bridge and deck) tõendab, et seadme tekitatav elektromagnetväli ei sega laeva navigeerimiseks ja side pidamiseks vajalike seadmete tööd laeva sillal ja tekil.4 11. Laeva navigatsiooni- ja sideseadmete lähedusse sillale ja tekile paigaldamist võimaldava elektromagnetvälja sobivuse sertifikaati mitteomava valgusti paigaldamine toob kaasa suure tõenäosusega häireid laeval paiknevate oluliste elektriseadmete (nagu navigatsiooni- ja raadioside seadmed) töös, seades nõnda ohtu laeva ohutu käitamise, sh laevapere ja reisijate elud. Navigeerimisvõimetu ja navigatsioonituledeta laev on suureks ohuks ka teistele merel viibivatele alustele, keskkonnale ning sadamarajatistele. 12. Eeltoodu tähendab, et hankija peab olema veendunud, et vaidlustaja pakutud asjad ja teenused nendele eeldustele ka lõppastmes vastavad. Kui hankija selles veenduda ei saa, siis seab hankija lõppastmes ohtu nii avaliku teenindamise kohustuse jätkuvuse nende alustega kui ka inimeste turvalisuse ja looduskeskkonna. 3.2. Asjasse puutuvad riigihanke alusdokumentide tingimused 13. Hankija on vastavustingimusena nr 1 sätestanud, et paigaldatav LED valgussüsteem peab vastama riigihanke alusdokumentide lisas 1 "Tehniline kirjeldus" kehtestatud nõuetele ja omama kehtestatud tingimustele vastavust tõendavat dokumentatsiooni. Pakkuja esitab tema poolt laevadele paigaldatavate LED valgustite dokumentatsiooni detailsuses, mis peab võimaldama hankijal kontrollida valgussüsteemi vastavust lisas 1 kehtestatud nõuetele. 14. Sealsamas on hankija ette näinud ka viis dokumendinõuet, lihtsustatult: 1) LED lineaar valgustite (18W/36W) kohta; 2) välis lineaarvalgustite kohta; 3) navigatsioonitulede kohta; 4) LED alla suunatud valgustite kohta; 5) uute LED prožektorite 24V ja/või 230V kohta. 15. Nende seadmete kohta on hankija soovinud, et pakkuja esitaks valgustite tootja poolt väljastatud dokumentatsiooni,5 milles toodud andmed peavad tõendama, et pakutavad valgustid vastavad hankija seatud tingimustele. Kuna eeltoodud loetelus esitatud valgustid on erinevad, siis esitas hankija ka erinevad sisunõuded sellele, mis tootja dokumentatsioonist peab nähtuma. 16. Seega on vastavustingimuse osa vaieldamatult ka see, et dokumentatsiooni peab olema väljastanud valgustite tootja. 3.3. Hankija otsuse põhjendused 17. Enne siirdumist hankija otsuse põhjenduste juurde, tuleb esmalt käsitleda seda, millises olustikus oli hankija enne ja pärast VaKo esimest otsust. 4 Klassiühingu nõuetele vastamise kohustus tuleb omakorda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt avaldatud 1972. aasta merel kokkupõrgete vältimise eeskirjade (COLREG) nõuetest, mis reguleerib mh ka navigatsioonitulesid. 5 Pakkuja esitab valgustite tootja poolt väljastatud dokumentatsiooni pakutavate [...].  Sorainen – 4/7 – 18. Vaidlustuskomisjoni esimese otsusega kokkuvõtvalt nenditi, et vaidlustajad esitasid vastavustingimusele vastamiseks 50-leheküljelise dokumendi pealkirjaga „Ferry lights“. Selles oli ka VaKo sõnutsi esitatud kümneid erinevaid tooteid (ja nende tehnilisi andmeid), eristamata kuidagigi dokumente konkreetsete toodete kohta, mida hankijale riigihankes pakutakse, rääkimata kitsalt pakutavate valgustite kohta tingimusele vastavust tõendavatest dokumentidest.6 19. Vaatamata sellele puudusele leidis VaKo kokkuvõtlikult, et kuna sellest dokumendist oli leitav teave vähemalt ühe toote kohta igas viies hankija nõutud toodete kategoorias, siis ei olnud hankija 04.11.2024 otsus õiguspärane. 20. Vaidlustuskomisjoni esimesest otsusest nähtub, et vaidlustajad põhjendasid tingimuste täitmist järgmiste toodetega: 1) LED lineaar valgustid (tingimus 1) – tooted 1, 2, 3 ja 7 („Ferry lights.pdf“, lk 16, 34, 40, 44); 2) välis lineaarvalgustid (tingimus 2) – tooted 1, 2, 3 ja X („Ferry lights.pdf“, lk 16, 34, 35 ja 40); 3) navigatsioonituled (tingimus 3) – tooted 4 ja X („Ferry lights.pdf“, lk-d 20 ja 30); 4) LED alla suunatud valgustid (tingimus 4) – toode X („Ferry lights.pdf“, lk 31); 5) LED prožektorid (tingimus 5) – tooted 5 ja 6 („Ferry lights.pdf“, lk-d 1-15 ja 25). 21. Lihtsamalt öeldes nähtus vaidlustajate selgitustest, et tingimuste 1, 2 ja 3 osas pakkusid nad väidetavalt kaubamärgi A ja kaubamärgi C tooteid. Tingimuse 4 osas üksnes kaubamärgi C tooteid ning tingimuse 5 osas kaubamärgi A ja C tooteid.7 3.3.1. Hankija kontrollimenetlus ja kaalutlused 22. Pärast VaKo esimest otsust asus hankija vaidlustajate pakkumuse vastavust uuesti kontrollima, kuivõrd otsuseta vaidlustajate pakkumuse vastavuse kohta, ei ole võimalik hanget edasi menetleda. 23. Hankija ei asu siinkohal üksikasjalikult avama oma kontrollimenetluse kronoloogiat, kuna see on VaKo-le hankija vaidlustatud otsuse põhjendustest kättesaadav ja kajastab hankija teostatud kontrolli täpselt ning õigesti. Hankija teostatud kontrollimenetluse saab kokku võtta nii, et hankija kontrollis vaidlustajate pakkumuse vastavust RHAD-le uuesti, esitades selle raames vaidlustajatele mitmeid päringuid. 24. Vaidlustajad vastasid nendele päringutele osaliselt ning teatud hankija küsitud dokumente ei esitatud ka hankija antud ajapikenduse kestel ega ole esitanud ka vaidlustusmenetluses. 25. Sellele vaatamata esitasid vaidlustajad mahukalt teavet toodete kohta, mille kohta hankija polnud vaidlustajatelt mistahes teavet soovinud ning esitasid kaks väidetavat CE-sertifikaati, mis olid väidetavalt NSO OÜ nimel, kuid milledel esitatud kuupäevad olid varasemad, kui NSO OÜ asutamine. Teisisõnu ei olnud nendel dokumentidel esitatud kuupäevadel (01.06.2021 ja 12.06.2021) NSO OÜ nimelist äriühingut registrisse kantud. 26. Kaalutlused vaidlustajate pakkumuse tagasilükkamiseks on esitatud vaidlustatud otsuses. Kuna vaidlustajad peavad esitatud andmeid suures ulatuses ärisaladuseks, siis ei asu ka hankija neid kaalutlusi vastuses vaidlustusele üle kordama ja jääb tervikuna nende juurde. Need kaalutlused on VaKo-le ka hankija vaidlustatud otsusest kättesaadavad. 6 VaKo 222-24/282831, p 8.1. 7 Hankija kasutab lihtsuse huvides terminit „kaubamärk“. Hankijale teadaolevalt ei ole vaidlustajate viidatud nimetus C kaubamärgina registreeritud.  Sorainen – 5/7 – 3.4. Vaidlustajate faktilised ja õiguslikud käsitlused on ebaõiged 27. Vastuseks vaidlustuses esitatud väidetele esitab hankija alljärgnevalt oma seisukoha sellest, kas hankijal oli õigus vaidlustajatelt täiendavat teavet küsida. Olgu etteruttavalt öeldud, et hankija kontrollis vaidlustajate pakkumust vastavuses RHAD-s seatud tingimustega. Liiatigi on ka kohtupraktikas leitud, et hankija peab pakkumuste vastavust kontrollima sisuliselt ega tohigi nt ebaõigete andmete põhjal ühegi pakkuja pakkumust vastavaks tunnistada. 28. Kui VaKo leiab, et hankija oli õigustatud vaidlustajate pakkumuse vastavust kontrollima nii, nagu ta vaidlustatud otsuse eelselt kontrollis, siis tuleb vaidlustus jätta ka rahuldamata, kuna muid eraldiseisvaid argumente vaidlustaja tegelikult esitanud ei olegi. 3.4.1. Hankija lähtus otsuse tegemisel RHAD-s seatud tingimustest 29. Vaidlustajate keskne väide on see, et hankija on asunud justkui kontrollima vaidlustajate pakkumuse vastavust tingimuse alusel, mida hankija polnud RHAD-s seadnud. Täpsemalt öeldes väidavad vaidlustajad, et hankija pole ainsatki tingimust valgustite tootjale seadnud, mistõttu ei saanud hankija vaidlustajate väitel oma päringutes teavet küsida. 30. Vaidlustajad eksivad. Kõigi viie eeltoodud tingimuse osas oli dokumendinõude eelduseks valgustite tootja poolt väljastatud dokumentatsiooni esitamine. See nähtub selgesõnaliselt ka vastavustingimuses püstitatud küsimusest – Pakkuja esitab valgustite tootja poolt väljastatud dokumentatsiooni [...]. Seega oli vastavustingimuste kontrollimise eelduseks, et pakkujad esitavad dokumentatsiooni, mille on väljastanud valgustite tootja. 31. Vaidlustajad on vaidlustuses arvukalt lehepinda omistanud mõttearendustele, et hankija ei ole tootjale nõudeid esitanud, kuid see ei puuduta tõsiasja, et esitada tuli just tootja poolt väljastatud dokumentatsioon. See tähendab omakorda, et hankija pidi selles ka veenduma, et talle esitatakse dokumentatsioon, mis pärineb valgustite tootjalt. Kui hankija oleks soovinud nt üksnes pakkuja kinnitusi, mitte aga tootja väljastatud dokumentide esitamist, siis oleks hankija ka nt kinnitustega piirdunud ega dokumendinõuet üldse seadnud. (a) Hankija on RHAD-s sätestatut ka kohaselt kontrollinud 32. Nagu nähtub ka vaidlustatud otsuse põhjendustest, on vaidlustajad ise hankija erinevatele päringutele vastates esitanud vastuolulisi seisukohti juba sellest, kes siis ikkagi on kaubamärgi C toodete tootja. Nõnda väitsid vaidlustajad 17.01.2025 vastuses hankijale, et kaubamärgi C toodete tootja on NSO OÜ ehk üks vaidlustajatest. 09.01.2025 vastuses hankijale väitsid vaidlustajad aga, et saavad kelleltki kolmandalt paluda kaubamärgi C tootelehti, mida hankijale vajadusel edastada. 04.02.2025 vastuses aga tulid mängu teadmata ja nimetamata tootjatehased, kes siis väidetavalt vaidlustajatele kaubamärgi C tooteid „koostavad“. 33. Eeltoodust tulenevalt on igati loogiline ja lausa hankija hoolsuskohustuse osa, et viimane veendub iseäranis pakkuja läbivalt vastuolulise tegevuse tõttu selles, kas talle on esitatud tootja poolt väljastatud dokumentatsioon nagu vastavustingimuses nõutud. Seetõttu pöörduski hankija vaidlustajate poole täpsemate küsimuste ja dokumendinõudega, veendumaks, et talle esitatud teave on valgustite tootja poolt väljastatud dokumentatsioon. 34. Nagu hankija selgitas ka oma vaidlustatud otsuses, on kohtupraktika kohaselt selliste küsimuste ja dokumendinõuete esitamine lubatav, kuna sisulise kontrolli raames võib hankija pakkujalt küsida mistahes selgitusi ja tõendeid ning kontrollida esitatud dokumentide ja pakkuja poolt avaldatu tõele vastavust. Pakkumuse vastavaks tunnistamine ebaõigete andmete põhjal võimaldaks pakkujal saavutada hankelepingu sõlmimise samuti ebaõigete andmete põhjal. See  Sorainen – 6/7 – ei oleks aga tolereeritav.8 See tähendab, et hankija ei saa pakkumust vastavaks tunnistada, kui esineb nt kahtlus või ebaselgus pakkuja avaldatu õigsuses. Teistsugune seisukoht tähendaks aga, et vastupidiselt nt pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrollimisele, võib pakkuja pakkumuse vastavuse kohta jätta teabe esitamata või esitada ebatõeseid andmeid ning seda hankija kontrollida ei saaks ja sellele justkui mistahes tagajärge ei saabukski.9 35. Hankija sõnastas oma päringu ka viisil, et nõutavad dokumendid ei väljuks mistahes tootja igapäevasest majandustegevusest. Teisisõnu nõudis hankija üksnes neid tootjale lihtsasti kättesaadavaid dokumente, mille hankimine ei eeldaks tootjalt pingutusi ehk veelgi lihtsamalt öeldes nõudis hankija selliseid dokumente, mis peavad igal tootjal niikuinii olemas olema. Sellele asjaolule ei ole vaidlustajad ka vastu vaielnud. 36. Küsitud sertifikaadid peavad igal tootjal olemas olema juba seetõttu, et müües valgusteid ostjale, kes soovib neid paigaldada klassiühingu järelevalve all ehitatud või klassi omavatele laevadele, on tootjal kohustus ostjale tõendada toote vastavust klassiühingu nõuetele. Teisisõnu kontrollib klassiühing paigaldatavate seadmete sertifikaatide olemasolu ja kehtivust ega luba laevale paigaldada isegi seadmeid, millede sertifikaadid on kehtivuse kaotanud sh juba ainuüksi seetõttu, et sertifikaate pole uuendatud. Kui sertifikaate üldse ei ole, pole isegi lootust, et selliseid seadmeid saaks alustele paigaldada. 37. Hankija toob siin paralleeli laevadele paigaldatavate soojustusmaterjalidega, kuivõrd ka nende paigaldamise puhul kontrollitakse asjaomaste sertifikaatide olemasolu. Laevaehituse praktikast on teada olukord, milles klassiühing ei võimaldanud alusele soojustusmaterjale paigaldada üksnes seetõttu, et materjalide tootjal oli vastav sertifikaat uuendamata, st sertifikaat oli iseenesest olemas, kuid sellel ajahetkel oli kehtivus peatunud. 38. Kui kaubamärgi C tootjaks on tõepoolest NSO OÜ, nagu vaidlustajad väidavad mh ka oma vaidlustuse p-s 2.1.12, siis mitte miski ei takistanud ega oleks takistanud vaidlustajatel hankija küsitud dokumente esitamast. Vaidlustajad aga küsitud dokumente ei esitanud, vaid esitasid kaubamärgi C toodete kohta üksnes kolm väidetavat CE sertifikaati,10 milledest kaks ei ole hankijale usaldusväärsed ning 84 lehekülge materjale kaubamärgi A toodete kohta, mille kohta polnud hankija mäletatavasti ainsatki küsimust küsinud. 39. Veelgi enam, mitte miski ei takistanud vaidlustajaid nt koos vaidlustusega neid andmeid esitamast, kuid selle asemel vaidlevad vaidlustajad hoopis selle üle, kas hankijal oli siinkohal õigus selliseid dokumente küsida. Ilmselge on see, et mõistlikult tegutsevad vaidlustajad sellisel moel oma õigusi ei kaitse, mis viitab omakorda järeldusele, et vaidlustajad vastavustingimusele ei vasta ja hankija otsus on õiguspärane. 40. Vaidlustuse puhul on iseäranis kummastav ka vaidlustajate vaikimine hankija otsuse p-s 45 esitatu osas, milles hankija viitab tõsiasjale, et tõenäoliselt ei ole kaks vaidlustajate esitatud CE sertifikaati isegi tõelised, kuivõrd nendel esitatud kuupäevadel NSO OÜ nimelist äriühingut äriregistrisse kantud polnud. 41. Kui vaidlustajatel sellele usutavat selgitust ei ole, võib tahes-tahtmata jääda mulje, et tegu võib olla lausa karistusseadustikus sätestatud süüteo kooseisule vastavate tegudega, nt KarS §- s 344 ja §-s 345 sätestatud dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisega ning KarS §-s 280 sätestatud haldusorganile teadvalt valeandmete esitamisega. 42. Asjasse ei puutu ka vaidlustajate mõttearendused sellest, kas hankija on pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Võrdselt tuleb kohelda pakkujaid, kes on võrdses positsioonis. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse vastavust kontrollinud ja tal ei tekkinud kolmanda isiku esitatud 8 TlnHKo 3-19-1491, p 35. 9 Vrd RHS § 95 lg 4 p 9. 10 Tegemist ei ole EMC sertifikaatidega.  Sorainen – 7/7 – dokumentide ja teabe pinnalt küsimusi, mis vajasid sarnases osas ja ulatuses täpsustamist. Nii esitas kolmas isik lausa kõik tootja sertifikaadid juba koos oma pakkumusega, mille alusel ei olnudki hankijal vajadust kolmanda isiku pakkumuse osa sarnaseid küsimusi esitada. 11 Teiste pakkujate pakkumused lükkas hankija aga juba mittevastavana tagasi 04.11.2024 otsusega nr 6-1/24/62, mis on VaKo-le samamoodi riigihangete registrist kättesaadav. 43. Vaidlustajate seisukohast lähtudes tuleks justkui kõigilt pakkujatelt küsida täpselt samu küsimusi pakkumuse vastavuse kohta, kui ebaselgused pakkumuste vastavuse osas on erinevad. See argumentatsioon ei vii aga mistahes mõistliku järelmini. 44. Kui võtta nüüd tõe pähe vaidlustajate väiteid sellest justkui on hankija oma päringutega tekitanud olukorra, milles vaidlustajad on uue pakkumuse esitanud (vt vaidlustuse p 2.2.3), siis vaidlustajate teooriatega nõustudes tuleks ju vaidlustajate pakkumus seetõttu tagasi lükata. Hankija ei ole kuidagi kohustanud vaidlustajat ka oma pakutud seadmeid selgituste andmise kaudu muutma. Kui vaidlustaja on seda teinud, on see olnud tema enda valik. 4. MENETLUSLIKUD TEATED 45. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 11.04.2025 vaidlustuse teatega nr 12.2-10/98 paluti hankijal hiljemalt 16.04.2025 esitada VaKo-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta. Seega on vastus tähtaegne. 46. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 11 Hankijale teadaolevalt on VaKo-l riigihangete registri vahendusel juurdepääs ka kolmanda isiku pakkumusele, mistõttu võib VaKo selles vajadusel ka iseseisvalt veenduda.