Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 23.04.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 95-25/289468, 289472 Riigihanked: „Akadeemia tee 32 sotsiaalmaja moodulrenoveermise omanikujärelevalve“ (viitenumber 289468) „Katleri 6 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omanikujärele- valve“ (viitenumber 289472) Vaidlustaja: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Linnavaraamet Registrikood 75023757 Hankija esindaja: Ameti juhataja Hardi Alliksaar e-post [email protected]  NOVE - 2/8 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on liidetud vaidlustusasi nr 95-25/ 289468, 289472: AS Infragate Eesti („Vaidlustaja“) vaidlustused tema hankemenetlusest kõrval- damise otsustele Tallinna Linnavaraameti („Hankija“) riigihangetes „Akadeemia tee 32 sotsiaal- maja moodulrenoveermise omanikujärelevalve“ (viitenumber 289468, „Akadeemia tee 32 hange“) ja „Katleri 6 sotsiaalmaja moodulrenoveerimise omanikujärelevalve“ (viitenumber 289472, „Katleri 6 hange“). 2. 16.04.2025 esitas Hankija oma vastuse vaidlustusele, paludes jätta vaidlustuse Akadeemia tee 32 hankes läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning vaidlustuse Katleri 6 hankes rahuldamata. 3. 17.04.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 23.04.2025 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Vaidlustaja, olles tutvunud Hankija vastusega, peab tarvilikuks esitada oma täiendavad seisukohad, lükkamaks ümber mitmed Hankija vastuses sisalduvad eksikäsitlused. Lisaks sisaldab dokument Vaidlustaja menetluskulude nimekirja. Dokument on esitatud tähtaegselt (23.04.2025). II VASTUVÄITED HANKIJALE A. Akadeemia 32 hanke vaidlustus on tähtaegne 5. Hankija on argumenteerinud, et Akadeemia tee 32 hankes esitatud vaidlustus on mittetäht- aegne ja palunud selle vaidlustuse läbi vaatamata jätta. Hankija sellekohased väited on selgelt otsitud ja alusetud. 6. VAKO on vaidlustuse juba menetlusse võtnud ja andnud seeläbi ka hinnangu Akadeemia tee 32 hanke vaidlustuse tähtaegsusele (RHS § 192 lg 1). Tõsi, RHS ei keela VAKO-l oma varasemaid menetlusotsuseid hiljem ümber vaadata, ent käesoleval juhul puudub selleks igasugune alus. 7. Vaidluse all ei ole, et praegusel juhul kohaldub RHS § 189 lg-s 1 sätestatud kümnepäevane vaidlustamise tähtaeg. Hankija teeb aga põhimõttelise vea, kui leiab, et seda tähtaega hakatakse tingimata arvestama päevast, mil hankija oma otsuse pakkujatele välja saadab. Nii see ei ole – RHS § 189 lg 1 järgi on vaidlustamistähtaja kulgema hakkamine sõltuvuses sellest, millal vaidlustaja „sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest“. Nagu vaidlustuses öeldud, sai Vaidlustaja oma õiguste rikkumisest Akadeemia tee 32 hankes teada esmaspäeva, 31.03.2025, hommikul, kui ta tutvus Hankija poolt riigihangete registri („RHR“) kaudu reede, 28.03.2025, õhtul saadetud teabepaketiga. 8. Hankija arvates ei ole viimati esitatud väide „usutav“ ja „on tõendamata“.1 Tegu on palja- sõnalise kriitikaga, mis on seda asjakohatum, et Hankija pole enda väite – et Vaidlustaja tutvus otsusega juba 28.03.2025 – tõenduseks esitanud ainsatki tõendit. Olgugi et vaidlustusmenetluses peab iga menetlusosaline tõendama enda esitatud väiteid2 ning et Hankijal oleks seda vägagi hõlbus teha, kuivõrd RHR kuvab teabevahetuse lehel infot selle kohta, millal pakkuja hankija teate avas. Hankija teab seda kindlasti hästi ning asjaomast tõendit (nt kuvatõmmist) ei ole VAKO-le esitatud põhjusel, et see visuaalselt kinnitaks Hankija poolt valeväite esitamist. Vaidlustaja täidab ise selle lünga, esitades RHR-i pidaja Riigi Tugiteenuste Keskuse käest hangitud kuvatõmmised selle kohta, et Vaidlustaja esindaja esmakordne kokkupuude Hankija saadetud käskkirjaga nr 1.-9/31 ja selle lisaga 1 oli 31.03.2025 hommikul (vt lisad 1 ja 2).3 1 Hankija vastuse p 2.1.4. 2 Analoogia HKMS § 59 lg-ga 1, vt VAKOo 188-17/191029, p 17–19; I. Pilving, M. Parind. RHS § 190 komm 16. – M. A. Simovart, M. Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 3 Palume mitte eksitusse sattuda sellest, et kuvatõmmiselt nähtuva sõnastuse järgi Vaidlustaja kl 8:46 „kustutas“ talle saadetud teated. Selline sõnastus on sinna tekkinud põhjusel, et Vaidlustaja esindaja tegi enda e-postil ja sealt edasi RHR-i suundudes hiireklikke järjekorras, mis samaaegselt hanke tulemite lehele liikumisega kustutas Hankija teavitused.  NOVE - 3/8 - 9. Peale selle, et Hankija püüab VAKO-t eksitada faktides, on vildakas ka Hankija teoreetiline käsitlus. Nimelt kehtivat Hankija sõnutsi eeldus, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik kontrollib enda e-posti vähemalt „korra päevas“.4 See ei ole õige. Ehkki mõned läbimõtlematult sõnastatud varasemad kohtulahendid, millele on viidanud ka Hankija, tõesti räägivad e-posti kontrollimisest „kord päevas“ ja kättesaamisest hiljemalt „järgmisel päeval“, siis hilisemates lahendites on Riigikohus oma viga mõistnud ja selle parandanud. Uuema ja kehtiva kohtupraktika järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord tööpäevas. Seega saab majandus- või kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenuse pakkuja serverisse.5 Sellest on lähtunud ka VAKO.6 Riigikohtu praktika korrigeerimise põhjused on ilmsed. Kohatu on eeldada (ja seeläbi ka nõuda), et isik – olgu siis majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda – kontrolliks e-posti kord päevas, sest see hõlmaks ka puhkepäevi ja riigipühasid. Usutavasti ei söanda isegi Hankija väita, et pakkuja peab laupäeval, pühapäeval, jõululaupäeval, uusaastal jne iga natukese aja tagant enda e-posti vaatama, et näha, ega hankija pole kirja saatnud. 10. Hankija on täinud väita, et kuivõrd ta saatis Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse viimasele välja reedel kl 16:01, siis oli Vaidlustajal „veel vähemalt mõned tunnid, et tutvuda“ Hankija saadetud infoga.7 Sellise argumendi kasutamine näitab, et Hankija rakendab küüniliselt ja teadlikult taktikat saata pakkuja suhtes negatiivne otsus välja vahetult reedese tööpäeva lõpus, et hiljem apelleerida sellele, et vaidlustamistähtaeg hakkas kulgema juba järgmisel päeval, s.o laupäeval. Nii „kaoksid“ pakkuja jaoks kümnepäevase vaidlustamise tähtaja sisse ära lausa neli puhkepäeva (2x laupäev, 2x pühapäev). Seesugune hankemenetluse eesmärgipärane disainimine võimalikult pakkuja kahjuks ei ole soliidne. 11. Lõpetuseks peatub Vaidlustaja Hankija hinnangul, et on „ebaveenev“ Vaidlustajalt kuulda, et ta ei vaadanud reede õhtul pärast kl 16 e-posti. Sisuliselt asetab Hankija pakkujale kohustuse ilmtingimata veel reedese tööpäeva viimase tunni või kahe jooksul e-posti lugeda. Küllap saab Hankija tegelikult ka ise tõsimeelse lähenemise korral aru, kui kunstlik ja ülepingutatud selline kontseptsioon on. Liiatigi on VAKO sellise „nutisõltuvuse teooria“ osas oma seisukoha juba kujundanud8: „Hankija argumendi, et /---/ tänapäeval tuleks eeldada juba seda, et e-posti kontrollitakse päev läbi, lükkab vaidlustuskomisjon tagasi. Isegi kui üldjuhul võib see tõesti nii olla, et Interneti ning arvutite ja nutiseadmete laialdase leviku ajastul hoitakse e-kirjadel silm peal tööpäevaringselt, siis niivõrd olulises õigusliku tähendusega küsimuses nagu seda on vaidlustuse esitamise tähtaja kulgema hakkamine, ei saa e-postkasti pidevat monitoorimist eeldada. Nimelt võib vabalt juhtuda, et tegelikult ettevõtja konkreetsel päeval oma e-kirju ei vaatagi või teeb seda tõesti vaid korra päevas, nt kohe hommikul. /---/ Kindlasti ei nõustu vaidlustuskomisjon hankija väitega, et ettevõtjatelt „tuleks nõuda“ oma e-kirjade kontrollimist rohkem kui korra päevas. Selline nõue ei ole mitte ühegi mõistliku argumendiga põhjendatav ning väga küsitav oleks ka selle põhiseaduspärasus, kuivõrd see sekkub ilmselgelt liiga tugevalt isikute privaatautonoomia sfääri. Erinevate asjasse puutuvate huvide – ühelt poolt ettevõtja õiguste ja huvide kaitse, teiselt poolt õiguskaitsemenetluse ladus ja kiire läbiviimine – tasakaalustamiseks on küll põhjendatud eeldada, et ettevõtja saab talle saadetud e-kirja hiljemalt järgmisel tööpäeval, ent millegi enama eeldamine oleks selgelt ebamõistlik ja ebaõiglane. Seda, et mõistlik lähenemine e-kanaleid pidi saadetud teadete kättesaamise eelduslikule ajale on just niisugune, mitte selline nagu pakub hankija, illustreerib ka RHS § 192 lg 6, mis sätestab, et vaidlustuskomisjoni teated loetakse menetlusosalistele teatavaks tehtuks järgmisel tööpäeval nende vaidlustuskomisjonile teadaolevale elektronposti aadressile edastamisest arvates.“ 4 Hankija vastuse p 2.1.4. 5 Vt nt RKTKo 2-16-8010, p 13. 6 Nt VAKOo 127-21/234323, p 21. 7 Hankija vastuse p 2.1.4. 8 VAKOo 127-21/234323, p 22.  NOVE - 4/8 - 12. Osutamata ei saa jätta ka loogikaveale ja vastuolule Hankija argumentatsioonis. Ühest küljest viitab ta (vananenud ja nüüdseks korrigeeritud) Riigikohtu praktikale selle kohta, et majandus- või kutsetegevuses osalejalt tuleb eeldada e-posti kontrollimist kord päevas. Teisalt surub Hankija läbi oma väidet, et Vaidlustaja pidi kindlasti veel reede õhtul enda e-posti või RHR-i värskendama. Küsigem retooriliselt: miks see „üks kord päevas“ peab olema tingimata vahemikus kl 16–18? Mis saab juhul, kui Vaidlustaja tegi oma „ühe kohustusliku külastuse“ e-postile ära päeva esimeses pooles? Millise õigusnormi alusel saaks talle seda pahaks panna? 13. KOKKUVÕTE. Hankija taotlus jätta Akadeemia tee 32 hankes esitatud vaidlustus mittetäht- aegsuse tõttu läbi vaatamata on selgelt alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. B. Vaidlustaja kõrvaldamine on õigusvastane 14. Vaidlustaja on pärast Hankija vastusega tutvumist senisest veelgi enam veendunud, et tema vaidlustused rajanevad tugeval õiguslikul alusel. Hankija vastus tervikuna annab aimu, et RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise eeltingimused ei ole antud juhul täidetud ning Hankija püüab viidatud sättega looritada enda isiklikku vastumeelsust Vaidlustaja suhtes. Avalikku võimu tuleb teostada lähtuvalt kehtivaist õigusaktidest, mitte aga tõukuvalt eelarvamuslikust hoiakust, et „LVA ei näe võimalust koostöö jätkamiseks tulevikus“.9 15. Pakkuja usaldusväärsuse kadu, millest Hankija palju räägib, peab olema ära näidatud seaduse piirides. Teisisõnu, usaldusväärsuse kadu peab rajanema õiguslikel faktidel ja hankija etteheited peavad olema legitiimsed. Piisav ei ole hankija paljasõnaline ja oma personaalse agendaga laetud väide stiilis „pakkuja on mulle vastuvõetamatu“. Kui lubada viimast, siis muutuks riigihangete korraldamine täiesti meelevaldseks ja kontrollimatuks, kuivõrd hankija võiks eba- usaldusväärsuse väitega rünnata keda tahes. 16. Kordame, et Vaidlustaja on väga tihe riigihangetes osaleja, kes on sõlminud väga palju hankelepinguid. RHR-i hankelepingute otsing kuvab Vaidlustaja kohta „ainult“ 500 lepingut, kuivõrd ühe pakkuja kohta süsteem lihtsalt rohkem ei kuva (alates 501. lepingust vanemad lepingud järjest kaovad otsingutulemustest). Teatmik.ee andmeil, seisuga 22.04.2025, on Vaidlustaja tegelik hankelepingute arv 821.10 Probleeme ja minetusi on juhtunud kaduvväikses osas neist lepinguist. Siinjuures – nagu Vaidlustaja on vaidlustuses süstemaatiliselt seletanud – ei võrdu iga RHR-i rikkumiskanne tegeliku rikkumisega. Antud kaasus näitab, et rikkumiskanded võivad olla alusetud, need on hankija ühepoolne vaade asjale. Vaidlustajale saab mitmeid aastaid hõlmava perioodi kohta teha vaid üksikuid pisemaid etteheited. Arvestades tema hankelepingute koguhulka, on selgelt ülekohtune püüda jätta muljet nagu oleks Vaidlustaja käpardlik lepingute saririkkuja. Vaidlustaja peab väga kahetsusväärseks, et ta peab sellises võtmes rünnakuid Hankija menetlus- dokumentidest lugema. Vaidlustaja laitmatult täidetud lepingute määr (%) on turuliidrite seas. 17. Mis puudutab Hankija vabandusi vaidlustatud otsuste põhjenduste nigela kvaliteedi osas11, siis RHS-i kohaselt peab pakkuja kõrvaldamise otsus olema küllaldaselt motiveeritud ja mõistlikult jälgitav kohe korraga, mitte alles vaidlustusmenetluses esitatava nn kommenteeritud väljaande abil. Otsuse puudulikku põhjendamist ei muuda olematuks tõik, et Hankija on asunud enda põhjen- dusi tagantjärele siluma ja lahti seletama. Hankijal, kel lasub kohustus tagada oma põhjuste arusaadavus, on kohatu erinevate kaudsete tuletuste teel veeretada süüd pakkujale (Hankija stiilinäide: kuna üks lause sisaldus juba kunagi ühe nõudekirja vastuses, siis pidanuks Vaidlustaja nüüdki mõistma, mida Hankija sama lause kopeerimisega hankest kõrvaldamise otsuse seletus- kirja silmas pidas.) 18. Vaidlustaja ei saa kindlasti nõustuda Hankija avaldusega, et „pakkuja on selle asemel, et keskenduda lepingute täitmisel ilmnenud vigade kõrvaldamisele, suunanud oma ressursid vaidlustamistele hankija vastu, mis takistab asutusele seatud eesmärkide saavutamist ning 9 Hankija vastuse p 2.2.2. 10 https://www.teatmik.ee/et/personlegal/10845129-AS-Infragate-Eesti#google_vignette 11 Hankija vastuse p 2.3.1.  NOVE - 5/8 - koormab hankijat nii majanduslikult kui ajaliselt“.12 Esiteks, Hankija viidatud „vigu“ kas ei esine üldse või siis tegu on teisejärguliste formaalsete minetustega, mis ei ole mitte kunagi seadnud ohtu lepingu tähtaegset ja kvaliteetset täitmist. Teiseks, Vaidlustaja „kõigest“ kaitseb enda õigusi ülekohtuste etteheidete ja õigusliku aluseta otsuste eest, kasutades selleks talle seadusega tagatud vaidlustamise võimalust. Hankijast on kohatu nuriseda ja mõista anda, nagu teeks Vaidlustaja midagi inetut või taunimisväärset. Kolmandaks ei oma argument, et Hankija töö on vaidlustusest mõnevõrra häiritud, vaidlustusmenetluses vähimatki tähendust. Mõistagi on iga vaidlus Hankijale häiring, kuid iga hankija peab arvestama, et tema hange võidakse vaidlustada ning et sellega kaasneb nii ajaline kui rahakulu. Vaidlustaja ei pea oma õigusi kaitsmata jätma, kuna see võib Hankijale ebameeldiv või ebamugav olla. 19. Ebaõige on Hankija arusaam nagu näitaks „rakendatud leppetrahvide arv, peetud nõude- kirjavahetus /---/ ning kogu suhtluse maht“ seda, et Vaidlustaja puhul on tegu ebausaldusväärse pakkujaga.13 Ainuüksi tõik, et Hankija on Vaidlustaja erinevate alusetute leppetrahvidega üle kallanud ning viimane on seepärast pidanud kulutama olulist ressurssi enda õiguste kaitsele, ei näita Vaidlustaja ebausaldusväärsust (ega ka mitte usaldusväärsust) – tegu pole omavahel seotud asjadega. Pakkuja usaldusväärsust näitavad tema teod, mitte aga see, kui palju keegi on suutnud või sunnitud tähemärke produtseerima. 20. Vaidlustaja ei soovi siinkohal korrata seda, mida ta on nn Tammsaare tee 135 lepingu ja nn Vormsi roheala lepingu konkreetsete vaidluspunktide osas vaidlustuses ja sellele lisatud dokumen- tides juba öelnud. Vaidlustaja jääb kõigiti oma varasemate positsioonide juurde ja vaidleb Hankijale täies mahus vastu. Allpool adresseerib Vaidlustaja Hankija vastuses sisalduvaid väiteid, mille osas ta pole veel saanud VAKO-le seisukohta avaldada. ▪ Tammsaare tee 135 lepingu vaidluspunktid 21. Hankija on viidanud, et Vaidlustaja hilines omanikujärelevalve („OJV“) protseduuri programmi esitamisega 50 päeva.14 Sellega seoses tasub märkida, et algselt väitis Hankija, et hilinemine oli 79 päeva.15 Alles pärast Vaidlustaja vastuväidet sai Hankija oma veast aru ja korrigeeris kalkulatsiooni. See on järjekordne kinnitus, et Hankijal on tõsiseid raskusi kõnealuse hankelepingu ja laiemalt tsiviilõiguse süstemaatikas orienteerumisega. 22. Vaidlustaja ei nõustu, et OJV protseduuride programmi esitamine on „üksomanikujärelevalve tegija esmaseid ehk primaarseid kohustusi“.16 Tegu on formaalse kõrvalkohustusega. Lihtsamalt: õigusakt nõuab, et töö alguses tuleb koostada ja esitada teatav paber, aga sellest ei sõltu otseselt teenuse kvaliteet ega projekti edu või ebaedu. Konkreetsel juhul osutatigi teenust sõltumata kõnealusest formaalsest minetusest ikkagi kvaliteetselt. Isegi Hankija ei väida vastupidist, vaid opereerib lihtsalt tühisõnaliste hüpoteesidega („suurendab ohtu“, „võib kaasa tuua“). Hinnangut teenuse kvaliteedile ja pakkuja usaldusväärsusele ei saa anda hankija kunstlikult ülepaisutatud hirmu alusel (mis kõik võinuks juhtuda!), see tuleb anda lähtuvalt faktidest. Antud juhul on fakt, et programmi ettenähtust hiljem esitamine ei avaldanud mõju ehitustööde kvaliteedile ega järelevalve toimimisele. Kõik vajalikud kontrollimeetmed ja kvaliteeditagamise tegevused viidi ellu tööde algusest peale. Objektil toimusid regulaarsed koosolekud ja ülevaatused, misläbi liikus kogu vajalik teave operatiivselt. Ehitustööd kulgesid plaanipäraselt ja kvaliteedinõuetele vastavalt. 23. Hankija väide, et ainuüksi „see üks rikkumine iseenesest“ (tähenduses: OJV protseduuride programmi esitamine hilinemisega) „oleks piisav alus pakkuja kõrvaldamiseks“17, näitab, et tema arusaam RHS § 95 lg 4 p 8 sisu, eesmärgi ja sellega hankijale pakutavate võimaluste kohta on kreenis. Nimetatud säte ei ole piiramatu karistusrelv hankija käes, seda ei saa rakendada ühe 12 Hankija vastuse p 2.3.2. 13 Samas. 14 Samas, p 2.4.2. 15 Vt nt vaidlustuse lisa nr 3, p 13. 16 Hankija vastuse p 2.4.2. 17 Hankija vastuse p 2.4.2.  NOVE - 6/8 - puhtformaalse minetuse korral. Et Hankija nägemus on olnud just selline, on Hankija teinud jämeda kaalutlusvea. 24. Mis puudutab veevarustuse ja kanalisatsiooni („VK“) spetsialisti viibimist objektil, siis Vaidlustaja toimis vastavalt lepingule.18 Vaidlustaja ei pea lepingulises suhtes lähtuma sellest, mis oleks Hankija subjektiivsel hinnangul hea sooritus või mis oleks Hankija ideaalnägemus. Rääkides asja sisust, siis VK spetsialisti pidev kohalolek objektil ei olnud tööde varases etapis vajalik. Kõik olulised kontrolli- ja kooskõlastusprotseduurid, sh Hankija viidatud liiva- ja õlipüüduri sobivuse ülevaatus (Vaidlustaja poolt kinnitatud 22.10.2024, Hankija poolt kinnitatud 23.10.2024), viidi läbi enne seadmete paigaldamist, millega alustati 18.11.2024. Liiva-mudapüüduri kooskõlastus toimus Bauhubi keskkonnas ja sinna oli kaasatud ka Hankija projektijuht. 25. Ka OJV protokollide ja aruandluslehtede koostamise teema on Hankija puhunud oluliselt suuremaks kui see tegelikult on.19 Protokollide ja aruandluslehtede koostamine ei ole OJV teenuse osutamise lepingu keskne ja oluline tingimus. OJV teenuse lepingu olulised tingimused seonduvad teenuse sisulise osutamisega, mitte dokumentatsiooni vormistamisega. Protokollid ja aruandlus- lehed on formaalne kõrvalkohustus, mis üksnes toetavad teenuse sisulist osutamist. Käsundiandja huvi ei ole saada protokolle ja aruandluslehti, vaid kvaliteetset OJV-d. Jääb mulje, et Hankija jaoks ei olegi olemas teisese tähendusega lepingutingimusi, kõik tingimused on võrdselt olulised. Nii see siiski ei ole. Õiguskord selgelt eristab lepingu seisukohast keskse tähendusega tingimusi ning üksnes toetavaid ja sekundaarse loomuga tingimusi. 26. Nii protokollide kui aruandluslehtede puhul kehtivad sisuliselt samad selgitused, mis ülal p-s 22 esitatud OJV protseduuride programmi kohta. Nimelt, protokolli ja aruandluslehtede hilinemiste tõttu ei olnud tegelikult ohus ei info liikumine ega ehitustööde kvaliteet. Objektil toimusid regulaarsed koosolekud kord nädalas, kus osalesid nii töövõtja, projekteerija kui ka tellija esindaja. Koosolekupäevadel viidi läbi ka ühised objektikülastused. Selline jooksev koostöö ja kohapealne ülevaatus tagasid, et kogu oluline info liikus operatiivselt ning võimalikud küsimused või puudused said kiiresti lahendatud. Vajadusel kaasati projekteerija, kes tegeles lahenduste väljatöötamisega. Hankija ei ole väitnud sisulisi probleeme, vaid on otsinud formaalseid vigu. 27. Lisaks on Hankija ka protokollide episoodis langenud ise välja mõeldud hirmustsenaariumide lõksu. Nii on ta väitnud, et ühe protokolliga hilinemine „võis oluliselt mõjutada objekti ajakava ning kavandatud tegevuste elluviimist“.20 Fakt aga on, et ei mõjutanud ning määrav on just see. Hankija käsitlust üle võttes võiks valida lepingust mistahes sätte, ka kõige tühisema (nt lepingupoole kohustus teavitada teist osapoolt oma kontaktandmete muutumisest), et siis musta manades väita, et selle kohustuse rikkumine „võib“ viia projekti nurjumiseni. Teoreetiliselt tõesti võib (elus võib kõike juhtuda), aga vastav võimalus on kaduvväike. 28. Hankija käib faktidega vabameelselt ümber, kui viitab, et Vaidlustaja „rikkus /---/ protokollide koostamise ja esitamise kohustust kolmel korral“.21 Leppetrahvinõue on esitatud vaid ühe protokolli (nõupidamine nr 4) hilinenult esitamise eest.22 Isegi kui rikkumist jaatada, siis RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise üks kumulatiivne eeltingimus on ühe järgmistest õiguskaitsevahenditest rakendamine: lepingu ennetähtaegne lõpetamine, hinna alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahvi maksmine. Seega ei saa hankija sanktsioneerimata rikkumist pakkuja hankemenetlusest kõrvalda- misel arvesse võtta. Mitte ainult eksitav, vaid otse vale on Hankija väide, et Vaidlustaja „jättis aruandluslehed esitamata kolmel korral“.23 Vaidlustaja on juba vaidlustuses öelnud, et aruandlus- lehed said mõningase viibega siiski esitatud.24 18 Vt vaidlustuse lisa nr 10. 19 Hankija vastuse p 2.4.2. 20 Samas. 21 Samas. 22 Vt vaidlustuse p 18. 23 Hankija vastuse p 2.4.2. 24 Vt vaidlustuse p 21.  NOVE - 7/8 - 29. Hankija „täiendav tähelepanu juhtimine“ seoses väidetava täiendava rikkumisega25 on juba protseduuriliselt vastuvõetamatu. Sellele väidetavale rikkumisele, millele Vaidlustaja vaidleb vastu, ei ole Vaidlustaja kõrvaldamise otsuses tuginetud ning see episood ei kuulu vaidlustusmenetlusse. Hankija on selle välja toonud vaid selleks, et Vaidlustaja suunas veel uusi halvustavaid väiteid visata. Hankija teematõstatus on kohatu ka materiaalõiguslikult. Hankija ise tunnistab, et ta ei ole selle „rikkumise“ eest rakendanud leppetrahvi. Nagu eespool öeldud, RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise üks kumulatiivseid eeltingimusi on ühe järgmistest õiguskaitsevahenditest rakendamine: lepingu ennetähtaegne lõpetamine, hinna alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahvi maksmine. ▪ Vormsi roheala lepingu vaidluspunktid 30. Vaidlustaja ja Tallinna Strateegiakeskuse („TalStrat“) vahel sõlmitud Vormsi roheala lepingu osas ei ole Hankija oma vastuses vaidlustusele, nii nagu ka Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse põhjendustes, omapoolseid sisulisi seisukohti võtnud. Hankija on vaid ähmaselt ja paljasõnaliselt rääkinud „hulgalistest vigadest“ ja lakooniliselt öelnud, et ta nõustub TalStratiga, üks-ühele taasesitades viimase jutupunkte.26 Kuna Vaidlustaja on viimastele oma vaidlustuses ja selle lisades juba oponeerinud, siis ei ole siinkohal sel teemal enam peatutud. 31. Küll aga tuleb toonitada, et nagu Hankija on oma vastuses ise välja toonud, puudutab Vormsi roheala leping hoopis teist tegevusvaldkonda kui praeguse Hanke ese, milleks on OJV. Tegu oli projekteerimise lepinguga. Sellest hoolimata Hankija „pidas vajalikuks“ sellele viidata.27 See on oluline ja põhimõtteline kaalutlusviga. Nimelt on VAKO praktikas leidnud kinnitust, et kui väidetav varasem rikkumine puudutab sellist tüüpi ülesandeid ja kohustusi, mis käimasolevas hankes asjasse ei puutu, siis ei saa isegi varasemad tegelikud rikkumised viidata käimasolevas hankes pakkuja ebausaldusväärsusele – puudub loogiline mõtteline seos varasemaga ja ettenähtava ohuga hankelepingu nõuetekohasele täitmisele.28 Seega, võttes arvesse Vaidlustaja tegevus- portfelli, mis hõlmab nii hoonete projekteerimist, taristu projekteerimist kui ka OJV-d, ei saa ühes valdkonnas toimunud minetusi (kui neid üldse on) automaatselt üle kanda teistele valdkondadele. 32. KOKKUVÕTE. Hankija vastus üksnes kinnitab seda, mis nähtub ka Vaidlustaja kõrvaldamise otsuste põhjendustest: reaalne alus kõrvaldamiseks puudub, Hankija otsus on meelevaldne ja rajaneb kohatutel ja/või ebaõigetel faktidel ja hinnangutel. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 33. Kuivõrd Vaidlustaja taotles mõlemas liidetud vaidlustuses, et tema menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt, esitab Vaidlustaja käesolevaga VAKO-le enda menetluskulude nimekirja. 34. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 5651,67 eurot, mis koosneb kahelt vaidlustustelt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot (2x640 eurot) ning lepingulise esindaja kuludest summas 4371,67 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi mahus 20 h 20 min tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis nähtub alljärgnevast tabelist (järgmisel leheküljel): 25 Hankija vastuse lk 8 ülalt teine lõik. 26 Samas, p 2.4.3. 27 Samas. 28 VAKOo 11-23/256589.  NOVE - 8/8 - 35. Seega taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 5651,67 eurot (käibemaksuta). Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.29 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: (1) RHR kuvatõmmis käskkirjaga tutvumise aja kohta; (2) RHR kuvatõmmis käskkirja lisaga tutvumise aja kohta. 29 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.