Riigikogu rahanduskomisjon
[email protected] Meie 16.04.2025 nr 1.1-11/1367-4
Maksuseaduste muutmise eelnõud
SE 592, 593, 594, 595, 596 ja 597
Austatud rahanduskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus arutas nimetatud eelnõusid 10.04.2025 istungil ja otsustas neid mitte
toetada.
Eelnõude sisuks on mitmesugused maksulangetused, sealhulgas kahel viimasel aastal
kehtestatud maksumuudatuste tagasipööramine.
Vabariigi Valitsus ei toeta algatatud eelnõusid eelkõige lihtsal põhjusel, et need toovad kaasa
eelarvetulude languse, milleks katteallikaid välja pakutud ei ole või ei ole need adekvaatsed.
Kaitsekulude täiendav finantseerimine on praeguses julgeolekukorras möödapääsmatu ja
vajadus selleks pikaajaline. Vajadus maksutulude järele kaalub üles majanduskasvu
lühiajalise ja väikesemahulise pidurduse. Majandus kohaneb uute, mõõdukalt kasvanud
maksumääradega peatselt.
Allpool lähemalt eelnõudest:
SE 592 SE (Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu) ei
leidnud toetust, sest põhjused, mille tõttu Vabariigi Valitsus mootorsõidukimaksu seaduse
algatas, on jätkuvalt asjakohased ja muutusi ei ole toimunud. Mootorsõidukimaks toob
riigieelarvesse üle 200 miljoni euro tulu aastas. Valitsus ei pea õigeks ka mootorsõidukimaksu
ajendiks olnud keskkonnaeesmärkidest taganemist.
SE 593 (Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu) näeb ette, et „Käibemaksumäär on
5 protsenti toiduainetel (sh. kartul, puu- ja köögivili)“. Seletuskirjas väidetakse, et käibemaksu
laekumine riigieelarvesse seetõttu suureneks. Samasisulise eelnõu (539 SE) algatas EKRE
fraktsioon 2024. a lõpus. Vabariigi Valitsuse toetust eelnõu ei leidnud. Toona esitatud
põhjused on asjakohased ka nüüd: määralangetus ei suurenda eelarvetulu, vaid vastupidi,
vähendab seda kuni 400 miljonit eurot aastas. Puudub igasugune kindlus, et soodusmäär
kandub üle toiduainete hinda, kuid kui see piiratud mahus siiski juhtub, võidavad sellest
eelkõige jõukamad tarbijad. Ka on soodustused keerulised administreerida.
SE 594 (Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu) näeb ette kütuste käibemaksumäära vähendamise 5%-le ja
enamike vedel- ja gaasiliste kütuste aktsiisimäärade vähendamise Euroopa Liidu
miinimummääradeni. Kütustele (v.a. maagaas) käibemaksu soodusmäära rakendamist ei luba
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
käibemaksudirektiiv. Ka kaotaksime sellest maksutulu ca 34 miljonit eurot aastas, mis
omakorda kahvatub aktsiisilangetusest tuleneva eelarvemiinuse (üle 200 mln euro aastas)
kõrval. Seletuskirjas põhjendatakse maksulangetust lähiminevikus tõusnud kütusehindadega,
mis aga ei ole tõsi – viimasel kolmel aastal on nii vedel- kui gaasiliste kütuste hinnatase kas
langenud või püsinud samal tasemel. Lisaks kerkivad ka siin juba mainitud küsimused
maksulangetuse mõjust hinnale.
SE 595 (Julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu) ei leidnud samuti
toetust. Viimatised geopoliitilised arengud maailmas on kinnitanud arusaama, et kaitsekulude
finantseerimiseks ei piisa tähtajalisest julgeolekumaksust, vaid vajalik on pikaajaline,
stabiiline eelarvetulu. Seetõttu on koalitsiooni uus koosseis otsustanud, et ühiskonna vajadusi
teenib paremini nii tulu- kui käibemaksumäära lihtviisiline ja tähtajatu tõus 24%-ni. Esialgse
hinnangu kohaselt vähendab see tulumaksu laekumist ca 230 miljonit eurot aastas, kuid
vähemkindlustatud maksumaksjad jäävad maksutõusust sisuliselt puutumata, sest
tulumaksule – erinevalt julgeolekumaksust – rakendub ka maksuvaba tulu. Mis puudutab
ettevõtlust ja majanduskasvu, siis hoogustab seda ettevõtete jooksvast maksustamisest
loobumine.
Eelnõu 595 algatajate mured leiavad seeläbi olulist leevendust – maksumaksjate olukord
paraneb. Paranemisele aitab kaasa ka ühtse maksuvaba tulu laiendamine kõigile
maksumaksjatele, mis tõstab ostujõudu ja elavdab tarbimist.
SE 596 (Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu) langetab kehtiva 22%-lise
käibemaksumäära 20%-ni. Kahjuks pole esitatud mingeid ettepanekuid selle kohta, millega
asendada puudujääv 260 mln eurot maksutulu, ja kuidas tagada maksulangetuse
tarbijahindadesse edasi kandumine.
SE 597 (Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu) langetab 20%-ni nii füüsilise isiku
kui mitteresidendi tulumaksumäära. Seletuskirja kohaselt kompenseerib maksutulu kaotuse
tarbimismaksude suurem laekumine. Paraku pole see juba puhtmatemaatiliselt võimalik, sest
kui ka iga säästetud tulumaksueuro suunatakse tagasi tarbimisse (mis on ebatõenäoline),
laekub sellelt tagasi käibemaksu maksimaalselt 24%. Sestap jätab määralangetus eelarvesse
ca 200 miljoni euro suuruse augu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Erle Kõomets 5885 1335
[email protected]
2