Vaidlustaja täiendav seisukoht, menetluskulude nimekiri ja taotlus menetluse peatamiseks

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, Tallinn 10122 [email protected] Edastatud digitaalselt allkirjastatuna riigihangete vaidlustuskomisjonile e-posti aadressil [email protected] 15.04.2025. a Tallinnas Hanke viitenumber: 292050 Hanke nimetus: Pärnu koolide toitlustusteenus Hankija: Pärnu Linnavalitsus e-post [email protected] e-post [email protected] Vaidlustaja: P. DUSSMANN EESTI Osaühing Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Ott Saame, e-post [email protected] VAIDLUSTAJA TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS JA VASTUS HANKIJA 09.04.2025 ESITATUD SEISUKOHTADELE 1. TAOTLUSED 1.1. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil peatada Pärnu Linnavalitsuse riigihange „Pärnu koolide toitlustusteenus“ (viitenumber 292050). 2. VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1. RHAD p 6.1.6. - kinnitus varasemate oluliste rikkumiste puudumise kohta 2.1.1. Hankija 09.04.2025 esitatud menetlusdokumendi (edaspidi nimetatud „Hankija 09.04.2025 vastus“) p 4 nähtub, et Hankija tunnistas vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks ning muutis vastavalt riigihanke alusdokumente. 2.2. Vastavustingimuste näidismenüü esitamise nõue ning RHAD p 6.2. - näidismenüü esitamise nõue vastavustingimusena 2.2.1. Oma 09.04.2025 vastuse punktis 5 möönab Hankija ühelt poolt, et hankijal on üldjuhul kohustus kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele, kuid teisalt näib Hankija olevat jätkuvalt seisukohal, et kuna ta on teabevahetuses selgitanud, et näidismenüü vastavust tehnilisele kirjeldusele (sh Määrusele nr 8) ei kontrollita pakkumuse vastavuse hindamisel, siis ta ei pea seda ka tegema. 2.2.2. Vaidlustaja osundab, et RHS § 46 lg 3 ls 1 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuks nende sisu. RHS § 46 lg 3 ls 2 kohaselt on selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Member of Maakri 29, 10145 Tallinn, Eesti / Estonia Advokaadibüroo Concordia OÜ Tel. (+372) 626 2062 Registrikood 10820483 [email protected], www.concordia.ee KMKR / VAT EE100730092 2.2.3. Kõnealusel juhul on Hankija oma teabevahetuses antud selgitustega piiranud pakkumuse vastavuse kontrolli ulatust seoses näidismenüüga. Sellega on Hankija oma selgitustega esitanud uut teavet, mis muudavad oluliselt esialgselt avaldatud RHAD vastavate sätete sisu. Selline RHAD muutmine teabevahetuses antud selgitustega on RHS § 46 lg 3 kohaselt keelatud. Kui Hankija soovib piirata näidismenüü tehnilisele kirjeldusele vastavuse kontrolli ulatust pakkumuste vastavuse hindamisel, siis tuleb Hankijal see vastavalt ja sõnaselgelt ka RHAD sätetesse kirja panna. Seda on Vaidlustaja Hankijale teabevahetuses ka teha soovitanud, kuid seni arusaamatul põhjusel pole Hankija seda soovitust järginud. 2.3. Hindamiskriteeriumite p 3 „Koolilõuna valikute arv“ (kõigis hanke osades) ning RHAD p-d 15.4.3. ja 15.5.3. (näidismenüü esitamise nõue kui sisuline kvalifitseerimistingimus) 2.3.1. Oma 09.04.2025 vastuse p 5 on Hankija leidnud, et tema poolt nõutav näidismenüü ei ole iseenesest teenuse näidis, vaid pigem pakkuja kontseptsiooni ja arusaama kirjeldus. Lisaks leiab Hankija, et RHS § 101 lg 1 eesmärk on vältida olukorda, kus pakkuja peab pakkumuse esitamiseks tegema reaalseid teenuse osutamise katseid, mis võivad olla ressursimahukad ning et tema arvates näidismenüü esitamine ei too kaasa sellist koormust. 2.3.2. Vaidlustaja arvates ei lähe Hankija osundatud seisukohad kokku RHAD’s sätestatuga ning Hankija poolt teabevahetuses avaldatuga. 2.3.3. RHAD p 6.2. kohaselt on pakkuja kohustatud esitama koos pakkumusega koolilõuna näidismenüü 1 kalendrikuu kohta, arvestades tehnilistes kirjeldustes esitatud nõudeid. RHAD ei sätesta näidismenüü osas mingeid leevendusi võrreldes teenuse osutamisel koostamisele kuuluva menüüga. Ehk sisuliselt nõuab Hankija pakkujatelt teenuse esemeks oleva menüü koostamise ette-sooritust tervelt 1 kalendrikuu mahus. Näidismenüü puhul ei ole tegemist lihtsalt mingi ebamäärase „kontseptsiooni või arusaama“ kirjeldusega, vaid mahuka dokumendiga, mis peab RHAD kohaselt vastama kõigile tehnilises kirjelduses, sh Määruses nr 8 sätestatud nõuetele ning mille koostamine nõuab pakkujatelt arvestatavat ressursikulu (orienteeruvalt kulub Vaidlustaja vastavalt spetsialistil näidismenüü koostamisele sellises mahus ca 1 töönädal). 2.3.4. Mis puudutab Hankija osundatud vaidlustuskomisjoni varasemat praktikat näidismenüü nõude lubatavuse osas (Vaidlustuskomisjon 24. märtsil 2023 asjas 26- 23/253943, p 8.3.), siis väärib tähelepanu, et Hankija osundatud konkreetne vaidlus puudutas sealse hankija nõuet esitada koos pakkumusega näidismenüü 10 päeva kohta. Kõnealuses hankes nõuab Hankija aga näidismenüü esitamist suisa tervelt 1 kalendrikuu mahus, mis on pakkujatele vähemalt kaks korda töömahukam nõue. Arvestades Hankija poolt teabevahetuses avaldatut (nimelt, et Hankija ei soovi tegelikult üldse kontrollida näidismenüü vastavust tehnilisele kirjeldusele ning et Hankija soovib näidismenüüd hinnata üksnes hindamiskriteeriumi „Koolilõuna valikute arv“ kontekstis, so. suppide ja praadide arvu seisukohalt) on Vaidlustaja seisukohal, et üksnes koolilõuna valikute arvu teadasaamiseks on näidismenüü esitamise nõue ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud vastava põhimõttega. Tegemist ei ole asjakohase ega põhjendatud tingimusega. 2.3.5. Teisalt soovib Hankija aga oma teabevahetuses antud selgituste kohaselt näidismenüü alusel hinnata pakkujate tegelikku suutlikkust ja oskust koostada mitmekülgset menüüd, arusaamist hanke sisust ning näidismenüü vastavust tehnilistele nõuetele ehk teisisõnu tehnilisele kirjeldusele (vt vastus Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:38 esitatud sõnumile nr 947808 ning vastus Vaidlustaja 28.03.2025 kell 12:36 esitatud sõnumile nr 947805). Siinkohal jääb arusaamatuks, lk 2 / 7  kuidas Hankija näidismenüüde alusel kõike seda siis hindab, kui tal pole tegelikkuses mingit kavatsust näidismenüüde vastavust RHAD tehnilisele kirjeldusele kontrollida. Ilmselgelt on RHAD vastavad sätted ning Hankija poolt teabevahetuses antud selgitused omavahel vastuolus ja kogumis täiesti ebaselged. 2.3.6. Vahekokkuvõttena leiab Vaidlustaja, et kuna Hankija tegelikkuses näidismenüüde vastavust RHAD sätestatud tehnilistele nõuetele, sh Määrusele nr 8, kontrollida ei soovi, küll aga soovib ta näidismenüüde alusel hinnata pakkujate tegelikku suutlikkust ja oskust mitmekülgset menüüd koostada, siis on näidismenüü esitamise nõude puhul sisuliselt tegemist pakkujate kvalifitseerimistingimusega RHS § 98 lg 1 ja § 101 tähenduses. Sellisel juhul ei ole aga Hankijal RHS § 85 lg 1 ls 2 kohaselt lubatud näidismenüüsid ja nendest nähtuvad „Koolilõunate valikute arvu“ kasutada pakkumuse hindamise kriteeriumina. 2.4. RHAD p 15.7. ls 2 - ristsubsideerimise keeld 2.4.1. Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta RHAD p 15.7. sõnastust (vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 7), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks. 2.4.2. RHAD p 15.7. muudetud redaktsioon (seisuga 09.04.2025) on kahjuks aga ebaselge (nt sisaldades esimeses lauses kirjaviga) ega vasta Hankija 09.04.2025 vastuse punktis 7 esitatud selgitustele (vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 7 viimane lõik). Oma 09.04.2025 vastuse p 7 selgitab Hankija, et peab ristsubsideerimise keelu all silmas üksnes olukorda, kus pakkuja alandab ühe hanke esemeks oleva teenuse hinda teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt saadava tulu kaudu. RHAD p 15.7. ls 2 (muudetud redaktsioonis) ei sisalda kitsendust, et ühe kõnealuses hankes pakutava teenuse hinda ei tohi alandada teise sama hanke esemeks oleva teenuse arvelt. Kõnealuse RHAD sätte muudetud redaktsioon võimaldab ka tõlgendust, et keelatud on igasugune, sh käesoleva hanke väline ristsubsideerimine. 2.4.3. Osundame, et kui Hankija soovib rakendada ristsubsideerimise keeldu üksnes käesoleva hanke siseselt, siis tuleb Hankijal see sõnaselgelt ka hanketingimustesse kirja panna, sest teabevahetuses antud selgitustega ei ole lubatud hanketingimusi ei täiendada ega muuta (vt RHS § 46 lg 3). 2.4.4. Vaidlustaja jääb ka muudetud kujul kõnealuse sätte osas vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde, sh et tegemist on ebavajaliku ja ebaproportsionaalse toitlustaja ettevõtlusvabaduse ning vaba konkurentsi piiranguga. 2.5. RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) kirjeldus nr 1 p 3.8.3. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - tervisliku toitumise soodustamine ning kohustus arvestada erinevate asjaosaliste ettepanekutega 2.5.1. Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) sätteid (vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 8), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks. 2.5.2. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3. sätted (ja teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted) on muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) kahjuks jätkuvalt ebaselged, vastuolulised ning kokkuvõttes seetõttu kontrollimatud. 2.5.3. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alapunktid 1) ja 2) (ning teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted seisuga 09.04.2025) sisaldavad samaaegselt kohustust tagada ühelt poolt toidu vastavus Määrusele nr 8 ning teiselt poolt lähtuda menüüde koostamisel (ja järelikult ka toidu valmistamisel) Tervise Arengu Instituudi (edaspidi „TAI“) avaldatud toitumissoovitustest. Hankija ei ole täpsustanud, mis saab siis, kui Määruses nr 8 sätestatud nõuded on vastuolus TAI avaldatud soovitustega. lk 3 / 7 2.5.4. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alapunktis 3) (ning teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted seisuga 09.04.2025) sätestatakse, et toiduainete valikul tuleb eelistada minimaalselt töödeldud tooraineid ning piirata lisatud suhkrute, soola ja küllastunud rasvade kasutamist. Arvestades, et nii Määrus nr 8 kui ka TAI toitumissoovitused sisaldavad arvukaid ja suhteliselt täpseid määratlusi erinevate toitainete sisalduse ning laste päevase energiavajaduse katmise osas (sh nii miinimum- kui maksimumkogused ning suhkrute, soolade ja rasvade sisaldused), jääb arusaamatuks (ja seetõttu paraku ja ebaselgeks ja kontrollimatuks), mida on mõeldud täiendavalt kõnealuse alapunktiga 3) ja mida soovitakse sellega täiendavalt saavutada. Täiesti ebaselge on, mida on mõeldud „minimaalselt töödeldud“ tooraine all ja millises olukorras loetakse kõnealune nõue täidetuks ning millal loetakse teenuseosutaja kõnealust nõuet rikkunuks. 2.5.5. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3.1. alapunktis 4) (ning teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted seisuga 09.04.2025) sätestatakse, et tagada tuleb piisav puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ning mitmekesiste valguallikate pakkumine. Ka kõnealune säte on ebamäärane ja seetõttu ebaselge ning kontrollimatu. Vaidlustaja osundab, et Hankija on tehnilises kirjelduses juba sätestanud nõuded puu- ja köögiviljade pakkumise kohta (vt RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p-d 3.9.6.2., 3.9.6.9. ja 3.10.1. ning teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted seisuga 09.04.2025), mistõttu jääb selgusetuks (ja seetõttu ka kontrollimatuks), mida peab Hankija silmas sätestades siinkohal täiendava kohustuse tagada piisav puu- ja köögiviljade pakkumine. Sama kehtib vastavalt ka nõude osas tagada piisav täisteratoodete pakkumine. Arvestades, et Määrus nr 8 sisaldab koolitoidu osas täpseid valkude sisalduse miinimum- ja maksimumkoguseid (Määruse nr 8 lisa 3), siis jääb selgusetuks (ja seetõttu ka kontrollimatuks), mida peab Hankija silmas sätestades täiendava kohustuse tagada mitmekesine valguallikate pakkumine. 2.5.6. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3.3. (ning teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted seisuga 09.04.2025) sätestab, et kui RHAD punktis 3.8.3.2 nimetatud osapoolte ettepanekud on vastuolulised, on toitlustajal kohustus konsulteerida hankijaga (kooli direktoriga) ja saavutada kompromiss, mis vastab kehtivatele õigusaktidele ja punktis 3.8.3.1 sätestatud põhimõtetele. Vaidlustaja osundab, et toitlustajal pole õiguslikult võimalik sundida RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.8.3.2. (ja teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted) nimetatud osapooli (kooli juhtkond, hoolekogu, õpilasesindus ja Terviseamet) sõlmima mingit kompromissi. Sellise kompromissi saavutamise kohustuse asetamine toitlustajale on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud vastava põhimõttega. Samuti pole kõnealune kohustus ei asjakohane ega põhjendatud, mistõttu on tegemist ka RHS § 3 p 2 sätestatud vastavate põhimõtete rikkumisega. 2.6. RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) - kohustus tagada menüü tasakaal ja valmistada isuäratavat, maitsvat ja tervislikku toitu 2.6.1. Arvestades, et Hankija (vähemalt osaliselt) möönab oma 09.04.2025 vastuses, et mõned kõnealuste sätete mõisted võivad vajada kontekstipõhist selgitust ning otsustas vaidlustuse tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) sätteid (vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 9), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks. 2.6.2. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.5. sätted (ja teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted) on ka muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) kahjuks jätkuvalt ebaselged, vastuolulised ja kontrollimatud. lk 4 / 7 2.6.3. Esmalt nõuavad kõnealused sätted (uues redaktsioonis), et menüü peab olema võimalikult hästi tasakaalus, st. vastama Määrusele nr 8 ja üldistele toitumissoovitustele, tagades vajalikud toitained. Vaidlustaja osundab, et RHAD tehnilise kirjeldus juba sisaldab nõuet, et pakutav toit ja koostatav menüü peavad vastama Määrusele nr 8 (vt RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p-d 3.1. ja 3.8.2. ning teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted), mistõttu on kõnealune säte üleliigne. Lisaks osundab Vaidlustaja, et „üldised toitumissoovitused“ on ise samuti määratlemata mõiste, mistõttu on ebaselge missuguseid soovitusi siinkohal täpsemalt mõeldud on. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas tuleb käituda juhul, kui Määrus nr 8 ja osundatud „üldised toitumissoovitused“ omavahel vastuollu peaksid sattuma. 2.6.4. Teiseks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema isuäratavad, st. valmistatud kvaliteetsest toorainest ja olema visuaalselt atraktiivsed. Vaidlustaja osundab, et mõisted „kvalitatiivne“ ja „visuaalselt atraktiivne“ on määratlemata mõisted, mistõttu on kõnealused sätted ebaselged ja seetõttu kontrollimatud. On ilmne, et visuaalne atraktiivsus on väga subjektiivne ja hinnanguline kategooria. 2.6.5. Kolmandaks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema maitsvad, st. meeldivad enamikule õpilastele. Vaidlustaja osundab, et Hankija ei ole sätestanud mingit protseduuri õpilaste enamuse maitse-eelistuste määratlemiseks, mistõttu on ebaselge ja kontrollimatu, millal saab lugeda toitlustaja kõnealust nõuet täitnuks või rikkunuks. Samuti väärib tähelepanu, et toidud, mis enamikule lastest meeldivad, ei pruugi Vaidlustaja senise pikaajalise ja mahuka toitlustamise kogemuse põhjal olla sugugi samaaegselt ka tervislikud (mainigem siinkohal vaid friteeritud kartuleid, kana-nagitsaid või viinereid). Vaidlustaja ei heida loomulikult Hankijale ette püüdlust saavutada koolides toit, mis oleks nii tervislik kui maitsev. Küll aga tuleks Hankijal teadvustada ja arvestada, et sellisel kujul toitlustajale kõnealuseid kohustusi sätestades ei pruugi see ei õiguslikult lubatud ega praktiliselt võimalik olla. 2.6.6. Neljandaks nõuavad kõnealused sätted, et pakutavad toidud peavad olema tervislikud, st. soodustama õpilaste arengut ja piirama kahjulike ainete sisaldust. Vaidlustaja osundab, et ei ole võimalik üheselt määratleda, missugused toidud „soodustavad õpilaste arengut“ ja missugused mitte. Ja mis puudutab koolitoidus lubatud toitainete koguseid, siis on need detailselt määratletud Määruses nr 8 (eelkõige selle lisas 3). Mõiste „kahjulikud ained“ on määratlemata mõiste, kusjuures väärib tähelepanu, et ühe või teise aine kahjulikkus sõltub reeglina kogusest (ka muidu üldiselt kasulik aine võib olla liigses koguses kahjulik). Kokkuvõttes on ka kõnealune nõue ebaselge ja seetõttu kontrollimatu. 2.7. RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. (ja teiste lisa 3 kirjelduste vastavad sätted) – nõue kasutada toidu valmistamisel kohalikust põllumajanduslikust tootmisest pärit toorainet vähemalt 20% 2.7.1. Arvestades, et Hankija otsustas vaidlustuse tulemusena muuta vastavaid RHAD lisa 3 (tehniline kirjeldus) sätteid (vt Hankija 09.04.2025 vastuse p 10), tuleb lugeda, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse vastavas osas põhjendatuks. 2.7.2. RHAD lisa 3 kirjeldus nr 1 p 3.9.6.6. sätted (ja teiste hanke osade tehniliste kirjelduste vastavad sätted) on ka muudetud redaktsioonis (seisuga 09.04.2025) kahjuks jätkuvalt vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse, asjakohasuse ning põhjendatuse põhimõtetega ja moonutavad vaba konkurentsi minnes vastuollu RHS § 3 p 3 sätestatud keeluga. lk 5 / 7 2.7.3. Hankija selgitab oma 09.04.2025 vastuses (vt selle p 10), et kõnealuste sätetega on kohaliku tooraine osakaal piiratud kõigest 20 protsendiga, mis näitavat selgelt meetme proportsionaalsust. Hankija hinnangul ei kujuta selline piirang endast olulist takistust teiste riikide päritolu tooraine kasutamisel ega piira seeläbi oluliselt pakkujate konkurentsivõimet. Vaidlustaja järeldab Hankija selgitustest, et Hankija tegelikult möönab ka ise, et kõnealused tehnilise kirjelduse sätted piiravad toitlustamisel väljapoolt Eestit pärit tooraine kasutamist ja EL’i sisest kaupade vaba liikumist päritolu põhiselt, kuid leiab sealjuures, et need piirangud pole olulised ning on põhjendatud ja proportsionaalsed. 2.7.4. Lisaks leiab Hankija oma 09.04.2025 vastuses (samuti p 10), et hankijal on laiaulatuslik kaalutlusõigus riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisel ehk hankija teab ise, mida tal vaja on. Sellest järeldab Hankija, et tal on õigus otsustada, millise päritoluga toorainest toitu valmistatakse, sh on tal õigus nõuda, et osa tema koolides väljastatud toidust oleks kohaliku päritoluga, et saavutada oma vastuses eespool väljatoodud eesmärke (kohaliku majanduse toetamine, toidu kvaliteet ja värskus, keskkonnasäästlikus). 2.7.5. Vaidlustaja osundab siinkohal, et kaupade ja teenuse vaba liikumine peab Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide vahel olema tagatud Euroopa Liidu Toimimise Lepingust tulenevalt (vt selle artiklid 28 ja artiklid 56-62). Tegemist on nn EL’i alusvabadustega, mille väljenduseks on ka RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud põhimõtted, sh kohustus tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning keeld moonutada ja kahjustada konkurentsi. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole ei Eesti ega EL’i õigusaktidega üldjuhul lubatud piirata või eelistada riigihangetes EL’i või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist pärit tooraine kasutamist pelgalt päritolu põhiselt mistahes kaalutlustel (vt ka Simovart/Parind, Riigihangete seadus, Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, § 3 kommentaar nr 13). 2.7.6. Mis puudutab Hankija poolt esile toodud Eestist pärit tooraine eelistamise kaalutlusi, siis osundab Vaidlustaja järgnevatele kaalutlusvigadele. 2.7.7. Kohaliku majanduse toetamine. Nagu juba ülal osundatud, ei ole ei Eesti ega EL’i õiguse kohaselt lubatud eelistada Eesti „kohalikke“ põllumajandustootjaid ja „kohalikku“ Eesti majandust teiste EL’i ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide arvelt. 2.7.8. Toidu kvaliteet ja värskus. Hankija jätab tähelepanuta, et Pärnu ei asu kaugel Läti piirist, mistõttu on Põhja-Lätist pärit tooraine Hankija „loogikat“ järgides kahtlemata vähemalt sama värske kui mistahes Eestist pärit tooraine. Samuti jätab Hankija tähelepanuta, et ühelt poolt tooraine „kohalikkuse“ ja teiselt poolt kvaliteedi ning värskuse vahel puudub tegelikkuses vahetu seos, st. ei saa sugugi üheselt väita, et Eestist pärit tooraine on toidu valmistamisel kvaliteetsem või värskem kui mõnest teisest EL’i liikmesriigist pärit tooraine. Toidu kvaliteet ja värskus sõltub mitmetest asjaoludest, mh sellest, kuidas toorainet on käideldud, ladustatud, transporditud, säilitatud jne. Kahtlemata leidub ka Eestist ebakvaliteetset ja/või riknenud toorainet. 2.7.9. Keskkonnasäästlikus. Hankija jätab tähelepanuta, et Eestist pärit tooraine keskkonna jalajälg ei pruugi sugugi olla väiksem mistahes teisest EL’i liikmesriigist pärit toorainega võrreldes. Tooraine keskkonna jalajälge ei mõjuta üksnes tooraine esialgse päritolukoha kaugus Hankija asukohast, vaid täiendavalt veel mitmed erinevad tegurid (nt kasvatamise tingimused, tootmisprotsessi ülesehitus, tarneahela ülesehitus jms). Kindlasti ei pea Hankija loogika paika nt Põhja-Lätist pärit tooraine osas, mis on geograafiliselt Hankija asukohale lähemal kui Põhja-Eesti või Ida-Virumaa. lk 6 / 7 2.7.10. Kokkuvõttes eksib Hankija väites, et tal on õigus ise vabalt otsustada, missugusest EL’i liikmesriigist pärit toorainest peab talle pakutav toit olema valmistatud. 3. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE PÕHJENDUS Vaidlustuskomisjoni 10.04.2025 väljastatud kirjaliku menetluse teatest ilmneb, et käesolevas asjas teeb vaidlustuskomisjon otsuse avalikult teatavaks 07.05.2025. Kuna pakkumuste esitamise tähtpäevaks on hetkel 08.05.2025 kell 12:00, siis on ilmne, et pärast vaidlustuskomisjoni otsuse avalikustamist pole menetlusosalistel sisuliselt aega (vähemalt viite tööpäeva) vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks või RHAD muutmiseks. Seetõttu taotleb Vaidlustaja käesolevaga uuesti RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke peatamist. 4. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustaja palub mõista Hankijalt välja Vaidlustaja menetluskulud kokku summas 4240 eurot, mis koosnevad Vaidlustaja poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja Vaidlustaja lepingulise esindaja kuludest summas 2960 eurot (ilma käibemaksuta). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud nähtuvad advokaadibüroo Concordia poolt Vaidlustajale 15.04.2025 väljastatud arvest nr 20250186 ning selle spetsifikatsioonist (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1). Vaidlustaja kinnitab, et kõik tema menetluskulude nimekirjast nähtuvad (s.h. lepingulise esindaja arvel kajastatud) kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega. 5. LISAD 1. Advokaadibüroo Concordia OÜ 15.04.2025 arve nr 20250186 Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Saame, vandeadvokaat P. DUSSMANN EESTI osaühingu volitatud esindaja lk 7 / 7