Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0399 - Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.05.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6af628b-e345-43f5-a6ef-077aac878928 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6af628b-e345-43f5-a6ef-077aac878928?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Riigikantselei Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium 16.04.2025 nr 1-4/25/1833 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu. Kuivõrd eelnõu on oluline varakult vastu võtta, kuna see peab kehtima hakkama samal ajal SE 555-ga, siis palun esitada oma ettepanekud ja märkused eelnõu kohta hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisaadressaadid: [email protected], [email protected] Kristjan Kaldmaa, 715 3421 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  07.04.2025 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 ja § 426 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ 2. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses: „5. jagu Elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamine § 151. Elektrisüsteemi saartalitusvõime tagamine (1) Saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on õigus elektrituruseaduse § 663 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud tingimusi rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat elektrituru reegleid järgides. (2) Süsteemihalduril on vajaduse korral õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatele tootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne päeva jooksul. (3) Süsteemihaldur täpsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamisega seotud tingimusi elektrituruseaduse § 425 lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises kirjelduses. (4) Elektrituruseaduse § 425 lõikes 2 nimetatud hankeleping sõlmitakse tähtajaga kuni 12 kuud. Vajadusel võib hankelepingu tähtaega pikendada kuni 12 kuud. (5) Saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali hinna määr on kuni 31. detsembrini 2026. aastal järgmine: 1) taastuvenergia tehnoloogia – 7,5%; 2) muu tehnoloogia – 11,5%.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub samal ajal elektrituruseaduse muutmise seadusega. 1  07.04.2025 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 ja § 426 lõike 4 alusel. 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohane määrus loob tehnilised tingimused saartalitlusvõime tagamise teenuse jaoks. Määruse muudatused lähtuvad elektrituruseaduse muudatustest, millega sätestatakse seaduses saartalitlusvõime tagamise teenus. Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise eelnõuga 555SE luuakse juhitava võimsuse tagamise meede - hankida saartalitlusvõime tagamise teenust. Eesti süsteemihaldur Elering on hinnanud, et minimaalne juhitavate võimsuste vajadus Eesti elektrisüsteemis aastani 2030 on ca 1000 MW. Saartalitlus tähendab Eesti elektrisüsteemi võimet töötada iseseisvalt ja stabiilselt, tagades vajaliku juhitava elektrivõimsuse. Kui tavaolukorras tagavad elektrivõrgu stabiilsuse ühendused teiste riikidega, tuleb siiski olla valmis olukordadeks, kus need ühendused ei tööta. Saartalitluse raames süsteemihalduri korraldatav riigihange on tehnoloogianeutraalne ning selles saavad pakkumisi teha kõik tootjad, mis vastavad Eleringi väljatöötatavatele riigihanke tingimustele. Tegemist on lühiajalise meetmega ning saartalitluses kättesaadavuse teenust hangitakse hiljemalt alates 2026. aasta algusest kuni vajaduse äralangemiseni (kui luuakse kas teist tüüpi reservvõimsuse mehhanism, näiteks strateegiline reserv) või rakendatakse turuülene võimsusmehhanism või kui turule tekib muude instrumentidega (kas turu vastu või läbi sagedusreservide hanke) piisavalt juhitavaid võimsusi. Määrus puudutab Eleringi ning juhitavate tootmisseadmete haldajaid. Eelnõus sätestatakse nõuded tootmisvõimsuse pakkujatele, kuid ka süsteemihaldurile Elering AS riigihanke korraldamiseks. Elektritootjatele, kes pakuvad saartalitlusvõime tagamise teenust, sätestatakse järgmised tingimused: - toota ja müüa elektrit elektrituru reegleid järgides; - kohustus tagada valmisolekut kümme kalendripäeva aastas; - tootja peab lähtuma kaalutud keskmise kapitali hinna määrast 2026. aastal (taastuvenergia tehnoloogiad kuni 7,5% ja muud tehnoloogiad kuni 11,5%). Süsteemihaldurile sätestatakse tema korraldatava riigihanke hankelepingu lubatud maksimaalsed tähtajad, milleks on üldjuhul 12 kuud. Paindlikkuse tagamiseks võib erandina hankelepingu tähtaega pikendada 12 kuu võrra, olles kokku maksimaalselt 24 kuud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi energeetika osakonna varustuskindluse nõunik Kristjan Kaldmaa ([email protected], 5885 1135). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna- [email protected], 625 8998). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiits- ja 1 Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2024, 36. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga SE 555. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja täiendatakse 5. jaoga „Elektrisüsteemi saartalitlusvõime tagamine“. Lisatava jao § 151 koosneb viiest lõikest ning sätestab saartalitlusteenuse osutamiseks tehnilised tingimused. Tingimused on aluseks süsteemihaldurile Elering AS hankimise põhimõtete ja tingimuste loomiseks, kuid ka tootjatele tootmisvõimsuse pakkumiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et kõigil saartalitlusvõime tagamise teenust osutavatel elektritootjatel on õigus elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 663 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatud nõudeid rikkumata toota ja müüa toodetud elektrienergiat elektrituru reeglite kohaselt. ELTS § 663 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankimise kord. Süsteemihaldur peab sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste kohta eelnevalt korraldama avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos teenuse hankimise põhimõtetega. Teisisõnu, tootjatel, kes osalevad süsteemihalduri korraldatud riigihankel saartalitlusvõime tagamise teenuse pakkumisel ning osutuvad võitjaks, on õigus osaleda ka igapäevasel elektriturul, kuid see ei tohi minna vastuollu kooskõlastatud hankimise põhimõtetega, mis tulenevad § 663 lõigetest 2 ja 3 ning mida on täpsustatud § 425 lõikega 5 (nagu näiteks kohustus tagada valmisolek pakkuda saartalitlusvõime tagamise teenust teatud kindla arvu päevade jooksul, kui selleks peaks tekkima vajadus). Lõikes 2 sätestatakse, et süsteemihalduril on õigus esitada tellimusi saartalitlusvõime tagamist osutavatele elektritootjatele, et tagada valmisolek elektrienergiasüsteemi isoleeritud tööks ja vajalikus koguses elektrienergia tootmiseks kümne kalendripäeva jooksul. Lõikes 3 sätestatakse, et süsteemihaldur täpsustab lõikes 2 nimetatud saartalitlusvõime tagamise tingimusi elektrituruseaduse § 425 lõike 5 punktis 1 nimetatud teenuse tehnilises kirjelduses. Tehnilises kirjelduses toob süsteemihaldur välja nõuded, millele tootmisüksus peab vastama (näiteks kui kiiresti peab see olema suuteline pakkuma võimsust; hoolduse ja riketega seotud tingimused jm). Lõikes 4 sätestatakse, et saartalitlusvõime tagamise teenuse hankelepingu tähtaeg on kuni 12 kuud. Vajadusel saab hankelepingu pikkust pikendada maksimaalselt 12 kuud. Täpsemad tingimused toob süsteemihaldur välja hanketingimustes. 2 Lõikes 5 sätestatakse saartalitlusvõime tagamise teenuse lubatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) määr. WACCi täpne valem koos hinnakujundamise põhimõtetega tuuakse välja Eleringi hanketingimustes. Üldjuhul arvutatakse WACC-i järgmise valemi alusel:1 𝑬 𝑫 𝑾𝑨𝑪𝑪 = 𝒌𝒆 × ( ) + 𝒌𝒅 × ( ) (𝑫 + 𝑬) (𝑫 + 𝑬) ke – on omakapitali hind (%); kd – on võlakapitali hind (%); E– on omakapitali osakaal (%); D – on võlakapitali osakaal (%). WACC-i määrasid on võimalik tuletada asjakohaste andmebaaside alusel. Üks enim kasutatav ettevõtete ja tööstusharude finantsnäitajad kajastav finantsandmebaas on töötatud välja New Yorgi Sterni ärikooli professori Aswath Damodarani poolt.2 Värskeimad andmed Euroopa taastuvenergia ja söeenergia ning sellega seotud sektorite kohta on välja toodud Tabelis 1. Tabel 1. Damodaran’i finantsandmebaasi andmed Euroopa energiasektori kohta (2025, jaanuar) 3 Industry Cost of E/(D+E) Std Cost Tax After-tax D/(D+E) Cost of Cost of Name Equity Dev in of Rate Cost of Capital Capital Stock Debt Debt (US$) (Euros) Coal & 11,58% 90,32% 60,37% 6,61% 9,42% 4,97% 9,68% 10,94% 9,86% Related Energy Green & 9,01% 50,79% 33,48% 6,36% 11,93% 4,78% 49,21% 6,93% 5,89% Renewable Energy * Tabelis toodud andmed lähtuvad euros arvestatuna 1,5%-st inflatsiooni ootusest Damodoran’i koostatud andmeid otse Eesti suhtes kohaldada ei saa. Nagu Tabeli 1 juurde lisatud täpsustusest ilmneb, lähtuvad esitatud andmed euros arvestatuna 1,5%-st inflatsiooniootusest. Võttes arvesse Euroopa Komisjoni4 (2,4%) ja Eesti Panga5 hilisemaid prognoose (3,8%), on Eesti keskmine inflatsiooniootus 2026. aastaks hetkel 3,1% ((2,4%+3,8%)/2=3,1%). Lisaks ei väljenda söeenergia sektori olukord päriselt põlevkivist elektri tootmise olukorda, kuid antud juhul on siiski tegemist parima võimaliku analoogiga, millest saab lähtuda. Mõlema puhul on olulisim välja tuua, et nii Euroopa söeenergia sektorit, kuid ka põlevkivist elektri tootmise sektorit, on võlakapitaliga väga raske finantseerida. Seda iseloomustab ka andmebaasis ära toodud väga kõrge omakapitali osakaal (90,32%). Sektori keskmine üpris madal laenuhind tuleneb peamiselt vanadest alles jäänud laenudest, mis võeti enne taksonoomia regulatsiooni vastuvõtmist ning millest tulenevalt muutus uute laenude kaasamine praktiliselt võimatuks. Eelnevast tulenevalt on Tabelis 2 esitatud Eestile kohandatud andmed, mis väljendavad Eesti kõrgemat inflatsiooniootust. 1 Damodaran. Finding the Right Financing Mix: The Capital Structure Decision. 2 Damodaran. Data: History and Sharing. 3 Damodaran. Cost of equity and capital (January 2025). 4 Finantsuudised. Euroopa Komisjoni prognoos: inflatsioon Eestis jääb 2025. aastal kõrgeks ja majanduskasv nõrgaks 5 Eesti Pank. PROGNOOS. Kaubandustõkete oht koos hinnatõusuga varjutavad majanduse taastumist 3 Tabel 2. Damodaran’i finantsandmebaasi Eestile kohandatud andmed (2025, jaanuar) Industry Cost of E/(D+E) Std Cost Tax After-tax D/(D+E) Cost of Cost of Name Equity Dev in of Rate Cost of Capital Capital Stock Debt Debt (US$) (Euros) Coal & 11,58% 90,32% 60,37% 6,61% 9,42% 4,97% 9,68% 10,94% 11,59% Related Energy Green & 9,01% 50,79% 33,48% 6,36% 11,93% 4,78% 49,21% 6,93% 7,56% Renewable Energy *Tabelis toodud andmed lähtuvad euros arvestatuna 3,1%-st inflatsiooni ootusest Tabelist 2 esitatud andmetest tulenevalt on kuni 31. detsembrini 2026 WACC-i määrad järgmised: 1) taastuvenergia tehnoloogiate puhul 7,5%; 2) muude tehnoloogiate puhul 11,5%. Sätestatud määradega tagatakse, et tootjad ei teeniks teenuse osutamise eest põhjendamatult suurt tulu, ehk eesmärk on vältida ülekompenseerimist. Kuna WACC võib ajas muutuda (näiteks tulenevalt laenuturu olukorra muutustest), siis tulevikus igal aastal uuendatakse ja sätestatakse hetkeolukorrale vastav määr tulenevalt tehnoloogia tüübist elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas. Nagu esitatud tabelitest ilmneb, kohaldatakse erinevatele tehnoloogiatele erinevaid WACC-i määrasid. See tuleneb peamiselt regulatiivsetest teguritest (näiteks taksonoomiast tulenev jätkusuutlikkus) ja vastavate projektide riskiprofiilist, mis on Euroopa Liidu kliima- ja energia poliitikast tingituna fossiilse energia projektidel kõrgem. Riigihankes osalejad peavad enda taotletavat tulukust põhjendama ning nende kaalutud keskmise kapitali hind ei tohi olla kõrgem lubatud määradest. Kuigi WACC-i määr on oluline tuleb siiski silmas pidada, et WACC on ainult üks hinnakujunduse komponentidest, mida tootja peab arvestama enda pakkumisel, ning määravaks saab Eleringi poolt läbiviidaval riigihankel pakkumise lõplik ühikuhind (MW/eurot aastas). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatud muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Muudatused on seotud süsteemihalduri hangitava sagedusega mitteseotud tugiteenusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 mõistes. 4. Määruse mõju Määrusega sätestatakse täpsemad tehnilised nõuded saartalitluse hankele, millest Elering lähtub riigihanke läbiviimisel. Samuti sätestatakse määrusega tehnilised tingimused juhitavate tootmisüksuste pakkujatele, näiteks kümne päeva valmisoleku nõue enda võimsuse pakkumiseks ja kaalutud kapitali keskmine määr kuni 2026. aasta lõpuni. Määruse puhul on tegemist tehniliste nõuetega, mis toetavad saartalitlusvõime teenuse tagamist, mille mõjusid (näiteks maksumus ühiskonnale) on põhjalikumalt kirjeldatud elektrituruseaduse muutmise seaduse (SE 555) eelnõu seletuskirjas. Plaanitav meede mõjutab kõiki Eesti elektritarbijaid (kodutarbijaid ja äritarbijad). Saartalitlusvõime tagamise teenuse 4 hankimise hinnanguline kulu on suurusjärgus 34 miljonit eurot aastas, mis toob tarbijatele kaasa hinnangulise elektriarvete suurenemise umbes 2,4% võrra (0,42 senti kilovatt-tunni kohta). Tarbijad maksavad saartalitlusvõime tagamise teenuse eest vastavalt nende poolt tarbitud elektrienergia mahule.6 Käesoleva määruse muudatustel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning mõju välissuhetele. Samuti puudub mõju regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Kaudne mõju on majandusele ja julgeolekule. Kavandatud muudatused ei suurenda mõju elu- ja looduskeskkonnale. Tootmisüksused, mis saavad osutada saartalitlusvõime tagamise teenust, osalevad valdavalt iga päev elektriturul ning nende mõju keskkonnale on juba väljendunud. Uusi tootmisüksusi ei teki juurde. Ka nõuet, et tuleb tagada valmisolek kümneks päevaks, tuleb täita kehtivate keskkonnanõuete kohaselt. Kõnealust teenust kasutatakse ainult elektrisüsteemi äärmuslikus ohuolukorras, kuid suure tõenäosusega seda tegelikult rakendada ei ole vaja, tegemist on ettevaatusabinõuga. Tootjad peavad hanke kestvuseks varuma piisavalt tehnilist valmisolekut või kütust, et olla valmis saartalitluse tingimustes pakkuma oma tootmisvõimsusi igal ajahetkel, kui seda peaks vaja minema. Muudatuste mõju julgeolekule on positiivne, kuna see aitab tagada Eesti elektrisüsteemi iseseisvuse, kui puuduvad ühendused sünkroonalaga. Saartalitlusvõime tagamise teenuse tulemusel on võimalik elektrisüsteemil toimida iseseisvalt vähemalt kümme päeva, mis on eriti oluline kriiside korral. Majanduslikult väljendub positiivne mõju selles, et tootmisüksused võivad osaleda igapäevasel elektriturul. Vanad tootmisüksused, mis tuleks näiteks sulgeda või mis ei oleks reservis, saavad pakkuda oma toodangut turule. See aitab alla tuua kõrgeid tipuhindu elektriturul, mis muudab elektrihinna taskukohasemaks. Määrusega sätestatavad kaalutud keskmise kapitali määrad hankimise perioodiks lubavad tootjatel teenida põhjendatud tulukust teenuse pakkumise eest. Kui põhjendatud tulukus on lubatust suurem (näiteks teeniti elektriturul suuremat kasumit, mis võimaldab tootmisüksuse kulud katta), tuleb lubatust suurem osa tootjal tagasi maksta süsteemihaldurile. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele lisakulusid ega -tulusid, samuti ei nõua see lisatööd. Elering ASi halduskoormus suureneb saartalitlusvõime tagamise teenuse riigihanke korraldamise tõttu. Selle protsessi ajal tuleb korraldada hankimise põhimõtete ja tingimuste avalik konsultatsioon, samuti kooskõlastada need Konkurentsiametiga. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma samaaegselt elektrituruseaduse muutmise seadusega 555SE, mis jõustub üldkorras. Konkreetne jõustumise aeg sõltub Riigikogu menetluse käigust. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 6 Riigikogu, SE 555 seletuskiri. 5 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis (EIS) Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja Riigikantseleile. Eelnõu saadetakse ettepanekute esitamiseks Konkurentsiametile ja AS-ile Elering. Lisaks jagatakse eelnõud elektrituru nõukoja ja taastuvenergia nõukojaga. 6