Liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (kergliikurite kindlustamine) s eletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Kehtiv liikluskindlustuse seadus sätestab § 4 lõike 1 punktis 5 kohustusliku liikluskindlustus e sõidukitele , mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis või mille valmistajakiirus ületab 14 kilomeetrit ja mass ületab 25 kilogrammi. Selline kriteerium on tekitanud olukorra, kus turu suurima rendiettevõtte Bolti elektri tõukerattad, mille kaal on 24 kg, ei kuulu kindlustuskohustuse alla. Samal ajal suuruselt tei s e rendiettevõte Tuul Mobility, mille tõukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kg, peab renditõukerattaid kindlustama . Tegemist on võimaliku turumoonutusega, mis seab ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Antud eelnõu tehakse ettepanek lisaks LKindlS § 4 lõike 1 punkt 5 1 , mille kohaselt tekib igasuguste kergliikurite kindlustamise kohustus isikutele, kellele kuulub üle kümne liikluses kasutatava väljarenditava kergliikuri . Normi eesmärk on tagada, et läbi kasutamisteenuse liikluses osaleva tele kergliikuri tele oleksid võrdsed tingimused ja need oleksid kõik kindlustatud , sest need osalevad oluliselt sagedamini liikluses (nt võrreldes erakasutuses oleva kergliikuriga) ja seetõttu on ka sellega kaasnevad riskid suuremad. Täna kehtiva seadus e koostamisel lähtu ti Euroopa Liidu MID direktiivist, kuid direktiiv ei kohusta seadma kindlustuse rakendumise alampiir iks just 25 kg, samuti ei keela sätestada ühtse kindlustuskohustuse kõigile renditeenust pakutavate ettevõtete ker g liikuritele . Seega kehtivas seaduses sätestatud kriteeriumid ja 25 kg piirang oli pigem Eesti seadusandja poliitiline otsus. Võrdluseks - sama direktiivi ülevõtmisel, tegi Läti regulatsiooni, kus on ühesed tingimused kõigile renditeenust pakutavatele ettevõtetele. Õiglase ja läbipaistva õigusloome põhimõtte kohaselt tuleb seadusi koostades tagada võrdne kohtlemine ja konkurentsi neutraalsus. Kui kehtestatud regulatsioon annab eelise ühele turuosalisele ja seab teised ettevõtted ebavõrdsesse olukorda, võib olla tegemist ebaproportsionaalse õigusriivega . Lisaks konkurentsimoonutusele ei täida seadus ka oma esmast eesmärki – kaitsta liikluses kannatanuid. Statistika näitab, et elektritõukeratastega seotud liiklusõnnetused on aastast aastasse sagenenud. Puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et alla 25 kg kaaluval tõukerattal oleks väiksem õnnetuse risk või leebemad tagajärjed. Statistika näitab vastupidist – 2024. aastal toimunud 422 liiklusõnnetustest kergliikuritega, olid 171 juhtunud Bolti tõukeratastega ja 53 Tuule tõukeratastega. Kindlustuskohustuse puudumine võib tähendada, et kannatanud jäävad hüvitiseta ning kahjud katab Tervisekassa või inimene ise. Samuti on raske nõuda hüvitist välja isikult, kui ta on välismaalane. See tähendab sisuliselt, et vastutus liigub ettevõttelt avalikule sektorile ja maksumaksjale. Tervisekassa kulud on kergliikurite õnnetuste tõttu ka iga aastaga kasvanud. LKindlS § 4 täiendamine. Et vältida nii konkurentsimoonutust kui ka tagada kõigi liiklejate piisav kaitse, lisatakse käesolev a eelnõu ga LKindlS § 4 lõike 1 punkt 5 1 , mille kohaselt tekib igasuguste kergliikurite kindlustamise kohustus isikutele, kellele kuulub üle kümne liikluses kasutatava kergliikuri . See muudatus tagab ühtse regulatsiooni, et erinevate rendiettevõtete tõukerattad kuuluksid kindlustuskohustuse alla. Normi eesmärk on tagada, et läbi kasutusteenuse liikluses osalevad kergliikurid oleksid kindlustatud, sest need osalevad oluliselt sagedamini liikluses (Bolti tõukeratastega sõideti 2022. aastal ca 8 miljonit kilomeetrit ja Tuule tõukeratastega oli 2022. aasta 29. septembri seisuga sõidetud ca 5 miljonit kilomeetrit) ja seetõttu on ka kaasnevad riskid suuremad võrreldes üksikisiku personaalses kasutuses oleva elektrilise tõukerattaga. LKindlS § 7 täiendamine. Kehtivas LKindlS §-s 7 on loetletud kindlustuskohustusega isikud. Lisatava LKindlS § 7 lg 2 1 kohaselt peab isik, kellele kuulub üle kümne liikluses kasutatava väljarenditava kergliikuri, kindlustama kõik talle kuuluvad kergliikurid sõltumata sellest, kui kiiresti need liiguvad või kui palju need kaaluvad. Teisisõnu, kindlustusleping tuleb sõlmida ka alla 25 km/h kiirusega sõitvate kergliikurite, samuti kuni 14 km/h kiirusega sõitvate kuni 25 kg kaaluvate kergliikurite suhtes, kui ühel isikul on üle kümne sellise liikluses kasutava väljarenditava kergliikuri. Kõiki käesolevaid muudatusi toetab nii Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa, aga ka Konkurentsiamet. Samuti on rahandusministeeriumi ametnikud toetanud algselt ideed, et kindlustuskohustus laieneks kõigile rendiettevõtete tõukerastele. Tol hetkel ei saanud see ettepanek poliitilist toetust. Käesolevaid seisukohti väljendati Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil 14.04.2025. Antud eelnõu sätted on valminud tuginedes nendele seisukohtadele ning Rahandusministeeriumi ametnike soovitustele . 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Seaduse muudatus mõjutab eelkõige kergliikurite renditeenust pakkuvaid ettevõtteid. Eestis on suurimad turuosalised Bolt ja Tuul Mobility. K ergliikurite rentimise teenuse pakkujad veel, näiteks https://hoogmobility.ee/ , https://www.xn--tuksimaailm-ffb.ee/rent/ , https://rendipesa.ee/rolleri-rent-jalgratta-rent-elektritoukeratta-rent/elektritoukeratta-rent/ . Samuti laieneb antud seaduse muudatus kõigile elektritõukerataste omanikele, kui nende elektritõukerat tad pole veel kindlustatud, kuid omanikul on neid üle 10, need osalevad liikluses ning neid renditakse välja. Käesolev seaduse muudatus seab võrdsed tingimused renditeenust pakutavatele ettevõtetele ning eemaldab turumoonutava olukorra. Seaduse muudatus tagab parema tarbijakaitse ning inimeste tervise kaitse. Kohustuslik liikluskindlustus tagab selle, et liiklusõnnetuses kahju saanud pool saab hüvitist. Samuti vähendab see Tervisekassa kulusid ning hoiab maksumaksja raha kokku. 5. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2025. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 17. aprill 2025. a Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Liikluskindlustuse seaduse täiendamise seadus (kergliikurite kindlust amine ) § 1. Liikluskindlustuse seaduse s tehakse järgmised muu datused: 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 1 järgmises sõnastuses: 5 1 ) punktis 5 nimetatud tingimustele mittevastav kergliikur, kui see kuulub isikule, kellel on üle kümne liikluses kasutatava väljarenditava kergliikuri.“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kindlustuskohustus on käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 5 1 nimetatud isikul.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, aprill 2025 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 17. aprill 2025. a Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
Liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnöu
(kergliikurite kindlustamine) seletuskiri
l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus
Kehtiv liikluskindlustuse seadus sätestab § 4 löike l punktis 5 kohustusliku liikluskindlustuse
söidukitele, mille valmista] akiirus uletab 25 kilomeetrit tunnis voi mille valmistajakiirus uletab
14 kilomeetritja mass uletab 25 kilogrammi. Selline kriteerium on tekitanud olukorra, kus turu
suurima rendiettevötte Bolti elektritöukerattad, mille kaal on 24 kg, ei kuulu
kindlustuskohustuse alla. Samal ajal suuruselt teise rendiettevöte Tuul Mobility, mille
töukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kg, peab renditöukerattaid kindlustama. Tegemist on
vöimaliku tummoonutusega, mis seab ettevötted ebavördsesse konkurentsiolukorda. Antud
eelnöu tehakse ettepanek lisaks LKindlS § 4 löike l punkt 5 , mille kohaselt tekib igasuguste
kergliikurite kindlustamise kohustus isikutele, kellele kuulub ule kiimne liikluses kasutatava
väljarenditava kergliikuri. Normi eesmärk on tagada, et läbi kasutamisteenuse liikluses
osalevatele kergliikuritele oleksid vördsed tingimusedja need oleksid köik kindlustatud, sest
need osalevad oluliselt sagedamini liikluses (nt vörreldes erakasutuses oleva kergliikuriga) j a
seetöttu on ka sellega kaasnevad riskid suuremad.
Tänä kehtiva seaduse koostamisel lähtuti Euroapa Liidu MID direktiivist, kuid direktiiv ei
kohusta seadma kindlustuse rakendumise alampiiriksjust 25 kg, samuti ei keela sätestada uhtse
kindlustuskohustuse köigile renditeenust pakutavate ettevötete kergliikuritele. Seega kehtivas
seaduses sätestatud kriteeriumid ja 25 kg piirang oli pigem Eesti seadusandja poliitiline otsus.
Vördluseks - sama direktiivi tilevÖtmisel, tegi Läti regulatsiooni, kus on iihesed tingimused
köigile renditeenust pakutavatele ettevötetele.
Oiglase ja läbipaistva öigusloome pöhimötte kohaselt tuleb seadusi koostades tagadavördne
kohtlemine ja konkurentsi neutraalsus. Kui kehtestatud regulatsioon annab eelise uhele
tumosalisele ja seab teised ettevötted ebavördsesse olukorda, vöib olla tegemist
ebaproportsionaalse öigusriivega.
Lisaks konkurentsimoonutusele ei taida seadus ka oma esmast eesmärki - kaitsta liikluses
kannatanuid. Statistika näitab, et elektritöukeratastega seotud liiklusönnetused on aastast
aastasse sagenenud. Puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et alla 25 kg kaaluval töukerattal oleks
väiksem önnetuse risk voi leebemad tagajärjed. Statistika näitab vastupidist - 2024. aastal
toimunud 422 liiklusönnetustest kergliikuritega, olid 171 juhtunud Bolti töukeratastega ja 53
Tuule töukeratastega. Kindlustuskohustuse puudumine voib tähendada, et kannatanud jäävää
huvitiseta ning kahjud katab Tervisekassa voi inimene ise. Samuti on raske nouda huvitist väljä
isikult, kui ta on välismaalane. See tähendab sisuliselt, et vastutus liigub ettevöttelt avalikule
sektorile ja maksumaksjale. Tervisekassa kulud on kergliikurite önnetuste töttu ka iga aastaga
kasvanud.
LKindlS § 4 täiendamine. Et vältida nii konkurentsimoonutust kui ka tagada köigi liiklejate
piisav kaitse, lisatakse käesoleva eelnöuga LKindlS § 4 löike l punkt 51, mille kohaselt tekib
igasuguste kergliikurite kindlustamise kohustus isikutele, kellele kuulub ule kumne liikluses
kasutatava kergliikuri. See muudatus tagab uhtse regulatsiooni, et erinevate rendiettevötete
töukerattad kuuluksid kindlustuskohustuse alla.
Normi eesmärk on tagada, et läbi kasutusteenuse liikluses osalevad kergliikurid oleksid
kindlustatud, sest need osalevad oluliselt sagedamini liikluses (Bolti töukeratastega söideti
2022. aastal ca 8 miljonit kilomeetrit1 ja Tuule töukeratastega oli 2022. aasta 29. septembri
seisuga söidetud ca 5 miljonit kilomeetrit) ja seetöttu on ka kaasnevad riskiä suuremad
vörreldes uksikisiku personaalses kasutuses oleva elektrilise töukerattaga.
LKindlS § 7 täiendamine. Kehtivas LKindlS §-s 7 on loetletud kindlustuskohustusega isikud.
Lisatava LKindlS § 7 Ig 2 kohaselt peab isik, kellele kuulub ule kumne liikluses kasutatava
väljarenditava kergliikuri, kindlustama köik talle kuuluvaa kergliikurid söltumata sellest, kui
kiiresti need liiguvad voi kui palju need kaaluvad. Teisisonu, kindlustusleping tuleb solmida
ka alla 25 km/h kiirusega söitvate kergliikurite, samuti kuni 14 km/h kiirusega söitvate kuni 25
kg kaaluvate kergliikurite suhtes, kui uhel isikul on ule kumne sellise liikluses kasutava
väljarenditava kergliikuri.
Köiki käesolevaid muudatusi toetab nii Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa, aga ka
Konkurentsiamet. Samuti on rahandusministeeriumi ametnikud toetanud algselt ideed, et
kindlustuskohustus laieneks köigile rendiettevötete töukerastele. Toi hetkel ei saanud see
ettepanek poliitilist toetust. Käesolevaid seisukohti väljendati Riigikogu korruptsioonivastase
erikomisjoni istungil 14.04.2025. Antud eelnöu sätted on valminud tuginedes nendele
seisukohtadele ning Rahandusministeeriiuni ametnike soovitustele.
3. Eelnou terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
4. Seaduse möjud
Seaduse muudatus möjutab eelköige kergliikurite renditeenust pakkuvaid ettevötteid. Eestis on
suurimad turuosalised Bolt ja Tuul Mobility. Kergliikurite rentimise teenuse pakkujad veel,
näiteks httDS://hoogmobility.ee/, https://www.xn—tuksimaailm-ffb.ee/rent/,
https://rendiDesa.ee/rolleri-rent-ialgratta-rent-elektritoukeratta-rent/elektritoukeratta-rent/.
Samuti laieneb antud seaduse muudatus köigile elektritöukerataste omanikele, kui nende
elektritöukerattad pole veel kindlustatud, kuid omanikul on neid ule 1 0, need osalevad liikluses
ning neid renditakse väljä. Käesolev seaduse muudatus seab vördsed tingimused renditeenust
pakutavatele ettevötetele ning eemaldab turumoonutava olukorra.
Seaduse muudatus tagab parema tarbijakaitse ning inimeste tervise kaitse. Kohustuslik
liikluskindlustus tagab selle, et liiklusönnetuses kahju saanud pool saab huvitist. Samuti
vähendab see Tervisekassa kulusid ning hoiab maksumaksja raha kokku.
l
https://arileht.de]fi.ee/artikkel/120120514/aastalopu-statistika-kinnitab-et-eestlased-on-bolti-usj<y
5. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega
Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
7. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja vastu vötta rakendusakte.
8. Seaduse jöustumine
Seadus jöustub l. juulil 2025.
Algatab Eesti ^skerakonna fraktsioon aprill 2025. a
"^
Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Liikluskindlustuse seaduse täiendamise seadus (kergliikurite
kindlustamine)
§ l. Liikluskindlustuse seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 4 löiget l täiendatakse punktidega 5 järgmises sönastuses:
51) punktis 5 nimetatud tingimustele mittevastav kergliikur, kui see kuulub isikule, kellel on
ule kumne liikluses kasutatava väljarenditava kergliikuri.";
2) paragrahvi 7 täiendatakse löikega 2 järgmises sönastuses:
,,(2 ) Kindlustuskohustus on käesoleva seaduse § 4 löike l punktis 5 nimetatud isikul.";
§ 2. Seadusejöustumine
Käesolev seadusjöustub 2025. aasta l. juulil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, /^ aprill 2025
Algatab Eesti Kes^akonna fraktsioon // aprill2025.a
4-
Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
Riigikogu Kant^älei
Kuupäev_^_^l^
„„/ /-7//^-^^
Vabariigi Valitsus
.04.2025 nr 1-1/15-631/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 17. aprillil algatatud
liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse (kergliikurite kindlustamine) eelnõu (631 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0408 - Liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse (kergliikurite kindlustamine) eelnõu (631 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 21.4.2025 resolutsioonile
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 08.05.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03321938-923c-4b77-a9ca-ed286a859b89
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03321938-923c-4b77-a9ca-ed286a859b89?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 21.04.2025 / 1-1/15-631;
Riigikantselei / 21.04.2025 / 2-5/25-00732
Resolutsiooni teema: Liikluskindlustuse seaduse täiendamise seaduse (kergliikurite
kindlustamine) eelnõu (631 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 08.05.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.5.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0408.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <
[email protected]>, Kliimaministeerium
<
[email protected]>, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <info@mkm.
ee>, Siseministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 21.04.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655