Vaidlustaja täiendav seisukoha ja menetluskulude nimekiri

15.04.2025 VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ viitenumber 291815 Vaidlustaja: AS GoBus registrikood 10085032 Ringtee tn 25, 50105 Tartu Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus registrikood 80213342 Meistri tn 14, 13517 Tallinn Hankija esindaja: Kristina Laarmaa, vandeadvokaat Advokaadibüroo Laarmaa e-post: [email protected] TAOTLUS Mõista Mittetulundusühingult Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS-i GoBus kasuks välja menetluskulud kokku 7759 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 6479 eurot lepingulise esindaja kulu. 1. MENETLUSE SENINE KÄIK 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on AS GoBus (vaidlustaja) vaidlustus Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ 1.2. Avaliku teenindamise lepingu (ATL) p 4.3 sätestab: „Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel. Vedajal ei ole õigust nõuda liinikilomeetri hinna suurendamist Vedaja kulude muutumise tõttu ega mistahes muul alusel, samuti pole Vedajal õigust nõuda mistahes täiendavaid hüvitisi, tasusid ega mistahes muid rahalist väärtust omavaid hüvesid ATL täitmisega seotud kulude katmiseks (sh tarkvaralitsentside, turvasertifikaatide, riistvara rendi, andmeside jne kulude katmiseks). Vedaja kannab ATL täitmisega seotud toetuse- ja kuluriski, samuti ATL täitmist mõjutavate asjaolude muutumise riski.“ 1.3. „RHAD Üldosa Läänemaa“ punkt 8.6 sätestab: Advokaadibüroo TGS Baltic AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  „[…] Vedaja kannab ATL täitmisega seotud toetuse- ja kuluriski, samuti ATL täitmist mõjutavate asjaolude muutumise riski.“ 1.4. „RHAD Üldosa Läänemaa“ punkt 8.8 sätestab: „Vedaja poolt pakkumises esitatud liinikilomeetri hind on Vedaja toetuse arvestamise aluseks kogu ATL kehtivusaja vältel ning Vedajal ei ole õigust nõuda liinikilomeetri hinna suurendamist Vedaja kulude muutumise tõttu ega mistahes muul alusel. ATL-st või ATL-ga seotud kohustuste täitmisel on Vedajal õigus üksnes liinikilomeetri hinna alusel makstavale toetusele ATL-s sätestatud korras, muid tasusid ning kulusid Vedajale ei hüvitata.“ 1.5. 04.04.2025 esitas vaidlustaja vaidlustuse ATL p-le 4.3. 1.6. 07.04.2025 täiendas vaidlustaja vaidlustust ning vaidlustas 04.04.2025 esitatud põhjendustega ka RHAD Üldosa Läänemaa punkte 8.6 ja 8.8. 1.7. 09.04.2025 avaldati riigihangete registris Riigihanke hanketeate muudatused, millega hankija määras pakkumuste esitamise uueks tähtpäevaks 20.05.2025 kell 10.00. 1.8. 10.04.2025 esitas hankija vastuse, milles vaidleb vaidlustusele vastu. 1.9. Käesolevaga esitab vaidlustaja tähtaegselt täiendava seisukoha. 2. VAIDLUSTAJA KOKKUVÕTLIKUD SEISUKOHAD 2.1. Vaidlustuse lahendamine on VAKO pädevuses, sest vaidlustatud RHAD sätted rikuvad läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid (RHS § 3 p 1). Proportsionaalsuse põhimõtte sisustamisel tuleb arvestada ka Euroopa Kohtu praktikat, sest RHS-i normide aluseks on EL riigihankedirektiivid. 1 Läbipaistvuse põhimõtte järgimise kohustus ATL-i tingimuste koostamisel tuleneb lisaks RHS § 3 p-le 1 ka EL määruse 1370/2007 art 4 lg 1 p-st b. Selle määruse arvestamine on RHS § 3 p 1 rikkumiste hindamisel VAKO jaoks kohustuslik, sest määrus sätestab riigihankeõiguse suhtes erinormid.2 2.2. Hankija vastus kinnitab vaidlustatud RHAD tingimuste läbipaistmatust ja ebaproportsionaalsust. Hankija selgitused tingimuste sisu kohta on vastuolus tingimuste sõnastusega. Hankija ei ole selgitanud, miks on ka täiesti prognoosimatute riskide panemine ainult vedajale hankija eesmärkide suhtes vajalik, sobiv või mõõdukas. Hankija ei ole õigesti mõistnud ATL-i sõlmimise eesmärki, mille suhtes tuleks tingimuste proportsionaalsust hinnata. Hankija ei ole ka selgitanud, mil viisil saab ta teostada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli või vältida eduka pakkuja lubamatut ülekompenseerimist, kui hinna aluseks olevate kulukomponentide muutused on ka hankija enda jaoks täiesti prognoosimatud ning ATL-s puudub indekseerimine selliste muutustega arvestamiseks. 2.3. Hankija viidatud kohtupraktika on kas asjakohatu või on hankija seda teadlikult valesti refereerinud. Lahendatud pole mitte ühtegi sellist vaidlust, kus ATL-s puuduks täielikult indekseerimine. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika välistavad aga hankija õiguse jätta kõik riskid ainult vedaja kanda. 1 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne (kättesaadav veebis), RHS § 3 kommentaarid - RHS § 3 p 1 alus Euroopa Liidu õiguses on direktiivi 2014/23/EL art 3 ja art 30 lg 2, direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 ja direktiivi 2014/25/EL art 36 lg 1. 2 EKo C-292/15, p 45. 2/13 3. PÕHJENDUSED (I) VAKO peab RHS § 3 p 1 rikkumise hindamisel otsustama, kas hankija on rikkunud EL määrusest 1370/2007 tulenevaid kohustusi 3.1. Vaidlustaja nõustub hankijaga VAKO pädevuse osas (RHS § 185). Vaidlustus on esitatud seetõttu, et hankija rikkus läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid (RHS § 3 p 1). Hinnates vaidlustatud RHAD-i kooskõla RHS § 3 p-ga 1, saab ja peab VAKO hindama ka hanketingimuste kooskõla EL määruse 1370/2007 art 4 lg 1 p-ga b. Euroopa Kohus selgitas juba 27.10.2016 kohtuotsuses Hörmann Reisen, et EL määruse 1370/2007 sisaldab erinorme, mis näevad ette üksikasjalikud eeskirjad sekkumiseks üldisesse riigihankekorda.3 Hankija on sellele oma vastuse p-s 35 ka ise viidanud. Lex specialis derogat lex generalis põhimõtte kohaselt tuleb RHS § 3 p 1 rikkumist seega analüüsida EL määruse 1370/2007 valguses, sest vaidluse all on ATL ja RHAD, millele kohaldub EL määruse 1370/2007 erikord. 3.2. EL määruse art 4 lg 1 p b kehtestab hankijale sõnaselge kohustuse näha ATL-s ette objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid hüvitise maksmiseks vedajale. Seega hindab VAKO ka EL määruse nõuete ja asjakohase kohtupraktika valguses seda, kas vaidlustatud tingimused vastavad RHS § 3 p 1 põhimõtetele. 3.3. Hankija on läbipaistvuse põhimõtte segi ajanud võrdse kohtlemise põhimõtte ja majandusliku otstarbekuse põhimõtetega. Vaidlustaja ei ole hankijale ette heitnud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist ega vaidlustanud tingimusi majandusliku ebaotstarbekuse tõttu. Läbipaistmatu tingimus ei muutu õiguspäraseks seeläbi, et see rakendub kõigile pakkujatele ühetaoliselt või on väidetavalt majanduslikult otstarbekas. (II) Hankija mõistab ebaõigesti EL määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1 p b) kohustust 3.4. Fundamentaalselt vale on hankija arusaam, nagu peaks vaid väljaspool riigihankemenetlust sõlmitud ATL-des vedaja tasu katma reaalsed kulud ja võimaldama mõistlikku kasumit. Sellist järeldust ei saa tuletada EL määruse 1370/2007 art 4 (või muude artiklite) tekstist ega ka kohtupraktikast. 3.5. EL määruse nr 1370/2007 art 6 lg 1 sätestab: „Sõltumata lepingu sõlmimise viisist peavad kõik üldeeskirjaga või avaliku teenindamise lepinguga seotud hüvitised olema kooskõlas artikli 4 sätetega. Kõik hüvitised, mis on seotud vastavalt artikli 5 lõigetele 2, 4, 5 või 6 sõlmitud avaliku teenindamise otselepinguga, või üldeeskirjaga, peavad sõltumata oma laadist vastama ka lisas esitatud sätetele.“ 3.6. Seega ei vasta tõele – ega saakski määruse eesmärki silmas pidades vastata tõele – hankija kummastav arvamus, nagu ei oleks hankijal avatud hankemenetluses kohustust kehtestada selliseid kriteeriumeid, mis võimaldavad ATL-i täitjal mõistlikku äririski võttes katta lepingu täitmisega seotud kulud ja teenida mõistlikku kasumit. Vastupidi – art 4 lg 1 p b paneb hankijale sõnaselge kohustuse läbipaistvate kriteeriumite kehtestamiseks, mille alusel on pakkujal võimalik prognoosida, millise pakkumushinnaga ta suudab katta nii lepingu teenindamise kulud kui teenida kasumit. Väljaspool hankemenetlust ei toimu läbipaistvate hanketingimuste alusel pakkumushindade esitamist, vaid hankija peab lisas 1 toodud põhimõtete alusel ise välja arvutama, kui suur on asjakohane hüvitis. Avatud hankemenetluses peab hankija omaenda kehtestatud kriteeriumite alusel suutma kontrollida, kas pakkujate pakutavate hindade alusel kujuneks hüvitis asjakohaseks art 4 lg 1 p b) tähenduses või mitte. Vaidlustatud hanketingimuste alusel on selle kohustuse täitmine hankija jaoks objektiivselt võimatu. 3 EKo C-292/15, p 45. 3/13  (III) Hankija viidatud kohtupraktika on asjassepuutumatu ega kinnita hankija väiteid ▪ Üheski hankija viidatud lahendis ei ole kohtud hinnanud ATL-i, kus täielikult puudub indekseerimismehhanism 3.7. Hankija on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas 3-18-752, Tallinna Halduskohtu lahendile asjas nr 3-20-1199, Tallinna Ringkonnakohtu lahendile asjas nr 3-20-1202 ja Tartu Halduskohtu lahendile asjas nr 3-18-1047 4. Lisaks on hankija viidanud Tartu Ringkonnakohtu lahenditele asjas nr 3-24-2840 ja nr 3-18-10315 ning Riigikohtu lahendile asjas nr 3-18-1946.6 Ükski neist lahenditest ei ole asjakohane, hindamaks selliste ATL-i tasutingimuste õiguspärasust, mis täielikult välistavad nii liinikilomeetri (lkm) hinna indekseerimise kui võimaluse lepingu muutmiseks asjaolude mistahes muutumise korral. 3.8. Haldusasjades nr 3-18-752 ja 3-18-1047 olid vaidluse all ATL-d, mis nägid ette kulude indekseerimise kaks korda aastas. Perioodilise indekseerimise nägi ette ka haldusasjas nr 3-18- 1031 vaidluse all olnud ATL. Haldusasjades nr 3-18-752 ja nr 3-18-1031 viitab ringkonnakohus tõesti Euroopa Kohtu lahendile C-152/17 (milles eitatakse indekseerimise kohustust), kuid ei ole selle alusel lugenud õiguspäraseks ATL-s hinna indekseerimata jätmist (kuivõrd mõlema kohtuasja keskmes olevas ATL-s oli hind indekseeritud). ATL-i täielikult indekseerimata jätmist ei saakski põhjendada Euroopa Kohtu lahendiga asjas C-152/17, sest C-152/17 ei käsitlenud liiniveo, vaid koristusteenuse riigihanke tingimusi. 3.9. Haldusasja nr 3-18-1047 p-s 13.2 selgitas kohus, et tasutingimused pole ebaproportsionaalsed, kuna lepinguhinda saab indekseerida kaks korda aastas, ning vedajal on õigus taotleda RHS § 123 kohase lepingumuudatuse tegemist. Praeguses lepingus vaidlustatud tingimustega on hankija aga välistanud vedaja õiguse taotleda lepingutasu muutmist mistahes olukorras. 3.10. Haldusasjas nr 3-18-1031 selgitas ringkonnakohus, miks ATL-des kulusid indekseeritakse: „[…] Tarbijahinnaindeksit kasutatakse vedaja tasu indekseerimiseks lepinguperioodi jooksul. Sellel on ilmselgelt legitiimne eesmärk, sest aitab tagada, et vedaja majandustegevus oleks jätkusuutlik ning tema tulud kasvavate kuludega proportsioonis, mis kindlustaks kokkuvõttes selle, et vedaja suudaks oma ülesandeid kvaliteetselt tagada kogu kaheksa-aastase lepinguperioodi vältel. Seda kriteeriumit saab pidada ka sobivaks, sest nagu vastustaja ja halduskohus on viidanud, kajastab tarbijahinnaindeks üldist elukalliduse muutust, sealhulgas ka kütusekulu ja tööjõukulusid. Seega aitab muutunud tarbijahinnaindeksi arvesse võtmine arvestada ka vedaja muutunud kulusid. […]“7 3.11. Kohtuotsusest ilmneb, et hankija on haldusasjas nr 3-18-1031 riskide proportsionaalsust ja poolte huve tingimuste kehtestamisel kaalunud: „[…] Vastustaja on korduvalt viidanud ka sellele, et ühistranspordiindeksi asemel tarbijahinnaindeksi kasutuselevõtu initsiatiiv tuli vedajatelt endilt, sh kaebajalt, mistõttu lepiti Maanteeametis kokku, et avalikul liiniveol lähtutakse edaspidi tarbijahinnaindeksist. […]“8 Praeguses asjas ei ole hankija poolte riske kaalunud ega selgitanud, miks tuleb tema hinnangul pidada proportsionaalseks ka täiesti prognoosimatute asjaolude riski panemist üksnes vedajale. 3.12. Haldusasjas nr 3-24-2840 tehtud Tartu Ringkonnakohtu lahend käsitleb sotsiaaltranspordi teenuse pakkumist, mitte ATL-i. Seega ei kohaldu sellele vaidlusele EL määruse nr 1370/2007 erinormid. Haldusasjades nr 3-20-1199 ja 3-20-1202 ei vaieldud ATL-i tasutingimuste üle. Järelikult ei saa need lahendid kuidagi kinnitada hankija ekslikku arusaama, et lkm tasu võib ATL- des jätta üldse indekseerimata. 4 Vt hankija vastus, p 6. 5 Vt hankija vastus, p 14. 6 Vt hankija vastus, p 8. 7 Vt TrtRnK 3-18-1031, p 10. 8 Vt TrtRnK 3-18-1031, p 10. 4/13 3.13. Ka Riigikohtu praktikas ei ole hankija väiteid kinnitatud. Asjas nr 3-18-1946 selgitas Riigikohus hoopis: „Küll aga on potentsiaalsel vedajal avaliku teenindamise lepingu sõlmimisele suunatud hankemenetluses keelatud teha ilmselget alapakkumust, mh konkurentsi kahjustavat pakkumust (vt kolleegiumi otsused nr 3-20-924/24, p-d 22–23; 3-20-2362/63, p-d 20, 25).“9 3.14. Vaidlustatud hanketingimuste alusel ei ole vaidlustajal võimalik hinnata, kas ta esitab ilmse alapakkumuse või mitte. Seda ei ole võimalik kontrollida ka hankijal, sest puuduvad andmed, mille abil oleks võimalik prognoosida lkm läbimise tegelikku kulu aastatel 2027-2031, ning puudub ka indekseerimismehhanism, mis tagaks kulukomponentide hinnamuutusega arvestamise. Indeksi olemasolul saaks hankija võrreldavad pakkumused, sest pakkumuste esitamise hetkel ja lähitulevikus kehtivate kulukomponentide tegelikku maksumust on võimalik mõistlikult prognoosida. ▪ Hankija mõistab valesti Euroopa Kohtu praktikat 3.15. Euroopa Kohtu 19.04.2018 otsuses C-152/17 Consorzio Italian Management e Catania Multiservizi ei käsitleta liiniveo riigihanke tingimusi, vaid koristusteenuse riigihanke tingimusi. Seega ei kohaldunud selles kaasuses riigihankenormide suhtes erinormidena EL määruse nr 1370/2007 sätted. Hankijal ei ole koristusteenuse hankes EL määruse 1370/2007 art 4 lg 1 p-le b) vastavate kriteeriumite sätestamise kohustust, mis viiks asjakohase hüvitiseni, s.o väldiks nii alarahastust kui ülekompenseerimist. Liiniveo riigihankes on aga hankijal selline kohustus. 3.16. Euroopa Kohtu 08.09.2022 otsuses C-614/20 Lux Express käsitletakse hankija kohustust tagada avaliku liiniveo teenuse pakkujale asjakohane hüvitis ka nende reisijate osas, kellel on õigus sõidusoodustusele või tasuta sõidule. Lahendis analüüsitakse EL määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1 p b) kohustuse täitmist. 10 Euroopa Kohus leiab, et sõidusoodustust kasutavate isikutega kaasnevat kuluriski ei saa jätta ATL-i täitjale, vaid seda riski kandma ja kulu hüvitama peab riik. Kuivõrd lahend käsitleb riskide jaotust ja seeläbi ATL-i tasumehhanismi proportsionaalsust, on see asjakohane praeguses vaidluses. 3.17. Samuti on asjakohane Euroopa Kohtu 25.01.2024 otsus C-390/22 Obshtina Pomorie, sest selles käsitletakse samuti läbipaistvuse kriteeriumit, millele avaliku teenindamise leping peab vastama, olenemata lepingu sõlmimise viisist.11 Ainus erisus avatud hankemenetluses ja väljaspool seda sõlmitud ATL-i vahel seisneb selles, millises dokumendis tuleb kehtestada hüvitise maksmise objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid (kas lepingus endas või üldeeskirjades). Avatud hankemenetlus ei vabasta hankijat riigihanke üldpõhimõtete järgimise kohustusest. ▪ Asjakohatud on hankija väited kõigi kulude automaatse hüvitamise ja perioodilise indekseerimise kohustuse puudumise osas 3.18. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses nõudnud kõigi kulude automaatset katmist, kulude perioodilist indekseerimist ega ka kindlasisulist indeksit. Seetõttu on asjakohatu Riigikohtu asjas nr 3-21-958 tehtud otsuse p 20 osa, mille kohaselt ei pea ATL alusel makstavad tasud eranditult ja 9 RKHKo 3-18-1946, p 25.2, teine lõik. 10 EKo C-614/20, p 75: „ Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tuleb teise küsimuse esimesele osale vastata, et määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõiget 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et pädevad asutused on kohustatud liikmesriigi territooriumil avaliku teenusena tee- ja raudteeliikluses liinivedu teostavatele ettevõtjatele hüvitama positiivse või negatiivse finantsmõju, mis tuleneb kuludest ja tuludest, mis kaasnevad sellega, kui need ettevõtjad täidavad neile üldeeskirjaga kehtestatud kohustust vedada tasuta teatud reisijatekategooriaid, eeskätt eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriatesse kuuluvaid puudega isikuid.“ 11 EKo C-390/22, p 55: „Järelikult tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 1370/2007 artikli 4 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad pädeval asutusel maksta avaliku teenuse osutajale avaliku teenindamise lepingu raames hüvitist, kui näitajaid, mille alusel see hüvitis arvutatakse, ei ole kehtestatud selles lepingus, vaid need on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määratud üldeeskirjades, millega määratakse kindlaks selle hüvitise suurus.“ 5/13  automaatselt katma kõiki liiniveo kulusid. Vaidlustaja ei nõuagi oma äririski täielikku ega automaatset maandamist. 3.19. Asjakohane on Riigikohtu asjas nr 3-21-958 tehtud otsuse p 20 osas, milles Riigikohus rõhutab: „[…] Euroopa Kohus on Dobeles Autobusu Parks jt selgitanud, et liikmesriikide pädevatel asutustel on avaliku teenindamise lepingu puhul kaalutlusruum hüvitise mehhanismi kujundamisel ning riskide jaotus ei tohi olla ebaproportsionaalne (otsuse p-d 42, 44 ja 54; määruse 1370/2007, art 2a lg 1 teine lõik. […]“. Vaidlustaja nõuabki riskide proportsionaalsemat jaotust. 3.20. Hankija järeldused Euroopa Kohtu C-421/22 Dobeles Autobusu jt lahendi kohta on samuti ebaõiged. Täiesti vale on hankija väide, nagu oleks Euroopa Kohus „ühemõtteliselt kinnitanud“, et avatud hankemenetluses ei pea hanketingimustes sätestama „mitte mingisugust“ vedaja tasu indekseerimise korda. Midagi sellist Euroopa Kohus ei kinnitanud ega saanudki kinnitada, sest Euroopa Kohus ei lahenda hüpoteetilisi vaidlusi, vaid tõlgendab EL õigust talle esitatud faktiliste ja õiguslike asjaolude raames. 12 Kohtuasjas C-421/22 analüüsiti ATL-i, milles oli nähtud ette teatud kulukomponentide indekseerimine lepingu 5.-7. aastal. Euroopa Kohus ei välistanud, et selline osaline indekseerimine tagab lepingu täitjale tema riskide osalise maandamise, ning hankija on seega täitnud oma EL määruse art 4 lg 1 p-st b) tuleneva kohustuse läbipaistvate ja objektiivsete tasukriteeriumite kehtestamiseks. 3.21. Praegu vaidlustatud hanketingimused ei ole võrreldavad Dobeles Autobusu jt lahendiga, sest indekseerimata 5-aastase perioodi sees ei ole ajavahemikku, mil kulud indekseeritaks või maandataks pakkujale prognoosimatud riskid mõne muu meetodiga. Seetõttu on vaidlustatud hanketingimused – erinevalt Dobeles Autobusu jt põhikohtuasjast – läbipaistmatud ja ebaproportsionaalsed. (IV) Vaidlustatud hanketingimused rikuvad RHS § 3 p 1 sätetatud põhimõtteid ▪ Vaidlustatud hanketingimused ei ole läbipaistvad RHS § 3 p 1 ega EL määruse 1370/2007 art 4 lg 1 p b) tähenduses 3.22. ATL p 4.3, 8.6 ja 8.8 rikuvad läbipaistvuse põhimõtet, sest nende tingimuste alusel ei ole võimalik kujundada sellist pakkumushinda, mis võimaldaks välistada nii alapakkumused (RHS § 115) kui vältida vedaja ülemäärast kompenseerimist (EL määruse 1370/2007 art 4 lg 1 p-st b) tulenev kohustus). 3.23. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, millistest kulude muutumisest sõltub lkm teenindamise tegelik kulu: olulised on nt kütuse hinna muutus, keskmise palga muutus (sest bussijuhtide palk on sellega seotud), varuosade hinna muutust, koristusteenuse hinna muutus ja remonditeenuste hinna muutus (mida tüüpiliselt adresseerib sarnastes indeksites THI). 3.24. 21.03.2025 esitati hankijale riigihangete registri vahendusel küsimus bussijuhtide keskmise palga kohta, sest selle tagamine ATL-i täitmise ajal on vedajale kohustuslik: „Palume Hankijal selgitada, milline on ettenähtud sektori ülene palganõue bussijuhtidele/Eesti keskmine palk, millega peaksid Pakkujad arvestama pakkumist esitades. Võrreldavate ja kontrollitavate pakkumuste saamiseks tuleks sätestada Hankija poolt bussijuhtide palganõue. Hankemenetluses tuleb tagada võrdne kohtlemine, proportsionaalsus ja läbipaistvus. Hankija on näinud ette, et Pakkujad toovad välja Vorm 10 bussijuhtide tööaja ja palgaarvestuse. Vastavalt üldtöökokkuleppele (redaktsioon alates 01.10.24.a.) Lisa 1 töötajate töötasu alammäärad 12 EKo C-493 17, p 155: „Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et kuigi liidu õigust puudutavate küsimuste puhul eeldatakse nende asjakohasust, peab Euroopa Kohus keelduma liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest siis, kui on ilmne, et küsimuses osutatud liidu õigusnormi tõlgendusel või kehtivuse kontrollimisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele.“ 6/13  täistööajaga töötamise korral sätestab: § 9 Alates 01.02.2025 on Avaliku teenindamise lepingu alusel töötavate bussijuhtide brutopalk täistööajaga töötamise korral vähemalt eelmise kalendriaasta teise kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmete alusel ümardatuna täiskümneks euroks (miinimum kuutasu). Veoalgus on planeeritud 01.01.2027. Seega vastavalt üldtöökokkuleppele peaksid Pakkujad arvestama vähemalt eelmise kalendriaasta teise kvartali Eesti keskmise brutokuupalgaga (vastavalt Statistikaameti andmetele). Palume Hankijal täpsustada milline on 2026 aasta II kvartali Eesti keskmine töötasu. Pakkuja ei oma antud informatsiooni. Lisaks palub Pakkuja täpsustada ka järgnevate aastate Eesti keskmist brutotöötasu kuni lepingu lõpuni, millega peab Pakkuja pakkumise tegemisel arvestama. Tegemist on ebaproportsionaalse nõudega, mis on Pakkuja jaoks prognoosimatu. Näha 7 aastat ette kulusid, mis ei sõltu Pakkujast, ei kuulu enam tavapärase äririsiki alla.“ 3.25. Hankija vastus teabevahetuses kinnitab, et hankija ei tea, milliseks kujuneb sektoriülene keskmine brutopalk ATL-i täitmise ajal. Sealjuures ei sea hankija vastuses kahtluse alla, et edukas pakkuja on kohustatud bussijuhtidele vastavat palka maksma: „Lp Pakkuja. Pakkumuse hinnastamisel peab kõikide kulukomponentide osas tegema prognoosi pakkuja ise, sh tööjõukulude osas. Tööjõukulude prognoosimine ei erine olemuslikult mitte mingil moel muude ATL täitmisega seotud kulude prognoosimisest.“ 3.26. Kuna hankija ei tea, milliseks kujunevad ATL-i täitmise perioodil kütuse- ja palgakulud, aga ka nt erinevate varuosade või muude kulukomponentide maksumus, siis ei suuda hankija ka hinnata, millise kuluga suudab pakkuja reaalsuses lepingut teenindada. See välistab hankija jaoks võimaluse saada võrreldavaid pakkumusi. Samuti välistab see võimaluse teostada alapakkumuse kontrolli (RHS § 115) või lükata tagasi sellise maksumusega pakkumused, mille aktsepteerimine viiks ülemäärase kompenseerimise ja seega EL määruse art 4 lg 1 p b) sätestatud kohustuse rikkumiseni. Seetõttu on ebaloogiline hankija arvamus13, nagu saaks ta „juba ATL-i sõlmimisel veenvalt hinnata, kas ATL täitmisega seonduvad kulud on riigi jaoks vastuvõetavad“. Hankija ega vaidlustaja ei tea, milliseks ATL-i täitmisega seonduvad kulud tegelikkuses kujunevad, sest see sõltub prognoosimatutest hinnamuutustest. Seega ei saa hankija ka teada, kui pika aja jooksul ATL-i pakutud hinnaga tegelikult täita õnnestub ja milliseks kujuneb riigi jaoks lõppastmes vajaliku teenuse hind. ▪ Hankija on vaidlustatud hanketingimuste kehtestamisel eiranud majanduslikku reaalsust 3.27. Hankija on arvamusel,14 nagu ei oleks Eesti praegune majanduskeskkond sedavõrd „volatiilne“, et vaidlustaja ei saa pakkumuse esitamise seisuga 2025. aasta mais prognoosida ATL-i täitmise tegelikku kulu selle kogukestuse ajal. Selline arvamus on põhjendamatu. 3.28. Eesti praegune majanduskeskkond on oluliselt volatiilsem kui veel näiteks 2022. aastal, mil algas Venemaa Föderatsiooni täiemahuline sõjaline agressioon Ukraina vastu. Sealjuures on ka Ukrainas toimuv sõda põhjustanud kütusehindade suuri kõikumisi, varuosade tarneraskusi jne. Praegune olukord on aga oluliselt keerulisem. Majanduskeskkonna prognoosimatud muutused on tingitud Venemaa-Ukraina sõjalise konflikti ettearvamatust lõpptulemusest, samuti USA presidendi Donald Trumpi algatatud globaalsest kaubandussõjast. Teatavasti kehtestas USA president 2. aprillil 2025 (nn Liberation Day) paljude maailma riikide, sh kogu Euroopa Liidu impordile tollimaksud, millele Euroopa Liit reageeris vastumeetmete rakendamisega. Tollimaksude kehtestamine tähendab vastastikku imporditavate toodete hinnatõusu ning teatud kaubagruppide osas toob hinnatõus kaasa olemasolevate tarneahelate katkemise. 3.29. Trumpi kaubandussõda on turgudel kaasa toonud ulatusliku ebakindluse, mida illustreerivad näiteks järgmised näited ajakirjandusest. 13 Vt hankija vastus, p 20. 14 Vt hankija vastus, p 20. 7/13  1) Kütusehindade muutumise kohta: „Brenti toornafta hind on eelmise nädala keskpaigast kukkunud 75 USA dollarilt alla 63 dollari barrelist ehk veidi vähem kui 20 protsenti. Tegu on viimase nelja aasta madalaima hinnaga ning selle taga on nii USA presidendi Donald Trumpi kehtestatud tollimaksudega kaasnev ebakindlus maailmamajanduses kui ka naftariikide otsus suurendada märkimisväärselt nafta tootmist. Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi ütles, et kui Trumpi kehtestatud tariifid jäävad püsima kehtestatud mahtudes, on neil kindlasti majandusele jahutav mõju, mis tähendab valmistoodete nõudluse langust. Kui aga USA läbirääkimised riikidega, kes tahavad kahepoolsed kaubanduslepped üle vaadata, viivad tulemusteni ning tariifid tühistatakse, on võimalik, et nafta hind pöörab taas tõusule, lausus ta. "Seega pole välistatud, et järsud langused võivad asenduda järskude tõusudega," märkis Sassi, kelle sõnul on nafta hind on ajalooliselt olnud nii alla 20 dollari kui ka üle 140 dollari barrelist.15 2) SEB kapitaliturgude maakler aktsiaturgude kohta: „Ma arvan, et kõige paremini kirjeldab olukorda sõna "teadmatus". Põhi käes on natuke entusiastlik öelda, aga oleme suure languse ära teinud. Vaatame päev päeva haaval, mis edasi. […] Kas praeguses olukorras saab üldse öelda, mis nüüd edasi hakkab juhtuma, et milline mõju on sellel reaalsele elule, majanduskasvule, inflatsioonile? - Ma arvan, suuresti languse taga on olnud ikkagi see teadmatus, et kui investorid juba teaks, mis hakkab saama, siis meil oleks juba näha natukene sellist nii-öelda mõne piirkonna paremat tootlust ja mõnes piirkonnas rohkem kasvu. Praegu on ta üsnagi laiapõhjalisemaks läinud. Kui aasta alguses nähti, et USA langeb ning Euroopa ja Aasia võiksid olla põgenemispiirkonnad, siis viimased päevad on näidanud, et ka Euroopa ja Aasia ei paista olevat kaitstud.“16 3) Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Trumpi kaubanduspoliitika mõjust: „Kõik ettevõtted – suured ja väikesed – kannatavad selle all esimesest päevast saadik,“ ütles von der Leyen. „Suuremast ebakindlusest katkenud tarneahelate ja koormava bürokraatiani.“ 17 4) Londoni ärianalüütikud Trumpi kaubanduspoliitika mõjust: „Vabastamispäev võib tekitada globaalses kaubanduses märkimisväärse ebakindluse – ja samasuguse ebakindluse turgudel.“18 5) S&P analüütikud Trumpi kaubanduspoliitika mõjust: „Ennekõike leiavad analüütikud, et Trumpi tollimaksudest teatamist iseloomustab kõige rohkem see, et need teadaanded on prognoosimatud. […] Tõenäoliselt märgib see järjekordset ebakindluse ja segaduse etappi. Tegelik risk ei seisne mitte tollimaksudes, vaid pidevas hirmus, et tuleb eskalatsioone, tollimaksudest loobumisi või vastumeetmeid,“ ütles Ozkardeskaya.“19 3.30. Valitsevat olukorda ilmestab 2.-3. aprillil 2025 läbi viidud Bloombergi uuring, milles majandusanalüütikud eeldavad majanduskasvu aeglustumist, inflatsiooni suurenemist, majanduslangust, kaubanduslepete muutmist ja ebakindluse süvenemist: 15 Kättesaadav veebis: https://www.err.ee/1609656377/kutusemuujate-sonul-jouab-naftahinna-langus-tanklatesse-lahipaevil 16 Kättesaadav veebis: „https://www.err.ee/1609656938/seb-kapitaliturgude-maakler-parim-kirjeldus-olukorrale-on-sona- teadmatus 17 “All businesses—big and small—will suffer from day one,” von der Leyen said. “From greater uncertainty to the disruption of supply chains to burdensome bureaucracy.” – Kättesaadav veebis: https://time.com/7274195/trump-reciprocal-tariffs-world- responses-china-eu-countries-leaders-countermeasures/ 18 Liberation Day has the potential to create significant uncertainty for global trade — and equally significant uncertainty in markets. – Kättesaadav veebis: https://londonlovesbusiness.com/liberation-day-has-the-potential-to-create-significant-uncertainty-for- global-trade-and-equally-significant-uncertainty-in-markets/ 19 Most notably, analysts found that unpredictability remained a key characteristic of Trump's tariff announcements. […] More likely, it marks the start of another phase of uncertainty and turmoil. The real risk isn't just the tariffs themselves but the constant threat of escalation, reversals and retaliation," Ozkardeskaya said. – Kättesaadav veebis: https://www.spglobal.com/commodity- insights/en/news-research/latest-news/crude-oil/040225-oil-futures-crude-prices-fall-ahead-of-trumps-liberation-day-tarrifs 8/13 3.31. Kuigi majanduskeskkond on praegu äärmiselt volatiilne, ei ole ca 7 aasta pikkuste prognooside tegemine kõigi kulukomponentide osas olnud ka varem võimalik. Selle selgitamiseks esitab vaidlustaja ülevaate vedelgaasi (LNG) ja diiselkütuse muutustest viimastel aastatel. Graafikutelt nähtub, et nii vedelgaasi kui diiselkütuse tegelikke hindu olnuks 7 aasta eest ehk 2018. aastal võimatu õigesti prognoosida. 9/13  Diisli hinnad Eestis 2018-2025 1,98 1,78 1,58 1,38 1,18 0,98 Märts 2018 Märts 2019 Märts 2020 Märts 2021 Märts 2022 Märts 2023 Märts 2024 Märts 2025 Detsember 2018 Detsember 2019 Detsember 2020 Detsember 2021 Detsember 2022 Detsember 2023 Detsember 2024 Juuni 2019 Juuni 2018 Juuni 2020 Juuni 2021 Juuni 2022 Juuni 2023 Juuni 2024 September 2018 September 2019 September 2020 September 2021 September 2022 September 2023 September 2024 3.32. Ülalkirjeldatud majanduslik reaalsus ei saa olla teadmata ka hankijale. Hankija ei ole sellele vaatamata millegagi põhjendanud oma veendumust, et vedajal on võimalik kõiki riske pakkumushinda kalkuleerida. ▪ Vaidlustatud hanketingimused on ebaproportsionaalsed nii RHS § 3 p 1 kui EL määruse 1370/2007 art 4 lg 1 p b) tähenduses 3.33. Asjassepuutumatud on hankija selgitused selle kohta, kui pikaajalisi ATL-e lubab seadus sõlmida, ning hanke ettevalmistamiseks kuluva aja kohta. Vaidlustaja ei pea ebaproportsionaalseks mitte ATL-i kogukestust või pakkumuste esitamise ja lepingu täitmise alguse vahele jäävat perioodi, vaid ATL p-e 4.3, 8.6 ja 8.8. 3.34. Hankija väidab ekslikult, et vaidlustatud hanketingimused on tema eesmärke silmas pidades sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Sellist hinnangut ei ole hankija mitte millegagi põhjendanud. Lisaks ei ole hankija õigesti aru saanud sellest, mis on tema eesmärk ATL-i sõlmimisel. See võib selgitada hankija eksimust tingimuste proportsionaalsuse hindamisel. 3.35. Proportsionaalsuse puhul on tegemist riigihankeõiguse üldpõhimõtte, aga ühtlasi ka EL esmase õiguse põhimõtte20 ning samuti Eesti avaliku õiguse olulise printsiibiga, 21 mida tuleb arvestada riigihanke korraldamisel läbivalt. 22 Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi riigihankereeglite kohaldamisel minna kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik. 23 Riigihankereeglitega taotletud eesmärgiks võib olla seejuures igasugune asjakohane normieesmärk. Praeguses asjas peab hankija arvestama EL määruse nr 1370/2007 eesmärkidega, sest EL määrus nr 1370/2007 loob ATL-i tingimuste sisustamisel riigihankenormide suhtes erinormid. 24 Seega peavad ATL-i tingimused olema proportsionaalsed ka EL määruse nr 1370/2007 eesmärkide suhtes. 3.36. Määruse nr 1370/2007 põhjenduspunkti 27 kohaselt tuleks otselepingute või üldeeskirjade puhul tuleks hüvitise näitajad kehtestada selliselt, et hüvitissummad oleksid asjakohased ning et oleks tagatud „teenuste tõhusus ja kvaliteet“. Lisa punktis 7 on täpsustatud, et hüvitamise 20 EKo C-376/08, p 33; C-210/03, p 47. 21 RKHKo 3-3-1-5-06, p 16. 22 EKo C-171/15, p 32. 23 EKo C-46/15, p-d 40-41; C-76/16, p 33. 24 EKo C-292/15, p 45. 10/13  meetod peaks aitama „säilitada või arendada avaliku teenuse osutaja tõhusat haldustegevust, mida oleks võimalik objektiivselt hinnata“. 3.37. Komisjoni 2023. aasta teatises määruse kohta 25 selgitatakse, et määruse lisa punkti 7 kohaselt peab hüvitamismeetod „olema suunatud sellele, et säilitada või arendada […] piisavalt kõrge kvaliteeditasemega reisijateveoteenuste osutamist“. See põhimõte on sätestatud ka artikli 2a lõike 2 punktis b, kus on märgitud, et avaliku teenindamise kohustuste netofinantsmõju hüvitamine peab tagama avaliku reisijateveoteenuse osutamise rahalise jätkusuutlikkuse pikema aja jooksul. See tähendab, et pädevate asutuste makstav hüvitis peaks võimaldama teenusepakkujatel osutada kvaliteetseid teenuseid rahaliselt jätkusuutlikul alusel. Alarahastamine põhjustaks teenuse kvaliteedi halvenemist. Lisaks sellele peletaks liiga väike hüvitis võistleva menetluse teel sõlmitavate lepingute puhul võimalikud pakkujad pakkumismenetlusest eemale. 3.38. Määruse eesmärki tagada avaliku reisijateveoteenuse osutamise rahaline jätkusuutlikkus pikema aja jooksul kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika: „Seega, kui liikmesriigi pädev asutus peaks hankemenetluses nägema ette ebamõistlikke või ülemääraseid tingimusi, arvestades riske, mida asjaomane avaliku teenuse osutaja peaks võtma, on vähetõenäoline, et talle esitatakse pakkumusi, mistõttu peaks see asutus neid tingimusi muutma, et viia need proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlla.“ 3.39. Ka Riigikohus on kinnitanud, et riigihanke võitnud vedaja peab küll kandma mõistlikku riski, kuid kogu riski asetamine vedajale ei ole ATL alusel toimuva liiniveo puhul kooskõlas avalike ülesannete delegeerimise põhimõtetega.26 ▪ Hanketingimuste ebaproportsionaalsusele juhiti hankija tähelepanu juba riigihangete registris toimunud teabevahetuses 3.40. 24.03.2025 esitati hankijale riigihangete registris küsimus ATL p-s 4.3 sätestatud tasumehhanismi kohta ning tehti ettepanek tingimuse täiendamiseks sobiva indeksiga. Muuhulgas selgitas küsimuse esitanud pakkuja: „[…] Indekseerimise puudumise vastuolu riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Antud tingimus tähendab, et kogu lepinguperioodi jooksul puudub võimalus kohandada teenuse maksumust majanduskeskkonna muutustega. Selline lähenemine kannab kogu majanduslike riskide koorma üle pakkujale, mis on selgelt ebaproportsionaalne, sealhulgas riskid, mis ei ole Pakkuja kontrolli all (nt inflatsioon, kütusehindade kõikumine, tööjõukulude tõus, intressimäärad, maksupoliitika jms). Tegemist ei ole tavapärase äririskiga, vaid ebaproportsionaalse riskijaotusega, mis ei ole kooskõlas hankelepingu eesmärgiga. Hankija eesmärk on sõlmida usaldusväärne ja pikaajaline leping, mis tagab kvaliteetse teenuse ja mõistliku kulutuse maksumaksjale. […]” 3.41. Pakkuja selgitas 24.03.2025 pöördumises nii alarahastuse kui ülekompenseerimise ohtu, mille tingib ATL p4.3. Samuti palus pakkuja hankijalt indeksi puudumisel infot majanduskeskkonna näitajate või vähemalt hanke eeldatava maksumuse kohta. Pakkuja tegi hankijale ettepaneku rakendada ATL-s samasugust hinnaindeksit, nagu sama hankija on kasutanud varasemates suurtes liiniveohangetes. 28.03.2025 vastuses keeldus hankija lakooniliselt indeksi rakendamisest. Hankija ei avaldanud pakkuja palutud andmeid majanduskeskkonna näitajate kohta ega avaldanud hanke eeldatavat maksumust. 02.04.2025 esitatud teise pakkuja küsimusele hanke eeldatava maksumuse kohta vastas hankija, et ei soovi seda avaldada. 3.42. Nii 24.03.2025 kui 02.04.2025 riigihangete registri vahendusel esitatud küsimustest pidi hankija jaoks olema selge, et pakkujate jaoks ei ole vaidlustatud hanketingimused läbipaistvad ega 25 Komisjoni teatis määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) tõlgendamissuuniste kohta (2023/C 222/01). 26 RKHKo 3-21-958/25, p-d 29-30; vt ka Komisjoni teatis tõlgendamissuuniste kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, 2014/C 92/01, p 2.4.8. 11/13  proportsionaalsed. Hankijale pidi olema selge ka see, et keeldumine proportsionaalsuse põhimõtte järgimisest – näiteks indeksi rakendamise, majanduskeskkonna prognoositavate näitajate avaldamise või vähemalt hanke kogumaksumuse avaldamise teel – viib konkurentsi põhjendamatu piiramiseni. Sellele vaatamata ei ole hankija teabevahetuses ega ka vaidlustusmenetluses selgitanud, millisel põhjusel ta peab ATL p-e 4.3, 8.6 ja 8.8 proportsionaalseteks hanketingimusteks. ▪ Hankija vastus vaidlustusele kinnitab täiendavalt vaidlustatud tingimuste läbipaistmatust ja ebaproportsionaalsust 3.43. Vaidlustatud tingimuste kohaselt ei ole Vedajal õigust nõuda lkm hinna suurendamist vedaja kulude muutumise tõttu ega mistahes muul alusel. Ka sätestatakse vaidlustatud tingimustes, et vedaja kannab ATL täitmist mõjutavate asjaolude muutumise riski. Seega on hankija välistanud lepinguhinna läbirääkimise mistahes tingimustel. 3.44. Vastuses vaidlustusele on hankija aga püüdnud tingimustele anda teistsugust tähendust. Hankija selgitused on sealjuures nii omavahelises vastuolus kui vastuolus tingimuste sõnastusega. Hankijale ei saa pärast 24.03.2025 riigihangete registris saadetud sõnumit olla teadmata, et pakkujad mõistavad vaidlustatud tingimuste sisu samamoodi nagu vaidlustaja. 3.45. Hankija kinnitab oma vastuses kõigepealt 27 , et fikseeritud hinnaga pakkumused võimaldavad hankijal „juba ATL-i sõlmimisel veenvalt hinnata, kas ATL täitmisega seonduvad kulud on riigi jaoks vastuvõetavad.“ Veelgi enam – hankija selgitab, et „ei ole mõeldav ega mõistlik vaidlustaja soov, et avalikke vahendeid peaks eiteakust juurde tekkima, kui vedaja kulud ATL täitmisel peaksid suurenema, sest nii ei ole ATL täitmise reaalne kulukus riigi jaoks enam ette planeeritav“.28 Seega on hankija selgelt seisukohal, et 5-aastase kestusega ATL-i täitmine peab toimuma 5 aastat ning seda hinnaga, mida prognoosimatus majanduskeskkonnas tuleb pakkuda 1,5 aastat enne lepingu täitmise alustamist. 3.46. Kohe seejärel29 leiab hankija aga üllatuslikult, et kui ATL-i kui terviku majanduslik tasakaal peaks olema vedaja kahjuks ettenägematul ja olulisel moel muutunud, siis on vedajal õigus pöörduda ATL lõpetamiseks kohtusse. Seega möönab hankija, et ATL-i täitmise ajal võivad majanduskeskkonna näitajad muutuda nii oluliselt, et vedajal ei ole võimalik seda pakkumuse esitamise ajal ette näha. Vastasel korral ei saaks vedajal olla hankija hinnangul õigust nõuda asjaolude olulisel muutumisel lepingu ennetähtaegset lõpetamist. See on vastuolus hankija ATL p-des 4.3 ja RHAD p-s 8.6 väljendatud veendumusega, et kõigi asjaolude muutumise risk lasub vedajal. Samuti on see vastuolus hankija arvamusega, et majanduskeskkonna näitajate muutumist ca 7 aasta ulatuses on võimalik mõistlikult prognoosida. 3.47. Veelgi enam – hankija väidab, et vedajal puudub subjektiivne õigus nõuda lepingu muutmist, kuid asjaolude olulisel muutumisel saab ta seda RHS § 123 või HMS § 102 alusel siiski nõuda. 30 Kui vedajal pole subjektiivset nõudeõigust lepingu muutmiseks, siis ei saa tal olla ka õigust vaidlustada kohtus hankija keeldumist lepingu muutmiseks. ▪ Kulude indekseerimise mehhanism on tõenäoliselt ainus läbipaistev ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiv võimalus riskide proportsionaalseks jaotamiseks 3.48. Vaidlustaja ei ole nõudnud kõigi ATL-i täitmisega kaasnevate kulude automaatset hüvitamist. Vaidlustaja nõuab vaidlustatud hanketingimuste kooskõlla viimist RHS § 3 p 1 nõuetega, s.o läbipaistvuse ja proportsionaalsuse tagamist. Vaidlustaja ei pea tõenäoliseks, et selleks on muid võimalusi peale indekseerimismehhanismi. Indeksi kasutamise mõte pikaajalistes ATL-des on 27 Vt hankija vastus, p 20. 28 Vt hankija vastus, p 20. 29 Vt hankija vastus, p 21. 30 Vt hankija vastus, p 21. 12/13  tagada selliste asjaoludega arvestamine, mille muutumise ulatust ei ole võimalik mõistlikult prognoosida.31 3.49. Indekseerimise vajalikkusele juhiti hankija tähelepanu riigihangete registri vahendusel juba 24.03.2025: „[…] Indekseerimine on olnud kõikides suuremates ühistranspordi hangetes Eestis viimase 5–10 aasta jooksul, mis vastavalt kulude tõusul tõstab ja kulude langemisel vähendab tariifi, mis on Hankija seisukohalt kõige efektiivsem lahendus ning ei sea ohtu teenuse katkemist ega samas ka ülerahastamist. Rahvusvahelised juhised avalike teenuste lepingute sõlmimisel (nt EC "Public Procurement Guidance for Practitioners") rõhutavad, et pikaajaliste teenuslepingute puhul tuleb rakendada hindade kohandamise mehhanisme, et hoida turutingimustele vastavat tasakaalu ja vältida turgude moonutamist. […]“ 3.50. Vaidlustaja on seisukohal, et vedajale asjakohase hüvitise maksmise (s.o alarahastuse ja ülekompenseerimise vältimist tagavad) objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid tuleb sätestada juba ATL-s. Seda nõuab EL määruse art 4 lg 1 p b). Lisaks on ainult nii võimalik tagada pakkujate võrdne kohtlemine (RHS § 3 p 2). Hankija pakutud võimalused 32 lepingu muutmiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks majanduskeskkonna olulise muutumise korral ei täida läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Seevastu lkm indekseerimise võimaluse ettenägemine ATL-s vastaks RHS § 3 eeldustele. 4. MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISE TAOTLUS 4.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 34,1 töötunni ulatuses summas 6479 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 7759 eurot. 4.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1). Vaidlustaja kinnitab, et kõik nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Mari Kelve-Liivsoo, vandeadvokaat vandeadvokaat 31 Vt TrtRnK 3-18-1031, p 10. 32 Vt hankija vastus, p 20. 13/13  Ajaaruanne Riigihange: „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ (vr 291815) Klient: AS GoBus Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 02.04.2025 2,00 380,00 Vaidlustuse koostamine. 03.04.2025 5,00 950,00 Vaidlustuse koostamine 04.04.2025 2,00 380,00 Vaidlustuse koostamine. 04.04.2025 2,80 532,00 Vaidlustuse koostamine. Riigilõivu tasumise organiseerimine. Kiri kliendile. Nõupidamine kliendiga. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. 07.04.2025 2,50 475,00 RHAD ülevaatus ja vaidlustamise perspektiivi hindamine. Nõupidamine. Vaidlustuse täiendus. Kiri VAKO-le. 13.04.2025 3,00 570,00 Hankija vastuse argumentide kaardistamine, kohtupraktika kontroll. 14.04.2025 1,80 342,00 Vaidlustuse koostamine, kohtupraktika analüüs, võimalike argumentide kaardistamine. 14.04.2025 6,00 1140,00 Täiendava seisukoha koostamine. 15.04.2025 4,00 760,00 Vaidlustaja täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le edastamine. 15.04.2025 5,00 950,00 Täiendava seisukoha koostamine. Kokku h 34,10 Kokku KM-ta 6479,00 Keskmine tunnihind KM-ta 190,00 Kulu 1280,00 Riigilõiv vaidlustuselt Kokku teenus KM-ta: 7759,00 1/1