Majandusaasta aruande kinnitamine

AINUOSANIKU OTSUS Tallinn 15.04.2025 nr 1-3/25/4 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Registrikood: 10057662 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Marja tn 4d, 10617 Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister Osakapitali suurus: 1 582 126 eur, mis koosneb ühest osast OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, osaühingu nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 168 lg 1 punktis 5 sätestatust: 1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2. Kinnitada OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. aasta puhaskasum summas 290 154 eurot ja jaotamatata kasum seisuga 31.12.2024 summas 4 077 913 eurot ning jaotada see järgmiselt: (i) maksta ainuosanikule dividendideks 25 000 eurot (ii) jätta eelmise perioodide jaotamata kasumiks 4 343 067 eurot 3. Otsusepunktis 2 nimetatud dividendi maksmise otsus jõustub, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud dividendide summad 2025. aastaks samas summas. 4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta on väga hea. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on täitnud 2024. majandusaastal kõik omaniku ootustega määratud eesmärgid. Riigi osaluse säilitamine osaühingus on vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Rahandusministeerium, Antti Tooming, Alar Konist, Sandra Särav, Kaire Kongo  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus registrikood: 10057662 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, postiaadress: Marja tn 4d postisihtnumber: 10617 telefon: +372 6112900 faks: +372 6112901 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.klab.ee OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Kasumiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Omakapitali muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 19 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 21 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 22 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 23 Lisa 8 Kasutusrent 23 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 10 Võlad tarnijatele 24 Lisa 11 Võlad töövõtjatele 24 Lisa 12 Sihtfinantseerimine 24 Lisa 13 Osakapital 26 Lisa 14 Müügitulu 26 Lisa 15 Muud äritulud 27 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 27 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 28 Lisa 18 Tööjõukulud 28 Lisa 19 Muud ärikulud 29 Lisa 20 Seotud osapooled 29 Aruande allkirjad 31 Vandeaudiitori aruanne 32 2 TEGEVUSARUANNE 2024 LÜHIÜLEVAADE Osaühing Eesti Keskkonnauuringute Keskus (edaspidi EKUK) on riigi ainuomandis olev äriühing, mis on kantud Äriregistrisse 14.08.1996.a. registrikoodiga 10057662. Osaühing asutati 25.07.1991.aastal Eesti Looduskaitse Inspektsiooni ja RPUI Eesti Maaparandusprojekti poolt. Lisaks Tallinnale toimub EKUK-i töö kolmes regionaalses osakonnas: Ida-Virumaal, Pärnus ja Tartus. PEAMISED TEGEVUSVALDKONNAD EKUK on keskkonna ja kliimauuringute kompetentsikeskus ning peamine riigi koostööpartner ja nõustaja keskkonnaseisundi komplekshindamisel ja keskkonnaalase toimepidevuse tagamisel. EKUK-i põhiülesandeks on olla Eesti Vabariigi partner rahvusvahelistest kliimakokkulepetest, EL-i õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel ning keskkonnakaitse ja -järelevalve funktsioonide kindlustamine ja oma kompetentsivaldkonnas rahvusvahelistelt võetud kohustuste täitmine. EKUK pakub tulemuslikke lahendusi järgmistel põhitegevusaladel:  kliimamuutustega seotud kvaliteetsete andmete koondamine teadmuskeskusesse;  keskkonnauuringud (vee-, õhu-, pinnase- ja vedelkütuste analüüsid riikliku keskkonnaseire ja riikliku keskkonnajärelevalve tarbeks);  keskkonnaprojektide koordineerimised ja juhtimised;  toorme ja toodangu laboratoorsed analüüsid;  keskkonnaekspertiisid ja auditid;  reostusproovide identifitseerimised reostusallika väljaselgitamiseks;  ohtlike jäätmete analüüsid ja käitlemised;  teadus- ja arendustegevused;  keskkonnaalased nõustamised ja koolitused;  tollilabori kompleksteenuse osutamised. Riigile kuuluva äriühinguna tagab EKUK tulenevalt riigiga sõlmitud halduslepingust mitmete riiklike ülesannete täitmise. EKUK tagab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguste inventuuri, KHG heitkoguste prognooside ning poliitikate ja meetmete ning muude KHG heitkoguste ja kliimamuutuste aruannete koostamise korraldamise Eestis ning aruannete tähtajalise esitamise Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le. Lisaks tagab Osaühing riigile kuuluva äriühinguna välisõhu seire ja kõrgendatud saastatusest tulenevatest võimalikest ohtudest varajase hoiatamise süsteemi toimimise. Halduslepingust tulenevalt on EKUK ka riikliku kütuseseire täitja ja mitmete riikliku keskkonnaseire allprogrammide vastutav täitja. EKUK on aastatega arenenud riigile hädavajalikke teenuseid pakkuvaks juhtivaks kliima- ja keskkonnauuringuid ning analüüse teostavaks kaasaegseks ettevõtteks, mis tagab tarviliku täpsuse ja kvaliteediga toeka hulga mitmekesiste analüüside asjakohase teostamise Kliimaministeeriumi, selle allasutuste, Maksu- ja Tolliameti ja teiste ametkondade ning järelevalveasutuste töö häireteta kindlustamiseks. EKUK peamiseks ülesandeks on olla riigile keskkonna- ja kliimauuringute valdkonna paindlik kompetentsikeskus. 2024.AASTA TEGEVUSEESMÄRKIDE TÄITMINE EKUK-i 2024.aaasta äritulud kokku olid 11 078 093 eurot, millega ületati 9 % 2024.aastaks seatud äritulu tegevuseesmärk (so. 10 140 000 eurot). Olulise osa äritulust moodustas müügitulu 4 791 684 eurot, mis kasvas 2023.aastaga võrreldes 983 852 eurot. Äritulu kasv oli 10%. Investeeringuid teostati majandusaastal 922 944 euro ulatuses. Tegevuseesmärkides planeeritud investeeringute lepingud on sõlmitud ja tarned saabuvad 2025.aastal. Järgnev lühikokkuvõte peamistest tulemustest 2024.aastal, mis annab ülevaate EKUK tegevuste ulatusest ning kvaliteedist. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ tegevuse olulisemad tulemused 2024.aastal olid:  EKUK on täitnud kõikide riiklike institutsioonidega sõlmitud lepingulised kohustused, mis tulenevad riigi poolt osaühingule pandud põhikirjalistest nõuetest. Nõuded tulenevad peamiselt ÜRO konventsioonidest, EL määrustest ja direktiividest ning Eesti seadustest;  EKUK koostas osaühingu uue strateegia ja strateegia rakenduskava 2024-2027 aastaks;   EKUK alustas uue perioodi (2024-2027) arendustöödega erinevates sektorites,et muuta KHG aruandlus riigispetsiifilisemaks ja riiklike kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide jälgimine täpsemaks ning läbipaistvamaks.  EKUK andis sisendit kliimaseaduse protsessi, mh tõlgendas kasvhoonegaaside inventuuri ja prognoose kliimaseaduse eesmärkide kontekstis ning nõustas kliimanõukogu, kliimaseaduse juhtrühma ja töörühmi seoses KHG heitkoguste arvutustega lähtuvalt KHG aruandluse metoodikast.  EKUK osales rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste sessioonidel SB60 Bonnis ja COP29 Bakuus, kus panustas Euroopa Liidu läbirääkimismeeskonna töösse ja jälgis KHG aruandlusteemade läbirääkimisi.  EKUK on Horizon projekti Regions4Climate (R4C) Eesti juhtivpartner. Projekti eesmärgiks on aidata Pärnumaa piirkonna planeerimisel võtta senisest enam arvesse vastupidavust kliimamuutustele, et arendada kliimamuutuste suhtes vastupidavat ühiskonda.  EKUK alustas Horizon projektiga MARCHES (Methodologies for Assessing the Real Costs to Health of Environmental Stressors), milles EKUKi roll on üle Eestiliste õhukvaliteedi modelleerimiste teostamine SILAM mudeliga  2024.aastal läbiti edukalt Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt läbiviidud katselabori ja pädevuskatsete korraldaja järelvalvehindamise. Hindamise käigus muudeti ka akrediteerimisulatust, kuna laboriteenuste vajadused turul on pidevas muutuses. Ulatusse lisati 8 uut metoodikat ning eemaldati 12 metoodikat.  EKUK-ile on hetkel väljastatud alljärgnevad akrediteeringud: o EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele vastava katselabor keskkonna, toiduainete, alkoholi, gaaside, naftasaaduste ja vedelkütuste proovivõtu ja analüüside, koguste mõõtmise ning pinnase geotehniliste katsete valdkonnas, kehtib kuni 09.06.2028; o EVS-EN ISO/IEC 17043 nõuetele vastav pädevuskatsete korraldaja, kehtib kuni 15.05.2028 aastani (referentlabori kohustuste täitmiseks veeuuringute valdkonnas).  2024.aasta lõpus viidi läbi EKUK klientide rahulolu-uuring. Keskmine rahulolu EKUK teenustega oli 10-palli skaalas 8,8 palli, mis on kõrgeim tulemus alates 2015.aasta läbi viidud uuringute seas. Klientide kõrge rahulolu on kinnitusks teenuste kvaliteedi kõrgele tasemele ning tõhusale juhtimisüsteemile.  Referentlabori nõuetele vastavuse tagamiseks osaleti tavapäraselt mitmetes rahvusvaheliste pädevuskatsete skeemides kooskõlas Veeseaduse ja Direktiivi 2009/90/EÜ nõuetega heit-, reo-, pinna-, põhja- ja merevee ning reoveesette valdkonnas.  EKUKi Õhukvaliteedi-ja kliimaosakond on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 30-le õhukvaliteedi hindamise referentslabor Eestis.  Osaleti ja viidi edukalt lõpule järgmine rahvusvaheline Interreg projekt: HAZBREF – "Hazardous industrial chemicals in the IED BREFs" (Täiustada ohtlike ainete käsitlust parima võimaliku tehnika referentsdokumentides (BREF));  Panustati LIFE IP CleanEST projekti (Ida-Viru veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine Viru alam-vesikonnas ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021-2027), milles Keskusel on mitmes tegevusvaldkonnas juhtiv roll;  Esitati taotlus LIFE SIP WetEST projekti. LIFE SIP for WATER on aluseks Lääne-Eesti VMK rakendamiseks aastaks 2027. Rakendusmeetmete ajakohastamine, uudsete lahenduste väljatöötamine;  Jätkati aktiivselt tööd Eurachemi organisatsioonis ja võeti osa rahvusvahelise analüütilise keemia organisatsiooni Eurachem aastakonverentsist. Riin Rebane on Eurachemi täitevkomitee liige ning osaleb organisatsiooni kommunikatsiooni ja sümbolite ühtlustamise töörühmas;  Jätkus tihe koostöö Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel AKKI (Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur) raames, mis aastast 2021 on Tuumiktaristu loendis ja finantseeritud Eesti Teadusagentuuri (TT4) poolt. AKKI on valdkondadeülene infrastruktuuriobjekt, mis toetab moodsate keemilise analüüsi metoodikate arendamist ja rakendamist ning analüüsitulemuste kvaliteedi tagamist teadus-, järelevalve- ja tööstuslaborites. Esitasime 2024.aastal uue teekaardi taotluse, mis ka rahuldati ning oleme jätkuvalt aastatel 2024–2029 Eesti teadustaristu teekaardil (https://etag.ee/wp-content/uploads/2024/01/Ministri_2024_ KK_nr_1.1- 2_24_325.pdf).  EKUK alustas Copernicus projektiga "CAMS NCP Estonia – Increasing the Awareness and Uptake of CAMS Products in Estonia", mille üheks väljundiks muu hulgas on riiklike KHG inventuuriandmete verifitseerimine CAMS rakenduste abil ja CAMS mudelprognooside kasutamine Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemis. KESKKONNA-JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Keskkonna- ja analüütilisekeemia valdkond teostab keemilisi ja keemilis-füüsikalisi analüüse pinna-, põhja-, joogi-, basseini-, reo- ja heitveest, elustikust, taimsest materjalist ning pinnasest, suudab hinnata puhastusseadmete töö tõhusust või avariidest põhjustatud saaste ulatust, teeb reo- ja sademevee kompleksuuringuid ning veekogude hüdrobioloogilisi uuringuid. EKUKi kvaliteedijuhtimissüsteem tagab,et kõik direktiivi 2000/60/EÜ alusel keemilise seire kavade elluviimisel kasutatavad analüüsimeetodid, sealhulgas laboratoorsed, väli- ja on-line-meetodid on akrediteeritud kooskõlas EN ISO/IEC-17025-ga. EKUK on riigi partner mitmete veemajandusega seotud direktiivide rakendamisel Eestis. Nende direktiivide täitmiseks on vajalikud kõrge kvalifikatsiooniga keskkonnauuringud. EKUK suudab mitte ainult teostada analüüse, vaid ka anda asjakohaseid hinnanguid analüüsiobjektide kohta ning teha järeldusi keskkonnaseisundi ja selle mõjutavate survetegurite kohta. Selleks kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas vooluveekogude modelleerimistehnikaid. EKUK saab anda soovitusi reoveepuhastusprotsesside optimeerimiseks ja tõrkeotsinguks. Halduslepingu alusel täideti haldusülesandeid järgmiste riikliku keskkonnaseire allprogrammide suhtes:  Siseveekogude seire allprogramm, sh; o Võrtsjärve seire; o Väikejärvede seire; o Jõgede seire; o Peipsi järve seire;  Mereseire alamprogramm, sh: o Ohtlike ainete seire meres;  Põhjavee seire alamprogramm, sh: o Põhjaveekogumite ja Nitraaditundliku ala põhjavee seire; Täiendavate seire ülesannete täitmine ja muud tegevused:  Heitvee taaskasutuse potentsiaali nõing mõjude analüüsimine  Operatiivseire varem rakendatud meetmete tõhususe hindamiseks ja väljalaskmete kontrollseire  Metsaseire keemilised analüüsid  Projekti Life IP CleanEST LIFE17 IPE/EE/000007 raames Ida-Eesti vesikonna veekogumite seire  Projekti taotluse esitamine LIFE SIP WetEST projekti. LIFE SIP for WATER on aluseks Lääne-Eesti VMK rakendamiseks aastaks 2027. Rakendusmeetmete ajakohastamine, uudsete lahenduste väljatöötamine;  AdaptEst raames juhime WP4 - Taaskasutusvee strateegia koostamine.  EKUK eksperdid osalevad Euroopa Liidu tasandil moodustatud ekspertrühmades - EU Commission Marine Strategy Framework Directive Expert Network on Contaminants  Läänemere riikide koostöösse (HELCOM) panustavad EKUK erialaeksperdid töörühmades (sh HELCOM Expert Group on Hazardous Substances, EG HAZ monitoring sub-team, EG-HAZ Substances of emerging concern and screening sub-team jne)  EKUK osaleb Läänemere järgmise seisundi hinnangu (HOLAS III) ettevalmistamisel ja koostamisel.  EKUK osaleb naaberriikide ühise mereala uurimises Soome lahe koostöö raames -Gulf of Finland scientific cooperation.  Vee erikasutajate omaseire proovivõtt ja analüüs  Reoveeuuringud koostöös Justiitsministeeriumiga Valdkonna eesmärgid ja haldusülesanded on täidetud kvaliteetselt ja tähtaegselt. ÕHUKVALITEEDI-JA KLIIMAOSAKOND Õhukvaliteedi valdkonna põhiülesandeks on riikliku ja rahvusvahelise õhukvaliteedi seire teostamine ja välisõhu kvaliteedi hindamine, heiteseire läbiviimine, eriheitetegurite määramine, kütteseadmete katsetamine ja kaitsemaskide testimine, sealhulgas;  Õhukvaliteedi modelleerimine ja modelleerimisteenuse pakkumine;  Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks vajaminevate lähteandmete ja andmestike koostamine ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine;  Õhukvaliteedi valdkonnas rahvusvaheliste aruannete koostamine ja andmete edastamine Euroopa Keskkonnaametile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile;  Avalikkuse informeerimine õhukvaliteedi muutustest ja piirväärtuseid ületavatest tasemetest. Halduslepingu alusel täideti haldusülesandeid järgmiste riikliku keskkonnaseire allprogrammide suhtes:  Välisõhu kvaliteedi seire (välisõhu kvaliteedi hindamine vastavalt välisõhu direktiividele 2008/50/EÜ ja 2004/107/EÜ ning õhusaasteainete kauglevi Genfi konventsioonile);   Sademete keemia seire (sadevetes sisalduva saaste hindamine ja sadenemiskoormuste arvutamine);  Vilsandi ja Saarejärve keskkonnakompleksseire (looduskeskkonna seisundi kompleksne hindamine). Õhukvaliteedi hindamise referentslaborina täidetakse järgmisi ülesandeid:  Välisõhu kvaliteedi hindamine riiklikul tasandil;  Eri mõõtesüsteemide, sealhulgas meetodite, seadmete, võrkude, laborite ja nende mõõtmistäpsuste asjakohasuse analüüsimine, mõõtmistäpsuse tagamine ja hindamismeetodite analüüs;  Euroopa Komisjoni korraldatavate õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide koordineerimine Eestis ning koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga;  Osalemine Euroopa Komisjoni korraldatavates õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide võrdluskatsetes;  Õhukvaliteedi andmete kogumise ja esitamise kvaliteedi tagamine ning kvaliteedikontrolli süsteemi nõuetekohane rakendamine;  Avalikkuse teavitamine õhukvaliteedi tasemest;  Keskkonnaseisundi kahjustamise ja ohuolukordade esinemise korral operatiivselt asjaomaste institutsioonide teavitamine. Muud tegevused:  Tahkekütteseadmete katselaboris kondenseeruvate peenosakeste mõõtmised ja kütteseadmete testimine;  Kohtla-Järve õhukvaliteedi uuringud ja projekti lõpparuande koostamine;  Osalemine EVS/TK 28 "Välisõhk ja kiirgusohutus" töös;  Õhukvaliteedi portaali täiendamine;  SILAM regionaalskaala mudeli juurutamine Airviro modelleerimissüsteemi;  Jätkakti SF21+ projekti "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" projekti tegevustega ja uute välisõhu analüüsiseadmete hankeprotsessiga;  Osalemine partnerina Horizon projektis MARCHES (Methodologies for Assessing the Real Costs to Health of Environmental Stressors), milles EKUKi roll on üle Eestiliste õhukvaliteedi modelleerimiste teostamine SILAM mudeliga;  Airviro HYPE mudeli kalibreerimine ja kasutajaliidese arendustööd;  Osalemine Horizon projektis Regions4Climate (R4C), milles EKUK üheks rolliks on Pärnu linna sensorsüsteemide andmehõive Airviro süsteemi abil ning andmete automaatne töötlemine ja analüüsimine ning avalik kuvamine.  Osalemine Copernicus projektis "CAMS NCP Estonia – Increasing the Awareness and Uptake of CAMS Products in Estonia", mille üheks väljundiks muu hulgas on riiklike KHG inventuuriandmete verifitseerimine CAMS rakenduste abil ja CAMS mudelprognooside kasutamine Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemis.  EKUK on kaasatud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni töösse ja EKUK spetsialist Marek Maasikmets juhib antud konventsiooni rakenduskomitee (IC) tööd. Kliimavaldkonna põhiülesanneteks on kliimamuutuste ja kasvuhoonegaasidega seonduvate rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu aruandluskohustuste täitmine; fluoritud kasvuhoonegaaside (edaspidi F-gaaside) ja osoonikihti kahandavate ainetega (edaspidi OKA- dega) seotud rahvusvaheliste ja siseriiklike regulatsioonide rakendamise korraldamisel osalemine ning riikliku käitluskeskuse töö tagamine. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Pariisi kokkuleppe osalised peavad arvestust pidama KHG heitkoguste üle ning esitama need andmed rahvusvaheliselt ühtlustatud juhiste kohaselt. Lisaks on Eesti EL-i liikmesriigina kohustatud esitama KHG alast aruandlust Euroopa Komisjonile. EKUK on vastutav ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis, Kyoto protokollis, Pariisi kokkuleppes ja EL-i õigusaktides sätestatud KHG aruandlusnõuete täitmise korraldamise, sh KHG heitkoguste inventuuri, prognooside ja kohanemise aruandluse koostamise ja esitamise eest. 2024.aasta oli üsna eriilmeline, kuna halduslepingu ülesannete kõrvale tulid jooksvalt mitmed teised suuremad tööd. Kõige suurem panus anti Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu väljatöötamisse. EKUK tõlgendas kasvhoonegaaside inventuuri ja prognoose kliimaseaduse eesmärkide kontekstis ning nõustas kliimanõukogu, kliimaseaduse juhtrühma ja töörühmi seoses KHG heitkoguste arvutustega lähtuvalt KHG aruandluse metoodikast. 2024.aasta sügiseks valmis eraldi tööna ka Tallinna linna KHG inventuur. Lisaks töötas EKUK välja mudeli asutuste KHG jalajälje hindamiseks ning 2024. aastal piloteeriti ja katsetati mudelit superministeeriumi peal, kelle KHG jalajälge hinnati. EKUK ekspert osales ÜRO poolt kokku kutsutud rahvusvahelise auditimeeskonna liikmena Horvaatia kliimaaruande auditeerimisel. Osoonikihi kaitseks on riik võtnud rahvusvahelise kohustuse kõrvaldada järkjärgult kasutusest OKA-d. Järkjärgult tuleb vähendada ka F-gaasid kasutamist. EKUK panustab OKA-de ja F-gaaside keskkonnaohutusse käitlemisse Eestis ning osaleb sellega seotud regulatsioonide väljatöötamisel ja rahvusvahelises koostöös. Samuti on EKUK OKA-de ja F-gaaside käitlemiskeskuse haldaja ning tegeleb OKA-de ja kõrge GWP-ga HFC-de alternatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega külmasektoris. 2024.aasta märtsis jõustus uus F-gaaside määrus ning selle tulemusel toimus koostöös Kliimaministeeriumi ja EKUKiga mitmeid F- gaaside uue määruse alaseid informeerimise üritusi sektori ettevõtetele ja asutustele. EKUK eksperdid andsid oma suure panuse uue määruse tõlgendamisel ning selgituste jagamisel sektorile. Samuti on EKUK eksperdid kaasatud uue kutsesüsteemi loomisse, mis peab vastama uue määruse nõuetele. 2024.aasta suveks valmis Käitluskeskuse strateegia, algasid läbirääkimised välismaiste partneritega külmagaaside taasväärtustamise ja hävitamise teemal. KÜTUSEKVALITEEDI JA TOLLITEENUSTE OSAKOND Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste valdkonna põhiülesandeks on teostada halduslepingu alusel iga-aastast riiklikku kütuseseiret ja valmistada ette dokumentatsioon kütusekvaliteedi aruandluse esitamiseks Euroopa Komisjonile, samuti täita Maksu- ja Tolliameti jaoks tollilabori ülesandeid.  Riikliku kütuseseire raames kontrolliti 2024.aastal 235 tanklat ja 6 terminali ning võeti ja analüüsiti 600 mootorikütuse proovi. Katlamajadest võeti ja analüüsiti 90 kütuse proovi ning Keskkonnaameti poolt toodi 27 laevakütuseproovi väävlisisalduse kontrolliks, sh 5 täisanalüüsi vastavalt KeM määruse nr 73 lisa 4 nõuetele. Iga-aastane Euroopa Komisjonile esitatav kütusekvaliteedialane aruanne esitati tähtaegselt Kliimaministeeriumile ning Euroopa Komisjonile. Lisaks viidi läbi KHG ja õhusaasteainete inventuuri ja prognooside sisendparameetrite mõõtmised vedelkütustest.  EKUK osutab vajalikke teenuseid ka AS Eesti Varude Keskusele (kes haldab Eesti riigi 90 päeva vedelkütusevarusid) ja osaleb Eesti Standardikeskuse Tehniliste komitee TK 37 "Kütuste ja määrdeainete kvaliteet" ja TK 57 "Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine" töös.  2024.aastal alustati parafiinse diislikütuse sisalduse määramist diislikütuses (üleüldiselt biokütuse osakaalu määramine diislikütuses, HVO) Tallinna Tehnikaülikoolis, kes lubab kasutada analüüsi läbiviimiseks vajalikku vedeliktsintsillaatorit. Osakond vajaks aga oma seadet edaspidiseks ladusaks tööks. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on OÜ-l EKUK, kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. HÜT on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem. Alljärgnevalt kirjeldatakse EKUK-i juhtimist 2024.aastal ja selle vastavust HÜT- le. Eestis registreeritud äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) juhtimisorganiteks on üldkoosolek, nõukogu ning juhatus. Üldkoosolek EKUK - kuulub 100% riigile, osa valitsejaks on Kliimaministeerium ja ainuosaniku esindajaks osanike koosolekul on kliimaminister. Üldkoosolek on ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, kes kehtestab osaühingule omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid. Majandusaastal toimus üks üldkoosolek ja kolm ainuosaniku koosolekut: 23.04.2024.aastal toimunud üldkoosolek kinnitas 2023.majandusaasta auditeeritud aastaaruande ja tegi ettepaneku kasumi jaotuse kohta. Üldkoosolek otsustas:  Lähtudes 2023.a majandusaasta aruandest ning osaühingu nõukogu 26.03.2024 aruandest hindan OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2023.a majandusaasta edukaks. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on täitnud 2023.majandusaastal kõik omaniku ootustega määratud eesmärgid. Riigi osalus osaühingus on vajalik (detailsed põhjendused esitatud 08.04.2022 üldkoosolekul kinnitatud omaniku ootustes). 28.05.2024 .a.toimunud ainuosaniku koosolekul kutsuti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogust tagasi Ilmar Jõgi. 31.10.2024 .a.toimunud ainuosaniku koosolekul kinnitati OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus põhikiri. 10.12.2024 .a.toimunud ainuosaniku koosolekul valiti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogu liikmeks Kaire Kongo. Nõukogu Uue, 31.10.2024 .a. kinnitatud EKUK põhikirja kohaselt on nõukogus 3 - 5 liiget, kes nimetatakse kuni viieks aastaks. Nõukogu pädevus on määratud äriühingu põhikirjas, mille kohaselt osaühingu nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb EKUK-i tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning osaühingu ja osaniku huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2024.aastal toimus 4 nõukogu koosolekut. Nõukogu liikmed peavad vältima huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumusi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses osaühingu ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses osaühinguga samal tegevusalal. Ainuomaniku otsusega 28.05.2024 nr 1-3/24/20 kutsuti EKUK-i nõukogust tagasi Ilmar Jõgi. Ainuomaniku otsusega 10.12.2024 nr 1-3/24/43 valiti EKUK-i nõukogusse Kaire Kongo. EKUK-i tööd 2024.aastal koordineeris ja juhtis nõukogu koosseisus: esimees Antti Tooming (01. jaanuar - 31. detsember) ning liikmed Sandra Särav – Tammus (01. jaanuar - 31. detsember), Alar Konist (01. jaanuar - 31.detsember), Ilmar Jõgi (01. jaanuar -28. mai) ja Kaire Kongo (10. detsember - 31. detsember). Majandusaastal oli nõukogu peamiselt neljaliikmeline, perioodil 28.mai kuni 10.detsember oli nõukogu kolme liikmeline. Juhatus EKUK-i esindab ja juhib kaheliikmeline juhatus. Juhatus on EKUK-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut igapäevaselt. Põhikirja kohaselt võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatus lähtub otsustamisel osaühingu parimatest huvidest ning kohustub tagama osaühingu jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus tagab osaühingu tegevusvaldkonnast lähtudes ettevõtte tegevuses sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise. Juhatus peab järgima EKUK nõukogu seaduslikke korraldusi. Juhatus teeb oma parima tagamaks,et firma järgiks oma tegevuses kehtivaid õigusakte ja järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid. Juhatus on töö efektiivsuse tagamiseks on vastutusvaldkonnad liikmete vahel selgepiiriliselt ära jagatud. Juhatuse ülesandeks on hinnata EKUK-i äririske ja rakendanud vajalikke meetmeid, et vältida mistahes kahjulikke mõjusid osaühingule. EKUK-i riskide hindamine on pidev protsess, mis toimub iga-aastaselt. Juhatus tegutseb kooskõlas nõukogu seaduslike otsustega. Infovahetust juhatuse ja nõukogu vahel võib nimetada ulatuslikuks. Ükski juhatuse liige ei ole äriühingu suhtes konkurent. Puudub huvide konflikt juhatuse liikmete (ning nendega seotud isikute) ja äriühingu huvide vahel. Korruptsiooniennetuse tõhustamiseks on kehtestatud juhend huvide konflikti vältimiseks ja eetikanõuded EKUK-i lepingupartneritele. EKUK teostab kõiki oma teenuseid objktiivselt ja erapooletult. Juhatuse liikmetele ei ole kehtestatud pikaajalisi preemiasüsteeme. Juhatuse töö korraldamisel ja juhatuse ning nõukogu koostöös lähtutakse HÜT-ist. Keskuse igapäevast majandustegevust juhib juhatus koosseisus: Margus Kört (esimees) ja Priit Alumaa. Juhatus on jälginud HÜT nõudeid, arvestades seejuures erisusi, mis tulenevad asjaolust,et EKUK on riigi äriühing, millele kehtivad Riigivara seaduses sätestatud erisused. Teabe avaldamine EKUK avaldab oma veebilehel informatsiooni nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suuruse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse EKUK-i veebilehel 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel osaühingu põhikiri, äriühingu üldkoosoleku ja osaniku koosoleku otsused, andmed audiitori kohta ja majandusaasta aruanne. Majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; Nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated on veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. EKUK avaldab täiendavalt oma uudiseid ja tööpakkumisi mikroblogimise veebisaidil https://twitter.com/EKUK_KLAB Finantsaruandlus ja auditeerimine EKUK-i riskijuhtimise oluliseks osaks on sisekontrollisüsteemide tõhususe tagamine ja jälgimine. Sisekontrolli süsteemi tõhususe hindamine ning riskide juhtimine tugineb „kolmel sambal": finantsaruandlus, siseaudit ning sõltumatu finantsaudit. EKUK-i sisekontrollisüsteemi kujundamisel ja rakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardeid. Siseauditi funktsiooni katmisel kasutatakse nii EKUK sisest siseauditi üksust kui ka väliseid kontrolle. Sõltumatu finantsaudiitori töö on usaldatud rahvusvahelise metodoloogiaga audiitoräriühingule. EKUK-i siseaudiitoriks on Juhan Kull, kelle ülesandeks on igapäevane töö sisekontrollisüsteemi rakendamisel ning tõhustamisel. EKUK koostab finantsaruanded Eesti Vabariigi finantsaruandluse standardite nõuete kohaselt. 23.04.2024. a. toimunud üldkoosolek nimetas Irja Pärna aktsiaseltsist BDO EKUK-i audiitoriks järgnevaks kolmeaastaseks perioodiks. Personalipoliitika EKUK-i keskmine töötajate arv 2024. aastal oli 163 töötajat sh. osalise tööajaga 31 töötajat ja kaks juhatuse liiget. Euroopa Liidu direktiivide tundmise vajadus ja Euroopa Komisjoni järelevalve Eesti Vabariigile pandud keskkonna- ja kliimapoliitika alaste ülesannete täitmisel esitavad kõrgendatud nõudeid ka töid teostavate Keskuse asjatundjate kvalifikatsioonile. Koolitusvajaduse katmiseks ja töötajate oskuste tõstmiseks viiakse pidevalt läbi sisekoolitusi ning osaletakse mitmesugustel rahvusvahelistel seminaridel ning teaduskonverentsidel. Asjakohase teabe saamiseks koostab Keskuse kvaliteedi- ja vastavushindamise osakond teadmiste ja oskuste täiendamise vajadustele koolitusprogrammi, mille kinnitab juhatus. Olulisemad koolitused, kus EKUK-i töötajad on osalenud, olid alljärgnevad, sulgudes osalenud töötajate arv:  Pädevuskatsete tulemuste hindamine laboris (31);  Inimlikud vead katselaboris (12);  Juhtimissüsteemi siseaudiitori koolitus (28)  Kromatograafia kursus (16)  Esmaabi koolitus (44)  Generatiivse AI kasutamise koolitus (47)  Testa FID analüsaatorite kasutajakoolitus Münchenis (3)  European Aerosol Conference 2024 Tamperes (4)  Rahvusvaheline Läbipaistvusaruande (Biennial Transparency Report), sh KHG inventuuri auditi koolitus (4) Juhtimissüsteemi siseauditite läbiviimisel osales 2024 aastal 29 töötajat, kes olid läbinud vastava sisekoolituse. Laiapõhjaline siseaudit tagab juhtimissüsteemi tulemusliku rakendamise ettevõttes ning annab ühtlasi võimaluse erinevate osakondade töötajatel kogemusi vahetada ning suhelda. 2024.aasta lõpus viidi läbi EKUK klientide rahulolu-uuring.Teenuste erinevatele aspektidele antud hinnangute seas sai kõrgeima tulemuse personali pädevus (4,8 palli 5-st). Riskiohje Riskiohje on EKUK juhtimissüsteemi oluline osa. Perioodiliselt (1 a intervalliga) vaadatakse üle protsesside ja tegevustega seonduvad riskid ja riskiohjemeetmed ning planeeritakse vajadusel täiendavad tegevused. 2024.aastal ajakohastatud riskide loetelu sisaldab 50 riski, millest 6 on kriitilised, 31 olulised, 10 tingimuslikud ning 3 väheolulised. Kriitilised riskid on: 1. Haldusülesannete täitmise rahastuse kärped (seirete eelarvekärped) 2. Tellimuste vähenemine (üldine majanduslik olukord, konkurents) 3. Kvalifitseeritud tööjõu puudus, raskused värbamisel (tööturu olukord) 4. Ajutised tööseisakud seadme rikke või kuluvahendite varu puudumise tõttu (vananevad seadmed, tarneprobleemid) 5. Kulude tõus (kütused, energia, tööjõud, labori kuluvahendid) 6. Halduslepingu investeeringusummade vähenemine (riigieelarve vähendamine) Peamised tegevused riskide maandamiseks on uute teenuste juurutamine, töökorralduse ja juhtimissüsteemi tõhustamine, kulude vähendamine ning personali arendamine. Korruptsioonirisk Korruptsiooniriski ennetamisel lähtume kehtivatest õigusaktidest, eetilisest ja ausast äripidamisest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid. Pidades silmas korruptsiooni ennetamise meetmeid on EKUK-is kehtestatud:   kõik töötajad on täitnud ja allkirjastanud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse avalduse, milles tuuakse välja personaalsed seosed EKUK klientidega - majanduslikud seosed, lähisugulased, endised tööandjad;  kõik töötajad on kohustatud kõigi klientidesse puutuvate protseduuride ja informatsiooni puhul rangelt kinni pidama konfidentsiaalsuse nõuetest;  hanke kord, mis näeb ette, et hankekomisjoni liikmed deklareerivad oma huvide puudumist;  kord aastas toimub vastutavatel ametikohtadel töötavate töötajate koolitamine korruptsiooni, huvide konflikti vältimise, ärieetika jmt teemadel. Investeeringud EKUK investeeris materiaalsesse põhivarasse 2024.aastal 922 944 eurot sealhulgas suuremad investeeringud olid seotud projekti "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendus" summas 590 900 eurot, riikliku halduskohustuste investeering summas 74 000 eurot (2023 aastal 150 000 eurot) ja ettevõtte eesmärkide täitmiseks seadmete uuendamine summas 258 044 eurot. Peamised investeeringute valdkonnad 2024.aastal olid vee- ja õhukvaliteedi valdkonna seadmete uuendamine, laborite analüüsikvaliteedi tõstmine, riiklike kohustuste täitmiseks vajalike amortiseerunud analüüsiseadmete välja vahetamine. Seadmetesse investeerimine on toimunud EKUK-i strateegiliste plaanide alusel, mis lähtuvad analüüsiseadmete võimaliku kasutusea prognoosidele. Investeeringute eesmärgiks on tagada EKUK-i tegevuse jätkusuutlikus EL määruste ning direktiivide täitmiseks vajalike andmete kogumisel. EKUK ei ole võimeline kõiki investeeringuid katma omavahenditest ja vajalikud on EL toetused - sihtfinantseeringud laborite jätkusuutlikuks arenguks. 2024.aasta EKUK-i eelarves on planeeritud strateegiliste eesmärkide täitmiseks investeerida 2 050 000 eurot. Osa planeeritud investeeringud lükkus edasi 2025.aastasse tulenevalt hangete tähtaja pikenemisest.2025.aastal plaanitakse jätkata väljakujunenud töösuundadega ning uusi tegevusvaldkondi juurutada ei ole plaanis. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimine EKUK on riigile kliimamuutustega seonduvate andmete teadmuskeskus, koondades kliimamuutusega seonduvate tegurite andmestikke ning esitades neid nii üldsusele kui poliitika kujundajatele arusaadaval kujul, panustades oma põhitegevusega olulisel määral ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimisele Eestis:  aitab välja selgitada keskkonnaprobleemide põhjused;  tagab kvaliteetsed ja usaldusväärsed keskkonnaandmed;  tagab riigile ajakohased teadmised kliimaneutraalsuse poole liikumiseks;  osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides, mille eesmärkideks on kliimamuutuse leevendamine, selle mõjuga kohanemine ning keskkonnaseisundi uuringud. Oma tegevuses järgib EKUK jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid. Ettevõte juhindub ÜRO säästva arengu eesmärkidest, standardis EVS-EN ISO 26000:2020 Juhis sotsiaalseks vastutuseks ning Rohelise Kontori käsiraamatus toodud põhimõtetest. EKUK-is on tagatud hea ühingujuhtimise tava ja organisatsiooni tegevuste läbipaistvus. Rakendatud on standardil EVS- EN ISO/IEC 17025 põhinev juhtimissüsteem, mille nõuetekohast toimivust tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse väljastatud akrediteering. Iga-aastaselt viiakse läbi organisatsiooni kõikide tegevusvaldkondade riskide hindamine ning vaadatakse üle riske maandavad meetmed. Riskide tasemehindamisel arvestatakse muuhulgas mõjudega keskkonnale kui ka tööohutusele ja töötervishoiule. Ettevõttes ei ole ühtegi tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumit ega registreeritud tööõnnetusi. Keskendume tööõnnetuste vältimisele ja õnnetustest või haigestumistest tingitud töölt eemaloleku vähendamisele. EKUK teeb üldpõhimõttekohaselt koostööd vaid kompetentsete ja usaldusväärsete ettevõtetega, kes tegutsevad kõikidel turgudel kooskõlas seadustega ja peavad kinni kõrgetest eetika väärtustest , rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusstandarditest ja töötavadest. Perioodiliselt korraldatakse klientide ja tarnijate rahulolu uuringuid. 2024. a. lõpus toimunud kliendiuuringul saadi keskmiseks kliendirahulolu hinnanguks 88%, mis on kõrgeim tulemus alates 2015.aastast toimunud uuringute seas. 2023. aasta lõpus toimunud organisatsiooni terviseuuringul saadi keskmiseks töötajate rahuloluks 83%. Tarnijate osas hinnati toodete kvaliteeti, õigeaegseid tarneid, tehnilist võimekust ja hinnapoliitikat. Kõrgetasemeline koostöö oma tarnijatega võib konkurentsitihedas keskkonnas anda ettevõttele vajaliku konkurentsieelise. Organisatsiooni töötajatel võimaldatakse ennast täiendada koolitustel, seminaridel ja konverentsidel nii Eestis kui ka väljaspool. Täiendavalt pakutakse personalile regulaarseid erialaseid ning enesejuhtimise sisekoolitusi ning meeskonna- ja motivatsiooniüritusi. 2024.aastal oli palgatöötajate arv 163. Ettevõttest lahkus 14 töötajat ning töötajate voolavuse määr oli 8,6%. Suhtliselt madal voolavuse määr viitab sellele, et ettevõte suudab tagada töötajatele stabiilse ja pikajalise töösuhete keskkonna vajalike arenguvõimalustega. Töötajate seas propageeritakse keskkonnasäästlikku mõtteviisi ning käitumist: energia säästmine, paberikasutuse piiramine, jalgrattaga või jalgsi tööl käimine jne. Spordiharrastuste toetamiseks makstakse töötajatele tervisetoetust. Loome pikajalist keskkondlikku väärtust ning vähendame ettevõtte otsest ja kaudset keskkonnamõju. EKUK-is on töötav jäätmete sorteerimise süsteem olmejäätmete, paberi ja papi, ohtlike jäätmete, elektroonika ja akude ning patareide kogumiseks. Lisaks kogutakse osakondades eraldi polüstüreeni, kilet ja kasutuskõlblikke esemeid, mööblit. Soodustatakse inventari ringset kasutuspraktikat ja tõstetakse töötajate teadlikkust jätkusuutlikkust tarbimisest. 2021.aastal alustati süsiniku jalajälje hindamist kõikides EKUK osakondades mida korratakse iga aastaselt. Süsiniku jalajälje hindamine on arvutuslik ning lähtub GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard juhistest, mille järgi hinnatakse otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sisendandmeteks on elektri ja soojuse tarbimine, ettevõttele kuuluvate sõidukite kütusekogused ja külmaseadmete külmaainete leke. Jätkuvaks väljakutseks on sobivate meetmete rakendamine süsiniku jalajälje vähendamiseks. MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD EKUK-i äritulud olid aruandeaastal kokku 11 078 093 eurot (2023. aastal 10 094 240 eurot). Äritulude kasv 10% võrreldes eelmise aruandeaastaga. EKUK-i äritulud koosnevad vastavalt taksonoomiale müügitulust summas 4 791 684 eurot, sihtfinantseerimistulust summas 1 215 857 eurot, rendi- ja üüritulust summas 91 103 eurot, kasum põhivarade müügitulust summas 4 098 eurot, valmidusastme meetodil hinnatud tekkepõhised lepingulised tulud summas 35 851 eurot ja eraldistoetusest halduslepingu täitmiseks summas 4 939 500 eurot. Äritulust on müügitulu 4 791 684 eurot (2023. aastal 4 875 460 eurot), mis moodustas majandusaastal 43% äritulust ja Halduslepingu toetuse lepingu tulu 4 939 500 eurot (2023.aastal 4 527 142 eurot), mis moodustas äritulust 45%, sihtfinantseerimistulu 1 215 857 eurot, mis on 11% (2023 aastal 595 442 eurot) ja muud tulud 131 052 , mis on 1% (2023 aastal 96 196 eurot). Riigi hallatavatele üksustele osutati aruandeaastal teenuseid kokku 8 629 015 euro eest (2023. aastal 7 893 148 eurot), kolme aasta keskmine tehingud riigiga on 80%. Majandusaasta puhaskasum oli 2024.aastal 290 154 eurot (2023. aastal – 69 018 eurot). Oluline mõju EKUK-i puhaskasumi (- kahjumi) 2024 aastal omas varade sihtfinantseerimine, mis on saadud ja kasutatud toetuse läbi suurendas oluliselt puhaskasumit ning varadelt (sh. sihtfinantseeritud varadelt) arvestatav kulum, mis oli 2024.aastal 796 964 eurot, vähenes võrreldes 2023.aastaga (2023. aastal 1 155 844 eurot). Arvestatava kulumi oluline vähenemine on seotud 2023 aastal muutunud ühe põhivara arvelevõtmise alampiirmääraga, (milleks on 10 000 eurot), mis vähendas raamatupidamislikku puhaskasumit aastal 2023. Koondina vaadates oli varade puhasrentaablus 2024.aastal 4% (2023 aasta -1%). Järgnevatel aastatel algavad mitmed EKUK-i osalusel oluliste Euroopa Liidu poolt finantseeritavate koostöö-, uurimis- ja investeerimisprojektid, mis hakkavad oluliselt EKUK-i äritulu suurendama ning läbi tehtavate investeeringute ka varade mahtu kasvatama. Algavad projektid omavad kindlasti positiivset mõju EKUK-i äritegevuse näitajatele ja jätkusuutlikkusele läbi investeeringute. Samas tuleb tulenevalt suurematest investeeringutest arvestada ka kulumi (ehk mitterahaliste kulude) kasvuga tulevikus, mille reaalne mõju majandusaastate puhaskasumile (-kahjumile) hakkab ilmnema järgenvate aastate finantsnäitajatest. Finantssuhtarvud 2023 2024 EBITA marginaal, % (EBITA/äritulud) -1% 3% Lisandväärtus töötaja kohta (Ärikasum+amortisatsiooni kulu+tööjõukulu)/keskmine töötajate arv 46 968 eurot 50 210 eurot Äritulude muutus 11% 10% Äritegevuse rahavood/äritulud 9% 5% Rahakordaja (raha ja raha ekvivalendid/lühiajalised kohustised) 1,1 1,6 Nõuete käibekordaja (äritulu/keskmine lühiajaline debitoorne võlgnevus) 7,9 9,6 Varade puhasrentaablus {puhaskasum/varad kokku (aasta keskmine)} -1% 4% OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 683 994 3 658 462 2 Nõuded ja ettemaksed 1 159 720 1 289 944 3 Kokku käibevarad 2 843 714 4 948 406 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 14 064 0 3 Materiaalsed põhivarad 4 259 273 4 133 293 6 Immateriaalsed põhivarad 25 225 52 373 7 Kokku põhivarad 4 298 562 4 185 666 Kokku varad 7 142 276 9 134 072 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 997 033 1 120 990 9,10,11 Sihtfinantseerimine 36 838 2 169 831 12 Kokku lühiajalised kohustised 1 033 871 3 290 821 Kokku kohustised 1 033 871 3 290 821 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 1 582 126 1 582 126 13 Kohustuslik reservkapital 158 212 158 212 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 4 077 913 4 171 931 Aruandeaasta kasum (kahjum) 290 154 -69 018 Kokku omakapital 6 108 405 5 843 251 Kokku kohustised ja omakapital 7 142 276 9 134 072 12 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 4 791 684 4 875 460 14 Muud äritulud 6 286 409 5 218 780 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 210 658 -1 090 237 16 Mitmesugused tegevuskulud -2 006 956 -1 858 349 17 Tööjõukulud -6 351 207 -5 729 885 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -824 113 -1 181 221 6,7 Muud ärikulud -429 384 -335 235 19 Kokku ärikasum (-kahjum) 255 775 -100 687 Intressikulud 0 -2 400 Muud finantstulud ja -kulud 39 176 34 069 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 294 951 -69 018 Tulumaks -4 797 0 19 Aruandeaasta kasum (kahjum) 290 154 -69 018 13 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 255 775 -100 687 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 824 113 1 181 221 6,7 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 049 -2 083 Kokku korrigeerimised 822 064 1 179 138 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -116 161 -285 214 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -123 957 292 402 Laekumised sihtfinantseerimisest -235 007 -131 436 Kokku rahavood äritegevusest 602 714 954 203 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 198 731 -204 734 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 2 049 2 083 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest -1 390 033 2 047 231 Laekunud intressid 39 330 34 151 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 547 385 1 878 731 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -24 005 Makstud intressid 0 -2 482 Makstud dividendid -25 000 0 13 Makstud ettevõtte tulumaks -4 797 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -29 797 -26 487 Kokku rahavood -1 974 468 2 806 447 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 658 462 852 015 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 974 468 2 806 447 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 683 994 3 658 462 14 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Osakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2022 1 582 126 158 212 4 171 931 5 912 269 Aruandeaasta kasum 0 0 -69 018 -69 018 (kahjum) 31.12.2023 1 582 126 158 212 4 102 913 5 843 251 Aruandeaasta kasum 0 0 290 154 290 154 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -25 000 -25 000 dividendid 31.12.2024 1 582 126 158 212 4 368 067 6 108 405 Omakapitali muutuste lisainformatsioon vt.lisa nr.13 15 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Aruande periood 01.01.2024 kuni 31.12.2024 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse §34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega (edaspidi Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend). EKUK rakendab kasumiaruande koostamisel Raamatupidamise seaduse 2.lisas toodud skeemi nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja raha lähendid on kajastatud bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke pangas. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised EKUK-i arvestusvaluuta on euro. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on võetud aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on hinnatud ümber eurodeks Euroopa Keskpanga valuuta kursside alusel, mis kehtisid aruandekuupäeval. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes periooditulu või -kuluna kirjel " muud ärikulud ". Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Selliseks infoks võivad olla ostjate olulised finantsraskused, pankrot, finantsiline reorganiseerimine või kohustiste mittetäitmine (enam kui 90 päeva üle tähtaja). Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded on kajastatud perioodikuluna ja kantud bilansist välja. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade arvestuses on lähtutud RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja maksumusega alates ühe põhivara arvelevõtmise alampiirmäära, mis aruandeperioodil on 10 000 eurot, väljaarvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise alampiirmäära kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja varade kasutuselevõtmise hetkel, kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisundisse ja - asukohta. Materiaalse põhivarade objekt, mis koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest ja millel on erinev kasulik eluiga, võetakse raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Perioodilise hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna nenede tekkimise perioodil. Ehituslikud remondid ja parendused. Põhivarade parenduste ja remondiga seotud kulutused, mis vastavad põhivarade kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning võetakse arvele peavara komponentidena. Immateriaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkmaksumuses. Immateriaalsed põhivarad amortiseeritakse lineaarselt kuni seitsme aasta jooksul. Immateriaalse põhivarade amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null. 16 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 10 kuni 50 aastat Masinad ja seadmed 2,5 kuni 20 aastat Muud põhivara 2 kuni 10 aastat Immateriaalne põhivara 3 kuni 10 aastat Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivarade objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kui on märke sellest, et varaobjektide eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused varade amortiseerimises edasiulatuvalt. Avaliku sektori üksused, kes rakendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui varade väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Varade väärtuse langus. Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivarade puhul varade väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse varade kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra varade bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Varade kaetav väärtus on varade õiglane ülevaate väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või varade kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Varade väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et varade või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse varade bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivarade allahindluse kahjumi vähendamisena. Rendid Renditehingut käsitletakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. EKUK kajastab kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: -renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; -rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglases väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; -lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; -rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; -renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada. Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine, kui EKUK on rentnik. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustisena renditud vara õiglase ülevaate summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise lõppväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressi määr on igal ajahetkel kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaradega, kusjuures amortisatsiooni perioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12. kuu jooksul alates aruandekuupäevast, kui ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva või kui laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised 17 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne EKUK kajastab oma bilansis eraldist juhul, kui: -ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis; -kohustise realiseerumine on tõenäoline; -kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%. Juhul, kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustis avalikustatakse aruande lisades. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldiste realiseerumise aja kohta. Eraldiste suurusele hinnangu andmisel kaasatakse ka eksperte väljapoolt ettevõtet. Pikaajalised eraldised kajastatakse bilansis eraldistega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas. Juhul, kui ülaltoodud tingimused ei ole täidetud, eraldist bilansis ei moodustata, kuid seonduvad asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (nt. kohtuvaidlusega seotud asjaolud.) Samuti avalikustatakse tingimuslike kohustistena olulised lubadused, garantiid jms, mis tulevikus võib teatud tingimustel muutuda kohustiseks. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ettenähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Seega sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja nõuetena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivarade soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna. Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: 1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab; 2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Ettevõte tegutseb rakendusüksusena välisabi vahendamisel. Ettevõte vahendab toetusi toetusesaajatele. Sihtfinantseerimise vahendamiseks laekunud vahendid kajastatakse laekumisel bilansis real "Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed". Sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi kuludes ja ka tuludes samades perioodides kui toetuste saajad. Põhivarade sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse kuludes ja ka tuludes sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivarade soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustiste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502. Ettevõtte kui kaasfinantseerija kulud projektile kajastatakse välisabi kaasfinantseerimise kuludena. Tegevustoetused on antud ja saadud toetused, mis antakse lähtudes põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.Tegevustoetusi kajastatakse toetuse andja poolt raha ülekandmisel kuluna ja toetuse saaja poolt tuluna raha laekumisel. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu kajastamine pikaajalistelt teenuslepingutelt: Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest aruandekuupäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse hinnanguliselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Osutatava teenuse valmidusaste määratakse kasutades teenuse osutamisega seotud tegelike kulude suhet võrreldes eelarveliste kogukuludega. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et ettevõte suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe. Intressitulu, dividenditulu ja litsentsitasud kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt 18 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne hinnata. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivarade või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh.käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibe-maksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna kasumiaruande kirjel" Muud ärikulud". Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 01.01.2019 aastal kohaldub TuMS §4 lg 5 ja §50¹ dividendidena regulaarselt jaotatud kasumi maksumääraks14% ehk 14/86 dividendide netosummast, seega saab äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära ja tavamäära 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstakse välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisas. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksetele , mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2021.a.esimene arvesse võetav aasta. 2024 aasta dividendide väljamaksed 2025 aastal on dividendide maksumäär 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Seotud osapooled EKUK-i seotud osapoolteks on loetud: -EKUK-i tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; -sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või EKUKi sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi (§49¹). Aruandekuupäeva järgsed sündmused: Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab eksis-teerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerimist. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata majandusaasta põhiaruannetes (bilansis ja kasumiaruandes), vaid avaldatakse lisades. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Sularaha kassas 718 723 SEB Pank 256 459 379 650 LHV pank 1 426 817 3 278 089 Kokku raha 1 683 994 3 658 462 19 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 588 053 588 053 0 0 4 Ostjatelt 588 053 588 053 0 0 laekumata arved Nõuded seotud 204 332 204 332 0 0 osapoolte vastu Maksude ettemaksed 17 17 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 35 851 35 851 0 0 Viitlaekumised 35 851 35 851 0 0 Ettemaksed 69 222 55 158 14 064 0 Tulevaste 55 158 55 158 0 0 perioodide kulud Muud makstud 14 064 0 14 064 0 ettemaksed Saamata 276 309 276 309 0 0 12 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 1 173 784 1 159 720 14 064 0 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 653 296 653 296 0 0 4 Ostjatelt 653 296 653 296 0 0 laekumata arved Nõuded seotud 187 654 187 654 0 0 osapoolte vastu Maksude ettemaksed 345 434 345 434 0 0 5 ja tagasinõuded Ettemaksed 65 140 65 140 0 0 Tulevaste 51 076 51 076 0 0 perioodide kulud Muud makstud 14 064 14 064 0 0 ettemaksed Saamata 38 420 38 420 0 0 12 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 1 289 944 1 289 944 0 0 ettemaksed Real "Nõuded seotud osapooltega" on kajastatud nõue teenuste eest Kliimaministeeriumile summas 204 332 eurot ning Real "Viitlaekumised" lõpetamata lepingu saamata tulu 2024 aastal tekkepõhiselt summas 35 851 erot. Real "Muud makstud ettemaksed " on kajastatud SEB panga poolne garantiileping Keskkonnaameti kasuks, mis tuleneb Jäätmeseaduse § nr.98`³. 20 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 792 385 840 950 s.h Ostjatelt laekumata arved 588 053 653 296 s.h Seotud osapooltelt laekumata arved 204 332 187 654 Kokku nõuded ostjate vastu 792 385 840 950 3 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 133 662 0 135 342 Üksikisiku tulumaks 0 66 978 0 120 591 Erisoodustuse tulumaks 0 4 819 0 4 099 Sotsiaalmaks 0 125 266 0 211 504 Kohustuslik kogumispension 0 3 985 0 6 934 Töötuskindlustusmaksed 0 7 487 0 12 936 Ettemaksukonto jääk 17 345 434 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 342 197 345 434 491 406 21 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed põhivarad 31.12.2022 Soetusmaksumus 322 196 3 941 589 17 242 965 348 018 21 854 768 Akumuleeritud kulum 0 -2 166 207 -14 534 400 -203 758 -16 904 365 Jääkmaksumus 322 196 1 775 382 2 708 565 144 260 4 950 403 Ostud ja parendused 0 12 361 326 373 0 338 734 Amortisatsioonikulu 0 -151 540 -693 152 -24 790 -869 482 Allahindlused väärtuse languse 0 -33 611 -237 312 -15 439 -286 362 tõttu 31.12.2023 Soetusmaksumus 322 196 3 907 664 15 946 325 276 109 20 452 294 Akumuleeritud kulum 0 -2 305 072 -13 841 851 -172 078 -16 319 001 Jääkmaksumus 322 196 1 602 592 2 104 474 104 031 4 133 293 Ostud ja parendused 0 0 922 944 0 922 944 Amortisatsioonikulu 0 -151 449 -620 725 -24 790 -796 964 31.12.2024 Soetusmaksumus 322 196 3 907 664 16 508 042 276 109 21 014 011 Akumuleeritud kulum 0 -2 456 521 -14 101 349 -196 868 -16 754 738 Jääkmaksumus 322 196 1 451 143 2 406 693 79 241 4 259 273 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2024 2023 Masinad ja seadmed 4 098 2 083 Transpordivahendid 4 098 2 083 Kokku 4 098 2 083 22 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2022 Soetusmaksumus 315 244 315 244 Akumuleeritud kulum -237 494 -237 494 Jääkmaksumus 77 750 77 750 Amortisatsioonikulu -25 377 -25 377 31.12.2023 Soetusmaksumus 306 373 306 373 Akumuleeritud kulum -254 000 -254 000 Jääkmaksumus 52 373 52 373 Amortisatsioonikulu -27 148 -27 148 31.12.2024 Soetusmaksumus 306 373 306 373 Akumuleeritud kulum -281 148 -281 148 Jääkmaksumus 25 225 25 225 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2024 2023 Lisa nr Kasutusrenditulu 91 103 94 113 15 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 72 781 74 266 Kokku 72 781 74 266 Aruandekohustuslane kui rentnik 2024 2023 Lisa nr Kasutusrendikulu 122 157 110 210 17 23 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 276 969 276 969 0 0 10 Võlad töövõtjatele 377 867 377 867 0 0 11 Maksuvõlad 342 197 342 197 0 0 5 Kokku võlad ja 997 033 997 033 0 0 ettemaksed 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 287 353 287 353 0 0 10 Võlad töövõtjatele 342 196 342 196 0 0 11 Võlad seotud 35 35 0 0 osapooltele Maksuvõlad 491 406 491 406 0 0 5 Kokku võlad ja 1 120 990 1 120 990 0 0 ettemaksed Lisa 10 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Materjalise ja teenuste eest 276 969 126 588 Materiaalse Põhivara eest 0 160 800 Kokku võlad tarnijatele 276 969 287 388 Lisa 11 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Puhkusetasude kohustis 368 228 332 161 Muud viitvõlad 9 639 9 836 Kokku võlad töövõtjatele 377 867 341 997 9 Lisa 12 Sihtfinantseerimine (eurodes) 24 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2022 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2023 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks SFOS296 2021-2027 0 0 2 256 000 0 74 769 134 000 0 2 047 231 Kokku sihtfinantseerimine 0 0 2 256 000 0 74 769 134 000 0 2 047 231 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks EL projekt Interreg 0 48 432 0 0 47 964 0 0 468 /CINTRAN EL projekt Life IP 42 270 0 257 500 0 253 650 0 38 420 0 CleanEST EL projekt Life21 IPC 0 0 44 966 0 39 117 0 0 5 849 AdaptES EL projekt MARCHES 0 0 49 687 0 12 241 0 0 37 446 EL projekt R4C 0 0 102 257 0 23 420 0 0 78 837 SFOSPO Silam 0 0 10 281 0 10 281 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 42 270 48 432 464 691 0 386 673 0 38 420 122 600 tegevuskuludeks Kokku 42 270 48 432 2 720 691 0 461 442 134 000 38 420 2 169 831 sihtfinantseerimine Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2023 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2024 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks SFOS296 2021-2027 0 2 047 231 865 967 2 256 000 66 300 590 900 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 2 047 231 865 967 2 256 000 66 300 590 900 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks EL projekt Life IP 38 420 0 164 992 0 253 249 0 126 677 0 CleanEST EL projekt Life21 IPC 0 5 849 41 156 0 81 869 0 34 865 0 AdaptES EL projekt MARCHES 0 37 446 0 0 45 132 0 7 686 0 EL projekt R4C 0 78 837 23 420 0 65 419 0 0 36 838 EL projekt Interreg 0 468 0 0 36 275 0 35 807 /CINTR SFOS296 2021-2027 0 0 5 439 0 76 713 0 71 274 0 Kokku sihtfinantseerimine 38 420 122 600 235 007 0 558 657 0 276 309 36 838 tegevuskuludeks Kokku 38 420 2 169 831 1 100 974 2 256 000 624 957 590 900 276 309 36 838 sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks laekus 2024 aastal Kliimaministeeriumilt 1 077 554 eurot, tagasi makstud lepingu mitte täitmisel 2 256 000 eurot ja tegevuskulude sihtfinantseerimiseks laekus 211 587 eurot.(Kliimaministeeriumilt laekus 2023 aastal sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 2 256 000 eurot ja sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 25 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne 302 466 eurot). Sihtfinantseerimise tegevuskulude katteks EU projektide välispartneriteltlaekus 23 420 eurot. Lisa 13 Osakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Osakapital 1 582 126 1 582 126 Osade arv (tk) 1 1 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus e osakapital kuulub 100% Eesti Vabariigile. Osa valitseja on Kliimaministeerium, keda esindab kliimaminister. Aruandekuupäevaks 31.12.2024 on ettevõtte jaotamata kasum summas 4 368 068 eurot. Ettevõtte jaotamata kasumist on võimalik väljamaksta dividende summa 3 407 092 eurot. (2023 a. 3 282 330 eurot). Dividendide väljamaksmisel kaasnev tulumaksu kulu 22/78 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Tulumaksuseadusest tulenevalt tekib tulumaksu kohustis summas 960 975 eurot.(2023 a.820 583 eurot). 2024 aastal maksti osa valitsejale dividende 25 000 eurot ja tasuti tulumaksu 4 797 eurot.(2023 aastal dividende ei makstud). Lisa 14 Müügitulu (eurodes) 2024 2023 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 4 610 369 4 690 629 Soome 131 636 127 403 Leedu 0 41 424 Läti 1 352 6 294 Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 22 983 3 110 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 4 766 340 4 868 860 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Suurbritannia 0 6 600 Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud 25 344 0 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 25 344 6 600 Kokku müügitulu 4 791 684 4 875 460 Müügitulu tegevusalade lõikes Keskkonnauuringud 4 391 905 4 766 894 Muud tegevustulud 399 779 108 566 Kokku müügitulu 4 791 684 4 875 460 26 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Muud äritulud (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Kasum materiaalsete põhivarade müügist 4 098 2 083 Tulu sihtfinantseerimisest 1 215 857 595 442 12 Rendi- ja üüritulu 91 103 94 113 8 HL Toetuse andmise lepingu tulu 4 939 500 4 527 142 Muud 35 851 0 Kokku muud äritulud 6 286 409 5 218 780 Halduslepingu Toetuse andmise lepingu alusel saadud toetus KLiimaministeeriumilt majandusaastal summas 4 939 500 eurot riiklike seirete ja EU direktiivide alusel riiklike kohustuste täitmiseks, sh seadmete uuendamiseks toetus 74 000 eurot.(2023 a.4 527 142 eurot sh seadmete uuendamise toetus 150 000 eurot).Real "Muud" summas 35 851 eurot on kajastatud valmidusastme meetodil Kliimaministeeriumi lepingute tekkepõhised tulud 2024 aastal, lepingu lõpetamine ja akteerimine toimub 2025 aastal. Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2024 2023 Tooraine ja materjal -871 720 -715 310 Energia -317 462 -346 624 Elektrienergia -171 786 -174 865 Soojusenergia -47 817 -56 313 Kütus -97 859 -115 446 Veevarustusteenused -13 519 -12 467 Muud -7 957 -15 836 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 210 658 -1 090 237 27 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2024 2023 Üür ja rent -122 157 -110 210 Mitmesugused bürookulud -489 575 -418 026 Lähetuskulud -117 184 -86 047 Riiklikud ja kohalikud maksud -1 674 -292 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -7 165 -1 331 Hooldus ja remondikulu -432 022 -435 347 Väheväärtuslik vara -248 104 -200 559 Kindlustus -42 197 -38 490 Transpordikulu -85 800 -89 428 Projektide tellitud tööd -427 536 -379 934 Muud -33 542 -98 685 Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 006 956 -1 858 349 Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu -4 268 060 -3 827 331 Sotsiaalmaksud -1 554 413 -1 388 488 Puhkusekohustisekulud -345 571 -298 762 Personalikulud -koolituskulud -50 744 -41 208 Erisoodustused (sh.maksud) -119 456 -145 753 Muud -12 963 -28 343 Kokku tööjõukulud -6 351 207 -5 729 885 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 148 145 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 163 163 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 15 20 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 6 6 28 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 19 Muud ärikulud (eurodes) 2024 2023 Kahjum valuutakursi muutustest 154 -402 Trahvid, viivised ja hüvitised -74 -83 Maamaks -7 552 -6 861 Tulumaks -3 561 -1 693 Käibemaks -391 895 -304 737 Esndus- ja vastuvõtukulud -25 106 -21 459 Muud -1 350 0 Kokku muud ärikulud -429 384 -335 235 Real "Käibemaks" on kajastatud käibemaksukulu, mis on arvestatud proportsionaalse käibemaksu arvestusega. Maksustatava ja mitte maksustatava käibe suhtest. 2024 aastal oli kulu 51% ( 2023 a.50%). Lisa 20 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Kliimaministeerium Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ja ettemaksed Emaettevõtja 204 332 187 654 Kokku nõuded ja ettemaksed 204 332 187 654 MÜÜDUD 2024 2023 Teenused Teenused Emaettevõtja 610 264 668 193 Kokku müüdud 610 264 668 193 OSTETUD 2024 2023 Teenused Teenused Emaettevõtja 4 941 35 014 Kokku ostetud 4 941 35 014 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 168 273 170 210 29 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a. majandusaasta aruanne Juhatuse liikmete ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisel kaasneks ettevõttel kohustus maksta lahkumishüvitist kolm kuupalga keskmise tasu ulatuses. 2024 aastal makstud dividendide summa on toodud lisas nr.13. 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Irja Pärn Vandeaudiitori number 598 Aktsiaselts BDO Eesti Audiitorettevõtja tegevusloa number 1 Veskiposti tn 2, Tallinn, Harju maakond, 10138 06.03.2025  13. märts 2025.a. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ nõukogu aruanne üldkoosolekule osaühingu 2024. majandusaasta kohta Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ töö juhtimist korraldab neljaliikmeline nõukogu. Osaühing kuulub 100 % riigile, osa valitsejaks on Kliimaministeerium ja osaniku ainuesindajaks osanike koosolekul on kliimaminister. Keskuse tööd 2024. aastal koordineeris ja kontrollis nõukogu koosseisus: esimees Antti Tooming (01. jaanuar – 31. detsember) ning liikmed Sandra Särav-Tammus (01. jaanuar – 31. detsember), Alar Konist (01. jaanuar – 31. detsember), Ilmar Jõgi (01. jaanuar – 04. mai) ning Kaire Kongo (10. detsember – 31. detsember). Majandusaastal oli nõukogu peamiselt neljaliikmeline. Aruandeaastal toimus neli nõukogu koosolekut: I. koosolek 26. märts 2024. a. Koosoleku peamised arutelu teemad olid: 1. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse organisatsiooni terviseuuringu 2023 tulemused. 2. Juhatuse aruanne Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ 2023. majandusaasta kohta. 3. Audiitorühingu BDO Eesti AS vandeaudiitori aruandest Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ 31.12.2023. a. lõppenud majandusaasta aruande kohta. 4. Ülevaade Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2023. aasta tegevuse eesmärkide täitmisest. Nõukogu arutelu ja ettepanekud osaühingu 31.12.2023. a. lõppenud majandusaasta aruande, puhaskasumi suuruse ja kasumi jaotamise osas. 5. EKUK strateegia 2024 – 2027. II. koosolek 13.–14. juuni 2024. a. Koosoleku peamised arutelu teemad olid: 1. Tutvumine Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ Tartu osakonna tööga. 2. Ülevaade pinnavee seire eesmärkidest ja arendustest ning tegevuste optimeerimisest. Proovivõtt Võrtsjärvel, Olustvere allkirjast ning tutvumine innovatiivse põhjavee taseme automaatse mõõtmistega Türi põhjavee seire mõõtepunktis. 3. Kohtumine koostööpartneritega Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Võrtsjärve Limnoloogiakeskuses. 4. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ 2024. aasta 5 kuu majandustulemused. 5. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse tegevuse eesmärgid 2024. 6. Kohapeal algatatud küsimused. III. koosolek 24.september 2024.a. Koosoleku peamised arutelu teemad olid:  1. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2024. aasta 8 kuu majandustulemused ja 2024. aasta prognoos. Eelarve kärpeplaani 2025 – 2028 analüüs ja innovatsiooni rakendamine tõhususe suurendamiseks. 2. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2024. aasta riskide ülevaatus, 2025. aasta tegevuse eesmärkide koostamine, klientide rahulolu uuringu läbiviimine ja strateegias toodud eesmärkide jälgimine. 3. Ülevaade OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Virumaa osakonna võimekuse laiendamisest. IV. koosolek 17. detsember 2024. a. Koosoleku peamised arutelu teemad olid: 1. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 2024. aasta esialgsed majandustulemused. Juhatuse 2025. aasta tegevuse eesmärgid, Keskuse finants- ja investeeringute plaanid. 2. Ülevaade OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse strateegia eesmärkide täitmisest, klientide rahulolu uuringu läbiviimisest ning riskide hindamise tulemustest 3. Siseaudiitori 2025. a. tööplaani tutvustus ja töökorraldusest. 4. Muudatused Eesti Keskkonnauuringute Keskuse põhikirjas ning juhatuse lepingute pikendamise arutelu. Kõik osaühingu nõukogu liikmed osalesid aktiivselt Keskuse juhtimises. Juhatuse ülevaated majandus- ja finantstegevusest olid nõukogule aluseks otsuste tegemisel Keskuse tegevussuundade ja töökorralduse optimeerimisel. Keskuse sisekontrollisüsteemi rakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardeid. Keskuse siseaudiitori ametikohal töötab Juhan Kull. Aruandeaastal jätkati ettevõtte riskide hindamisega. Võimalikele kriitilistele riskifaktoritele pööratakse Keskuse tegevuse eesmärkides ja strateegias erilist tähelepanu. Aruandeaastal viidi läbi perioodiline EKUK-i kliendirahulolu uuring, mida on tehtud kahe aastase intervallina alates 2015. aastast. Üldine rahulolu EKUK teenustega oli kõrge – keskmine hinnang 10-pallises skaalas oli 8,8 palli. See on kõrgeim tulemus alates 2015. a. toimunud uuringute seas. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus järgib oma tegevuses jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, juhindudes ÜRO säästva arengu eesmärkidest, standartist ISO 2600:2020 “Juhis sotsiaalseks vastutuseks” ning Rohelise kontori käsiraamatus toodud põhimõtetest. Eesti Keskkonnauuringute Keskuses on tagatud hea ühingujuhtimise tava ja organisatsiooni tegevuste läbipaistvus, rakendades standardile EVS-EN ISO/IEC 17025 vastavat akrediteeritud juhtimissüsteemi. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on tänu kinnitatud ja kehtivatele omaniku ootustele ning aruandeaastal kinnitatud uuele strateegiale 2024 – 2027 perioodiliselt täpsustanud tegevuse eesmärke ning sihipärase juhtimise tulemusel suutnud tagada ettevõtte stabiilse töö ja arengu. 2024. aasta oli üsna eriilmeline, kuna halduslepingu ülesannete kõrval tuli jooksvalt teostada mitmeid riigile olulisi suuremahulisi töid. Kõige suurem panus anti Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu väljatöötamisse. EKUK tõlgendas kasvhoonegaaside inventuuri ja prognoose kliimaseaduse eesmärkide kontekstis ning nõustas kliimanõukogu, kliimaseaduse juhtrühma ja töörühmi seoses KHG heitkoguste arvutustega lähtuvalt KHG aruandluse metoodikast.  Keskuse projektide büroo töötab edukalt ja viib ellu riigile olulisi suuremahulisi ja pikaajalisi projekte koostöös mitmete erinevate projektipartneritega. Büroo koordineerib siseriiklike ja rahvusvahelisi keskkonnaprojekte, mis eeldavad tihedat koostööd erinevate ülikoolide teadlastega ja piiriülest koostööd institutsioonide vahel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse igapäevast majandustegevust juhtis aruandeaastal juhatus koosseisus: Margus Kört ja Priit Alumaa. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogu ja juhatuse liikmetele 2024. majandusaasta jooksul makstud tasude summa oli järgmine: Teenistus- Ametiisiku Põhitasu Muud või Ametikoht nimi kuus Lisatasu tasud KOKKU Perioodi Perioodi töösuhte algus lõpp vorm Nõukogu esimees Antti Tooming 500 0 0 6 000 1.01.2024 31.12.2024 Määratud Nõukogu liige Sandra Särav- 0 0 1.01.2024 31.12.2024 Määratud Tammus 300 3 600 Nõukogu liige Alar Konist 300 0 0 3 600 1.01.2024 31.12.2024 Määratud Nõukogu liige Ilmar Jõgi 300 0 0 1 228 1.01.2024 04.05.2024 Määratud Nõukogu liige Kaire Kongo 300 0 0 205 10.12.2024 31.12.2024 Määratud Nõukogu kokku: 14 633 Teenistus- Ametiisiku Muud või Ametikoht nimi Põhitasu Lisatasu tasud KOKKU Perioodi Perioodi töösuhte kuus algus lõpp vorm Juhatuse Juhatuse esimees Margus Kört 5 520 16 560 0,00 82 800 1.01.2024 31.12.2024 leping Juhatuse Juhatuse liige Priit Alumaa 5 060 10 120 0,00 70 840 1.01.2024 31.12.2024 leping Juhatus kokku: 153 640 KOKKU: 168 273 EKUK-i äritulud olid aruandeaastal kokku 11 078 093 eurot (2023. aastal 10 094 240 eurot). Äritulud kasvasid 10 % võrreldes eelmise aruandesaastaga. EKUK-i äritulud koosnevad vastavalt taksonoomiale müügitulust summas 4 791 684 eurot, sihtfinantseerimistulust summas 1 215 857 eurot, rendi- ja üüritulust summas 91 103 eurot, vara müügitulu summas 4 098 eurot, valmidusastme meetodil hinnatud tekkepõhised lepingulised tulud summas 35 851 eurot ja eraldistoetusest halduslepingu täitmiseks summas 4 939 500 eurot. Äritulust on müügitulu 4 791 684 eurot (2023. aastal 4 875 460 eurot), mis moodustas majandusaastal 43 % äritulust ja Halduslepingu eraldistoetuse lepingu tulu 4 939 500 eurot (2023. aastal 4 527 142 eurot), mis moodustas äritulust 45%, sihtfinantseerimistulu 1 215 857 eurot, mis on 11 % (2023 aastal 595 442 eurot) ja muud tulud 131 052, mis on 1% (2023. aastal 96 196 eurot). Riigi hallatavatele üksustele osutati aruandeaastal teenuseid kokku 8 629 015 euro eest (2023. aastal 7 893 148 eurot), kolme aasta keskmine tehingud riigiga on 80%. Majandusaasta puhaskasum oli 2024. aastal 290 154 eurot (2023. aastal -69 018 eurot). Oluline mõju EKUK-i puhaskasumile (-kahjumi) 2024. aastal omas varade sihtfinantseerimine, mis saadud kasutatud toetuse läbi suurendas oluliselt puhaskasumit ning varadelt (sh. sihtfinantseeritud varadelt) arvestatav kulum, mis oli 2024. aastal 796 964 eurot vähenes võrreldes 2023. aastaga (2023. aastal 1 155 844 eurot). Arvestatava kulumi oluline vähenemine on seotud 2023. aastal muutunud põhivara arvelevõtmise alampiirmääraga, (milleks on 10 000 eurot), mis vähendas raamatupidamislikku puhaskasumit aastal 2023. Koondina vaadates oli varade puhasrentaablus 2024. aastal 4 % ( 2023 aasta -1%). Järgnevatel aastatel jätkuvad ja algavad mitmed EKUK-i osalusel oluliste Euroopa Liidu poolt finantseeritavate koostöö-, uurimis- ja investeerimisprojektid, mis hakkavad oluliselt EKUK-i äritulu suurendama ning läbi tehtavate investeeringute ka varade mahtu kasvatama. Algavad projektid omavad kindlasti positiivset mõju EKUK-i äritegevuse näitajatele ja jätkusuutlikkusele läbi investeeringute. Samas tuleb tulenevalt suurematest investeeringutest arvestada ka kulumi (ehk mitterahaliste kulude) kasvuga tulevikus, mille reaalne mõju majandusaastate puhaskasumile(-kahjumile) hakkab ilmnema järgenvate aastate finantsnäitajatest. EKUK investeeris materiaalsesse põhivarasse 2024. aastal 922 944 eurot, sealhulgas suuremad investeeringud olid seotud projekti "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendus" summas 590 900 eurot, riikliku halduskohustuste investeering summas 74 000 eurot (2023. aastal 150 000 eurot) ja ettevõtte eesmärkide täitmiseks seadmete uuendamine summas 258 044 eurot. Peamised investeeringute valdkonnad 2024. aastal olid vee- ja õhukvaliteedi valdkonna seadmete uuendamine, laborite analüüsikvaliteedi tõstmine, riiklike kohustuste täitmiseks vajalike amortiseerunud analüüsiseadmete välja vahetamine. Seadmetesse investeerimine on toimunud EKUK-i strateegiliste plaanide alusel, mis lähtuvad analüüsiseadmete võimaliku kasutusea prognoosidele. Investeeringute eesmärgiks on tagada EKUK-i tegevuse jätkusuutlikus EL määruste ning direktiivide täitmiseks vajalike andmete kogumisel. EKUK ei ole võimeline kõiki investeeringuid katma omavahenditest ja vajalikud on EL toetused - sihtfinantseeringud laborite jätkusuutlikuks arenguks. 2024. aasta EKUK-i eelarves oli planeeritud strateegiliste eesmärkide täitmiseks investeerida 2 050 000 eurot. Osa planeeritud investeeringud lükkus edasi 2025. aastasse tulenevalt hangete tähtaja pikenemisest. 2025. aastal plaanitakse jätkata väljakujunenud töösuundadega ning uusi tegevusvaldkondi juurutada ei ole plaanis. Jätkuvalt avaldus 2024. a. jooksul Keskuse riigi omandis olemise eelised – Keskus kujundas riigi poolt seatud eesmärkide täitmiseks kiiresti ja paindlikult oma teenuseid ümber ning luues uusi teenuseid, pakkudes riigile olulist strateegilist tuge kliimaseaduse väljatöötamisel, nõustades ja analüüsides erinevate valdkondade poolt pakutud tegevuste ja meetmete mõju kasvuhoonegaaside heitkogustele. Olulisemaks Keskuse arenguvaldkonnaks on kujunenud rohepöördega seotud tegevused ning rohepöörde alase kompetentsikeskuse välja arendamine. Selle raames jätkas Keskus oma kompetentsi pakkumist riiklikele ja eraõiguslikele organisatsioonidele jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimisel ning süsiniku jalajälje hindamisel ning leevendus meetmete kaardistamist. Keskus on kujunenud oluliseks partneriks riigile, omavalitsustele ja erasektorile rohepöörde eesmärkide elluviimisel, kujunedes selle valdkonna kompetentsikeskuseks KHG heitkoguste analüüsimisel ning järelduste ja tegevuskavade väljatöötamisel. Osaühingu nõukogu hindas oma 13. märtsi 2025. a. koosolekul Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ 2024. majandusaasta kordaläinuks ja edukaks. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on täitnud 2024. majandusaastal kõik omaniku ootustega määratud eesmärgid. Lisa: Riigile kuuluva äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 2024. majandusaasta aruanne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Sandra Särav-Tammus NÕUKOGU esimees (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Alar Konist Kaire Kongo  Majandusaasta kasumi jaotamise ja kahjumi katmise ettepanek Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ juhatus teeb nõukogu poolt heakskiidetu kohaselt osanike koosoleku õigustes toimivale ainuosanikule ettepaneku kinnitada ainuosanikule (riigile) väljamakstavad dividendid summas 25 000 eurot ning kinnitada kasumi jaotamise ja kahjumi katmise otsus tervikuna arvestades alljärgnevalt: aruandeaasta lõpu 31.12.2024 seisuga on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ: -eelmiste perioodide jaotamata kasum 4 077 913 eurot -aruandeperioodi kasum (-kahjum) 290 154 eurot -jaotamisele kuuluv vabakasum kokku 4 368 067 eurot mis jaotada järgnevalt: -maksta ainuosanikule dividendideks 25 000 eurot -jätta osaühingu vabakasumi koosseisu 4 343 067 eurot 13. märts 2025.a. (allkirjastatud digitaalselt) Juhatuse esimees Margus Kört