Sissetulev kiriAvalik
Kiri
Kultuuriministeerium · 4. juuni 2026
- Viit
- 12-3/631-1
- Registreeritud
- 4. juuni 2026
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Muuseumide Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
- Sari
- 12-3 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes (sh tööplaanid ja aruanded)
- Toimik
- 12-3/2026 Kirjavahetus muuseumidega seotud küsimustes
- Vastutaja
- Eili Lepik (KULTUURIMINISTEERIUM, Juhtkond)
Sisu (failidest)
EESTI MUUSEUMIVALDKONNA KATUSORGANISATSIOONIDE
ÜHISPÖÖRDUMINE
Austatud Riigikogu kultuurikomisjon, Riigikogu rahanduskomisjon ja Vabariigi Valitsus
Eesti Muuseumide Liit, Eesti Muuseumiühing ja ICOM Eesti rahvuskomitee paluvad valitsusel
ja Riigikogul leida 2027. aasta riigieelarve läbirääkimistel võimalus pärandihoidlate rajamise
rahastamiseks.
Pärandihoidlate rajamine Põhja-Eestisse, Tartusse ja Hiiumaale on Eesti kultuuripärandi
säilimise seisukohalt vältimatu investeering. Tegemist on riiklikult väga olulise
taristuprojektiga, mis tagab riigi poolt muuseumidele delegeeritud ülesande: riigile kuuluva
vara säilitamiseks ja kaitseks, elementaarsed tingimused. Eesti on hetkel Euroopas üks
vähestest riikidest, kus vajalikud tingimused puuduvad.
Eesti tugevus on meie kultuur – keel, ajalooline mälu ja kultuuripärand, mis on kandnud meid
läbi ajaloo ning aidanud rahvana püsida. Selle hoidmine ja edasiandmine ei sünni iseenesest.
Täna seisame silmitsi kasvavate riskidega, mis võivad pöördumatult kahjustada meie
rahvuslikku mälu ja kultuurilist järjepidevust.
Eesti mäluasutustes hoitakse üle 7 miljoni museaali, üle 10 miljoni arhivaali ja üle 30 miljoni
teaviku. Riik on viimastel aastakümnetel investeerinud olulistesse mäluasutuste hoonetesse,
kuid muuseumikogude säilitamise tingimused on paljudes asutustes endiselt lahendamata.
Ligikaudu kaks kolmandikku muuseumide kogudest paikneb tingimustes, mis ei taga
kultuuripärandi säilimist.
Krooniliseks muutunud ruumipuudus tähendab, et Eesti kultuurimälu seisukohalt olulist ei
ole võimalik nõuetekohaselt koguda, säilitada ega tulevastele põlvedele edasi anda. Nii tekib
oht, et meie ühisesse kultuurimällu jäävad pöördumatud lüngad. Kultuuripäranditeadlikkuse
uuring tõestab, et avalikkuse ootus riigile on selge: 94% inimestest peab kultuuripärandi
säilitamist oluliseks ning 74% toetab täiendavaid investeeringuid kaasaegsetesse
pärandihoidlatesse1.
Kaasaegne pärandihoidla on riigi kompetentsikeskus, mis tagab Eesti muuseumikogude
konserveerimise, digiteerimise, säilimise ja kriisikindla hoidmise. Pärandihoidlate rajamise
ettevalmistus on kestnud aastaid ning tegemist on Kultuuriministeeriumi prioriteetse
taristuprojektiga. Õigeaegne investeering aitab maandada juba teadaolevaid riske,
vähendada tulevikukulusid ja tagada Eesti olulisemate muuseumikogude säilimise
tulevastele põlvedele.
Lugupidamisega
Eesti Muuseumide Liidu juhatuse liige Risto Lehiste
Eesti Muuseumiühingu juhatuse esimees Merily Marienhagen
ICOM Eesti rahvuskomitee esimees Kai Lobjakas
1
Allikad: Muinsuskaitseamet, Pärandihoidla; Civitta, Muuseumide pärandihoidlate teenuste
eelanalüüs, 2022; Kultuuriministeerium, Kultuuripäranditeadlikkuse uuring / pärandibaromeeter,
2023.