dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Rahandusministeerium · 21. aprill 2025
Viit
4-1/1963-1
Registreeritud
21. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2025
Vastutaja
Egle Sgirka (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Finantstalitus)
Lahendamise tähtaeg
21. mai 2025

Failid

  • 📎Taotlus Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vahendite eraldamiseks Riigilaevastikule.asice453 KB

Sisu (failidest)

Jürgen Ligi Rahandusministeerium 21.04.2025 nr 4-12/25/1885 Taotlus Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vahendite eraldamiseks Riigilaevastikule Austatud minister Kliimaministeerium taotleb riigieelarve seaduse § 58 lõike 11 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 1 punktiga 2 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservist 13 432 951 euro eraldamist Kliimaministeeriumi hallatavale riigiasutusele Riigilaevastikule, sh tegevuskuludeks 7 743 915 eurot tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ja investeeringuteks 5 689 036 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Rahandusministri käskkirja eelnõu_Riigilaevastik 2. Seletuskiri taotlusele reservist raha eraldamiseks_Riigilaevastik Liivi Fuchs, 626 9227 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist raha eraldamiseks Riigilaevastiku tegevuskuludeks ja investeeringuteks 1. Sissejuhatus Riigilaevastik alustas täiemahulist tööd 01.07.2023, hakates haldama ca 300 riigi omandis (Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnaamet ning AS Eesti Loots) olevat veesõidukit. Paigaldama ja hooldama nii kogu Eesti veeteede navigatsiooni, kui ka Eesti ja Venemaa vaheliste veekogude kontrolljoone märgistust, osutama lootsiteenust, korraldama talvist navigatsiooni st jäämurret ning tegelema tulevikumere arendamisega. Riigilaevastik on lisaks mitme riigile kuuluva sadama haldaja. Riigilaevastik vajab rahastust oma igapäevaste põhiülesannete täitmiseks, milleks RE/RES 2025-2028 koostamise ajal asutuse baaseelarvesse piisavalt eelarvelisi vahendeid ei suunatud. Vabariigi Valitsuse 16.01.2025 istungi otsusega on heaks kiidetud tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Riigilaevastiku tegevuskulude ja investeeringute katmiseks on loetelus 2025. aastaks planeeritud vahendeid 14 530 000 eurot. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 24.10.2024 kabinetinõupidamise päevakorrapunktis „Riigilaevastiku püsiva baaseelarve kinnitamine ja Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vahendite eraldamine“ otsustati Riigilaevastiku põhjendatud taotluse alusel tagada 2025. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist planeeritud tegevuse „Riigilaevastiku tegevuskulud ja investeeringud“ arvelt koos jäämurdmise teenuse sadamas valmisoleku tagamise lisavajadusega 13,433 miljoni euro eraldamist Riigilaevastiku 2025. aasta tegevuskulude ja investeeringute katmiseks. Nimetatud summa kujunemisel arvestati varasemat rahaeraldust ja kärpeülesande laiendamist kõikidele piirmääraga vahenditele. Taotluse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi merendusosakonna nõunik Katarina Karpina ([email protected]; +372 5885 1119), finantsosakonna nõunik Liivi Fuchs ([email protected]; +372 5388 5387) ning Riigilaevastiku finants- ja haldusüksuse juht Janno Luts ([email protected]; +372 5845 5647). 2. Taotluse sisu Eelnevast johtuvalt taotleb Riigilaevastik Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservist 13 432 951 euro (Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise materjalides täpsustatud summa) eraldamist, sh tegevuskuludeks 7 743 915 eurot tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ja investeeringuteks 5 689 036 eurot. Vahendeid kasutatakse: a. igapäevaste põhiülesannete täitmiseks (veesõidukite ja navigatsioonimärgistuse haldamine, lootsiteenuse osutamine, talvise navigatsiooni korraldamine ning tulevikumere arendamine); b. veesõidukite hooldus- ja remontinvesteeringuteks, et tagada ja säilitada riigile kuuluvate veesõidukite merekõlblikkus; c. ristkasutavate multikaatrite hankimiseks, mis on vajalikud nii Riigilaevastiku lootsiteenuse kui partnerasutuste (Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet) mereliste ülesannete (eelkõige järelevalve ja merepääste, kui ka 1 heidutus) täitmiseks, kuna olemasolevate lootsikaatrite elukaared hakkavad lõppema ning viimase kümne aasta jooksul on selleks vajalikud investeeringud jäänud tegemata; d. jäämurde võimekusega laevade valmisoleku tagamiseks, et asuda vajadusel jäämurdetöödele (ehk laevad nn „stand by“ olekus), millega kindlustatakse Eesti suursadamate aastaringe kaubavahetus. 2025. aasta eelarve vajadus (tegevuskulud ja investeeringud) Riigilaevastiku 2025. aasta prognoositav tegevuskulude baasvajadus on 24,3 mln eurot ning investeeringute maht 16,9 mln eurot. Summad on ilma käibemaksuta. Detailsem ülevaade allikatest, kuludest ja investeeringutest on tabelis 1. Tabel 1. Riigilaevastiku 2025. aasta tegevuskulude ja investeeringute eelarvelised vahendid ja tegelik vajadus (eurot, ilma käibemaksuta). Kulude ja investeeringute rahastusallikad Kulud Investeeringud Kokku 2024 ülekantavad vahendid (none, SE05A003, 5 689 036 3 725 221 9 414 257 SR050119, IN003000, IN050098, IN05C001) 2025 seadusega eraldatud vahendid (none, 10 889 839 7 485 998 18 375 837 SE05A003, IN003000, IN050098, IN05C001 Reservist taotletavad vahendid 7 743 915 5 689 036 13 432 951 Rahastusallikad kokku 24 322 790 16 900 255 41 223 045 Kulude ja investeeringute prognoos Kulud Investeeringud Kokku Tööjõukulud 11 234 973 11 234 973 Erisoodustus 61 300 61 300 Multifunktsionaalse jäämurdja Botnica lepinguline 5 481 728 5 481 728 prahiraha Veesõidukite hooldus- ja remondikulud 2 364 924 2 364 924 Veesõidukite kütus ja elekter 2 031 556 2 031 556 Veesõidukite kindlustused 65 000 65 000 Meeskondade toitlustamine 143 955 143 955 Kinnistute ja rajatiste majanduskulud 633 560 633 560 Navigatsioonimärkide majanduskulud 610 533 610 533 Maismaasõidukite majanduskulud 259 506 259 506 IKT kulud 585 217 585 217 Transporditeenused 230 004 230 004 Eri- ja vormiriietus 90 000 90 000 Muud majandamiskulud 530 534 530 534 Veesõidukite hooldus/remont/dekarboniseerimine 2 418 322 2 418 322 Välisprojektide omafinantseering 162 458 162 458 Multikaatrid 3tk 7 482 577 7 482 577 PPA veesõidukid 6tk 3 608 317 3 608 317 Rohuküla sadama rekonstrueerimine 2 979 166 2 979 166 Hoonete ja rajatiste investeeringud 249 415 249 415 Kulude ja investeeringute prognoos kokku 24 322 790 16 900 255 41 223 045 2 2025. aasta tööjõukulud summas 11,2 mln eurot koosnevad 236 töötaja igakuisest töötasust koos maksudega, et tagada asutuse toimimine. Tööjõukuludest kolm neljandikku moodustavad veesõidukite laevaperede ning lootside töötasud. Nende kulu on planeeritud mahus, et tagada nii rahvusvahelistest nõuetest, kui kohalikest erinevatest õigusaktidest tulenev meeskondade minimaalne mehitatus. Multifunktsionaalse jäämurdja Botnica lepingulise prahiraha maksumuse aluseks on alates 01.01.2025 Transpordiameti poolt Riigilaevastikule üle antud OÜ-ga TS Shipping sõlmitud jäämurdeteenuse tellimise leping tähtajaga 20.04.2032. Vastavalt kehtivale riigihanke lepingule on Riigilaevastik kohustatud 122 päevaks prahtima OÜ-lt TS Shipping jäämurde võimekusega laeva hinnaga 44,8 tuh eurot päevas, mida on pooltel õigus korrigeerida tarbijahinnaindeksi võrra, kuid mitte rohkem kui 3% alates 20.12.2025. Jäämurdmisega seotud kulude osas on oluline märkida, et tulenevalt tavapärasest soojemast talveperioodist 2024/2025. a ei vajanud Eesti sadamad käesoleval hooajal jäämurdeteenust ning tabelis sisalduvad üksnes kulud, mis on vajalikud, et tagada jäämurde võimekusega laevade kohene valmisolek asuda vajadusel jäämurdetöödele (ehk laevad nn „stand by“ olekus). Keskmise talve korral oleks lisandunud jäämurdetöödega kaasnev täiendav kütusekulu minimaalselt 1,0 mln eurot. Asutuses on täna kasutuses ca 250 veesõidukit ja nende majanduskulud käesoleval aastal on 4,6 mln eurot. Kõige suurema osakaalu veesõidukite majanduskuludes moodustavad nende igapäevased hooldus- ja remondikulud summas 2,4 mln eurot, milles sisaldub ka poi- ja reostustõrje laeva Sektori rendikulu 0,2 mln eurot, laevade sadama- ja hoiustamistasud koos elektrikuluga 0,3 mln eurot ning väikesaarte parvalaevade toetused parendusteks 0,1 mln eurot. Samas suurusjärgus on ka ujuvvahendite kütuse ja elektrikulu (tarbitav kütusekogus 1,37 mln liitrit ja prognoositav keskmine ostuhind 1,3 eurot liiter). Asutus haldab üle Eesti viite riigile kuuluvat sadamat (Tallinnas Hundipeal, Rohuneemes, Rohukülas, Kallastel ja Tartus), 8 hoonet (Hundipea sadamas 3, Rohuneemes 2, Rohukülas 1, Tartus 1 ja Pärnus 1) ning lisaks 6 lootsijaama rendipinda. Kinnistute ja rajatiste majanduskuludest moodustavad suurima osa hooldusremondid 0,2 mln eurot, kütte ja elektrikulu 0,2 mln eurot, korrashoiukulud 0,2 mln eurot ja ruumide üür 0,1 mln eurot. Riigilaevastiku hallata on püsinavigatsioonimärke maismaal ligi 230 ning merel ja laevatatavatel sisevetel on ujuvmärke kokku ligi 1 370, millest ligi 455 on ajutise kontrolljoone märgid. Navigatsioonimärkide majandamiskuludest suurema osa moodustavad poide ja toodrite moderniseerimine ja varuosad 0,4 mln eurot, ujuvmärkide ketid ja ankrud 0,1 mln eurot ning püsinavigatsioonimärkide hoolduskulud 0,1 mln eurot. Oma igapäevaste tegevuste elluviimiseks on asutusel kokku 26 maismaasõidukit (millest sõiduautosid 15, maastikuautosid 6, veoautosid 1, traktoreid 1, tõstukeid 2 ja ATV-sid 1) ning veesõidukite transpordiks on asutusel 154 haagist (kandevõimega 0,7 tonni kuni 3,5 tonni). Sõidukite rendikulu on 0,1 mln eurot, kütusekulu koos remondi ja hoolduskuludega on 0,1 mln eurot. IKT kulu koosneb enamjaolt arvutitöökoha teenuse kulust. Teenust osutab Riigilaevastikule Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ning aastane kulude summa tuleneb vastavalt nende poolt kehtestatud hindadele. 3 Suurimateks olemasolevate veesõidukite hoolduse/remondi/dekarboniseerimise investeeringuteks on hüdrograafialaev Jakob Prei hooldus-remont (dokitööd, paemasinate ja sillaseadmete remont) summas 0,8 mln eurot, kahe olemasoleva kaatri dekarboniseerimine 0,8 mln eurot ning mitmeotstarbelise poilaeva EVA-316 katlasüsteemi vahetus 0,2 mln eurot. 4 EELNÕU KÄSKKIRI Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest Riigieelarve seaduse § 58 lõigete 1¹ ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. aasta määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹: eraldada 2025. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest Kliimaministeeriumi valitsemisala asutusele Riigilaevastik 13 432 951 eurot Riigilaevastiku tegevuskuludeks ja investeeringuteks, sealhulgas 7 743 915 eurot tegevuskuludeks tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ja 5 689 036 eurot investeeringuteks. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister 1 Käskkirja mall 2: Investeeringuteks ja ühe summana EELNÕU KÄSKKIRI Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest Riigieelarve seaduse § 58 lõigete 1¹ ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. aasta määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹: eraldada [aasta] Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest [ministeerium] valitsemisalale [summa] eurot [eesmärk]. (allkirjastatud digitaalselt) [Rahandusminister] rahandusminister 2 Käskkirja mall 3: Mitme summana või kuludeks ja investeeringuteks EELNÕU KÄSKKIRI Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest Riigieelarve seaduse § 58 lõigete 1¹ ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. aasta määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹: eraldada [aasta] Vabariigi Valitsuse reservist [ministeerium] valitsemisalale [summa] eurot ([eesmärk]), sh: 1) (kulude puhul: [tulemusvaldkond] tulemusvaldkonda) [summa] eurot ([eesmärk]); 2) (kulude puhul: [tulemusvaldkond] tulemusvaldkonda) [summa] eurot ([eesmärk]); 3) … (allkirjastatud digitaalselt) [Rahandusminister] rahandusminister 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →