dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Täiendav teabenõue

Rahandusministeerium · 25. aprill 2025
Viit
12.4-7/1840-2
Registreeritud
25. aprill 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kohtla-Järve Linnavolikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.4 RIIGI AVALIKU TEENISTUSE ARENDAMINE, HALDUSORGANISATSIOONIALANE KORRALDUS JA RIIKLIK STATISTIKA
Sari
12.4-7 Haldusorganisatsioonialase korraldusega seotud kirjavahetus
Toimik
12.4-7/2025
Vastutaja
Ott Karulin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. mai 2025

Failid

  • 📎Vastus teabenõudele.msg66 KB
  • 📎Vastus täiendavale teabenõudele.msg134 KB

Sisu (failidest)

Teema: FW: Vastus teabenõudele From: Denis Veršinin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, April 24, 2025 1:34 PM To: Ott Karulin - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vs: Vastus teabenõudele Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Ma tänan Teid vastuse eest aga ikkagi suurem osa küsimusest jäi vastamata. Selleks, et kõik oli korrektne ja arusaadav, ma veel kord kirjutan need küsimused, mis on jäi minu jaoks arusaamatuks. 1. Kui praegusel hetkel puudub sisekontrolöril ametijuhend, kas Ta teostada kontrolli? 2. Missugused alusdokumendid (õiguslikud alused) peavad olema kehtestatud volikogu poolt ning linnavalitsuse poolt sisekontrolli läbiviimisel (eeskirjad, korrad, protseduurid, käitumisjuhised jne)? Kui need dokumendid puuduvad võib eeldada, et varem koostatud akt on tühine? Kui need dokumendid puuduvad, siis kuidas näeb haldusmenetluse protseduur ja kas Ta üldse saab teostada kontrolli? 3. Kes koostab ja kes kinnitab sisekontrolöri tööplaani/tegevusplaani? Kas see on avalik? 4. Kas peavad asutuse teenistujaid on teavitatud ja teadlikud kehtivatest protseduurireeglitest ning nende tegevuse osas rakendatud sisekontrollimeetmetest? Kui jah, siis kes peab teavitama? 5. Sisekontrolli käigus, kas peab olema koostatud mingisugune kava ja ajakava koos kontrollitava teemadega? 6. Kas peavad olema kohe määratud kontrolli läbiviimisel oodatud eesmärgid ning edaspidised tegevused? 7. Kes kontrollib või saab kontrollida läbiviidud sisekontrolöri poolt koostatud akti (sisu, vastavus faktidele, sõltumatus jne)? Kas saab pöörduda koostatud aktiga sõltumatu siseaudiitorile? 8. Kes teostab järelevalve sisekontrolöri puhul? Lugupidamisega ja mõistva suhtumise lootes Deniss Veršinin Kohtla-Järve linnavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni liige ________________________________ Saatja: Ott Karulin - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: esmaspäev, 21. aprill 2025 15:10 Adressaat: Denis Veršinin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Vastus teabenõudele [email protected] <mailto:[email protected]> saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline <https://aka.ms/LearnAboutSenderIdentification> Tere! Kohaliku omavalitsuse üksuse sisekontrollisüsteemi üldiseks õiguslikuks aluseks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), mille § 481 ütleb: (1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses. (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus. Seejuures on § 48 välja toodud revisjonikomisjoni õigused: (3) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist. (31) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Nagu on viidanud ka Riigikontroll oma auditis Kohtla-Järve linna sisekontrolli kohta <https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/2439/amid/557/language/et-EE/Default.aspx> , ei täpsusta seadus, mida omavalitsus sisekontrollisüsteemi loomiseks ja rakendamiseks täpselt tegema peab. Rahandusministeeriumi tellimusel koostati 2018. aastal „Kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend“ <file:///C:/Users/ramok94221/Downloads/kov_sisekontrollisusteemi_juhend.pdf> , mis toob välja, et sisekontrollisüsteem on kõik, mida organisatsioon teeb, et tagada: — õigusaktidest kinnipidamine; — vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest; — tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel; — tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine Seega mõistetakse sisekontrollisüsteemi protsessina, mis on põimitud organisatsiooni igapäevategevustesse, hõlmates nii protsesse, protseduure, juhendeid jms kui ka inimesi ning nende poolt tehtavaid tegevusi ning ühtegi kontrolli ei teostata asjana iseeneses, vaid ainult omavalitsuse tegevuste ja eesmärkide paremaks elluviimiseks. Näiteks on sisekontrollisüsteemi osaks hankekord, erinevatele ametikohtadele antud limiidid kulude kinnitamiseks, huvide konflikti tuvastamisele ja vältimisele ning korruptsiooni ennetamisele suunatud korrad ja reeglid jne. KOKS annab ka võimaluse luua siseaudiitori ametikoht, millele on ette nähtud täiendavad nõuded (KOKS § 481 lõige 8) ja mille puhul on volikogu pädevuses „valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine“, vt § 481, lõige 3: „Kui kohaliku omavalitsuse üksuses moodustatakse siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või luuakse vastav struktuuriüksus, siis tehakse seda vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktile 36.“ Samuti lubab KOKS § 22 lõige 3: „Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.“ Kehtivas Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhimääruses pole siseaudiitori ametikohta ette nähtud, muude teenistuskohtade koosseisu kinnitamise korra järgimist saab hinnata volikogu (sh seda, kas sisekontrolöri töötamine pearevidendi ametijuhendi järgi on korrektne). Üldised teenistusse võtmiseks esitatavad nõuded ja isikud, keda ei või võtta teenistusse, kehtestab Avaliku teenistuse seadus (§ 14 ja 15). Tervitades Ott Karulin Riigivalitsemise valdkonna juht Riigihalduse osakond Rahandusministeerium 58772554 From: Denis Veršinin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, April 9, 2025 8:27 AM To: Ott Karulin - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Teabenõue Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere hommikust! Kohtla-Järve linnavalitsuse struktuuris oli ametikoht nagu pearevident nüüd teda nimetati ümber alates 01.01.2025. a. ja praegune ametinimetus on sisekontrolör, seoses sellega, mul tekkisid mõned küsimused ning palun Teie abi selle küsimustele vastamiseks: 1. Missugune kompetents peab olema antud ametnikul (oskused, haridus, kutsetase jne)? 2. Kui praegusel hetkel puudub sisekontrolöril ametijuhend, kas 3. Missugused alusdokumendid (õiguslikud alused) peavad olema kehtestatud volikogu poolt ning linnavalitsuse poolt sisekontrolli läbiviimisel (eeskirjad, korrad, protseduurid, käitumisjuhised jne)? Kui need dokumendid puuduvad võib eeldada, et varem koostatud akt on tühine? Kui need dokumendid puuduvad, siis kuidas näeb haldusmenetluse protseduur ja kas Ta üldse saab teostada kontrolli? 4. Kes koostab ja kes kinnitab sisekontrolöri riskipõhise tööplaani? Kas see on avalik? 5. Kas peavad asutuse teenistujaid on teavitatud ja teadlikud kehtivatest protseduurireeglitest ning nende tegevuse osas rakendatud sisekontrollimeetmetest? Kui jah, siis kes peab teavitama? 6. Sisekontrolli käigus, kas peab olema koostatud mingisugune kava ja ajakava koos kontrollitava teemadega? 7. Sisekontrolli läbiviimisel, võivad olla kehtestatud piirangud, kuna ei ole võimalik eeldada absoluutset kindlustunnet kontrollisüsteemi töötamise osas ning olukorda, kus sisekontrollisüsteem välistaks igasuguse võimalike negatiivsete sündmuste juhtumise? 8. Kas peavad olema kohe pandud oodatud tulemused ning edaspidised tegevused? 9. Kes kontrollib või saab kontrollida läbiviidud sisekontrolöri poolt koostatud akti (sisu, vastavus faktidele, sõltumatus jne)? Kas saab pöörduda koostatud aktiga pöörduda sõltumatu siseaudiitorile? 10. Kes teostab järelevalve sisekontrolöri puhul? Lugupidamisega ja ette tänades Deniss Veršinin Kohtla-Järve linnavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni liige 11. Saatja: Elis-Ketter Müürsepp - RAM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=0035ED920B304633991EAA22A3D0D4E1-A649BCB3-EE> Saaja: [email protected], Ott Karulin - RAM Teema: FW: Vastus teabenõudele Tere! Allpool on vastused teie esitatud küsimustele. 1. Kui praegusel hetkel puudub sisekontrolöril ametijuhend, kas Ta teostada kontrolli? – Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-27-01 leidnud, et ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni ebapiisavus ei õigusta iseenesest ametniku poolt teenistuskohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest. 2. Missugused alusdokumendid (õiguslikud alused) peavad olema kehtestatud volikogu poolt ning linnavalitsuse poolt sisekontrolli läbiviimisel (eeskirjad, korrad, protseduurid, käitumisjuhised jne)? Kui need dokumendid puuduvad võib eeldada, et varem koostatud akt on tühine? Kui need dokumendid puuduvad, siis kuidas näeb haldusmenetluse protseduur ja kas Ta üldse saab teostada kontrolli? - Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse <https://www.riigiteataja.ee/akt/114032025009> § 481 näeb KOV volikogule ette kohustuse tagada sisekontrollisüsteemi rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine kohalikus omavalitsuses. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt rakendatakse kohaliku omavalitsuse üksuses siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses <https://www.riigiteataja.ee/akt/107012025013> sätestatut (siseaudiitori tegevust on peamiselt reguleeritud seaduse 4. peatükis). 3. Kes koostab ja kes kinnitab sisekontrolöri tööplaani/tegevusplaani? Kas see on avalik? - KOKS § 481 järgi koostab siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametisse nimetatud ametnik või vastava struktuuriüksuse juht eelarveaastaks siseaudiitori tegevusplaani. Valla- või linnavalitsus kiidab tegevusplaani heaks ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Volikogu kuulab ära revisjonikomisjoni seisukoha ja kinnitab siseaudiitori tegevusplaani valla- või linnaeelarve vastuvõtmise päevaks. Kui siseaudiitori tegevusplaanile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut avaliku teabe seaduse alusel, on tegevusplaan avalik. Avaliku teabe seaduse kohta soovitame täpsemalt küsida selgitusi Andmekaitse Inspektsioonilt (Nõuandetelefon: 5620 2341 E-N 13:00-16:00; [email protected] <mailto:[email protected]> ). 4. Kas peavad asutuse teenistujaid on teavitatud ja teadlikud kehtivatest protseduurireeglitest ning nende tegevuse osas rakendatud sisekontrollimeetmetest? Kui jah, siis kes peab teavitama? - Üldreeglina tuleb ametnikul põhjalikult tutvuda haldussiseste eeskirjadega. Ametiasutuse igapäevase töökorralduse juurde kuulub uute ametnike teavitamine asutuse töökorraldusest. Seda tuleb teha kohe alguses, st ametniku teenistusse võtmisel (ATS § 68 lg 2). Sellekohane vajadus tuleneb muu hulgas põhimõttest, et isikult ei saa reeglite täitmist nõuda, kui neid ei ole talle teatavaks tehtud. Lisaks peab arvestama, et need dokumendid peavad ametnikule olema ka tema teenistuse vältel pidevalt kättesaadavad (ATS § 68 lg 2). Siseaudiitori tegevusega seotud täpsemad nõuded kehtestab audiitortegevuse seadus. Teenistusalaste aktide andmine töö korraldamiseks on ametiasutuse juhi ülesanne (ATS § 67 lg 1). Tal on võimalus volitada see õigus ka muudele isikutele. 5. Sisekontrolli käigus, kas peab olema koostatud mingisugune kava ja ajakava koos kontrollitava teemadega? - KOKS § 481 järgi koostab siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametisse nimetatud ametnik või vastava struktuuriüksuse juht eelarveaastaks siseaudiitori tegevusplaani, mille kinnitab volikogu. 6. Kas peavad olema kohe määratud kontrolli läbiviimisel oodatud eesmärgid ning edaspidised tegevused? – KOKSi § 481 seletuskirja kohaselt tuleb sisekontrollisüsteeme rakendada kohaliku omavalitsuse igas tegevuses, mitte üksnes finantsjuhtimise korraldamisel. Muus osas on siseaudiitori tegevusplaani täpsem sisu seaduse tasemel reguleerimata ja sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. 7. Kes kontrollib või saab kontrollida läbiviidud sisekontrolöri poolt koostatud akti (sisu, vastavus faktidele, sõltumatus jne)? Kas saab pöörduda koostatud aktiga sõltumatu siseaudiitorile? – Ametnikust siseaudiitori tegevusele kohaldub ka avaliku teenistuse seadus <https://www.riigiteataja.ee/akt/127092024003> , mis näeb ette üldise teenistusalluvuse. Avaliku teenistuse seaduse § 51 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse. Lisaks peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. 8. Kes teostab järelevalve sisekontrolöri puhul? – Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Ametniku teenistuskohustuse süülise rikkumise korral on võimalik alustada distsiplinaarmenetlust (avaliku teenistuse seaduse 8. peatükk). Ma loodan, et leidsite ülalt vastused oma küsimustele. Parimate soovidega Elis-Ketter Müürsepp Nõunik Riigihalduse osakond Rahandusministeerium 53045154 From: Denis Veršinin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, April 24, 2025 1:34 PM To: Ott Karulin - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vs: Vastus teabenõudele Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Ma tänan Teid vastuse eest aga ikkagi suurem osa küsimusest jäi vastamata. Selleks, et kõik oli korrektne ja arusaadav, ma veel kord kirjutan need küsimused, mis on jäi minu jaoks arusaamatuks. 1. Kui praegusel hetkel puudub sisekontrolöril ametijuhend, kas Ta teostada kontrolli? 2. Missugused alusdokumendid (õiguslikud alused) peavad olema kehtestatud volikogu poolt ning linnavalitsuse poolt sisekontrolli läbiviimisel (eeskirjad, korrad, protseduurid, käitumisjuhised jne)? Kui need dokumendid puuduvad võib eeldada, et varem koostatud akt on tühine? Kui need dokumendid puuduvad, siis kuidas näeb haldusmenetluse protseduur ja kas Ta üldse saab teostada kontrolli? 3. Kes koostab ja kes kinnitab sisekontrolöri tööplaani/tegevusplaani? Kas see on avalik? 4. Kas peavad asutuse teenistujaid on teavitatud ja teadlikud kehtivatest protseduurireeglitest ning nende tegevuse osas rakendatud sisekontrollimeetmetest? Kui jah, siis kes peab teavitama? 5. Sisekontrolli käigus, kas peab olema koostatud mingisugune kava ja ajakava koos kontrollitava teemadega? 6. Kas peavad olema kohe määratud kontrolli läbiviimisel oodatud eesmärgid ning edaspidised tegevused? 7. Kes kontrollib või saab kontrollida läbiviidud sisekontrolöri poolt koostatud akti (sisu, vastavus faktidele, sõltumatus jne)? Kas saab pöörduda koostatud aktiga sõltumatu siseaudiitorile? 8. Kes teostab järelevalve sisekontrolöri puhul? Lugupidamisega ja mõistva suhtumise lootes Deniss Veršinin Kohtla-Järve linnavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni liige ________________________________ Saatja: Ott Karulin - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: esmaspäev, 21. aprill 2025 15:10 Adressaat: Denis Veršinin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Vastus teabenõudele [email protected] <mailto:[email protected]> saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline <https://aka.ms/LearnAboutSenderIdentification> Tere! Kohaliku omavalitsuse üksuse sisekontrollisüsteemi üldiseks õiguslikuks aluseks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS), mille § 481 ütleb: (1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses. (2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus. Seejuures on § 48 välja toodud revisjonikomisjoni õigused: (3) Revisjonikomisjonil on õigus: 1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist. (31) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. (4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla või linna põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Nagu on viidanud ka Riigikontroll oma auditis Kohtla-Järve linna sisekontrolli kohta <https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/2439/amid/557/language/et-EE/Default.aspx> , ei täpsusta seadus, mida omavalitsus sisekontrollisüsteemi loomiseks ja rakendamiseks täpselt tegema peab. Rahandusministeeriumi tellimusel koostati 2018. aastal „Kohalike omavalitsuste sisekontrollisüsteemi korraldamise soovituslik juhend“ <file:///C:/Users/ramok94221/Downloads/kov_sisekontrollisusteemi_juhend.pdf> , mis toob välja, et sisekontrollisüsteem on kõik, mida organisatsioon teeb, et tagada: — õigusaktidest kinnipidamine; — vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest; — tegevuse otstarbekus organisatsioonile seatud ülesannete täitmisel; — tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine Seega mõistetakse sisekontrollisüsteemi protsessina, mis on põimitud organisatsiooni igapäevategevustesse, hõlmates nii protsesse, protseduure, juhendeid jms kui ka inimesi ning nende poolt tehtavaid tegevusi ning ühtegi kontrolli ei teostata asjana iseeneses, vaid ainult omavalitsuse tegevuste ja eesmärkide paremaks elluviimiseks. Näiteks on sisekontrollisüsteemi osaks hankekord, erinevatele ametikohtadele antud limiidid kulude kinnitamiseks, huvide konflikti tuvastamisele ja vältimisele ning korruptsiooni ennetamisele suunatud korrad ja reeglid jne. KOKS annab ka võimaluse luua siseaudiitori ametikoht, millele on ette nähtud täiendavad nõuded (KOKS § 481 lõige 8) ja mille puhul on volikogu pädevuses „valla või linna ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine“, vt § 481, lõige 3: „Kui kohaliku omavalitsuse üksuses moodustatakse siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks vastav ametikoht või luuakse vastav struktuuriüksus, siis tehakse seda vastavalt käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktile 36.“ Samuti lubab KOKS § 22 lõige 3: „Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.“ Kehtivas Kohtla-Järve Linnavalitsuse põhimääruses pole siseaudiitori ametikohta ette nähtud, muude teenistuskohtade koosseisu kinnitamise korra järgimist saab hinnata volikogu (sh seda, kas sisekontrolöri töötamine pearevidendi ametijuhendi järgi on korrektne). Üldised teenistusse võtmiseks esitatavad nõuded ja isikud, keda ei või võtta teenistusse, kehtestab Avaliku teenistuse seadus (§ 14 ja 15). Tervitades Ott Karulin Riigivalitsemise valdkonna juht Riigihalduse osakond Rahandusministeerium 58772554 From: Denis Veršinin <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, April 9, 2025 8:27 AM To: Ott Karulin - RAM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Teabenõue Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere hommikust! Kohtla-Järve linnavalitsuse struktuuris oli ametikoht nagu pearevident nüüd teda nimetati ümber alates 01.01.2025. a. ja praegune ametinimetus on sisekontrolör, seoses sellega, mul tekkisid mõned küsimused ning palun Teie abi selle küsimustele vastamiseks: 1. Missugune kompetents peab olema antud ametnikul (oskused, haridus, kutsetase jne)? 2. Kui praegusel hetkel puudub sisekontrolöril ametijuhend, kas 3. Missugused alusdokumendid (õiguslikud alused) peavad olema kehtestatud volikogu poolt ning linnavalitsuse poolt sisekontrolli läbiviimisel (eeskirjad, korrad, protseduurid, käitumisjuhised jne)? Kui need dokumendid puuduvad võib eeldada, et varem koostatud akt on tühine? Kui need dokumendid puuduvad, siis kuidas näeb haldusmenetluse protseduur ja kas Ta üldse saab teostada kontrolli? 4. Kes koostab ja kes kinnitab sisekontrolöri riskipõhise tööplaani? Kas see on avalik? 5. Kas peavad asutuse teenistujaid on teavitatud ja teadlikud kehtivatest protseduurireeglitest ning nende tegevuse osas rakendatud sisekontrollimeetmetest? Kui jah, siis kes peab teavitama? 6. Sisekontrolli käigus, kas peab olema koostatud mingisugune kava ja ajakava koos kontrollitava teemadega? 7. Sisekontrolli läbiviimisel, võivad olla kehtestatud piirangud, kuna ei ole võimalik eeldada absoluutset kindlustunnet kontrollisüsteemi töötamise osas ning olukorda, kus sisekontrollisüsteem välistaks igasuguse võimalike negatiivsete sündmuste juhtumise? 8. Kas peavad olema kohe pandud oodatud tulemused ning edaspidised tegevused? 9. Kes kontrollib või saab kontrollida läbiviidud sisekontrolöri poolt koostatud akti (sisu, vastavus faktidele, sõltumatus jne)? Kas saab pöörduda koostatud aktiga pöörduda sõltumatu siseaudiitorile? 10. Kes teostab järelevalve sisekontrolöri puhul? Lugupidamisega ja ette tänades Deniss Veršinin Kohtla-Järve linnavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni liige 11.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel