(EIS) algatatud kooskõlastamine

Meie 02.06.2026 nr 1.1-10.1/2389-1 Rahandusministri määruse "Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja tagasiside esitada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 2. Lisa 1. Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine 3. Lisa 2. Administratiivne tunnus 4. Lisa 3. Eelarve liigid 5. Lisa 4. Eelarve kontod 6. Lisa 5. Eelarve objektid 7. Lisa 6. Toetuste kodeerimine 8. Lisa 7. Tegevusalad, planeerimistasandid ja kuluarvestuse arvestusobjektid 9. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri Sille Preimer 5982 3037 [email protected] Lisaadressaadid: Riigikogu Kantselei Riigikontroll Vabariigi Presidendi kantselei Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee / registrikood 70000272  EELNÕU Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruses nr 50 „Eelarveklassifikaator“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse määruses ministeeriumi ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud asutustele ning Riigikantseleile, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.“; 2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Arvestusobjekte kodeeritakse ja kasutatakse vastavalt määruse lisas 1 sätestatule.“; 3) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Arvestusobjekti „Administratiivne tunnus“ all mõistetakse: 1) ministeeriumi valitsemisala tunnust; 2) asutuse tunnust ja asutuste grupi tunnust; 3) eelarveüksuse tunnust.“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Asutuste grupi tunnust kasutatakse eelarvestamisel, kui üheliigilisi asutusi on rohkem kui kolm.“; 5) paragrahvi 5 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Asutuse tunnust kasutatakse strateegilises planeerimises eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks. (4) Loodavatele või ühendatavatele valitsemisala asutustele antakse asutuse või asutuste grupi tunnus ministeeriumi valitsemisala tunnuse alusel.“; 6) paragrahvi 5 lõiget 5 pärast esimest lauset teise lausega järgmises sõnastuses: „Ministeeriumi valitsemisala tunnuse loomine või muutmine lepitakse kokku Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vahel.“; 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Arvestusobjekti „Eelarve liik“ kohustuslik jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse lisas 3.“; 8) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Arvestusobjekti „Eelarve konto“ kohustuslik jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse lisas 4.“; 9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Üleriigiline eelarve objekt on kohustuslik kasutamiseks kõikidele asutustele.“; 10) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja riigieelarvelise kaasfinantseeringu ning struktuuritoetuse registris menetletavate riigisiseste toetuste kajastamisel. (3) Riigisisese toetuse kajastamisel võib kasutada arvestusobjekti „Toetus“ ka siis, kui toetust ei menetleta struktuuritoetuste registris.“; 11) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, kui määruses ei ole sätestatud teisiti“; 13) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 11 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „Planeerimistasand“ tekstiosaga „ja selle mõõdikuid“; 15) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõna „arvestust“ sõnaga „finantsarvestust“; 16) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arvestusobjekti „Tugiteenus“ kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks. Arvestusobjektide „Teenuse tegevus“ ja „Klient“ alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust lähtuvalt asutuse vajadusest.“; 17) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Kuluüksus (1) Arvestusobjekti „Kuluüksus“ alusel peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa lähtuvalt asutuse vajadusest. (2) Arvestusobjekti „Kuluüksus“ kodeeritakse vastavalt määruse lisale 7.“; 18) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projektipõhine arvestus on majandusarvestuse infosüsteemis kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.“; 19) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 1. augustil 2026. aastal jõustunud redaktsiooni kohaldatakse 2027. aasta riigieelarve eelnõu koostamisele.“; 20) määruse lisa 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt „Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine“; 21) määruse lisad 1–7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2026. a. Jürgen Ligi Rahandusminister Merike Saks Kantsler Lisa 1 Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine Lisa 2 Administratiivne tunnus Lisa 3 Eelarve liigid Lisa 4 Eelarve kontod Lisa 5 Eelarve objektid Lisa 6 Toetuste kodeerimine Lisa 7 Tegevusalad, planeerimistasandid ja kuluarvestuse arvestusobjektid  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ muutmise eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Eelnõu peamine eesmärk on viia rahandusministri määrus „Eelarveklassifikaator“ kooskõlla riigieelarve seaduse kehtiva redaktsiooniga, ajakohastada riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise põhimõtteid ning lihtsustada ja ühtlustada finantsjuhtimise, kuluarvestuse ja strateegilise planeerimise arvestusobjektide süsteemi. Muudatuste kaudu tagatakse eelarve juhtimise selgus ja läbipaistvus, parandatakse määruse kasutamismugavust loobudes praktikas mittevajalikest detailidest. Olulisemad muudatused.  Strateegilise planeerimise lihtsustamine: eelarvestamisest ja kuluarvestusest kaotatakse planeerimistasand „meede“.  Halduskoormuse vähendamine ja paindlikkus: määruse lisadest jäetakse välja detailsed ja pidevalt muutuvad loetelud (nt ministeeriumide valitsemisalade, asutuste gruppide, toetuste ja eelarveobjektide kasutajate tunnused). Edaspidi hallatakse neid operatiivselt ja avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel, mis välistab vajaduse määrust iga tehnilise muudatuse tõttu uuesti muuta.  Mõistete ja sätete ühtlustamine: o mõiste „organisatsiooni tunnus“ asendatakse praktikale vastava „asutuse tunnusega“; o mõistet „tuluüksus“, mis on majandusarvestuse infosüsteemi SAP1 (edaspidi SAP) tehniline tunnus, määruses edaspidi ei sätestata; o mõiste „siseriiklik toetusprogramm“ asendatakse riigieelarve seaduses kasutatava „riigisisese toetusega“.  Eelarve kontode ja liikide täpsustamine: lisatakse uued eelarve kontod (sh mootorsõidukimaks, projektipõhine toetus ja tegevustoetus) ning korrigeeritakse eelarve kontode seoseid raamatupidamise üldeeskirja kontoplaaniga.  Kasutamismugavuse parandamine: määruse lisasse 1 koondatakse ühtne arvestusobjektide tabel, mis annab edaspidi ühes kohas ülevaate nii kodeerimise kui ka kasutamise põhimõtetest. Muudatustel on mõju riigiasutuste sisestele tööprotsessidele, kuid need ei too kaasa täiendavaid riigieelarve kulusid ega tulusid. Valitsemisalad on muudatustega finantsjuhtide võrgustiku kaudu kurssi viidud. Eelnõu jõustub 1. augustil 2026. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna nõunik Sille Preimer (tel 5982 3037 [email protected]). Määruse muutmise eelnõu koostamise käigus konsulteeriti Riigi Tugiteenuste Keskuse osakonnajuhataja Juta Maariga ([email protected]). 1 Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“, mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse majandusarvestustarkvarana. 1/7 Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]) ning keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud riigieelarve seaduse (edaspidi RES) kehtivast (RT I, 19.12.2025, 3) redaktsioonist. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 lõike 2 muutmine Paragrahvi 1 lõike 2 sõnastust muudetakse, jättes välja loetelu põhiseaduslike institutsioonide kohta, et vältida nende riigieelarve seaduses sätestatud loetelu kordamist määruses ning tagada regulatsiooni paindlikkus juhul, kui riigieelarve seaduses põhiseseaduslike institutsioonide loetelu muutub. Määrust kohaldatakse tulenevalt RES § 3 lõigetest 2 ja 3 Riigikantseleile ning põhiseaduslikele institutsioonidele nagu ministeeriumile ja selle valitsemisalale, kui määruses ei ole sätestatud teisiti. Põhiseaduslikele institutsioonidele kohalduvad kõik eelarveklassifikaatori sätted üksnes siis, kui põhiseaduslik institutsioon on otsustanud koostada oma eelarve tegevuspõhises liigenduses. Kui põhiseaduslik institutsioon tegevuspõhist eelarvestamist ei kasuta, koostatakse eelarve vastavalt määruse asjakohastele sätetele ja neile ei kohaldu strateegiliseks planeerimiseks vajalike eesmärkide ja mõõdikute nõuded ega eelarve tegevuspõhiseks liigenduseks või kuluarvestuseks vajalike arvestusobjektide kasutamine. Paragrahvi 4 lõike 2 muutmine Paragrahvi 4 lõike 2 sõnastust täpsustatakse seoses määruse lisa 1 uue ülesehitusega. Kehtiva eelarveklassifikaatori lisas 1 on esitatud ainult arvestusobjektide kodeerimise ja nimetuse loomise põhimõtted. Muudatuse tulemusel esitatakse lisas 1 koondtabel, mis sätestab lisaks kodeerimise põhimõtetele ka arvestusobjektide kasutamise. Muudatuse mõte on koondada arvestusobjektide kasutamist puudutav teave ühte kohta ja parandada määruse kasutamismugavust. Paragrahvi 5 muutmine Paragrahvi 5 lõiget 2 muudetakse ning loobutakse mõiste „organisatsiooni tunnus“ kasutamisest. Administratiivse tunnuse sisu ja kasutamine varsemaga võrreldes ei muutu, sest praktikas on kasutusel asutuse ja asutuste grupi tunnus ning määruse sõnastus viiakse vastavusse tegeliku olukorraga. Paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21, et täpsustada arvestusobjekti „asutuste grupp“ kasutamise põhimõtteid. Asutuste grupi tunnust kasutatakse riigieelarve koostamisel ning selleks andmete esitamisel, kui samaliigilisi asutusi on rohkem kui kolm. Riigieelarve liigendatakse kasutamiseks aga konkreetse(te)le asutus(t)ele. Nii on tagatud selgus, vastutus, läbipaistvus eelarve juhtimisel ja kasutamisel. Muudatuse tulemusel jäävad kasutusse haridusasutuste (G2–G4) ja kohtute (J5) grupi tunnused. Muuseumide (M8), kinnipidamiskohtade (J6) ning riigi teadus- ja arendusasutuste (G5) grupi tunnuseid edaspidi ei kasutata, kuna asutuste arv oleks grupis kolm või vähem. Grupi tunnuse annab Rahandusministeerium. Kui esimese ja teise astme kohtud peaksid Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu 854SE kohaselt muutuma põhiseaduslikuks institutsiooniks riigieelarve seaduse tähenduses , siis nad ei ole kohtute grupp 2/7 allasutuste tähenduses, vaid saavad iseseisva administratiivse tunnuse kohtute grupina samal tasandil, kui on ministeeriumi valitsemisalad. Paragrahvi 5 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse ümber seoses organisatsiooni tunnuse mõiste kasutamisest loobumisega (vt ka § 5 lõike 2 selgitusi). Lõike 4 sõnastust täpsustatakse ka sõnaga „valitsemisala“, et oleks üheselt arusaadav, et reguleeritakse valitsemisala ja selle asutuste hierarhiat. Paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse lausega, mille kohaselt lepivad ministeeriumi valitsemisala tunnuse muutmise või uue loomise omavahel kokku Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Muudatuse eesmärk on tagada administratiivse tunnuse keskne ja ühtne haldamine. Edaspidi ei esitata määruse lisas 2 administratiivsete tunnuste loetelu. Seetõttu täiendatakse lõiget 5, et oleks selge, kes määravad eelarveklassifikaatori asemel arvestusobjekti „Administratiivne tunnus“ hierarhias valitsemisala tunnuse tähed, mille alusel kodeeritakse ka konkreetsed asutuste ja eelarveüksuste tunnused. Rahandusministeerium avaldab administratiivse tunnuse hierarhia oma kodulehel koos muudatuste jõustumise kuupäevadega. Paragrahvi 6 lõike 2 muutmine Paragrahvi 6 lõike 2 sõnastust täpsustatakse. Kehtiva sätte sõnastus on kirjeldav (informatiivne). See ütleb, kus arvestusobjekti jaotus asub, aga ei ütle selgelt, et see jaotus on järgimiseks kohustuslik. Eelarve liik on arvestusobjekt, mida kodeeritakse ja hallatakse riigis keskselt. Samuti täiendatakse määruse lisa 3 arvestusobjekti kasutamise põhimõtteid. Paragrahvi 7 lõike 2 muutmine Paragrahvi 7 lõike 2 sõnastust täpsustatakse. Kehtiv sõnastus on kirjeldav (informatiivne). See ütleb, kus eelarve kontode jaotus asub, aga ei ütle, et arvestusobjekti jaotust on kohustuslik kasutada. Eelarve konto on arvestusobjekt, mida kodeeritakse ja hallatakse riigis keskselt. Samuti on määratud keskselt eelarve konto ja raamatupidamise konto vahelised seosed. Arvestusobjekti „Eelarve konto“ jaotus ja kasutamine sätestatakse määruse lisaga 4. Paragrahvi 8 muutmine Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21, mis on sõnastatud kehtiva määruse lisas 5. Mõiste eelarveüksus asendatakse asutusega. Selguse ja parema loetavuse tagamiseks esitatakse see põhimõte edaspidi eelarveklassifikaatori sättes. Paragrahvi 9 lõigete 2 ja 3 muutmine Paragrahvi 9 lõigete 2 ja 3 sõnastust täpsustatakse, et ühtlustada mõisteid, mis esitatakse riigieelarve seaduse §-des 531 - 533 (riigisisene projektipõhinetoetus, riigisisene tegevustoetus ja riigisisene sotsiaaltoetus), eelarveklassifikaatori määrusega. Riigisisene toetus on toetus residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt, ja riigieelarvelistest vahenditest saadud ja antud toetused. Paragrahvi 11 muutmine Paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ning lõigete 2 ja 8 sõnastust muudetakse. Planeerimistasandi „meede“ kasutamine strateegilises planeerimises, kuluarvestuses ja arvestuse pidamisel lõpetatakse. Eesmärgiks on strateegilise planeerimise lihtsustamine. Edaspidi kasutatakse planeerimistasanditena:  tulemusvaldkonda;  programmi;  programmi tegevust;  teenust. 3/7 Paragrahvi 12 lõike 1 muutmine Paragrahvi 12 lõike 1 sõnastust muudetakse, sest arvestusobjekti „Tehingupartner“ kasutatakse finantsarvestuses. Ühekordse planeerimise põhimõtet järgides ei kasutata tehingupartneri koodi eelarvestamisel. Tehingupartneri koodi alusel välistatakse eelarve täitmise andmetes asutuste vahelised tehingud. Paragrahvi 13 lõike 1 muutmine Paragrahvi 13 lõike 1 sõnastust täpsustatakse, sest arvestusobjekt „Tugiteenus“ on kasutusel ka asutuse tugiteenusega seotud kulude planeerimisel. Arvestusobjektide „Teenuse tegevus“ ja „Klient“ kasutamine muutub vabatahtlikuks ning kasutamisel lähtutakse asutuse vajadusest. Eelnõuga ei muudeta kuluarvestuse põhimõtteid: kulu peab olema kuluarvestuses jaotatav või suunatav teenusele, millega see kulu on seotud. Kaudsed kulud jaotatakse esmalt sisemistele tugiteenustele, seejärel teenustele. Tugiteenus on antud kontekstis asutusesisene teenus, mis toetab asutuse toimimist ja põhiteenuste osutamist. Selle arvestusobjekti eesmärk on koondada toetavad tegevused ühe tunnuse alla, et need kuluarvestuse mudeli abil hinnastada ja põhiteenustele edasi jaotada. Tugiteenused on näiteks personalijuhtimine, strateegiline planeerimine, teabehaldus, kommunikatsioon, haldusteenus ja õigusteenus. Sarnaselt põhiteenustele on ka tugiteenused mõõdetavad ja neile seatakse selged eesmärgid. Tugiteenustega seotakse vaid need kulud, mis on otseselt vajalikud vastava teenuse osutamiseks. Tugiteenuste arvestus toimub kuluarvestuse moodulis 7. Asutus arvutab esmalt välja tugiteenuste osutamisega seotud kulud, seejärel luuakse seos tugiteenuste ja neid tarbivate põhiteenuste vahel. Kulud, mis on otseselt seotud põhiteenusega, suunatakse otse vastavale põhiteenusele. Paragrahvi 14 muutmine Paragrahvi 14 sõnastust muudetakse, kuna tuluüksus on pigem SAPi tehniline tunnus ja seda ei peaks edaspidi eelarveklassifikaatori määrusega sätestama. Tuluüksus SAPis võrdub asutusega ning tuluüksus on nõutav kõikide kontode puhul v.a kulukontod. Kuluüksused on arvestusobjektid, mille lõikes peetakse kuluarvestus asutuse allüksuste või veelgi detailsemate jaotiste kohta vastavalt asutuse struktuurile või ülesehitusele. Asutus võib kuluüksustele kinnitada ka eelarve limiidid. Lähtudes paragrahvi uuest sõnastusest tehakse vastavad täpsustused ka määruse lisas 7. Paragrahvi 15 lõike 2 muutmine Paragrahvi 15 lõike 2 sõnastust täpsustatakse, et oleks üheselt arusaadav, et arvestusobjekti „Projekt“ kasutamine on kohustuslik SAPis materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel. Muul juhul kasutatakse arvestusobjekti asutuse vajadustest lähtuvalt. Paragrahvi 19 muutmine Määrus jõustub eeldatavalt 1. augustil 2026. a. ja muudatusi kohaldatakse 2027. aasta riigieelarve eelnõu koostamisele. Muudatuste sisu kohta on olulised juhised avaldatud 2025. aasta detsembris ning muudatusi on arutatud ja esitletud finantsjuhtide võrgustikul. Seega ei tule määruse muudatused üllatusena. Määruse lisad 1–7 kehtestatakse uues sõnastuses Määruse lisa 1 Lisa 1 pealkirja muudetakse vastavalt sisule. Eelarveklassifikaatori lisasse 1 tuuakse tagasi määruses varem esitatud arvestusobjektide koondtabel, mis annab tervikliku ülevaate arvestusobjektide kodeerimise reeglitest ja kasutamise põhimõtetest. Määruse lisa 2 4/7 Lisas 2 ei esitata enam konkreetseid ministeeriumi valitsemisalade tunnuseid ega ka asutuste grupi tunnuseid, et tagada nende loomise ja muutmise paindlikkus ning sõltumatus määrusest. Administratiivsete tunnuste loetelu avalikustab Rahandusministeerium oma kodulehel (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat ptk 3.4.1 „Administratiivne tunnus“). Tunnuste loomise ja muutmise lepivad Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus omavahel kokku. Lisa punktides 2 ja 3 asendatakse sõna „organisatsiooni tunnus“ vastavalt sisule sõnadega „asutuse tunnus“ ja „asutuste grupi tunnus“ (vt ka selgitust § 5 lõike 2 muutmisel). Määruse lisa 3 Eelarveklassifikaatori lisaga 3 sätestatud eelarve liikide loetelu täiendatakse nende kasutamise põhimõtetega. Sätestatakse, et üleriigilisele objekti koodile SE000028 „Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile“ planeeritud valitsemisala eelarve kogusummat ei ole lubatud üldjuhul eelarveaasta jooksul muuta. Riigihalduse osakond annab eelarve sisendi sellele SE koodile valitsemisala jaoks riigieelarve koostamise protsessis. Konkreetsel SE koodil olevast eelarvest võib kulusid teha vaid Riigi Kinnisvara AS-le. Valitsemisalale antud koodil olevat eelarve summat võib minister oma asutuste vahel ringi jagada selle kogumahtu muutmata. Täpsem juhis kinnisvarakulude planeerimisest ja SE koodi eelarve kasutamisest on Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus ptk 5.3.5. Võrreldes seni kehtiva eelarveklassifikaatori lisaga 3 ühtlustatakse liigi 44 nimetust sarnaseks teiste tuludest sõltuvate vahendite liikide nimetustega. Liigiga 44 ei eristata ainult majandustegevusest saadud tulu, vaid ka sellest tulust kaetavaid kulusid ja investeeringuid. Määruse lisa 3 punkt 3.2 tunnistatakse kehtetuks, kuna enam ei ole vajalik edasiantava hasartmängumaksu eelarve liigi 56 asemel eelarve liigi 43 kasutamine SAPis. Määruse lisa 4 Eelarveklassifikaatori lisas 4 sätestatakse eelarve kontod ja nende kasutamine. Igale eelarve kontole vastavad rahandusministri poolt 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” (edaspidi üldeeskiri) lisas 1 kehtestatud kontoplaanis majanduslikku sisu kajastavad kontod, mille sisu on selgitatud eelarveklassifikaatoris ja kontoplaani kasutusjuhendis. Eelarve kontod on üldjuhul kahe- kuni neljakohalisteks lühendatud/lõigatud kontoplaani kontod. Üldeeskirjast erinevate eelarve kontode kasutamist on selgitatud lisas 4. Eelarve konto 358 nimetus muudetakse „Saadud riigisisene toetus“. Eelarve kontode lisasse 4 lisatakse uued eelarve kontod:  303200 (maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed) – mootorsõidukimaks;  450 – projektipõhine toetus;  452 – tegevustoetus. Punktides 3.1 ja 3.2 täpsustatakse eelarve kontode seoseid üldeeskirja kontoplaani kontodega.  Punkt 3.1. Eelarve kontol 322 kajastatakse lisaks üldeeskirjas toodud kontorühmale 322 kontogrupi 3230 kontodest konto 323000(00) tulu transporditeenustelt ja konto 323000(01) veoload.  Punkt 3.2. Eelarve kontoga 323 ei olnud varsemalt seotud kontogrupi 3230 kontod. Eelarve kontol 323 kajastatakse 323000(03) lootsitasud ning 323000(04) mootorsõiduki registreerimistasud. Eelarve kontode ja üldeeskirja kontode vastavuste loetelu täiendatakse punktidega 3.5 - 3.10. 5/7  Punkt 3.5. Eelarve kontol 41 planeeritakse Sotsiaalkindlustusameti eripensionite ja pensionisuurenduste (pensionieraldised) väljamaksed (üldeeskirja konto 206040), mis varem planeeriti tööjõukulude eelarve kontol 50. Pensionieraldisi kajastatakse nende väljamaksja eelarves. Muudatus tehakse seetõttu, et pensionieraldiste kajastamine tööjõukuludena moonutas Sotsiaalkindlustusameti tegevuskulude mahtu. Presidendi Kantselei ja Päästeamet kajastavad eripensionid ja pensionisuurendused eelarve kontol 50.  Punkt 3.6. Sätestatakse eelarve konto 55 ja raamatupidamise kontogrupi 6010 ja kontorühmade 605 ja 608 seos, et vältida väikeste või tehnilist lisatööd kaasa toovate piirmäärade kehtestamist eelarve kontol 60. Sellisel juhul ei ole eelarve planeerimisel vajalik, näiteks, maamaksu või mootorsõidukimaksu kulu või kahjuhüvitisi ja viiviseid eraldiseisval kontol eelarvesse prognoosida.  Punkt 3.7. Eelarve kontol 208 planeeritakse laenukohustiste võtmise pikaajaline osa (+) ka siis, kui raamatupidamises kajastatakse need kontodel algusega 258. Kontod algusega 208 ja algusega 258 on mõlemad laenukohustiste kontod, kontol 258 kajastatakse laenukohustiste pikaajalist osa. Eelarve kavandatakse eelarve kontole 208, sest planeerimise ajal ei ole teada, kuidas kohustis edaspidi jaguneb lühi- ja pikaajaliseks.  Punkt 3.8. Eelarve kontol 1032 planeeritakse laenu andmise pikaajaline osa (-) ka siis, kui raamatupidamises kajastatakse need kontodel algusega 1532. Eelarve kavandatakse eelarve kontole 1532, sest analoogselt eelarve konto 208 planeerimisega, ei ole eelarve koostamise ajal täpselt teada, kuidas nõue jaguneb lühi- ja pikaajaliseks.  Punkt 3.9. Eelarve kontol 60 planeeritakse ainult kontogrupi 6015 (edasiantud maksud, lõivud, trahvid, muud seadusejärgsed tasud) kontod. Kontogrupi 6010 ja kontorühma 608 kontod planeeritakse üldjuhul eelarvekontol 55. Kontorühm 605 planeeritakse eelarves netosummas (koos vastavate tulude või kuludega) ning kontogrupi 6012 kontod kajastatakse netopõhimõttel vastavatel tulukontodel. Määruse lisa 5 Lisa 5 muudetakse nii, et määruses ei esitata eelarve objekti koodi keskselt määratud objekti kasutaja koode ja nende nimetusi. Edaspidi leitakse koodi kolmanda ja neljanda koha tunnus Rahandusministeeriumi kodulehelt (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat ptk 3.4.4. Eelarve objekt). Seega esitatakse määruse lisas 5 ainult eelarve objekti kodeerimise põhimõtted. Selguse ja parema loetavuse tagamiseks sätestatakse üleriigilise eelarve objekti kohustusliku kasutamise põhimõte määruse §-s 10. Määruse lisa 6 Määruse lisa 6 punktis 3 ei sätestata enam arvestusobjekti „Toetus“ koodi toetuse tunnuseid, fondi tunnuseid, vahendaja tunnuseid ja rakendusperioodi tunnuseid. Rahandusministeerium avalikustab vastavad tunnused oma kodulehel (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat ptk 5.6.4. Arvestusobjekti „toetus“ ühtne loogika). Edaspidi esitatakse lisas 6 ainult arvestusobjekti „Toetus“ kodeerimise põhimõtted. Määruse lisa 7 Planeerimistasandit „meede“ ei kasutata strateegilises planeerimises, kuluarvestuses ja arvestuse pidamisel lihtsustamise eesmärgil. Seetõttu ei esitata edaspidi määruse lisa punktis 2 meetme kodeerimise põhimõtet ning täiendatud on sellest tulenevalt ka programmi tegevuse ja teenuse kodeerimise põhimõtteid. Uue loodava programmi tegevuse või teenuse koodis asendatakse meetme tunnuseks oleva koodi viies ja kuues koht vabalt valitud kahe numbriga. Olemasolevaid programmi tegevuse koode muutma ei pea. Täpsustatakse, et planeerimistasandi mõõdiku kood on vastava planeerimistasandi kood, sidekriips ja numbrikombinatsioon. Koodi pikkus on seega kolmteist kohta. Lähtudes § 14 uuest sõnastusest (vt § 14 muutmise selgitusi) tehakse vastavad täpsustused ka määruse lisa 7 punktis 3. 6/7 Eelnõu § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2026. a. Eelnõuga esitatud muudatused on juhendites juba avaldatud ning valitsemisalad on nendega kursis. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas riigieelarve seadusega ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu ei sisalda sätteid, mis oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Eelnõus esitatud muudatustega viiakse määrus vastavusse kehtiva riigieelarve seadusega. Muudatustel on mõju riigiasutuste sisestele tööprotsessidele eelarvestamises, strateegilises planeerimises, kuluarvestuses ja finantsjuhtimises. Muudatuste kaudu tagatakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise kvaliteedi ühtlustamine. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatusega täpsustatakse ja parandatakse arusaadavust. Määruse muudatus ei too olemasolevate protsessidega seonduvalt kaasa täiendavaid tegevusi. Samuti ei too muudatus kaasa täiendavaid tulusid ega kulusid. VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2026. a. VII. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu muudatusi on esitletud ja arutatud finantsjuhtide võrgustikul. Määruse eelnõu kooskõlastatakse ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega. 7/7  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) ARVESTUSOBJEKTIDE KODEERIMINE JA KASUTAMINE 1. Arvestusobjektide kodeerimine ja kasutamine Kodeerimine Kasutamine Eelarve piirmäärade seadmine Eelarve Eelarve/ Strateegiline Finants- Aruandlus Arvestusobjekt (REIS4) Kulu- planeerimine arvestus (KAIS) RaM6 Asutus Pikkus Riigi- arvestus (Excel/ (SAP) Limiit Ministri Valitsuse eelarve (sh KAIS) SAP3is liigenduses liigenduses kaudu KAIS5) Administratiivne tunnus + 1 + + + + + + valitsemisala asutus + 3 + + + + + + + + asutuste grupid + 2 + + + eelarveüksus + täht „E“ + asutus (4) + + + Eelarve liik + 2 + + + + + + + + tulud 3–6 + + + kulud 2–3 '+ 1 + + + + + riigi- K, I, F või eelarve Eelarve konto + investeeringud 2 + detailse- + + + + + liigenduse fin.tehingud 3–4 + malt + + + + detailsus käibemaksukulu 6 + + + kinnisasja Eelarve objekt + 8 + + + + + + kood sh üleriigiline eelarve + 8 + + + + + + objekt  2 (3) Kodeerimine Kasutamine Eelarve piirmäärade seadmine Eelarve Eelarve/ Strateegiline Finants- Aruandlus Arvestusobjekt (REIS4) Kulu- planeerimine arvestus (KAIS) RaM6 Asutus Pikkus Riigi- arvestus (Excel/ (SAP) Limiit Ministri Valitsuse eelarve (sh KAIS) SAP3is liigenduses liigenduses kaudu KAIS5) Tegevusala + 2–5 2–5 2–5 5 2 Planeerimistasand, sh tulemusvaldkond (TUV) + 2 (+ 3)* + + + + + programm (PR) + TUV + 2 (+ 3)* + + + programmi tegevus + PR + 4 (+ 3)* + + + + + + (PR_TEG) teenus + PR_TEG + 2 (+ 3)* + Toetus + kuni 20 + + + + + alg- Tehingupartneri kood + 6 + + andmetes Kuluüksus + kuni 10 + + nõutav inves- Projekt + kuni 20 V teeringu puhul Ressurss/kulukoht + kuni 12 V V2 Tugiteenus + kuni 35 + Teenuse tegevus + kuni 35 V Klient + kuni 35 V V – vabatahtlik * (+ 3) – planeerimistasandi mõõdiku tunnus (3 kohta: sidekriips ja numbrikombinatsioon) 1 – tööjõu- ja majandamiskulud, sotsiaaltoetused, muud toetused, muud kulud 2 – maismaasõidukite kodeerimisel järgitakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid  3 (3) 3 – Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“, mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse majandusarvestustarkvarana 4 – REIS on eelarve planeerimise ja jälgimise infosüsteem, kasutatakse toodet SAP BPC (Business Process and Consolidation) 5 – KAIS on kuluarvestuse infosüsteem 6 – Rahandusministeerium 2. Arvestusobjekti kood 2.1. Arvestusobjekti koodi loomisel lähtutakse järgmisest: 2.1.1. arvestusobjekti koodis kasutakse ainult tähti, numbreid ning side- ja alakriipsu; 2.1.2. välditakse täpitähtede, tühikute ja kirjavahemärkide kasutamist; 2.1.3. numbrilist koodi ei alustata nulliga; 2.1.4. arvestusobjekti kood peab olema unikaalne. 2.2. Erisused arvestusobjekti „Planeerimistasand“ kodeerimisel: 2.2.1. kasutatakse ainult suurtähti ja numbreid; 2.2.2. ei tohi kasutada täpitähti, tühikuid ega kirjavahemärke. 3. Arvestusobjekti nimetus Arvestusobjektile nimetuse andmisel lähtutakse järgmisest: 3.1. nimetus peab selgitama arvestusobjekti kasutamise otstarvet; 3.2. nimetuses ei tohi kasutada jutumärke.  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) ADMINISTRATIIVNE TUNNUS 1. Ministeeriumi valitsemisala tunnus Ministeeriumi valitsemisala administratiivse tunnuse pikkus on üks koht. 2. Asutuse ja asutuste grupi tunnused 2.1 Asutuse administratiivse tunnuse pikkus on kolm kohta, millest esimene on ministeeriumi valitsemisala tunnus ning teine ja kolmas Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt asutusele antud järjekorranumber. Järjekorranumber võib sisaldada tähe- või numbrikombinatsioone. 2.2 Ühe ministeeriumi valitsemisala asutuste grupeerimisel on asutuse grupi tunnuse pikkuseks kaks kohta, millest esimene on ministeeriumi valitsemisala tunnus, teine koht grupi tunnus. 3. Eelarveüksuse tunnus Eelarveüksuse administratiivse tunnuse pikkus on neli kohta, millest esimene on täht „E“ ja ülejäänud kohad on asutuse tunnus. 1  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 3 (muudetud sõnastuses) EELARVE LIIGID 1. Eelarve liigid 1.1 Piirmääraga vahendid (riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 32 lõiked 1 ja 4) Piirmääraga vahendid on kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, mille kasutamisele määratakse limiit riigieelarve seadusega. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvet on võimalik kasutada samaks otstarbeks järgmisel eelarveaastal. Kood Nimetus 20 Kindlaksmääratud vahendid 21 Kindlaksmääratud vahendid (piirmäär väljaspool SAP1i) Üleriigilisele objektikoodile SE000028 „Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile“ planeeritud valitsemisala eelarve kogusummat ei ole lubatud üldjuhul eelarveaasta jooksul muuta. Erandid põhimõttest tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga. 1.2 Piirmäärata vahendid (RES § 32 lõige 2) Piirmäärata vahendid on üldised riigieelarve tulud, mille kasutusotstarve ei ole seadusega määratud (RES § 32 lõike 2 punkt 3), ning seadusest tulenevad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (RES § 32 lõike 2 punkt 2), mis liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 10 Arvestuslikud vahendid Arvestuslike vahendite eelarve kasutamiseks piirmäärasid riigieelarvega ei seata. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvet järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta. Konkreetse tulu tekkimise võimalikkusest sõltuvad kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (edaspidi tuludest sõltuvad vahendid) (RES § 32 lõike 2 punkt 1) ning nimetatud tulud liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 31 Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimise piirmäär SAPis 32 Välistoetuse riigieelarvelise kaasfinantseerimine toetuse vahendamisel 40 Välistoetus ning sellest sõltuvad vahendid 41 Vahendatud välistoetus ja sellest sõltuvad kulud 43 Muu tulu ning sellest sõltuvad vahendid 44 Majandustegevus ning sellest sõltuvad vahendid 45 Ebaregulaarsed vahendid Tuludest sõltuvate vahendite kasutamiseks piirmäärasid riigieelarvega ei seata. Neid sihtotstarbelisi kulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid tehakse vastava tuludest sõltuva eelarve liigi arvestuspõhimõttest juhindudes kas vastavate tulude tegeliku laekumise, tekkimise või avatud sildfinantseerimise mahu ulatuses. Eelarveaasta lõpuks riigieelarves planeeritud kasutamata jäänud eelarvet järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta. Mitterahalised tulud ja kulud (RES § 32 lõike 2 punkt 4) liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 1 Systems Applications and Products in Data Processing (SAP) poolt pakutav infosüsteem „Enterprice Resourse Planning“, mida kasutatakse riigiraamatupidamises ühtse majandusarvestustarkvarana 60 Mitterahalised vahendid Mitterahaliste vahendite kasutamiseks piirmäärasid riigieelarvega ei seata. Riigieelarves neid vahendeid ei esitata, kuid nende üle peetakse arvestust ja kuluarvestust (eelarvestatakse amortisatsiooni). 1.3 Edasiantavad maksud (RES § 32 lõige 3) Riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud, mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule (edasiantavad maksud), liigitatakse järgmiselt: Kood Nimetus 50 Tulumaks 51 Sotsiaalmaks 52 Töötuskindlustusmakse 53 Kogumispensioni makse 54 Maamaks 55 Aktsiisimaks 56 Hasartmängumaks 57 Tollimaks 58 Keskkonnatasu 59 Lõivud, trahvid jm edasiantavad tasud Edasiantava maksu tulu ja kuluna planeeritud vahendite kasutamiseks piirmäärasid riigieelarvega ei seata. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarvet järgmisse eelarveaastasse üle ei kanta. 2. Tuludest sõltuvate eelarve liikide kasutamine 2.1 Eelarve liiki 31 kasutatakse eelarve rakendamisel SAPis, mitte eelarve planeerimisel. Eelarve täitmise aruandes asendatakse liik 31 liigiga 32. 2.2 Eelarve liiki 32 kasutatakse välistoetuse vahendamisel kuludes alati koos liigiga 41. 2.3 Eelarve liiki 40 kasutatakse välistoetust saava riigiasutuse või välistoetust saava muu asutuse partneriks oleva riigiasutuse tuludes ja sama välistoetuse ning sellele lisatud riigieelarvelise kaasfinantseerimise arvelt tehtud kuludes ja investeeringutes. 2.4 Eelarve liiki 41 kasutab välistoetust vahendav riigiasutus välistoetuse kajastamiseks nii tuludes kui ka kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei ole riigiasutus. 2.5 Eelarve liiki 43 kasutatakse: 2.5.1. üldjuhul eelarve kontol 358 kajastatud tulude ja nende tuludega seotud kulude kajastamisel. 2.5.2. CO2 osakute müügitulu ja selle arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel.2.6 Eelarve liiki 44 kasutatakse majandustegevusest saadud tulude (eelarve konto 322) ja nende arvelt tehtavate kulude ja investeeringute kajastamisel. 2.7 Eelarve liiki 45 kasutatakse järgmiste ebaregulaarsete tulude ja nendega seotud kulude kajastamiseks: 2.7.1. õiguskaitsevahenditena saadud tulu lepingu rikkumise korral, kui seda tulu kasutatakse sama lepinguga ette nähtud kohustuse (eesmärgi) täitmiseks; 2.7.2. kindlustusjuhtumite puhul kindlustusandja poolt kahju või kulude hüvitamine, kui seda tulu kasutatakse sama kindlustusobjekti taastamiseks või asendamiseks; 2.7.3. kompromisslepinguga saadud hüvitis, kui seda tulu kasutatakse kompromissina lõpetatud lepingu või selle asemel samal eesmärgil sõlmitud lepingu täitmiseks. 3. Erisused eelarve liikide kasutamisel 3.1 Lisaks punktis 1 nimetatule kasutatakse eelarve liiki 10 Eestis tasutud käibemaksu kajastamiseks, välja arvatud eelarve liikidega 40 ja 43–45 seotud käibemaks (kajastatakse sama eelarve liigiga).  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 4 (muudetud sõnastuses) EELARVE KONTOD 1. Eelarve kontode nimetused ja koodid Eelarvekontode Eelarve kontod grupp Nimetus Konto kood 3000, 3001, 30200, 30201, 3025, 3026, 303000, Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 303100, 303200, 304000, 30420, 30421, 30422, 30423, 30424, 30429, 3043, 305 Riigilõivud 320, 320010, 320020, 320220, 320330, 320740 Tulud majandustegevusest 322 Üüri- ja renditulud, õiguste müügitulu, muu 323 toodete ja teenuste müük Saadud riigisisene toetus 358 Tulud (T) Saadud välistoetus 359 Tulud põhivara ja varude müügist 381 Trahvid ja muud varalised karistused 3880 Keskkonnatasud, saastetasud 3825, 3882 Muud tegevustulud 3823, 3826, 3827, 3888 Tulem osalustelt 652 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 655 Muud finantstulud 658 Sotsiaaltoetused 41 Projektipõhised toetused 450 Tegevustoetused 452 Tööjõukulud 50 Majandamiskulud 55 Kulud (K) Muud tegevuskulud 60 Riigisaladusega kaetud vahendid 600 Käibemaksukulu majandamiskuludelt 601000 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 61 Intressikulu ja muud finantskulud 650 Materiaalse ja immateriaalse põhivara 15 Investeeringud (I) soetused Käibemaksukulu põhivara soetustelt 601002 Lühiajalised finantsinvesteeringud 1011 Laenunõuded 1032 Osalused avaliku sektori -ja sidusüksustes 150 Finantseerimis- Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh 151 tehingud (F) osalused rahvusvahelistes organisatsioonides Finantseerimistegevuseks antud 1537 sihtfinantseerimine Laenukohustised 208 Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 601005 Igale eelarve kontole vastavad rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (edaspidi üldeeskiri) lisas 1 kehtestatud kontoplaanis kajastatavad kontod, mille sisu on selgitatud eelarveklassifikaatoris ja kontoplaani kasutusjuhendis. 1 Eelarve kontol 101 (lühiajalised finantsinvesteeringud) planeeritakse lühiajalised finantsinvesteeringud, välja arvatud riigikassa rahapaigutused lühiajalistesse likviidsetesse väärtpaberitesse. 2. Punktis 1 ühise nimetusega kajastatud eelarve kontode nimetused Juhul kui eelarve kontode algus on 30, 320 ja 38, on selliselt algavate eelarve kontode nimetused sätestatud üldeeskirja lisas 1. 3. Eelarve kontode erinevused üldeeskirjast 3.1. Eelarve konto 322 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 3.1.1. kontorühma 322 kontod; 3.1.2. kontorühmast 323 kontod 32300000 (tulu transporditeenustelt) ja 32300001 (veoload), kontogruppide 3231 (tulud põllu- ja metsamajandusest, jahindusest ning kalandusest) ja 3232 (tulud muudelt majandusaladelt) kontod. 3.2. Eelarve konto 323 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 3.2.1 kontogrupi 3233 (üür ja rent) kontod; 3.2.2 kontogrupi 3237 (õiguste müük) kontod; 3.2.3 kontogrupi 3238 (muu toodete ja teenuste müük) kontod; 3.2.4 kontod 32300003 (lootsitasud) ja 32300004 (mootorsõiduki registreerimistasud). 3.3 Eelarve konto 358 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 3.3.1. 350000 (kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks); 3.3.2. 350010 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks); 3.3.3. 350060 (tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga); 3.3.4. 350200 (kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks); 3.3.5. 350210 (kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks); 3.3.6. 350260 (tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga)); 3.3.7. 352100 (saadud tegevustoetused); 3.3.8. 352800 (saadud liikmemaksud); 3.3.9. 352900 (annetused). 3.4 Eelarve konto 359 vastavus üldeeskirja kontodele on järgmine: 3.4.1. 350020 (välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks); 3.4.2. 350030 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks); 3.4.3. 350070 (tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga)); 3.4.4. 350220 (välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks); 3.4.5. 350230 (välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks. 3.4.6. 350270 (tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (miinusmärgiga)). 3.5 Eelarve konto 41 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 3.5.1. kontoklassi 41 (sotsiaaltoetused) kontod; 3.5.2. konto 206040 (pensionieraldised)2. 3.6 Eelarve konto 55 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 3.6.1. kontoklassi 55 (majandamiskulud) kontod, v.a kontod 55291003 kuni 55291099; 3.6.2. kontogrupi 6010 (maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud)) kontod, v.a 601000, 601002 ja 601005; 3.6.3. kontorühma 605 (kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (v.a maksu-, lõivu- ja trahvinõuded) kontod, v.a liikide 41 ja 32 puhul (siis loetakse kontorühma kontod eelarve kontoks 45) ning liigi 44 korral asendatakse konto 605030 eelarve kontoga 322; 3.6.4. kontorühma 608 (muud tegevuskulud) kontod, v.a konto 608020 (varude allahindlus) ja 608000 (valuutakursi vahed). 2 Erand Sotsiaalkindlustusametile. Presidendi Kantselei ja Päästeamet kajastavad eelarve kontol 50. 3.7 Eelarve konto 208 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 3.7.1. kontorühma 208 (laenukohustised) kontod; 3.7.2. kontorühma 258 (laenukohustiste pikaajaline osa) kontod. 3.8 Eelarve konto 1032 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 3.8.1. kontogrupi 1032 (laenu- ja liisingunõuded) kontod; 3.8.2. kontogrupi 1532 (laenu- ja liisingunõuete pikaajaline osa) kontod. 3.9 Eelarve konto 60 vastavus üldeeskirjale on järgmine: 3.9.1. kontogrupi 6012 (kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest) kontod kajastatakse netopõhimõttel vastavatel tulukontodel; 3.9.2. kontogrupi 6015 (edasiantud maksud, lõivud, trahvid, muud seadusejärgsed tasud) kontod; 3.10 Eelarve konto 15 vastavus üldeeskirjale on kontod 55291003 kuni 55291099. 4. Erisused limiitide avamisel SAPis 4.1 Investeeringud planeeritakse eelarve kontol 15, vastav limiit kajastatakse SAPis investeeringute kontogrupi tunnusega „I“, mis kuluarvestuse infosüsteemi viimisel teisendatakse tagasi eelarve kontoks 15. 4.2 Tuludest sõltuvate kulude puhul avatakse SAPis vastav kasutuslimiit tulude kajastamisel majandustegevusest laekuva tulu korral või tulude laekumisel või välistoetuste korral enne toetuse laekumist Rahandusministeeriumi nõusolekul. 5. Erisus eelarve konto 600 planeerimisel ja kasutamisel Eelarve kontol 600 planeeritakse sellised kulud ja investeeringud (sh käibemaks), mis on seaduse ja määruse järgi salastatud teave.  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 5 (muudetud sõnastuses) EELARVE OBJEKTID Eelarve objekti koodi pikkus on kaheksa kohta. 1. Koodi esimene ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina sihtotstarvet või allikat: Tunnus Nimetus SE Kulud, välja arvatud investeeringutoetused VR Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendid SR Sihtotstarbelised vahendid Vabariigi Valitsuse reservis OR Omandireformi reservfond IN Investeeringud ja investeeringutoetused Kui investeeringuks või investeeringutoetuseks eraldatakse vahendeid eelarve reservidest (tunnustega VR, SR), eristatakse investeering või investeeringutoetus üksnes eelarve kontode alusel. 2. Koodi kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina keskselt määratud riigiülese eelarve objekti või objekti kasutaja koodi, mis antakse Rahandusministeeriumi poolt ja avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. Kinnisasjade investeeringute ja investeeringutoetuste kodeerimisel on kohustuslik koodi kolmandal ja neljandal kohal näidata objekti kasutaja koodi. 3. Koodi viies kuni kaheksas koht näitavad objekti tunnust. Kui investeering või investeeringutoetus on mõeldud vallasasjade soetamiseks, näitab koodi viies koht üleriigilist vallasvara gruppi järgmiselt: Kood Nimetus IN001000 Inventar IN002000 IT-investeeringud IN003000 Transpordivahendid IN004000 Masinad ja seadmed IN005000 Muud investeeringud (eespool nimetamata muu vara) Kinnisasjade investeeringute ja investeeringutoetuste korral on koodi viies kuni kaheksas koht valitsemisala antud objekti tunnus. Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise korral moodustatakse koodi kuues kuni kaheksas koht õigusakti numbri alusel. 1  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 6 (muudetud sõnastuses) TOETUSTE KODEERIMINE Toetuse koodi pikkus on kuni 20 kohta ja see kood koosneb kolmest osast. 1. Toetuse vahendamise kolmeosaline kood koostatakse järgmiselt: 1) esimesse ossa, mis on kuuekohaline, märgitakse vahendamise tunnus „S“, toetuse tunnus, ühekohaline valitsemisala administratiivne tunnus, fondi tunnus ja sidekriips; 2) teise ossa, mis on viiekohaline, märgitakse vahendaja tunnus ning rakendusperioodi tunnus ja sidekriips; 3) kolmandasse ossa märgitakse juhul, kui toetust menetletakse struktuuritoetuse registris, viiekohaline rakendusskeemi number ilma programmperioodi ja punktideta; juhul, kui toetust ei menetleta struktuuritoetuse registris, siis kuni üheksakohaline tähtedest ja/või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus. 2. Toetuse kasutamise kolmeosaline kood koostatakse järgmiselt: 1) esimesse ossa, mis on viiekohaline, märgitakse toetuse tunnus, kuni kolmekohaline riigiasutuse tunnus ja sidekriips; 2) teise ossa, mis on viiekohaline, märgitakse fondi tunnus, rakendusperioodi algus ja sidekriips; 3) kolmandasse ossa märgitakse juhul, kui toetust menetletakse struktuuritoetuse registris, viiekohaline rakendusskeemi number ilma rakendusperioodi ja punktideta, millele võib järgneda kuni viiekohaline tähtedest, sidekriipsust ja/ või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus; juhul kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis kuni kümnekohaline tähtedest, sidekriipsust ja/ või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus. 3. Arvestusobjekti „Toetus“ koodis määrab toetuse tunnuse, fondi tunnuse, valitsemisala administratiivse tunnuse, asutuse tunnuse, vahendaja tunnuse, rakendusperioodi tunnuse ja rakendusskeemi tunnuse Rahandusministeerium ning need avalikustatakse Rahandusministeeriumi kodulehel.  Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ Lisa 7 (muudetud sõnastuses) TEGEVUSALAD, PLANEERIMISTASANDID JA KULUARVESTUSE ARVESTUSOBJEKTID 1. Arvestusobjekt „Tegevusala“ Kulud ja investeeringud planeeritakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ lisa 3 alusel vähemalt alljärgnevas detailsuses: 01 – üldised valitsussektori teenused; 02 – riigikaitse; 03 – avalik kord ja julgeolek; 04 – majandus; 05 – keskkonnakaitse; 06 – elamu- ja kommunaalmajandus; 07 – tervishoid; 08 – vaba aeg, kultuur, religioon; 09 – haridus; 10 – sotsiaalne kaitse. 2. Arvestusobjekt „Planeerimistasand“ Tulemusvaldkond Koodi pikkus on kaks kohta. Programm Koodi pikkus on neli kohta, millest: 1) kaks esimest näitavad tulemusvaldkonda; 2) kolmas ja neljas programmi. Programmi tegevus Koodi pikkus on kaheksa kohta, millest: 1) kaks esimest näitavad tulemusvaldkonda; 2) kolmas ja neljas programmi; 3) viies ja kuues koht on vabalt valitud numbrid või varasemad meetme tunnused; 4) seitsmes ja kaheksas koht näitavad programmi tegevust. Teenus Koodi pikkus on kümme kohta, millest: 1) kaks esimest näitavad tulemusvaldkonda; 2) kolmas ja neljas programmi; 3) viies ja kuues koht on vabalt valitud numbrid või varasemad meetme tunnused; 4) seitsmes ja kaheksas koht näitavad programmi tegevust; 5) üheksas ja kümnes näitavad teenust. Planeerimistasandi mõõdiku kood koosneb vastava planeerimistasandi koodist, sidekriipsust ja numbrikombinatsioonist. Koodi pikkus on kolmteist kohta. 3. Arvestusobjekt „Kuluüksus“ Koodi pikkus on kuni kümme kohta, millest:  2 (2) 1) esimest kohta tähistatakse tähega „K“; 2) teine, kolmas ja neljas koht näitavad administratiivse tunnuse alusel loodud asutuse koodi (vt määruse lisa 2); 3) ülejäänud kohad näitavad hierarhiliselt asutuse allüksusi vastavalt asutuse struktuurile. 4. Arvestusobjekt „Projekt“ Koodi pikkus on kuni 20 kohta, millest: 1) esimene, teine ja kolmas koht näitavad asutuse kood (vt määruse lisa 2); 2) neljas koht on sidekriips; 3) ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 5. Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht“ Koodi pikkus on kuni 12 kohta, millest: 1) esimene ja teine koht näitavad ressursiliiki; 2) kolmas, neljas ja viies koht asutust (vt määruse lisa 2); 3) ülejäänud kohad määratakse asutuse vajadusest lähtuvalt, eristamiseks kasutatakse sidekriipsu. Ressursiliigid ja nende tunnused on järgmised: Ressursiliik Tunnus Ametikohad AK Antud toetused AT IT varad IT Kinnistud KI Inventar ja materjalid MM 1 Maismaasõidukid MS Õhusõidukid OS Masinad ja seadmed SE Veesõidukid VS Tegevuste otsekulud OK Muud kulukogumid MK 6. Arvestusobjekt „Tugiteenus“ Koodi pikkus on kuni 35 kohta. Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 7. Arvestusobjekt „Teenuse tegevus“ Koodi pikkus on kuni 35 kohta. Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 8. Arvestusobjekt „Klient“ Koodi pikkus on kuni 35 kohta. Kodeeritakse asutuse vajadusest lähtuvalt. 1 Maismaasõidukite kodeerimisel järgitakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 32 lõikes 4 sätestatud nõudeid. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0656 - Rahandusministri 27. detsembri 2021. a määruse nr 50 „Eelarveklassifikaator“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.06.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8303a3a2-3486-4c01-91ce-9e6c93391967 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8303a3a2-3486-4c01-91ce-9e6c93391967?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main